Käskkiri

KINNITATUD Siseministri 14.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme

nr 1.1 "Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel" toetuse andmise tingimused“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärki „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijaks on PPA. TATi eelarve on koos käibemaksuga 29 340 897,01 eurot, millest piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%. TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 5 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027

2 (10)

lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d). TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi. TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“; 5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“; 10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4. Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu

„PPA 2030“. TAT vajalikkuse põhjendus Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro l l, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Eesti suurimad piirihalduse väljakutsed Euroopa Liidu (edaspidi EL) välispiiri kaitsmisel on piiritaristu rajamine Eesti–Vene maismaapiirile ning sujuva ja turvalise piiriliikluse tagamine.

Väljakutsetega toimetulekuks on vaja kasutusele võtta meetmed, mis hõlmavad nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust, koostööd eri poolte ga ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseer itud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja väljakutse id rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu. ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahend id, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC-väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ning ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks ja ülalpidamiseks.

TATi projektid aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses 2.0 (EL) 2019/18965 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust,

3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 – ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

3 (10)

tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaolise lt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele.

Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

Punkt 2 „Toetatavad projektid“ Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimise l austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalisuse tagamise meetmeid. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult. TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud BMVI rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 8 Ühendmäärus 9 BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne

4 (10)

TATi sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood ning kitsam sihtrühm. Esialgse plaani kohaselt TATi projektides partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal. Küll aga võib mõne projekti puhul tegevusi ellu viia ka teine pädev asutus, nt on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest. Seetõttu osaleb SMIT mõnes TATi projektis hankijana, kuid maksjaks jääb elluviija, mistõttu SMITil kulusid ei teki. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Punkt 3 „Riigiabi“ Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihalduse rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurents i, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“ Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide tulemus- ja väljundinäitajad. Väljundnäitajatele on seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ning tulemusnäitajatele aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA esitas BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole

5 (10)

võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad:

- „Piiripunktide jaoks ostetud/renditud seadmete arv, millest omakorda ostetud

automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv“;

- „Hooldatud / parandatud taristuosade arv“,

- „Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv“,

- „Ostetud õhusõidukite arv, millest omakorda mehitamata õhusõidukite arv“,

- „Ostetud maismaatranspordivahendite arv“,

- „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“.

Tulemusnäitajad:

- „Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv“, „Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud

seadmete arv“, - „Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv.“, - „Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.“

Punkt 5 „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“ Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb järgida BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomise l ühendmääruse §1 lõiget 2. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Toetuse saajal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selliste projektide korral, mille peamine tegevus on seadme soetus, võib hankimisega seotud personalikulu lugeda samuti otseseks kuluks. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesanne te täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka hanke eseme tehnilise kirjelduse koostamise ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis Kuna tegevuste käigus võib tekkida vajadus nt testida hangitavaid seadmeid tootja juures, on TAT-is lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

6 (10)

alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest. Projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemuse l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt. Tegevustoetusena jagatav kulu peab olema BMVI määruse lisa VII lõike a kohaselt seotud Euroopa Piiri ja Rannikuvalve ühisoperatsiooni, piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni, tagasisaatmisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise või oma riigi piirikontrollitegevusega. Kuna kaudseid kulusid ei kontrollita, ei ole võimalik kindlaks teha, et tegevustoetust on kasutatud lubatud eesmärgil, seetõttu ei ole võimalik tegevustoetuse puhul kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena. Punktis 6.4 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punkti 14 a) nõue arvestada seadmete soetamisel kehtivate Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kehtestatud standarditega. Hankija kohustub enne tehnilise kirjelduse koostamist kontrollima, kas hangitavale seadmele on kehtestatud vastav standard. Punkt 6.5 sätestab soetatud seadmete, süsteemide ja infrastruktuuri minimaalse sihtotstarbe lise kasutamise perioodi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007–2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded. Suuremahuliseks renoveerimiseks loetakse ehitise parendustöid (nt torustiku ja küttesüsteemi vahetus, ruumide ümberehitus), mille maksumus ületab 1 miljon eurot koos käibemaksuga. Ruumi sisustuse (mööbel ja seadmed) maksumust ei arvestata ehitise parendustööde hulka. Punktis 6.6 sätestatakse BMVI määruse artikli 13 punktiga 14 loodud võimalus kasutada teatud tingimustel BMVIst soetatud varustust tollikontrollis, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Oluline on silmas pidada, et sellist ristkasutust peab olema võimalik tõendada. Punktis 6.7 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punktis b) sätestatud nõue, et kogu suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus tuleb registreerida Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas määruse Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9. Suuremahuliseks operatiivvarustuseks loetakse BMVI mõistes maismaa-, vee- ja õhusõidukid. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse.

7 (10)

Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusest nr 45 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67911. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“12 ei ole vajalik välispiirikontrolli taristuobjekti puhul arvutada CO2 jalajälge. Samuti ei ole vajalik läbi viia kliimamuutustega kohanemise analüüsi, kuna planeeritavad tööd hõlmavad vaid osalist rekonstrueerimist, mille käigus laiendatakse hoonet olemasoleva ehitise piires ning ei muudeta hoonestuse terviklahendusi. Projekti käigus tagatakse lokaalse lahendusega ruumis ventilatsioon vastavalt nõuetele. Ehitamise käigus tuleks eelistada lahendusi, mis oleksid passiivsed ning pakuksid varju ja seeläbi jahutust ruumi paiknemisest lähtuvalt. SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama ametlikult 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea. Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi TATi kinnitamisest alates iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks. Üritustest teavitamine 14 kalendripäeva enne selle toimumist on vajalik selleks, et SiM saaks vajadusel läbi viia kohapealseid kontrolle. Punkt 9 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 10 „TATi muutmine“ Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

10 Avalikustamise määrus 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 12 Euroopa Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 ELT C

373, 16.9.2021, lk. 1–92.

8 (10)

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 12 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 13 „Rakendussätted“ TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ELi ühissätete määrus; 2) BMVI määrus; 3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus. IV TATi mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimes te piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud välispiiri haldamisele. Kõige suurem osa projektidest panustab idapiiri väljaehitamisse, mis on Vabariigi Valitsuse prioriteet. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktide le (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskir ja punktis 3. TATi eelarve moodustab kõige suurema osa BMVI rakenduskavast, seetõttu on ka

selle mõju suur. TATi projektide elluviimise tulemusel on välismaismaapiir kaetud uuendus liku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja

9 (10)

usaldusväärsem piirikontroll.

2. TATi põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punkti 2 a) erieesmärgi saavutamise le.

TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktis 4 ja 6.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on PPA, kelle põhiülesanded, sh TATi eesmärkidega kooskõlas olev piirikontro l l

ja -valve ning migratsioonijärelevalve on nimetatud politsei ja piirivalve seaduses. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad isikud.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud

eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab: Regionaalareng ☐jah ☒ei TATi tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. TATi projektides tehtavad investeeringud lähevad enamasti Ida- ja Kagu-Eestisse, kuna seal asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline piir. Katistud piir, PPA varustuse uuendamine ja selle kasutamine aitab hoida kogu Eesit elanikkonna turvatunnet, tagades seeläbi arenguvõimalused üle Eesti. Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson ja Co läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia13 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja

rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi. Infoühiskond ☐jah ☒ei TATi projektide elluviimisega on mõju infoühiskonnale kaudne. TATi raames ühtegi infosüsteemi ei looda, küll aga on soetatav varustus liidestatud erinevate piirivaldkonna süsteemidega. Seiretehnika kaudu saadetav piiriolukorra pilt liigub analüüsimiseks ja vajadusel reageerimiseks juhtimispunkti. Biomeetriaseadmete kaudu hõivatud andmeid võrreldakse andmebaasides oleva teabega. Renditavad elektroonilised piirikontrollisüsteemid (ABC- väravad) lihtsustavad kolmandatest riikidest reisijate piiriületust. Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? ☐jah ☒ei

13 https://rohetiiger.ee/akadeemia/

10 (10)

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TATi projektid on suunatud PPA võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamisele varustuse soetamise ja tööshoidmise kaudu. Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) ☐jah ☒ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse ☐jah ☒ei Võrdne kohtlemine ☐jah ☒ei Toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavusega. Tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustes kirjeldatud kohustusi tööandjale. Projekti teavitustegevustes jälgitakse, et tekstid ja pildid ei oleks soostereotüüpsed ega sisaldaks eelarvamusi vähemusrühmade kohta ning tagatakse ligipääsetavus infole ja kommunikatsioonile erivajadusega inimestele. VI TAT kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid vaikimis ning Keskkonnaministeerium märkusteta.

1

KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/29

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.1 "Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel" toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Siseministeerium

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja

piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades

inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal,

usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus

2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:

– aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;

– on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

3

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad

võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

– on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

– on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001

Piirikontrollid)

2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames

hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujad

2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti

raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid. 2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024

2.3.2.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE

1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem

ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult

piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.

2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 2.3.3.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4-6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikud 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam

tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.

2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 2.3.4.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

4

2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISPUNKTI KAASAJASTAMINE (Sekkumise kood: 006

Piirivalve – muud meetmed) 2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamise tulemusel on võimalik

jälgida piirilõikudele 1–6 paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames

ehitatakse ümber juhtimispunkti ruumid ning ostetakse ja paigaldatakse tehnilised vahendid (arvutid, telerid, monitorid jne).

2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025 2.3.5.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus)

2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid.

2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025

2.3.6.3.Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull

2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)

2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe

seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud.

2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027 2.3.7.3.Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud

2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)

2.3.8.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare,

ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne

2.3.8.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.8.3.Projekti sihtrühm: PPA

2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreer itud piirihaldus)

2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem.

Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimisega seotud kulud.

2.3.9.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.9.3.Projekti sihtrühm: PPA

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

5

4. Eelarve ja tulemused6

4.1. TAT eelarve on 29 340 897,01 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.

4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud

allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

6 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

6

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

PIIRIKONTROLLI- SEADMETE

UUENDAMINE

3 000 699,95, sh kaudsed kulud

0,2%

BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv

arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete inventarinumbrid.

DROONIDE

SOETAMINE

152 441,04, sh

kaudsed kulud 3%

BMVI O.1.5 Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud

või mehitamata sõiduk piirikontro lli ja- valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja

EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi

standarditele. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõiduk ite

inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid.

BMVI O.1.5.1 Ostetud

õhusõidukite arv, milles t omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja-

valve ülesannete täitmiseks õhus kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja EUROSURiga. Sõiduk peab vastama

7

olemasolevatele Frontexi

standarditele.

BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis

registreeritud seadmete arv.

arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta.

BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud seadmete arv

arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki saatmine Forntexi missioonile raporteeritakse inventar i

numbri alusel ühe korra kogu rakenduskava ellu viimise jooksul

aruandes, mille periood jääb esimesele missioonile saatmise aega.

MAISMAAVARUST USE SOETAMINE

JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 4–

6

7 199 201,08, sh kaudsed kulud

0,4%

O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv

arv 900 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete inventarinumbrid.

MAISMAAVARUST

USE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–

3, 7 JA 8

8 708 117,70, sh

kaudsed kulud 0,4%

O.1.1 Piiripunktide jaoks

ostetud seadmete arv

arv 100 2000 Välispiirile ja piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja renditud) seadmed, sh e-väravad. Siin ei raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse saaja peab aruandele lisama

dokumendi, milles on toodud raporteeritud seadmete inventarinumbrid.

8

LUHAMAA

JUHTIMISPUNKTI KAASAJASTAMINE

1 137 522,97, sh

kaudsed kulud 0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv

arv 1 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut

või seadmeid, mida muud näitajad ei hõlma. Taristu on nt hooned või parkimisalad. Seadmed on mis tahes

materiaalne vara, millel on inventarinumber. Ajakohastamine

tähendab jõudluse või muude atribuutide parandamist. Seadmete uuendamine esitatakse

selle näitaja all. Kui projekt hõlmab mitme hoone ehitamist/täiendamis t,

raporteeritakse iga hoone eraldi. Varustuse ost ja rent raporteeritakse indikaatori "Piiriületuspunktidesse

ostetud varustuse arv" all.

PIIRVALVE ja - KONTROLLI

MAISMAA-

SÕIDUKID

999 900,00 sh kaudsed kulud

0%

BMVI O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite

arv

arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis tahes mehitatud või mehitamata

sõiduk piirikontrolli ja- valve ülesannete täitmiseks maismaa l kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja

EUROSURiga. Sõiduk peab vastama olemasolevatele Frontexi

standarditele. Selle näitaja all raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama

dokumendi, kus on ära toodud raporteeritud õhusõiduk ite

inventarinumbrid või muud unikaalsed koodid.

BMVI R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast tarnet Frontexis arvele võtta.

9

tehniliste seadmete reservis

registreeritud seadmete arv

BMVI R.1.15 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv.

arv Ei kohaldu 13 Iga sõiduki saatmine Forntexi missioonile raporteeritakse inventar i numbri alusel ühe korra kogu

rakenduskava ellu viimise jooksul aruandes, mille periood jääb

esimesele missioonile saatmise aega.

10

TEGEVUSTOETUS:

SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA

KOOLITAMINE

1 123 670,27,

kaudsed kulud on abikõlbmatud

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 3 6 Osaleja on integreeritud piirihalduse

elluviimisse panustav isik füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks

tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta

projektijuhte, raamatupidajaid jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu:

• töötasu saaja, • lähetusel käija, • koolitusel osaleja.

Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad ei

hõlma. Tegevuse alguses kannab toetuse saaja osalejate andmed sündmuste

infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga

osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses.

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, milles t omakorda koolitustegevuses

osalejate arv

arv 3 6 Toetuse saaja kannab koolituste

alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta

ühe isikuna.

11

BMVI R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus

omandatud oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu 6 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud

pärast projekti lõppu. • Toetuse saaja küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu

koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja

oskusi?). • Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja

üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle

osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“

(nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus; c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku

all ei raporteerita.

TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA

ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL

5 078 447,00, kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2 Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis on:

• liikumatu, • tavalistes kasutustingimustes, sh mõistliku hoolduse korral, on selle

kasutusiga piiramatu, • kasutamisel säilitab see oma

esialgse kuju ja välimuse. Hooldus ja remont hõlmab nii taristu töökorras hoidmiseks tehtavaid töid

(nt värvimine, torustiku remont) kui

12

ka palju raha nõudvat kapitaalremonti

ja vara eluea pikendamist. Indikaatori all raporteeritakse ida- ja kagupiiri seiresüsteemi (antennid,

kaamerad, radarid, mastid, toitekaablid jne) hooldus ja remont

ning välispiiri kontrolljoone korrashoid ühe taristuosana.

TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERIT

UD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE

TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES

1 940 897,00, kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv

arv 16 16 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1 raporteeritakse ka siin

BMVI O1.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv,

millest omakorda ostetud automaatse

piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüste emide/e-väravate arv.

arv 16 16 Automaatse piirikontrolli süsteemide / iseteenindussüsteemide/ e-väravate

all raporteeritakse renditud ABC- väravad. Toetuse saaja peab

aruandele lisama dokumendi, milles on toodud raporteeritud väravate inventari numbrid.

BMVI R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide ja e- väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

arv Ei kohaldu 2 200 000 E-väravate kaudu piiriületajate arv

esitatakse aruandlusperioodi kohta ja hõlmab kõiki välispiiril kasutusel

olevate e-väravate statistikat.

KOKKU 29 340 897,01

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)7 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust.

6.3. Otsesed kulud

6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud

tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus); 6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);

6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks);

6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning

ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid). 6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida

määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)8 artiklite 16

ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbe lise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: – IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;

– muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; – suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline

renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat.

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontroll iks,

mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada

tegevusaruandes ja tõendada.

6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul

pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et

7 Ühendmäärus 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 –

ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

14 (17)

teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9.

6.8. Kaudsed kulud 6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra

alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;

6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;

6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid

korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)9 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9 ÜSS2021_2027

15 (17)

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku

korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67910.

8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:

8.4.1.1.projekti kirjelduse 8.4.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

– eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; – eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

– täpsustub detailne kirjeldus. 8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.4.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse

toimumist; 8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

8.4.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.4.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

8.4.7.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.4.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

8.4.8. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

8.4.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 8.4.10. tagama kliimakindluse taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tulenevalt ELi

ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j.

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

16 (17)

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e- toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta. 10. TATi muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul on TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

17 (17)

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise

Struktuuritoetuste registris.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad: 1. Seletuskiri 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht