Välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete regionaalse mõju suunamisest Siseministeeriumi haldusalas

PE nrPoliitikaeesmärgi nimetus/ RRF KOMPONENTValdkond

2 Rohelisem Eesti Kliimamuutustega

kohanemine ja

valmisoleku tõstmine

(b)(iv) 2. kliimamuutustega kohanemine, riskide

ennetamine ja katastroofidega toimetulek;

suurendada elurikkust, rohelist taristut

linnakeskkonnas ja vähendada saastet

2 Rohelisem Eesti Kliimamuutustega

kohanemine ja

valmisoleku tõstmine

(b)(iv) 2. kliimamuutustega kohanemine, riskide

ennetamine ja katastroofidega toimetulek;

suurendada elurikkust, rohelist taristut

linnakeskkonnas ja vähendada saastet

Lisa 2 Välisvahenditest rahastatavate meetmete puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga

4 Sotsiaalsem Eesti Eesti keel ja lõimumine vii soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset

osalemist ning parandada tööalast

konkurentsivõimet

4 Sotsiaalsem Eesti Eesti keel ja lõimumine vii soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset

osalemist ning parandada tööalast

konkurentsivõimet

4 Sotsiaalsem Eesti Eesti keel ja lõimumine vii soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset

osalemist ning parandada tööalast

konkurentsivõimet

4 Sotsiaalsem Eesti Lapsed ja noored (v) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras

olevate rühmade võrdset juurdepääsu

kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja

koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -

õppe ning kolmanda taseme hariduseni,

samuti täiskasvanuharidusele ja -

koolitusele, ning sellise hariduse ja

koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile

võimalikku õpirännet

4 Sotsiaalsem Eesti Lapsed ja noored (v) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras

olevate rühmade võrdset juurdepääsu

kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja

koolitusele alates alusharidusest ja

lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -

õppe ning kolmanda taseme hariduseni,

samuti täiskasvanuharidusele ja -

koolitusele, ning sellise hariduse ja

koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile

võimalikku õpirännet

Tervishoid ja

sotsiaalkaitse

Nimetus/ RRF reformid ja

investeeringud

Siseturvalisus Siseturvalisus Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine/

Kiire ja asjatundlik abi/Kindel

sisejulgeolek

Keskkond Keskkonnakaitse ja -kasutuse

programm

Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Lisa 2 Välisvahenditest rahastatavate meetmete puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga

Rahvastik ja sidus

ühiskond

Tõhus kohanemis- ja

lõimumispoliitika

Tõhus ja proaktiivne

kohanemispoliitika

Rahvastik ja sidus

ühiskond

Tõhus kohanemis- ja

lõimumispoliitika

Tõhus ja proaktiivne

kohanemispoliitika

Rahvastik ja sidus

ühiskond

Tõhus kohanemis- ja

lõimumispoliitika

Tõhus ja proaktiivne

kohanemispoliitika

Siseturvalisus Siseturvalisus Ennetav ja turvaline elukeskkond

Rahvastik ja sidus

ühiskond

Tugev kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna mõju

suurendamine

ja arengu toetamine

PPA kopterid kiirabi-

lennuteenuse

väljaarendamiseks

Peamised tegevused/ RRF meede/ CO2 meede/

MF programm

Fond EL toetuse

eelarve

Rakendus

asutus/

RRF

JUHTMINI

STEERIUM

Rakendusü

ksus*

Kas

investeer

ing?

Päästevõimekuse suurendamine ÜF 23 000 000 SIM KIK Jah

Kliimamuutustest põhjustatud ebasoodsa mõju

vähendamine tervisele ja elukvaliteedile

Kliimamuutustest põhjustatud ebasoodsa mõju

vähendamine biomajandusele ja linnalise

elurikkuse suurendamine

(tegevused tuleb kohandada vastavalt fondi

erieesmärgile)

ERF 16 210 229 KEM/SIM KIK Jah

Lisa 2 Välisvahenditest rahastatavate meetmete puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga

Kohanemisprogramm ja uussisserändajate

nõustamine

ESF 11 620 000SIM (alates 01.05.2021 KuM)RTK ei

Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja

lõimumisteemadel

ESF 6 011 600 KUM RTK ei

Uussisserändajate, sh tagasipöördujate,

kohanemise toetamine kohalikul tasandil

ESF 4 297 400 KUM RTK ei

Teenused riskinoortele SPIN, Käitumisoskuste

Mäng, Preventure ja kohaliku tasandi

võrgustikutööl põhinev koostöömudel

ESF 5 168 115 SIM

(anname

enamus

rahasid

üle

HtM'ile,

KuM'ile ja

SoM'ile

mais

2021)

RTK ei

Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine ESF 1 961 098 SIM

annab osa

vahendeid

üle

HtM'ile

mais

2021)

RTK ei

RRF 55 560 000 SIM

(kaasnev

ateks

püsikkulu

deks

2022 0,1

m€, 2023

1,8-2,2

m€, 2024

3-3,7 m€,

2025 3,6-

4,4 m€,

2026 3,7-

4,5 m€

SiM

haldusala

eelarves

vahendei

d ei ole ja

VV

kinnitatu

d RES

2022+

raames

neid ette

nähtud ei

ole)

Investeeringu

valdkond

Mõju

regionaala

rengule

Seonduv

juurproblee

m

Keskkonna infra ja

süsteemid

jah 3; 6; 9 (põhiliselt)

Keskkonna infra ja

süsteemid

jah 6

Lisa 2 Välisvahenditest rahastatavate meetmete puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga

puudub jah 4; 8

puudub

jah 8 puudub jah 4

puudub jah 4; 3; 6

puudub jah 4; 8

jah 3

Sekkumise kirjeldus tegevuse negatiivse regionaalse mõju leevendamiseks või positiivse mõju tugevdamiseks

(NB! Märkida iga tegevuse/toetusskeemi kohta)

1. kaudne seos – PäA tööandjana paikneb ühtlaselt kogu Eestis. Tehnilise varustatuse ja seega töötingimuste

parandamine on seotud tööalaste eneseteostusvõimalustega paljudes Eesti piirkondades.

2. ei ole seost

3. kaasaegsete töövahenditega hoiame töötajate tervist ja õnnetusriski, samuti loob see paremad eeldused

õnnetusvigastuste ja vigastussurmade vähendamiseks, mis mõjutavad oodatavat ja tervena elatud eluiga.

Kaasaegsed päästeautod (sh prototüübina soetatav elektri päästeauto) on vähem keskkonda saastavad ja mõjutavad

positiivselt välisõhu kvaliteeti. Riski- ja kriisikommunikatsiooni platvormi kaudu suurendatakse inimeste teadlikkust

õnnetusriskidest, mõjutades potentsiaalselt tervena elatud eluiga.

4. Kaudne seos – kaasaegsete päästeautode soetus võimaldab senised vanemad autod võõrandada vabatahtlikele,

mis aitab kaasa nende jätkusuutlikkusele ja teeb need atraktiivsemaks.

5. ei ole seost

6. Päästeteenuse kvaliteedist sõltub üldine turvatunne. Samuti on turvatundega vahetult seotud riski- ja

kriisikommunikatsiooni keskkonna arendus, mis sisaldab teavet piirkondlikest ohtudest ja käitumisjuhistest.

7. Päästeteenuse kvaliteet ja tehniline varustatus on vahetult seotud ettevõtluskeskkonnaga. Päästealasest

kaitstusest sõltub ka ettevõtete kindlustusmaksete suurus.

8. ei ole seost.

9. Riski- ja kriisikommunikatsiooni keskkonna kaudu saab elanikkond ka ohuteavet ja käitumisjuhiseid KOV

korraldatavate elutähtsate teenuste katkestuste kohta. KOV on Päästeametile oluline partner ning päästeteenuste

kvaliteet on seotud ka KOV üldise rahulolu ja teenustega.

10. Sekkumine toetab tervikliku ja laia päästevõrgustiku arengut, mis on tihedalt seotud KOV arenguga ja kohaliku

elukeskkonnaga. Päästjad on esindatud igas kohalikus omavalitsuses.

SiM soetab PPA kopteritele SAR (search and rescue) kaamerad, mis leiavad kopteritel kasutust üle Eesti.

Lisa 2 Välisvahenditest rahastatavate meetmete puutumus tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärgiga

Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi ja nõustamist pakutakse piirkondades, kuhu uussisserändajad

elama asuvad. See tähendab, et lisaks Harjumaale osutatakse teenust peamiselt nii Ida-Virumaal, Tartumaal kui ka

Pärnumaal. Ühtlasi on tagatud teenuse pakkumine e-kanalite kaudu, et tagada teenusele juurdepääs olenemata

piirkonnast. Sisuliselt panustab tegevus juurprobleemi 4 "regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba

ajaga ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes" lahendamisse, see tähendab, et kohanemisprogrammi ning

nõustamise abil tõstetakse uussisserändajate teadlikkust ning oskuseid erinevatest võimalustest, kuidas

ühiskonnaelus osaleda ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalusi realiseerida. Näiteks tutvustatakse

vabatahtlikus tegevuses, huvihariduses, elukestvas õppes jms osalemise võimalusi (mh piirkonniti; nt Tartu koolituste

puhul keskendutakse just sealsetele näidetele). Kuna uuringud on viidanud, et uussisserändajad on pigem huvitatud

ühiskonnas aktiivselt kaasa lööma, tõstab taoline tegevus laiemalt ka piirkonna konkurentsivõimet, st kasvab

erinevate kogemuste, oskuste ja teadmistega vabatahtlike panustajate hulk. Seega panustab tegevus pädevuste

loomise ja tõstmise kaudu nii mitmekesisemate kui ka uute algatuste tekkele erinevates piirkondades, kuhu

uussisserändajad elama asuvad ning lisaks tõstab see mh vastuvõtva kogukonna kultuuriteadlikkust.

Tegevused panustavad ka juurprobleem nr 8 "Piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses", kuna nii kohanemisprogrammi kui ka uussisserändajate nõustamine hõlmavad ülevaadet ja

nõustamist Eesti tööturust piirkonniti ning töötamise võimalustest. Samuti toetavad SiM tegevused ettevõtjatele

vajaliku tööjõu kättesaadavust, nt eesti keele kursuste ja õpetamise kaudu. Alates 01.05.2021 annab SiM tegevused

Kuigi sekkumise "Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel" peavastutajaks on KuM, siis on

SiM mitmete kavandatavate tegevuste elluviija. Tegevus panustab juurprobleem nr 8 "Piirkondlikud erinevused

ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses". Tegevusel on väga konkreetne regionaalse positiivse mõju

tugevdamise komponent ehk tegevus panustab eelkõige piirkondade tugevdamisse ning ettevõtetele vajaliku tööjõu

kättesaadavuse toetamisse. See tähendab, kuidas just piirkonna vajadustest tulenevalt (tööturg, haridus,

sisserändajate profiil jms) tõsta kohaliku omavalitsuse ning erasektori teadlikkust ja suutlikkust toetada

uussisserändajate kohanemist. Tõsta vastuvõtva piirkonna (kultuuri)teadlikkust uutest tulijatest ning seeläbi luua

erinevaid koostööplatvorme, mis toetaksid just piirkonna arengut. Lisaks toetab konkreetne tegevus erinevate

regioonde/piirkondade vahelist koostööd ning parimate praktikate vahendmist ehk need Eesti maakonnad, kus on

suurim kokkupuude uussisserändajate kohanemisega toetaksid ka teiste piirkondade teadmisi ning oskusi.

Kuigi sekkumise "Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil" peavastutajaks

on KuM, siis on SiM mitmete kavandatavate tegevuste elluviija. Kui tegevus "kohanemisprogramm ja

uussisserändajate nõustamine" keskendub peaasjalikult pädevuste tõstmisele, siis tegevus "uussisserändajate, sh

tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil" keskendub keskkonna loomisele. Tegevusel on väga

konkreetne regionaalse positiivse mõju tugevdamise komponent ehk tegevus panustab eelkõige piirkondade

tugevdamisse kohanemise valdkonnas. See tähendab, kuidas just piirkonna vajadustest tulenevalt (tööturg, haridus,

sisserändajate profiil jms) tõsta kohaliku omavalitsuse suutlikkust toetada uussisserändajate kohanemist. Kujundada

ning pakkuda vajaduspõhiseid avalikke teenuseid, toetada uussisserändajate iseseisvat toimetulekut ning nende

piirkonda panustamise potentsiaali rakendada. Tõsta vastuvõtva piirkonna (kultuuri)teadlikkust uutest tulijatest ning

seeläbi luua erinevaid koostööplatvorme, mis toetaksid just piirkonna arengut. Lisaks toetab konkreetne tegevus

erinevate regioonde/piirkondade vahelist koostööd ning parimate praktikate vahendmist ehk need Eesti maakonnad,

kus on suurim kokkupuude uussisserändajate kohanemisega toetaksid ka teiste piirkondade teadmisi ning oskusi.

Riskilaste ja -noorte tegevused panustavad peamiselt juurprobleemidesse nr 3 ja nr 4. Teenused riskinoortele

sekkumiste käesoleva perioodi üheks fookuseks on regionaalse kättesaadavuse suurendamine. Viiakse ellu

programmid, mille puhul on juba tõendatud nende oodatud mõju ning seeläbi julgus pakkuda neid sihtgrupile

laiemalt. Näiteks SPIN-programmi puhul on eesmärgiks tagada kättesaadavus kõigis Eesti maakondades ning selleks

kaasatakse täiendavad programmi koordinaatorid Eesti eri piirkondades. Täiendavalt otsime võimalusi, kuidas

kaasata KOV ja erasektori rahastust, eriti nendes kohtades, kus on valmisolek tegevuste käivitamiseks olemas, kuid

pole praeguse tegevusplaani kohaselt veel jõunud. Ennetustegevuste mõjul on lastel vähem käitumisprobleeme,

tulevikus vähem probleeme sõltuvustega, riskikäitumisega ja vaimse tervisega. Need ühtlasi on tihedalt seotud

ühiskonnaelus osalemise ja kõigi muude tervisenäitajatega.

Kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel tegeleb juurprobleemiga nr 6 "Regionaalne ebavõrdsus

inimeste igapäeva elutingimustes. Oluline roll inimeste turvatunde loomisel ja igapäeva elutingimuste parendamisel

on maakondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori tegevusel. Siiani on SiM antud meetme raames jõustanud ja

aidanud arendada maakondlikul tasandil turvateemade lahkamist. Uue perioodi raames on see kavas viia KOV ehk

kohalikule tasandile. Tegevus on suunitletud muu hulgas turvalisema ruumiloomes oskuste vahetamisele ja

arendamisele, et tagada turvalisem elukeskkond. Käesolevalt ei ole kavas uuel perioodil eristada piirkondi vaid

tagada kõikides piirkondades läbivalt ühtlane areng. Samas ei toimu toetamine korraga vaid valikuliselt ning Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamise tegevus panustab juurprobleemi nr 4 "regionaalne ebavõrdsus

ühiskonnaelus osalemise ning vaja ajaga haridusega seotud eneseteostusvõimalustes", täpsemalt seiremõõdikusse

"vabatahtlikus tegevuses osalemise määr". Tegevus panustab just noorte ühiskondlikus elus vähese osalemise,

madala ühiskondliku teadlikkuse ning väheste ühiskonnaelus kaasarääkimisvõimaluste parandamisse, pakkudes

toetavaid tegevusi vabaühendustele, kes laste ja noortega tegelevad. Sekkumise elluviimisel kaalume piirkondlike

vajadustega arvestamist, võimalusel ja vajadusel rakendame piirkonniti erinevaid alategevusi. Sekkumisega on kavas

arendada ka igas maakonnas tegutsevaid konsultante laste ja noorte kaasamismudeli arendamiseks, mis panustab

regionaalse ebavõrdsuse leevendamisse.

Tegevused panustavad ka juurprobleem nr 8 "Piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu

kättesaadavuses", sest laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine võimaldab neil oma esimesi töökogemusi

omandada vabatahtliku tegevuse kaudu, mis parandab noorte võimalusi tööturul hakkamasaamisel.

Osa planeeritud meetmetegevustest anname üle HtM'ile mais 2021 (laste ja noorte omaalgatuslike sotsiaalse mõjuga

toodete ja teenuste kujundamine kogukondliku elu edendamiseks). SiMile jäävad meetmetegevused:

• „Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine“;

• „Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine“.

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alavaldkonna kaudu: tervist

toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimkeskne tervishoid.

Kogemused erinevate kriiside ajal, sealhulgas COVID-19 kriisireguleerimine, on näidanud, et esmatasandi arstiabi ja

transport kopteriga on kõige paindlikum ja kiirem viis kiiret abi vajavate inimeste abistamiseks. See on eriti oluline,

kui on vaja jõuda raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, sealhulgas saartele ja äärealadel elavate inimesteni, et

pakkuda neile meditsiinilist abi.

Meditsiinikopteri võimekus annab haiglatele, sh Tallinnas, võimekuse tagada kriitiline ravi patsientidele, kes elavad

haiglast kaugemal kui 50 kilomeetrit ja/või reageerida erinevatele sündmustele, sh masskannatanutega sündmused,

mis eeldavad kiiret meditsiinilist abi. Lisaks vähendavad oluliselt patsientide või spetsiifilise meditsiinipersonali

transpordiks kuluvat aega ääremaadel ja saartel. Meditsiinikopteri võimekuse arendamine suurendab kriitilise ravi

kättesaadavust üle Eesti.

Kaasnevateks püsikkuludeks 2022 0,1 m€, 2023 1,8-2,2 m€, 2024 3-3,7 m€, 2025 3,6-4,4 m€, 2026 3,7-4,5 m€ SiM

haldusala eelarves vahendeid ei ole ja VV kinnitatud RES 2022+ raames neid ette nähtud ei ole.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Teie: 05.04.2021 nr 14-6/2586-1

Meie: 02.05.2021 nr 2-1/222-2

Välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete

regionaalse mõju suunamisest Siseministeeriumi

haldusalas

Austatud minister

Vastuseks Teie kirjale esitame lisatud tabelis („Lisa 2 Meetmed“) iga Siseministeeriumi poolt

välja töötatava toetusskeemi kohta teabe, milliseid lahendusi kavandame tasakaalustatuma

regionaalse arengu eesmärgi saavutamiseks oma SF 2021–2027, taaskäivitamise rahastu (RRF)

ja CO2 kauplemistulust toetatavates meetmetes. Siseministeerium ei kavanda

Moderniseerimisfondist ja REACT-EU-st rahastatavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa:

„Lisa 2 Meetmed“

Marko Meriloo 6125129

[email protected]