Teatis

Muudatus nr 2 17. detsembril 2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü4785/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt. 139, Tallinn 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori 20.04.2014 käskkirja nr 63 alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 17. detsembril 2012 sõlmitud üürileping nr Ü4785/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Haapsalu linnas Jaama 14-3 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(iv) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

2. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

3. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 1. 4. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 2. 5. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

6. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

7. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:

1. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

2. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Lisa 5

üürilepingule nr Ü4502/12

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Kaluri 37, Haapsalu linn, Lääne maakond

Registriosa nr: 1718132

Katastritunnus: 18301:002:0011

Hoone nimetus: Büroohoone

EHR kood: 105003332; 105003329; 105003335

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 2

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Lahtiolekuaeg E - R

Reguleerib Üürnik

L

Reguleerib Üürnik

P

Reguleerib Üürnik

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib Üürnik

Tehniline valve Kogu hoonet ei valvestata. Üürnik korraldab eraldi ruumide

valvestamise.

Mehitatud valve Puudub

Käitumine häire

korral

-

Läbipääsuvahendite

haldamine

Võtmeid väljastab ja võtab vastu Üürnik. Võtmete üle peab arvestust

Üürnik.

Posti liikumine Reguleerib Üürnik

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Hoone infotahvel Üürileandja tagab infotahvli olemasolu ning korraldab info kaasajastamise

ja muutmise.

Muud sildid Üürnik ei pea kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt vabade kohtade

olemasolule. Parkimisel tuleb järgida kinnistul märgistatud/tähistatud

parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Parkimiskohad kordonihoone kõrval ja hoone esisel alal.

Parkimis-

korraldus

Tasuta parkimine

Ainukasutuses

parkimiskohad

Määratlemata

Kliendi

parkimiskohad

Määratlemata

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

Territooriumil: Sissepääsu kõrval paiknevates hoidikutes. Jalgrattaid ei tohi

tuua hoonesse.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

väljaspool tööaega Üürnik.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja

nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,

puhkeruumid jms) tööpäeviti ajavahemikul 8:00 – 17:00 (edaspidi tööaeg).

Väljaspool tööaega on Üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi

hoone energiatarbe optimeerimiseks.

Bürooruumide temperatuur tööajal on 21-25 0 C, suvisel perioodil kuni

25 0 C.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

Üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui Üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja Üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Haapsalu linna kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Heakorra eritööd kooskõlastatakse eelnevalt Üürnikuga.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil kordonihoone kõrval.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul Üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine hoones ei ole lubatud.

Suitsuruum

hoones

Puudub

Välisterritooriumil Suitsetamine välisterritooriumil prügiurni läheduses.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja

lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus

välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim.

Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus

aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 3)

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumiskast puudub.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

3. Jäätmete sorteerimise juhend

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 2

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

Liis Lebedev 5649 9262

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Elekter P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Ventilatsioon P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Nõrkvoolusüsteemid (valve,

ATS jne) P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 3

21.01.14 HA-V16/v01

Kaluri 37, Haapsalu linn

Muudatus nr 3 29. oktoobril 2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü4502/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt. 139, Tallinn 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori 20.04.2014 käskkirja nr 63 alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 29. oktoobril 2012 sõlmitud üürileping nr Ü4502/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Haapsalu linnas Kaluri tn 37 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) üürileandja on tellinud hoone, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks nr 1 olevaid üüripinna plaane;

(iv) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(v) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas;

(vi) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2.1 esimest ja teist lõiku ning lugeda need alates

01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„1.2.1 Hoonete üüritav pind on 411,4 m², millest üürniku üüripind moodustab 411,4 m² (üürniku ainukasutuses), sealhulgas: 1) Saun-garaaž (ehitisregistri kood 105003329), ainukasutuses 145,7 m², kasutamise otstarve muu transpordihoone; 2) Staabihoone (ehitisregistri kood 105003332), ainukasutuses 240,3 m², kasutamise otstarve sisekaitse- või kaitseväehoone; 3) Slipihoone (ehitisregistri kood 105003335), ainukasutuses 25,4 m², kasutamise otstarve muu erihoone. Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, milles t on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepiko jad ja vertikaalsed läbiviigud. Ühiskasutuses olevat üüripinda ning territooriumi kasutab üürnik ühiselt koos teiste hoone üürnikega.“

2. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

3. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe

lisaga nr 1.

5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 2. 6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 3.

7. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4 toodud kujul.

8. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

9. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

10. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:

1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid 2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Lepingu lisa nr 5 – Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

Muudatus nr 3 30.08.2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü3983/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori 20.04.2014 käskkirja nr 63 alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 30.08.2012 sõlmitud üürileping nr Ü3983/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Kehtna alevikus Kooli tn 11-2 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) riigieelarvest on eraldatud Siseministeeriumile remondi jaoks lisavahendeid, millest tulenevalt suurendatakse alates 01.01.2015 remondikomponenti;

(iv) muutunud on üürileandja poolne kontaktisik, siis muudetakse üürilepingus fikseeritud kontaktandmeid;

(v) üürileandja on tellinud hoone, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja sellest lähtuvalt lisatakse lepingule uued üüripinna plaanid;

(vi) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(vii) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas, lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Muuta lepingus üürileandja poolseid kontaktisiku andmeid järgmiselt:

Kontaktisik: Lääne piirkonna haldur Jaanus Metsnik Telefon: +372 511 0055; 4433698 E-post: [email protected]

2. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

3. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise

kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 1.

5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 2.

6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 3.

7. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

8. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

9. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad: 1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid

2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja Peadirektori asetäitja varade alal Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

3

4

2

1

20

212223242526

282930

32

31

27

333435363738

39

40

41

42

43

44

45

46

47

2

3

4

5

6

7

9

10

11

12

13

14

15

16

17

17A

19

18

21 20

22

23

24

25

26

1

8

3

4

2

14

15

16

17

18

13

12

11

10

9

8

7

6

5

1

1

11

15

14

13

12

8

9

10

7

4

6

5

3

2

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Lisa 5

üürilepingule nr Ü4782/12

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Lossiplats 4, Haapsalu linn, Lääne maakond

Registriosa nr: 966932

Katastritunnus: 18301:005:0190

Hoone nimetus: Politseimaja; garaaž

EHR kood: 105001624; 105014941

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 2

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Lahtiolekuaeg E - R

Reguleerib Üürnik

L

Reguleerib Üürnik

P

Reguleerib Üürnik

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib Üürnik

Tehniline valve Kogu hoonet ei valvestata. Üürnik korraldab eraldi ruumide

valvestamise.

Mehitatud valve Puudub

Käitumine häire

korral

-

Läbipääsuvahendite

haldamine

Kaarte ja võtmeid väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. Kaarte ja võtmeid

võtab vastu Üürniku esindaja. Võtmete üle peab arvestust Politsei- ja

Piirivalveamet

Posti liikumine Reguleerib Üürnik

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Hoone infotahvel Üürileandja tagab energiamärgise / infotahvli olemasolu ning korraldab

info kaasajastamise ja muutmise.

Muud sildid Üürnik ei pea kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt vabade kohtade

olemasolule. Parkimisel tuleb järgida kinnistul märgistatud/tähistatud

parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Sisehoovis

Parkimis-

korraldus

Tasuta parkimine

Ainukasutuses

parkimiskohad

Määratlemata

Kliendi

parkimiskohad

Määratlemata

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

Territooriumil: sisehoovis paiknevates hoidikutes. Jalgrattaid ei tohi tuua

hoonesse.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule Tulekahju

korral tegutsemise plaani (sisekorraeeskirjade Lisa nr 2) koos

evakuatsiooniskeemidega.

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 3

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

Üürnik.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja

nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,

puhkeruumid jms) tööpäeviti ajavahemikul 8:00 – 17:00 (edaspidi tööaeg).

Väljaspool tööaega on Üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi

hoone energiatarbe optimeerimiseks.

Bürooruumide temperatuur tööajal on 21-25 0 C, suvisel perioodil kuni

25 0 C.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

Üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui Üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja Üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Haapsalu linna kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Heakorra eritööd kooskõlastatakse eelnevalt Üürnikuga.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil sisehoovis.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul Üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s,

ülejäänud ruumides on rangelt keelatud. Arestimajas lubatud ainult

vastava märgistusega suitsetamisaladel.

Suitsuruum

hoones

Suitsuruum hoone II korrusel.

Välisterritooriumil Suitsetamine välisterritooriumil hoone esisel alal ei ole lubatud.

Suitsetamine lubatud sisehoovis.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja

lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus

välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim.

Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus

aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 4) Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumiskast puudub.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Tulekahju korral tegutsemise plaan

3. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

4. Jäätmete sorteerimise juhend

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 3

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

Liis Lebedev 5649 9262

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Küte P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Elekter P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Ventilatsioon ja jahutus P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Nõrkvoolusüsteemid (valve,

ATS jne) P. Dussmann Eesti OÜ, avariidispetšer 516 5478; 5626

5478

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 4

21.01.14 HA-V16/v01

Lossiplats 4, Haapsalu linn

KINNITATUD:

HAAPSALU POLITSEIJAOSKOND LOSSIPLATS 4, 90502 HAAPSALU

TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN

Tulekahju korral tegutsemise plaan on asutuse töötajate juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tule- kahju korral tegutsemise korda võttes arvesse hoone tuleohutusalaseid erisusi. Plaan koosneb eva-

kuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ja evakuatsiooniskeemidest.

1

Käesolev tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi tulekahjuplaan) on koostatud Sisemi-

nistri 1.09.2010. aasta määruse nr. 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuat-

siooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ alusel.

Plaaniga peavad tutvuma kõik töötajad, sõltumata nende erialast ja kvalifikatsioonist. Plaani

eesmärgiks on anda töötajatele üldteadmisi tuleohutuse tagamisest, võimalike ohusituat-

sioonide kõrvaldamise ning ohusituatsioonides tegutsemise korra kohta. Kõik plaanis tule-

ohutusega seotud üksikasjad on lahendatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Ettevõtte juhtkond tagab kõigile töötajatele võimaluse igal ajal tutvuda käesoleva tulekahju-

plaaniga.

Ettevõtte juhtkond korraldab töötajatele enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja

ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse

evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta.

Iga töötaja on kohustatud vältima tuleohu tekkimist, kinni pidama käesoleva plaani tege-

vusjuhistest ning oskama kasutada olemasolevaid päästevahendeid.

Isikuid, kes on rikkunud õigusaktides sätestatavaid tuleohutusnõudeid, võib võtta vastutu-

sele süüteokorras, olenevalt ajendist või tagajärgedest, mida rikkumine kaasa tõi.

Selle tulekahju korral tegutsemise plaani metoodika on välja töötanud Tamrex Ohutuse OÜ. Levitamine, kopeerimine ja ärilistel eesmärkidel kasutamine on ilma Tamrex Ohutuse OÜ kirjaliku loata keelatud.

2

Sisukord 1. Asutuse iseloomustus ................................................................................................ 3

1.1 Asutus, personal ja tööaeg ......................................................................................... 3

1.2 Hoone iseloomustus ................................................................................................... 3

1.2.1 Hoone pindala ja korruselisus ................................................................................ 3

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus ................................................................... 3

1.2.3 Evakuatsiooni kirjeldus ........................................................................................... 4

1.3 Tuleohutuspaigaldised ja päästevahendid ................................................................. 5

1.3.1 Tulekustutid ............................................................................................................ 5

1.3.2 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ..................................................... 9

1.3.3 Turvavalgustussüsteem ........................................................................................ 10

1.3.4 Esmaabivahendid ................................................................................................. 11

2. Tuleohutuse tagamine töötajate poolt ......................................................................11

3. Tegevusjuhis tulekahju korral ...................................................................................13

3.1.1 Tulekahju avastanud töötaja tegevused ..................................................................... 16

3.1.2 Evakuatsiooni korraldavate isikute tegevused ............................................................ 17

3.1.3 Vastutava töötaja tegevused ...................................................................................... 17

3.1.4 Töötaja tegevused ....................................................................................................... 18

3.2 Hädaabikõne juhis ..................................................................................................... 19

3.3 Päästemeeskonna vastuvõtmine ............................................................................. 19

4. Evakuatsiooniskeemid ..............................................................................................20

LISA 1 Vastutavad töötajad .........................................................................................25

LISA 2 Tulekahju korral tegutsemise plaaniga tutvunud töötajad ................................27

3

1. Asutuse iseloomustus

1.1 Asutus, personal ja tööaeg

Asutus hõlmab politseijaoskonda ja arestimaja (13 kohta). Hoone juurde kuuluvad garaažid

ja hoov, kus pargitakse sõidukeid. Tänaval hoone ees on maa-alune hüdrant, mis tagab

päästeteenistusle kustutusvee.

Asutuse tööaeg: 24 h

Töötajate arv: päeval kell 8:00 – 16:30 kuni 40 inimest; õhtul ja öösel kell 16:30 – 8:00 4 – 10

inimest.

Hoonest käib läbi kliente, kes ei tunne ruume ega tulekahju korral tegutsemise kava.

1.2 Hoone iseloomustus

1.2.1 Hoone pindala ja korruselisus

Hoonel on 3 maapealset korrust ja lisaks keldrikorrus.

Kelder: Korruse kasulik pindala on 315 m2. Pidevalt inimesi ei viibi – töökohti ei ole. Asuvad

jõusaal, relvaladu, saun ja puhkeruumid. Korrusel on kaks evakuatsiooniteed ja –pääsu.

I korrus: Korruse kasulik pindala on 449 m2. Korrusel on kaks tiiba – arestimaja (96 m2) ja

politseijaoskond. Korrusel asub ventilatsioonikamber. Korrusel on kolm evakuatsioonipääsu.

II korrus: Korruse kasulik pindala on 418 m2. Korrusel on kaks tiiba. II korrusel paiknevad

kontoriruumid. Evakuatsiooniteed suunduvad kahte evakuatsioonitrepikotta, lisaks on kaks

hädaväljapääsu: kabineti nr 219 aknast garaažide katusele ja sealt kohtkindlat redelit mööda

maapinnale ning kabineti nr 205 akna kaudu välisele keerdtrepile. Evakueerumise võimal-

damiseks asub kabineti nr 219 varuvõti kabinetis 217 ning kabineti nr 205 võti kabinetis nr

202.

III korrus: Korruse kasulik pindala on 283 m2. III korrusel paiknevad kontoriruumid ja suitse-

tamisruum. Korrusel on üks evakuatsioonitee trepikotta, lisaks on hädaväljapääs kabineti nr

309 akna kaudu välisele keerdtrepile. Kabinet nr 309 varuvõti asub kabinetis 306 (evakuat-

siooniteel olev uks võib olla lukustatud).

1.2.2 Hoone tuleohutusalane iseloomustus

Hoone on ehitatud 3 järgus: põhiosa 1912, arestimaja 1950ndatel, arestimaja pealne II kor-

rus 1994. Aastal. Täielikult ei ole järgitud tänapäevaseid ehituslikke tuleohutusnõudeid. Tu-

4

leohutuse liigituselt kuulub hoone III ja V kasutusviisiga1 (ööpäevaringselt kasutuses hooned,

kus viibivad hooldusalused, ja büroohooned) hoonete loetellu. Kasutusviisist ja põlemis-

koormusest on tingitud ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoone kuulub TP2 tulepüsi-

vusklassi - tuldtakistav hoone – ehitise kandekonstruktsioonid ei tohi vähemalt 60 minuti

jooksul variseda. Põlemiskoormus on väike. Hoone kuuluvad I tuleohuklassi – tegevus, mille

puhul tuleoht ja leviku tõenäosus on väike.

Hoonesse on osaliselt moodustatud tuletõkkesektsioone. Eraldatud on osaliselt evakuat-

sioonitrepikojad ja ventilatsioonikamber.

Kasutusviisist tingituna on tulekahju korral on inimestel evakueerumine takistatud, seega on

hoones ning territooriumil ääretult oluline vältida süttimist (sädeme või muu kõrge tempera-

tuuriga süüteallika tekkimist/olemasolu).

1.2.3 Evakuatsiooni kirjeldus

Evakuatsiooni raskendab evakuatsiooniteede osaliselt tähistuse puudumine. Osa evakuat-

siooniteel olevaid uksi on lukustatavad, näiteks kabinettide uksed, mida läbivad varueva-

kuatsiooniteed (varuvõtmed on paigaldatud teise ruumi, vt p 1.2.1), ning keldrikorruse välja-

pääs. Arestimaja evakuatsiooniteele jääv turvavärav ei ole evakuatsiooni suunas ilma abiva-

henditeta avtav. Selle evakuatsioonitee kasutatavus sõltub personalist, kes jääb teisele poole

väravat. Elektrikatkestuse korral ei ole võimalik turvaväravat üles tõsta.

Hoones viibivad kinnipeetavad, kes ei saa iseseisvalt evakueerud. Tulekahju korral hindab

personal ohu suurust ja otsustab, kas kinnipeetavate evakueerimine on vajalik. Kui tulekolle

asub arestikambritest eemal ja tulekahju ulatus on väike, siis kinnipeetavaid veel ei evakuee-

rita. Ohu korral kinnipeetavate elule ja tervisele viiakse läbi evakuatsioon.

Hoones ei ole tagatud tulekahju kiire avastamine ja kõigi inimeste kohene teavitamine tule-

kahjust, sest suures ulatuses puudub automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Tulekah-

ju avastatakse visuaalselt, avastamise kiirus oleneb tulekolde asukohast ja juhusest. Hoone-

sisene inimeste teavitamine tulekahjust toimub piirkondadesse määratud evakuatsiooni kor-

raldavate isikute ja jaoskonna korrapidaja telefonitsi informatsiooni vahetades.

Evakuatsioon on läbi mõeldud evakuatsioonialade2 põhiselt. Igalt evakuatsioonialalt on ette

nähtud vähemalt kaks evakuatsiooniteed, millest üks on põhievakuatsioonitee ja

teine on varuevakuatsioonitee . Evakuatsiooni planeerimisel on lähtutud põhi-

mõttest, et iga evakuatsiooniala põhievakuatsioonitee on lühim ja ohutum tee hoonest välja.

Käesoleva tulekahjuplaani 3. peatükis on kirjeldatud tegevusi, millest kinnipidamine tagab

kiirema ja ohutuma evakuatsiooni.

1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” 2 Evakueerimise seisukohalt ühtne ehitise osa, mis võib moodustada osast, ühest või mitmest tuletõkkesekt-

sioonist. Ühel evakuatsioonialal on ühine põhievakuatsioonipääs.

5

1.3 Tuleohutuspaigaldised ja päästevahendid

Tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks ja varakahjude

vähendamiseks on mõlemas hoones järgmised tuleohutuspaigaldised3 ja päästevahendid:

 tulekustutid;

 automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (osaliselt II korrusel);

 turvavalgustussüsteem (osaliselt);

 esmaabivahendid.

1.3.1 Tulekustutid

Tulekustuti on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis4.

Hoonetes on põhilise tulekustuti liigina hajutatult 6 kg kustutusaine massiga pulberkustutid

(Pilt 2), lisaks süsihappegaaskustut(d), mis asuvad nähtavates või tähistatud (kustuti lähedu-

ses olev tähistus on eemalt näha) kohtades. Tulekustutite asukohad on märgitud käesoleva

tulekahjuplaani evakuatsiooniskeemidel 4. peatükis.

3 Ehitise tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, tule leviku takistamiseks ning ohutu eva-

kuatsiooni ja päästetööde läbiviimiseks.

4 On süttinud tulekahju kõige varasem faas. Ruumi temperatuur selles faasis on umbes 38

o C. Hapniku sisaldus õhus umbes

20%. Algfaasi ajaline kestvus on keskmiselt 1-4 minutit. Algfaasis olevat tulekahju on võimalik kustutada esmaste tulekustu-

tusvahenditega. Alates hetkest, kui põlevatest ainetest eraldunud põlevgaaside segu on saavutanud temperatuuri 300 o C,

algab tulekahju järgmine faas ehk üleveeremise faas, mida esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ei ole võimalik.

6

Pilt 2

6kg pulberkustuti

Pulberkustuti on universaalne - kustutab efektiivselt A, B ja C klassi tulekahjusid. Pulberkus-

tutiga tohib kustutada kuni 1000 V pinge all elektriseadmeid, selleks peab kustutiga olema

vähemalt 1 meetri kaugusel elektriseadmest.

A klassi tulekustuti kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguva-

te ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);

B klassi tulekustuti kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, ben-

siin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

C klassi tulekustuti kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik

jms);

D klassi tulekustuti kustutab metallide tulekahjusid;

F klassi tulekustuti kustutab süttinud rasvasid, on nõutav suurköökides.

7

Enne tulekustuti kasutamist

Enne kustuti kasutamist tuleb jälgida tulekustuti peal toodud kasutusjuhiseid (Pilt 3). Seda

selleks, et saada teada, millise tulekahju klassi jaoks on konkreetne tulekustuti mõeldud ja

mida on vaja teha tulekustuti töölerakendamiseks.

Pilt 3

Pulberkustuti pealdis

Tulekustuti kasutamine

Tulekahju avastamisel lähtu otsuste langetamisel eelkõige tulekolde suurusest ja põlevma-

terjali liigist. Tulekolde suurust saad hinnata temperatuuri ja suitsu hulga järgi. Proovi tule-

kahju esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ainult siis, kui põlemine on algstaadiumis.

Vastasel juhul ohustad enda elu ja tervist.

6 kg ABC-klassi pulberkustuti:

- võta seinalt/kapist/aluselt lähim tulekustuti;

- jää tulekoldest 3 – 4 m kaugusele, tulekustuti tühjenedes liigu lähemale;

- tulekustuti käivitamiseks juhindu selle pealdisel olevast juhisest:

8

1) hoides tulekustutit püstises asendis ainult alumisest käepidemest, eemalda

kaitseriiv (splint);

2) võta kustuti kätte püstises asendis, haara vooliku kaugemast otsast ning

suuna kustutusaine juga põlevmaterjali pinnale, mitte leegilatva;

3) vajuta tugevasti päästikule (käepideme ülemisele hoovale); kustuti töötab 18

sekundit;

- suurema põlengu kustutamiseks tuleb samaaegselt kasutada mitut tulekustutit;

- lahtises ja madalate äärtega nõus süttinud vedeliku kustutamisel suuna kustu-

tusaine vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti tagumist sisesei-

na;

- mahavalgunud vedeliku kustutamist alusta äärtelt ning järkjärgult kata tulekus-

tutusainega kogu põlev pind;

- välitingimustes jälgi, et tuul puhuks selja tagant;

- riiete süttimise korral lükka inimene pikali, nii ei kahjusta leegid tema pead ega

hingamisteid; seejärel kustuta riided tulekustuti abil.

 Peale tulekolde kustutamist ei ole vaja üle jäänud kustutusainet välja lasta –

jäta see varuks, juhul kui tuli peaks uuesti süttima.

 Peale kasutamist lase tulekustuti kindlasti hooldada, sest rõhk läheb kustutist

kiiresti välja ja alles jäänud kustutusainet ei saa enam kasutada.

9

5 kg CO2 tulekustuti:

- ava tulekustuti sarnaselt pulberkustutiga;

- hoia kustutit võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada gaasi normaalset välju-

mist; külmahaavade vältimiseks ära võta kinni töötava süsihappegaaskustuti väl-

jalaskelehtrist, samuti ära suuna kustutusjuga inimese peale;

- jää tulekoldest ligikaudu 1 m kaugusele;

- vajuta päästik põhja;

- kui süsihappegaaskustutit kasutati siseruumis, tuleb kõigil ruumist väljuda ning

ruum tuulutada.

1.3.2 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Hoones on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) paigaldatud vaid II

korruse juurdeehitusse, mis annab seal piirkonnas viibivatele inimestele ja jaoskonna korra-

pidaja ruumi automaatselt teate tekkinud tulekahjust, reageerides tulekahjus tekkinud pro-

duktidele. Samuti annab keskseade märku süsteemi töövalmidust ohustavatest riketest. ATS

koosneb:

• Keskseadmest - mille abil antakse tulekahjuanduritele nende tööks vajalik energia ja mi-

da kasutatakse ühenduslülina andurite poolt antud tulekahju teate vastuvõtmiseks, teate

kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning tulekolde asukoha kindlaksmääramiseks. Hoones

on üks keskseade, see asub I korrusel jaoskonna korrapidaja ruumis (vt 4. peatüki evakuat-

siooniskeeme). Keskseade peab olema hästi juurdepääsetav nii asutuse töötajatele kui pääs-

teteenistusele.

 Tulekahjuanduritest - mis jälgivad pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval

alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtusi. Tulekahju korral anna-

vad andurid signaali keskseadmesse. Põhiliselt on hoonetesse paigaldatud suitsule rea-

geerivad andurid. Temperatuuriandureid paigaldatakse vaid sellistesse ruumidesse, kus

auru või tolmu tõttu suitsuandurid põhjustaksid valehäireid.

 Tulekahjuteatenuppudest - mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse ja hoo-

nesse käsitsi. Tulekahjuteatenuppude asukohad on käesoleva tulekahjuplaani evakuat-

siooniskeemidel 4. peatükis. Tulekahjuteatenupud asuvad evakuatsiooniteedel.

 Häirekelladest - mille abil tulekahjuteade antakse helisignaalina.

ATS-i tööpõhimõte

10

ATS rakendub tööle, kui tulekahjuandur reageerib põlemisel eralduvale suitsule või kuumu-

sele, kui vajutatakse tulekahjuteatenuppu ning erandkorras ka süsteemi rikke tagajärjel

(tolmused andurid, aur jne). Anduritelt või tulekahjuteatenupult saadud tulekahjuteade lä-

heb ATS keskseadmesse, mis käivitab kõik häirekellad. Tulekolde asukoht tuvastatakse vi-

suaalse vaatluse teel – kontrollitakse II korruse tiiba, kus on tulekahjusignalisatsioonisüstee-

mi andurid. Süsteem on vajalik tulekahju kiireks avastmiseks ja inimeste teavitamiseks, et

oleks võimalik kiiresti tuld kustutada ja vajadusel evakuatsioon läbi viia.

Pilt 6

Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi toimimise skeem

1.3.3 Turvavalgustussüsteem

Hoonete evakuatsiooniteed ja – pääsud on osaliselt tähistatud evakuatsioonivalgustusega

(Pilt 7) ja paanikavältimisvalgustusega (laes jääb osa lampe elektrikatkestuse korral põlema),

mille eesmärk on tagada ruumisviibijate turvaline jõudmine mööda evakuatsiooniteid hoo-

nest välja, vältida paanika tekkimist ning lihtsustada päästetöid. Keldris turvavalgustust ei

ole. Pimedas evakueerumine võib inimestes tekitada paanikat, samuti ei tarvitse õiget teed

üles leida. Evakuatsioonitee leidmiseks jälgitakse märgil oleva noole suunda. Valgusteid

võib olla hoones kaht tüüpi: ühed, mis põlevad pidevalt, ja teised, mis hakkavad põlema

elektrikatkestuse korral. Valgustil, mis pidevalt ei põle, peab aku töökorras olekust märku

andma signaaltuli. Signaaltule põlemine ei taga seda, et valgusallikas ei ole läbi põlenud. Tur-

vavalgustid põlevad elektrikatkestuse korral (akutoitelt) vähemalt üks tund.

11

Pilt 7

Evakuatsiooniteedel ja –pääsude kohal

paiknev evakuatsioonivalgustus

1.3.4 Esmaabivahendid

Hoonesse on paigutatud kaks komplekt esmaabivahendeid. Need asuvad: 1) I korrusel ares-

timaja korrapidaja ruumis; 2) I korrusel jaoskonna korrapidaja eesruumis.

Komplekti kuuluvad: steriilsed haavatampoonid, elastikside, eri suuruses plaastrid, desinfit-

seeriva ainega salvrätikud haava puhastamiseks, kinnitusteip, kolmnurkrätik, lõikur, kaitse-

kindad, kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks, soojendustekk ja külmkompress. Lisaks

on igas pakis esmaabivahendite kasutusjuhend ja esmaabi andmise juhend.

2. Tuleohutuse tagamine töötajate poolt

12

Töötajate igapäevane õige tegutsemine on tuleohu vältimise jaoks sama oluline, kui võimali-

kuks tulekahjuks valmisolek ehituslikult ja päästevahenditega varustamise abil. Sageli saavad

tulekahjud alguse hooletusest suitsetamisel, lahtise tule kasutamisel, tuletöödel, elektri-

seadmete kasutamisel või muu tuleohtliku tegevuse käigus. Politseijaoskonna ja arestimaja

kõige tõenäolisemad tuleohtlikud olukorrad võivad olla:

1) rike elektriseadmetes või –paigaldistes, ebastandardsete elektriseadmete

kasutamine;

2) süütamine (suitsetamine arestikambrites);

3) suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas (hõõguvate osakeste kokkupuutumine

põlevmaterjaliga prügikastis või mujal);

4) sõiduki süttimine hoone välisseina lähedal;

5) hoonele mõjuv loodusjõud (äike).

Selleks, et tuleohtu vältida ja tagada tulekahju korral turvalisus, on ettevõtte töötajad ko- hustatud:

- oma tegevusega mitte tõkestama evakuatsiooniteid või juurdepääsu päästeva-

henditele;

- hoidma vaba juurdepääsu elektrijaotlatele;

- tagama tuletõkkesektsioonide säilimise (mitte võtma lahti tuletõkkeuste sulgu-

reid, mitte fikseerima tuletõkkeuksi avatud asendis);

- hoiduma tegevustest, mis on tuleohtlikud;

- mitte hoidma põlevmaterjali ja prügikonteinereid hoone välisseina läheduses;

- sõidukeid parkides vältima tule leviku võimalust hoonetele (parkida sõidukid vä-

hemalt 4 meetri kaugusele hoone ukse-, akna- vm avadest);

- mitte suitsetama mitte ettenähtud kohas (suitsetamiskoht on III korrusel ja hoo-

vis välisukse juures (vt evakuatsiooniskeemidel);

- tundma tema vastutusel olevates ruumides hoitavate materjalide, inventari ja

tegevuse tuleohtlikkust;

- hoidma korras tuleohutuspaigaldised ja kustutusvahendid;

- tulekahju korral järgima võimalusel käesoleva tulekahju korral tegutsemise

plaanis esitatud tegutsemise nõudeid;

- osalema ettevõtte poolt korraldatavatel tulekahjuõppustel;

- oskama kasutada esmaseid tulekustutus- ja päästevahendeid ning rakendama

tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid.

13

3. Tegevusjuhis tulekahju korral

Käesolev peatükk sisaldab juhtnööre hoones viibivate inimeste ja päästeteenistuse

tulekahjust teavitamiseks, tulekahju kustutamiseks, evakuatsiooniks ja evakuatsioonijärgseks

tegevuseks.

Tegevusjuhises kasutatavad mõisted:

Evakuatsiooni korraldav isik – määratud töötaja, kellel on ülesanne tulekahju avastamisel

teavitada vastutavat töötajat ja evakuatsioonikorralduse saamisel tagada evakuatsiooni

läbiviimine oma vastutuspiirkonnast.

Vastutav töötaja – määratud töötaja, kelle ülesanne on ATS häire kontroll,

evakuatsioonikorralduse andmine evakuatsiooni korraldavatele töötajatele, tegevuse

koordineerimine, loendustulemuste kokkuvõtmine ja päästemeeskonna vastuvõtmine.

Töötaja – hoones viibiv isik, kes on teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest.

Klient – hoones viibiv isik, kes ei tarvitse olla teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest.

Kogunemiskoht – käsitletavast hoonest väljaspool ohutus kauguses paiknev ala, kuhu

kogunevad evakueerunud inimesed.

Loendus – Kogunemiskohas evakuatsiooni korraldavate isiku poolt teostatav ja vastutava

töötaja poolt kontrollitav personali evakuatsioonijärgne kontroll.

Päästetöödejuht – päästetöid juhtiv päästeasutuse esindaja (esmane päästetööde juht on

sinise kiivriga, hiljem erksaima kiivrivärviga, kas punane või kollane).

Hädaabikõne – kõne ohuolukorra kohta Häirekeskuse hädaabinumbrile 112.

Tulekahjuteade – ATS häirekellade rakendumine ning suitsu või leegi nägemine.

Evakuatsioonikorraldus – tulekahjualarm või (vastutava töötaja poolt) antud suuline

korraldus.

Tulekahju – kontrollimatu väljaspool spetsiaalset tulekollet toimuv põlemisprotsess, mida

iseloomustavad kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning kaasnev varaline kahju ja/või oht

tervisele.

Evakuatsioonitee – hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega

tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni.

Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev vabalt läbitav ukseava.

Tulekahjust teavitamine

Tulekahju korral on väga oluline, et ehitises viibivad inimesed saaksid võimalikust ohust

kiiresti teada. Kiire teavitamisega tagatakse õigeaegne evakuatsioon ning võimalus kustutada

14

tulekahju algstaadiumis. Sellega suurendatakse tõenäosust, et kõik inimesed pääsevad

õigeaegselt ehitisest välja ning tulekahju ei jõua kontrolli alt väljuda.

Tulekahju avastamine toimub kas tulekahjutunnuste nägemisel või kui ATS andur reageerib

tekkivale suitsule/temperatuurile ja hoones käivituvad häirekellad. Tulekahjutunnuste ilm-

nemisel on oluline, et enne Häirekeskusele hädaabikõne teostamist tehakse kindlaks, et te-

gemist ei ole valehäirega, kus asub tulekahju ja mis on selle ulatus. Toimuvast teada saamine

on vajalik ka seetõttu, et algstaadiumis avastatud tulekahju kustutamine personali poolt on

võimalik esmaste tulekustutusvahenditega (tulekustutitega). Kui kontrollimisel tuvastatakse

tulekahju, mille kustutamine ei ole võimalik, või põlengukohta liikumine on paksu suitsu või

kuumuse tõttu eluohtlik, tuleb sellest viivitamatult teavitada kõiki hoones viibivaid inimesi.

Tulekahju avastaja teavitab suuliselt või telefonitsi (tel 4732810) vastutavat töötajat. Vastu-

tav töötaja helistab kõigile piirkonnas evakuatsiooni korraldavatele isikutele (vastutavaid ja

telefoni numbreid vaata LISA 1), et edastada evakuatsioonikorraldus. Vastutav töötaja teavi-

tab tulekahjust Päästeameti Häirekeskust telefonil 112.

Evakuatsiooni läbiviimine

Evakuatsiooni läbiviimisel on oluline sellega vajadusel varakult alustada, et tagada ohutus.

Töötajad ei tohi arvestada sellega, et evakuatsiooni viib läbi päästemeeskond, kuna pääste-

meeskonna kohale jõudmise ajaks on tuli levinud. Soodsatel tingimustel jõuab päästeteenis-

tus peale Häirekeskusesse helistamist kohale alles ligikaudu viie minutiga, kustutus- ja pääs-

tetööd algavad veelgi hiljem. Päästemeeskonna sündmuskohale jõudmisega võib ka minna

kauem (näiteks päästekomando on hõivatud eelmise kutsega jne). Sellest tingituna on ots-

tarbekas varases staadiumi tulekahju proovida ise kustutada enne päästeteenistuse sünd-

muskohale jõudmist. Tulekahju areneb kiiresti, mistõttu ei ole kustutamise ega evakuatsioo-

ni alustamisega palju aega.

15

Kuna kinnipeetavate evakueerimine on seotud turvariskiga, siis nende evakueerimisvajaduse

üle otsustab sündmusest lähtuvalt kohalviibiv kõrgeimal ametipositsioonil olev arestimaja

töötaja.

Politseijaoskonnas ja arestimajas on kokkuleppelisteks evakuatsioonikorraldusteks järgmised

märguanded:

ATS häirekellade esimene rakendumine - ATS häirekellade esimese rakendumine on märgu-

anne sellest, et hoones võib olla tulekahju ning hoonest tuleb asuda evakueeruma. Kokku-

leppelisest evakuatsioonikorraldusest tuleb alati kinni pidada, ka siis, kui tulekahjutunnuseid

ei ole näha.

Suusõnaline evakuatsioonikorraldus - Suusõnaline evakuatsioonikorraldus edastatakse vas-

tutava töötaja, evakuatsiooni korraldava isiku või tulekahju avastanud töötaja poolt hoones

viibijatele, kes ei ole tulekahjust veel teadlikud.

Tulekahjutunnuste nägemine - Suitsu või leegi märkamisel tee kindlaks tulekahju ulatus. Kui

hindad, et tuld ei ole võimalik kustutada esmaste tulekustutusvahenditega, evakueeru ja

teavita teisi hoones viibivaid inimesi tulekahjust.

Tulekahjualarmi kuulmisel tuleb töötajatel kontrollida piirkonda ja veenduda, et evakuat-

sioonitee oleks kasutatav. Kui avastad tulekahju, teavita teisi ja evakueeru. Kui tulekahjusig-

nalisatsioonisüsteemiga kaetud piirkonnas tulekahjutunnuseid ei ole, jätka tavapärase tege-

vusega.

Evakueerutakse mööda tähistatud evakuatsiooniteid (vt evakuatsiooniskeeme 4. peatükis).

Võimalusel kasutatakse kõige otsemat õue viivat evakuatsiooniteed, tingimusel, et

evakuatsiooniteel ei ole suitsu või muid tulekahju tundemärke. Kui on võimalus, et ukse taga

võib olla tulekahju, siis enne ukse avamist katsu käeseljaga, kas uks on kuum. Ukse avamisel

varju selle taha, et võimaliku tulekahju korral ei puutuks kokku suitsu või leegiga. Evakuee-

rudes sulge tulekahju leviku tõkestamiseks kõik teele jäävad uksed ja aknad, kuid ära uksi

lukusta.

Kui tule levimise tõttu ei ole suitsuvaba evakuatsiooniteed:

- jääda ruumi kus ollakse;

- vajadusel tihendada käepäraste vahenditega ukse- ja muud avad;

- teavitada enda asukohast vahetut juhti/töökaaslast/Häirekeskust; teha ennast

aknal nähtavaks ja kuuldavaks;

- kui suits on tunginud ruumi, kus viibite, liikuda suitsutsoonist välja ainult

roomates, nii et hingamisteed jäävad suitsutsoonist alla poole (põranda läheduses

on alati puhta õhuga tsoon, kuid see tsoon võib olla väga madal);

- suitsuses keskkonnas või pimeduses liikudes hoiduda võimalikult seina äärde -

sein on orientiiriks ning võimaliku varingu korral on väiksem tõenäosus viga

saada.

16

Evakueerimisel on kasulik teada:

- tulekahju olukorras on prioriteet number üks säästa inimelusid;

- kõige tähtsam on säilitada rahu, evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult

rahuliku ja valju häälega, tuleb haarata initsiatiiv;

- võta kustutus- ja päästetöödeks appi enesevalitsemise säilitanud inimesed;

- viivitamatult tuleb maha suruda kõik paanika tekitamise katsed;

- evakueerumisel ei võeta kaasa suuri isiklikke esemeid, mis võivad maha kukkudes

takistada evakuatsiooniteedel kiiret liikumist; asjade pärast ei minda põlevasse

hoonesse/ruumi tagasi.

Tegevused kogunemiskohas

Peale hoonest evakueerumist peavad kõik hoones viibinud inimesed liikuma kokkulepitud

kogunemiskohta, et oleks võimalik selgitada välja, kas kõik inimesed pääsesid põlevast hoo-

nest ja vajadusel rakendada töötajaid kustutus- ja päästetöödel. Jaoskonna töötajate ja

klientide kogunemiskohaks on lossiplats. Kinnipeetavad paigutatakse saateautodesse, ares-

timaja personal koguneb kinnipeetavate juurde. Vastutav töötaja kontrollib kogunemiskoh-

tades, kas kõik tulekahju ajal kohal olnud inimesed jõudsid kogunemiskohta. Selleks küsib ta

infot kogunemiskohas viibijatelt, eelkõige evakuatsiooni korraldavatelt isikutelt (kes on oma

piirkonna inimesed üle vaadanud). Mida põhjalikumalt jõuti ruumid üle kontrollida, seda

kindlam on, et kedagi põlevasse hoonesse ei jäänud. Kõik, kes omavad informatsiooni kadu-

nud inimes(t)est, peavad sellest teavitama vastutavat töötajat. Vastutava töötaja ülesanne

on korraldada ümber hoone akende kontroll, et tuvastada hätta sattunud inimesi.

Sõltuvalt konkreetsest olukorrast on iga tulekahju puhul risk, et tulekahju korral tegutsemi-

sest, sealhulgas evakuatsioonist kujuneb kaos. Järgnevate peatükkide eesmärk on kirjeldada

evakuatsioonikorraldust ja tegevusi, et tagada hoones viibivate inimeste ohutus tulekahju

korral ning võimalusel varakahjude vähendamine.

Järgnevad tegevused on ettenähtud vastutavatele isikutele (määratud LISA 1) ja kõigile ette-

võtte töötajatele. Tegevusjuhis kajastab tegevusi peale seda, kui on avastatud tulekahju.

Tegevusjuhis on üles ehitatud lähtuvalt objekti eripärast ja eeldab, et töötajad on läbinud

tulekahjuõppuse teoreetilise osa.

3.1.1 Tulekahju avastanud töötaja tegevused

Tulekahju avastanud töötaja põhiülesandeks peale tulekahjutunnuste nägemist on vastutava

töötaja tulekahjust teavitamine, tulekahju ulatuse kindlaks tegemine ning võimalusel tule-

kahju kustutamine.

Kui avastad tulekahju või märkad selle tunnuseid …

17

1. lõpeta pooleliolev tegevus

2. võta tulekustuti ja proovi sellega algstaadiumis olevat tulekahju kustutada; vajadusel kutsu

kolleege kustutamisele appi (mitme tulekustutiga samaaegselt kustutamine on efektiivsem)

3. teavita vastutavat töötajat, minnes I korrusele või telefonitsi, võimalusel vajuta II korrusel

lähimale tulekahjuteatenupule, et rakenduksid tööle ATS häirekellad*

4. kui ei õnnestu vastutava töötajaga kontakteeruda, helista hädaabi telefonile 112

5. teavita tulekahjust valjuhäälselt lähedal asuvaid inimesi ja juhenda, millist evakuatsiooniteed

töötajad peaksid kasutama ja kuhu kogunema

6. evakueeru hoonest, kasutades lühimat ohutut evakuatsiooniteed

NB! *Häirekellade käivitamine on vajalik ainult juhul, kui nad ei ole mingil põhjusel veel käivitu-

nud.

3.1.2 Evakuatsiooni korraldavate isikute tegevused

Evakuatsiooni korraldavate töötajate põhiülesandeks peale tulekahjuteate saamist on vastu-

tusalas viibivate inimeste evakuatsiooni korraldamine ja evakueerunutest ülevaate saamine.

Kui saad teada tulekahjust (vastutavalt töötajalt) …

1. lõpeta pooleliolev tegevus

2. kontrolli võimaluse piires üle kõik oma piirkonnas olevad kasutatavad ruumid ja kohusta ini-

mesi evakueeruma

3. suuna inimesi ja suundu ise lühimat ohutut evakuatsiooniteed pidi (vastutav töötaja infor-

meerib, kus on tulekolle) kokkulepitud kogunemiskohta

Kui oled jõudnud kogunemiskohta …

6. selgita välja, kas kõik vastutusalas viibinud/viibima pidanud inimesed on hoonest evakueeru-

nud: vaata inimesed üle ja küsitle kolleege

7. ole nähtav vastutavale töötajale ja edasta temale loendustulemus (vaja ei ole kogunemisko-

has viibijate arvu, vaid teada, kas keegi on puudu)

8. jää paigale kuni edasiste korralduste saamiseni

9. täida vastutava töötaja korraldusi/abista tulekustutus- ja päästetöödel, kui see ei sea ohtu

sinu elu

3.1.3 Vastutava töötaja tegevused

Tulekahju korral on vastutava töötaja põhiülesandeks tulekahju asukoha kindlaks tegemine

ja tulekahjust teavitamine, kogunemiskohas loendusinfo kogumine, töötajatele korralduste

andmine (sündmuse juhtimine) ning ja päästemeeskonna vastuvõtmine.

Kui käivituvad ATS häirekellad …

1. lõpeta pooleliolev tegevus

2. liigu ATS keskseadme juurde; tee keskseadmelt kindlaks häire tsoon (tulekahju asukoht)

3. võta kaasa mobiiltelefon ning teosta häiresse läinud tsooni kontroll

Kui tuvastad tulekahju või saad info tulekahjust …

18

4. edasta telefonitsi/suuliselt kõigile evakuatsiooni korraldavatele isikutele tulekahjuteade; tea-

vita, kus on tulekolle ja kas on abi vaja; juhenda, millist evakuatsiooniteed töötajad peaksid

kasutama ja kuhu kogunema

5. teavita raadiojaama kaudu Lääne prefektuuri juhtimiskeskust (kust teavitatakse Päästeameti

Häirekeskust)

6. võta kaasa mobiiltelefon ja korruseplaanid; evakueeru hoonest, kasutades lühimat ohutut

evakuatsiooniteed

Kui tuvastad II korruselt ATS valehäire …

7. tee kindlaks häiresse läinud andur*

8. vaigista keskseadmest häirekellad ja taasta ATS-i normaalseisund **

9. teavita valehäirest töötajaid, et saaks jätkata tavapärase tööga

10. tee sissekanne ATS-i päevikusse***

Kui oled jõudnud kogunemiskohta …

11. küsi evakuatsiooni korraldavatelt isikutelt, et kas nad omavad infot kogunemiskohast puudu

olevatest inimestest

12. saada keegi ümber hoone kontrollima, et leida akendelt hädasolevad inimesed

13. anna kogunenutele edasisi korraldusi (kas võib lahkuda või vajatakse kedagi kustutus- ja

päästetöödel)

14. võta vastu päästemeeskond ja edasta sündmuse info (juhised peatükis 3.3)

NB! *häires oleval anduril põleb (mitte ei vilgu) punane valgusdiood.

**kui ATS-i ei ole võimalik taastada, teavita viivitamatult süsteemi hooldajat.

***ATS-i päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui rikke-

teated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja hooldustööd.

3.1.4 Töötaja tegevused

Põlevas hoones viibivate töötajate, kes ei ole vastutavad evakuatsiooni läbiviimise eest, põ-

hiülesandeks on evakueerumine ja kogunemiskohta jõudmine ning kogunemiskohas viibimi-

ne niikaua, kui vastutav töötaja pole andnud luba kogunemiskohast lahkumiseks.

Kui käivituvad ATS häirekellad, saad evakuatsioonikorralduse või näed tulekahju tunnuseid …

1. lõpeta pooleliolev tegevus

2. hinda olukorda, veendu evakuatsioonitee ohutuses

3. evakueeru kohe, kasutades lühimat ohutut evakuatsiooniteed

4. kui näed kaastöötajaid, kes ei ole evakuatsioonikorraldusele reageerinud, anna suuline kor-

raldus, ning võimalusel aita abivajajaid

5. suundu kokkulepitud kogunemiskohta

Kui oled jõudnud kogunemiskohta …

6. selgita välja, kas teie kaaslased, kes samas piirkonnas viibisid, on hoonest evakueerunud; kui

selgub, et mõni kaaslane on jäänud kadunuks, tuleb sellest teavitada evakuatsioonijuhti

19

7. ole nähtav oma piirkonna evakuatsiooni korraldavale isikule ja anna temale informatsiooni

kadunud, ohus või vigastatud inimestest

8. jää paigale kuni edasiste korralduste saamiseni

9. täida vastutava töötaja korraldusi/abista tulekustutus- ja päästetöödel, kui see ei sea ohtu

sinu elu

3.2 Hädaabikõne juhis

Helistades Häirekeskusesse telefonile 112 (või teavitades Lääne prefektuuri juhtimiskeskust)

teatage järgnevad andmed:

- MIS PÕLEB – hoone, ruum, vms

- KUS PÕLEB – täpne aadress ja teejuhatus: Lossiplats 4, Haapsalu linn

- KAS INIMESED ON HÄDAOHUS – nende arv, asukoht;

- tulekahju leviku ulatus;

- ohtudest põlevas hoones viibijatele, päästetöötajatele, millega peab päästetööde

läbiviimisel arvestama.

Ära kiirusta hädaabikõne lõpetamisega. Võimalik, et infot ei saadud korrektselt kätte ja

päästekorraldaja esitab täpsustavaid küsimusi. Võimalda Häirekeskusel helistada uuesti tagasi.

Kui helistasid lauatelefonilt, lahku peale kõne tegemist hoonest, kuid anna Häirekeskusele

mobiiltelefoni number. Kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist, teata sellest

uuesti Häirekeskusesse.

Hädaabi numbrile saab helistada nii laua-, kui ka mobiiltelefoniga, lauatelefonilt helistades ühtegi numb-

rit ette ei valita. Juhul kui Häirekeskusega liinide ülekoormuse tõttu kontakti ei saada, siis tuleks

proovida helistada mobiiltelefoniga, millelt on eemaldatud SIM - kaart – see tagab kiirema

ühenduse Päästeameti Häirekeskusega.

Soovitatav on Häirekeskusesse helistamiseks eelistada mobiiltelefoni, sest lauatelefonilt he-

listades pikalt liinile jäädes võib helistaja sattuda ohtu.

3.3 Päästemeeskonna vastuvõtmine

Päästemeeskond saabub sündmuskohale soodsatel asjaoludel ligikaudu kümme minut peale

hädaabikõne tegemist. Oluline on, et selleks ajaks on suudetud viia läbi evakuatsioon ja eva-

kuatsioonijärgne loendus, et päästjad saaks kohale saabudes kiiresti võimalikke hädaohus

olijaid abistada. Saabuva päästemeeskonna võtab põleva hoone peaukse ees (kui Häirekes-

20

kusega ei ole kokkulepitud teisiti) vastu vastutav töötaja, kes annab päästetöödejuhile esma-

se vajaliku info:

 tulekahju tekkekoht ja juurdepääs selleni (näidata korruseplaanilt);

 kas evakuatsioon on läbi viidud ja kas on/võib olla hoones lõksus inimesi või on keegi

saanud vigastada;

 kus võivad asuda hoonesse lõksu jäänud inimesed (näidata korruseplaanilt);

 kas elekter on välja lülitatud;

 kust saab välja lülitada elektrivarustuse;

 kus asub ATS-i keskseade;

 kus asub lähim tuletõrjehüdrant (hoone peaukse juurest otse sõiduteel);

 ettevõtte ohtudest (kinnipeetavad; tule- või plahvatusohtlikud aineid, kus need asu-

vad ja mis koguses, jne).

Peale esmase info andmist tuleb vastutaval töötajal jääda kättesaadavaks (paikneda samas

kohas), kuna olukorra muutudes võidakse soovida erinevat lisainfot!

KOOSTAS:

Tamrex Ohutuse OÜ

4. Evakuatsiooniskeemid

4.1 I korrus

21

4.2 II korrus

22

23

4.3 III korrus

24

4.4 Kelder

25

LISA 1 Vastutavad töötajad

Vastutav töötaja

Tulekahju korral on vastutava töötaja põhiülesandeks tulekahju asu-

koha kindlaks tegemine ja tulekahjust teavitamine, kogunemiskohas

loendusinfo kogumine, töötajatele korralduste andmine (sündmuse

juhtimine) ning ja päästemeeskonna vastuvõtmine.

Vastutav töötaja

Asendaja

Jaoskonna korrapidaja (tööaeg 24/7) Klienditeenindaja (E - P kell 8:00 – 20:00) Arestikambri spetsialist (E – P kell 20:00 – 8:00)

Evakuatsiooni korraldavad isi- kud

Saavad evakuatsioonikorrsalduse, korraldavad oma vastutuspiirkon- nas evakuatsiooni, teevad ruumidele järelkontrolli, kontrollivad kogu- nemiskohas oma vastutusala inimeste kohalolekut ning informeerivad vastutavat töötajat evakuatsiooni tulemusest.

Korraldav isik Asendaja

Jaoskond I korrus

Teenistuse vanem Tel 47 328 08

7 2808 E – R kell 8:00 – 16:30

Klienditeenindaja Lühi nr. 2810

Jaoskond II korrus vana tiib Lubade inspektor Tel 47 328 76

53454870 E – R kell 8:00 – 16:30

-

Jaoskond II korrus uus tiib Asjaajaja Tel 47 328 20

72820 E – R kell 8:00 – 16:30

Kriminaaltalituse juhtiv-

spetsialist Tel 47 328 80

72880 E – R kell 8:00 – 16:30

-

Jaoskond III korrus Kriminaaltalituse juht Tel 47 328 07

72807 E – R kell 8:00 – 16:30

-

26

Kelder Sisetelefoni juures viibiv töötaja

Jõusaal tel 47 328 27 Piljardisaal tel 47 328 28

Baar tel 47 328 29 Relvaruum tel 47 328 14

-

Arestimaja

Arestimaja vanem Tel 47 328 15

E – R kell 8:00 – 16:30

Arestimaja korra- pidaja

Tel 47 328 35 24/7

27

LISA 2 Tulekahju korral tegutsemise plaaniga tutvunud töötajad

Jrk Nimi Kuupäev Allkiri

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

28

Jrk Nimi Kuupäev Allkiri

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

Muudatus nr 3 20. detsembril 2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü4782/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt. 139, Tallinn 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori 20.04.2014 käskkirja nr 63 alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 20. detsembril 2012 sõlmitud üürileping nr Ü4782/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Haapsalu linnas Lossiplats 4 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) riigieelarvest on eraldatud Siseministeeriumile remondi jaoks lisavahendeid, millest tulenevalt suurendatakse alates 01.01.2015 remondikomponenti;

(iv) üürileandja on tellinud hoone, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks nr 1 olevaid üüripinna plaane;

(v) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(vi) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas;

(vii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2.1 esimest ja teist lõiku ning lugeda need alates

01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„1.2.1 Üüripind hoonetes 1 551,9 m², millest üürniku üüripind moodustab 1 539,8 m², sealhulgas: 1) politseimaja (ehitisregistri kood 105001624), üürniku üüripind hoones 1 140,0 m², kasutamise otstarve muu büroo- või administratiivhoone; 2) garaaž (ehitisregistri kood 105014941), üürniku üüripind hoones 399,8 m², kasutamise otstarve majapidamisabihoone. Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, milles t on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepiko jad ja vertikaalsed läbiviigud. Ühiskasutuses olevat üüripinda ning territooriumi kasutab üürnik ühiselt koos teiste hoone üürnikega.“

2. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

3. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe

lisaga nr 1.

5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 2. 6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 3.

7. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4 toodud kujul.

8. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

9. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

10. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:

1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid

2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Lepingu lisa nr 5 – Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

Muudatus nr 2 30.08.2013 sõlmitud

üürilepingu nr Ü5838/13 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 7008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori käskkirja alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 30.08.2013 sõlmitud üürileping nr Ü5838/13 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Järvamaal Paide vallas Mäo külas Miikaelis asuvat üüripinda;

(ii) riigieelarvest on eraldatud Siseministeeriumile remondi jaoks lisavahendeid, millest tulenevalt lisatakse alates 01.01.2015 remondikomponent;

(iii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

2. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellel alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

3. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 3. 4. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

6. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015

Kokkuleppe lisa: lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja Peadirektori asetäitja Riigi Kinnisvara AS Päästeamet

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Lisa 5

üürilepingule nr Ü4148/12

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnu maakond

Registriosa nr: 3250706

Katastritunnus: 30601:001:0109

Hoone nimetus: Kilingi-Nõmme konstaablijaoskond

EHR kood: 103035263

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 2

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 7

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

E-T kella 8.00-10.00 - -

Lahtiolekuajad

töötajatele

Lahtiolekuajad töötajatele, 7 päeva nädalas, 24 h

Tehniline valve Tehniline valve puudub

Mehitatud valve Puudub vajadus

Hoone

valvestamine

Puudub valvesüsteem

Käitumine häire

korral

Puudub valvesüsteem

Läbipääsuvahendite

haldamine

Võtmete väljastamine ja vastu võtmine on Üürniku reguleerida.

Posti liikumine Posti käitlemine üürniku korraldada. Käsiposti jaoks hoonele seinale

paigaldatud postkast ja tähitud postisaadetised üürniku esindajale

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Muud sildid Üürnik peab kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

lepitule (ainu- ja ühiskasutus). Parkimisel tuleb järgida kinnistul

märgistatud/tähistatud parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Parkla asub hoone sissekäiguga külgneval poolel. Parkla on ühine hoone

kasutajatele ja selle külastajatele

Parkimis-

korraldus

Parkimine on tasuta

Ainukasutuses

parkimiskohad

Ainukasutuses parkimiskohad märgistatakse vastavalt. Teistel hoone

üürnikel ja teistel kasutajatel pole lubatud nimetatud kohti kasutada.

Kliendi

parkimiskohad

Tähistatud parkimiskohad hetkel puuduvad.

Töötajatel ei ole lubatud kasutada spetsiaalselt hoone klientide mõeldud

tähistatud parkimiskohti.

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

Hoones: puudub hoiustamise koht.

Territooriumil: hoone esiküljel. Jalgrattaid ei tohi tuua hoonesse.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Ühiskasutuses ruumid Riietus ja pesuruum hoone I korrusel.

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Üürniku

kaardistatud

ohuolukorrad

Üürniku kaardistatud ohuolukorrad on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

2 - Üürniku poolt koostatud ohutusjuhend puudub

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule Tulekahju

korral tegutsemise plaani (sisekorraeeskirjade Lisa nr 3) koos

evakuatsiooniskeemidega.

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 4

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

komandopealik või siis valves oleva vahetuse vanem.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja

nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,

puhkeruumid jms) tööpäeviti ajavahemikul 8.00-17.00(edaspidi tööaeg).

Väljaspool tööaega on üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi hoone

energiatarbe optimeerimiseks.

Bürooruumide temperatuur tööajal on +21 0 C, suvisel perioodil +24

0 C.

Temperatuuri võimalik muuta radiaatorite regulaatoritega.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

Hooldustööde korraldaja teavitab vähemalt nädal ette hooldustöid

teostavate töötaja(te) nime(d) ja isikukoodid.

Hooldustöid teostavad töötajad liiguvad ruumides üürniku esindaja loal.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Orissaare valla kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

Töötajate taustakontrolli reeglid

Liikumine hoones ja pääsemine hoonesse toimub kuidas?

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil parkla kõrval.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s,

ülejäänud ruumides on rangelt keelatud.

Suitsuruum

hoones

Puudub

Välisterritooriumil Hoone esiküljel või siis sisehoovis.

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja

lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus

välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim.

Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus

aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 5) Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumiskast puudub.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Üürniku poolt koostatud ohutusjuhend

3. Tulekahju korral tegutsemise plaan

4. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

5. Jäätmete sorteerimise juhend

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Lisa 1 Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

OBJEKTI RISKIKAART

Riskikaart on koostatud eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjudega ohuolukorrad ja õnnetused, millega tuleb arvestada objektide haldamisel.

Aadress: Pargi 4, Kil ingi-Nõmme linn

Katastritunnus: 30601:001:0109

Kasutaja(d): Kilingi-Nõmme konstaablijaoskond

Järgnevalt on kirjeldatud objektide üldiseloomust tulenevad või esinevad ohud, sh looduslikest tingimustest tulenevad ohuolukorrad: Ohud Mõju* Tõenäosus Prioriteetsus Maandamistegevused**

Tuleoht 3 3 10 Hoones on ATS

Pommioht 3 2 10

Gaasileke MK

Ohtlikud kemikaalid MK

Metsatulekahju/kulupõleng 2 2 5

Üleujutus MK

Mahajäetud hooned MK

Jäätmete ladustamine MK

Heakorrastamata territoorium MK

Õnnetusjuhtum kõrvalkinnistul 3 3 10 Muu objektispetsiifi l ine (kirjeldada ning vajadusel l isada ridasid) MK

* Juhul, kui hinnatavale objektile eeldefineeritud oht ei kohaldu, märkida "MK" ** Täidetakse ohtude korral, mille prioriteetsusarv on vahemikus 15 -25

Mõju skaala Tõenäosuse skaala Prioriteetsus 1 (mõju väga väike) - lühiajaline, puudub oht inimese tervisele, varale ja keskkonnale

1 (tõenäosus väga väike) - harvemini kui kord 50 a jooksul

1-6 punkti madal prioriteetsus

2 (mõju väike) - ajutine, väike reostus(oht), keskkond võimeline ise taastuma, inimese tervis ei saa kahjustada, varale minimaalne kahju

2 (tõenäosus väike) - 10 - 50 a jooksul

7-14 punkti keskmine prioriteetsus

3 (mõju keskmine) - püsiv, keskmine reostus(oht) ja mõju keskkonnale ja varale, ettekirjutuste/trahvide võimalus, võimalus kergemateks tervisekahjustusteks

3 (tõenäosus keskmine) - 5 - 10 a jooksul

15 -25 punkti kõrge prioriteetsus

4 (mõju suur) - ulatuslik, suur reostus(oht), looduse tõsine kahjustamine, ettekirjutused/trahvid, võimalik oht inimese tervisele

4 (tõenäosus suur) - 1 - 5 a jooksul

5 (mõju väga suur) - ulatuslik reostus(oht), pöördumatu kahju keskkonnale, suur oht tervisekahjustusetele, sh püsivale tervisekahjustusele

5 (tõenaäosus väga suur) - igal aastal, korduvalt

Objekt asub suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjualas? http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Ettevõtte nimi:

Käideldavad kemikaalid:

Võimalik(ud) ohuolukord(rad):

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Vajadusel lisa ettevõtteid

Muu oluline informatsioon ja märkused:

Riskikaarte vaadatakse üle juhul, kui: 1. muutuvad hoone sisekorraeeskirjad 2. muutuvad objektist tulenevad ohud ja/või ohu prioriteetsused

Koostaja: Heldur Heinsoo

Koostamise kuupäev: 15.09.2014

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Võimalikud ohuolukorrad Suurõnnetuse ohuga ettevõte on kemikaaliseaduse alusel ettevõte, kus

ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria

määratlemine on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

08.06.2011. a määrusega nr. 40 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse

kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord".

Ohust suurõnnetusohuga ettevõttes teavitatakse:

- Sireeni signaaliga (sireen on paigaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkusse

ettevõttesse või ohustatud aladele, et hoiatada tekkinud ohust).

- Telefonikõnega

- Valjuhääldist

- Raadiost või televiisorist

Olla tähelepanelik:

- Tuld või suitsu märgates

- Päästesõidukeid märgates

- Lõhna tundes

- Enesetunde halvenemisel (iiveldus, silmade ärritus jms)

Üldhäire signaal

Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-

sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks

kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat

teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp

Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele

kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Esmased tegevused

1. Väljas viibides liikuda risti tuule suunaga ohualast kaugemale!

2. Liikuda suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!

3. Sulgeda korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!

4. Autos olles sulgeda uksed ja aknad ning lülitada välja ventilatsioon!

Järgnev käitumine

1. Teavitada ning abistada lähedal asuvaid inimesi.

2. Teavitada hoone haldurit.

3. Lülitada sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuulata seal

antavaid käitumisjuhiseid

4. Harjumatute lõhnade esinemisel hoida suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja

minna hoone ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid

kogunevad allapoole.

5. Mitte kasutada lahtist tuld!

6. Kasutada telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine!

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda kemikaaliõnnetuse korral.

- Hoones kohapeal asuva spetsialisti koolitamine ventilatsiooni

väljalülitamiseks.

Kemikaalist tingitud ohuolukord suurõnnetuse ohuga ettevõttes

Tuvastamine

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Võimalikud ohuolukorrad

- Pommiähvarduse vastuvõtmine telefonitsi või kirja teel

- Kahtlase eseme leidmine

Esmased tegevused Juhul, kui pommiähvardus edastatakse telefoni teel:

1. Püüda säilitada kõne vastuvõtul rahu ja võimalusel salvestada kõne. Võimalusel fikseerida

järgmised andmed:

- Kus lõhkeseadeldis asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)?

- Milline lõhkeseadeldis välja näeb (suurus, kuju, materjal jne.)?

- Kuidas ja kes käivitab seadeldise?

- Millal pomm plahvatab (kellaaeg)?

- Millal ja kes selle pani?

- Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised?

-Helistaja nimi ja telefoni number millelt helistatakse.

2. Kõnelus ähvardajaga venitada võimalikult pikaks, et teavitada teisi toimuvast kõnest.

3. Helistaja isiku kohta tuleks üles kirjutada võimalikult palju andmeid (mees, naine, laps,

orienteeriv vanus, taustahelid, keel, väljenduslaad, kõne defektid, iseloomulikud väljendid jm.)

4. Informeerida viivitamatul operatiivteenistust numbril 112.

5. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

Juhul, kui pommiähvardus edastatakse kirja teel:

1. Informeerida viivitamatult operatiivteenistust numbril 112.

2. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

3. Operatiivteenistuse saabumisel anda kiri üle.

Juhul, kui leitakse kahtlane ese - võõras pakend, kohver vms (võimalik lõhkeseadeldis):

1. Kahtlast eset ei tohi puudutada ega liigutada – eemalduda võimalikust ohust

2. Koheselt hoonest evakueeruda ning informeerida ohust ka teisi hoones viibivaid isikuid.

3. Pommikahtlasest esemest tuleb evakuatsiooni korral hoida maksimaalselt kaugele.

4. Teatada kahtlasest esemest operatiivteenistustele numbril 112: edastada võimalikult täpne

informatsioon, milline näeb ese välja, kus ese täpselt asub, olla vajaduse korral kättesaadav.

5. Võimaluse korral, piirata objekti lähiümbrus ning mitte lubada ohutsooni kõrvalisi isikuid.

6. Võimalusel mitte kasutada kahtlase eseme piirkonnas (min 50 m) raadiojaama ja

mobiiltelefoni.

Järgnev käitumine 1. Informeeri hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda pommiohu korral.

- Evakuatsiooniõppuste korraldamine

- Turvatöötajate jm vajalike spetsialistide koolitamine kahtlaste isikutega käitumiseks

Pommioht

Võimalikud ohuolukorrad - Hoone läheduses asuva metsa põleng

Esmased tegevused

1. Teavitada viivitamatult operatiivteenistust numbril 112, kus

tulekahju on puhkenud ja mis põleb.

2. Hoiatada hoones asuvaid ja väljaspool ohtu sattunud inimesi.

Järgnev käitumine

1. Viia hoone juurest ära süttimisohtlikud esemed või katta

korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).

2. Sulgeda aknad ja uksed ning võimalusel

ventilatsiooniseadmed.

3. Sulgeda ka kõik gaasiseadmed nende olemasolul.

4. Informeerida hoone haldurit.

5. Võimaluse piires seadmata ohtu elu, asuma tuld kustutama või

Ennetavad tegevused

- Territooriumi hooldus. (kulu ei teki, puud ei ole majale lähedal

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda

metsatulekahju/kulupõlengu korral.

Metsatulekahju/kulupõleng

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Võimalikud ohuolukorrad

- Leke hoonetes või väljaspool ehitist

- Gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine

- Gaasi kontrollimatu süttimine

Tuvastamine

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt

kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest.

Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm.

Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see

süttib. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju.

Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 %

ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka

Esmased tegevused

1. Informeeri viivitamatult häirekeskust 112.

2. Informeeri hoone haldurit.

3. Kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, jätta see põlema, mitte teha

lülitust, mis võib tekitada sädeme.

Järgnev käitumine

1. Tuulutada ruume akende ja uste avamisega

2. Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega lülitada elektrit/tuld sisse

3. Eemalduda ohtlikust piirkonnast

4. Informeerida ohust teisi inimesi

Ennetavad tegevused

- Regulaarne süsteemi hooldus (gaasilekke andurite töökindluse

tagamiseks).

- Turvatöötaja jm vajalike spetsialistide koolitus, kuidas gaasitoru

vajadusel sulgeda.

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda gaasilekke korral.

Gaasileke

Võimalikud ohuolukorrad - Siseveekogudest tingitud üleujutused

- Merevee taseme tõusust tingitud üleujutused

- Pikaajalisest vihmasajust tingitud üleujutused

Tuvastamine - Hoida end kursis täpse ilmaprognoosiga ning olla hästi

informeeritud veetaseme muutumisest.

Esmased tegevused 1. Informeerida hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

2. Teisaldada vara: mööbel, elektririistad, elektroonika jm vara

võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele.

3. Vahetu ohu korral organiseerida maja elektrivõrgust välja

lülitamine.

Edasine käitumine 1. Mitte sõita läbi üleujutatud piirkonna ning kõndida läbi

üleujutatud ala, eriti voolavas vees

2. Hoida eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -

kaablitest.

3. Häda korral helistada koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsuda abi.

4. Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse enne, kui

ollakse jõudnud evakueeruda, siis taganeda teisele korrusele,

pööningule või katusele.

5. Peale veetaseme alanemist annab edasised juhised hoone haldur

Ennetavad tegevused

- Sadevee kanalisatsioonitorustiku perioodiline kontroll ja hooldus

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda üleujutuse korral.

Üleujutus

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 4

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

Heldur Heinsoo, tel. 5016549

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Elekter ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Eesti Energia AS, rikketelefon 1343

Ventilatsioon ja jahutus ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Nõrkvoolusüsteemid (valve, ATS

jne) ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Muud tehnilised seadmed ja

süsteemid

ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

21.01.14 HA-V16/v01

Pargi 4, Kilingi-Nõmme linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 5 – Jäätmete sorteerimise juhend

Muudatus nr 3 30. augustil 2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü4148/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Elmar Vaher, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 30. augustil 2012 sõlmitud üürileping nr Ü4148/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Kilingi-Nõmmel Pargi 4 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) riigieelarvest on eraldatud Siseministeeriumile remondi jaoks lisavahendeid, millest tulenevalt suurendatakse alates 01.01.2015 remondikomponenti;

(iv) üürileandja on tellinud hoone, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks nr 1 olevaid üüripinna plaane;

(v) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(vi) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas;

(vii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 1.2.1 esimest ja teist lõiku ning lugeda need alates

01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„1.2.1. Üüripind hoones 225,1 m², millest üürniku ainukasutuses on 61,7 m². Üüripinna hulka kuulub asutusehoone (ehitisregistri kood 103035263), kasutamise otstarve büroohoone.

Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, milles t on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepikojad ja vertikaalsed läbiviigud.“.

2. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

3. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

4. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe

lisaga nr 1.

5. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 2. 6. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015

kokkuleppe lisaga nr 3.

7. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4 toodud kujul.

8. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

9. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

10. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:

1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid

2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Elmar Vaher Haldusosakonna juhataja Peadirektor Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Lisa 5

üürilepingutele nr 96, 97, 98

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Sadama tn 26, Kärdla linn, Hiiu maakond

Registriosa nr: 503633

Katastritunnus: 37101:003:0500

Hoone nimetus: Kärdla kordon

EHR kood: 115005398

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 3

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 5

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 7

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Politseijaoskond:

T 10.00-12.00

KMB: E,T 9.00-

17.00; K 10.00-

18.00; N,R 9.00-

17.00 (suletud iga

kuu viimasel reedel)

Suletud Suletud

Lahtiolekuajad

töötajatele

Lahtiolekuajad töötajatele 7 päeva nädalas, 24 h

Tehniline valve Hoones puudub tehniline valve

Mehitatud valve Puudub

Hoones üürniku poolne ööpäevaringne korrapidamisteenistus

Hoone

valvestamine

Puudub vajadus

Käitumine häire

korral

Puudub vajadus

Läbipääsuvahendite

haldamine

Võtmete väljastamine ja vastu võtmine on Üürniku reguleerida.

Posti liikumine Üürniku reguleerida. Postkast hoone välisseinal olemas.

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

Muud sildid Üürnik peab kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku

lepitule (ainu- ja ühiskasutus). Parkimisel tuleb järgida kinnistul

märgistatud/tähistatud parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Hoonel on 2 parklat. Töötajate ametisõidukite parkla asub hoone piiratud

territooriumil ja on tähistatud parkimiskohtadega. Hoone külalistele

mõeldud parkla asub hoone peasissekäiguga külgneval poolel.

Parkimis-

korraldus

Parklates parkimine on tasuta.

Ainukasutuses

parkimiskohad

Ainukasutuses parkimiskohad märgistatakse vastavalt. Teistel hoone

üürnikel ja teistel kasutajatel pole lubatud nimetatud kohti kasutada.

Kliendi

parkimiskohad

Hoone ees 11 parkimiskohta. Töötajatel ei ole lubatud kasutada

spetsiaalselt hoone klientide mõeldud tähistatud parkimiskohti.

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub.

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

Hoones: puudub.

Territooriumil: hoone ees paiknevad hoidikud 15-le rattale ja kinnisel

territooriumil 5-le rattale hoidik. Jalgrattaid ei tohi tuua hoonesse.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Üürniku

kaardistatud

ohuolukorrad

Üürniku kaardistatud ohuolukorrad on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

2 - Üürniku poolt koostatud ohutusjuhend puudub

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule Tulekahju

korral tegutsemise plaani (sisekorraeeskirjade Lisa nr 3) koos

evakuatsiooniskeemidega.

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 4

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

valves olev korrapidaja.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja

nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,

puhkeruumid jms) tööpäeviti ajavahemikul 08.00-17.00 (edaspidi tööaeg).

Väljaspool tööaega on üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi hoone

energiatarbe optimeerimiseks.

Bürooruumide temperatuur tööajal on 21 0 C, suvisel perioodil 24

0 C.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

Hoolduse läbiviija edastab soovitatavalt 1 nädal enne tööde algust

hooldaja(te) nimed ja isikuandmed

Hooldaja(d) pääsevad hoones liikuma üürniku esindaja loal.

Hooldajal puudub juurdepääs serveriruumi ja riigisaladuste ruumi.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Kärdla linna kehtivaid prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

Töötajate taustakontrolli reeglid

Liikumine hoones ja pääsemine hoonesse toimub kuidas?

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil asuval aiaga piiratud sisehoovis.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s,

ülejäänud ruumides on rangelt keelatud.

Arestimaja jalutushoovis on kinnipeetavatel lubatud suitsetamine.

Suitsuruum

hoones

Puudub

Välisterritooriumil Hoone pea sissepääsu ja sisehoovi ukse juures.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja

lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus

välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim.

Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus

aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 5) Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumiskast puudub.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Üürniku poolt koostatud ohutusjuhend

3. Tulekahju korral tegutsemise plaan

4. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

5. Jäätmete sorteerimise juhend

6. Kasutusjuhendid

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Lisa nr 1

OBJEKTI RISKIKAART

Riskikaart on koostatud eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjudega ohuolukorrad ja õnnetused, millega tule b arvestada objektide haldamisel.

Aadress: Sadama 26, Kärdla

Katastritunnus: 37101:003:0500

Kasutaja(d): Kärdla kordon

Järgnevalt on kirjeldatud objektide üldiseloomust tulenevad või esinevad ohud, sh looduslikest tingimustest tulenevad ohuolukorrad: Ohud Mõju* Tõenäosus Prioriteetsus Maandamistegevused**

Tuleoht 3 3 10 Hoones on ATS

Pommioht 3 2 10

Gaasileke MK

Ohtlikud kemikaalid MK

Metsatulekahju/kulupõleng 2 2 5

Üleujutus MK

Mahajäetud hooned MK

Jäätmete ladustamine MK

Heakorrastamata territoorium MK

Õnnetusjuhtum kõrvalkinnistul 3 3 10 Muu objektispetsiifi l ine (kirjeldada ning vajadusel l isada ridasid) MK

* Juhul, kui hinnatavale objektile eeldefineeritud oht ei kohaldu, märkida "MK" ** Täidetakse ohtude korral, mille prioriteetsusarv on vahemikus 15 -25

Mõju skaala Tõenäosuse skaala Prioriteetsus 1 (mõju väga väike) - lühiajaline, puudub oht inimese tervisele, varale ja keskkonnale

1 (tõenäosus väga väike) - harvemini kui kord 50 a jooksul

1-6 punkti madal prioriteetsus

2 (mõju väike) - ajutine, väike reostus(oht), keskkond võimeline ise taastuma, inimese tervis ei saa kahjustada, varale minimaalne kahju

2 (tõenäosus väike) - 10 - 50 a jooksul

7-14 punkti keskmine prioriteetsus

3 (mõju keskmine) - püsiv, keskmine reostus(oht) ja mõju keskkonnale ja varale, ettekirjutuste/trahvide võimalus, võimalus kergemateks tervisekahjustusteks

3 (tõenäosus keskmine) - 5 - 10 a jooksul

15 -25 punkti kõrge prioriteetsus

4 (mõju suur) - ulatuslik, suur reostus(oht), looduse tõsine kahjustamine, ettekirjutused/trahvid, võimalik oht inimese tervisele

4 (tõenäosus suur) - 1 - 5 a jooksul

5 (mõju väga suur) - ulatuslik reostus(oht), pöördumatu kahju keskkonnale, suur oht tervisekahjustusetele, sh püsivale tervisekahjustusele

5 (tõenaäosus väga suur) - igal aastal, korduvalt

Objekt asub suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjualas? http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Ettevõtte nimi:

Käideldavad kemikaalid:

Võimalik(ud) ohuolukord(rad):

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Vajadusel lisa ettevõtteid

Muu oluline informatsioon ja märkused:

Riskikaarte vaadatakse üle juhul, kui: 1. muutuvad hoone sisekorraeeskirjad 2. muutuvad objektist tulenevad ohud ja/või ohu prioriteetsused

Koostaja: Heldur Heinsoo

Koostamise kuupäev: 30.04.2014

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Võimalikud ohuolukorrad Suurõnnetuse ohuga ettevõte on kemikaaliseaduse alusel ettevõte, kus

ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria

määratlemine on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

08.06.2011. a määrusega nr. 40 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse

kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord".

Ohust suurõnnetusohuga ettevõttes teavitatakse:

- Sireeni signaaliga (sireen on paigaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkusse

ettevõttesse või ohustatud aladele, et hoiatada tekkinud ohust).

- Telefonikõnega

- Valjuhääldist

- Raadiost või televiisorist

Olla tähelepanelik:

- Tuld või suitsu märgates

- Päästesõidukeid märgates

- Lõhna tundes

- Enesetunde halvenemisel (iiveldus, silmade ärritus jms)

Üldhäire signaal

Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-

sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks

kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat

teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp

Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele

kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Esmased tegevused

1. Väljas viibides liikuda risti tuule suunaga ohualast kaugemale!

2. Liikuda suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!

3. Sulgeda korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!

4. Autos olles sulgeda uksed ja aknad ning lülitada välja ventilatsioon!

Järgnev käitumine

1. Teavitada ning abistada lähedal asuvaid inimesi.

2. Teavitada hoone haldurit.

3. Lülitada sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuulata seal

antavaid käitumisjuhiseid

4. Harjumatute lõhnade esinemisel hoida suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja

minna hoone ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid

kogunevad allapoole.

5. Mitte kasutada lahtist tuld!

6. Kasutada telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine!

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda kemikaaliõnnetuse korral.

- Hoones kohapeal asuva spetsialisti koolitamine ventilatsiooni

väljalülitamiseks.

Kemikaalist tingitud ohuolukord suurõnnetuse ohuga ettevõttes

Tuvastamine

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Võimalikud ohuolukorrad

- Pommiähvarduse vastuvõtmine telefonitsi või kirja teel

- Kahtlase eseme leidmine

Esmased tegevused Juhul, kui pommiähvardus edastatakse telefoni teel:

1. Püüda säilitada kõne vastuvõtul rahu ja võimalusel salvestada kõne. Võimalusel fikseerida

järgmised andmed:

- Kus lõhkeseadeldis asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)?

- Milline lõhkeseadeldis välja näeb (suurus, kuju, materjal jne.)?

- Kuidas ja kes käivitab seadeldise?

- Millal pomm plahvatab (kellaaeg)?

- Millal ja kes selle pani?

- Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised?

-Helistaja nimi ja telefoni number millelt helistatakse.

2. Kõnelus ähvardajaga venitada võimalikult pikaks, et teavitada teisi toimuvast kõnest.

3. Helistaja isiku kohta tuleks üles kirjutada võimalikult palju andmeid (mees, naine, laps,

orienteeriv vanus, taustahelid, keel, väljenduslaad, kõne defektid, iseloomulikud väljendid jm.)

4. Informeerida viivitamatul operatiivteenistust numbril 112.

5. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

Juhul, kui pommiähvardus edastatakse kirja teel:

1. Informeerida viivitamatult operatiivteenistust numbril 112.

2. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

3. Operatiivteenistuse saabumisel anda kiri üle.

Juhul, kui leitakse kahtlane ese - võõras pakend, kohver vms (võimalik lõhkeseadeldis):

1. Kahtlast eset ei tohi puudutada ega liigutada – eemalduda võimalikust ohust

2. Koheselt hoonest evakueeruda ning informeerida ohust ka teisi hoones viibivaid isikuid.

3. Pommikahtlasest esemest tuleb evakuatsiooni korral hoida maksimaalselt kaugele.

4. Teatada kahtlasest esemest operatiivteenistustele numbril 112: edastada võimalikult täpne

informatsioon, milline näeb ese välja, kus ese täpselt asub, olla vajaduse korral kättesaadav.

5. Võimaluse korral, piirata objekti lähiümbrus ning mitte lubada ohutsooni kõrvalisi isikuid.

6. Võimalusel mitte kasutada kahtlase eseme piirkonnas (min 50 m) raadiojaama ja

mobiiltelefoni.

Järgnev käitumine 1. Informeeri hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda pommiohu korral.

- Evakuatsiooniõppuste korraldamine

- Turvatöötajate jm vajalike spetsialistide koolitamine kahtlaste isikutega käitumiseks

Pommioht

Võimalikud ohuolukorrad - Hoone läheduses asuva metsa põleng

Esmased tegevused

1. Teavitada viivitamatult operatiivteenistust numbril 112, kus

tulekahju on puhkenud ja mis põleb.

2. Hoiatada hoones asuvaid ja väljaspool ohtu sattunud inimesi.

Järgnev käitumine

1. Viia hoone juurest ära süttimisohtlikud esemed või katta

korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).

2. Sulgeda aknad ja uksed ning võimalusel

ventilatsiooniseadmed.

3. Sulgeda ka kõik gaasiseadmed nende olemasolul.

4. Informeerida hoone haldurit.

5. Võimaluse piires seadmata ohtu elu, asuma tuld kustutama või

Ennetavad tegevused

- Territooriumi hooldus. (kulu ei teki, puud ei ole majale lähedal

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda

metsatulekahju/kulupõlengu korral.

Metsatulekahju/kulupõleng

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Võimalikud ohuolukorrad

- Leke hoonetes või väljaspool ehitist

- Gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine

- Gaasi kontrollimatu süttimine

Tuvastamine

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt

kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest.

Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm.

Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see

süttib. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju.

Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 %

ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka

Esmased tegevused

1. Informeeri viivitamatult häirekeskust 112.

2. Informeeri hoone haldurit.

3. Kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, jätta see põlema, mitte teha

lülitust, mis võib tekitada sädeme.

Järgnev käitumine

1. Tuulutada ruume akende ja uste avamisega

2. Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega lülitada elektrit/tuld sisse

3. Eemalduda ohtlikust piirkonnast

4. Informeerida ohust teisi inimesi

Ennetavad tegevused

- Regulaarne süsteemi hooldus (gaasilekke andurite töökindluse

tagamiseks).

- Turvatöötaja jm vajalike spetsialistide koolitus, kuidas gaasitoru

vajadusel sulgeda.

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda gaasilekke korral.

Gaasileke

Võimalikud ohuolukorrad - Siseveekogudest tingitud üleujutused

- Merevee taseme tõusust tingitud üleujutused

- Pikaajalisest vihmasajust tingitud üleujutused

Tuvastamine - Hoida end kursis täpse ilmaprognoosiga ning olla hästi

informeeritud veetaseme muutumisest.

Esmased tegevused 1. Informeerida hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

2. Teisaldada vara: mööbel, elektririistad, elektroonika jm vara

võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele.

3. Vahetu ohu korral organiseerida maja elektrivõrgust välja

lülitamine.

Edasine käitumine 1. Mitte sõita läbi üleujutatud piirkonna ning kõndida läbi

üleujutatud ala, eriti voolavas vees

2. Hoida eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -

kaablitest.

3. Häda korral helistada koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsuda abi.

4. Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse enne, kui

ollakse jõudnud evakueeruda, siis taganeda teisele korrusele,

pööningule või katusele.

5. Peale veetaseme alanemist annab edasised juhised hoone haldur

Ennetavad tegevused

- Sadevee kanalisatsioonitorustiku perioodiline kontroll ja hooldus

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda üleujutuse korral.

Üleujutus

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Sisekorraeeskirja Lisa nr 4

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

Heldur Heinsoo, tel. 5016549

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon Kärdla Veevärk, klienditeenindus tel.4632187

Küte ISS Eesti AS, Aivar Oga, tel. 56666830

Elekter Elektrilevi AS, rikketelefon 1343

Ventilatsioon ja jahutus ISS Eesti AS, klienditugi 661 8000

Nõrkvoolusüsteemid (valve, ATS

jne) G4S Eesti AS, valvetelefon 1911

Tehniline valve -

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

21.01.14 HA-V16/v01

Sadama tn 26, Kärdla linn

Lisa 5 – Jäätmete sorteerimise juhend

Muudatus nr 10 06. oktoobril 2004 sõlmitud

üürilepingu nr 96 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Elmar Vaher, eraldi nimetatud pool ja koos pooled, võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 06. oktoobril 2004 sõlmitud üürileping nr 96 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on Üürnikul õigus kasutada Kärdlas Sadama 26 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.6 ning lugeda see alates 01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„2.6. Igakuiselt tasutav üür: 14 789,50 eurot (neliteist tuhat seitsesada kaheksakümmend

üheksa eurot ja viiskümmend senti) ehk 18,51 eurot/m² (kaheksateist eurot ja viiskümmend üks senti ühe ruutmeetri kohta), millele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.“.

2. Muuta lepingu põhitingimuste punkti 4 ja täiendada seda alates 01.01.2015 alapunktiga 4.7

alljärgnevas sõnastuses:

„4.7. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled üürilepingu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“.

3. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas

toodud kujul.

4. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

6. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppe lisa: lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Elmar Vaher Haldusosakonna juhataja Peadirektor Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

Muudatus nr 11 22. septembril 2004 sõlmitud

üürilepingu nr 97 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Elmar Vaher, eraldi nimetatud pool ja koos pooled, võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 22. septembril 2004 sõlmitud üürileping nr 97 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on Üürnikul õigus kasutada Kärdlas Sadama 26 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.6 ning lugeda see alates 01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„2.6. Igakuiselt tasutav üür: 396,40 eurot (kolmsada üheksakümmend kuus eurot ja

nelikümmend senti) ehk 11,62 eurot/m² (üksteist eurot ja kuuskümmend kaks senti ühe ruutmeetri kohta), millele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.“.

2. Muuta lepingu põhitingimuste punkti 4 ja täiendada seda alates 01.01.2015 alapunktiga 4.7

alljärgnevas sõnastuses:

„4.7. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled üürilepingu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“.

3. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas

toodud kujul.

4. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

6. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppe lisa: lepingu lisa nr 5 - Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Elmar Vaher Haldusosakonna juhataja Peadirektor Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

Muudatus nr 12 22. septembril 2004 sõlmitud

üürilepingu nr 98 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Elmar Vaher, eraldi nimetatud pool ja koos pooled, võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 22. septembril 2004 sõlmitud üürileping nr 98 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on Üürnikul õigus kasutada Kärdlas Sadama 26 asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 6 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 2.6 ning lugeda see alates 01.01.2015 õigeks alljärgnevas sõnastuses:

„2.6. Igakuiselt tasutav üür: 4 750,80 eurot (neli tuhat seitsesada viiskümmend eurot ja

kaheksakümmend senti) ehk 12,84 eurot/m² (üksteist eurot ja kuuskümmend kaks senti ühe ruutmeetri kohta), millele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.“

2. Muuta lepingu põhitingimuste punkti 4 ja täiendada seda alates 01.01.2015 alapunktiga 4.7

alljärgnevas sõnastuses: „4.7. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled üürilepingu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“.

3. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 6 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas

toodud kujul.

4. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

5. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

6. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppe lisa: lepingu lisa nr 6 - Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Elmar Vaher Haldusosakonna juhataja Peadirektor Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

1 0

0

1 0

1

1 0

2

1 0

3

1 0

6

1 0

4

1 0

5

1 1

3 1

1 4

1 1

2 1

1 1

1 1

0

1 0

9 1

0 7

1 0

8

1 1

5 1

1 8

1 1

9

1 1

7

1 1

6

1 2

0

1 2

1

1 2

2 1

2 3

5 4

5 0

5570 2 7

8 0

4 2

7 0

2550 4 7

4 0

S a

u n

a 1

a , M

ä rja

m a

a p

o lits

e ija

o sko

n d

T e

h n

ilis e

d ru

u m

id

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Lisa 5

üürilepingule nr Ü4784/12

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Registriosa nr: 2192237

Katastritunnus: 50501:005:0005

Hoone nimetus: Märjamaa Politseijaoskond

EHR kood: 109027066

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 3

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Lahtiolekuaeg E - R

Reguleerib Üürnik

L

Reguleerib Üürnik

P

Reguleerib Üürnik

Lahtiolekuajad

töötajatele

7 päeva nädalas, 24 h

Tehniline valve Hoone võetakse valvest maha Üürniku poolt

Hoone pannakse valvesse Üürniku poolt.

Mehitatud valve Puudub

Hoone

valvestamine

Kogu hoonet ei valvestata, Üürnik korraldab eraldi ruumide

valvestamise.

Käitumine häire

korral

Valehäire tekke korral peab üürnik või üürniku esindaja informeerima

valveteenuse osutajat sellest koheselt ning kinnitama häire tühistamist

Üürnikule antud turvakoodi-või salasõnaga.

Kui Üürnik on eksinud hoone valvestamise reeglite vastu, siis

valeväljakutse tasu hüvitab Üürnik. Kui valeväljakutse on

tekitatud seadmete riketest, siis on sellega kaasnev tasu

Üürileandja kanda.

Läbipääsuvahendite

haldamine

Kaarte ja võtmeid väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. Kaarte ja võtmeid

võtab vastu Üürniku esindaja. Võtmete üle peab arvestust Politsei- ja

Piirivalveamet

Posti liikumine Üürnikele on paigaldatud postkastid, posti käitlemist ei toimu.

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Muud sildid Üürnik peab kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku

lepitule (ainu- ja ühiskasutus). Parkimisel tuleb järgida kinnistul

märgistatud/tähistatud parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Territooriumil

Parkimis-

korraldus

Tasuta parkimine ajalise piiranguta.

Ainukasutuses

parkimiskohad

Ainukasutuses parkimiskohad märgistatakse vastavalt. Teistel hoone

üürnikel ja teistel kasutajatel pole lubatud nimetatud kohti kasutada.

Kliendi

parkimiskohad

Klientidele mõeldud parkimiskohad ei ole eraldi tähistatud.

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Üürniku

kaardistatud

ohuolukorrad

puuduvad

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Üürnik on kohustatud kirjeldama ATS-süsteemi päevikus

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

Üürnik.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Rapla linnas ja Maakonnas kehtivaid

prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s,

ülejäänud ruumides on rangelt keelatud. Arestimajas lubatud ainult

vastava märgistusega suitsetamisaladel.

Suitsuruum

hoones

Puudub

Välisterritooriumil Suitsetamine välisterritooriumil hoone esisel alal ei ole lubatud.

Suitsetamine lubatud sisehoovis.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja

lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus

välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim.

Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse vajadust.

Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus

aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 3) Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumiskast puudub.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

3. Jäätmete sorteerimise juhend

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Sisekorraeeskirja Lisa nr 1

Aadress: Katastritunnus:

Kasutaja(d):

Ohud Mõju* Tõenäosus Prioriteetsus Maandamistegevused**

Tuleoht 5 2 10 Pommioht 4 1 4 Gaasileke MK #VALUE! Ohtlikud kemikaalid 1 1 1 Metsatulekahju/kulupõleng MK #VALUE! Üleujutus 2 2 4 Mahajäetud hooned MK #VALUE! Jäätmete ladustamine 1 1 1 Heakorrastamata territoorium 1 1 1 Õnnetusjuhtum kõrvalkinnistul 2 1 2

Muu objektispetsiifiline (kirjeldada ning vajadusel lisada

ridasid) 2 * Juhul, kui hinnatavale objektile eeldefineeritud oht ei kohaldu, märkida "MK" ** Täidetakse ohtude korral, mille prioriteetsusarv on vahemikus 15-25

Mõju skaala Prioriteetsus

1 (mõju väga väike) - lühiajaline, puudub oht inimese

tervisele, varale ja keskkonnale

1-6 punkti madal prioriteetsus

2 (mõju väike) - ajutine, väike reostus(oht), keskkond

võimeline ise taastuma, inimese tervis ei saa kahjustada,

varale minimaalne kahju

7-14 punkti keskmine prioriteetsus

3 (mõju keskmine) - püsiv, keskmine resostus(oht) ja mõju

keskkonnale ja varale, ettekirjutuste/trahvide võimalus,

võimalus kergemateks tervisekahjustusteks

15 -25 punkti kõrge prioriteetsus

4 (mõju suur) - ulatuslik, suur reostus(oht), looduse tõsine

kahjustamine, ettekirjutused/trahvid, võimalik oht inimese

tervisele 5 (mõju väga suur) - ulatuslik reostus(oht), pöördumatu

kahju keskkonnale, suur oht tervisekahjustusetele, sh

püsivale tervisekahjustusele

Objekt asub suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjualas? EI Ettevõtte nimi:

Käideldavad kemikaalid: Võimalik(ud) ohuolukord(rad):

Vajadusel lisa ettevõtteid

Muu oluline informatsioon ja märkused:

Riskikaarte vaadatakse üle juhul, kui:

Koostaja: Koostamise kuupäev:

5 (tõenaäosus väga suur) - igal aastal,

korduvalt

OBJEKTI RISKIKAART

Riskikaart on koostatud eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjudega ohuolukorrad ja õnnetused, millega tuleb

arvestada objektide haldamisel.

Sauna 1A, Märjamaa 50501:005:0005 Politseijaoskond

Järgnevalt on kirjeldatud objektide üldiseloomust tulenevad või esinevad ohud, sh looduslikest tingimustest tulenevad ohuolukorrad:

Tõenäosuse skaala

1 (tõenäosus väga väike) - harvemini

kui kord 50 a jooksul 2 (tõenäosus väike) - 10 - 50 a jooksul

3 (tõenäosus keskmine) - 5 - 10 a

jooksul

4 (tõenäosus suur) - 1 - 5 a jooksul

1. muutuvad hoone sisekorraeeskirjad

2. muutuvad objektist tulenevad ohud ja/või ohu prioriteetsused

Retti Laos 19.02.2014

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Võimalikud ohuolukorrad Suurõnnetuse ohuga ettevõte on kemikaaliseaduse alusel ettevõte, kus

ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

Künniskogused ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikkuse kategooria

määratlemine on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

08.06.2011. a määrusega nr. 40 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse

kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord".

Ohust suurõnnetusohuga ettevõttes teavitatakse:

- Sireeni signaaliga (sireen on paigaldatud suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkusse

ettevõttesse või ohustatud aladele, et hoiatada tekkinud ohust).

- Telefonikõnega

- Valjuhääldist

- Raadiost või televiisorist

Olla tähelepanelik:

- Tuld või suitsu märgates

- Päästesõidukeid märgates

- Lõhna tundes

- Enesetunde halvenemisel (iiveldus, silmade ärritus jms)

Üldhäire signaal

Minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-

sekundilise pausi järel. Üldhäire signaali kasutatakse tähelepanu saamiseks

kõikide ohtude puhul ning see tähendab, et ohu kohta on oodata täiendavat

teavet ja käitumisjuhiseid!

Üldhäire lõpp

Ühtlane minutipikkune heli pikkusega, mida edastatakse üks kord.

Häire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.

Testsireen

Ühtlane pidev heli üldpikkusega kuni 7 sekundit.

Testimise signaal tähendab sireeni korralist testimist ning elanikele

kohustuslikke tegevusi kaasa ei too.

Esmased tegevused

1. Väljas viibides liikuda risti tuule suunaga ohualast kaugemale!

2. Liikuda suletud ruumi, et kaitsta end gaaside või plahvatuse eest!

3. Sulgeda korralikult kõik uksed ja aknad ning ventilatsioon ja tuulutusavad!

4. Autos olles sulgeda uksed ja aknad ning lülitada välja ventilatsioon!

Järgnev käitumine

1. Teavitada ning abistada lähedal asuvaid inimesi.

2. Teavitada hoone haldurit.

3. Lülitada sisse Vikerraadio või Raadio 4 või telekanal ETV ja kuulata seal

antavaid käitumisjuhiseid

4. Harjumatute lõhnade esinemisel hoida suu ja nina ees niiskeid rätikuid ja

minna hoone ülemistele korrustele, kuna õhust raskemad mürgised gaasid

kogunevad allapoole.

5. Mitte kasutada lahtist tuld!

6. Kasutada telefoni ainult tõsisel vajadusel, et mitte koormata telefoniliine!

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda kemikaaliõnnetuse korral.

- Hoones kohapeal asuva spetsialisti koolitamine ventilatsiooni

väljalülitamiseks.

Kemikaalist tingitud ohuolukord suurõnnetuse ohuga ettevõttes

Tuvastamine

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Võimalikud ohuolukorrad

- Pommiähvarduse vastuvõtmine telefonitsi või kirja teel

- Kahtlase eseme leidmine

Esmased tegevused Juhul, kui pommiähvardus edastatakse telefoni teel:

1. Püüda säilitada kõne vastuvõtul rahu ja võimalusel salvestada kõne. Võimalusel fikseerida

järgmised andmed:

- Kus lõhkeseadeldis asub (täpne aadress, objekti nimetus, asukoht)?

- Milline lõhkeseadeldis välja näeb (suurus, kuju, materjal jne.)?

- Kuidas ja kes käivitab seadeldise?

- Millal pomm plahvatab (kellaaeg)?

- Millal ja kes selle pani?

- Milline on pommipanemise eesmärk, taotlused, nõudmised?

-Helistaja nimi ja telefoni number millelt helistatakse.

2. Kõnelus ähvardajaga venitada võimalikult pikaks, et teavitada teisi toimuvast kõnest.

3. Helistaja isiku kohta tuleks üles kirjutada võimalikult palju andmeid (mees, naine, laps,

orienteeriv vanus, taustahelid, keel, väljenduslaad, kõne defektid, iseloomulikud väljendid jm.)

4. Informeerida viivitamatul operatiivteenistust numbril 112.

5. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

Juhul, kui pommiähvardus edastatakse kirja teel:

1. Informeerida viivitamatult operatiivteenistust numbril 112.

2. Jälgida päästeteenistuse antud juhiseid ning evakueeruda hoonest.

3. Operatiivteenistuse saabumisel anda kiri üle.

Juhul, kui leitakse kahtlane ese - võõras pakend, kohver vms (võimalik lõhkeseadeldis):

1. Kahtlast eset ei tohi puudutada ega liigutada – eemalduda võimalikust ohust

2. Koheselt hoonest evakueeruda ning informeerida ohust ka teisi hoones viibivaid isikuid.

3. Pommikahtlasest esemest tuleb evakuatsiooni korral hoida maksimaalselt kaugele.

4. Teatada kahtlasest esemest operatiivteenistustele numbril 112: edastada võimalikult täpne

informatsioon, milline näeb ese välja, kus ese täpselt asub, olla vajaduse korral kättesaadav.

5. Võimaluse korral, piirata objekti lähiümbrus ning mitte lubada ohutsooni kõrvalisi isikuid.

6. Võimalusel mitte kasutada kahtlase eseme piirkonnas (min 50 m) raadiojaama ja

mobiiltelefoni.

Järgnev käitumine 1. Informeeri hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

Ennetavad tegevused

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda pommiohu korral.

- Evakuatsiooniõppuste korraldamine

- Turvatöötajate jm vajalike spetsialistide koolitamine kahtlaste isikutega käitumiseks

Pommioht

Võimalikud ohuolukorrad - Hoone läheduses asuva metsa põleng

Esmased tegevused

1. Teavitada viivitamatult operatiivteenistust numbril 112, kus

tulekahju on puhkenud ja mis põleb.

2. Hoiatada hoones asuvaid ja väljaspool ohtu sattunud inimesi.

Järgnev käitumine

1. Viia hoone juurest ära süttimisohtlikud esemed või katta

korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).

2. Sulgeda aknad ja uksed ning võimalusel

ventilatsiooniseadmed.

3. Sulgeda ka kõik gaasiseadmed nende olemasolul.

4. Informeerida hoone haldurit.

5. Võimaluse piires seadmata ohtu elu, asuma tuld kustutama või

Ennetavad tegevused

- Territooriumi hooldus. (kulu ei teki, puud ei ole majale lähedal

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda

metsatulekahju/kulupõlengu korral.

Metsatulekahju/kulupõleng

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Võimalikud ohuolukorrad

- Leke hoonetes või väljaspool ehitist

- Gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine

- Gaasi kontrollimatu süttimine

Tuvastamine

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt

kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest.

Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm.

Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see

süttib. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju.

Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10 %

ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka

Esmased tegevused

1. Informeeri viivitamatult häirekeskust 112.

2. Informeeri hoone haldurit.

3. Kui gaasiga täidetud ruumis põleb tuli, jätta see põlema, mitte teha

lülitust, mis võib tekitada sädeme.

Järgnev käitumine

1. Tuulutada ruume akende ja uste avamisega

2. Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega lülitada elektrit/tuld sisse

3. Eemalduda ohtlikust piirkonnast

4. Informeerida ohust teisi inimesi

Ennetavad tegevused

- Regulaarne süsteemi hooldus (gaasilekke andurite töökindluse

tagamiseks).

- Turvatöötaja jm vajalike spetsialistide koolitus, kuidas gaasitoru

vajadusel sulgeda.

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda gaasilekke korral.

Gaasileke

Võimalikud ohuolukorrad - Siseveekogudest tingitud üleujutused

- Merevee taseme tõusust tingitud üleujutused

- Pikaajalisest vihmasajust tingitud üleujutused

Tuvastamine - Hoida end kursis täpse ilmaprognoosiga ning olla hästi

informeeritud veetaseme muutumisest.

Esmased tegevused 1. Informeerida hoone haldurit tekkinud ohuolukorrast.

2. Teisaldada vara: mööbel, elektririistad, elektroonika jm vara

võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale korrusele.

3. Vahetu ohu korral organiseerida maja elektrivõrgust välja

lülitamine.

Edasine käitumine 1. Mitte sõita läbi üleujutatud piirkonna ning kõndida läbi

üleujutatud ala, eriti voolavas vees

2. Hoida eemale üleujutatud alajaamadest ning elektriseadmetest ja -

kaablitest.

3. Häda korral helistada koheselt hädaabinumbril 112 ja kutsuda abi.

4. Kui vesi tõuseb kiiresti ning hakkab tungima hoonetesse enne, kui

ollakse jõudnud evakueeruda, siis taganeda teisele korrusele,

pööningule või katusele.

5. Peale veetaseme alanemist annab edasised juhised hoone haldur

Ennetavad tegevused

- Sadevee kanalisatsioonitorustiku perioodiline kontroll ja hooldus

- Kasutajate teavitamine, kuidas käituda üleujutuse korral.

Üleujutus

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Sisekorraeeskirja Lisa nr 2

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

JAANUS METSNIK +372 511 0055

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Küte P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Elekter P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Ventilatsioon ja jahutus P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Nõrkvoolusüsteemid (valve, ATS

jne) P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Tehniline valve P. Dussmann Eesti OÜ , dispetšer +372 51 65478

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

21.01.14 HA-V16/v01

Sauna 1a, Märjamaa alev, Raplamaa

Sisekorraeeskirja Lisa nr 3

Muudatus nr 3 17.12.2012 sõlmitud

üürilepingu nr Ü4784/12 juurde

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lasnamäe 2, Tallinn 11412 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab volikirja alusel haldusosakonna juhataja Margit Dengo ja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn, 15060 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab peadirektori 20.04.2014 käskkirja nr 63 alusel Tauno Tuisk peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes, eraldi nimetatud pool ja koos pooled,

võttes arvesse, et

(i) poolte vahel on 17.12 2012 sõlmitud üürileping nr Ü4784/12 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Märjamaal Sauna 1a asuvat üüripinda;

(ii) üürileandja on 14.02.2014 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2015;

(iii) riigieelarvest on eraldatud Siseministeeriumile remondi jaoks lisavahendeid, millest tulenevalt suurendatakse alates 01.01.2015 remondikomponenti;

(iv) muutunud on üürileandja poolne kontaktisik, siis muudetakse üürilepingus fikseeritud kontaktandmeid;

(v) üürileandja on tellinud hoone, milles üüripind asub, uued mõõdistusjoonised ja lähtuvalt täpsustatud pinnaandmetest soovivad pooled muuta üüritava pinna suurust ja lepingu lisaks nr 1 olevaid üüripinna plaane;

(vi) pooled on kokku leppinud, et alates 01.01.2015 loetakse siseheakord (heakorra koodid 330- 350) kõrvalteenuseks;

(vii) pooled soovivad täpsustada kohustuste jaotust nõrkvoolupaigaldiste tehnohoolduse osas;

(viii) pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“,

lepivad pooled kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe):

1. Muuta lepingus üürileandja poolseid kontaktisiku andmeid järgmiselt:

Kontaktisik: Lääne piirkonna haldur Jaanus Metsnik Telefon: +372 511 0055; 4433698 E-post: [email protected]

2. Muuta lepingu punkti 1.2.1 esimest ja teist lõiku ning lugeda need alates 01.01.2015 õigeks

alljärgnevas sõnastuses:

„1.2.1. Üüripind hoones 227,1 m², millest üürniku ainukasutuses on 227,1 m². Üüripinna hulka kuulub politseimaja (ehitisregistri kood 109027066, kasutamise otstarve administratiivhoone).

Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, millest on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepiko jad ja vertikaalsed läbiviigud.“.

3. Täiendada lepingu punkti 1.4 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.4.5 alljärgnevas sõnastuses:

„1.4.5. Üürnik võib esitada üüriteatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.“

4. Täiendada lepingu punkti 1.5 ja lisada sellele alates 01.01.2015 alapunkt 1.5.5 alljärgnevas

sõnastuses:

„1.5.5. Üürnik võib esitada kõrvalteenuste tasu teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse kõrvalteenuste tasu muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.“

5. Muuta lepingu lisa nr 1 „Üüripinna plaanid“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe

lisaga nr 1.

6. Muuta lepingu lisa nr 2 „Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste

liigitus“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 2.

7. Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ja asendada see alates 01.01.2015 kokkuleppe lisaga nr 3.

8. Lisada lepingule alates 01.01.2015 lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 4

toodud kujul.

9. Jätta ülejäänud lepingu punktid muutmata.

10. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

11. Kokkulepe jõustub alates 01.01.2015.

Kokkuleppele lisatud lepingu lisad:

1. Lepingu lisa nr 1 - Üüripinna plaanid

2. Lepingu lisa nr 2 - Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus

3. Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu

4. Lepingu lisa nr 5 – Hoone sisekorraeeskiri

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Margit Dengo Tauno Tuisk Haldusosakonna juhataja Peadirektori asetäitja varade alal Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet

5 5 0 0

36303670

5 5 0 0

2 6 9 0

3670

2 7 5 0

3670

5 5 0 0

5 5 0 0

2 9 6 5

2220

1 7 6 5

2 2 9 0

1580

5160

5 5 0 0

2 9 9 0

2 9 0 0

2 5 0 0

1 6 8 0

3630

1 4 6 0

1060

5 0 4

0 5 4 7 3

7805

8 0 0

5 4 7 3

3637

2 8 2 3

2 4 5 0

3637

2520

3630 3670

0 0

1

0 0

2

0 0

3

0 0

4 0 0

5 0 0

6 0 0

7 0 0

8 0 0

9

0 1

0

0 1

1

0 1

1 A

0 1

3

0 1

4

0 1

5

0 1

6

0 1

8

0 1

9

0 2

0

0 1

7

0 2

2 0 2

1 0 2

3

0 2

4

0 2

9 0 2

8 0 2

5

0 2

6 0 2

7

5 0 4

0

0 1

2

0 0

3 A

0 2

0 B

0 2

0 A

1 6 4 0

0 1

5 A

S a

v i tn

2 , P

o litse

ih o

o n

e - ke

ld riko

rru s

5 5 9 0

3890

3 0 6 0

2 4 2 0

3890

2 2 7 4

3870

3 2 0 0

2 2 7 0

3 2 5 0

2 2 6 0

3 2 0 0

5 5 8 0

3870

-1 2 0

0 m

m

1 0 1

1 0 0

1 0 2

1 0 3

1 0 4

1 2

1 0 5

1 1

1 0

9

8 7

6 5

4 3

2

1 0 6

1 0 7

1 0 8

1 1 5

1 1 1 6

2 3

4 5

6 7

1 1 7

1 1 9

1 2 8

1 2 2

1 2 4

1 1 41 1 1

1 0 9

1 2 6

1 2 7

1 2 3

1 2 5

1 2 0

1 2 1

1 2 9

1 3 0

1 3 1

1 1 8

5 4 7 0

5440

1250

5 5 9 5

3890

1360

2 5 8 0

2510

2 4 4 0

5 3 8 5

2620

5 3 8 5

5500

2 4 0 8

2 9 8 0

2890

2 9 8 0

17901860

2 9 8 0

1180

2 9 8 0

3 0 0 0

3130

2 4 3 0

2 3 9 0

2 3 9 0

2 3 9 0

2 3 9 0

2 3 9 0

1 8 0 0

2 9 8 3

1790

3 6 5 0

2000

7 0 2 0

3370

6699

6699

3 7 8 0

1 8 7 0

1 8 7 0

2300

1060

3 0 9 0

3997

2 4 0 0

1900

2 0 0 0

1200

5500

1 1 0

1 1 2

1 1 3

S a v i 2

, R a p la

, P o litse

ih o o n

e I ko

rru s

S M

IT

S o

tsia a

lkin d

lu stu

sa m

e t

P P

A

K o

rru se

ü ld

p in

d

T e

h n

ilise d

ru u m

id

5 3 8 5

2620

4 0 0 0

3 2 0 0

4 1 6 0

3 3 4 8

2 7 0 0

2 6 8 0

2 5 8 0

2 8 5 0

5490

5490

5490

4300

4300

30008 2 5 8

3 2 1 0

3840 3527

1360 2540

2 5 9 0

2 6 9 5

2 2 8 0

3 2 0 0

2 2 3 0

3 2 4 0

5 8 8 5

5 7 0 0

3940

3940

1350

2 2 6 0

3 2 2 0

3 2 0 0

2 2 7 0

3 4 1 5

2 2 7 0

3 2 6 0

2 2 4 0

3920

3940 3920

1650

2 0

0

2 0

1

2 0

2

2 0

3 2

0 5

2 0

6 2

0 7

2 0

8 2

0 9

2 1

0

2 0

4

2 1

1 2

1 2

2 1

3 2

1 4

2 1

5 2

1 6

2 1

7 2

1 8

2 1

9

2 2

0

2 2

1

1 5

1 3

1 4

1 6

1 7

1 8

1 9

2 0

2 1

2 2

2 3

2 4

2 5

2 2

5

2 6

2 2

7

2 2

8

3 0 7 0

2 6 4 0

2 6 5 0

2 6 5 0

3 1 4 0

4769

3610

4769

4769

1810

7467

R a p

la p

o lits

e ih

o o

n e

, S a

vi 2 , II ko

rru s

T e

h n

ilis e

d ru

u m

id

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

Lisa 5

üürilepingule nr Ü4791/12

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

Registriosa nr: 1065437

Katastritunnus: 67001:002:0840

Hoone nimetus: Rapla Politseijaoskond

EHR kood: 109019814

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 2

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 6

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised

lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Lahtiolekuaeg E - R

Reguleerib Üürnik

L

Reguleerib Üürnik

P

Reguleerib Üürnik

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib Üürnik

Tehniline valve Kogu hoonet ei valvestata. Üürnik korraldab eraldi ruumide

valvestamise.

Mehitatud valve Puudub

Hoone

valvestamine

-

Käitumine häire

korral

-

Läbipääsuvahendite

haldamine

Kaarte ja võtmeid väljastab Politsei- ja Piirivalveamet. Kaarte ja võtmeid

võtab vastu Üürniku esindaja. Võtmete üle peab arvestust Politsei- ja

Piirivalveamet.

Posti liikumine Reguleerib Üürnik

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.

Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

Muud sildid Üürnik peab kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad

sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

4. PARKIMISE KORRALDUS

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku

lepitule (ainu- ja ühiskasutus). Parkimisel tuleb järgida kinnistul

märgistatud/tähistatud parkimiskorraldust.

Parkla asukoht Savi tänaval, Türi tn sissesõidu juures ning hoone esisel alal.

Parkimis-

korraldus

Tasuta parkimine ajalise piiranguta. Hoone ees olevad operatiivsõidukitele

mõeldud parkimiskohad on vastavalt tähistatud ja teistel kasutajatel pole

lubatud nimetatud kohti kasutada.

Ainukasutuses

parkimiskohad

Ainukasutuses parkimiskohad märgistatakse vastavalt. Teistel hoone

üürnikel ja teistel kasutajatel pole lubatud nimetatud kohti kasutada.

Kliendi

parkimiskohad

Puuduvad

Elektriauto

laadimispunkt

Puudub

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

Jalgrattahoidja asub peaukse kõrval.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Üürniku

kaardistatud

ohuolukorrad

puuduvad

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule Tulekahju

korral tegutsemise plaani (sisekorraeeskirjade Lisa nr 2) koos

evakuatsiooniskeemidega.

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 3

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

Üürnik.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 68

„Energiatõhususe miinimumnõuded“.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Rapla linnas ja Maakonnas kehtivaid

prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

RKAS esitab Üürnikule alltöövõtja kontaktid isikute taustakontrolliks.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku külastamise

põhjusest ja orienteeruvast objektil viibimise ajast.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad territooriumil.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/

igapäevaselt.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine on hoones lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi(de)s,

ülejäänud ruumides on rangelt keelatud. Arestimajas lubatud ainult

vastava märgistusega suitsetamisaladel.

Suitsuruum

hoones

Puudub

Välisterritooriumil Vastavalt Rapla linnas kehtivatele heakorraeeskirjadele

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

21.01.14 HA-V16/v01

Savi 2, Rapla linn, Raplamaa