Taotlus

ÜÜRIPÄRINGU TINGIMUSED

„Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali ruumide üürimine”
Riigi Kinnisvara AS (edaspidi nimetatud RKAS) soovib üürilepingu alusel kasutusse võtta ning Politsei ja Piirivalveametile allüürile anda Politsei- ja Piirivalveameti põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo (edaspidi nimetatud PPA KMB) tööks sobiva käesoleva üüripäringu tingimustele (edaspidi nimetatud tingimused) vastava üüripinna.

1. Üldtingimused
1.1. Pakutav üüripind peab vastama tingimustes esitatud nõuetele ja üürileping sõlmitakse tingimustele lisatud üürilepingu projektis (tingimuste lisa nr 5) esitatud vormis ning tingimustel. Vajadusel sõlmitakse üürilepingu lisana täiendav kokkulepe üüripinna tingimustes esitatud nõuetele vastavaks viimiseks.
1.2. Üüripäringu korraldajaks on RKAS, kes sobiva pakkumuse korral sõlmib üürileandjaga üürilepingu ning annab üüripinna allüürile PPA-le.
1.3. RKAS soovib üürile võtta üüripinna ligikaudse suurusega 750-820m2. Üüripind peab võimaldama täita tervikuna PPA KMB ruumivajadused, mis on toodud tingimuste lisas nr 4, muuhulgas:
1.3.1. üüripinnale tuleb tagada eraldi sissepääs/pääsud (ühised võivad olla fuajeed ja trepikojad);
1.3.2. üüripind peab paiknema esimesel korrusel, ühes hoones, moodustades hoones ühtse terviku (korpus, maja üks tiib, vms);
1.3.3. teenindussaali peab oleme ligipääs ratastooliga ja lapsevankriga ilma kõrvalist abi kasutamata.
1.4. Parkimistingimused
1.4.1. Lisaks üüripinnale peab üürileandja võimaldama PPA KMB klientidel kasutada kokku vähemalt 30 parkimiskohta üüripinna asukoha läheduses, so kuni 150 m kaugusel hoone sissepääsust. Hoone vahetus läheduses peab olema vähemalt 1 tähistatud invaparkimiskoht. Parkimine peab PPA KMB klientidele olema vähemalt 2 tundi tasuta.
1.4.2. Lisaks peab üürileandja võimaldama PPA KMB töötajatel kasutada 20 parkimiskohta üüripinna asukoha läheduses, s.o kuni 150 m kaugusel hoone sissepääsust. Juhul kui parkimine on tasuline, peab üürileandja tagama vähemalt 5 tasuta parkimiskohta.
1.5. Üüripinna kasutusse võtmise aeg on hiljemalt 30.06.2015. Üüripinna kasutamise periood on 10 aastat alates üüripinna RKASile üleandmisest.
1.6. Tehnilised nõuded üüripinnale on toodud tingimuste lisades (lisad nr 3 ja 4). Üüripinna tehnilistele nõuetele vastavaks viimise kohustus on pakkujal. Pakkujal on võimalik tingimuste lisas nr 1 toodud avalduse märkuste osas kirjeldada, millises osas ei vasta pakutav üüripind tehnilistes nõuetes toodud tingimustele. Juhul, kui pakkuja ei nimeta pakkumuses üüripinna tehnilistele nõuetele mittevastavusi, siis eeldatakse, et üüripind vastab kõigile esitatud tingimustele.
1.7. Hoone, milles üüripind asub, asukoht ja paiknemine
1.7.1. Hoone asukoht peab jääma tingimustele lisatud asukohaskeemil (lisa nr 6) näidatud ala piiresse.
1.7.2. Hoone peab olema hea ühistranspordi ühendusega asukohas ja hoonele peab olema hea juurdepääs autotranspordiga.

1.7.3. Üüripinna läheduses, s.o kuni 500 m kaugusel hoone sissepääsust, peab olema vähemalt kahe erineva ühistranspordiliini peatus.
1.7.4. Ühistranspordi väljumiste arv eelmises punktis nimetatud peatustest peab olema tööpäevadel ajavahemikul kell 8:00 kuni 18:00 vähemalt 6 (kuus) väljumist tunnis.
1.8. Pakkujatel on õigus esitada e-posti ([email protected]) teel tingimusi ja pakkumust puudutavaid küsimusi kuni 09.09.2014 (kaasa arvatud). Pärast nimetatud kuupäeva esitatud küsimustele ei ole RKAS kohustatud vastama. RKAS vastab tähtaegselt esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates küsimuse esitamisest.
Palume RKASi informeerida igast tingimustes (sh selle mis tahes lisades) avastatud ebatäpsustest, ebaselgusest või vastuolust viivitamatult ebatäpsuse, ebaselguse või vastuolu avastamisest arvates.
Pärast pakkumise esitamist ei rahuldata ühtegi pakkuja ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele, teisiti tõlgendamisele või muule ettekäändele tuginevat pretensiooni või nõuet, sh rahalist nõuet.


2. Tingimused päringul osalejate kohta
2.1. Päringul osalemiseks peab pakkuja:
2.1.1. olema juriidiline isik, kes on registreeritud Eesti Vabariigi äriregistris;
2.1.2. esitama oma asukoha kohaliku omavalitsuse tõendi kinnitamaks, et pakkuja on nõuetekohaselt täitnud kõik kohalike maksude tasumise kohustused. Riiklike maksude tasumise täitmise kohustust kontrollib RKAS Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi kaudu.
2.2. Päringul ei või osaleda pakkuja (nimetatud isik kõrvaldatakse päringult ja ta ei osale edasises menetluses):
2.2.1. kes on pankrotis või likvideerimisel või saneerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases seisukorras;
2.2.2. kelle suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus;
2.2.3. kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga nõuetekohaselt täidetud. Kohustused on nõuetekohaselt täidetud, kui maksude ja maksete ajatamata koguvõlgnevus jääb alla 1000 euro;
2.2.4. keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaalmenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
2.2.5. kes on esitanud valeandmeid tingimustes pakkujale kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
2.3. Päringult võib kõrvaldada pakkuja:
2.3.1. kes on jätnud pakkuja menetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta nõutud andmed või dokumendid esitamata, kui need andmed või dokumendid ei ole RKASile oluliste kulutusteta registri kaudu kättesaadavad;
2.3.2. kes on jätnud RKASi teavitamata punktis 2.2 nimetatud asjaolude olulisest muutumisest.

3. Pakkumus
3.1. Pakkumus tuleb esitada tingimuste lisades (lisad nr 1 ja 2) asuvate vormide kohaselt arvestades alljärgnevat:
3.1.1. lisas nr 2 tuleb muuhulgas täita kõik lahtrid veergudes „EUR/m²“ ja „summa kuus“;
3.1.2. lisas nr 2 toodud heakorra ja tugiteenuste puhul jätab RKAS õiguse tellida teenuseid otse teenusepakkujalt, st RKASil pole kohustust nimetatud teenuseid üürileandjalt tellida;
3.1.3. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel on toodud tingimuste lisaks nr 5 oleva üürilepingu projektis ja selle lisas 2).
3.1.4. Üürnik tasub tarbimisteenuste (koodid 610, 620 ja 630) kulud vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastavalt teenuseosutajate poolt kehtestatud tariifidele/ hindadele.
3.1.4.1. Üürileandja peab tagama üüripinnal otseselt ja üürniku poolt kaudselt tarbitava tarbevee- ja elektrienergia kulu mõõtmise.
3.1.4.2. Lisas 2 peab pakkuja märkuste lahtris märkima, iga tarbimisteenuse liigi kohta, millise teenuse pakkujaga on liitunud ning kui suur on iga vastava tarbimisteenuse ühikuhind, arvestades pakkumuse esitamise hetkel kehtivaid hindasid.
3.2. Üürihind väljendatakse tingimuste lisas nr 2 toodud vormil, kusjuures üürisumma sisaldab kõiki tingimustes, sh üürilepingu projektis (tingimuste lisa nr 5) sätestatud üürileandja kohustusi ning üüripinna teenindamiseks vajaliku territooriumi ja parkimiskohtade kasutamist tingimustes toodud mahus.
3.3. Pakkumused peavad olema jõus 60 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast alates.
3.4. Lisaks muudele tingimustes toodud dokumentidele lisada pakkumusele:
3.4.1. üürile pakutava vara omandiõigust tõendav dokument (kinnistusraamatu väljavõte). Kinnistu, kuhu üüripinda pakutakse, peab olema pakkuja omandis omandiõiguse alusel. Lubatud on esitada ühispakkumus selliselt, et kinnistu/kinnistud kuuluvad ühele või mitmele ühispakkujale. Samuti on aktsepteeritav, kui kinnistule on pakkuja kasuks seatud hoonestusõigus, mis kehtib kuni üüripinna kasutamise perioodi lõpuni.
3.4.2. volikiri juhul, kui juriidilist isikut esindava isiku esindusõigus ei tulene seadusest;
3.4.3. hoone ja krundi joonised, näidates hoones ära üüripinna asukoha ja üüritava pinna plaanid. Üüritava pinna plaanidele lisada tingimustes esitatud PPA KMB ruumivajaduste põhjal koostatud plaanilahendused. Plaanidel näidata ära erinevad töötsoonid selliselt, et oleks selgelt eristatavad erineva funktsiooniga ruumigrupid. Plaanilahendused peavad olema koostatud detailsusega, mille põhjal on võimalik hinnata, kas üüripäringus esitatud PPA KMB ruumivajadused on võimalik sobival viisil pakutaval üüripinnal täita. Plaanidele tuleb kindlasti lisada eksplikatsioon, kust on näha ruumide/ruumigruppide suletud netopinnad ja paiknemine hoones. Korruseplaanid, vaated ja lõiked esitada kahes eksemplaris paberkandjal soovitatavalt mõõtkavas 1:200. Lisaks samad dokumendid ka digitaalsel kujul *.dwg formaadis (AutoCAD 2008 versioonis).
3.4.4. üürihinnas sisalduvate parkimiskohtade plaan;
3.4.5. üüritava pinna tehnilistele tingimustele vastavaks viimise ajakava;
3.4.6. hoones paiknevate üürnike nimekiri, kui üüripinda pakutakse hoones, mis on täna terviklikult või osaliselt üürilepingutega koormatud.
Juhul kui konkreetsed hoone osad, mida pakutakse üüripinnaks, on koormatud üürilepingutega ja nende üürilepingute lõppemise tähtaeg on hilisem, kui pakutava üüripinna tehnilistele nõuetele vastavaks viimise algus, siis tuleb pakkumusele lisada üks alljärgnevatest dokumentidest:
a) väljavõte üürilepingust, millest oleks näha, et üürileandjal on võimalik üüripind tehnilistele nõuetele vastavaks viimise alguseks vabastada;
b) kokkulepe üüripäringus pakutava pinna kasutajaga/kasutajatega, et juhul kui pakkujaga sõlmitakse üürileping, siis senine kasutaja vabastab üüripinna selle tehnilistele nõuetele vastavaks viimise alguseks.
3.5. Pakkumus ja sellele lisatud dokumendid tuleb vormistada eesti keeles. Pakkumus peab olema allkirjastatud selleks vastavat õigust omava isiku poolt. Pakkumusele lisatavad dokumendid võivad olla lisatud pakkumusele ka elektroonselt (CD-l) ning allkirjastatud digitaalselt, kui allkirjastamine on nõutav.
3.6. RKAS ei hüvita pakkumuse koostamise ega esitamisega seotud kulusid.

4. Pakkumuse esitamine
4.1. Pakkumus tuleb esitada Riigi Kinnisvara ASile aadressil Tartu mnt 85, Tallinn 3. korrus (pakkumused võtab vastu referent). Pakkumuste esitamise tähtaeg on 15. september 2014. a kell 14:00.
4.2. Pakkumused peavad olema suletud kinnisesse ümbrikku ja varustatud märgusõnaga „Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali ruumide üürimine. Mitte avada enne 15. septembrit 2014. a kell 14:05“.
4.3. Pakkumuse esitajale väljastatakse soovi korral tõend pakkumuse esitamise kohta.

5. Pakkumuste avamine
5.1. Pakkumused avatakse Riigi Kinnisvara ASi kontoris aadressil Tartu mnt 85 (3. korrus), Tallinn, 15. septembril 2014 .a kell 14:05.
5.2. Pakkumused, mis ei ole tähtajaks laekunud, tagastatakse pakkumuse esitajale avamata.
5.3. Pakkumuste avamisel on õigus osaleda üksnes päringu läbiviimiseks ja pakkumuste hindamiseks moodustatud komisjoni (edaspidi nimetatud komisjon) liikmetel, protokollijal ja pakkujate volitatud esindajatel. Pakkumuste avamisel osalemiseks peab pakkuja esindaja esitama vastavasisulise volikirja või muu esindusõigust tõendava dokumendi.
5.4. Pakkumuste avamise kohta koostatakse avamise protokoll, kus fikseeritakse pakkuja nimi ja pakkuja poolt pakutud üüripinna aadress.

6. Pakkumuste hindamine
6.1. Pakkuja, kes on tingimustes sätestatud alusel kõrvaldatud päringult, ei osale tema poolt esitatud pakkumusega edasises menetluses. Juhul, kui isikud on esitatud ühispakkumuse ja tingimustes sätestatud kõrvaldamise alused esinevad ühel või mitmel ühispakkujal, kõrvaldatakse menetlusest kõik vastavas ühispakkumuses osalevad pakkujad. Kõrvaldamise põhjused esitatakse komisjoni protokollis.
6.2. Komisjon hindab pakkumuste vastavust esitatud tingimustele ja koostab pakkumuste hindamise kohta protokolli. Komisjonil on õigus nõuda pakkujatelt täiendavat informatsiooni pakkumustes esitatud teabe selgitamiseks, täpsustamiseks ja piiritlemiseks.
6.3. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumuse kohta esitatakse pakkumuste hindamise protokolli märge pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta. Komisjonil on õigus otsustada, milliste pakkumuses esinevate puuduste korral on pakkujal siiski õigus päringul osaleda.
6.4. Pakkumusi hinnatakse komisjoni poolt muuhulgas lähtuvalt üürihinnast, kõrvalkulude suurusest ja kvalitatiivsetest kriteeriumitest. Pakkumuste hindamisel arvestatakse eelkõige järgmist:
6.4.1. Üürihind – hindamisel võrreldakse pakkumuste üürimaksete nüüdisväärtust;
6.4.2. Kõrvalkulud – pakkumuste hindamisel võrreldakse kõrvalkulude (kõrvalkuludes võetakse arvesse ka täiendavate parkimiskohtade hind) suurust;
6.4.3. Üüripinna vastavus ruumiprogrammile ja PPA KMB vajadustele –hinnatakse ruumikasutuse funktsionaalsust, efektiivsust, kasutajasõbralikkust ja pakutava üüripinna turvalisust;
6.4.4. Hoone ehitustehniline kvaliteet – hinnatakse hoone vastavust päringus esitatud tehnilisele kirjeldusele. Komisjonil on õigus tagasi lükata pakkumine, milles esitatud üüripinna tehnilised tingimused erinevad oluliselt tingimustes kirjeldatud eesmärkidest ja esitatud nõuetest.
6.4.5. Asukoht – hinnatakse hoone, milles pakutav üüripind asub, asukoha vastavust PPA KMB vajadustele, hinnates lähipiirkonna infrastruktuuri, müra- ja õhusaastet jms, arvestades riigiasutuse sobivust konkreetsesse piirkonda. Lisaks hinnatakse ühistranspordi ühenduse mitmekülgsust, sagedust, peatuste kaugust hoonest. Samuti hinnatakse liiklusvoogude sujuvust, ligipääsu võimalusi hoonele ning parkimisvõimalusi piirkonnas.
6.5. Kui hindamise käigus ilmneb, et pakkumus (või selle osa) ei vasta mingi kriteeriumi osas päringu tingimustes sätestatud miinimumnõuetele (kui miinimumnõuded on vastava kriteeriumi osas sätestatud), siis lükatakse see pakkumus tagasi ning pakkumus ei osale edasises menetluses.
6.6. RKAS ega komisjon ei ole kohustatud ühelegi pakkujale andma infot tema ega teiste isikute pakkumuse hindamist puudutavate asjaolude kohta (v.a tingimustes toodud mahus).
6.7. Pakkumuse lõpptulemused tehakse kõigile pakkujatele kirjalikult teatavaks 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast päringu tulemuste kinnitamist.
6.8. Üüripäring viiakse läbi võlaõigusseaduse konkurssi käsitlevate sätete (§ 1009-1013) alusel, mistõttu üüripäringu tulemuste kohta tehtud otsus on asjaosalistele siduv ning seda ei saa kohtus vaidlustada.
6.9. Üüripäringu korraldajana jätab RKAS endale õiguse, kuulutada parimaks pakkumus, mis talle (sh PPAle) kõige rohkem sobib, arvestades muuhulgas tingimuste punktis 6.4 esitatuga.
6.10. Üüripäringu korraldajana jätab RKAS endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused.

7. Lepingute sõlmimine
7.1. Läbirääkimised üürilepingu tingimuste osas peetakse ja leping sõlmitakse pakkumuse võitjaga/võitjatega 20 (kahekümne) päeva jooksul alates päringu tulemuste kinnitamisest.
7.2. RKASil on õigus lepingu läbirääkimiste ajal nõuda päringu raames esitatud jooniste täiendamist pakkuja poolt ja pakkuja kulul, eesmärgiga lisada üürilepingule joonised, mis kajastavad üüripinda pärast selle vastavusse viimist esitatud tehnilistele nõuetele.
7.3. Kui päringu võitja ei ole sõlminud tingimustes nimetatud üürilepingut punktis 7.1 toodud tähtaja jooksul, on RKASil päringu korraldajana õigus päring nurjunuks tunnistada.

8. Pakkumuste tagasi lükkamine
8.1. RKASil on õigus pakkumus tagasi lükata ning tingimustes viidatud lepingut mitte sõlmida eelkõige alljärgnevatel juhtudel:
8.1.1. pakkumus või pakkuja ei vasta tingimustes esitatud miinimumnõuetele;
8.1.2. päringu käigus muutuvad päringu väljakuulutamise eeldused, mis muudavad päringu otstarbeka realiseerimise ja tingimustes viidatud lepingu sõlmimise võimatuks;
8.1.3. tingimustes viidatud lepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks RKASist sõltumatutel põhjustel;
8.1.4. kui pakkumuse võitjaga/võitjatega ei õnnestu punktis 7.1 nimetatud tähtaja jooksul läbirääkida ja sõlmida PPA KMB-le vastuvõetavatel tingimustel üürilepingut;
8.1.5. RKASil/PPAl puuduvad eelarvelised vahendid üürilepingu sõlmimiseks;
8.1.6. kui seda põhjustab vajalike lubade või volituste puudumine;
8.1.7. muudel tingimustes sätestatud alustel.

9. Päringu tingimuste lisad:
9.1. Lisa nr 1 – Avaldus üüripinna päringul osalemiseks;
9.2. Lisa nr 2 – Üür ja kõrvalteenuste tasu;
9.3. Lisa nr 3 – Üüripinna tehnilised nõuded;
9.4. Lisa nr 4 – Ruumivajaduste kirjeldus;
9.5. Lisa nr 5 – Sõlmitava üürilepingu projekt koos lisadega;
9.6. Lisa nr 6 – Asukoha kaart;
9.7. Lisa nr 7 – Ruumidevaheliste seoste skeem;
9.8. Lisa nr 8 – PPA teeninduskeskkonna standard.




AVALDUS ÜÜRIPÄRINGUL OSALEMISEKS


Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali ruumide üürimine

Riigi Kinnisvara AS
Lasnamäe 2
Tallinn 11412 ____’______________ 2014. a

Pakkuja nimi: _________________________________
Reg.kood/Isikukood: ___________________________
Aadress: _____________________________________
Tel: _________________________________________
E-mail: ______________________________________


Käesolevaga avaldame soovi osaleda üüripäringul „Kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali ruumide üürimine”
ÜLDANDMED

1. Aadress

2. Registriosa number kinnistusraamatus

3. Kinnistu omanik

4. Katastritunnus

5. Asukoha kirjeldus (ümbruskonna kirjeldus, läheduses asuvad objektid)

6. Võimalused juurdepääsuks ühistranspordiga (transpordiliik, lähimad ühissõidukite peatused ja kaugus)

7. Pakutava üüripinna suurus (m²)


Üüripinna hulka ei kuulu vertikaalsed ühendusteed, hoone tehnilised ruumid ning teiste hoone kasutajatega ühiskasutuses olevad ruumid. Üüripind on piiritletud pakkumise lisas olevatel joonistel ………… värvi joonega.
Meie üüripakkumuse hinnad on toodud pakkumusele lisatud tabelis „Üür ja kõrvalteenuste tasu“.
Üüriperiood on 10 aastat alates üüripinna üleandmisest.
Käesolevaga kinnitame, et:
1. meie pakkumus on esitatud kõiki üüripäringus (sh lisades) esitatud tingimusi arvestades;
2. meie pakkumus on esitatud lähtuvalt sellest, et üürisumma sisaldab kõiki üüripäringu tingimustes, sh üürilepingus, sätestatud üürileandja kohustusi (ning territooriumi kasutamist);
3. oleme tutvunud üüripäringu tingimustega ning nõustume täielikult esitatud tingimustega. Kinnitame, et meile oli antud võimalus saada täiendavat informatsiooni üüripakkumuse esitamise ettepaneku kohta, oleme teadlikud Politsei- ja Piirivalveameti põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo soovidest ning oleme arvestanud kõikide tingimustega, mis võivad mõjutada üüri hinda;
4. oleme valmis sõlmima üüripäringu tingimustes nimetatud üürilepingu 20 (kahekümne) päeva jooksul alates konkursi tulemuste kinnitamisest, arvestades tingimustes toodut;
5. meil ei esine üüripäringu tingimuste punktis 2.2 toodud asjaolusid, mis takistaksid konkursil osaleda;
6. meil on kõik võimalused ja vahendid eelnimetatud pakkumuse nõuetekohaseks teostamiseks;
7. pakkumuse koosseisus esitatud pakkumuse maksumuse tabel on nõuetekohaselt täidetud. Saame aru, et pakkumuse maksumuse tabeli mittenõuetekohase täitmise puhul lükatakse meie pakkumus tagasi kui üüripakkumuse esitamise ettepanekule mittevastav;
8. mõistame, et Riigi Kinnisvara AS ei ole seotud kohustusega aktsepteerida temale laekunud madalaima maksumusega pakkumust. Aktsepteerime Riigi Kinnisvara ASi õigust lükata tagasi kõik pakkumused päringu tingimustes kirjeldatud juhtudel;
9. meie pakkumus on jõus 60 päeva pakkumuse esitamisest alates;
10. Märkused
a. …………………………………………………………………………………………..
b. …………………………………………………………………………………………..


Pakkumise esitaja nimi: _________________________

Allkiri: _______________________________________

Ametinimetus: _________________________________

Allkirjastamise alus/volitused: _____________________


Lisad
• …

Lisa 3 – Üüripinna tehnilised nõuded

1. Üldnõuded
1.1. Üüripind peab olema projekteeritud ja ehitatud välja tasemel, mis tagab nende ruumide funktsioonidekohast kasutamist arvestades päringus toodud tingimusi.
1.2. Üüripind peab alates üüripinna üleandmisest kuni üürilepingu lõpuni vastama tingimustes toodud nõuetele. Üüripind peab olema sellises seisukorras, et ei vaja alates üüripinna üleandmisest kuni üürilepingu lõpuni rekonstrueerimist ja tehnosüsteemide uuendamist või asendamist ehitusseaduse mõistes.
1.3. Lisaks on alljärgnevalt kirjeldatud üürniku soove ja tingimusi, millele üürnik pöörab erilist tähelepanu:
1.3.1. üüripinnal kasutatud/kasutatavad materjalid, tooted, seadmed, tehnosüsteemid ja nende paigaldamise tehnoloogia peavad tagama võimalikult pika kasutusea, vastupidavuse ning olema võimalikult kulumis- ja vandaalikindlad;
1.3.2. Üüripinna ruumide planeerimisel ja sisekujunduses (sealhulgas seinte värv, põrandakatete värv ja tüüp, aknakatted jmt) tuleb lähtuda Politsei- ja piirivalveameti (PPA) teeninduskeskkonna standardist (Lisa nr 8);
1.3.3. kasutatud seina- ja põrandate viimistlusmaterjalid, aknalauad jm. käeulatuses olevad materjalid ning tooted peavad taluma sagedast pesu aktiivsete puhastusvahenditega;
1.3.4. kõik lisaks täna hoones olemas olevatele süsteemidele väljaehitatavad tehnosüsteemid peavad toimima hoone kasutamise seisukohast kõige ökonoomsemal viisil;
1.3.5. ruumides peab olema tagatud vajalik helipidavus, akustika, ohutus, õhuvahetus, valgustus, sobilik tehnosüsteemide paigaldus ja muud tervisekaitsest ja ruumide põhifunktsioonidest ja kasutusintensiivsusest tulenevad nõuded;
1.3.6. projektlahendus peab soovituslikult olema energiasäästlik (kaalutud energiakasutuse C klassi hoone vastavalt määrusele; ETA või KEK ≤160 kWh/(m² a).
1.3.7. välise ja sisemise materjalivaliku lähtekohaks peab olema võimalikult pikk vastupidavusperiood ja ekspluatatsiooniline odavus. Arvestama peab ka asjaoluga, et võimalike remonttööde teostamine oleks suhteliselt odav ja tehnoloogiliselt lihtsalt teostatav.
1.4. Üürileandja kohustub esitama üüripinna üürniku vajadustele kohandamisel üürniku nõudmisel sisearhitektuuris kasutatavate materjalide näidised.
1.5. Vastavalt üürilepingule on ruumide remondikohustus ruumides nõuetekohaste tingimuste tagamiseks üürileandja kohustus. Sellest tulenevalt tuleb juhul kui tegemist ei ole uusehitusega, enne üüripinna üürnikule üleandmist üüripinnal üürileandja poolt teha vajalikus mahus remonttöid siseviimistluse ja tehnosüsteemide uuendamiseks, et tagada üürnikule nõuetekohane ja esteetiline töökeskkond (sh vahetada vajalikus mahus põrandakatteid ja uuendada muud pinnaviimistlused, et ehitise kvaliteedi osas oleksid ruumid üüripinna üleandmisel heas seisukorras). Lisaks tuleb arvestada, et siseviimistluse ja tehnosüsteemide uuendamise tööd tuleb läbi viia enne üüripinna üleandmist ka nendes ruumides, kus lähtuvalt ruumi viimistluse ja tehnosüsteemide kvaliteedist ja vanusest tuleks need tööd teostada järgneva 3 aasta jooksul.
1.6. Juhul, kui käeolevates nõuetes või üüripäringu tingimuste lisades ei ole süsteemide või ruumide osas nõudeid esitatud, tuleb lähtuda Riigi Kinnisvara ASi juhendist „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele“ (http://rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-koolide-ja-buroohoonetele- vt Ruumikaardid).
1.7. NB! Juhul, kui üüripind ei vasta päringu tingimustes toodud ühele või mitmele tingimusele, siis tuleb need tingimused kirjeldada lisa nr 1 märkuste jaotuses ja seda võtab hindamiskomisjon arvesse üüripakkumise hindamisel.

2. Turvalisus
2.1. Kõik üüripinna bürooruumid ja ühendusteed peavad olema varustatud tehnilise valve seadmetega. Üüripind peab olema jagatav eraldi valvestatavateks tsoonideks, arvestades, et minimaalselt teenindussaal, töökabinetid, dokumendihoidla ja seadmeteruum peavad olema eraldi valvestatavad.
2.2. Üüripinna sissepääsuuksed peavad olema varustatud läbipääsusüsteemiga (distantskaardilugeja). Üürnikule tuleb üle anda 60 läbipääsukaarti. Üüripinna valvestamine ning ligipääsu juhtimine peab olema ainult üürniku kontrolli all.
2.3. Iga 2 teenindusleti kohta peab olema üks kuppelkaamera. Kaamerate parameetrid vastavalt Politsei- ja piirivalveameti (edaspidi PPA) turvasüsteemide projekteerimis- ja teostusjuhendile;
2.4. Teenindussaali üldkaamerad (eeldatavalt 2 tk) peavad katma kogu teenindussaali üldvaated. Kaamerate paigutus täpsustatakse üürnikuga. Kaamerate parameetrid peavad vastama PPA turvasüsteemide projekteerimis- ja teostusjuhendile;
2.5. Kõik teenindusletid tuleb varustada nn paanikanuppudega. Teostus peab vastama PPA turvasüsteemide projekteerimis- ja teostusjuhendile.

3. Arvuti ja sidevõrgu nõuded
3.1. Telefoni- ja arvutivõrgu aktiivseadmete paigaldamine ei ole üürileandja kohustus.
3.2. Üürile antava pinna kaablisüsteemidel peab olema oma jaotla, mis on täielikult üürniku käsutuses ja ei ole seotud maja teiste osadega. Juhul kui oma jaotla või jaotlate eraldamine pole võimalik peavad üürniku seadmed olema eraldi lukustatavates seadmekappides. Jaotla on ette nähtud järgmiste seadmete ning liideste paigaldamiseks:
3.2.1. arvutivõrgu aktiivseadmed;
3.2.2. arvutisidekaablite (ühendused vastavalt fiiberoptiliste ja/või CAT5E arvutivõrgu kaablite jaoks) peajaotuskilp e. peakross – PJK (19” seina/põranda seadmekapp/püstik (rack)/seadmeraam) – 42U, 2 tk, juhul kui on eraldi lukustatavad, siis perforeeritud ustega;
3.2.3. tugevvoolu reservtoite automaatika (seade üürniku poolt);
3.2.4. jaotla kliimaseadme jahutusvõimsusega min 5kW.
3.3. Üürniku jaotla suurus on 10-15 m².
3.4. Hoone sisend tuleb ühendada PJK-ga multimode fiiberoptiliste kaabliga (24 kiudu).
3.5. Kaablisüsteemid peavad olema kooskõlas järgmiste standartidega:
3.5.1. rahvusvaheline ISO-11801 (min klass D);
3.5.2. Euroopa EN 50173 (min klass D);
3.5.3. Põhja Ameerika ANSI/EIA/TIA 568A (CAT5E) ja ANSI/EIA/TIA 569;
3.5.4. Eesti SFS 3209, SFS 4365, SFS 5656 ja EEI3-5-3:1994.515.2;
3.6. Lokaalvõrgu sidekaablid ei tohi läbida ühegi teise asutuse ega avalikke ruume.
3.7. Kaabelduse topoloogia
3.7.1. Kaablid peavad olema struktureeritud arhitektuuri kasutades kas:
3.7.1.1. kasutades hierarhilist tähekujulist arhitektuuri: iga kolme korruse kohta üks või rohkem keskpunkti, edaspidi sidejaotuskapp (SJK) või
3.7.1.2. kasutades ühe keskpunktiga tähekujulist arhitektuuri, kusjuures keskpunktist lähtuvad kaablid peavad hõlmama kõiki ruume
3.7.2. SJK ja PJK lahendamisel tuleb:
3.7.2.1. Kasutada nende sees min CAT5E RJ45 krossipaneele;
3.7.2.2. Kasutada SJK jaoks seina/põranda 19” lukustatavaid seadmekappe;
3.7.2.3. Varustada SJK-d ja PJK 6x230V DATA toitepaneeliga ning 2U seadmeriiuliga;
3.7.2.4. Kõik ühendused teostada min CAT5E sidekaablitega või (kui kaabli pikkus on üle 90 m) multimode fiiberoptiliste kaablitega.
3.7.3. SJK-id ühendada PJK-ga multimode fiiberoptiliste kaabliga (min. 4 kiudu);
3.7.4. Juhul, kui süsteemis on rohkem kui üks SJK, tuleb vedada iga SJK ja PJK vahel kolm min CAT5E reservkaablit;
3.7.5. Võrgu kaablite hulka peavad olema kaasa arvatud ka jaotuskappide patch-kaablid.
3.8. Üürnikule antakse üle üüripinna kaablivõrgu joonised ja mõõdistused vastavalt standardile EN590174.
3.9. Töökohtade varustatus
3.9.1. Iga teenindusleti töökoht tuleb varustada 3xRJ45 + 8x230V pistikupesadega;
3.9.2. Iga kliendiarvuti töökoht teenindussaalis tuleb varustada 2xRJ45 + 2x230V pistikupesadega;
3.9.3. Iga fotoboks tuleb varustada 2xRJ45 + 2x230V pistikupesadega;
3.9.4. Dokumendilugeja tuleb varustada 1xRJ45 + 1x230V pistikupesadega;
3.9.5. Printer tuleb varustada 1xRJ45 + 1x230V pistikupesadega;
3.9.6. TV kohad tuleb varustada 1xRJ452x230V pistikupesadega
3.9.7. Iga töökabineti töökoht tuleb varustada 2xRJ45+6x230V. Arvutivõrgu ja side kaabeldus teha min CAT5E kaablitega.
3.9.8. Üüripinnal peab olema kogu üüripinda katva Wifi tarbeks paigaldatud lae alla 2×RJ45 pesad. Pesade arv sõltub hoone arhitektuurist.

4. Sisekliima ja energiatarve
4.1. Bürooruumide sisekliima peab vastama punktis 1.6. nimetatud ruumikaartidel toodud nõuetele.
4.2. Elektrienergia ja vee tarbimine peab olema üüripinnal eraldi mõõdetav.
4.3. Nõuetekohased sisekliima (küte, jahutus, ventilatsioon) tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja nendega seotud ruumides, nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid, puhkeruumid jms) tööpäeviti ajavahemikul 7.30…18.00 (edaspidi tööaeg). Väljaspool tööaega on üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi hoone energiatarbe optimeerimiseks.
4.4. Ööpäevaringselt ja nädalapäevast sõltumatult tuleb nõuetekohane sisekliima ja elektrivarustatus tagada aktiivseadmete jaotlas.

5. Muud lisanõuded arhitektuurile
5.1. Ruumiprogrammi lahendamisel tuleb lähtuda üüripäringu lisades 4 ja 7 toodud vajadustest.
5.2. Teenindussaali laius peaks olema 20-30m (st teenindussaaliks ei sobi pikk ja kitsas ruum);
5.3. Administratiivalal (tugialal) peab olema vähemalt 3 sissepääsu: 2 teenindusalalt ja 1 sissepääs töötajate tööle tulekuks, mis ei läbi teenindussaali;
5.4. Teenindussaal peab olema seotud dokumendihoidlaga ja dokumendihoidla kulleriruumiga.
5.5. Kulleriruumi peab saama siseneda läbimata teenindussaali.
5.6. Teenindussaalist peab olema avariiväljapääs.
5.7. Hoone peab olema varustatud majajuhtidega. Majajuhi päevakohastamine toimub üürileandja kulul.
5.8. Üürnikul peab olema õigus paigutada hoonele oma asutuse logo/asukoha tähis ilma lisatasuta (va kohaliku omavalitsuse reklaamimaks).
5.9. Teenindussaalis peab olema vähemalt üks WC, kus on tagatud inva-WC võimekus.

6. Inventar, sisustus ja selle paigaldamine
6.1. Üürileandja poolt tuleb paigutada üüripinnale ja hoida kogu üüriperioodi jooksul üürihinna eest töökorras järgmine sisustus ja inventar:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
6.1.
6.1.1.
6.1.2. Jalapuhastusrestid ja matid;
6.1.3. Tualettruumide sisustus vastavalt tualettruumi ruumikaardil toodud kirjeldusele;
6.1.4. Evakuatsiooni plaanid;
6.1.5. Tulekustutussüsteem (s.h tulekustutid ja nende paigaldamine, hooldus);
6.1.6. Aknakatted vastavalt PPA teeninduskeskkonna standardile;
6.1.7. Töötajate puhkeruumi kööginurga kohtkindel mööbel.

6.2. Üürniku poolt paigaldatav sisustus:
6.2.1. teenindusletid;
6.2.2. diivanid;
6.2.3. töölauad;
6.2.4. klienditoolid;
6.2.5. dokumendikapid,
6.2.6. riidekapid.

6.3. Üürniku poolt paigaldatavad seadmed:
6.3.1. töökohaarvutid ja printerid;
6.3.2. järjekorratablood;
6.3.3. järjekorrapult;
6.3.4. fotoboksid,
6.3.5. kliendiarvutid;
6.3.6. dokumendilugeja;
6.3.7. televiisorid koos seinakinnitustega;
6.3.8. teenindussaali printer.

ÜÜRILEPING NR ……


Lepingu sõlmimise kuupäevaks on digiallkirjastamise kuupäev

Leping on sõlmitud

Üürileandja ………………………….
Registrikood/isikukood: ………………………….
Juriidiline aadress: ………………………….
Telefon: …………………………
Faks: …………………………
E-post: …………………………
Esindaja lepingu sõlmimisel: …………………………..
Kontaktisik: ………………………….
Telefon: …………………………..
E-post: ………………………….

ja

Üürniku …………………………
Registrikood/isikukood: ………………………….
Juriidiline aadress: …………………………..
Telefon: …………………………..
Faks: …………………………..
E-post: …………………………
Esindaja lepingu sõlmimisel: …………………………..
Kontaktisik: …………………………..
Telefon: …………………………
E-post: ………………………….


vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.


1. ERITINGIMUSED

1. Üüripinna asukoht

Aadressil „linn/vald“ „tänav, maja nr“ asuv kinnistu „kinnistusraamatu registriosa number“, katastritunnus „katastritunnus“, pindala „ruutmeetrid numbritega“ m².

2. Üüripinna suurus ja paiknemine

2.1. Üüritav pind hoones ….. (ehitisregistri kood …….., kasutusotstarve …………) kokku … m², millest üürniku ainukasutuses on ……….. m² ja ühiskasutuses ……….. m².

Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone suletud netopind, millest on maha arvestatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind, trepikojad ja vertikaalsed läbiviigud.

2.2. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku „parkimiskohtade arv“, millest:
ainukasutuses „parkimiskohtade arv“;
ühiskasutuses oleval parkimisalal üürniku poolt kasutatavad „parkimiskohtade arv“.

2.3. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku „ruutmeetrid numbritega“ m².

Üüripinna paiknemine on esitatud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel.

3. Üüripinna sihtotstarve

Üüripinna sihtotstarve on „peamine kasutusfunktsioon, nt büroohoone jm“.

4. Üüripinna kvaliteet

Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine

Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on „kuupäev“hiljemalt 01.06.2015.

6. Üür ja üüriteenused

6.1. Üüri liik on turupõhine.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
6.3. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel.
6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 20…...17a.
6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.6.3. Indeksis kasutatav koefitsient on 1,0 (üks koma null). Juhul, kui pooled muudavad üürikomponente või nende osakaalu üüriteenustes, mis mõjutab üüri indekseerimisel kasutatavat koefitsienti, lepivad pooled vajadusel samaaegselt kokku ka koefitsiendi suuruse muutmises.
6.6.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 15. veebruariks.
6.6.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.
6.6.6. Üürnik kohustub esitama õigeaegselt ja nõuetekohaselt taotluse riigieelarve menetlemise protsessis üüri jaoks rahaliste vahendite saamiseks.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu

7.1 Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2 Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks.
7.3 Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.4 Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2.
7.5 Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest:
7.5.1 Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 15. veebruariks.
7.5.2 Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.
7.5.3 Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Tasu arvestamine algab „kuupäev“ või „muu kokkulepe“.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür ja fikseeritud kõrvalteenused arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest.
Üürileandja esitab arved üürniku kontaktisiku e-postiaadressile ja Politsei- ja Piirivalveametile avatud eArvekeskuse aadressile: [email protected] üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest.
Üürileandja esitab üürnikule arve E-arvena või PDF dokumendi formaadis e-kirjaga. E-arve saadetakse e-arvete operaatori Eesti E-Arvete Keskus OÜ kaudu (täpsem info http://www.arvekeskus.ee/). E-arve loetakse laekunuks selle Eesti E-Arvete Keskuse OÜle laekumise kuupäevast. PDF-formaadis arve saadetakse aadressile [email protected] märkides faili nimeks täitja nime ja selle järel arve numbri. PDF-arve genereeritakse PDF-generaatoriga.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates.

9. Lepingu tähtaeg

9.1. Leping jõustub selle mõlema poole poolt allkirjastamisest.
9.2. Leping lõpeb 10 (kümne) aasta möödumisel valduse üürnikule üleandmisest.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on õigus tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 nimetatud rikked kõrvaldada või teha avariijärgne remont ise või lasta seda teha kolmandal isikul tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud tähtaegadest lühema tähtaja jooksul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud üürileandja esindajaga ning hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult vormistatud. Sellisel juhul ei loeta lepingu tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud üürileandja kohustuste täitmata jätmist üürileandja poolseks lepingu rikkumiseks ning üürnikul puudub õigus rakendada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid. Tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 nimetatud rikete kõrvaldamise või avariijärgse remondi tüüptingimuste punktides 5.5 ja 5.6 sätestatud tähtaegadest lühema tähtaja jooksul tegemise kulud kannab üürnik.
10.2. Pooled on kokku leppinud, et vastavalt tüüptingimuste punktile 10.7 on poolel õigus nõuda lepingu tüüptingimuste punktide 8.3 või 8.4 alusel rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis võrdub lepingu ülesütlemise ajal kehtiva üüri korrutamisel kolmega.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

11.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja on kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul lepingu jõustumisest.
11.2. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud:
a) andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt;
b) ilmuma üürileandja poolt teatatud ning üürniku poolt aktsepteeritud ajal ja kohta üürimärke kinnistusraamatust kustutamiseks.
11.3. Juhul, kui üürnik ei täida lepingu eritingimuste punkti 11.2 alapunktides nimetatud kohustusi, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult leppetrahvi lepingu lõppemisele eelneva kalendrikuu ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
11.4. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu tähenduses mistahes mittevastavuste ilmnemisel lähtuvad pooled alljärgnevast:
a) puuduste kõrvaldamise teostamine – kõikidel lepingus kirjeldatud juhtudel kõrvaldab puudused üürileandja, sh juhul, kui selliste mittevastavuste eest vastutab lepingu kohaselt üürnik;
b) puuduste kõrvaldamise finantseerimine – üldjuhul finantseerib puuduste kõrvaldamist üürileandja ja vastavad kulutused sisalduvad üüris, v.a. kui on kokku lepitud, et puuduste kõrvaldamist finantseerib üürnik (kulutused ei sisaldu üüris) või kui pooled lepivad finantseerimises eraldi kokku;
c) puudustest tulenevalt õiguskaitsevahendite rakendamine üürileandja suhtes – üürnikul puudub õigus rakendada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid juhul, kui tegemist on puuduse või takistusega võlaõigusseaduse tähenduses, mis on põhjustatud üürniku tööspetsiifikat puudutavate õigusaktide kohustuslike nõuete muutmisest või uute nõuete kehtestamisest.
Eeltoodu ei piira üürniku õigust nõuda üürileandjalt lepinguga kokkulepitud kohustuste täitmist ning sellisel juhul on silmas peetud, et õiguskaitsevahendite rakendamise keeld kehtib kuni tähtajani, mil üürileandja ei ole ületanud puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaega.
11.5. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui üürnikul ei ole võimalik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada ja üürnik ei ole sellise olukorra tekkimise eest vastutav ning kui see on arvestades puuduse või takistuse iseloomu ja kestust põhjendatud, on üürileandja kohustatud leidma kuni üüripinnal puuduse või takistuse kõrvaldamiseni ja sihtotstarbelise kasutamise taastamiseni, üürnikule asenduspinna. Asenduspinna leidmise kulud kirjeldatud juhul kannab üürileandja. Asenduspinna kasutamiseks sõlmivad pooled täiendava kirjaliku kokkuleppe.
11.6. Pooled on kokku leppinud, et üürnikul on õigus taotleda üüripinna suuruse muutmist. Üürniku esitatud kirjalik taotlus üüripinna suuruse muutmise kohta vaadatakse üürileandja poolt läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise korral teatab üürileandja sellest üürnikule kirjalikult koos vastavasisulise põhjendusega 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Üüripinna suuruse muutmisel sõlmivad pooled lepingu muutmise kokkuleppe, kus korrigeeritakse üüripinna suurust ning üüri ja kõrvalteenuste tasu. Pärast lepingu muutmise kokkuleppe allkirjastamist toimub üüripinna üleandmine vastavalt lepingu tüüptingimuste punktides 2.2 või 9 sätestatule.
11.7. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et lepingu lisas 3 kokkulepitud üür ei sisalda järgmiseid kulusid:
a) remonttööde maksumust, mis ületab tüüptingimuste punktis 3.3 nimetatud ulatuse;
b) parendustööde maksumust;
c) lisas 2 üüris mittesisalduvatena märgitud tegevuste kulusid;
d) lepingu dokumentides üüris mittesisalduvatena märgitud muid kulusid.
11.8. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus taotleda lepingu muutmist tingimusel, et muudetav tüüptingimus sisaldab vastavat volitusnormi. Lepingu muutmise taotlus vaadatakse poole poolt läbi 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul kirjaliku taotluse saamise päevast arvates. Lepingu muutmisest keeldumisest teatab pool taotluse esitanud poolele kirjalikult koos vastavasisulise põhjendusega 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Lepingu muutmiseks sõlmivad pooled täiendava kokkuleppe, mis vormistatakse lepingu muudatusena.
11.9. Pooled on kokku leppinud, kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast:
a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 2 (kaks) kuud ette;
b) juhul, kui üüripinna võõrandamine toob kaasa üürilepingu ennetähtaegse lõppemise, siis kohustub üüripinna omandanud uus üürileandja koostöös Riigi Kinnisvara ASi ja üürnikuga leidma üürnikule uue üüripinna selliselt, et üürniku põhitegevus ei katkeks. Sellisel juhul kohustub Riigi Kinnisvara AS võtma uue üüripinna üürile ning andma selle üürnikule allüürile. Uue üüripinna leidmise kulud kannab üüripinna omandanud uus üürileandja.
11.11 Pooled on kokku leppinud, et üürileandja on kohustatud üürnikuga eelnevalt kooskõlastama isiku, kellele soovitakse üüripind võõrandada, üürileping üle anda või ühiskasutatavas hoones üüripinda välja üürida. Üürnikul on õigus keelduda vastava kooskõlastuse andmisest üksnes juhul, kui see on põhjendatud. Üürnik on kohustatud teatama üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürileandja poolt esitatud isiku kooskõlastamisest või sellest keeldumisest 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul üürileandja poolt vastava taotluse saamisest arvates.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine

12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust (eritingimused ja tüüptingimused), lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sh lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 30. septembri 2013. a määruse nr 142 „Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüp­tingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma all­kirjastamiseta. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu tüüptingimused, eritingimused ja/või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse tingimuste järgmisest tähtsuse järjekorrast:
a) lepingu eritingimused;
b) lepingu lisad;
c) lepingu tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetena kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standard EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvara keskkonna korraldamine“.
12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse kasutustasu muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 30.09.2013 määruse nr 142 „Hoonestatud kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ §-des 7–10 ja 12 sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

13. Lepingu lisad

1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid
2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt
5. Hoone sisekorraeeskiri





Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt


Üürileandja Üürnik




TÜÜPTINGIMUSED


1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule lepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele võib lisanduda käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustööd on tegevused, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe ja suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

1.14. remonttööd on tegevused, millega taastatakse üüripinna ja selle osade, sealhulgas konstruktsioonide või teenindavate süsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu sõlmimisel kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele võib lisanduda käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule;

1.19. üüripind on eritingimustes kirjeldatud kinnistu või selle osa;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenus) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. Ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis.
3.3.2. Kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenus­lepingute enne­tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.
3.9.2. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.
3.9.3. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
3.9.4. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile­andjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes ühte varianti alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee- ja kanalisatsiooniteenus) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastase protsentuaalse muutuse ja lepingus kokku lepitud koefitsiendi korrutis.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.
3.16.3. Eritingimustes kokku lepitud koefitsient peab olema vahemikus 0,0–1,0.
3.16.4. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga kümne aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürile­andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigus­aktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrval­teenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. a direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud kvaliteedis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetele ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitse­vahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja koos­kõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüri­pinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingu­järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris;
10.12.2. kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata.
10.13. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
10.14. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.15. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.