Leping

1 / 8

Lisa nr 6.2

09.01.2018 sõlmitud

üürilepingule nr Ü13481/17

PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE NR 2

Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Lelle 24, Tallinn 11318 (edaspidi nimetatud

üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin,

ja

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikoodiga 70008747, asukohaga Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn,

(edaspidi üürnik), mida esindab peadirektori 19.11.2019 käskkirja nr 1.1-1/111 alusel peadirektori

asetäitja varade alal Janne Pikma,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled,

võttes arvesse, et:

a) poolte vahel on 09.01.2018 sõlmitud üürileping nr Ü13481/17 (edaspidi nimetatud üürileping),

mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 asuvat üüripinda

(edaspidi nimetatud üüripind);

b) üürnik on avaldanud soovi, et üürileandja korraldaks üürniku kasutuses oleva Rahumäe tee 6/1

peahoone (ehitisregistri kood 101026038; edaspidi nimetatud hoone) 0 korrusele

passitrükikeskuse ruumide rajamiseks projekteerimis- ja ehitustööd,

allkirjastavad käesoleva kokkuleppe projekteerimis- ja ehitustööde korraldamiseks (edaspidi kokkulepe)

alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja korraldab üürniku kasutuses oleva hoone 0 korruse

ruumide projekteerimis- ja ehitustööd, omanikujärelevalve tellimise, kokkulepitud mahus

sisustuse hankimise (sisustus hangitakse vastavalt projekteerimise käigus koostatavale sisustuse

tööprojektile) ning nendega kaasnevad tööd (edaspidi ühiselt nimetatud ehitustööd). Ehitustööde

täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku ehitustööde teostamiseks korraldatavates

riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid).

1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning

poolte kohustused ja õigused.

1.3. Kokkuleppe alusel teostatakse ehitustööd lähtuvalt üürniku vajadustest ning need ei suurenda

üüripinna turuväärtust. Kõik ehitustööde käigus tehtavad parendused jäävad üürileandja

omandisse.

1.4. Üürileandja on kohustatud teostama ehitustööd ja andma hoone 0 korruse üürnikule üle

hiljemalt 27 (kahekümne seitsme) kuu möödudes alates käesoleva kokkuleppe

allkirjastamisest, tingimusel, et:

1.4.1. üürnik on käesolevas kokkuleppes sätestatud tähtaja jooksul kooskõlastanud

ehitustööde riigihangete hankedokumentide tehnilise kirjelduse ning ei esine muid

üürnikust tingitud takistusi ehitustööde riigihangete läbiviimiseks;

1.4.2. ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid

asjaolusid;

2 / 8

1.4.3. puuduvad mis tahes muud takistused hankelepingute sõlmimiseks ja ehitustööde

teostamiseks.

2. Üürileandja on kohustatud:

2.1. korraldama ja jooksvalt finantseerima ehitustööd, mille eeldatav maksumus koos ettenägematute

kulude reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega on 1 161 000 (üks miljon

ükssada kuuskümmend üks tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks. Maksumus ei sisalda

üürileandja projektijuhtimise kaudseid kulusid. Investeeringu täpne maksumus selgub pärast

ehitustööde lõppemist;

2.2. ehitustööde korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest;

2.3. koostama ehitustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide

tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku

esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide tehnilise

kirjelduse kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda;

2.4. mitte tegema olulisi muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud projekt-

dokumentatsioonis, mis on seotud töökeskkonna parameetritega (eelkõige sisekliima

parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed) ilma üürniku kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest

ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav

muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt

seatud tingimuste täitmiseks;

2.5. üürniku nõudmisel andma aru ehitustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku

esindajal igal ajal teostada kontrolli teostatavate ehitustööde mahu ja kvaliteedi üle;

2.6. korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel ehitustööde teostamisega seotud

küsimustes nõupidamisi;

2.7. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale

ehitustööde lõpptähtaja muutumisest, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest

riskidest;

2.8. kutsuma enne ehitamiseks sõlmitud ehituslepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku

garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku;

2.9. koostama ja säilitama ehitustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped,

aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need

üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.

3. Üürileandjal on õigus:

3.1. saada üürnikult ehitustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;

3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi projektdokumentatsioonis või kasutada

projektdokumentatsioonist erinevaid või seal määratlemata materjale ja lahendusi juhul, kui

need on projektdokumentatsioonis märgitud materjalide või lahendustega samaväärsed ning

nimetatud muudatuste realiseerimisega ei kaasne tööde kvaliteedi langus ja/või täiendav rahaline

kulu ja/või ajakulu, mis tingib tööde valmimise tähtaja pikenemise. Samuti on üürileandjal õigus

teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi projektdokumentatsioonis või kasutada

projektdokumentatsioonist erinevaid või seal määratlemata materjale ja lahendusi töökeskkonda

ja selle parameetreid puudutavas osas juhul, kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või

täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud käesoleva kokkuleppe punktis 4.2

toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad projektdokumentatsioonist

erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed

projektdokumentatsioonis esitatuga;

3 / 8

3.3. peatada või lõpetada ehitustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida käesoleva

kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult ehitustöödega

seoses tekkiva kahju hüvitamist;

3.4. pikendada käesoleva kokkuleppega kokku lepitud tähtaega, kui üürnik viivitab käesolevas

kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega olulisel määral – üürniku kohustuste täitmisega

viivitatud aja võrra;

3.5. keelduda ehitustööde teostamise ajal üürniku poolt punktis 5.1 kirjeldatud ettepaneku alusel

projektdokumentatsioonist erinevate või seal määratlemata materjalide või lahenduste

kasutamisest, kui vastav ettepanek:

3.5.1. on vastuolus riigihangete seaduses sätestatuga;

3.5.2. tingib eelnevalt kokkulepitud projektlahenduse olulisel määral muutmise (nt on vajalik

täiendav projekteerimine) või investeeringu suurenemise (uus lahendus on kallim),

mille osas ei ole üürniku eelarves vahendeid ette nähtud;

3.5.3. on esitatud hiljem kui 3 (kolm) kuud enne ehitustööde lõpptähtaega.

4. Üürnik on kohustatud:

4.1. esitama üürileandja nõudmisel ehitustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed;

4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused

dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või

teatama sama tähtaja jooksul kooskõlastuse andmisest keeldumisest. Nõusoleku andmisest

keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud ega tohi olla vastuolus eelnevalt üürilepingu

(sh käesoleva kokkuleppe) täitmise käigus kokkulepitud lahendustega või üürniku poolt

väljendatud seisukohtadega. Käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul mittevastamisel

loetakse üürnik nõustunuks esitatud ettepanekutega;

4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud

selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes

üürnik, siis koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul;

4.4. esitama ehitustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult pretensiooni aluseks oleva

asjaolu teadasaamisest, kuid ühelgi juhul mitte hiljem kui järgmisel tööde teostamisega seotud

nõupidamisel. Juhul kui üürnik ei esita eeltoodud tähtajal pretensioone puuduste osas, mida on

võimalik tuvastada ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata, puudub üürnikul

õigus hilisemalt esitada pretensioone antud puuduste osas, sh ehitustööde edasise toimumise

ning ehitustööde vastuvõtmise etapis ning pärast hoone 0 korruse kasutusse võtmist;

4.5. üürileandja nõudmisel sõlmima koheselt kokkulepe üürilepingu (sh vajadusel käesoleva

kokkuleppe) muutmiseks, kui üürniku algatusel soovitakse muuta kokkuleppe sõlmimisel

eelduseks olnud olulisi tingimusi või nende täitmise ajal eelnevalt kooskõlastatud lahendusi, sh

projektdokumentatsiooni. Sõlmitava muudatuskokkuleppe olulisteks osadeks on muudatuse

kirjeldus ja muudatuse mõju üürile (ekspluatatsiooni kuludele), üüripinna suurusele ja

tähtaegadele.

5. Üürnikul on õigus:

5.1. esitada ehitustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid projektdokumentatsioonist

erinevate või seal määratlemata materjalide või lahenduste kasutamiseks ainult töökeskkonna

parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid, sisustus, ruumide varustatus/seadmed)

puudutavas osas tingimusel, et projektdokumentatsioonist erinevad materjalid või lahendused

on samaväärsed projektdokumentatsioonis esitatuga ning see ei too kaasa investeeringu summa

või hilisemate ekspluatatsiooni kulude suurenemist. Juhul, kui üürnik siiski soovib muudatusi,

4 / 8

mis toovad kaasa investeeringu summa või hilisemate ekspluatatsiooni kulude suurenemise,

rakendatakse kokkuleppe punkti 4.5, kui ei esine kokkuleppe punktis 3.5 kirjeldatud asjaolusid;

5.2. kontrollida ehitustööde teostamise käiku ja tööde mahu ja kvaliteedi vastavust

projektdokumentatsiooni nõuetele töökeskkonna parameetreid (eelkõige sisekliima parameetrid,

sisustus, ruumide varustatus/seadmed) puudutavas osas ning puuduste avastamisel nõuda nende

kõrvaldamist;

5.3. osaleda oma esindaja kaudu ehitustööde teostamiseks korraldatavate hangete hankekomisjonide

töös;

5.4. osaleda oma esindaja kaudu üürileandja ja üürniku vahelistes ehitustöödega seotud

töörühmades;

5.5. nõuda üürileandjalt ehitustöödega seotud üürileandja ja üürniku vaheliste töörühmade ja

koosolekute kokkukutsumist;

5.6. nõuda üürileandjalt kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustuste täitmist;

5.7. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on

mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikendamist,

peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või

tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaegade osas kokkuleppe punktis 6.2.2

sätestatut.

6. Tähtaja pikenemine

6.1. Üürileandja kohustub teostama ehitustööd ning andma hoone 0 korruse üürniku kasutusse

käesoleva kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtajaks ning käesolevas kokkuleppes sätestatud

tingimustel.

6.2. Käesoleva kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata

üürilepingust, käesolevast kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid

seoses hoone 0 korruse üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui ehitustööd on ajutiselt

takistatud ja/või viibivad järgmistel põhjustel:

6.2.1. ehitustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas

üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu või kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava

loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava

põhjuse kõrvaldamisest tingitud ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra. Käesolevas

punktis sätestatu ei piira üürileandja õigust nõuda seaduses või üürilepingus sätestatud

juhtudel leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid

õiguskaitsevahendeid;

6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on punkti 5.7 kohaselt

pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita

kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse

täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;

6.2.3. ehitustööde teostamine ei ole kavandatud mahus või viisil võimalik üürileandjast

mittesõltuval põhjusel. Sellisel juhul on üürileandjal õigus muuta kooskõlastatult üürnikuga

ehitusprojekti (üürnik ei või seejuures kooskõlastamisega põhjendamatult viivitada või

sellest põhjendamatult keelduda) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse

kõrvaldamisest tingitud ehitustööde kestuse pikenemise aja võrra;

6.2.4. üürnik soovib ehitustööde aluseks olevasse projektdokumentatsiooni või muudesse

lähteandmetesse muudatuste sisseviimist või käesoleva kokkuleppe aluseks olevate

põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises

ning lisatööde maksumuses ning määravad lisatöödele täiendava tähtaja;

5 / 8

6.2.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud

vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest

või kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse

pikenemise aja võrra;

6.2.6. riigihanke hankemenetluses eduka pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu

sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks

pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub

edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.7. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses

pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata

või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud

pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna

tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille suhtes

hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning

hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.8. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke

hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, kuid

vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete

mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg

lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ja uue

riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra;

6.2.9. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse

menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku nõusolekul (üürnik ei või seejuures

nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma

vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või

kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või

üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaegade

edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse

pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise

aja võrra;

6.2.10. projekteerimine on ajutiselt takistatud või viibib põhjusel, et ehitusprojekte kooskõlastavad

ja ülevaatavad ametid ületavad õigusaktidega kooskõlastamisele ja ülevaatamisele

kehtestatud tähtaegu ja see ei ole tingitud üürileandja tegevusest või tegevusetusest – tähtaeg

pikeneb ehitusprojekti kooskõlastamisele ja ülevaatamisele kehtestatud tähtaegu ületava aja

võrra;

6.2.11. ekspertiisistaadiumis selgub ekspertarvamusest, et ehitusprojekt ei vastaks pärast selle

valmimist ehitusprojekti koostamise alustamise järgselt kehtestatud uutele õigusaktidest

tulenevatele ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, mistõttu ehitusprojekti kohaselt

ehitatavatele ehitistele ei väljastataks kasutusluba – pooled lepivad kokku vajalike lisatööde

teostamises ning määravad lisatöödele täiendava tähtaja;

6.2.12. üürnik soovib ehitustööde aluseks olevasse projektdokumentatsiooni või muudesse

lähteandmetesse muudatuste sisseviimist või käesoleva kokkuleppe aluseks olevate

põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises

ning lisatööde maksumuses ning määravad lisatöödele täiendava tähtaja.

6.3. muudel üürilepingus (sh käesolevas kokkuleppes) toodud tingimustel ja korras.

7. Kapitalikomponendi arvestamise alused

6 / 8

7.1. Pärast ehitustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik

2 (kahe) kalendrikuu jooksul üürilepingu tähtaja pikendamiseks, üüris sisalduva

kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu

muutmise kokkuleppe.

7.2. Üüris sisalduv kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16

„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2

(edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

7.2.1. kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud

alates ehitustööde järgselt hoone 0 korruse valduse üürnikule üleandmisest üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel;

7.2.2. Kapitali tulumäärana arvestatakse ehitustööde alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega

kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe

allkirjastamise hetkel on 3,5%.

7.2.3. Kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

7.2.3.1 üürileandja poolt ehitustööde teostamiseks tehtavatest kuludest;

7.2.3.2 vajadusel ehitustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud,

ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest;

7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest

maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest,

õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;

7.2.3.4 muudest üürileandja oma- ja võõrkapitali kaasamisega kaasnevatest kuludest (sh

lepingukulud, maksud jms);

7.2.3.5 üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

7.2.3.6 üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma

viis) protsenti kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.5 kirjeldatud kuludest;

7.2.3.7 üürileandja finantseeritavast üüripinna rajamisaegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 7.2.3.1

kuni 7.2.3.5 kirjeldatud kuludest.

7.2.4. Kapitali lõppväärtus leitakse pärast ehitustööde lõppemist üüris sisalduva

kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7.2).

8. Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine

8.1. Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu

jooksul üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse määramiseks ja

annuiteetmaksegraafiku lisamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning sõlmides lisa 3

muudatuse, milles täpsustatakse käesoleva kokkuleppe punktis 8.2 kirjeldatud viisil leitud

sisustuse kapitalikomponendi suurust (vastavalt üürileandja poolt tehtud investeeringu

suurusele).

8.2. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponendis, mis

arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:

8.2.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada

kakskümmend) kuud alates sisustuse üürnikule üleandmisest, mis hetkest lisandub üürile

sisustuse kapitalikomponent.

7 / 8

8.2.2. Kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist

tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel

on 3,5%.

8.2.3. Sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:

8.2.3.1 üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest kuludest;

8.2.3.2 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest

maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi

jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;

8.2.3.3 üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest;

8.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma

viis) protsenti kokkuleppe punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest;

8.2.3.5 üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali

intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 8.2.3.1

kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest.

8.3. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.

9. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus

9.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad ehitustöödega seotud kohustuste täitmiseks:

9.1.1. üürniku esindaja tehnilistes küsimustes on Jaak Karelson (tel: 58846884, e-post: [email protected]) või teda asendav isik ja kohapealne kontaktisik on Peep Uustani

(tel: 53047122, e-post: [email protected]);

9.1.2. üürileandja esindaja on Kristjan Kukk (tel: 5568 2211; e-post [email protected]) või

teda asendav isik.

9.2. Poole esindaja tehnilistes küsimustes volituste ja kohustuste hulka kuulub muuhulgas:

9.2.1. ehitustööde töörühma ning hankekomisjoni koosolekutel osalemine ja lahenduste

kooskõlastamine ja/või lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;

9.2.2. käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja

esitamine.

9.3. Kontaktisikute muutumisel on pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest teavitama.

9.4. Käesolevas kokkuleppes sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd

korraldab üürileandja. Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja

üürnikku ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva.

9.5. Üürileandja on kohustatud koostama käesoleva kokkuleppe täitmisega seotud poolte osalusel

toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnikule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva

jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandjale

allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või

protokolli parandusettepanekud 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest.

Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid

käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma

märkusteta.

10. Muud tingimused

10.1. Kokkuleppele kohaldatakse üürilepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

10.2. Poolte esindajad kinnitavad, et kokkuleppe allkirjastamisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda

suhtes kehtiva põhikirja, põhimääruse, seaduse ega muu õigusaktiga kehtestatud kohustust.

8 / 8

10.3. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole

esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused

käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

10.4. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni kokkuleppega võetud kõigi kohustuste

kohase täitmiseni või kokkuleppega reguleeritud õigussuhete muul alusel lõppemiseni.

10.5. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja

andmise kuupäevast arvates.

Kokkuleppe lisad:

Lisa 1 – Investeeringu kapitalikomponendi annuiteetgraafik

Lisa 2 – Sisustuse kapitalikomponendi annuiteetgraafik

Üürileandja Üürnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kati Kusmin Janne Pikma

juhatuse esimees peadirektori asetäitja varade alal

Riigi Kinnisvara AS Politsei- ja Piirivalveamet