Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/106-4 |
Registreeritud | 30.04.2021 |
Sünkroonitud | 19.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2021 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Politsei- ja Piirivalveamet |
Saabumis/saatmisviis | Politsei- ja Piirivalveamet |
Vastutaja | Tairi Pallas (kantsleri juhtimisala, varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
SiM info
Teema: Arvamuse andmine perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu ja rakendusaktide kohta
From: Jaanika Heidmets <[email protected]>
Sent: Thursday, April 29, 2021 5:11 PM
To: Tairi Pallas <[email protected]>
Subject: Arvamuse andmine perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu ja rakendusaktide kohta
Tere
Tutvusime ja võtsime teadmiseks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate
rakendamise seaduse eelnõu ja selle rakendusaktid.
Märgime, et regulatsioonides on puudu uue programmiperioodi 2021-2027 siseturvalisuse valdkonna fondid
(Sisejulgeolekufond, Integreeritud piirihalduse ja viisade rahastu ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond).
Vastavad ettepanekud on SiM-i poolt väljatöötamisel.
Tekkisid täpsustavad küsimused:
1. Ühendmääruse § 10 lg 3. Mida täpselt partner RHSist sellisel juhul järgima peab ehk millises ulatuses RHS talle kohaldub? Kas selle sättega muutub partner hankijaks?
2. Kuidas omavahel koosmõjus mõista RHS eelnõu punkti 14, millega täiendatakse RHS § 15 (mis on hetkel
kooskõlastusringil ministeeriumites) ja ühendmääruse § 11 lg 5 p 7 ja lg 6? Kas sellisel juhul muutub
toetusesaaja hankijaks? Kui jah, siis kuidas selline toetusesaaja saaks järgida teisi ühendmääruse sätteid?
Tekib konflikt kahe õigusakti vahel olukorras, kus nad sellises sõnastuses jõustuma peaks.
3. Ühendmääruse § 11 lg 7 p 3 lause 1. Mismoodi peab määratlema tegutsemisvaldkonda? Kas MTRi kande,
äriregistrikande, statistikaameti kande või faktilise tegevuse järgi? Miks on selline diskrimineeriv tingimus
registrist väljaspool olevates ostudes, aga mitte registri ostudes (lõige 6)?
4. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seadus § 18 lg 1.
Üldine põhimõte on, et 5.a tuleb dokumente ja muid tõendeid säilitada. Samas tuleb tähele panna, et kui
tegemist raamatupidamise algdokumendiga (kuludokumendid), siis tuleb neid säilitada vastavalt
raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 kauem, ehk 7 aastat. See võib anda eksitavat informatsiooni toetuse saajale. Teeme ettepaneku dokumentide säilitamistähtaegade ühtlustamiseks.
5. Teavitusmääruse § 3 lg 2 ja 3. Kas siit võiks järeldada, et kui tegemist on konfidentsiaalse dokumendiga kahe
poole vahel või nt AK märkega dokumendiga, siis enam ei pea nt lepingus olema viidet rahastusallikale, kuna
avalikkus seda dokumenti ju ei näe ning avalikustamise teavitamise eesmärki selline tegevus ei täida? Kuidas
sellisel juhul suhtuda riigihanke tulemusel sõlmitavatesse lepingutesse, kus lepingupartner väidab millegi
ärisaladuseks olemist ning hankijal puudub õiguslik alus väitmaks selle ärisaladuseks mitte olemist, kas
sellises olukorras tuleb teavitusreegleid järgida või mitte?
6. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seadus § 51. Peaks
täpsustama mõistet „asutuse“.
7. Ühendmääruse § 16 lg 1 p 1 soovitame „palk“ asemel kasutada „töötasu“.
Kas Struktuurifondid.ee lehte plaanitakse edaspidi siiski kasutada, kuna viited sellele on jätkuvad. Struktuurifondid.ee leht on nö sellel kujul suletud ja suunatud RTK veebilehele, vastavale alamlehele.
Lugupidamisega
Jaanika Heidmets
Välisvahendite haldamise grupp
Rahvusvahelise koostöö büroo