Käskkiri

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-

3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused.

Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kolme tüüpi TATi muudatused:

1. Pikendatakse projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“

abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2026. Pikendamine on tingitud

hankemenetluse venimisest. Projekti pikendamine ei sea ohtu üldeesmärki – katta kogu

idapiir seiretehnikaga 2028. aasta lõpuks.

2. Korrigeeritakse projekti „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“ nimetust,

eelarvet, sisu ja abikõlblikkuse perioodi: 2.1. Kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel kokkulepitud maade vahetus jääb ära,

on seoses poliitilise ja julgeolekuolukorra muutusega vajalik kogu idapiiri taristu välja

ehitamine, sh ka algselt vahetamiseks kavandatud ning sellest tulenevalt välja ehitamata

jäänud maa-alad. BMVIst rahastatakse juba Võmmorski piirilõigu projekteerimist ja

ekspertiisi, mistõttu on mõistlik laiendada käimasoleva projekti skoopi uutele piirilõikudele.

Projekti uus nimetus on „Võmmorski ja maade vahetamisega seotud piirilõikude

projekteerimine ja ekspertiis“.

2.2. Võmmorski piirilõiguga seotud projekti elluviimisel on täpsustunud tegevuste

maksumus, mistõttu on ette näha eelarve jääk 557 185,11 eurot.

3. Lisatakse TATi uus projekt „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“

eelarvega 557 185,11 eurot. 3.1. Narva Kuivjõe sängi seadmed (vanad analoogseadmed) on amortiseerunud ja nende töös

hoidmine on kulukas ning ressursirohke. Piiri valvamise seisukohalt on tegu väga olulise

piirilõiguga, mis peab olema kaetud töökindla ja kaasaegse tehnikaga. Narva juhtimiskeskuse

operaatorite efektiivsema ning operatiivsema töö tagamiseks, on vaja soetada videoseina

juhtimissüsteem. Tegemist on haldussüsteemi arendusega, mis võimaldab operaatoril kiirelt

esitada/vahetada erinevaid videopilte piirilõikudelt.

Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad

seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a)

täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja

usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust

ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;

 suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks.

Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1 peatükis

7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja

vaatlusvõimet“.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju

eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid

ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas. Kuivõrd

TATi lisatavas projektides ei plaanita ehitustöid, vaid tegemist on projekteerimisega ning

seiretehnika soetusega vahetatakse välja olemasolevate seirepositsioonide kaamerad, on

põhjendatud ekspertide järelduste laiendamine ka uutele tegevustele. Liiatigi Vabariigi

Valitsuse 21.05.2020 korralduse nr 173 kohaselt ei ole vaja piiritaristu ehitamiseks täiemahulist

keskkonnamõju hindamist läbi viia.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis

arvestatakse uute piirilõikude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses,

mis ei sea ohtu piiri turvalisust ja julgeolekut.

Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei

diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud

avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja

piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine

PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib

möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud

esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

14.11.2024 nr 1-3/123

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 "Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1

"Asjakohase varustuse uuendamise ja

kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel" toetuse andmise

tingimused" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 13. septembri 2024. a kirjast

nr 1.13-2.13/403-1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2026“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.3.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.10. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud

meetmed)

2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja

vahetatavate maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti

tulemused võetakse aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni

välja ehitamata jäänud piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse

riigieelarvest.

2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026

2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA“.

2 (2)

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.11 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.11.1. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS

(sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus)

2.3.11.2. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja

paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti

käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid,

võrguseadmed ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem.

2.3.11.3. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026

2.3.11.4. Projekti sihtrühm: PPA“.

3. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja

ekspertiis“ ja lisan tabelisse rea „Narva jõe seire ja juhtimiskeskus tehnika soetus“,

sõnastades tabeli järgmiselt:

4. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Projekt Projekti eelarve (koos

käibemaksuga), sh

kaudsete kulude määr

kogu projekti eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

VÕMMORSKI

JA MAADE

VAHETAMISE

GA SEOTUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERI

MINE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh kaudsed

kulud 0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakoha

statud

piiripunktirajatist

e arv

arv 0 1

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISKES

KUSE

TEHNIKA

SOETUS

557 185,11, sh kaudsed

kulud 0,4 %

O.1.1

Piiripunktide

jaoks ostetud

seadmete arv

arv 0 59