Teade

- 1 -

TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU

NUMBER

KOKKULEPE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE JÄRJEKOHAS TAGASIASTUMISEKS

HOONESTUSÕIGUSE, REAALKOORMATISE, MÄRKE JA OSTUEESÕIGUSTE

SEADMISE LEPING

HOONESTUSÕIGUSE KASUTUSVALDUSEGA KOORMAMISE LEPING

REAALSERVITUUTIDE SEADMISE LEPING

JA

ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-Johanson

notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2 ( .a.) ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Siseministeeriumi, mis on registreeritud

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70000562 all, aadress Pikk

61, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kaudu, mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel , isikukood __________, aadress , kes on

STENDAL HALDUSE OÜ, registrikood 10805182, aadress Liivalaia tn 13, Tallinn, e-posti

aadress [email protected], edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb

registrikaardile kantud juhatuse liige Mart Lee, isikukood 37001310243, kes on tuvastatud PPA

andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole

tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud,

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Lelle tn 24, Tallinn, e-posti

aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutusvaldaja, mille esindajana tegutseb

registrikaardile kantud juhatuse liige , isikukood __________, kes on , ning kes kinnitab, et

tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei

ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud,

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, aadress Harju tn 6, Tallinn, e-posti

aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel , isikukood __________, aadress , kes on , ning

kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja

kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud,

- 2 -

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:

1. KINNISTUD JA KINNISTUSRAAMATU SEIS

1.1. Omanikule kuulub käesoleva lepingu sõlmimisel hetkel ainuomandina kinnistu asukohaga

Suur-Lootsi tn 1c, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, koos selle

oluliste osadega ja päraldistega, edaspidi nimetatud Kinnistu.

1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr

4309208 all.

1.2.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus

51301:001:0039, pindala 4279,0 m², aadress Suur-Lootsi tn 1c, Narva-Jõesuu linn, Narva-

Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%).

1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 3 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse §

158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal

vastavalt 28.06.2018.a lepingu punktidele 3 ja 4 ning lisaks nr 3 olevale plaanile.

28.06.2018 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.07.2018. Kohtunikuabi Elle Lumiste.

1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Ülalnimetatud aadressil (Suur-Lootsi tn 1c, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-

Viru maakond) asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse

andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: mikrotorustikus fiiberoptiline

sidekaabel (ehitisregistri kood 220863791; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

2019) ehitisaluse pinnaga 1442,3 m²; ehitusluba väljastatud 23.07.2018, kasutusteatis

väljastatud 31.01.2019; muude ehituslubade, ehitusteatiste, kasutuslubade ja kasutusteatiste

väljastamise kohta andmed puuduvad; ehitisregistri andmebaasis puuduvad andmed ehitise

suhtes tehtud ettekirjutuste kohta.

1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis

kuulub Kinnistu koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised:

Katastriüksuse 51301:001:0039 kitsendused:

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4176 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga

ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4176 m²; nähtus: üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 103 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav

veekogu,laevatatav (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 2197 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav

veekogu,laevatatav (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 716 m²; nähtus: hoiuala (Narva jõe alamjooksu hoiuala);

Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2197 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga

ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 284 m²; nähtus: sideehitis maismaal

(ELA105);

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4176 m²; nähtus: veekogu meresaarte,

Narva-Jõesuu mereranna ääres ();

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4176 m²; nähtus: veekogu

- 3 -

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();

Piiranguvöönd: nähtus: keskkonnaseire jaam või ala (Narva-Jõesuu);

Piiranguvöönd: ulatus: 26 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus

gobio (võldas));

Piiranguvöönd: ulatus: 26 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis

taenia (hink));

Piiranguvöönd: ulatus: 26 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Misgurnus fossilis (vingerjas));

Piiranguvöönd: ulatus: 26 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aspius

aspius (tõugjas)).

1.5. Keskkonnaregistri (http://register.keskkonnainfo.ee) kohaselt on Narva jõe alamjooksu

hoiuala registreeritud keskkonnaregistris registrikoodiga KLO2000089 ja selle valitsejaks on

Keskkonnaameti Põhja regioon. Hoiuala on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse

05.05.2005.a määruse nr 93 alusel

1.6. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub

lepingu eseme koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa 1026 m², õuemaa 3253

m²,

1.7. Hoonestajale kuulub käesoleva lepingu sõlmimise hetkel ainuomandina kinnistu asukohaga

Suur-Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, koos selle

oluliste osadega ja päraldistega.

1.8. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 5129408 all.

1.8.1. Maa koosseisus on katastritunnus 51301:001:0072, pindala 36751,0 m², aadress Suur-

Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve

tootmismaa (100%).

1.8.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Stendal Halduse OÜ (registrikood 10805182).

1.8.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse §

158 ja § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuline isiklik kasutusõigus sideehitise omamiseks,

ehitamiseks,

kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks vastavalt

22.03.2018.a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks 1

olevale plaanile. 22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.03.2018.

Kohtunikuabi Jaan Unt.

1.8.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.9. Ülalnimetatud aadressil (Suur-Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-

Viru maakond) asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse

andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:

1) jäähoidla (ehitisregistri kood 118001377; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1998) ehitusaluse pinnaga 596 m2;

2) soolamistsehh (ehitisregistri kood 118001378; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu

aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 320 m2;

3) materjalideladu (ehitisregistri kood 118001379; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu

aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 577 m2;

4) külmhoone (ehitisregistri kood 118001380; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1998) ehitusaluse pinnaga 1301 m2;

5) külmhoone metallkarkassil (ehitisregistri kood 118001382; staatus kasutusel; esmase

- 4 -

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 496 m2;

6) katlamaja (ehitisregistri kood 118001383; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1998) ehitusaluse pinnaga 204 m2;

7) masuudihoidla (ehitisregistri kood 118001384; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu

aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 204 m2;

8) konservisuitsuts, kompr. ladu (ehitisregistri kood 118001385; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 2711 m2;

9) õliladu kompressoriruumiga (ehitisregistri kood 118001386; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 241 m2;

10) puidu purustushoone (ehitisregistri kood 118001387; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 54 m2;

11) kontorihoone, valmist kulin ts (ehitisregistri kood 118001388; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 835 m2;

12) materjalideladu (ehitisregistri kood 118001389; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu

aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 469 m2;

13) materjalide-puiduladu (ehitisregistri kood 118001390; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 353 m2;

14) jäätmeteladu (ehitisregistri kood 118001391; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu

aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 62 m2;

15) söökla-garaaž-meh töökoda (ehitisregistri kood 118001392; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1998) ehitusaluse pinnaga 395 m2;

16) pumbajaama hoone (ehitisregistri kood 120195772; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta puudub) ehitusaluse pinnaga 13 m2;

17) KAI 2 (ehitisregistri kood 220299232; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1950) ehitusaluse pinnaga 229 m2;

18) KAI 3 (ehitisregistri kood 220299237; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1950) ehitusaluse pinnaga 490 m2;

19) KAI 4 (ehitisregistri kood 220299238; staatus kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta

1950) ehitusaluse pinnaga 1179 m2;

20) asfalteeritud territoorium (ehitisregistri kood 220310898; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1960) ehitusaluse pinnaga 53000 m2;

21) survekanalisatsiooni trass (ehitisregistri kood 220310900; staatus kasutusel; esmase

kasutuselevõtu aasta 1991) ehitusaluse pinnaga 225 m2;

22) mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel (ehitisregistri kood 220863791; staatus

kasutusel; esmase kasutuselevõtu aasta 2019) ehitisaluse pinnaga 1442,3 m².

1.10. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse,

mis kuulub käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu koosseisu, kasutamisega seotud

kitsendused järgmised:

Katastriüksuse 51301:001:0072 kitsendused:

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4166 m²; nähtus: üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 180 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin

(AJ-107 - AJ-108);

Piiranguvöönd: puurkaevu hooldusala; ulatus: 223 m²; nähtus: puurkaev ();

Piiranguvöönd: puurkaevu hooldusala; ulatus: 204 m²; nähtus: puurkaev ();

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 174 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin

(AJ-108 - AJ-138);

- 5 -

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 174 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin

(AJ-108 - AJ-132);

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 20725 m²; nähtus: üle 10 ha

pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Narva jõgi);

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 198 m²; nähtus: sideehitis maismaal

(ELA105);

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 12748 m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12748 m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres ();

Piiranguvöönd: nähtus: keskkonnaseire jaam või ala (913).

1.11. Omanikule kuulub käesoleva lepingu sõlmimise hetkel ainuomandina kinnistu asukohaga

Suur-Lootsi tn 1b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, koos selle

oluliste osadega ja päraldistega.

1.12. Käesoleva lepingu punktis 1.11 nimetatud kinnistu on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4309108 all.

1.12.1. Maa koosseisus on katastritunnus 51301:001:0038, pindala 5484,0 m², aadress Suur-

Lootsi tn 1b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve

riigikaitsemaa (100%).

1.12.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.12.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

1.12.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.13. Omanikule kuulub käesoleva lepingu sõlmimise hetkel ainuomandina kinnistu asukohaga

Suur-Lootsi tn 1a, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, koos selle

oluliste osadega ja päraldistega.

1.14. Käesoleva lepingu punktis 1.13 nimetatud kinnistu on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4309008 all.

1.14.1. Maa koosseisus on katastritunnus 51301:001:0021, pindala 2604 m², aadress Suur-Lootsi

tn 1a, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve

riigikaitsemaa (100%).

1.14.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.14.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse §

158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks,

remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal

vastavalt 28.06.2018.a lepingu punktidele 3 ja 4 ning lisaks nr 2 olevale plaanile.

28.06.2018 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.07.2018. Kohtunikuabi Elle Lumiste.

1.14.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.15. Käesoleva lepingu punktis 1 Kinnistu ning käesoleva lepingu punktides 1.7, 1.11 ja 1.13

nimetatud kinnistute kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud

elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval

(12.09.2019) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster,

rahvastikuregister) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).

2. OSALEJATE KINNITUSED

2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:

- 6 -

2.1.1. Käesolev leping sõlmitakse ___________ alusel.

2.1.2. Kinnistu ning käesoleva lepingu punktides 1.11 ja 1.13 nimetatud kinnistud on Omaniku

ainuomand ning need ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, sealhulgas kohtulikke

vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute

õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

2.1.3. Kinnistu ega käesoleva lepingu punktides 1.11 ja 1.13 nimetatud kinnistute suhtes ei ole

kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

2.1.4. Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid

käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid

piiranguid.

2.1.5. Kinnistul ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik ei ole

Hoonestajale teatanud või mida Hoonestaja ei saanud märgata Kinnistu kasutamise

käigus.

2.1.6. Kuigi ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud andmetest nähtuvalt ei paikne

Kinnistul peale fiiberoptilise sidekaabli muid ehitisi, paiknevad tegelikkuses Kinnistul

käesoleva lepingu punkti 1.9 alapunktides 17, 18, 19 ja 20 nimetatud rajatised - KAI 2

(ehitisregistri kood 220299232), KAI 3 (ehitisregistri kood 220299237), KAI 4

(ehitisregistri kood 220299238) ja asfalteeritud territoorium (ehitisregistri kood

220310898), edaspidi kõik käesolevas lepingupunktis toodud rajatised koos nimetatud

Rajatised. Samuti asub Kinnistul Keskkonnaagentuurile kuuluv teisaldatav seirejaam,

mis seatava hoonestusõiguse oluliseks osaks ei muutu.

2.1.7. Omanik on tasunud kõik Kinnistuga seotud Omaniku poolt tasumisele kuulunud

sissenõutavaks muutunud maksed ja maksud, ning Kinnistuga seoses ei ole Omaniku

poolt tasumisele kuuluvaid mis tahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.8. Kinnistu ei ole ühendatud ega liitunud ühegi tehnovõrguga.

2.1.9. Kinnistu koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt

tänavalt.

2.1.10. Kinnistu koosseisu kuuluval maal ei paikne Omanikule teadaolevalt kolmandatele

isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid

tehnovõrke ega -rajatisi.

2.2. Hoonestaja esindaja kinnitab, et:

2.2.1. Hoonestaja on üle vaadanud Kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud

katastriüksuse andmetega Maa-Ameti elektroonilise andmebaasi vahendusel ja on

eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest ega oma selles osas

Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Hoonestaja on üle vaadanud Kinnistul paiknevad Rajatised. Hoonestaja oli kuni Kinnistu

kinnistamiseni Rajatiste kui vallasasjade omanik ning on seega teadlik nende

seisukorrast.

2.2.3. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu on Hoonestaja omand ning seda ei ole

arestitud, selle suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või

muud kasutuslepingud. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu suhtes on

sõlmitud üürilepingud.

- 7 -

2.2.4. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised kui

vallasasjad ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega

koormatud muude kolmandate isikute õigustega.

2.2.5. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale

esitatud kinnistamisavaldusi.

2.2.6. Käesoleva lepingu punktis 1.7 nimetatud kinnistu ja selle lähiala osas on algatatud

_______ nr _______ alusel detailplaneering (edaspidi nimetatud Detailplaneering), mis

hõlmab osaliselt ka Kinnistut.

2.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Omanik ei vastuta Kinnistul, sealhulgas sellel

paiknevatel Rajatistel esinevate selliste varjatud puuduste eest, millest Omanik ei olnud

teadlik käesoleva lepingu sõlmimisel ning ülaltoodust tulenevalt ei ole Hoonestajal õigust

esitada Omaniku vastu nõudeid ülalnimetatud puudustega seoses ega kasutada Omaniku

suhtes õiguskaitsevahendeid.

3. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE, SIHTOTSTARBE SÄILITAMINE JA

TÄHTAJA PIKENDAMINE

3.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Omanik seab Kinnistule esimesele järjekohale

Hoonestaja kasuks hoonestusõiguse tähtajaga kolmkümmend (30) aastat alates

hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse käesolevas lepingus toodud tingimustel

(edaspidi nimetatud Hoonestusõigus).

3.2. Hoonestaja on õigustatud ja kohustatud Hoonestusõiguse kehtivuse aja jooksul

Hoonestusõiguse omanikuna säilitama Rajatiste seisukorra ja nende kasutamise sihtotstarbe.

Hoonestajal on Hoonestusõiguse alusel õigus rajada Kinnistule Omanikuga eelnevalt

kooskõlastatud ehitisi vastavalt kehtivatele õigusaktidele selliselt, et nimetatud ehitised ei

häiri Rajatiste sihipärast kasutamist.

3.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 3.1 nimetatud tähtaja

saabudes on Hoonestajal õigus Hoonestusõiguse tähtaja pikendamiseks ning vastavalt

Omaniku ja Hoonestaja kokkuleppele võib Hoonestusõiguse tähtaega pikendada veel kuni

kahekümneks (20) aastaks. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamisel vaadatakse üle

Hoonestusõiguse tasu suurus.

3.4. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktis 3.2 sätestatud

ehitamisõigus ja Rajatiste sihtotstarbe säilitamise kohustus ning Hoonestusõiguse tähtaja

pikendamine kantakse Hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse.

4. HOONESTUSÕIGUSE ULATUS

4.1. Hoonestusõigus ulatub kogu Kinnistule tervikuna.

4.2. Hoonestusõigus ei ulatu kolmandatele isikutele kuuluvatele Kinnistul paiknevatele ja seda

läbivatele liinidele, trassidele ja muudele kommunikatsioonidele (tehnovõrkudele ja –

rajatistele).

4.3. Hoonestusõiguse seadmisel olemasolevad Rajatised muutuvad Hoonestusõiguse olulisteks

osadeks Hoonestusõiguse kandmisel kinnistusraamatusse.

5. HOONESTUSÕIGUSE TASU JA HOONESTUSÕIGUSE TASU MUUTMINE

5.1. Hoonestaja kohustub tasuma Omanikule Hoonestusõiguse tasu, mille suuruseks aastas on

- 8 -

käesoleva lepingu sõlmimise hetkel üks tuhat üheksasada kaheksakümmend (1 980) eurot,

edaspidi nimetatud Hoonestusõiguse Aastatasu. Hoonestusõiguse Aastatasule lisandub

seaduses ettenähtud juhtudel ja korras käibemaks.

5.2. Hoonestaja maksab Hoonestusõiguse Aastatasu iga aasta 15.veebruariks jooksva aasta eest

ette. Hoonestusõiguse Aastatasu maksmise kohustus algab Hoonestusõiguse

kinnistusraamatusse kandmise päevast. Hoonestaja kohustub tasuma esimese

hoonestusõiguse tasu ajavahemiku eest Hoonestusõiguse kinnistamise päevast kuni esimese

maksetähtajani proportsionaalselt päevade arvule kümne (10) tööpäeva jooksul arvates

Hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest.

5.3. Hoonestaja maksab Hoonestusõiguse Aastatasu Omaniku poolt esitatud arvetel näidatud

arvelduskontole. Hoonestusõiguse Aastatasu loetakse tasutuks selle laekumisel Omaniku

poolt esitatud arvetel näidatud arvelduskontole.

5.4. Hoonestusõiguse Aastatasu tasumisega viivitamisel on Hoonestaja kohustatud maksma

Omanikule viivist null koma null viis protsenti (0,05 %) tähtajaks tasumata summalt iga

maksmisega viivitatud päeva eest.

5.5. Hoonestusõiguse Aastatasu kuulub muutmisele kolme (3) aasta möödumisel käesoleva

lepingu sõlmimisest ning hiljem iga kolme (3) aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest.

Tasu tõstetakse vastavalt Eesti Statistikaameti poolt avaldatava tarbijahinnaindeksi (THI)

suurenemisele kolme (3) aastajooksul, (eelnev aastatasu * THI detsembri kuus aasta n / THI

detsembri kuus aastal n-3). Hoonestusõiguse Aastatasu muutumise info edastab Omanik

koos Hoonestusõiguse Aastatasu arvega, millel on näidatud Hoonestusõiguse Aastatasu

muutmise aluseks olev informatsioon ja uus Hoonestusõiguse Aastatasu suurus. Omanik ja

Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse Aastatasu suurus tulenevalt THI-st

kasvab igakordselt kolmeaastase perioodi ulatuses kokku mitte rohkem kui kaheksa protsenti

(8%). Kui kolme aastase arvestuse aluseks oleva perioodi jooksul on THI langenud, siis

Hoonestusõiguse Aastatasu ei muudeta.

5.6. Hoonestusõiguse Aastatasu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kantakse

Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa esimesele järjekohale

reaalkoormatis Kinnistu igakordse omaniku kasuks Hoonestusõiguse igakordse omaniku

kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude

rahuldamiseks. Hoonestusõiguse Aastatasu maksmist tagav reaalkoormatis jääb erinevalt

täitemenetluses seadustiku § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui Omanik reaalkoormatises

alusel Hoonestusõigusele sissenõude pöörab. Nimetatud kokkulepe kantakse käesoleva

lepingu alusel kinnistusraamatusse. Hoonestusõiguse Aastatasu muutmise nõude tagamiseks

kantakse Hoonestusõiguse kohta avatava kinnistusregistri registriossa Kinnistu igakordse

omaniku kasuks Hoonestusõigust koormava reaalkoormatisega ühele ja samale esimesele

järjekohale vastav märge.

6. HOONESTUSÕIGUSE OMANIKULE LANGEMINE

6.1. Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt nõusolekut

Hoonestusõiguse kandmiseks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nimele

(hoonestusõiguse omanikule langemine) või Hoonestusõiguse üleandmist

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku poolt nimetatud isikule juhul, kui:

6.1.1. Hoonestaja takistab käesoleva lepingu punkti 13 alusel seatavast kasutusvaldusest

tulenevate Kasutusvaldaja õiguste teostamist;

6.1.2. Hoonestaja rajab Kinnistule Omanikuga eelnevalt kooskõlastamata üle 20 m2 ehitisaluse

- 9 -

pinnaga ehitisi;

6.1.3. Hoonestaja ei täida käesoleva lepingu punktis 3.2 sätestatud Rajatiste seisukorra ja nende

kasutamise sihtotstarbe säilitamise kohustust;

6.1.4. Hoonestaja on viivituses kahe (2) aasta Hoonestusõiguse Aastatasu maksmisega.

6.2. Käesoleva lepingu punktis 6.1 sätestatud Hoonestusõiguse omanikule langemise või

Hoonestusõiguse kolmandale isikule üleandmise korral Hoonestusõigusega koormatud

kinnistu omanik Hoonestajale Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate Rajatiste ja

Hoonestaja poolt Hoonestusõiguse kehtivuse ajal rajatud muude ehitiste (kui neid on) eest

hüvitist ei maksa.

6.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud

hoonestusõiguse omanikule langemine ja hüvitise välistamise kokkulepe Hoonestusõiguse

omanikule langemise korral kantakse Hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse.

7. EHITISTE JA RAJATISTE SAATUS HOONESTUSÕIGUSE TÄHTAJA

SAABUMISEL NING KOKKULEPE HÜVITISE VÄLISTAMISE KOHTA

7.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestajal ei ole õigust Hoonestusõiguse tähtaja

saabumisel Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid Rajatisi ära vedada ning Omanikul ei

ole õigust nõuda Hoonestajalt Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate Rajatiste äravedamist

Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et juhul kui

Hoonestaja püstitab Hoonestusõiguse alusel Kinnistule uusi ehitisi, on Hoonestajal õigus

ning juhul kui Omanik nõuab, siis ka kohustus, Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad Hoonestaja poolt rajatud uued ehitised ära vedada

(selguse huvides: Omanikul on õigus nõuda Hoonestajalt Hoonestusõiguse tähtaja

saabumisel Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate Hoonestaja poolt rajatud uute ehitiste

äravedamist). Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et seoses Hoonestusõiguse oluliseks

osaks olevate Rajatiste äravedamise õiguse kaotamisega Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

Omanik Hoonestajale Kinnistule jäävate Rajatiste eest hüvitist ei maksa. Juhul kui

Hoonestaja on teinud Rajatiste parendamiseks investeeringuid või rajanud uusi ehitisi ning

need jäävad Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel Kinnistule, siis Hoonestaja ja Omanik

lepivad kokku selliste investeeringute ja ehitiste hüvitamises. Hüvitise suuruseks on

Hoonestaja poolt tehtud investeeringute jääkväärtus, seejuures on arvestatud ehitistele

mõistlikku amortisatsiooni. Hoonestaja ja Omanik lepivad kokku, et kui Hoonestusõiguse

tähtaega pikendatakse vastavalt punktile 3.3, siis Omanikul investeeringute ja ehitiste

hüvitamise kohustust ei ole. Pikendamise järgselt Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel

Omanikul hüvitamise kohustust ei ole.

7.2. Hoonestusõiguse lõppemisel Hoonestusõiguse tähtaja möödumisel muutuvad

hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad Rajatised ja Hoonestusõiguse alusel püstitatud muud

ehitised (kui neid on) kui neid Omaniku nõudel ära ei veeta, maa olulisteks osadeks ning

lähevad Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku omandisse.

7.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktides 7.1 kuni 7.2 sätestatud

Rajatiste ja ehitiste saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel ning kokkulepe hüvitise

välistamise kohta kantakse Hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse.

- 10 -

8. HOONESTUSÕIGUSE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE PIIRATUD

ASJAÕIGUSTEGA

8.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku nõusolek, kusjuures

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordne omanik võib võõrandamise nõusoleku

andmise eeltingimuseks seada kõigi Omaniku ja Hoonestaja vahel sõlmitud Hoonestusõigust

puudutavate võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise Hoonestusõiguse omandaja poolt.

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul ei ole õigust keelduda

nõusoleku andmisest, kui Hoonestaja on käesolevast lepingust tulenevad kohustused

nõuetekohaselt täitnud, kusjuures täidetud peab siiski olema käesoleva lepingupunkti

esimeses lauses sätestatud eeltingimus.

8.2. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestusõiguse võõrandamisel kohustub

Hoonestaja tagama kõigi käesolevast lepingust ja muudest Hoonestusõigusega koormatud

kinnistu omaniku ja hoonestaja vahel Hoonestusõiguse suhtes sõlmitud võlaõiguslikest

kokkulepetest tulenevate hoonestaja õiguste ja kohustuste ning võlaõiguslike kokkulepete,

sealhulgas käesoleva kokkuleppe, ülevõtmise Hoonestusõiguse omandaja poolt ning

ülalnimetatud kohustuse rikkumise korral hüvitama kogu sellega tekitatud kahju.

8.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestusõiguse koormamiseks piiratud

asjaõigustega on vajalik Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku

nõusolek, välja arvatud Hoonestusõiguse koormamisel Hoonestusõigust teenindavate

tehnovõrkude ja/või -rajatiste omanike kasuks seatavate isiklike või reaalservituutidega.

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordsel omanikul ei ole õigust keelduda

Hoonestusõiguse hüpoteegiga koormamiseks nõusoleku andmisest, kui hüpoteek

Hoonestusõigusele seatakse Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate Rajatiste remondi või

Hoonestusõiguse võõrandamisel Hoonestusõiguse ostu finantseerimiseks võetava laenu

tagamiseks. Hoonestusõiguse koormamisel käesolevas lepingupunktis nimetatud

tehnovõrkude ja/või –rajatiste omanike kasuks isiklike ja/või reaalservituutidega kohustub

Hoonestaja Omanikku sellest mõistliku tähtaja jooksul informeerima. Omanik ja Hoonestaja

lepivad kokku, et Hoonestaja kohustub tagama Hoonestusõigusele seatava hüpoteegi

kustutamise hiljemalt Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel või Hoonestusõiguse omanikule

langemisel enne Hoonestusõiguse Omanikule ülekandmist.

8.4. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud

Hoonestusõiguse võõrandamiseks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku

nõusoleku nõue ja käesoleva lepingu punktis 8.3 sätestatud Hoonestusõiguse piiratud

asjaõigustega koormamiseks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusoleku

nõue kantakse Hoonestusõiguse sisuna kinnistusraamatusse.

9. VILJAD, MAKSUD JA AVALIK-ÕIGUSLIKUD KOORMATISED

9.1. Kõik Hoonestusõiguse kehtivuse ajal Hoonestusõiguselt saadavad viljad kuuluvad

Hoonestajale.

9.2. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et kõik Hoonestusõigusega koormatud kinnistul

lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab Hoonestaja.

- 11 -

10. OSTUEESÕIGUSTE SEADMINE

10.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud ning Hoonestaja koormab Hoonestusõiguse

teisel järjekohal ostueesõigusega Hoonestusõigusega koormatud kinnistu igakordse omaniku

kasuks Hoonestusõiguse igakordsel müümisel. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud

kanda käesolevas lepingupunktis toodud ostueesõigus kinnistusraamatusse.

10.2. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud ning Omanik koormab käesolevaga

Hoonestusõigusega koormatud kinnistu kolmandal järjekohal ostueesõigusega

Hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks Hoonestusõigusega koormatud kinnistu

igakordsel müümisel. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud kanda käesolevas

lepingupunktis toodud ostueesõigus kinnistusraamatusse.

11. HOONESTUSÕIGUSEGA KOORMATUD KINNISTU VALDUSE ÜLEANDMINE

11.1. Omanik ja Hoonestaja avaldavad, et Kinnistu, välja arvatud käesoleva lepingu punkti 13

alusel kasutusvaldusega koormatav osa Kinnistust, otsene valdus on Hoonestajale üle antud

enne käesoleva lepingu sõlmimist.

11.2. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Kinnistu jagamisel lepitakse vajadusel

täiendavalt kokku Hoonestusõiguse jagamises ja muutmises.

12. KOKKULEPE JÄRJEKOHTADE KOHTA

12.1. Omanik, Hoonestaja ja Õigustatud isik lepivad kokku, et Hoonestaja kasuks käesoleva

lepingu alusel seatav Hoonestusõigus saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese

järjekoha ning sellega seoses astub Kinnistut koormav Õigustatud isiku kasuks seatud

käesoleva lepingu punktis 1.2.3 nimetatud isiklik kasutusõigus järjekohas tagasi selliselt, et

saab järjekoha käesoleva lepingu alusel seatava Hoonestusõiguse järel.

13. KASUTUSVALDUSE SEADMINE

13.1. Hoonestaja ja Kasutusvaldaja on kokku leppinud, et Hoonestaja seab Hoonestusõigusele

Kasutusvaldaja kasuks käesoleva lepingu alusel seatava Hoonestusõigusega võrdse tähtajaga

kasutusvalduse, mille kohaselt on Kasutusvaldajal õigus vallata ja kasutada maa-ala, mis on

käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil ümbritsetud sinisejoonega, ja rajatist KAI 2

(ehitisregistri kood 220299232), ning käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil sinise joonega

ümbritsetud ala ulatuses rajatist KAI 3 (ehitisregistri kood 220299237), edaspidi nimetatud

Kasutusvalduse ese.

13.2. Kasutusvalduse tasu.

13.2.1. Hoonestaja ja Kasutusvaldaja on kokku leppinud, et Kasutusvaldaja kohustub tasuma

Hoonestajale kasutusvalduse eest tasu, mille suuruseks on kuussada viis (605) eurot

aastas, edaspidi nimetatud Kasutusvalduse Aastatasu. Kasutusvalduse Aastatasule

lisandub seaduses ettenähtud juhtudel ja korras käibemaks.

13.2.2. Kasutusvaldaja maksab Kasutusvalduse Aastatasu iga aasta viieteistkümnendaks

veebruariks (15.02.) jooksva aasta eest ette. Kasutusvalduse Aastatasu maksmise kohustus

algab kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmise päevast. Kasutusvaldaja kohustub

tasuma esimese kasutusvalduse tasu ajavahemiku eest kasutusvalduse kinnistamise

päevast kuni esimese maksetähtajani proportsionaalselt päevade arvule _______ arvates

kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest.

- 12 -

13.2.3. Kasutusvaldaja maksab Kasutusvalduse Aastatasu Hoonestaja poolt esitatud arvetel

näidatud arvelduskontole. Kasutusvalduse Aastatasu loetakse tasutuks selle laekumisel

Hoonestaja poolt esitatud arvetel näidatud arvelduskontole.

13.2.4. Kasutusvalduse Aastatasu tasumisega viivitamisel on Kasutusvaldaja kohustatud maksma

Hoonestajale viivist null koma null viis protsenti (0,05%) tähtajaks tasumata summalt iga

maksmisega viivitatud päeva eest.

13.3. Kasutusvalduse Aastatasu kuulub muutmisele kolme (3) aasta möödumisel käesoleva

lepingu sõlmimisest ning hiljem iga kolme (3) aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest.

Tasu tõstetakse vastavalt Eesti Statistikaameti poolt avaldatava tarbijahinnaindeksi (THI)

suurenemisele kolme (3) aasta jooksul, (eelnev aastatasu * THI detsembri kuus aasta n / THI

detsembri kuus aastal n-3). Kasutusvalduse Aastatasu muutumise info edastab Hoonestaja

koos Kasutusvalduse Aastatasu arvega, millel on näidatud Kasutusvalduse Aastatasu

muutmise aluseks olev informatsioon ja uus Kasutusvalduse Aastatasu suurus. Hoonestaja ja

Kasutusvaldaja on kokku leppinud, et Kasutusvalduse Aastatasu suurus tulenevalt THI-st

kasvab igakordselt kolmeaastase perioodi ulatuses kokku mitte rohkem kui kaheksa protsenti

(8%). Kui kolme aastase arvestuse aluseks oleva perioodi jooksul on THI langenud, siis

Kasutusvalduse Aastatasu ei muudeta.

13.4. Kasutusvaldajal on õigus enda nimel ja omal äranägemisel sõlmida, muuta ja lõpetada

Kasutusvalduse eseme suhtes üüri- ja/või rendilepinguid ja/või muid lepinguid

Kasutusvalduse eseme andmiseks kolmandate isikute kasutusse. Kasutusse andmisest teavitab

Kasutusvaldaja Hoonestajat kirjalikult.

13.5. Kasutusvaldaja on kohustatud kasutama Kasutusvalduse eset korrapäraselt ja

heaperemehelikult selle senisel otstarbel. Kasutusvaldaja on õigus parendada ja

rekonstrueerida Kasutusvalduse eset omal äranägemisel kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Vajadusel kohustub Hoonestaja andma Kasutusvaldajale kõik selleks vajalikud

kooskõlastused ja nõusolekud.

13.6. Kõik Kasutusvalduse esemelt saadavad õigusviljad (üürid, rendid, muud kasutustasud)

kuuluvad Kasutusvaldajale.

13.7. Kasutusvaldaja on kohustatud Hoonestusõiguse omanikule viivitamatult teatama

Kasutusvalduse eseme hävimisest või selle rikkumisest, samuti sellest, kui kolmas isik teatab

oma õigustest Kasutusvalduse esemele.

13.8. Kõik Kasutusvalduse eseme igapäevased majandamis- ja muud kulud kannab

Kasutusvaldaja. Kõik Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud tasub ja koormatised kannab

Hoonestaja.

13.9. Hoonestusõiguse omanikul ei ole õigust nõuda Kasutusvaldajalt Hoonestusõigusega

seonduvaid mistahes kulusid või tasusid (välja arvatud käesoleva lepingu punktis 1.4.2

sätestatud kasutusvalduse tasu ja käesolevast lepingust tulenevate kasutusvaldusega

kaasnevate kulude kandmine vastavalt lepingu punktile 13.8), sealhulgas ei ole

Hoonestusõiguse omanikul õigust nõuda Kasutusvaldajalt Hoonestusõigusega seoses

tasumisele kuuluvate maksude, maksete, lõivude, Hoonestusõigusel lasuvate võlaintresside,

Hoonestusõigusega seotud muude koormiste, ekspluateerimiskulude ega muude kulutuste

hüvitamist.

13.10. Kasutusvaldus lõppeb kinnistusraamatust kasutusvalduse kohta tehtud kande

kustutamisega. Kasutusvalduse võib lõpetada Hoonestusõiguse omaniku ja Kasutusvaldaja

vastavasisulise notariaalselt tõestatud kokkuleppega.

13.11. Kasutusvaldaja on kohustatud Hoonestusõigusele käesoleva lepingu punkti 13 kohaselt

seatava kasutusvalduse lõppemisel tagastama Kasutusvalduse eseme Hoonestusõiguse

- 13 -

omanikule hiljemalt kasutusvalduse kehtivuse viimasel päeval seisukorras, milles

Kasutusvalduse ese sellel hetkel on.

13.12. Käesoleva lepingu punkti 13 kohaselt seatava kasutusvalduse alusel on välistatud

Kasutusvalduse eseme kasutamine igasugusel muul viisil kui selle senisel otstarbel.

13.13. Omanik ja Kasutusvaldaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punkti 13 ja selle

alapunktide alusel seatav kasutusvaldus kantakse kinnistusraamatusse Hoonestusõiguse

kohta avatava registriosa kolmandasse jakku ühele ja samale esimesele järjekohale käesoleva

lepingu punktis 5.6 alusel seatava reaalkoormatise ja märkega.

13.14. Omanik Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikuna annab nõusoleku

Hoonestusõiguse koormamiseks kasutusvaldusega käesolevas lepingus toodud tingimustel.

14. REAALSERVITUUTIDE SEADMINE

14.1. Hoonestaja ja Kasutusvaldaja on kokku leppinud, et Hoonestaja seab käesoleva lepingu

punktis 1.7 nimetatud kinnistule (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Teeniv

Kinnistu) tähtajatu reaalservituudi (edaspidi ka Teeservituut) käesoleva lepingu punktis

1.1 nimetatud Kinnistu (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Valitsev Kinnistu)

igakordse omaniku kasuks.

14.2. Hoonestaja ja Omanik on kokku leppinud, et Hoonestaja seab käesoleva lepingu punktis

1.7 nimetatud kinnistule (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Teeniv Kinnistu)

tähtajatu reaalservituudi (edaspidi ka Teeservituut) käesoleva lepingu punktis 1.11

nimetatud kinnistu (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Valitsev Kinnistu)

igakordse omaniku kasuks.

14.3. Hoonestaja ja Omanik on kokku leppinud, et Hoonestaja seab käesoleva lepingu punktis

1.7 nimetatud kinnistule (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Teeniv Kinnistu)

tähtajatu reaalservituudi (edaspidi ka Teeservituut) käesoleva lepingu punktis 1.13

nimetatud kinnistu (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Valitsev Kinnistu)

igakordse omaniku kasuks.

14.4. Hoonestaja ja Omanik on kokku leppinud, et Hoonestaja seab käesoleva lepingu alusel

seatavale Hoonestusõigusele (edaspidi käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Teeniv

Kinnistu) seatava Hoonestusõiguse tähtajaga võrdse tähtajaga reaalservituudi (edaspidi

ka Teeservituut) käesoleva lepingu punktides 1.11 ja 1.13 nimetatud kinnistute (edaspidi

käesoleva lepingu punktis 14 nimetatud Valitsev Kinnistu) igakordse omaniku kasuks.

14.5. Teeservituut seatakse pääsemaks läbi Teeniva Kinnistu Valitsevale Kinnistule ning

tagamaks juurdepääsu Valitsevale Kinnistule ja väljapääsu Valitsevalt Kinnistult.

Teeservituudi sisuks on Valitseva Kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada Teenivat

Kinnistut läbivat käesoleva lepingu lisaks nr ___ oleval plaanil _____ tähistatud teeala jalgsi

ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks Valitsevale

Kinnistule ja väljapääsuks Valitsevalt Kinnistult. Seejuures ei anna eelpool nimetatud

servituut õigust kasutada servituudiala parkimiseks. Servituudiala võib kasutada ka Teeniva

Kinnisasja omanik.

14.6. Käesoleva lepingu punktis 14.5 nimetatud servituudiala hoiab korras ja selle korrashoiu

kulud kannab Valitseva Kinnistu omanik.

14.7. Käesoleva lepingu punktides 14.1, 14.2, 14.3 ja 14.4 nimetatud reaalservituudid seatakse

tasuta.

14.8. Hoonestaja ja Omanik lepivad kokku, et juhul kui Valitsevale Kinnistule tagatakse

juurdepääs vastavalt Detailplaneeringus ettenähtud lahendusele, millest tulenevalt

- 14 -

Teeservituut muutub mittevajalikuks, lepivad Hoonestaja ja Omanik kokku selle lõpetamises

ja kinnistusraamatust kustutamises.

14.9. Osalejad hindavad iga käesoleva lepingu punktis 14 toodud reaalservituudi seadmise

tehinguväärtuseks _________ eurot.

14.10. Omanik ja Kasutusvaldaja annavad nõusoleku Hoonestusõiguse koormamiseks

reaalservituudiga (teeservituudiga) vastavalt käesolevale lepingule.

15. KOKKULEPPED SEOSES AKVATOORIUMIGA

15.1. Hoonestaja, Kasutusvaldaja ja Omanik on kokku leppinud, et Kasutusvaldajal,

Hoonestajal ja Omanikul on õigus kasutada akvatooriumi sissesõiduteed, samuti sadama

akvatooriumi ning nad on kohustatud mitte tegema üksteisele takistusi nii akvatooriumi

sissesõidutee kui ka akvatooriumi kasutamiseks. Seejuures akvatooriumi ja akvatooriumi

sissesõidutee all peavad Hoonestaja, Omanik ja Kasutusvaldaja silmas käesoleva lepingu

lisaks nr ____ oleval plaanil ______ tähistatud ala.

15.2. Käesoleva lepingu punktis 15.1 nimetatud akvatoorium ei ole määratud Vabariigi

Valitsuse poolt akvatooriumiks kooskõlas sadamaseadusega, kuid Hoonestaja, Omanik ja

Kasutusvaldaja on kokkuleppeliselt akvatooriumi piiritlenud selliselt nagu on toodud

käesoleva lepingu lisaks nr ______ oleval plaanil ja tegutsevad lähtuvalt sellest kuni

Vabariigi Valitsuse poolt akvatooriumi määramiseni. Hoonestaja, Omanik ja Kasutusvaldaja

lepivad kokku, et akvatooriumi määramise järgselt sõlmitakse akvatooriumi kasutamiseks

(sealhulgas kulude kandmiseks) täiendav kokkulepe ning juhul kui akvatoorium jääb

kaasomandisse, siis lepitakse kokku kasutuskorras. Seni tagavad Hoonestaja ja Omanik

akvatooriumi sissesõidutee hädavajaliku korrashoiu ühiselt ja suuremahulisi töid, sh

süvendustöid, seni ei teostata, ning kai äärse akvatooriumi osa hoolduse igaüks ise vastavalt

nende kasutuses olevale alale

16. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED

16.1. Omanik, Hoonestaja ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et Kinnistut koormav

käesoleva lepingu punktis 1.2.3 nimetatud isiklik kasutusõigus astub järjekohas ühe

koha võrra tagasi ja käesoleva lepingu punkti 16.2.1 kohaselt kinnistusraamatusse

kantav Hoonestusõigus saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese järjekoha ning

käesoleva lepingu punktis 1.2.3 isiklik kasutusõigus saab Hoonestusõiguse järel teise

järjekoha. Õigustatud isik annab oma tagasivõetamatu nõusoleku Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4309208 kolmandasse jakku

esimesele järjekohale Hoonestusõiguse sissekandmiseks ning Omanik, Hoonestaja ja

Õigustatud isik paluvad muuta eelnimetatud registriosa kolmandasse jakku jooksva

kande nr 3 all sisse kantud isikliku kasutusõiguse järjekohta ja kanda eelnimetatud

isiklik kasutusõigus Hoonestusõiguse järele teisele järjekohale ning kajastada isikliku

kasutusõiguse kandes, et eelnimetatud isiklik kasutusõigus asub käesoleva lepingu

punkti 16.2.1 kohaselt kinnistusraamatusse kantava hoonestusõiguse järel oleval teisel

järjekohal.

16.2. Omanik ja Hoonestaja on Kinnistu koormamises Hoonestusõigusega ja

ostueesõigusega ning Hoonestusõiguse koormamises reaalkoormatisega ja selle

muutmise nõuet tagava eelmärkega ning ostueesõigusega kokku leppinud. Omanik ja

Hoonestaja paluvad teha kinnistusraamatusse alljärgnevad kanded:

- 15 -

16.2.1. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number

4309208 kolmandasse jakku esimesele järjekohale hoonestusõigus tähtajaga

kolmkümmend (30) aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest

STENDAL HALDUSE OÜ, registrikood 10805182, kasuks;

16.2.2. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number

4309208 kolmandasse jakku kolmandale järjekohale ostueesõigus kinnistut

koormava hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks;

16.2.3. avada käesoleva lepingu punkti 16.2.1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud

hoonestusõigusele iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda hoonestusõigus,

mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa

number 4309208, mille esimesse jakku on kantud andmed katastriüksuse

katastritunnusega 51301:001:0039, pindalaga 4279,0 m², aadressiga Ida-Viru

maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 1c, sihtotstarbega

riigikaitsemaa 100%, kohta, kolmandasse jakku tähtajaga kolmkümmend (30)

aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest, ja mille sisuks on:

16.2.3.1. hoonestusõiguse ulatus vastavalt .a lepingu punktidele 4.1 ja 4.2;

16.2.3.2. sihtotstarbelise kasutamise kohustus vastavalt .a. lepingu punktile 3.2;

16.2.3.3. tähtaja pikendamise kokkulepe vastavalt .a. lepingu punktile 3.3;

16.2.3.4. taastamiskohustus vastavalt .a lepingu punktile 6.1;

16.2.3.5. kohustus anda hoonestusõigus üle koormatud kinnistu omanikule ja kokkulepe

hüvitise maksmise välistamise kohta hoonestusõiguse omanikule langemisel

vastavalt .a lepingu punktidele 7.1 ja 7.2;

16.2.3.6. kokkulepe rajatiste saatuse ning hüvitise maksmise välistamise kohta

hoonestusõiguse tähtaja möödumisel vastavalt .a lepingu punktidele 8.1 ja 8.2;

16.2.3.7. hoonestusõiguse võõrandamiseks koormatud kinnistu omaniku nõusoleku nõue

vastavalt .a lepingu punktidele 9.1 ja 9.2;

16.2.3.8. hoonestusõiguse piiratud asjaõigustega koormamiseks koormatud kinnistu

omaniku nõusoleku nõue vastavalt .a lepingu punktile 9.3;

16.2.4 käesoleva lepingu punkti 16.2.3 kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri

registriosa teise jakku hoonestusõiguse omanikuna kanda STENDAL HALDUSE

OÜ, registrikood 10805182;

16.2.5 käesoleva lepingu punkti 16.2.3 kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri

registriosa kolmandasse jakku kanda

16.2.5.1 esimesele järjekohale reaalkoormatis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa number 4309208 all kantud kinnistu igakordse omaniku

kasuks hoonestusõiguse tasu maksmise tagamiseks 1 980 euro suuruses summas

kalendriaastas, millele lisandub seaduses ettenähtud juhtudel ja korras käibemaks,

ning viivise 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest

maksmise tagamiseks, kusjuures hoonestaja on kohustatud maksma hoonestusõiguse

iga aasta 15.veebruariks jooksva aasta eest ette. Hoonestusõiguse igakordne omanik

on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise

nõude rahuldamiseks. Reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku §

158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanik

reaalkoormatise alusel hoonestusõigusele sissenõude pöörab;

16.2.5.2 ühele ja samale esimesele järjekohale lepingu punkti 16.2.5.1 alusel seatava

reaalkoormatisega eelmärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa number 4309208 all kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks

- 16 -

hoonestusõiguse tasu suurendamise nõude tagamiseks vastavalt .a lepingu punktile

5.5;

16.2.5.3 teisele järjekohale ostueesõigus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa number 4309208 all kantud kinnistu igakordse omaniku

kasuks.

16.3 Hoonestaja ja Kasutusvaldaja on Hoonestusõiguse koormamises kasutusvaldusega

kokku leppinud. Hoonestaja lubab ja Kasutusvaldaja avaldab soovi kanda käesoleva

lepingu punkti 16.2.3 kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa

kolmandasse jakku ühele ja samale esimesele järjekohale lepingu punkti 16.2.5.1

alusel seatava reaalkoormatisega ja lepingu punkti 16.2.5.2 alusel seatava

eelmärkega kasutusvaldus Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733,

kasuks vastavalt .a lepingu punktidele 13.1 kuni 13.11 ja vastavalt .a lepingu lisaks

nr 2 olevale plaanile. Omanik Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikuna

annab nõusoleku Hoonestusõiguse koormamiseks kasutusvaldusega käesolevas

lepingus toodud tingimustel.

16.4 Hoonestaja ja Omanik on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa number 5129408 all kantud kinnistu koormamises reaalservituudiga

kokku leppinud. Hoonestaja lubab ja Omanik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5129408 kolmandasse jakku

esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4309208 kantud

kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt .a lepingu punktidele 14.1, 14.5, 14.6 ja

14.7 ning vastavalt .a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Ühtlasi palub Omanik

eelnimetatud reaalservituudi seadmist kajastav kanne teha ka Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4309208 esimesse jakku.

16.4.4 Hoonestaja ja Omanik on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa number 5129408 all kantud kinnistu koormamises reaalservituudiga

kokku leppinud. Hoonestaja lubab ja Omanik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number 5129408 kolmandasse

jakku esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut)

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4309108

kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt .a lepingu punktidele 14.2,

14.5, 14.6 ja 14.7 ning vastavalt .a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Ühtlasi palub

Omanik eelnimetatud reaalservituudi seadmist kajastav kanne teha ka Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4309108 esimesse

jakku.

16.4.5 Hoonestaja ja Omanik on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa number 5129408 all kantud kinnistu koormamises reaalservituudiga

kokku leppinud. Hoonestaja lubab ja Omanik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa number 5129408 kolmandasse

jakku esimesele vabale järjekohale tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut)

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4309008

kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt .a lepingu punktidele 14.3,

14.5, 14.6 ja 14.7 ning vastavalt .a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Ühtlasi palub

Omanik eelnimetatud reaalservituudi seadmist kajastav kanne teha ka Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4309008 esimesse

jakku.

- 17 -

16.4.6 Hoonestaja ja Omanik on Hoonestusõiguse koormamises reaalservituudiga kokku

leppinud. Hoonestaja lubab ja Omanik avaldab soovi kanda käesoleva lepingu

punkti 16.2.3 kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa

kolmandasse jakku ühele ja samale esimesele järjekohale lepingu punkti 16.2.5.1

alusel seatava reaalkoormatisega, lepingu punkti 16.2.5.2 alusel seatava eelmärkega

ja lepingu punkti 16.3 alusel seatava kasutusvaldusega tasuta ja tähtajatu

reaalservituut (teeservituut) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa number 4309108 kantud kinnistu igakordse omaniku ja Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4309008 kantud

kinnistu igakordse omaniku kasuks vastavalt .a lepingu punktidele 14.4 kuni 14.7

ning vastavalt .a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. Ühtlasi palub Omanik

eelnimetatud reaalservituudi seadmist kajastav kanne teha ka Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade nr 4309108 ja 4309008 esimestesse

jagudesse. Omanik Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omanikuna annab

nõusoleku Hoonestusõiguse koormamiseks reaalservituudiga käesolevas lepingus

toodud tingimustel.

17. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

17.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari

büroos.

17.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või

paberkandjal.

17.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.

Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul

infosüsteemi e-notar kaudu.

18. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

18.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel:

Hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja märke seadmise lepingu (tehinguväärtus _________

eurot) notaritasu tasub _________ , ostueesõiguste seadmise lepingu (tehinguväärtused ____

eurot + _____ eurot) tõestamise notaritasu tasub_____ , kasutusvalduse seadmise lepingu

(tehinguväärtus _____ eurot) tõestamise notaritasu tasub _____ , reaalservituutide seadmise

lepingu (tehinguväärtused _____ eurot + _____ eurot + ______ eurot) tõestamise notaritasu

tasub ______ 0,00 eurot (notari tasu seaduse § 3, 5, 9 lg 3, 10, 14, 15, 22, 23 p 2).

Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku

0,00 eurot, käibemaks 0,00 eurot, koos käibemaksuga 0,00 eurot.

18.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel:

______ tasub hoonestusõiguse kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 1,

353).

_____ tasub reaalkoormatise kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 2,

357).

_____ tasub hoonestusõiguse muutmise nõuet tagava eelmärke kinnistamise riigilõivu 0,00

- 18 -

eurot (riigilõivuseadus § 78 lg 1, 361).

_____ tasub kinnistut koormava ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot

(riigilõivuseadus § 77 lg 1, 358).

_____ tasub hoonestusõigust koormava ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot

(riigilõivuseadus § 77 lg 2, 358).

______ tasub reaalservituudi kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 1,

354).

______ tasub reaalservituudi kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot (riigilõivuseadus § 77 lg 1,

354).

______ tasub hoonestusõigust koormava reaalservituudi kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot

(riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354).

______ tasub hoonestusõigust koormava reaalservituudi kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot

(riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354).

______ tasub hoonestusõigust koormava kasutusvalduse kinnistamise riigilõivu 0,00 eurot.

18.3. Lepingu ärakirja notaritasu tasub iga osaleja enda ärakirja eest. Kinnistusosakonnale

esitatava ärakirja notaritasu tasub _______. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad

sisaldavad käibemaksu):

Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk

Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / lk

Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk

Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid)

Käesolevas dokumendis on 23 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.

18.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga

notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on

õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse

§ 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel

solidaarselt.

18.5. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul

Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta

taotlus läbi vaatamata.

Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne

heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti

tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide

ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt

heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.

Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaanid on esitatud osalejatele enne

heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja

juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.

______________________________________________________________________

- 19 -

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

______________________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

______________________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

______________________________________________________________________

ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri

M2

Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser

- 20 -

Notariaalakti lisa number 1

19. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused

19.1. Kõik käesolevas lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete

tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.

19.2. Käesoleva lepingu alusel seatavad hoonestusõigus, reaalkoormatis ja märge ning

ostueesõigused tekivad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva

lepingu sõlmimisega.

19.3. Vastavalt maamaksuseaduse § 8 (1) Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja

maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete

kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja.

19.4. Vastavalt maamaksuseaduse § 7 (1) (1) Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku

omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot,

tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa

maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. (2) Maksu- ja Tolliamet väljastab

maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15.

veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

19.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus,

samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud

märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust

tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3

ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist

kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning

kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult

enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna.

19.6. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 259 on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda

ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe

kuu jooksul pärast ostu-müügilepingu kättesaamist ostueesõigust kasutanud.

19.7. Asjaõigusseaduse § 241 lg 2 kohaselt ulatub hoonestusõigus lisaks ehitisealusele maale

ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks ning nimetatud paragrahvi 5.lõike

kohaselt on ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja

millele hoonestusõigus laieneb, hoonestusõiguse oluline osa.

19.8. Asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel

kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt

oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut

hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

19.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 2442 lg 1 hoonestusõiguse langemisel omanikule peab

omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise

suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui hüvitise suurus ei ole

kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

19.10. Asjaõigusseaduse § 246 kohaselt ei lõpe hoonestusõigus ehitise hävimisega.

19.11. Asjaõigusseaduse § 247 lg 2 kohaselt peab hoonestaja tagama ehitise säilimise, kui ta ei

ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti.

19.12. Asjaõigusseaduse § 249 lg 11 kohaselt on hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik

omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada

- 21 -

nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike

kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Asjaõigusseaduse § 2491 lg

1 kohaselt kui võib eeldada, et § 249 11. lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega

taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse

sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult

hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.

19.13. Asjaõigusseaduse § 249 lg 2 kohaselt on hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega

vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.

Asjaõigusseaduse § 2491 lg 2 kohaselt kui võib eeldada, et § 249 2. lõikes sätestatud juhul on

koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud

eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult

hoonestusõiguse koormamise nõusolekut.

19.14. Asjaõigusseaduse § 252 lg 1 kohaselt on hoonestajal õigus oma ehitis ühe aasta jooksul

enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole

kasutanud § 252 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise

nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.

Asjaõigusseaduse § 252 lg 2 kohaselt ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, muutub

kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on

esitanud äravedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise

eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.

Asjaõigusseaduse § 252 lg 3 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus mitte hiljem kui üks

aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub

hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse kaotamise tõttu

tekkiva kahjuga.

19.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 253 lg 1 hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja

möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva

ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise

viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse

selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Vastavalt asjaõigusseaduse § 253 lg 2 vabaneb

kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse

tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja

pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele.

19.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 255 kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad

maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku

lepitud teisiti.

19.17. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejatel on võimalik kokku leppida ja

kinnistusraamatusse kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 255¹ ka kokkulepped: 1) ehitise

püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta; 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta

selle hävimisel; 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi; 4) hoonestaja kohustuse

kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse

lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava

hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise

kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse

andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele

hoonestajale. Vaatamata notari selgitusele soovivad osalejad sõlmida käesoleva lepingu

selles toodud tingimustel ning ei soovi käesolevasse lepingusse lisada muid hoonestusõiguse

sisu täpsustavaid sätteid.

- 22 -

19.18. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad

kokkulepped. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget

kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute

suhtes. Lepingus sisalduvad võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnisasja võõrandamise

korral uuele omanikule üle vaid juhul kui kinnisasja omanik ja uus omandaja on selles kokku

leppinud.

19.19. Kasutusvaldus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega.

19.20. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kasutusvalduse seadmisega seotud

kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt

tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata

jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

19.21. Kokkulepped, mida kinnistusraamatusse ei kanta või mille kohta märget

kinnistusraamatusse ei tehta, on võlaõiguslikud kokkulepped ja ei kehti kolmandate isikute

suhtes. Lepingus sisalduvad võlaõiguslikud kokkulepped lähevad kinnisasja võõrandamise

korral uuele omanikule üle vaid juhul kui kinnisasja omanik ja uus omandaja on selles kokku

leppinud.

19.22. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on

õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju.

19.23. Kasutusvaldus ei ole üleantav ning kasutusvaldusest tulenevaid õigusi ja kohustusi võib

teostada ainult Kasutusvaldaja, välja arvatud juhul, kui seaduse või tehinguga ei ole

sätestatud teisiti.

19.24. Kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama

seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.

19.25. Kui kasutusvalduses olevat asja kahjustatakse või selle alalhoiuks on vaja teha parandusi

või uuendusi, mis ületavad tavalise korrashoiu, on kasutusvaldaja kohustatud sellest

omanikule viivitamata teatama. Kui kolmas isik teatab oma õigusest kasutusvalduses olevale

asjale, on kasutusvaldaja kohustatud sellest omanikule teatama.

19.26. Kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult

kasutusvaldaja nõusolekul.

19.27. Reaalservituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega, ja lõppevad kande kustutamisega kinnistusraamatust.

19.28. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et

valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil

kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse

teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

19.29. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on

valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teeniva

kinnisasja omanikule kõige vähem koormav ning teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja

võõrandamisel kehtib reaalservituut uute omanike suhtes ulatuses, milles see on

kinnistusraamatusse kantud.

19.30. Asjaõigusseaduse §-des 172 kohaselt reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva

kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat

kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud

oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja

- 23 -

arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

19.31. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 176 kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei

saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja

omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva

kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Valitseva kinnisasja omanik

peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või

tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

19.32. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 177 kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva

kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus

nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta

hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju. Kui

valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise

vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut

reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei

ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva

kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.

19.33. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 178 annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid,

mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi

sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti

tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Valitseva

kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat

koormatist.

19.34. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 180 on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda enda

kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku

otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on

teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Servituudi

teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

19.35. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 181 kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva

kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning

reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisaja omanikule mõne teise osaga

võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja

teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

19.36. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik reaalservituutidesse

puutuvad kokkulepped.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

14.01.2020 nr 7-10/3-1

Nõusoleku andmine riigivara otsustuskorras

hoonestusõigusega koormamiseks

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu „Nõusolek riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks“,

millega soovib Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuva Suur-Lootsi tn 1c kinnistu

otsustuskorras hoonestusõigusega tasu eest koormata Stendal Halduse OÜ kasuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet

Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri

Hoonestusõiguse kasutusvaldusega koormamise leping, reaalservituutide seadmise

leping ja asjaõiguslepingute projekt

Krista Pihlapuu 6125097

[email protected]

EELNÕU

7.01.2020

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2020 nr

Nõusolek riigivara otsustuskorras

hoonestusõigusega koormamiseks

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel ning kooskõlas maareformi seaduse

§ 351 lõikega 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lõigetega 1 ja 3 ning

riigivaraseaduse § 17 lõike 1 punktiga 3

Anda Siseministeeriumile nõusolek tema valitsemisel oleva, Ida-Viru maakonnas Narva-

Jõesuu linnas asuva Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa number 4309208, katastritunnus 51301:001:0039, sihtotstarve riigikaitsemaa,

pindala 4277 m², riigi kinnisvararegistri objekti kood KV19582) otsustuskorras

hoonestusõigusega koormamiseks Stendal Halduse OÜ (registrikood 10805182) kasuks

järgmistel tingimustel:

1) hoonestusõiguse sisuks on Suur-Lootsi tn 1 c kinnistul asuvate Stendal Haldus OÜ-le

kuuluvate rajatiste (kaid 2, 3, 4, betoonplats ja slipp) teenindamiseks vajaliku maa

määramine;

2) hoonestusõiguse tähtaeg on 30 (kolmkümmend) aastat alates hoonestusõiguse seadmise

kohta kande tegemisest kinnistusraamatusse;

3) hoonestusõiguse aastatasu suurus on 1980 eurot;

4) hoonestusõiguse tasu muutmist võib nõuda kolme aasta möödudes hoonestusõiguse

tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist;

5) hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik koormatud kinnistu igakordse omaniku

nõusolek;

6) hoonestaja on kohustatud kandma kõik kinnistuga seotud avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja tasuma kõik maksud;

7) hoonestaja peab tagama, et hoonestusõigusega kaetud maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

Jüri Ratas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korralduse “Nõusolek riigivara

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks“ eelnõu juurde

Korralduse eelnõu käsitleb Siseministeeriumi (edaspidi SiM) valitsemisel oleva Ida-Viru

maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuva Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number 4309208, katastritunnus 51301:001:0039, sihtotstarve

riigikaitsemaa, pindala 4277 m², riigi kinnisvararegistri objekti kood KV19582)

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks Stendal Halduse OÜ

(registrikood 10805182) kasuks 30 aastaks.

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punktide 1 ja 2

alusel ning kooskõlas maareformi seaduse § 351 lõikega 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse § 15 lõigetega 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 17 lõike 1 punktiga 3.

1) Asjaolud ja hoonestusõiguse sisu

SiM valitsemisel oleva Narva-Jõesuu piirivalvekordoni (Suur-Lootsi tn 1b) naaberkinnistul

Suur-Lootsi tn 1c asuvad kaid, mida Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kasutab

ujuvvahendite sildumiseks. Suur-Lootsi tn 1c kinnistu, mis on SiM valitsemisel ja on

riigikaitsemaa, soovib SiM üle anda Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS), kuid probleem

seisneb selles, et Suur-Lootsi tn 1c kinnistul asuvad rajatised (kaid, slipp, asfalt- ja

betoonplatsid) kuuluvad Stendal Halduse OÜ-le.

24.03.2004 otsusega nr 76 tunnistas Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi Narva-Jõesuu LV)

peremehetuks varaks Narva-Jõesuu haldusterritooriumil Suur-Lootsi tn 1 rajatised.

29.03.2004 saatis Narva-Jõesuu LV SiM-i kirja, milles teavitas, et on algatanud Ida-Viru

Piirivalvepiirkonna taotlusel detailplaneeringu Suur-Lootsi tn 1A, 1B ja juuresolevale

territooriumile. Narva-Jõesuu LV tõi kirjas välja ka asjaolu, et nimetatud territooriumil, mis

oli tol hetkel reformimata riigimaa, paiknevad peremehetud kaid, mille vastu tunneb huvi

OÜ Kirderand, kelle tootmishooned mainitud territooriumi lähiümbruses paiknesid.

Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2005 otsusega tuvastati, et kaid, slipp ning asfalt- ja

betoonplatsid, mis tunnistati Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.03.2004 otsusega nr 76

peremehetuks varaks, ei ole peremehetud vaid kuuluvad OÜ-le Kirderand.

03.03.2006 esitas SiM Narva-Jõesuu LV-le taotluse Narva-Jõesuu piirivalvekordoni

rajamiseks maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 5 ja „Suur-Lootsi tn 1a, 1 b ja lähiala

detailplaneeringu“ alusel Narva-Jõesuu linnas krunt nr 1 (Suur-Lootsi tn 1b) ja krunt nr 3

(pindala 4277 m2) riigi omandisse jätmise kohta.

12.09.2006 vastuskirjas teatas Narva-Jõesuu LV, et nõustub Suur-Lootsi tn 1B asuva maa

riigi omandisse jätmisega, kuid tõi välja asjaolu, et vastavalt Suur-Lootsi tn 1a, 1b ja lähiala

detailplaneeringule on krunt nr 3 maaüksuse Suur Lootsi tn 1 osa, kus asuvad OÜ-le

Kirderand kuuluvad rajatised – kaid, millele OÜ Kirderand esitas 07.08.2002 maa

ostueesõigusega erastamise avalduse. Tulenevalt Viru Maakohtu 07.03.2006 määrusest

tsiviilasjas nr 2-04-1577 oli keelanud toimingute tegemise maaüksusel asukohaga Suur

Lootsi 1, Narva-Jõesuu.

06.10.2006 esitas SiM uuesti Narva-Jõesuu LV-le taotluse Narva-Jõesuu piirivalvekordoni

rajamiseks Narva-Jõesuu linnas krunt nr 3 maa riigi omandisse jätmiseks.

03.11.2006 vastas Narva-Jõesuu LV, et ei ole vastu maa riigi omandisse jätmisele.

Nimetatud kirjas osutas Narva-Jõesuu LV asjaolule, et krunt nr 3 on Suur-Lootsi tn 1a ja 1b

lähiala detailplaneeringu alusel Suur-Lootsi tn 1 territooriumi osa, kus asub OÜ-le kuuluv

vallasvara – kaid nr 2, 3 ja 4, betoonplats ja slipp.

08.11.2006 andis Narva-Jõesuu LV korralduse nr 345, millega kinnitati Suur-Lootsi tn 1A,

1B ja lähiala detailplaneeringu alusel moodustatud krundi nr 3 pindala 4277 m2

postiaadressiks Suur-Lootsi tn 1C ja määrati maaüksuse Suur-Lootsi tn 1C sihtotstarve –

riigikaitsemaa.

Siseministri 21.11.2006 käskkirjaga nr 520 „Maa riigi omandisse jätmine“ (edaspidi

käskkiri) jäeti maareformi seaduse § 31 lõike 1 punkti 5 alusel riigi omandisse Narva-Jõesuu

linnas asuva katastriüksus Suur-Lootsi tn 1C pindalaga 4277 m2 sihtotstarbega

riigikaitsemaa. Käskkirja punkti 2 kohaselt oli SiM kohustatud alustama kinnistul asuvate

OÜ-le Kirderand kuuluvate ehitiste (kaid nr 2, 3, 4, betoonplats ja slipp) võõrandamist riigi

omandisse.

OÜ Kirderand vaidlustas käskkirja, kuid Tallinna Halduskohtu 14.05.2007 määrusega jättis

kohus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas asjas menetluse.

27.03.2009 määrusega võttis Viru Maakohus menetlusse OÜ Kirderand hagi Eesti Vabariigi

(Siseministeeriumi kaudu) vastu kinnistamisavalduse tühisuse ja kehtetuse tuvastamises,

maaüksuse ja ehitise riigikaitsemaa funktsioonide tuvastuse, ehitusaluse ja ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa erastamise õiguse tuvastamises, kinnistusraamatus ebaõige

kande kustutamise ning OÜ Kirderand kinnistusraamatu teise jakku omanikuna kandmise

nõudes.

25.02.2010 esitas OÜ Kirderand hagist loobumise avalduse, mille Harju Maakohus

24.03.2010 määrusega kinnitas.

Kohtumenetluses (asja nr 2-04-1577) taotleti pankrotivara tagasivõitmise korras Stendal

Halduse OÜ (võõrandaja) ning OÜ Kirderand (omandaja) vahel 23.07.2002 sõlmitud ostu-

müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Viru Maakohtu 23.04.2012 kohtumäärusega

kohtuasjas nr 2-04-1577 kinnitati kompromiss, mille tulemusena läksid seni OÜ-le

Kirderand kuulunud ehitised (hooned ja rajatised), sh ka käskkirja punktis 2 nimetatud

rajatised, Stendal Halduse OÜ omandisse. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

(edaspidi AõSRS) § 13 lõike 6 eelviimasele lausele võib ehitist või selle osa pärast 2006.

aasta 1. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras.

Vaatama käskkirja alusel maakatastris ja kinnisturaamatus tehtud kannetele, ei muutu riigi

omandisse jäetud maal asunud ning riigi omandisse jätmise hetkel eraõiguslikule isikule

kuuluvad ehitised mitte kunagi maatüki oluliseks osaks so. riigile kuuluvaiks. Nimelt näevad

AõSRS § 15 lg 1 esimene ja teine lause ette, et ehitise omanikul, kellele kuuluv ehitis on

püstitatud õiguslikul alusel ja kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, on õigus

nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale

ühe aasta jooksul, arvates nimetatud maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kui ehitise

omanik ei nõua nimetatud tähtaja jooksul hoonestusõiguse seadmist, muutub ehitis maatüki

oluliseks osaks, välja arvatud riigimaal või munitsipaalomandis oleval maal asuv ehitis.

Seega riigimaal asuva ehitise puhul kehtib seaduses selgesõnaliselt sätestatud erisus, mille

kohaselt hoonestusõiguse seadmiseks ettenähtud 1-aastane nõude esitamise tähtaeg ehitist

maatüki oluliseks osaks ei muuda. AõSRS § 15 lg 3 täpsustab, et kui kõnesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud ehitise omanik ei nõua hoonestusõiguse seadmist ühe aasta jooksul,

arvates maa kinnistusraamatusse kandmisest, seatakse hoonestusõigus riigimaale Vabariigi

Valitsuse poolt määratud riigiasutuse ja munitsipaalomandis olevale maale kohaliku

omavalitsuse otsuse alusel. Kui õigustatud isik kaotab erastamise võimaluse seetõttu, et maa

jäetakse riigi omandisse, siis tekib ehitise omanikul maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) §

351 ja AõSRS § 15 lg 1 alusel õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist ehitisealusele ja ehitise

teenindamiseks vajalikule maale. Kuna käesoleval juhul ongi tekkinud olukord, kus Stendal

Halduse OÜ, kes on Suur-Lootsi tn 1c kinnistul olevate rajatiste omanik, ei saa rajatiste all

olevat maad erastada, mistõttu tuleb seada Stendal Halduse OÜ kasuks hoonestusõigus.

Kui SiM annaks enne hoonestusõiguse seadmist Suur-Lootsi tn 1c kinnistu omandiõiguse üle

RKAS-ile, siis muutub võimatuks hoonestusõiguse seadmine rajatiste omaniku kasuks, sest

RKAS ei ole omandireformi kohustatud subjekt ning RKAS-ilt ei saa nõuda Suur-Lootsi tn

1 c kinnistule hoonestusõiguse seadmist. Maareformi kohustatud subjektiks on riik ja

hoonestusõiguse seadmine rajatiste omaniku kasuks on võimalik ajani, mil Suur-Lootsi tn 1c

kinnistu on riigi omandis. Nimetatud põhjusel soovib SiM Suur-Lootsi tn 1c kinnistu üle

anda RKAS-ile peale hoonestusõiguse seadmist. Seoses kinnistu RKAS-ile üleandmisega

kerkis päevakorda küsimus, et millisel õiguslikul alusel PPA riigile mittekuuluvaid kaisid

kasutab, kui kaid kuuluvad eraõiguslikule juriidilisele isikule.

2014. aasta alguses pöördus Stendal Halduse OÜ SiM-i poole taotlusega Suur-Lootsi tn 1c

kinnistuga seonduvalt läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks. Stendal

Halduse OÜ märkis nimetatud pöördumises, et nende jaoks ei ole aktsepteeritav olukord, kus

SiM annab RKAS-ile kui kolmandale isikule üle kinnistu, millel asuvad Stendal Halduse OÜ

rajatised ning juhul kui SiM annab kinnistu RKAS-ile üle nendega kokkulepet sõlmimata,

siis pöörduvad nad oma õiguste kaitseks kohtusse. Stendal Halduse OÜ on teinud SiM-ile

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks nii, et SiM kinnistu omanikuna seab kinnistu

registriossa nr 4309208 hoonestusõiguse Stendal Halduse OÜ kasuks tähtajaga 30 aastat.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on SiM käesoleval juhul seisukohal, et tagamaks

PPA-le kaide kasutamise võimaluse ka edaspidi ning seejuures riivamata eraõigusliku

juriidilise isiku õigusi, on osapoolte huvide tagamiseks mõistlik Suur-Lootsi tn 1c kinnistule

hoonestusõiguse seadmine Stendal Halduse OÜ kasuks. Võttes arvesse olukorda, kus Stendal

Halduse OÜ-le kuuluvad ehitised asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul, on

eelnimetatud sätteid ja eeltoodut arvesse võttes vajalik ja põhjendatud Stendal Halduse OÜ

kasuks hoonestusõiguse seadmine.

Kuigi SiM on seisukohal, et käskkiri on õiguspärane haldusakt ja puudub alus selle kehtetuks

tunnistamiseks, tuleb kehtetuks tunnistada käskkirja punkt 2, mille kohaselt SiM peaks

alustama ehitiste võõrandamist riigi omandisse. Võõrandamiseks puudub vajadus, kuna

Suur-Lootsi 1c kinnistu on riigile osaliselt mittevajalik, siis puudub vajadus ka nende

rajatiste võõrandamiseks. Seda enam, et PPA-le vajalike kaide kasutamisõigust on võimalik

saavutada ka muul moel.

Tänases olukorras ei ole mõistlik hakata rajatisi sundvõõrandama. Rajatiste omanik Stendal

Halduse OÜ (pankrotistunud OÜ Kirderand õigusjärgne omanik) on teada andnud, et kui riik

hakkab sundvõõrandama ehitisi, esitab hagi kohtusse.

Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 ja 2 kohaselt võib minister otsustada kinnisasja

piiratud asjaõigusega koormamise otsustuskorras ja tähtajaga üle 10 aasta üksnes Vabariigi

Valitsuse nõusolekul. Sellest tulenevalt palub SiM Vabariigi Valitsuse nõusolekut korralduse

eelnõus nimetatud kinnistu 30 aastaks hoonestusõigusega koormamiseks OÜ Stendal Haldus

kasuks. Otsustuskorras hoonestusõigusega koormatavaks varaks on SiM valitsemisel olev

Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas asuv Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa number 4309208, katastritunnus 51301:001:0039, sihtotstarve

riigikaitsemaa, pindala 4277 m², riigi kinnisvararegistri objekti kood KV19582).

2) Kasutusvaldusega koormatav ala

Narva–Jõesuu kordon asub Narva-Jõesuu sadama vahetus läheduses Narva jõe suudmes.

Sadamasse mahuvad alused pikkusega kuni 20 m ja süvisega kuni 2,6 m. Sadam on

Läänemere Soome lahe lõunaranniku viimane jahisadam Eesti piires. Narva-Jõesuu kordoni

asukohast tingitult tekitavad loodetuuled olukorra, kus ujuvvahendid vajavad varjulist

asukohta. Suur-Lootsi tn 1c maaüksusel asuva kai põhjapoolne osa on vajalik PPA Ida

prefektuuri piirivalvebüroo Narva-Jõesuu kordoni käsutuses olevate ja kordonisse mujalt

suunatud ujuvvahendite ohutuse tagamiseks ning teenistusülesannete täitmiseks. Lisaks on

kai ning selle akvatoorium sobivaks kohaks erinevate valdkondlike õppuste korraldamiseks

– koht on Narva jõest eraldatud, tuulte ja lainetuse eest kaitstud ning vee vool praktiliselt

puudub.

PPA vajab lisaks abaja põhjapoolses osas olevale kaile (Kai nr 2) ka ca 12 m jõega

paralleelset kaid (Kai nr 3), et mõlemad Narva-Jõesuu kordoni ujuvvahendid saaksid olla

ohutult tormivarjus. Kaatreid ei saa panna üksteise järele kai äärde, sest kai jõe pool asuv osa

on madal. Sadama akvatooriumi määramiseks on otstarbekas jätta koos põhjapoolse kaiga

üheks tervikuks vähemalt 12 m jõega paralleelset kaid. Soovime, et erinevate sadamate

akvatooriumide vahelised piirid oleksid määratud risti rannajoonega. PPA ettepanek

pikendada jõega paralleelse kai osa ca 12 meetrini tähendab sisuliselt seda, et kogu

metallseinaga kaitstud kaldaosa moodustab ühtse terviku.

Koormatava ala andmed:

Kai 2 (ehitisregistri kood 220299232), ehitisealune pind 229 m2, pikkus 38,2 m, laius 6 m;

Kai 3 (ehitisregistri kood 220299237), ehitisealune pind 490 m2, pikkus 61,2 m;

asfalteeritud territoorium (ehitisregistri kood 220310898).

Lisaks on probleem SiM-ile kuuluvale kinnistule Suur-Lootsi tn 1b ligipääsu tagamine

kinnistul asuvale radaripositsioonile. Seetõttu on SiM-l vaja Stendal Halduse OÜ-ga

täiendavalt kokku leppida tingimustes, kuidas lahendada ligipääsu ala kasutuskord. Uue töös

oleva planeeritava detailplaneeringuga on tulevikus juurdepääs lahendatud, kuid kuni selle

ajani vajalik juurdepääsu tagamiseks seada servituut.

Sinise joonega (joonis) tähistatud kasutusvaldusega koormatav ala hõlmab kaid nr 2 ja osa

kaist nr 3, kogu ala on kaardil piiritletud sinise joonega, pindala 1 310 m2. Kasutusvaldus

seatakse hoonestusõigusega koormatud alale, alal paiknevad kaid ja asfaltkattega platsid

saavad olema hoonestusõiguse osaks.

Joonis, kasutusvaldusega koormatav ala (sinisega)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus on algatanud Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur-Lootsi 1, 1c, 1d,

5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ja selle lähiala detailplaneeringu.

SiM on palunud detailplaneeringu koostamisel arvesse võtta nii radaripositsiooni

juurdepääsu lahendamise kui ka kinnistu jagamise. Suur-Lootsi 1b kinnistul asub

radaripositsioon, millele juurdepääs uue planeeringuga muutub. Uus planeering peab tagama

arendajalt muudatuste tegemise ja juurdepääsu välja ehitamise ning uus juurdepääs peab

tagama suurtele veoautodele (kütuseauto, kraana, jms) radaripositsiooni teenindamiseks

mõistliku juurdepääsu. Kinnistule peab olema tagatud otsene juurdepääs Suur-Lootsi

tänavalt, mitte läbi kõrval asuva Suur-Lootsi tn 1 a kinnistu. Radaripositsioonile juurdepääs

peab alaliselt olemas olema, seda ka ehitusperioodil.

Vastavalt kokkuleppele arendajaga tegi SiM ettepaneku koos detailplaneeringuga kavandada

Suur-Lootsi 1c kinnistu jagamine kaheks eraldi kinnistuks, kus eelnevalt kasutusvaldusega

koormatav ala moodustaks eraldi kinnistu (sadama osa). Sadama osa maa sihtotstarve jääb

riigikaitsemaaks ja promenaadi osa jääks promenaadiks/transpordimaaks. Kinnistu jagamine

annaks riigile täiendavad võimalused edasiste tegevuste planeerimiseks ja kinnisvara

kasutuse paremaks optimeerimiseks. Kui kinnistu jagamine antud detailplaneeringu raames

eeldab detailplaneeringu ala muutmist (st kogu Suur-Lootsi 1c kinnistu alasse kaasamist),

siis oleme palunud seda teha.

3) Hoonestusõiguse tasu ja kasutusvaldusega koormatava ala tasu

Hoonestusõiguse tasu ja kasutustasu määramiseks võeti ERI Kinnisvaralt 24.07.2017

eksperthinnang number 485529-17. Kuna riigivaraseaduse § 181 lõikest 3 tulenevalt ei tohi

hindamisaruanne kasutamiseks andmise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud,

andis hindaja 03.12.2019 kinnituse, et maade hinnatase ei ole Narva – Jõesuu piikonnas

olulisel määral muutunud ning arvestades hinnangus tehtud eeldusi võib kinnitada, et vara

väärtuse hinnang ehk 2017.a hinnang on kehtiv.

Kinnistu turuväärtust hinnati hoonestamata kujul (kinnistul paiknevad ehitised ja rajatised ei

ole kinnistu omaniku omandis). Kasutusvaldus seatakse hoonestusõigusega koormatud alale,

alal paiknevad kaid ja asfaltkattega platsid saavad olema hoonestusõiguse osaks.

Hinnatavale varale turuväärtuse leidmiseks on analüüsitud hoonestatud ja hoonestamata

kinnistute müügitehinguid ja –pakkumisi sarnastes piirkondades Tallinnas. Võrdlemise

aluseks olevad müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes,

väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis.

Vara turuväärtuseks on 33 000 eurot (7,7 €/m2 maatüki pinna kohta). Seega võiks

turupõhiselt olla hoonestusõiguse tasu suurusjärgus: 33 000 * 6%= 1980 eurot.

Teise meetodi puhul võttis hindaja aluseks vastavalt maareformi käigus riigimaale

hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise korrale riigimaale seatavate

hoonestusõiguse aastatasud järgmistel kriteeriumidel:

- Hoonestusõiguse aastatasu suurus määratakse maa maksustamishinna ja katastriüksuse

sihtotstarbe alusel vastavalt maa sihtotstarbe järgi. Ärimaal 5% maa maksustamishinnast,

tootmismaal 4% maa maksustamishinnast, transpordimaal 4% maa maksustamishinnast ja

muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast.

Seega oleks riigikaitsemaale seatava hoonestusõiguse tasu 2% maa väärtusest. Antud juhul

33 000 * 2%= 660 eurot.

Hindaja hinnangul võiks kasutustasu suurus kasutusvalduse seadmisel olla sama

suurusjärgus hoonestusõiguse aastatasu suurusega. Ehk kui hoonestusõiguse aastatasu

arvutamise aluseks oleva maa väärtuseks on 33 000 eurot ehk 7,7 €/m2 siis oleks

kasutusvalduse aastatasuks 1310 m2 * 7,7 €/m2=10087 eurot. Sellest vastavalt

kasutusvalduse tasu 6% aastamääraga oleks ~ 605 eurot aastas. Ja kasutusvalduse tasu 2%

aastamääraga oleks ~ 202 eurot aastas.

Eeltoodust lähtuvalt on Suur-Lootsi 1c hoonestusõiguse aastatasu 1980 eurot ja

kasutusvalduse aastatasu 605 eurot.

4) Hoonestusõiguse lepingu tingimused

Hoonestusõiguse tähtaeg on 30 aastat alates hoonestusõiguse seadmise kohta kande

tegemisest kinnistusraamatusse. Hoonestaja peab tagama, et hoonestusõigusega kaetud maad

kasutatakse sihtotstarbeliselt.

Hoonestusõiguse aastatasuks on vastavalt eelpool kirjeldatule 1980 eurot. Lisaks aastatasule

kohustub hoonestaja kandma kõik kinnistuga seotud avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja

maksma kõik maksud. Hoonestusõiguse tasu muutmist võib nõuda kolme aasta möödudes

hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist.

Hoonestusõiguse tasu suurus maksude ja reaalkoormatiste suurusest ei sõltu.

Hoonestaja maksab hoonestusõiguse aastatasu ühekordse maksena iga aasta 15.veebruariks

jooksva aasta eest ette.

Hoonestusõiguse aastatasu tasumisega viivitamisel on hoonestaja kohustatud maksma

omanikule viivist null koma null viis protsenti (0,05 %) tähtajaks tasumata summalt iga

maksmisega viivitatud päeva eest.

Kinnistu parendamine hoonestaja poolt, mille tulemusena tõuseb maa väärtus ja maa

maksustamishind, ei ole hoonestusõiguse aastatasu suurendamise aluseks.

Hoonestusõiguse aastatasu muutmisega seotud kulud – notaritasu ja riigilõivu tasub

hoonestaja.

Hoonestusõiguse valdus loetakse üleläinuks hoonestusõiguse lepingu alla kirjutamisega.

Hoonestusõiguse koormamiseks piiratud asjaõigusega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek

välja arvatud hoonestusõiguse koormamisel hoonestusõigust teenindavate tehnovõrkude

ja/või -rajatiste omanike kasuks seatavate isiklike või reaalservituutidega.

Hoonestaja koormab hoonestusõiguse ostueesõigusega kinnistu igakordse omaniku kasuks

hoonestusõiguse võõrandamisel.

Omanik koormab kinnistu ostueesõigusega hoonestusõiguse igakordse omaniku kasuks

kinnistu võõrandamisel.

Vastavalt riigivaraseaduse §-le 96 viis SiM läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamiseks

menetluse nr 19-4397. Menetluse käigus ühtegi taotlust ega arvamust ei esitatud.

Riigi kinnisvararegistris on vara otsustuskorras hoonestusõigusega kasutamiseks andmiseks

algatatud menetlus nr 20-167, kuhu on lisatud menetlusega seotud dokumendid.

SiM annab kinnistu peale hoonestusõiguse seadmist ja kasutuslepingute sõlmimist üle

vajaliku varana Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Kasutusvaldus seatakse otse Riigi Kinnisvara

AS-i kasuks. SiM-ile ei kaasne hoonestusõiguse seadmisega täiendavaid kulutusi, kuna

hoonestusõiguse seadmisega seotud kulud (nt riigilõiv, notaritasu) jäävad Stendal Halduse

OÜ kanda.

Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Siseministeeriumi varahaldusosakonna

riigivara nõunik Krista Pihlapuu (tel 612 5097, e-post [email protected]).