Taotlus

:

_\ +

A C. ru p Cr

tr --rl,l \/--', ---(}, .,p t..l])

/:>., n \:)$ -H\_/ E (,

E(T-----l

lt

il t]

)

rc

(\

l

!ild l"

S

Or6 sr

_fr:E

n"

'

@n _r l-

0 bJ N

Pr 6,

P

P

i

I

l.(

f n 4 r tn

(

I

.P

-i

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

Lisa 5

üürilepingule nr Ü9883/15

HOONE SISEKORRAEESKIRI

Aadress: Aia 17, Valga, Valgamaa

Registriosa nr: 463340

Katastritunnus: 85401:005:0650

Hoone nimetus: Büroohoone

EHR kood: 111031463

Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 2

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2

4. PARKIMISE KORRALDUS 3

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6

10. SUITSETAMINE 7

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 7

SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

1. ÜLDSÄTTED

Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.

Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.

Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet

kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone

sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest

kinni pidamist. Hoone üürnikud tagavad oma võimaluste piires, et ka

nende külalised lähtuksid kehtivatest eeskirjadest.

Tekkivate

küsimuste

lahendamine

Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel

määratud kontaktisikute.

Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe

poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,

[email protected]

Väljaspool tööaega pöörduda objekti halduri poole vt. kontakti Lisa 1.

2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE

Lahtiolekuajad

klientidele

Reguleerib Üürnik.

Lahtiolekuajad

töötajatele

Reguleerib Üürnik.

Tehniline valve Hoone tehnilist valvestamist reguleerib Üürnik. Automaatne

valvestamine kokkuleppel Üürnikuga.

Mehitatud valve Puudub.

Käitumine häire

korral

Kontaktisikuks turvafirmale on Üürniku esindaja, objekti sõidab

kontrollima Üürniku esindaja. Valehäire korral helistada turvafirmale.

Valeväljakutse hüvitab Üürnik.

Läbipääsuvahendite

haldamine

Kaarte, võtmeid väljastab ja võtab vastu ning kaartide üle peab arvestust

Üürniku igakordne esindaja.

Posti liikumine Reguleerib Üürnik.

3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM

Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes reklaame ,

teateid, kuulutusi. Kõik hoones, hoonel ja kinnistul paiknevad infoteated,

reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.

Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürileandja.

Muud sildid Üürnik ei pea kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavaid

silte. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

4. PARKIMISE KORRALDUS

Parkimine Kinnistul parkla puudub. Parkimine toimub naaberkinnistul.

Parkla asukoht Kinnistul parkla puudub. Parkimine toimub naaberkinnistul.

Parkimis-

korraldus

Tasuta parkimine.

Ainukasutuses

parkimiskohad

Kinnistul parkla puudub. Parkimine toimub naaberkinnistul.

Kliendi

parkimiskohad

Kinnistul parkla puudub. Parkimine toimub naaberkinnistul.

Elektriauto

laadimispunkt

Kinnistul puudub elektriauto parkimiskoht.

Jalgrataste

parkimine

Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.

5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD

Muud ühiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama

ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja

vältima kasutamast või kasutada laskmast muul

eesmärgil.

6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES

Üürileandja

kaardistatud

ohuolukorrad

Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr

1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

Üürniku

kaardistatud

ohuolukorrad

Puuduvad.

Teadlikkus

tegutsemisel

tulekahju korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel

hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel

(+372) 605 0000

Lähtutakse kehtivast Üürilepingust, Tuleohutusseadusest ja

kehtivatest õigusaktidest.

Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule Tulekahju

korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. 1 aasta

jooksul, peale objekti üleandmist.

Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral

tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel

esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid

ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule

kasutamine on keelatud.

Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on

Üürileandjal.

Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana

hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses

olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle.

Tulekustutus-

vahendid

Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate

tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju

avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja

päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased

tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.

Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja

tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele

tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.

Teoreetiline

tulekahjuõppus

Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö

vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise ning

iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui

antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama

juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate

allkirjadega nimekirja.

Üürniku soovil võib RKAS korraldada teoreetilise õppuse, kui üürnik on

esitanud sellekohase taotluse.

Praktiline

tulekahjuõppus

Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja

tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja

tulekajuõppuse praktilisel osal.

Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande

Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.

Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja

kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande

koostamiseks.

Tuleohutuse ja

evakuatsiooni

eest vastutavad

isikud

Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest

vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.

Tegutsemine

pommiähvarduse

korral

Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone

haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000

7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL

Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post

[email protected]

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

Teade peab sisaldama järgmist infot:

 Hoone aadress

 Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)

 Probleemi kirjeldus

 Teavitaja nimi ja kontakt

Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon

ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2

Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja

kontaktisikutega.

Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse

teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole

kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada

Archibusi-süsteemi.

Avariide

likvideerimine

väljaspool tööaega

Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele

Üürnik või infolaua töötaja.

Teavitamise

kohustus

Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada

Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus

puudusest teavitada 24h jooksul.

Keskkonna-

intsident

Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale

tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine

libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku

kahju keskkonnale jms.

8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS

Sisekliima Sisekliima reguleerimisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri

määrusest nr 55 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"

Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja

nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,

puhkeruumid jms) tööpäeviti tööajal. Väljaspool tööaega on üürileandjal

õigus muuta sisekliima tingimusi hoone energiatarbe optimeerimiseks.

Tehnosüsteemide

hooldus,

ümberehitus

Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole

Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna

hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,

mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks

üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad

ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või

tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada

RKASi kliendituge.

Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse

sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st,

kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on

muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku

soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult

Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.

Piirangud

hoolduse

läbiviimisel

RKAS esitab alltöövõtja kontaktid Üürnikule 3 tööpäeva enne hoolduse

algust. Kui tegu on lepingulise partneriga, siis tehakse sissepääsuload

kuni lepingu lõppemiseni.

Hooldaja saabumisel teavitab hooldaja esmalt Üürnikku andes teada

külastamise põhjuse ja orienteeruva aja kaua viibitakse objektil. Kui

Üürnik näeb hooldaja saatmise vajadust, siis selle organiseerimise

kohustus lasub temal.

Tehnosüsteemide

ekspluatatsioon

Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke,

toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei lubatud visata mittelahustuvaid

pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.

Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.

Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida

akende avamist.

Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste

piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega

tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.

9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL

Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib Valga kohaliku omavalitsuse kehtivaid

prügiveoeeskirju.

Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud

käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust üldkasutatavates

ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult Üürileandja vara.

Piirangud

heakorra

osutamisel

RKAS esitab alltöövõtja kontaktid Üürnikule 3 tööpäeva enne hoolduse

algust. Kui tegu on lepingulise partneriga, siis tehakse sissepääsuload

kuni lepingu lõppemiseni.

Heakorrateenuse osutaja saabumisel teavitab teenuse osutaja esmalt

Üürnikku andes teada külastamise põhjuse ja orienteeruva aja kaua

viibitakse objektil. Kui Üürnik näeb hooldaja saatmise vajadust, siis selle

organiseerimise kohustus lasub temale.

Jäätmete

kogumine

(hoidmine)

Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid

paiknevad hoones kabinettides ja puhkenurkades, sisehoovis.

Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi

esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi

kokkuleppe alusel Üürileandjaga).

Riigilipu

heiskamine

Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab

Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.

Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus

kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul üürnik, va juhul

kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

10. SUITSETAMINE

Suitsetamise

lubamine

Suitsetamine hoones pole lubatud.

Suitsuruum

hoones

Puudub.

Välisterritooriumil Suitsetamine väliterritooriumil ei ole reguleeritud.

11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED

Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada

tuled. Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja

aken on avatud. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid

tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite

puhkerežiim. Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse

vajadust.

Energia küttele Ruumide kütmist reguleerib hooneautomaatika. Kütteperioodil tuleb

vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud.

Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.

Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise

juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 3) Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,

kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,

akude kogumist korraldab heakorrateenuse osutaja.

Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

SISEKORRAEESKIRJA LISAD

1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised

2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord

3. Jäätmete sorteerimise juhend

21.01.14 HA-V16/v01

Aia 17, Valga, Valgamaa

Sisekorraeeskirja Lisa nr 2

AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD

Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00

RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000

või e-postile - [email protected]

Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)

Ly Soome-Vihtla tel. 522 6023

Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja

järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:

Vesi ja kanalisatsioon

Küte

Elekter

Ventilatsioon ja jahutus

Nõrkvoolusüsteemid (valve, ATS

jne)

Heakord

Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:

AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.

Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh

ka keskkonnale.

RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.

Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele

mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)

materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja

kasvab avarii tekke oht.

PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.

Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea

kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul

aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.

Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna

korraldamine“

BIOLAGUNEV

Toidu jäätmed

Muud jäätmed

Jah Ei

- piima- ja lihatooted - puuviljad ja köögiviljad - pagari- ja kondiitri tooted - kohvi- ja teepaks - puitmassist tooted - kätekuivatuspaberid

- lamineeritud puit- massist tooted - nahk ja tekstiil, kile, tubakatooted - vedelad toidujäätmed ja muud vedelikud

Eemaldada kileümbris. Vajadusel nõruta enne äraviskamist, et vältida liigset niiskust ja konteineri määrdumist

PAKEND

Jah Ei Pakendid peavad olema puhtad ja tühjad enne konteinerisse viskamist

Plastpakend

Klaaspakend

Metallpakend

Joogipakend

PABER JA PAPP

Jah Ei

- paber ja papp trükised - kartong - papp ja paber pakendid

Kõik materjalid peavad olema kuivad ja puhtad. Äraviskamiseks sobiv jääde tuleb visata töölaua all asuvasse prügikorvi

OLME

Jah Ei

Kõik mis ei kvalifi tseeru biolaguneva, pakendi ja paberi alla.

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsetesse kogumiskohtadesse

Jäätmete sorteerimise juhend

- pudelid - topsid - kanistrid - karbid - kilekotid

- keemiapakendid - aerosoolid - kummist tooted

- vettinud paber ja papp - paber ja papp, mis sisaldab muud materjali (kile, foolium, joogi- kartong)

ÜÜRILEPING NR Ü9883/15

Lepingu sõlmimise kuupäevaks on digiallkirjastamise kuupäev Leping on sõlmitud

Üürileandja Riigi Kinnisvara AS

Registrikood/isikukood: 10788733 Juriidiline aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 Telefon: (372) 606 3400 Faks: (372) 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Elari Udam, põhikirja alusel Kontaktisik: Lõuna piirkonna haldur Ly Soome-Vihtla Telefon: (372) 744 6672; (372) 744 6672

E-post: [email protected]

ja

Üürniku Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood/isikukood: 70008747 Juriidiline aadress: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Telefon: (372) 612 3000 Faks: (372) 612 3009

E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektori asetäitja varade alal ülesannetes Tauno Tuisk,

peadirektori 20.02.2014 käskkirja nr 63 alusel Kontaktisik lepingu üldistes küsimustes: Kristjan Pärnamägi, tel: (372) 619 1185, e-post: [email protected]

vahel, kes võttes arvesse, et:

a) üürileandja ja üürniku vahel on 02.01.2015 sõlmitud riigivara kasutamise kokkuleppe nr 3- 3/2014/446 Valga linnas, Aia 17 asuvas hoones paikneva pinna kasutamiseks;

b) pooled soovivad 02.01.2015 sõlmitud riigivara kasutamise kokkuleppe nr 3-3/2014/446 lõpetada ning sõlmida üürilepingu,

on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.

2

1. ERITINGIMUSED

1. Üüripinna asukoht

Aadressil Valgamaa, Valga linn, Aia tn 17 asuv kinnistu registriosa numbriga 463340, katastritunnus 85401:005:0650, pindala 800 m². 2. Üüripinna suurus ja paiknemine

2.1. Üüritav pind Aia 17 hoones (asutusehoone, ehitisregistri kood: 111031463, ehitise kasutamise

otstarve: muu büroo- või administratiivhoone, suletud netopind: 544,9 m²) kokku 544,9 m², sellest üürniku kasutuses olev üüripind hoonetes kokku 140,16 m², millest:

ainukasutuses 140,16 m²; ühiskasutus puudub.

Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone netopind, millest on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepikojad ja vertikaalsed läbiviigud. Üürilepingus ja selle lisades märgitud üüripinna suurus on arvestuslik, lähtudes üürilepingu sõlmimisel teadaolevatest ehitusprojekti andmetest. Üüripinna suurus täpsustatakse pärast üüripinna üürnikule üleandmist, üürileandja poolt koostatava mõõdistusprojekti alusel.

2.2. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: kinnistul parkimiskohad puuduvad.

2.3. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: kinnistu suurusega 800 m².

Üüripinna paiknemine on esitatud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil.

3. Üüripinna sihtotstarve

Üüripinna sihtotstarve on büroopind.

4. Üüripinna kvaliteet

Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripind on lepingu sõlmimisel üürniku otseses valduses tulenevalt asjaolust, et üürnik valdas üüripinda enne käesoleva lepingu sõlmimist 02.01.2015 sõlmitud riigivara kasutamise kokkuleppe nr 3- 3/2014/446 alusel.

6. Üür ja üüriteenused

6.1. Üüri liik on turupõhine .

6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.

6.3.1 Üüri suurus lepingu jõustumisest kuni 31.12.2017. a on fikseeritud lepingu lisas 3 (edaspidi “üleminekuperiood“), v.a. kui pooled lepivad kokku kohustuste jaotuse muutmises. 6.3.2 Pärast üleminekuperioodi lõppemist, alates 01.01.2018. a makstava üüri suurus on turupõhine üür, mille määramisel lähtub üürileandja samaväärse üüripinna üürist turul arvestades kokkulepitavaid puuduste kõrvaldamise tähtaegu ja üüripinna kvaliteeti. Üürileandja esitab üürnikule turupõhise üüri prognoosi kirjalikult hiljemalt 2017. aasta 15. veebruariks. Kui üürnik ei nõustu esitatud prognoosiga ja pooled jäävad üüri suuruses eriarvamusele, tellib üürileandja, kui ei

3

ole kokku lepitud teisiti, üldiselt tunnustatud eksperdilt hinnangu üüri suuruse kohta. Hinnangu koostamise kulud kannavad pooled võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hinnangu alusel koostatud teate üüri muutmise kohta pärast üleminekuperioodi esitab üürileandja üürnikule hiljemalt 2017. aasta 1. augustiks. 6.3.3 Üürnik kohustub esitama õigeaegselt ja nõuetekohaselt taotluse riigieelarve menetlemise protsessis pärast üleminekuperioodi lõppemist lepingu punktis 6.3.2 kirjeldatud üüri jaoks rahaliste vahendite saamiseks. 6.3.4 Üürnikul on õigus keelduda üüri tasumisest üksnes juhul, kui üürnik on täitnud nõuetekohaselt punktis 6.3.3 nimetatud kohustuse, kuid riigieelarvest nimetatud vahendeid ei eraldata või eraldatakse väiksemas summas. Sellisel juhul on pärast üleminekuperioodi lõppemist makstava üüri suuruseks üüripinna tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite suurune summa (ühes kalendrikuus 1/12 riigieelarvega eraldatud aastasummast), kuid ühe kalendrikuu kohta siiski mitte väiksem, kui eelneva kalendriaasta keskmine tasu ühes kalendrikuus.

6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel. 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2019.a. 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse

muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. 6.6.3. Indeksis kasutatav koefitsient on 1,0 (üks koma null). Juhul, kui pooled muudavad

üürikomponente või nende osakaalu üüriteenustes, mis mõjutab üüri indekseerimisel kasutatavat koefitsienti, lepivad pooled vajadusel samaaegselt kokku ka koefitsiendi suuruse muutmises.

6.6.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 15. veebruariks.

6.6.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.

6.6.6. Üürnik kohustub esitama õigeaegselt ja nõuetekohaselt taotluse riigieelarve menetlemise protsessis üüri jaoks rahaliste vahendite saamiseks.

6.6.7. Üürnikul on õigus keelduda üüri tasumisest üksnes juhul, kui üürnik on täitnud nõuetekohaselt punktis 6.6.6. nimetatud kohustuse, kuid riigieelarvest nimetatud vahendeid ei eraldata või eraldatakse väiksemas summas. Sellisel juhul on järgneva kalendriaasta üüri suuruseks üüripinna tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite suurune summa (ühes kalendrikuus 1/12 riigieelarvega eraldatud aastasummast), kuid ühe kalendrikuu kohta siiski mitte väiksem, kui eelneva kalendriaasta keskmine tasu ühes kalendrikuus.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1 Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2 Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule

lisandub käibemaks. 7.3 Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.

7.4 Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2.

7.5 Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest:

7.5.1 Kõrvalteenuste komponendid ja nende arvestuspõhimõtted lepingu jõustumisest kuni üleminekuperioodi lõpuni on fikseeritud. Kõrvalteenuste tasu muudetakse esimest korda alates 01.01.2018. a.

7.5.2 Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 15. veebruariks.

7.5.3 Teenuste hinna fikseerimisel võetakse aluseks eelmise perioodi (12 kalendrikuud) tegelik kulu ning vastavate teenuste prognoositav hind. Juhul, kui jooksva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erineb lepingus fikseeritud tasust, lepivad pooled kokku fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe tasaarvestamises ülejärgneval kalendriaastal.

4

7.5.4 Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.

7.5.5 Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Tasu arvestamine algab 01.01.2016.a. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür

ja fikseeritud kõrvalteenused arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest.

8.3.Üürileandja esitab üürnikule arve E-arvena või PDF dokumendi formaadis e-kirjaga. E-arve saadetakse e-arvete operaatori Eesti E-Arvete Keskus OÜ kaudu (täpsem info http://www.arvekeskus.ee/). E-arve loetakse laekunuks selle Eesti E-Arvete Keskuse OÜle laekumise kuupäevast. PDF-formaadis arve saadetakse aadressile [email protected] märkides faili nimeks täitja nime ja selle järel arve numbri. PDF-arve genereeritakse PDF- generaatoriga.

8.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui on täitunud kõik alljärgnevad tingimused (edasilükkavad tingimused):

- Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu ning Riigi Kinnisvara AS on sõlminud mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu punktis 1 nimetatud kinnistu üle andmiseks Riigi Kinnisvara ASile ning Riigi Kinnisvara AS on kantud kinnistusraamatusse nimetatud kinnistu omanikuna;

- üürnik ja üürileandja on koostanud üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti vastavalt lepingu tüüptingimuste peatükile 2.

9.2. Leping lõpeb 31.12.2020.a.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 10.1. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on õigus tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 nimetatud

rikked kõrvaldada või teha avariijärgne remont ise või lasta seda teha kolmandal isikul tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud tähtaegadest lühema tähtaja jooksul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud üürileandja esindajaga ning hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult vormistatud. Sellisel juhul ei loeta lepingu tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud üürileandja kohustuste täitmata jätmist üürileandja poolseks lepingu rikkumiseks ning üürnikul puudub õigus rakendada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid. Tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 nimetatud rikete kõrvaldamise või avariijärgse remondi tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud tähtaegadest lühema tähtaja jooksul tegemise kulud kannab üürnik.

10.2. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt tüüptingimuste punktile 10.7 on poolel õigus nõuda lepingu tüüptingimuste punktide 8.3 või 8.4 alusel rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis võrdub lepingu ülesütlemise ajal kehtiva üüri korrutamisel kolmega.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Pooled on kokku leppinud, et 01.01.2016 kuupäeva seisuga loetakse lõppenuks poolte vahel

02.01.2015 sõlmitud riigivara kasutamise kokkuleppe nr 3-3/2014/446 ning eraldi täiendavat kokkulepet selleks ei sõlmita.

11.2. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja on kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul olenevalt asjaoludest, kas:

a) lepingu jõustumisest või b) üüripinna valduse üürnikule üleandmisest või c) üürileandja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest.

5

11.3. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud: a) andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke kustutamiseks 30

(kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt;

b) ilmuma üürileandja poolt teatatud ning üürniku poolt aktsepteeritud ajal ja kohta üürimärke kinnistusraamatust kustutamiseks.

11.4. Juhul, kui üürnik ei täida lepingu punkti 11.2 alapunktides nimetatud kohustusi, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi lepingu lõppemisele eelneva kalendrikuu ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.

11.5. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu tähenduses mistahes mittevastavuste ilmnemisel lähtuvad pooled alljärgnevast:

a) puuduste kõrvaldamise teostamine – kõikidel lepingus kirjeldatud juhtudel kõrvaldab puudused üürileandja, sh juhul, kui selliste mittevastavuste eest vastutab lepingu kohaselt üürnik;

b) puuduste kõrvaldamise finantseerimine – üldjuhul finantseerib puuduste kõrvaldamist üürileandja ja vastavad kulutused sisalduvad üüris, v.a. kui on kokku lepitud, et puuduste kõrvaldamist finantseerib üürnik (kulutused ei sisaldu üüris) või kui pooled lepivad finantseerimises eraldi kokku;

c) puudustest tulenevalt õiguskaitsevahendite rakendamine üürileandja suhtes – üürnikul puudub õigus rakendada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid juhul, kui tegemist on puuduse või takistusega võlaõigusseaduse tähenduses, mis on põhjustatud:

i. üürniku tööspetsiifikat puudutavate õigusaktide kohustuslike nõuete muutmisest või uute nõuete kehtestamisest;

ii. asjaolust, mis oli olemas lepingu sõlmimisel ajal ning üürnik sellisest puudusest või takistusest teadis või pidi teadma. See tuleneb asjaolust, et üüripind oli üürniku otseses valduses nii lepingu sõlmimise ajal kui ka enne seda, üürileandja ei ole olnud üüripinna otsene valdaja ja üürileandja omab seetõttu selliste asjaolude ning võimalike puuduste ja takistuste kohta piiratud informatsiooni;

iii. varjatud puudustest üüripinnal ja üürnik ei ole sellistest puudustest üürileandjat teavitanud.

Eeltoodu ei piira üürniku õigust nõuda üürileandjalt lepinguga kokkulepitud kohustuste täitmist ning sellisel juhul on silmas peetud, et õiguskaitsevahendite rakendamise keeld kehtib kuni tähtajani, mil üürileandja ei ole ületanud puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaega.

11.6. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui üürnikul ei ole võimalik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada ja üürnik ei ole sellise olukorra tekkimise eest vastutav ning kui see on arvestades puuduse või takistuse iseloomu ja kestust põhjendatud, on üürileandja kohustatud leidma kuni üüripinnal puuduse või takistuse kõrvaldamiseni ja sihtotstarbelise kasutamise taastamiseni, üürnikule asenduspinna. Asenduspinna leidmise kulud kirjeldatud juhul kannab üürileandja. Asenduspinna kasutamiseks sõlmivad pooled täiendava kirjaliku kokkuleppe.

11.7. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on õigus taotleda üüripinna suuruse muutmist. Üürniku esitatud kirjalik taotlus üüripinna suuruse muutmise kohta vaadatakse üürileandja poolt läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise korral teatab üürileandja sellest üürnikule kirjalikult koos vastavasisulise põhjendusega 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Üüripinna suuruse muutmisel sõlmivad pooled lepingu muutmise kokkuleppe, kus korrigeeritakse üüripinna suurust ning üüri ja kõrvalteenuste tasu. Pärast lepingu muutmise kokkuleppe allkirjastamist toimub üüripinna üleandmine vastavalt lepingu tüüptingimuste punktides 2.2 või 9 sätestatule.

11.8. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu lisas 3 kokkulepitud üür ei sisalda järgmiseid kulusid: a) remonttööde maksumust, mis ületab tüüptingimuste punktis 3.3 nimetatud ulatuse; b) parendustööde maksumust; c) lisas 2 üüris mittesisalduvatena märgitud tegevuste kulusid; d) lepingu dokumentides üüris mittesisalduvatena märgitud muid kulusid.

11.9. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus taotleda lepingu muutmist tingimusel, et muudetav tüüptingimus sisaldab vastavat volitusnormi. Lepingu muutmise taotlus vaadatakse poole poolt läbi

6

30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul kirjaliku taotluse saamise päevast arvates. Lepingu muutmisest keeldumisest teatab pool taotluse esitanud poolele kirjalikult koos vastavasisulise põhjendusega 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Lepingu muutmiseks sõlmivad pooled täiendava kokkuleppe, mis vormistatakse lepingu muudatusena.

11.10. Pooled on kokku leppinud, et isegi juhul kui lepingu täitmisel tuleb ette tavamõistes vääramatu jõu esinemine, on üürileandja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada üürniku poolt operatiivsõitude toimumine/ hädaabikõnede menetlemine.

11.11. Pooled on kokku leppinud, kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast:

a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt kaks (2) kuud ette;

b) kui üürnikul on vajadus ja võimalus omandada riigile kinnistu, millel üüripind asub, on tal õigus 2 (kahe) kuu jooksul üürileandja teate saamisest arvates teostada kinnistu väljaostuõigust (sõlmida asjaõigusleping) kinnistu omandamiseks kinnistu võõrandamise väljakuulutamise alghinnaga;

c) juhul, kui üüripinna võõrandamine toob kaasa üürilepingu ennetähtaegse lõppemise, siis kohustub üüripinna omandanud uus üürileandja koostöös Riigi Kinnisvara ASi ja üürnikuga leidma üürnikule uue üüripinna selliselt, et üürniku põhitegevus ei katkeks. Sellisel juhul kohustub Riigi Kinnisvara AS võtma uue üüripinna üürile ning andma selle üürnikule allüürile. Uue üüripinna leidmise kulud kannab üüripinna omandanud uus üürileandja.

11.12. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja on kohustatud üürnikuga eelnevalt kooskõlastama isiku, kellele soovitakse üüripind võõrandada, üürileping üle anda või ühiskasutatavas hoones üüripinda välja üürida. Üürnikul on õigus keelduda vastava kooskõlastuse andmisest üksnes juhul, kui see on põhjendatud. Üürnik on kohustatud teatama üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürileandja poolt esitatud isiku kooskõlastamisest või sellest keeldumisest 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul üürileandja poolt vastava taotluse saamisest arvates.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust (eritingimused ja tüüptingimused), lepingu lisadest ja

lepingu muudatustest (sh lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2013. a määruse nr 142

„Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamiseta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu tüüptingimused, eritingimused ja/või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse tingimuste järgmisest tähtsuse järjekorrast:

a) lepingu eritingimused; b) lepingu lisad; c) lepingu tüüptingimused.

Eri aegadel allkirjastatud lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist

12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetena kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standard EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvara keskkonna korraldamine“.

12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse kasutustasu muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 30.09.2013 määruse nr 142 „Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ §-des 7–10 ja 12 sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

7

1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Üüripinna seisundit fikseeriv akt (lisatakse lepingule pärast koostamist) 5. Hoone sisekorraeeskiri

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt

Üürileandja Üürnik

8

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib

tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida

üürileandja osutab üürnikule lepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele võib lisanduda

käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos

muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustööd on tegevused, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe ja suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide

uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt

kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või

kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

1.14. remonttööd on tegevused, millega taastatakse üüripinna ja selle osade, sealhulgas

konstruktsioonide või teenindavate süsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu sõlmimisel kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega

9

ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja

rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele võib

lisanduda käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule; 1.19. üüripind on eritingimustes kirjeldatud kinnistu või selle osa; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida

üürileandja osutab üürnikule lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise

akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia ning

vee- ja kanalisatsiooniteenus) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. Ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis.

10

3.3.2. Kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid

vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,

tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja

kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.

3.9.2. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.

3.9.3. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.

3.9.4. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

11

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale või teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooniteenus) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles

kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse

tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud

kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis

3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastase protsentuaalse muutuse ja lepingus kokku lepitud koefitsiendi korrutis.

12

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.

3.16.3. Eritingimustes kokku lepitud koefitsient peab olema vahemikus 0,0–1,0. 3.16.4. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule

teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga kümne aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus- aktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või

muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja

kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri

või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

13

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab

tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud

eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on

seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. a direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna

hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud kvaliteedis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetele ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel

kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

14

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal,

lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute

kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

15

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või

kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes

käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud

alustel; 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või

lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada

või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise

16

päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu

ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise- vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik

on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.

17

10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu

ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on

lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris; 10.12.2. kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata.

10.13. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.

10.14. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.15. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

18

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon

loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik

vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul

hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva

kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis.

19

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.