Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

1

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

2

Koostajad: Aadu Niidas, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Anna-Helena Purre, Üllar Rammul, Marge Uppin

© 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

3

SISUKORD

1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus................................... 4

2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 7

2.1. Kavandatav tegevus ................................................................................................... 7

2.2. Alternatiivsed võimalused ......................................................................................... 8

3. Keskkonnamõju hindamise sisu ...................................................................................... 9 4. Hindamismetoodika ...................................................................................................... 21 5. Ajakava ........................................................................................................................... 26 6. Arendaja, otsustaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused . 28

Lisa 1. Kõrsa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus Lisa 2. KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 18.03.2020)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

4

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS

AS Jiffy Products Estonia (registrikood 10053049) kaevandab turvast Kõrsa turbamaardlas Kõrsa II turbatootmisalal (keskkonnaluba L.MK.PM-13269, kehtib 01.04.2005 – 19.12.2049) ja on kaevandanud varasemalt turvast Kõrsa turbatootmisalal (L.MK.PM-13270) 107,34 ha suurusel mäeeraldisel. Ettevõte soovib Kõrsa turbatootmisalal kaevandamist jätkata, kuna suurele osale alale on rajatud juba kaevandamiseks vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab Kõrsa turbamaardlas kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Kõrsa turbatootmisalal kaevandamise jätkamine ja mäeeraldise suurendamine võimaldab turbavaru antud maardlas ammendada, ilma et tekiks maavaraplokke, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Sel juhul on maavara ammendumisel võimalik ala ühtselt korrastada. Kõrsa mäeeraldisel on 338 tuh t kaevandatavat turba varu. Seetõttu esitas AS Jiffy Products Estonia 03.12.2019 kirjaga Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise loa muutmiseks, mis on Keskkonnaameti dokumendiregistris registreeritud numbriga 12-2/19/521.

Kaevandamise loa taotluse esitamise eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud mäeeraldisel ja sellega külgnevatel aladel turbavaru ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Kõrsa mäeeraldisel on hästilagunenud turba kaevandatav varu 77 tuh t ja vähelagunenud turba varu 261 tuh t. Kaevandatud maavara plaanitakse ka edaspidi kasutada aianduses ja energeetikas. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks planeeritakse 7 tuh t ja luba taotletakse 30 aastaks.

Kõrsa turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas ning piirneb loodest Sindi linna ja edelast Paikuse alevikuga, Pärnu linna piir asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 3,7 km kaugusel edela suunas (joonis 1). Kõrsa turbatootmisala paikneb riigi omandis olevatel kinnistutel: Kõrsa turbaraba (katastritunnus 56801:005:0160), Taali metskond 5 (56801:005:0277), Taali metskond 94 (56801:001:1157), Taali metskond 96 (56801:001:1159), Kõrsasoo (56801:001:1364), Taali metskond 95 (56801:001:1158), Taali metskond 1 (56801:005:0276) ja Kõrsa (56801:001:1363). Kõigi kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutused on Maa-amet või Riigimetsa Majandamise Keskus. Kinnistute sihtotstarve on kas turbatööstusmaa või maatulundusmaa. Kõrsa mäeeraldise kinnistud paiknevad kogu ulatuses Kõrsa turbamaardlas, mille registrikaardi number on 92. Vastavalt maavara

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

5

kaevandamise loa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 173,39 ha, koos teenindusmaaga 210,19 ha.

Turbatootmisala teenindushooned asuvad eraomandis oleval Kõrsa turbatootmisbaasi kinnistul (katastritunnus 56801:005:0104), mis asub taotletavast alast ligikaudu 1,9 km kaugusel põhja suunas plaanitava väljaveotee ääres. Kõrsa turbatootmisala ümbruskond on lääne poolt tihedalt ja ida poolt hõredalt asustatud. Lähimad elamud asuvad kavandatavast mäeeraldisest vähemalt ligikaudu 75 m kaugusel lääne ja põhja suunas, lähim majapidamine asub Sindi linnas asuvas Metsa tn 5 kinnistul (katastritunnus 74101:004:0059).

Kõrsa mäeeraldis on osaliselt, ligikaudu 43 % (75 ha) ulatuses ettevalmistatud (sugekiht on eemaldatud ning rajatud on kuivenduskraavide ja teede võrgustik). Maavara kaevandamise loa väljastamisel Kõrsa turbatootmisalale tuleb ettevalmistada ka ülejäänud osa mäeeraldisest. Mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone, kuid vahetult mäeeraldisest läänes paikneb Sindi-Papiniidu kõrgepingeliin (35 – 110 kV), keskpingeliin PUSTU:SND (1 - 20 kV) ning keskpingeliin RAEKÜLA:SND (1 – 20 KV).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonna mõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine algatati 18.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/122-4.

Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Keskkonnaministri 27.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” lisa 2 põhjal paikneb taotletav Kõrsa turbatootmisala kaevandamiseks sobival turbaalal.

Kõrsa II turbatootmisala

Kõrsa turbatootmisala

ASENDIPLAAN M 1 : 40 000

Joonis 1

Märkused: 1. Plaani koostamisel kasutati Maa-ameti WMS rakendust 2. Joonestamisel kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737)

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa

Taotletav mäeeraldis

Kehtiv mäeeraldis

Kehtiva mäeeraldise teenindusmaa

Väljaveotee

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

7

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

2.1. Kavandatav tegevus

Kõrsa turbamaardlas on turvast kaevandatud aastast 1966. Taotletav Kõrsa mäeeraldis on ligikaudu 43 % mahus ette valmistatud, mille käigus on eemaldatud taimestik, rajatud isevoolne kuivendusüsteem ja teede võrgustik. Ülejäänud ligikaudu 100 ha suurusel ala on vaja rajada eelkuivenduseks kuivendussüsteem, raadata mets ja eemaldada sugekiht. Toodangu väljaveoks on võimalik kasutada olemasolevat teede võrgustikku. Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 7 tuhat t.

Kõrsa turbatootmisalal planeeritakse toota frees- ja plokkturvast. Turba kaevandamisel kestab tootmisperiood mai keskpaigast augusti lõpuni. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja nende taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.

Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Freesitud turvas kuivatatakse väljakutel ja kogutakse vaakumkogujatega. Turvas ladustatakse 2 - 3 tootmistsükli järel väljaveoteede äärde või tootmisväljakute otstesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest.

Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga. Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kevadel kuivanud pätsid ladustatakse ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50%. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

8

kuivamiseks.

Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu sadamasse või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel.

2.2. Alternatiivsed võimalused

Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides, kus varasemalt on turvast juba toodetud.

KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Kõrsa turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kaevandamisluba ei väljastata. Sel juhul turba kaevandamine antud turbatootmisalal ei jätku, mäeeraldisel maavara ei ammendata ning juba rajatud turbatootmisala osa korrastatakse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

9

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse.

3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.

3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.

3.3 Kasutatud infoallikad.

3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.

3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74) kohaselt ei asu taotletav Kõrsa turbatootmisala rohevõrgustiku tuumaalas ning asub rohevõrgustiku koridorist enam kui 100 m kaugusel. Kõrsa maardla on kohaliku tähtsusega turbamaardla ning Kõrsa turbatootmisala on maakonnaplaneeringus rühmitatud I ja II kategooriasse:

₋ I kategooria: alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud, kaevandamistegevus toimub juba praegu ning kus on mõistlik kaevandamist jätkata;

₋ II kategooria: alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi.

Taotletava Kõrsa turbatootmisala kattub maakonnaplaneeringus taotletav mäeeraldis osaliselt puhkemetsa ja vähesel määral (2,4 ha ulatuses) Sindi väärtusliku maastiku piiriga. Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ on soovitatud kaevandamiseks eelistada juba kuivendusest rikutud alasid, vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on väärtuslike märgalade kuivendamine keelatud, v.a juhtudel, kui alale on antud kaevandamise luba. Juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

10

tuleb ala korrastada selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga. Taotletav Kõrsa turbatootmisala vastab üldjoontes nendele tingimustele, kuna väärtusliku maastikuga kattumine on vähene, kuid KMH aruandes hinnatakse muuhulgas kavandatava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule. Samuti toetab Kõrsa turbatootmisalal turbatootmise jätkamine kasutuselevõetud maardlates varude maksimaalset ammendamist ja alade korrastamist.

Uus Pärnu linna üldplaneering (omavalitsusüksusena) on algatatud Pärnu linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63, kuid selle lähtealuseks olevas Paikuse valla üldplaneeringus (kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 8, üle vaadatud 16.12.2013 Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 23) on olemasolev Kõrsa turbatootmisala reserveeritud mäetööstusalana ning taotletav Kõrsa turbatootmisala on reserveeritud kompensatsioonialana. Üldplaneeringu kohaselt on kompensatsioonialad eelkõige inimtegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid mahendavad ja maastikku mitmekesistavad alad, mis on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Kompensiatsioonialale tuleb vältida uute majapidamiste rajamist ning need alad toetavad rohelise võrgustiku toimimist.

Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) eesmärgiks on arendada turba kaevandamist ja suurendada turba kasutamist Pärnumaal ja Eestis tervikuna, seejuures parimat võimalikku tehnikat kasutades ning turba kaevandamise ja kasutamise läbi elanikkonna tööhõive ja sotsiaaltingimuste paranemist tagades. Arengukavas tuuakse välja, et lisaks otsestele looduskaitselistele piirangutele ei ole maakonna planeeringute järgi paljudel aladel intensiivne inimtegevus soovitatav. Samas juhib arengukava tähelepanu asjaolule, et rohevõrgustiku tugialad ja koridorid haaravad enda alla enamuse Pärnu maakonna riigimetsamaadest ning valdava osa soodest, mistõttu ka uued kavandatavad turbatootmisalad rohevõrgustikuga kattuvad.

Kõrsa maardla on Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Juba kaevandatud taotletav mäeeraldise osa, kui ka olemasoleva taimkattega on tugevalt kuivendusest

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

11

mõjutatud, eriti lääneosas, kus on olemas kinnikasvav kuivendusvõrk. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.

Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Kõrsa turbatootmisalal on varasemalt turvast toodetud või osaliselt kuivendusest mõjutatud. Looduskaitse arengukavas käsitletakse turvast loodusvarana, mille kasutamisel on looduskaitse eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist. Turba kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.

Kõrsa turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti veemajanduskava (edaspidi VMK) on koostatud aastateks 2015 – 2021 (kinnitatud 07.01.2016), mille eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolu-režiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Lääne-Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem põllumajandusest tulenevat koormust. Kõrsa mäeeraldiselt plaanitakse kuivendusvett ära juhtida Sindi oja (VEE1145300) kaudu, mille seisundit ei ole Lääne-Eesti VMKs hinnatud. Sindi oja suubub Pärnu jõkke (VEE1123500), mille 2019. a. veekogumite seisundi koondhinnang on „kesine“ kuid koondseisundi eesmärk aastaks 2021 ja aastaks 2027 on „hea“ (Keskkonnaseire infosüsteem KESE). VMK-s on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed, millega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.

− Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

12

tulenevad võimalikud piirangud.

− Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik.

− Kuivendustingimused.

− Maavara kvaliteet ja varu.

− Ilmastikutingimused.

− Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid.

Kuivendusvee kavandatavalt mäeeraldiselt ära juhtimiseks kasutatakse Sindi oja. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside emissooni, raba erinevad kasutusviise ja kaevandatud maa korrastamise kohustust maapõueseaduse alusel.

3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.

− Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess.

− Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.

− Kaevadatud ala korrastamine.

Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata.

3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid.

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade taotletava Kõrsa turbatootmisala ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest.

− Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele.

Kõrsa turbatootmisalalt plaanitakse kuivendusvett ära juhtida Sindi oja (VEE1145300) kaudu, mis suubub Pärnu jõkke (VEE1123500). KMH aruandes käsitletakse kavandatava turbatootmisala väljalaskude veeseire ja turbatootmisala suublaks olevate veekogude suublaseire vajadust ning turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee võimalikke mõjusid

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

13

pinnaveekogudele. KMH aruandes käsitletakse olemasoleva Kõrsa II mäeeraldise väljalaskude veekvaliteeti ning hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju Sindi oja veekvaliteedile ning kahe turbatootmisala võimalikke koosmõjusid.

− Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis.

Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse turbaväljakutele kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Väljakute ümber asuvate turbatootmisala kogujakraavide kaudu juhitakse kuivendusvesi Sindi oja kaudu Pärnu jõkke. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse vajadusel ette vastavad leevendusmeetmed.

− Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

KMH aruandes hinnatakse Kõrsa turbatootmisala töötamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid kaevude veetasemele ja kvaliteedile. Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena ei kasutata). Ei ole põhjust eeldada, et Kõrsa turbatootmisalal turba kaevandamine hakkab mõjutama joogivee kvaliteeti. Maa-ameti geoloogilise baaskaardi (1: 400 000) toodud hinnangul on kavandatava tegevuse alal tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Põhjavee kaitstust võimaliku reostuse eest aitavad tagada turbalasundi lamamiks olevad järvemuda, liivad ja moreen.

Kariste talu mänd

Sindi vallamaja

Otsa saar

Sindi mõisa kelder

Altküla

Oraste küla

Lanksaare raba turbavõtukoht

Sinioja küla

Kiisa koolimaja

Sindi pais

Konsa auk

Juhaaselja küla

Sindi mõis

Kiisa küla turbavõtukoht

Taali koolimaja

Wöhrmannshofi karjamõis

Sõmera talukoht

II maailmasõja mälestuskivi

Tringa totanus (punajalg-tilder)

Numenius arquata

(suurkoovitaja)

Tetrao tetrix (teder)

Cobitis taenia (hink)

Pluvialis apricaria (rüüt)

Tringa glareola (mudatilder)

Tringa glareola (mudatilder)

Pluvialis apricaria (rüüt)

Numenius arquata (suurkoovitaja)

Motacilla flava

(hänilane)

Cottus gobio (võldas)

Cottus gobio (võldas)

Cottus gobio (võldas)

Sterna hirundo (jõgitiir)

Tringa totanus (punajalg-tilder)

Lanius collurio (punaselg-õgija)

Lanius collurio (punaselg-õgija)

Circus pygargus (soo-loorkull)

Numenius phaeopus (väikekoovitaja)

Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil)

Dryocopus martius

(musträhn)

Tetrao tetrix (teder)

Tetrastes bonasia (laanepüü)

Grus grus (sookurg)

Grus grus (sookurg)

Dactylorhiza maculata

(kuradi-sõrmkäpp)

Pärnu jõe loodusala

Kõrsa II turbatootmisala

Kõrsa kruusakarjäär

Kõrsa turbatootmisala

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2

Kõrsa turbatootmisala, Pärnu linn, Pärnu maakond,

Mäeeraldise lähiümbruse plaan Mõõtkava 1: 15 000

Kinnitas Aadu Niidas

Koostas Anna-Helena Purre Kuupäev 23.11.2020

Töö nr 20/3219

Märkused 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 17.06.2020. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.6.3 (litsents: EFL820902737) 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). I kaitsekategooria loomade lähim leiukoht asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 70 m kaugusel kirdes ja II kaitsekategooria loomade lähim leiupaik asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 250 m kaugusel läänes.

Taotletav mäeeraldis

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa

Kehtiv mäeeraldis

Kehtiva mäeeraldise teenindusmaa

Väljaveotee

Väärtuslik maastik

Keskkonnaregistrisse kantud puurkaev

Keskkonnaregistrisse kantud veelase

Lõhejõgi

Natura 2000 loodusala

III kaitsekategooria loomaliik

III kaitsekategooria taimeliik

III kaitsekategooria loomaliik

Rhevõrgustiku tuumala

Rohevõrgustiku koridor

Elektriliin

Vooluveekogu

Muinsuskaitsealune objekt

Pärandkultuuri objekt

Pärandkultuuri objekt

Muinsuskaitsealune objekt

Hoiuala

Kaitstav üksikobjekt

Vääriselupaik

Kaitsealuse üksikobjekti kaitsetsoon

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

15

− Mõju infrastruktuurile, sealhulgas liikluskoormusele.

Toodandu väljavedu kavandatakse mööda kohalikku Turbaraba teed (tee nr 8080069) ja sealt edasi mööda Pärnu-Tori tugimaanteed (riigitee) nr 59. Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel peenosakeste teket.

− Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja peenosakeste kontsentratsioon ning nende vastavus normidele.

Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele.

Samuti põhjustab turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika müra, mille levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessidest, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jne. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ligikaudu 0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem.

Taotletaval Kõrsa turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse Keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 põhjal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

16

− Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega.

Taotletavalt Kõrsa turbatootmisalalt on sugekiht eelnevalt osaliselt eemaldatud, eemaldada on vaja veel kavandatava laienduse alalt sugekiht (ligikaudu 200 tuh m3). Kõrsa turbatootmisala ettevalmistamise ja kaevandamisega tekkivad jäätmed (kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum, sugekiht) on jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mis ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega ka inimese tervisele. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada pindade tasandamiseks. Samuti on osa kändusid võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Turbalasundist eemaldatavad kännud kasutatakse teede täitematerjalina või realiseeritakse kohalikele elanikele küttematerjalina. Tulenevalt jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.

− Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus.

Tehnikat hooldatakse Kõrsa turbatootmisbaasi kinnistul (katastritunnus 56801:005:0104) Tehnika hooldamiseks on kinnistul töökoda (alltöövõtjatel ka väike kontori- ja olmehoone). Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku.

Turvast toodetakse mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Tulekahju tekkimise riski suurendavad tootmisterritooriumile sattunud kõrvalised isikud, kes ei ole tuleohutusnõuetest teadlikud. Seetõttu on oluline, et kõrvalised isikud ei sattuks turbatootmisala territooriumile. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Seetõttu on vajalik järgida tuleohutuse eeskirju, teha koostööd Päästeametiga ning järgida, et kõrvalised isikud, kes ei ole teadlikud tuleohutusenõuetest ei

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

17

sattuks turbatootmisala territooriumile. Turba kaevandamise ohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded.“

− Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele.

Hinnatakse turba kaevandamise kasutamise otstarbekust ja laienemise võimalusi antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Samuti käsitletakse maakasutuse ja turba kaevandamisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside vooge. Loodusvara kasutamise hindamisel lähtutakse säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“.

Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on tänaseks lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Kõrsa turbamaardla on nimetatud Keskkonnaministri määruses nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust.

Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

− Mõju maastikule.

Turba kaevandamise tulemusena eemaldatakse laiendatavalt alalt seni säilinud taimkate ja maapind jääb mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

18

− Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile.

Taotletaval Kõrsa mäeeraldisel on taimestik u 43 % ulatuses eemaldatud ning ülejäänud osa alast moodustavad kuivendusest mõjutatud rabakooslused. Kõrsa turbatootmisala piirneb läänest Sindi linna ja Paikuse alevikuga, lõuna- ja põhjasuunast peamiselt põllumajanduslike maade ja põhjast ammendunud turbatootmisalaga ning idast metsa ja looduslikus seisundis rabaaladega. Alal puuduvad muinsuskaitsealused objektid, kaitsealused üksikobjektid ning kaitsealused taimeliigid. Taotletav Kõrsa turbatootmisala ei kattu rohevõrgustikuga.

Taotletava mäeeraldise piiresse jääb pärandkultuuriobjekt Lanksaare raba turbavõtukoht. Taotletava mäeeraldise läheduses asub mitmeid kaitsealuste loomade leiukohti. Mäeeraldisest vähemalt 175 m kaugusele jäävad II kaitsekategooria loomaliikide suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9114045), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9114048), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9114047), tiigilendlase (Myotis dasycneme, KLO9114233) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilsonii, KLO9114046) leiukohad. Vähemalt 70 m kaugusel turbatootmisalast ida suunas asub merikotka (Haliaeetus albicilla, KLO9124743) leiukoht ja ligikaudu 390 m kaugusel mäeeraldise piirist Kõrsa merikotka püsielupaik (KLO3002001). Ligi 600 m kaugusel kavandatavast mäeeraldisest ida suunas asuvad III kaitsekategooria loomaliikide mudatildri (Tringa glareola, KLO9110398), rüüda (Pluvialis apricaria, KLO9110400), suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9110396), jõgitiiru (Sterna hirundo, KLO9110393), punajalg-tildri (Tringa totanus, KLO9110397), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9110380), tedre (Tetrao tetrix, KLO9110399), sookure (Grus grus, KLO9110395), soo-loorkulli (Circus pygargus, KLO9110390) ja valgelaup- rabakiili (Leucorrhinia albifrons, KLO9200368) leiukohad. Antud piirkonnas asuvad ka I kaitsekategooria loomaliigi niidurüdi (Calidris alpina schinzii, KLO9110406) ja II kaitsekategooria loomaliigi mustsaba-vigle (Limosa limosa, KLO9110391) leiukohad.

Kaitsealustest taimeliikidest asuvad taotletavast mäeeraldisest vähemalt 1,8 km kaugusel III kaitsekategooria käpalise kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata, KLO9337234) ja II kaitsekategooriasse kuuluva sookäpa (Hammarbya paludosa; KLO9337259) kasvukohad. Kaitsealuste seente ja samblike leiukohti kavandatava tegevuse piirkonnas ei asu. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb kavandatavast tegevusest ligikaudu 600 m kaugusele lääne

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

19

suunas. Loodusala kaitse-eesmärgiks Vabariigi Valitsuse 05.08.04 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ausel loomaliigid (harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus)), mille elupaiku kaitstakse ja elupaigatüübid (jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (6530*)).

− Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.

KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport, ala korrastamine jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Laiendatavale Kõrsa turbatootmisalale lähimad majapidamised Sindi linnas jäävad taotletavast mäeeraldisest vähemalt 75 m kaugusele.

Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd.

− Koosmõju teiste tegevusliikidega.

Taotletav Kõrsa turbatootmisala ümbritseb olemasolevat Kõrsa II turbatootmisala (maavara kaevandamise luba nr L.MK.PM-13269, kehtivus 01.04.2005 – 19.12.2049, omaja AS Jiffy Products Estonia). Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse seda arvesse.

3.9 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus.

Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

20

3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus.

Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.

3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest.

3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.

3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.

3.14 KMH aruandele lisatakse KMH menetlust kajastavad dokumendid, asjaomastelt asutustelt ja teistelt huvigruppidelt avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja avalike arutelude protokollid.

Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

21

4. HINDAMISMETOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamiseks on materjale piisavalt ning selleks kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringute vajadust ette ei nähta.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:

− Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;

− Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

− Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonna-taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle.

Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 2 alusel koostatud Keskkonnaministri 01.09.2019 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 4 lõige 2 punktis 2 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

22

Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad

Hinnatavad mõjukriteeriumid

Hindamismetoodika

Kuivendusvee mõju pinnaveekogudele

Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava turbatootmisala

lähiümbruses

Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses

Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku

keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine

Kuivendamise mõju soosetete veekihis

Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh „Soode

ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või

leevendamiseks“

Kuivendamise mõju põhjaveele ja

tarbekaevudele

Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist ehitust ja

hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme olemasolu, millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tuleneva mõju esinemist või

mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele

Mõju infrastruktuurile

Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht

Vaatlus – olemasolevate teede seisukord

Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline

lisanduv liikluskoormus teedele

Müratase

Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega

kaasnev müratase võib põhjustada normtaseme ületamist lähima õueala juures

Peenosakeste kontsentratsioon

Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse

varasemate uuringute tulemusi

Jäätmete teke

Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate jäätmete tekke hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

23

Keskkonnaavariid

Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“

Loodusvara kasutamise

otstarbekus ja tegevuse vastavus

säästva arengu põhimõtetele, mõju kasvuhoonegaaside

voogudele

Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu

põhimõtetele ning hindamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja säästva arengu seadusest

Mõju maastikule

Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine enne tegevuse alustamist

Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist

Mõju taimedele

Eksperthinnang – turbatootmisala kuivenduse mõju hindamisel taimestikule lähtutakse olemasolevast situatsioonist ja

looduskaitselisest informatsioonist. Taotletav Kõrsa turbatootmisalale lisanduvaid alasid on Eestimaa Looduse Fondi

poolt inventeeritud 2010. aastal, millega keskkonnamõju hindamisel arvestatakse. Vajadusel viiakse läbi täiendavad

uuringud

Mõju loomadele

Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku (sh linnustiku) iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid (eluslooduse mitmekesisuse seire). Rohevõrgustiku hindamisel kasutatakse planeeringutes toodud informatsiooni. Võimalusel tehakse koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade

liikumisega. Juhul kui olemasolevast keskkonnaalasest informatsioonis ei piisa, viiakse läbi täiendavad uuringud

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid

Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse

Infosüsteemi kantud informatsioonist.

Mõju kultuuripärandile

Eksperthinnang - mõju kultuuripärandile hinnatakse varasemate teadmiste ja Keskkonnaregistrisse kantud pärandkultuuri

objektide põhjal

Mõju inimese tervisele, heaolule ja

varale

Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevatest

keskkonnamõjudest ja nende ulatustest

Koosmõju teiste tegevusliikidega

Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste turbatootmisaladega, seejuures arvestatakse

võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid looduslikke vooluveekogusid, mõju välisõhule, jt mõjutegureid millega võib

eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

24

KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid, mida on hinnangute andmiseks piisavalt. Elustiku osas lähtutakse lisaks olemasolevale ja keskkonnamõju hindamise käigus koondatavale keskkonnaalasele informatsioonile ka läbiviidavate välivaatluste tulemustest. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Vabariigi Valitsuse määrus 12.12.2005 nr 293 „Turba kriitilise varu ja

kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad“; - Pärnu maakonnaplaneering 2030+; - Paikuse valla üldplaneering; - Ramst, R., Kaasik, C. 2018. Kõrsa turbamaardla Kõrsa turbatootmisala ja Kõrsa

II turbatootmisala mäeeraldiste jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2018. a), OÜ Inseneribüroo Steiger, EGF 8924;

- Kõrsa turbamaardla registrikaart nr 92; - Veersalu, K. 2019. Maavara kaevandamise loa taotlus; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist

saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - Kirjavahetus arendajaga.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2).

Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem.

Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

25

-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

26

5. AJAKAVA

Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava

NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU

1 KMH algatamise otsus Otsustaja 18.03.2020

2

P R

O G

R A

M M

KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul

3 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele

asutustele * Otsustaja

14 päeva jooksul pärast programmi saamist (KeHJS § 151 lg 2)

4 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KKA

ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul

5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused 30 päeva jooksul pärast programmi saamist

(KeHJS § 151 lg 4)

6 KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse

sisukoha kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele Otsustaja

14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § 151 lg 5)

7 Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul

8 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul pärast programmi saamist

(KeHJS § 16 lg 2)

9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS § 16

lg 1)

10 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga Toimub pärast programmi avalikku

väljapanekut

11 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata

jäänud küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 17 lg 3)

12 KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste

asutuste seisukohtadele Otsustaja

30 päeva jooksul pärast programmi saamist (KeHJS § 18 lg 2)

13 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine ** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 18 lg 4)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

27

14

A R

U A

N N

E

KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist ja esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul

15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja 21 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 2)

16 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KKA

ettepanekutele Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul

17 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 201 lg 1)

18 KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse

sisukoha kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele Otsustaja

14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist (KeHJS § 201 lg 1)

19 Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele ning täiendatud aruande esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul

20 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja 14 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 21)

21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 30 päevase kestusega (KeHJS § 21)

22 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga Toimub pärast aruande avalikku väljapanekut

23 Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata

jäänud küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine ning esitamine otsustajale

Ekspert ja arendaja 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu

(KeHJS § 21)

24 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt Otsustaja ja asjaomased asutused 30 päeva jooksul pärast aruande saamist

(KeHJS § 22 lg 3)

25 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste

kooskõlastustele Otsustaja

30 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste kooskõlastuste saamist (KeHJS § 22 lg 5)

26 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist

(KeHJS § 22 lg 7)

* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

28

6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JUHTEKSPERT, EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS JA ASJAOMASED ASUTUSED

Arendaja: Otsustaja:

AS Jiffy Products Estonia Keskkonnameti ringmajanduse

Papiniidu tn 5a/1, keskkonnakorralduse büroo

Pärnu linn, 80042 Pärnumaa [email protected]

Registrikood 10053049

Kontakt: Karmo Leemet

Tel: +372 445 5133

E-post: [email protected]

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104

11216 Tallinn

Registrikood 11206437

Kontakt: Aadu Niidas

Keskkonnaekspert

Tel: 668 1013

E-post: [email protected]

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

29

Ekspertrühma koosseis:

Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma.

Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon).

Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis ning tegeleb muuhulgas kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju kasvuhoonegaaside voogudele.

Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule, loodusvara kasutamise otstarbekusele ja vastavusele säästva arengu põhimõtetega, keskkonnaavariidele, jäätmetekkele ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm

30

looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, sh maparandussüsteemi eesvooludele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Asjaomased asutused:

Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Pärnu Linnavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav turbatootmisala asub Pärnu linnas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega.

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM

1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi AS Jiffy Products Estonia

1.2. Äriregistri kood / isikukood

10053049

1.3. Aadress Papiniidu tn 5a/1

Pärnu, Pärnumaa 80010

2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Jiffy Products Estonia

2.2. Äriregistri kood / isikukood

10053049

2.3. Aadress Papiniidu tn 5a/1

Pärnu, Pärnumaa 80010

3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Kõrsa 3.2. Maardla osa nimetus

3.3. Maardla (maardla osa)

registrikaardi number 0092

3.4. Maardla põhimaavara

Hästilagunenud turvas

Vähelagunenud turvas

4. Mäeeraldis ja

selle

teenindusmaa

4.1. Mäeeraldise nimetus Kõrsa turbatootmisala

4.2. Mäeeraldise liik:

uus mäeeraldis [ ] olemasoleva muutmine [] olemasoleva laiendus [X ]

lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [] ümberregistreerimine [ ]

osaline ümberregistreerimine [ ]

4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu

maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla

4.4. Mäeeraldise pindala, 173,39 ha

4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 210,19ha

4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu

Kõrsa turbaraba (56801:005:0160), Taali metskond 5

(56801:005:0277), Taali metskond 94 (56801:001:1157), Taali

metskond 96 (56801:001:1159) ja Kõrsasoo (56801:001:1364), Taali

metskond 95 (56801:001:1158), Taali metskond 1 (56801:005:0276),

Kõrsa (56801:001:1363)

5. Geoloogiline

uuring

5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja

5.2. Geoloogilise uuringu luba:

loa registreerimise number

loa kehtivuse aeg

5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Inseneribüroo STEIGER

5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:

Nimetus Kõrsa turbamaardla Kõrsa turbatootmisala ja Kõrsa II

turbatootmisala mäeeraldiste jääkvaru uuringu aruanne (varu

seisuga 31.03.2018)

geoloogiafondi number 8924

maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 25.07.2018 nr 1-1/18/1485

6. Maavara

kogus

6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:

aktiivne tarbevaru vähelagunenud turvas 261 tuh t

hästilagunenud turvas 143 tuh t

kaevandatav varu vähelagunenud turvas 261 tuh t

hästilagunenud turvas 77 tuh t

6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2019

6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused

Varuplokk 7 aT, 8 aT, 9 aT, 10 aT ja 11 aT

7. Katend,

sh muld Katendi kogus 200 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3

8. Maavara

kasutamine

8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond põllumajandus- ja

kütteturvas

8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik

8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 7 tuh t

8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat

9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [ x]

9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu

aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele

maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [ x]

9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva

üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi

piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest

ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või

uuringuloa omaja nõusolek [ ]

9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei

kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise

teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva

kinnisasja kasutamiseks1 [ ]

9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul

kaevandamisjäätmekava [ ]

________________ 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus

Loa taotleja Karmo Leemet /juhatuse liige/ /allkirjastatud digitaalselt/ 02.12.2019

nimi amet allkiri kuupäev

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

AS Jiffy Products Estonia on turba tootmise ja töötlemise ettevõtte, kellele kuulub Eestis

15 turbatootmisala.

Kõrsa turbatootmisala maavara kaevandamise luba number L.MK.PM-13270 kehtib kuni

20.12.2019 a. Loa kehtivusperioodil ei ole võimalik kogu tootmisala turbavaru ammenda,

mille tõttu soovib AS Jiffy Products Estonia kaevandamise luba pikendada. Uue loaga

soovitakse laieneda Kõrsa turbamaardlal maksimaalses ulatuses põhja ja ida suunas.

Vastavalt Maapõuseaduse § 68 lg 3 p-le 2 on mäeeraldise laienemine vajalik sellise

maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult

põhjendatud.

Kõrsa turbatootmisalal on seisuga 31.03.2018 a läbi viidud jääkvaru hindamise tööd,

mille alusel on korrigeeritud Kõrsa turbamaardla andmeid. Käesolev kaevandamise loa

taotlus baseerub jääkvaru uuringu aruandel seisuga 31.03.2018 ning Pärnu rajooni Kõrsa

turbamaardla lääneosa detailuuringu aruandel. Kõrsa turbatootmisalal turba tootmisega

jätkamisega tagatakse kasutusele võetud turbavaru säästlik kasutamine.

Kõrsa turbatootmisalalt toodetud turvast kasutatakse põllumajanduses ja energeetikas.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Kõrsa turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõrsa turbamaardlas

(registrikaart nr 0092). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile

kuuluval kinnistul Kõrsa turbaraba (katastritunnus 56801:005:0160), Taali metskond 5

(katastritunnus 56801:005:0277), Taali metskond 94 (katastritunnus 56801:001:1157),

Taali metskond 96 (katastritunnus 56801:001:1159), Kõrsasoo (katastritunnus

56801:001:1364), Taali metskond 95 (katastritunnus 56801:001:1158), Taali metskond 1

(katastritunnus 56801:005:0276) ja Kõrsa (katastritunnus 56801:001:1363).

Mäeeraldise kirdenurka jääb Kõrsa kinnistu (katastritunnus 56801:001:1363), idast,

lõunast ja edelast piirneb Kõrsa turbatoomisala Taali metskond 5 kinnistuga

(katastritunnus 56801:005:0277), läände jääb Nurmeotsa (katastritunnus

56801:001:1273), Luhaoja kinnistu (katastritunnusega 56801:001:0376) ja Tormi

kinnistu (katastritunnusega 56801:001:1035), loodesse Lilleoru kinnistu (katastritunnus

56801:001:0023). Mäeeraldise põhjanurka jääb Pihlaka kinnistu (katastritunnus

56801:001:0165), Sarapuu kinnistu (katastritunnus 56801:001:0149), Vainu kinnistu

(katastritunnus 56801:001:0756) ning Lohu kinnistu (katastritunnus 56801:001:0763).

Kõrsa turbatoomisala ümbritseb Kõrsa II turbatootmisala põhja-, lõuna- ja idaküljest.

Läbi kirde poolt paikneva ammendatud turbatoomisala tuleb Pärnu-Tori tugimaanteelt nr

59 mäeeraldiseni kohalik tee, mida mööda toimub turba väljavedu. Elektri- ja sideliine

või muid kommunikatsioon mäeeraldise piires ei ole. Vahetult mäeeraldisest läänes

paikneb Sindi-Papiniidu kõrgepingeliin (35 – 110 kV), keskpingeliin PUSTU:SND

(1 - 20 kV) ning keskpingeliin RAEKÜLA:SND (1 – 20 KV). Sindi linna lähimad elamud

asuvad ⁓150 m kaugusel põhjas ja loodes.

Kõrsa turbatoomisala kuivendussüsteemi vesi juhitakse Sindi ojja.

Mäeeraldise piires ja lähiümbruses ei ole loodus- või muinsuskaitse all olevaid objekte.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Kõrsa turbamaardlat on selle registrikaardi andmetel uuritud varasemalt kuuel korral:

- Kõrsa turbamaardla eeluuringu aruanne (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, V. Salo,

1980, EGF 5189);

- Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (Eesti

NSV Geoloogia Valitsus, M. Orru, 1986, EGF 5235);

- Pärnu rajooni Kõrsa turbamaardla lääneosa detailuuringu aruanne (TK Eesti

Geoloogia, V. Salo, 1988, EGF 5251);

- Pärnu maakonna Lavassaare, Pööravere, Mõrdma, Kavasoo, Viira, Möksi, Kõrsa,

Rääma, Tolkuse ja Võlla turbamaardlate tootmisalade järeluuringu aruanne (RE

Eesti Geoloogiakeskus, R. Ramst, 1993, EGF 5273);

- Kõrsa turbamaardla aktiivse ja passiivse tarbevaru osalise mahakandmise

seletuskiri (varu seisuga 28.11.2008) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik ja

T. Triisberg, 2008, EGF 8139);

- Kõrsa turbamaardla Kõrsa turbatootmisala ja Kõrsa II turbatootmisala

mäeeraldiste jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 31.03.2018. a) (OÜ

Inseneribüroo STEIGER, R. Ramst ja C. Kaasik, 2018, EGF 8924).

Järgnev geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühikirjeldus põhineb 2018. a tehtud jääkvaru

uuringu ning Pärnu rajooni Kõrsa turbamaardla lääneosa detailuuringu aruandes toodule.

Kõrsa turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti madaliku kaguserval madalas soostunud

nõos. Aluspõhjas avanevad siin Kesk-Devoni ladestiku Pärnu lademe liivakivid, savid ja

dolomiidid. Kvaternaari setete kogupaksus on 10 - 15 m. Moreenil lasub mõne meetri

paksune jääjärvelise savi ja liivsavi kiht ning viimasel omakorda Balti mere erinevate

arengustaadiumite liiv ja saviliiv.

Pinnakatte pealmiseks kihiks oleva turbalasundi paksus ulatub Kõrsa turbatootmisalast

lääne poole jääval looduslikus seisundis alal üle 4 m, mäeeraldiste piires on see

kaevandamise ja lasundi tihenemise tõttu valdavalt 0,5 - 1,5 m vahemikus. Paiguti on

turba lamamis ka 0,1 - 0,4 m paksune järvemudakiht.

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht. Veekiht on

vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest, selle veetaset on isevoolse kuivendusega

alandatud 0,5 - 1 m sügavusele maapinnast. Soosetete vesi on madala mineralisatsiooniga

(kuni 0,2 g/l), spetsiifiliste omaduste (pruunikas värvus, iseloomulik lõhn ja maitse) tõttu

ei kasutata seda joogivõi tarbeveena.

Meresetete veekiht on seotud peeneteraliste Antsülusjärve liivadega. Veekiht on

vabapinnaline, veetase on kuni 1,5 m maapinnast.

Liustikusetete veekiht on seotud moreenis esinevate kruusa- ja liivarikkamate läätsede

või vahekihtidega. Vesi on vabapinnaline või nõrgalt surveline, veetaseme kõikumise

amplituud salvkaevudes on 2 - 3 m. Kuna moreeni veeandvus on väike ja veetase

ebastabiilne, kasutatakse seda veekihti vaid väheste ümbruskonna majapidamiste

salvkaevudes.

Pärnu veehorisont on seotud Kesk-Devoni liivakividega. Kivimite filtratsioonikoefitsient

jääb vahemikku 4 - 6 m/d. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi vett kasutatakse

ümbruskonna asulate ja majapidamiste veevarustuses.

Kõrsa turbamaardla lääneosas on 1988. a detailuuringu andmeil turbalasundi paksus

valdavalt 1,5 - 2,5 m. Vähelagunenud rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas ja

meediumiturvas) moodustavad peaaegu kogu lasundi, vaid kõige alumine mõnekümne

sentimeetri paksune kiht koosneb hästilagunenud villpeasfagnumiturbast või siirdesoo

puu-rohuturbast.

Käesolevaks ajaks on Kõrsa turbatootmisala mäeeraldisel turba jääkpaksus valdavalt alla

meetri (keskmine paksus uuringupunktides 0,83 m). Vähelagunenud rabaturvas

moodustab ligikaudu kaks kolmandiku lasundi kogupaksusest. Üle meetri on lasundi

paksus mäeeraldise edelaserval ning kirdeotsas vanade karjääride alal. Vähelagunenud

turba lamamis oleva hästilagunenud turba tuhasus on üle 35%, mis ei vasta turbale kui

maavarale esitatavatele kvaliteedinõuetele.

Jääkvaru uuringu käigus Kõrsa turbatootmisala mäeeraldiselt 3 punktist võetud

turbaproovide üldanalüüsi tulemuste kohaselt koosneb lasund peamiselt vähelagunenud

fuskumi- ja magellaanikumiturbast, mille lamamis on suure lagunemisastmega ja kõrge

tuhasusega villpea-sfagnumiturvas. Siirde- ja madalsooturbad puuduvad. Vähelagunenud

turba keskmine lagunemisaste on aktiivse tarbevaru 10. plokis 11%, keskmine looduslik

niiskus 88,65% ja keskmine tuhasus 17,25% (tabel 3.1). Hästilagunenud turba vastavad

näitajad aktiivse tarbevaru plokis 9 on 31%, 86,15% ja 18,46%.

Aktiivse tarbevaru plokis 11 on vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste 12%,

keskmine looduslik niiskus 91,18% ja keskmine tuhasus 3,68%. Passiivse tarbevaru

plokist 12 võetud hästilagunenud turba proovide tuhasus oli üle 35% ja ei vasta seega

keskkonnaministri 21.04.20005 käskkirjaga nr 29 turbale kui maavarale esitatud

kvaliteedinõuetele. Ka Eesti Geoloogiakeskuse 1993. a järeluuringu andmeil oli selle

ploki tuhasus kõrge (keskmiselt 27,8%) ja varu arvati passiivseks.

Aktiivse tarbevaru plokis 7 on 1988. aasta detailuuringi andmetel turba keskmine

lagunemisaste 38% , keskmine looduslik niiskus 91,4% ja keskmine tuhasus 6,1%.

Vastavad näitajad aktiivse tarbevaru plokis 8 on 11%, 94,1% ja 2,3%.

Turbaproovide laboratoorse analüüsi tulemused on esitatud kokkuvõtlikult tabelis 3.1.

Table 3.1 Kõrsa turbatootmisala mäeeraldise turba üldtehnilised näitajad

Varu jaotus

Turba keskmised kvaliteedinäitajad Mahult kaalule

üleviimise koef Looduslik

niiskus, %

Tuhasus, %

kuivainest

Lagnuemisaste,

%

Plokk 7 aT

Hästilagunenud

truvas

91,4 6,1 38 0,212

Plokk 8 aT

vähelagunenud

turvas

94,1 2,3 11 0,119

Plokk 9 aT,

hästilagunenud

turvas

86,15 18,46 31 0,212

Plokk 10 aT,

vähelagunenud

turvas

88,65 17,25 11 0,132

Plokk 11 aT,

vähelagunenud

turvas

91,18 3,68 12 0,126

Plokk 12 pT,

hästilagunenud

turvas*

81,57 41,70 33

* väga kõrge tuhasuse (> 35 % kuivainest) tõttu ei vasta turbale kui maavarale

esitatavatele kvaliteedinõuetele

aT aktiivne tarbevaru

pt passiivne tarbevaru

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate

varude määramisega

Kõrsa turbatoomisala mäeeraldis hõlmab Kõrsa turbamaardla maavaru plokke 7 aT

(hästilagunenud turvas), 8 aT (vähelagunenud turvas), 9 aT (hästilagunenud turvas), 10

aT (vähelagunenud turvas) ja 11 aT (vähelagunenud turvas). Kõrsa I turbatootmisala

maavara kaevandamise loa pikendamise taotlusega soovitakse laiendada olemasolevat

mäeeraldist varuplokkidele 7 aT ja 8 aT ulatusega 99,84 ha. Mäeeraldise laiendamine

tagab säästliku maavaravaru kasutamise, kuna tegemist on olemasoleva tootmisalaga

külgnevate ja iseseisvalt mitte kaevandatava ressursiga. Taotletava mäeeraldise pindala

on 173,39 ha ja teenindusmaa pindala 210,19 ha. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad

Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Kõrsa turbaraba (katastritunnus 56801:005:0160),

Taali metskond 5 (katastritunnus 56801:005:0277), Taali metskond 94 (katastritunnus

56801:001:1157), Taali metskond 96 (katastritunnus 56801:001:1159), Taali metskond

95 (katastritunnusega 56801:001:1158), Taali metskond 1 (katastritunnusega

56801:005:0276), Kõrsa (katastritunnusega 56801:001:1363) ja Kõrsasoo (katastritunnus

56801:001:1364).

Tulenevalt ammendatud turbatootmisala korrastamise kohustusest ja vajadusest, tuleb

jätta mäeeraldise põhja ~ 0,2 m paksune jääkturba kiht. Antud kiht on vajalik, et luua

eeldus ammendatud Kõrsa turbatootmisala taastamine sooks. Kirjeldatud jääkihti jääv

maavara kogus arvatakse kaevandatavast varust välja ja seda loetakse tehnoloogiliseks

maavaravaru kaoks. Taotletava maavaravaru kadu 0,2 m paksuses jääkkihis on leitav

järgmiselt: pindala (154,81 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult

massile ülemineku koefitsient (0,212) = jääkkihi maht (66 tuh t).

Tabel 4.1 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.06.2019)

Plokk Maavara Pindala,

ha

Taotletav

varu

kogus,

tuh t

Kadu

(taandatud

täpsusele

1 tuh t)

Taotletav

kaevandata

v kogus,

tuh t

7 aT Hästilagunenud

turvas 101,05 89 43 46

8 aT Vähelagunenud

turvas 101,05 228 - 228

9 aT Hästilagunenud

turvas 53,76 54 23 31

10 aT Vähelagunenud

turvas 6,99 14 - 14

11 aT Vähelagunenud

turvas 19,58 19 - 19

Kokku

Hästilagunenud

turvas 154,81 143 66 77

Vähelagunenud

turvas 127,62 261 - 261

Kõrsa turbatootmisala maavara kaevandamise koguste üleviimisel mahult massile tuleb

kasutada hästilagunenud ja vähelagunenud turba puhul vastavalt plokkidele tabelis 3.1

toodud koefitsiente.

Kõrsa turbatootmisala maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks maksimaalse

aastase kaevandamise mahuga 7 tuh t. Kui taotletud aja jooksul ei õnnestu kogu maavara

väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Kõrsa turbatoomisalal on osaliselt kaevandamise ettevalmistustööd tehtud – sh mets

raadatud, sugekiht eemaldatud, kuivendusvõrk ja teenindusteed rajatud.

Ettevalmistustöid on vaja teha mäeeraldise põhja- ja lääneosas pindalal ~100 ha, kus on

vaja teha raadamistöid, eemaldada 0,2 m paksune sugekiht koguses 200 tuh ³ (17 tuh t).

Edasise tootmisala tööaja jooksul jätkatakse olemasoleva taristu hooldamist ja vajadusel

tehakse rekonstrueerimistöid.

Turba tootmist jätkatakse freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub

kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Hästilagunenud turba

puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb

turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest,

kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaveoteede äärde. Aunade kõrgus

oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast

kogutud turba aunatamist, toimub materjali laadimine ning turvas veetakse

autotranspordiga sadamasse või otse tarbijani.

Mäeeraldise piiril, kus turvast ei ole võimalik freesmeetodil kaevandada, toodetakse

plokkturvast. Turba plokke lõigatakse spetsiaalse ekskavaatori külge kinnitatud labidaga

kihti vähelagunenud turbast. Lõigatud plokid asetsetakse kaevandamata alale kuivama,

kuni nende niiskus on vähenenud ⁓50 %. Et plokid kuivaksid ühtlaselt, on vaja neid

pöörata. Plokkide suurus oleneb tootjast ja kliendi vajadustest.

Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni

augusti lõpuni.

Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt

Maapõuseaduse § 50 lg 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete

tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Turba kaevandamine suuremal pindalal kui 150 ha on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 lg 28) kohaselt olulise keskkonnamõjuga

tegevus. Kuna taotletava mäeeraldise pindala on suurem kui 150 ha tuleb viia läbi

keskkonnamõju hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28. Vastavalt keskkonnamõju hindamise

tulemustele saab teha täiendavaid muudatusi maavara kaevandamise loa taotluses.

Kõrsa turbatootmisalal looduskaitselisi piiranguid ei ole.

Turba tootmise jätkamisel on kaasnevad keskkonnamõjud seotud jätkuva kuivendusvee

eesvoolu juhtimisega, veekuivendamisest tingitud mõjudega ja turba tootmisel

kasutatavate masinate tekitatava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga.

Suublasse suunatava vee kvaliteeti seiratakse vastavalt vee erikasutusloa L.VV/325165

nõuetele, see ei ole avaldanud negatiivset mõju Sindi oja seisundile. Aastate 2014 - 2016

seireandmete kohaselt sisaldab Sindi ojja suunatav vesi heljumit kuni 38 mg/l (keskmine

sisaldus 20 mg/l), Nüld kuni 2,5 mg/l (keskmine 1,3 mg/l), Püld kuni 0,077 mg/l (keskmine

0,046 mg/l) ja selle bioloogiline hapnikutarve on vaatlusperioodil olnud kuni 3,0 mg/l

(keskmine 1,54 mg/l). Suurimad lubatud saasteainete sisaldused vee erikasutuse loas on:

heljum 40 mg/l, Nüld 45 mg/l, Püld 1 mg/l ja BHT7 15 mg/l.

Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega otseselt kaevandamise

masinate tekitatav mõju- ehk müra ja tolm.

Üleüldine praktika ütleb, et turba tootmisel levib ülenormatiivne tolm, selle tekke kohast kuni

100 m kaugusele ja lõplikult ühtlustub see piirkonna tolmufooniga 400 m kaugusel.

Peale tolmu leviku tekitavad masinad müra, mis on sarnane põllumajandamisel tekkiva

müratasemega. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB.

Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest,

elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust,

reljeefist jt teguritest. Suurimate müratasemetega on turba kaevandamisel maapinna

profileerimine (helivõimsustase 117 dB) ja turba pneumaatiline kogumine (helivõimsustase

113,5 dB), kuigi antud töötsükleid üldjuhul turba tootmisel koos ei tehta, on hinnatud nende,

kui suurimate müraallikate koostöötamise müratasemeks 150 m kaugusel ~67 dB (joonis 6.1).

Keskkonnamõju hindamine peab leidma leevendusmeetmed mürataseme alandamiseks

lähimata hoonete juures.

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

1 0

0

2 0

0

3 0

0

4 0

0

5 0

0

6 0

0

7 0

0

8 0

0

9 0

0

1 0

0 0

1 1

0 0

1 2

0 0

1 3

0 0

1 4

0 0

1 5

0 0

1 6

0 0

Kaks masinat Piirnorm

Kaugus allikast, m

M ü ra

ta se

, d B

Joonis 6.1 Profileerija ja pneumaatilise koguja koostöötamisel müra levik erinevatel

kaugustel

Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme, mis sisaldavad kütuseid või

määrdeaineid, kaasneb ka suurem keskkonnaavarii oht. Viimast suurendab võimalus

erinevateks leketeks, mille tulemusena satub pinnasesse ja pinnavette naftasaaduseid. Loa

taotleja kinnitab, et turba tootmisel hoitakse masinate käitamisel ja hooldamisel kõrget

töökultuuri ja reostusoht minimeeritakse.

Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik keskkonnaoht ka

turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste

hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel

isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima, saaks tootmisalal

kiiresti lokaliseeritud. Tootmisalale on rajatud ja vajadusel rajatakse veel rohkem

tulekustutuse veevõtu kohtasid, lisaks on välja töötatud tulekahju likvideerimise skeem.

7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine

Kõrsa turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (graafiline lisa 3/3).

Taastuva soo kõlviku pindala on 210,19 ha.

Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks jäetakse mäeeraldise põhja 0,2 m paksune turba

jääkkiht, et luua sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi

olemasolule on soo taastamise seisukohalt oluline tagada korrastataval alal reguleeritud ning

stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida stabiilselt veetaset maapinnal. Viimast

saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks

aladeks ehk terrassideks ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega.

Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erineva

tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil liigvee ära juhtimiseks,

tuleb korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid,

mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on

soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja

kasvu.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada tootmisala korrastamise

projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused

metsa taastamise tingimuste loomiseks. Korrastamise käigus säilitatakse olemasolev

teedevõrk.

Korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala

ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki majandusprognoosigi antud perioodile ei ole

tehtud.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud

e-aadressile.

Taotleja:

Karmo Leemet / allkirjastatud digitaalselt /

AS Jiffy Products Estonia

Juhatuse liige

Taotluse koostas 02.12.2019. a:

Kristel Veersalu / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

14.02

13.95

13.99 13.52

13.37

13.36

12.82

12.94

13.22

13.06

12.45

12.95

13.19

12.51

12.74

12.26

12.83

11.98

11.99 12.30

12.27

12.33

12.36

12.45

12.47

12.46

12.72

12.51

12.36

12.33

11.72

11.65

12.01

11.63

12.23

11.81

12.10

11.92

12.35

13.23

11.71

12.55

11.83

12.35

12.59

14.89

14.56

12.84 13.13

13.96

14.39

14.29

13.04

12.71

13.67

14.56

14.27

14.40

15.01

14.83

14.43

14.65

12.81

14.98

12.23

10.25

11.96

10.06

12.01

11.73

11.69

10.97 11.47

11.34

11.94

11.96

11.93

11.11

10.48

10.50

10.53

10.45

10.61

10.76

11.02

11.15

12.43

11.23

11.23

10.93

11.19

11.14

11.09

11.88

12.10

12.08

12.57

12.10

11.45

11.45

11.65

11.74

11.80

11.81

11.86

11.85

13.39

12.76

11.83

11.79

12.19

13.56

13.29

12.26

12.37

11.97

12.06 13.35

12.40

12.39

13.90

13.28 13.36

11.39

11.52

11.44

11.26

11.41

12.34

12.20

13.56

14.21

12.71

11.76

11.45

11.15

11.38

11.28

10.72

12.63

11.47

10.76

11.73

12.15

11.36

11.60

12.13

11.39

12.51

12.31

74101:004:0088

56801:001:1363

56801:001:1364

56801:001:0144

56801:001:0657

Rabaääre metsapark

Kõrsa

Kõrsasoo

Sooääre

Sooääre56801:001:1273

1 0

1 0

01 0

1 0

11 1 1

1 2

1

11

11

10

1 0

10

1 0

1 0

1 0

1 0

11

1 1

1 1

1 1

1211

1 1

10

10

10

10

1 1

1 1

10

11

12

12

12

12

12 12

12

1 2

12

12

12

12

1 2

12

1 2

12

12

12

12

12

12

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

1 1

11

1 1

11

11

11

1 2

12

11

11

1 1

1 1

11

11

13

13131 3

13

1 3

13

1 3

13

1 3

13

14

1 4

1 4

16

15

14

1 5

13

1 4 1

4

13

1 2

12

1 2

12

12

12

13

1 3

12

12

12

12

1 2

13

1 3

13

13

1 3

13

1 3

13

1 3

1 3

13

1212

10

10

1 1

1 2

1 3

12

1 2

12

13

1 2

13

1 3

11

13

1 0

1 0 9

10

1 0

11

11

1 2

1 2

1 2

12

14

1 4

1 4

1 4

17

12

1 4

1 2

11

14

1 2

12

1 2

14

1 4

1 41 11

1

1 0 10

10

9

9

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

11

1 0

1 0

1 0

10 1 0

13

13

1 3

1 3

10

108

13

1 5

13

1 1

1 1

10

10

10

1 0

14

1 2

Plokk 3 pT Plokk 4 aT

Plokk 1 aT Plokk 2 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 9 aT

Plokk 3 pT Plokk 4 aT

Plokk 11 aT

11.92

17.04.2018

7.84

9.20

17.04.2018

17.04.2018

10.59

10.57

11.92

11.93 17.04.2018

17.04.2018

17.04.2018

17.04.2018

11.27

10.80 17.04.2018

17.04.2018

12.86 17.04.2018

11.34 17.04.2018

12.06 17.04.2018

11.36 17.04.2018

12.27

17.04.2018

9.34 17.04.2018

12.10 17.04.2018

10.13 17.04.2018

10.20 17.04.2018

11.07 17.04.2018

10.31 17.04.2018

10.32 17.04.2018

17.04.2018 10.52

10.95 17.04.2018

I

I' II

V

IV

II' III

III'

V I'

V I

IV '

V '

1

2

3

4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19 20

21

22

23

24

25

26 27

28 2

30

31

32

3 34

35

36

37

38

39

40

41

4243

44

45 46

47

48

49

50

51

52 53

54 55

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

18'

19'

20'

21'

22'

23'

24'25'

26'

27'

28'

29' 30'

31'

32'

33'

34' 35' 36'

37'

38'

39'

40'

41'

42'

43'

44'

45' 46'

47'

48' 49'

50'

51'

1 2 ,7 4

4 1 -1 1

1 1 ,8 3

4 6 -1 1

1 3 ,5 6

4 6 -4

1 1 ,8 8

4 6 -7

1 2 ,2 9

4 7 -4

1 2 ,4 9

4 7 -6

1 1 ,7 8

4 8 -8

1 1 ,7 0

5 1 -1 0

1 1 ,3 2

5 5 -1 1

1 1 ,5 4

6 0 -1 5

1 ,4 0

0 ,7 0

1 ,2 0

0 ,1 0

1 ,2 0

1 ,0 5

0 ,3 0

0 ,1 0

0 ,0 0

0 ,4 0

0 ,2 0

0 ,4 5

0 ,4 0

0 ,2 0

0 ,6 0

0 ,3 0

0 ,4 0

0 ,4 0

0 ,2 0

0 ,1 0

0 ,6 0

0 ,2 0

0 ,2 0

0 ,3 0

0 ,0 5

0 ,3 0

0 ,7 5

0 ,1 0

0 ,1 0

0 ,1 0

0 ,3 0

0 ,5 0

0 ,6 0

0 ,3 0

1 ,5 0

1 ,6 0

1 ,5 0

0 ,6 0

1 ,5 0

1 ,5 0

0 ,6 5

0 ,8 0

1 ,4 0

0 ,8 0

0 ,4 5

1 ,2 0

0 ,7 0

0 ,7 5

0 ,5 0

0 ,8 5

0 ,6 0

0 ,5 0

0 ,6 5

0 ,5 0

1 ,1 0

0 ,5 5

0 ,5 0

0 ,5 5

0 ,4 0

1 ,0 0

1 ,2 0

0 ,9 0

0 ,2 5

0 ,1 5

1 ,8 0

1 ,1 0

1 ,4 0

0 ,7 0

1 ,6 0

0 ,5 0

1 ,2 0

1 ,0 5

0 ,6 5

0 ,5 0

0 ,3 0

0 ,8 0

0 ,2 0

0 ,4 5

0 ,7 0

0 ,3 0

0 ,2 0

0 ,6 0

0 ,1 0

0 ,3 0

0 ,4 0

0 ,7 0

0 ,6 0

0 ,1 0

0 ,6 0

0 ,6 0

0 ,5 0

0 ,3 0

0 ,6 0

0 ,6 0

0 ,7 5

0 ,1 0

0 ,5 0

0 ,5 0

0 ,3 0

0 ,5 0

1 ,0 0

0 ,8 0

1 ,5 0

1 ,6 0

1 ,5 0

1 ,0 0

2 ,6 0

2 ,5 0

1 ,0 5

1 ,0 0

1 ,6 0

1 ,2 0

0 ,9 0

1 ,5 0

0 ,8 5

1 ,0 0

0 ,9 5

1 ,3 0

0 ,8 0

1 ,0 0

1 ,1 0

0 ,6 0

1 ,6 0

1 ,0 0

0 ,7 0

1 ,0 0

0 ,8 0

1 ,6 0

1 ,3 0

1 ,4 0

0 ,2 5

0 ,6 0

3 ,9 0

2 ,8 0

1 2 ,8 6

4 2 -1 1

1 3 ,4 6

4 2 -9

1 3 ,0 0

4 4 -1 1

1 3 ,1 3

4 4 -9

1 2 ,2 5

4 6 -1 2

1 2 ,3 9

4 8 -1 3

1 2 ,0 7

4 8 -1 1

1 1 ,6 5

5 0 -1 3

1 2 ,0 5

5 0 -1 5

1 1 ,8 9

5 2 -1 7

1 1 ,5 1

5 2 -1 5

1 1 ,3 5

5 4 -1 5

1 1 ,1 0

5 4 -1 7

1 0 ,9 6

5 6 -1 9

1 1 ,2 9

5 6 -1 7

1 0 ,8 2

5 8 -1 5

1 0 ,6 3

5 8 -1 7

1 1 ,0 3

5 8 -1 8

1 1 ,1 4

6 0 -1 8

1 1 ,6 3

6 0 -1 7

1 0 ,4 5

6 0 -1 3

1 0 ,9 2

6 0 -1 2

1 0 ,5 3

5 8 -1 2

1 0 ,4 4

5 8 -1 3

1 0 ,8 2

5 6 -1 5

1 0 ,7 3

5 6 -1 4

1 1 ,0 5

5 4 -1 2

1 1 ,0 9

5 4 -1 3

1 1 ,4 2

5 3 -1 2

1 1 ,4 7

5 2 -1 1

1 1 ,2 5

5 2 -1 3

1 1 ,6 3

5 0 -1 1

1 1 ,8 7

4 9 -9

1 1 ,6 4

4 8 -9

1 2 ,1 1

4 6 -9

1 1 ,7 1

4 6 -8

1 2 ,1 3

4 5 -6

1 1 ,9 4

4 4 -7 1 3 ,2 6

4 3 -8

1 2 ,4 8

4 5 -5

1 3 ,3 9

4 7 -3

1 2 ,4 4

4 9 -6

1 2 ,1 5

4 9 -7

1 1 ,5 9

5 3 -1 0

1 1 ,2 6

5 5 -1 0

1 0 ,6 6

5 7 -1 3 1 2 ,7 4

5 9 -8

1 3 ,8 8

5 9 -7

1 0 ,9 1

5 7 -1 1

1 1 ,3 2

5 7 -9

1 1 ,4 3

5 7 -7

1 1 ,1 9

5 5 -8

1 1 ,1 2

5 5 -6

1 1 ,3 7

5 3 -8

1 1 ,3 6

5 3 -6

1 1 ,6 8

5 1 -6

1 2 ,1 0

5 1 -4 1 1 ,5 3

5 3 -4

1 1 ,6 0

5 5 -4

1 1 ,5 4

5 6 -6

1 1 ,6 7

5 1 -8

1 ,0 0

0 ,7 5

1 1 ,4 7

5 0 -1 0 -

-

- -

- -

- -

1 4 ,2 9

X L IV -3

1 4 ,1 2

X L IV -4

2 ,4 0

2 ,1 0

2 ,4 0

2 ,2 0

2 ,4 0

2 ,0 0

2 ,3 0

2 ,0 0

1 ,7 0

1 ,3 0

2 ,3 0

1 ,8 0

2 ,5 0

1 ,8 0

1 4 ,1 7

X L V -4

1 4 ,1 4

X L V -3

1 3 ,9 4

X L IV -5

1 3 ,2 4

X L III-4

1 4 ,3 0

X L III-3

1 4 ,1 9

X L III-2

2 ,2 0

1 ,9 0

1 3 ,5 2

X L V I-21 ,9 0

2 ,3 0

1 3 ,8 0

X L V -22 ,1 0

2 ,4 0

1 3 ,4 2

X L V -11 ,7 0

1 ,8 0

1 4 ,0 4

X L IV -21 ,8 0

2 ,4 0

1 3 ,3 5

X L IV -11 ,4 0

1 ,8 0

2 ,0 0

2 ,5 0

1 4 ,0 4

X L III-1

1 ,1 0

1 ,2 0

2 ,0 0

2 ,2 0

1 ,0 0

1 ,5 0

1 ,8 0

1 ,9 0

1 ,8 0

1 ,9 0

1 3 ,2 8

X L IX -42 ,2 0

2 ,2 0

1 3 ,2 0

X L IX -32 ,0 0

2 ,1 0

1 2 ,8 0

X L IX -21 ,6 0

1 ,8 0

1 2 ,2 7

X L IX -11 ,1 0

1 ,4 0

0 ,5 0

1 ,2 0

1 ,7 0

1 ,9 0

1 ,8 0

2 ,2 0

2 ,0 0

2 ,3 0

1 ,8 0

2 ,3 0

1 2 ,8 6

L II-41

,8 0

2 ,0 0

1 2 ,7 5

L II-31

,8 0

2 ,0 0

1 ,6 0

2 ,0 0

1 ,2 0

1 ,4 0

1 2 ,7 3

X L V II-0

1 3 ,3 0

X L V II-1

1 2 ,5 0

X L V III-1

1 3 ,2 1

X L V III-2

1 3 ,3 6

X L V III-3

1 2 ,1 6

L -1

1 2 ,7 8

L -2

1 3 ,1 1

L -3

1 3 ,0 0

L -4

1 3 ,3 1

L -5

1 2 ,2 9

L I-1

1 2 ,7 9

L I-2

1 2 ,6 7

L III-31

,5 0

1 ,7 0

1 2 ,7 2

L IV -32 ,0 0

2 ,2 0

1 ,9 0

2 ,5 0

1 2 ,4 7

L IV -11 ,6 0

1 ,9 0

1 2 ,1 9

L IV -01 ,2 0

1 ,6 0

1 ,7 0

2 ,0 0

1 ,7 0

2 ,2 0

1 ,9 0

2 ,5 0

1 1 ,7 8

L V I-11 ,5 0

1 ,8 0

1 2 ,2 1

L V I-21 ,9 0

2 ,2 0

1 2 ,4 6

L V I-31 ,7 5

2 ,0 0

1 2 ,4 6

L V I-41 ,9 0

2 ,3 0

1 2 ,6 0

L V I-51 ,9 0

2 ,3 0

1 2 ,5 0

L IV -21 ,9 0

2 ,2 0

1 3 ,0 0

L V -0

1 2 ,6 6

L V -1

1 2 ,4 7

L V -2

1 2 ,6 7

L V -3

1 2 ,2 3

L V II-22 ,1 0

2 ,2 0

1 2 ,0 5

L V II-32 ,1 0

2 ,2 0

1 2 ,0 5

L V II-42 ,0 0

2 ,0 0

1 2 ,1 6

L V II-5

2 ,1 0

2 ,2 0

1 2 ,5 2

L V II-62 ,0 0

2 ,3 0

1 ,6 0

1 ,9 0

1 1 ,6 6

L V III-1

1 ,2 5

1 ,0 0

1 1 ,5 7

L V III-2

2 ,0 0

1 ,5 0

1 1 ,7 7

L V III-3

2 ,2 0

1 ,8 0

1 2 ,1 3

L V III-4

2 ,0 0

2 ,0 0

1 2 ,6 2

L V III-5

1 ,9 0

1 ,2 5

1 2 ,6 8

L V III-6

1 ,9 0

1 ,6 0

1 2 ,1 5

L V III-72

,5 0

2 ,4 0

1 3 ,7 0

L IX -4

2 ,1 0

2 ,5 0

1 4 ,4 6

L IX -5

2 ,5 0

2 ,7 0

1 4 ,5 6

L IX -7

2 ,0 0

2 ,1 0

1 3 ,0 6

L IX -8

2 ,2 0

2 ,6 0

1 4 ,6 5

L X -7

1 4 ,9 6

L X -83 ,5 0

3 ,8 0

1 4 ,9 1

L X -93 ,8 0

4 ,0 0

3 ,6 0

4 ,0 0

2 ,0 0

2 ,1 0

1 ,9 0

2 ,3 0

1 ,5 0

2 ,2 0

1 ,0 0

1 ,5 0

1 ,0 0

2 ,7 0

1 4 ,1 0

L X -1 0

1 2 ,3 2

L X -1 1

1 2 ,2 4

L X -1 2

1 2 ,0 5

L X -1 31 ,8 0

2 ,3 0

1 2 ,0 9

L X -1 4

1 2 ,2 1

L X -1 51 ,3 0

1 ,8 0

1 2 ,0 8

L X -1 6

1 1 ,8 9

L X -1 7

0 ,7 0

1 ,3 0

1 2 ,1 9

L X I-7

1 4 ,4 7

L X I-83 ,5 0

3 ,7 5

1 4 ,5 2

L X I-93 ,9 0

4 ,0 0

1 4 ,8 2

L X I-1

03 ,8 0

4 ,0 0

1 ,2 0

1 ,5 0

1 1 ,9 6

L X I-1

51 ,5 0

2 ,2 0

1 2 ,0 2

L X I-1

61 ,7 0

1 ,9 0

1 2 ,0 1

L X I-1

71 ,5 0

1 ,6 0

1 1 ,9 1

L X I-1

4

1 4 ,2 2

L X II-32 ,3 0

2 ,7 0

1 2 ,5 4

L X II-41 ,7 02 ,0

3 ,2 0

3 ,6 0

3 ,7 0

4 ,0 0

3 ,7 5

4 ,5 0

2 ,7 0

3 ,0 0

3 ,9 7

L X II-5

1 4 ,2 9

L X II-6

1 4 ,2 5

L X II-7

1 ,0 0

1 ,5 0

1 ,7 0

2 ,0 0

1 ,2 0

1 ,5 0

1 1 ,7 5

L X II-1

2

1 1 ,8 8

L X II-1

3

1 1 ,7 6

L X II-1

4

1 3 ,0 9

L X III-2

1 4 ,4 0

L X III-34 ,0 0

4 ,6 0

1 1 ,3 0

L X III-41 ,0 0

1 ,8 0

1 3 ,9 4

L X III-52 ,7 0

3 ,2 0

1 4 ,3 9

L X III-63 ,3 0

4 ,0 0

1 2 ,7 6

L X III-71 ,8 0

2 ,5 0

1 1 ,4 8

L X III-1

21 ,6 0

1 ,9 0

1 1 ,4 9

L X III-1

31 ,5 0

1 ,8 0

0 ,8 0

1 ,4 0

1 2 ,5 0

L X IV -3

1 4 ,3 1

L X IV -43 ,5 0

4 ,0 0

1 4 ,4 4

L X IV -54 ,0 0

4 ,6 0

1 3 ,9 1

L X IV -62 ,0 0

2 ,4 0

1 4 ,6 2

L X IV -73 ,6 0

4 ,0 0

1 4 ,6 2

L X IV -84 ,1 0

4 ,6 0

0 ,0 0

0 ,8 0

1 ,0 0

1 ,8 0

1 0 ,6 9

L X IV -1 3

1 1 ,3 2

L X IV -1 4

1 3 ,2 5

L X

V -52 ,5 0

4 ,0 0

3 ,9 0

4 ,0 0

1 4 ,6 4

L X

V -6

3 ,0 0

3 ,4 0

1 2 ,0 6

L X

V -7

1 ,4 0

1 ,8 0

1 1 ,0 0

L X

V -1 4

I'I

1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Lamami samakõrgusjoon, m

Turba proovivõtupunkt

0,20 0,50

11,09 54-13

Turbakihi kogupaksus, m

Maapinna abs kõrgus, m

Vähelagunenud turbakihi paksus, m

Sondeerimispunkti number

Passiivse tarbevaru piir (pT)

Aktiivse tarbevaru piir (aT),

0 200 m100

Baaskaardileht 5332 Pärnu

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas Kuupäev

Joonis nrLoa omanik

(esindaja nimi ja allkiri)

Kristel Veersalu

+372 668 1011, [email protected] Erki VaguriKinnitas Töö nr

Pärnumaa, Pärnu, Pärnu linn, Papiniidu tn 5a/a, 80042

[email protected] 1 : 5 000

Mäeeraldise plaan

18/2369

AS Jiffy Products Estonia

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Geodeetiline märk

1 / 3

12.08.2019

1988. a detailuuringu sondeerimispunkt

Veehaarde sanitaarkaitseala

Teekaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd

7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

ei ole võimalik antud objekti kujutada.

6. Mäeeraldise plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5 000, kuna suurema mõõtkavalisel joonisel

- Pärnu rajooni Kõrsa turbamaardla lääneosa detailuuringu aruannet (TK Eesti Geoloogia, 1988).

seisuga 07.05.2018 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö 18/2118);

- Kõrsa ja Kõrsa II turbatootmisala topograafilise ja varu arvutuse plaani

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2018).

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus, baaskaardileht 5332 Pärnu.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

Märkused:

Pärnu maakond, Pärnu linn

Kõrsa turbamaardla

Kõrsa turbatootmisala

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 472 900,73 539 382,42

2 6 472 819,96 539 448,96

3 6 472 627,61 539 216,73

4 6 472 586,90 539 167,59

5 6 472 280,43 538 797,60

6 6 472 507,37 538 609,32

7 6 472 385,54 538 459,74

8 6 472 501,28 538 358,67

9 6 472 293,65 538 097,64

10 6 472 171,40 538 198,89

11 6 472 096,71 538 108,65

12 6 471 871,01 538 295,40

13 6 471 753,65 538 146,99

14 6 471 515,48 538 341,15

15 6 472 394,18 539 419,17

16 6 472 453,70 539 492,21

17 6 472 417,31 539 619,47

18 6 472 348,24 539 677,41

19 6 472 319,63 539 779,11

20 6 472 305,80 539 826,03

21 6 472 244,76 540 032,94

22 6 472 160,15 540 109,56

23 6 471 896,54 539 778,78

24 6 472 073,09 539 630,31

25 6 471 145,49 538 498,14

26 6 471 198,18 538 455,05

27 6 471 182,67 538 435,98

28 6 470 966,90 538 616,51

29 6 470 970,19 538 366,71

30 6 470 815,67 538 046,72

31 6 470 892,41 537 992,45

32 6 471 190,43 538 226,62

33 6 471 488,63 538 147,78

34 6 471 507,38 538 057,78

35 6 471 375,79 537 779,90

36 6 471 432,67 537 621,26

37 6 471 561,18 537 469,11

38 6 471 845,74 537 537,64

39 6 471 851,41 537 755,89

40 6 471 894,49 537 769,35

41 6 471 811,17 537 951,12

42 6 472 003,92 537 973,78

43 6 472 034,30 537 901,08

44 6 472 347,46 537 754,73

45 6 472 464,98 537 754,84

46 6 472 445,52 537 831,83

47 6 472 555,57 537 874,41

48 6 472 584,87 537 757,12

49 6 472 738,43 538 018,13

50 6 472 674,72 538 015,57

51 6 472 685,40 538 164,46

52 6 472 522,22 538 158,54

53 6 472 519,14 538 419,01

54 6 472 720,82 538 414,91

55 6 472 717,58 539 137,60

Pindala 174,39 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 472 900,73 539 382,42

2' 6 472 819,96 539 448,96

3' 6 472 627,61 539 216,73

4' 6 472 586,90 539 167,59

5' 6 472 280,43 538 797,60

6' 6 472 507,37 538 609,32

7' 6 472 385,54 538 459,74

8' 6 472 501,28 538 358,67

9' 6 472 293,65 538 097,64

10' 6 472 171,40 538 198,89

11' 6 472 096,71 538 108,65

12' 6 471 871,01 538 295,40

13' 6 471 753,65 538 146,99

14' 6 471 515,48 538 341,15

15' 6 472 394,18 539 419,17

16' 6 472 453,70 539 492,21

17' 6 472 417,31 539 619,47

18' 6 472 348,97 539 676,80

19' 6 472 328,13 539 751,25

20' 6 472 194,57 540 204,40

21' 6 471 815,23 539 676,77

22' 6 471 175,06 538 897,91

23' 6 470 966,53 538 644,52

24' 6 470 966,90 538 616,51

25' 6 470 970,19 538 366,71

26' 6 470 815,67 538 046,72

27' 6 470 892,41 537 992,45

28' 6 471 190,43 538 226,62

29' 6 471 488,63 538 147,78

30' 6 471 507,38 538 057,78

31' 6 471 375,79 537 779,90

32' 6 471 432,67 537 621,26

33' 6 471 561,18 537 469,11

34' 6 471 845,74 537 537,64

35' 6 471 851,41 537 755,89

36' 6 471 894,49 537 769,35

37' 6 471 811,17 537 951,12

38' 6 472 003,92 537 973,78

39' 6 472 034,30 537 901,08

40' 6 472 347,46 537 754,73

41' 6 472 464,98 537 754,84

42' 6 472 445,52 537 831,83

43' 6 472 555,57 537 874,41

44' 6 472 584,87 537 757,12

45' 6 472 738,43 538 018,13

46' 6 472 674,72 538 015,57

47' 6 472 685,40 538 164,46

48' 6 472 522,22 538 158,54

49' 6 472 519,14 538 419,01

50' 6 472 720,82 538 414,91

51' 6 472 717,58 539 137,60

Pindala 210,19 ha

Mõõdistamise kuupäev

Veetaseme abs. kõrgus

56801:001:0023

56801:001:1157

56801:001:1035

56801:001:0566

56801:001:0376

56801:001:0756

56801:001:0165

56801:00 :0149

56801:005:0210

56801:005:0276

56801:001:1159 56801:001:0763

56801:005:0160

56801:001:0653

Lilleoru

Taali metskond 94

Tormi

Nurmeotsa

Luhaoja

Vainu

Pihlaka

Sarapuu

Kõrsa turbaraba

Taali metskond 1

Taali metskond 96 Lohu

Kõrsa turbaraba

Metsatuka

Sindi oja

56801:005:0277 Taali metskond 5

Taali metskond 5

56801:005:0277

Taali metskond 5

56801:005:0277

Langsaare

56801:001:1158 Taali metskond 95

Kõrsasoo

56801:001:1364

6 472 500

6 472 000

6 471 500

6 471 000

5 3 8 0

0 0

5 3 8 5

0 0

5 3 9 0

0 0

P lo kk 9 a

T

P lo kk 1 0 aT

P lo kk 1 1 aT

Plokk 12 aT Plokk 13 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

5 3 8 0

0 0

5 3 7 5

0 0

5 4 0 0

0 0

N

12

15

0,00

0,50

0,75

1,00

0,25

0,00

0,50

0,75

1,00

0,25

0,00

0,50

0,75

1,00

0,25

1,20

1,40

Taali metskond 5

56801:005:0277

Tormi

56801:001:1035

Taali metskond 5

56801:005:0277

56801:005:0210

Kõrsa turbaraba Taali metskond 94

56801:001:1157

Taali metskond 96

56801:001:1159

Kõrsa turbaraba

56801:005:0210

l.11% t.1,00%

l.12% t.1,16%

l.16% t.8,16%

l.30% t.43,73%

l.13% t.6,71%

l.31% t.18,46%

l.11% t.11,05%

l.9% t.33,98%

l.10% t.2,66%

l.35% t.39,67%

l.13% t.6,14%

l.14% t.6,44%

l.12% t.1,64%

l.10% t.2,22%

l.12%

t.1,64%

r.

8

9

14

15

16

14 15

13

12

11

10

16

15

14

13

12

11

10

9

8

14

13

12

11

10

9

8

14

13

12

11

10

9

8

15

14

13

12

11

10

9

15

14

13

12

11

10

9

Piketi nr LV-0 LV-1 LV-2 LV-3 55-4

Maapinna abs kõrgus, m 13,00 12,66 12,47 12,67 11,60

Lamami abs kõrgus, m 10,80 10,66 9,97 10,17 10,00

Turbalasundi kogupaksus, m 2,20 2,00 2,50 2,50 1,60

Vähelag, turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

1,70 1,70 1,90 1,90 1,10

96 97 105 59

Piketi nr LX-7 LX-8 LX-9

Maapinna abs kõrgus, m 14,65 14,96 14,91 14,10 12,32 12,24 11,96 11,76

Lamami abs kõrgus, m 12,05 11,16 10,91 10,10 10,22 9,94 9,76 10,26

Turbalasundi kogupaksus, m 2,60 3,80 4,00 4,00 2,10 2,30 2,20 1,50

Vähelag, turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 101 101 100 101 98 207 228

2,20 3,50 3,80 3,60 2,00 1,90 1,50 1,20

Piketi nr 49-6

Maapinna abs kõrgus, m 12,27 12,80 13,20 13,28 12,44

Lamami abs kõrgus, m 10,87 11,00 11,10 11,08 10,84

Turbalasundi kogupaksus, m 1,40 1,80 2,10 2,20 1,60

Vähelag, turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 101 98 91 116

LX-10 LX-11 LX-12 LXI-15 LXII-14 XLIX-1 XLIX-2 XLIX-3 XLIX-4

9

10

11

12

13

14

15

9

10

11

12

13

14

15

1,10 1,60 2,00 2,20 1,40

Piketi nr 44-7 44-9

Maapinna abs kõrgus, m 13,94 11.94 13.13 13.00

Lamami abs kõrgus, m 11.74 11.44 11.93 11.95

Turbalasundi kogupaksus, m 2,20 0.50 1.20 1.05

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 158 220 200

1,90 0.10 1.20 1.05

44-11XLIV-5

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

50 - 10

läbilõige

Botaaniline

(M 1 : 25)

44 - 9 56 - 17

8

9

10

11

12

13

14

8

9

10

11

12

13

14

9

10

11

12

13

14

15

9

10

11

12

13

14

15

Piketi nr

Maapinna abs kõrgus, m 10,73 10,82 11,29 10,96

Lamami abs kõrgus, m 10,13 10,22 10,54 10,86

Turbalasundi kogupaksus, m 0,60 0,60 0,75 0,10

Vähelag, turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr

Maapinna abs kõrgus, m 11,47 11,63 11,65 12,05

Lamami abs kõrgus, m 10,47 11,53 11,35 11,65

Turbalasundi kogupaksus, m 1,00 0,10 0,30 0,40

Vähelag, turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 154139 183 214

0,05 0,30 0,75

56-14 56-15 56-17 56-19

0,75 0,10

50-10 50-11 50-13 50-15

- 0,30 0,40

202221

r.fuskumi

r.villpea-sfagnumi

r.magellaanikumi

r.magellaanikumi

r.fuskumi

r.villpea-sfagnumi

r.fuskumi

r.fuskumi

r.magellaanikumi

r.magellaanikumi

r.magellaanikumi

r.fuskumi

r.fuskumi

r.villpea

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT Plokk 2 aT Plokk 1 aT

Plokk 8 aT

Plokk 8 aT

Plokk 7 aT

NW m

SE m

NW m

NW m

SE m

SE m

Läbilõige III-III'Läbilõige II-II'Läbilõige I-I'

Läbilõige IV-IV'

Läbilõige V-V' Läbilõige VI-VI'

NW m

NW m

NW mSE

m

SE m

SE m

Lagunemise aste, %

Tuhasus, %

Rabaturbad

Erimi vahepiir

Maapinna kontuur

Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)

hästilagunenud turvas

Kõrge tuhasusega

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas Kuupäev

Joonis nrLoa omanik

(esindaja nimi ja allkiri)

Kristel Veersalu

+372 668 1011, [email protected] Erki VaguriKinnitas Töö nr

Jiffy Products Estonia AS

Pärnumaa, Pärnu, Pärnu linn, Papiniidu tn 5a/a, 80042

[email protected]

18/2369

12.08.2019

2 / 3

V 1 : 100

H 1 : 5 000

I - I' ... VI - VI'

Geoloogilised läbilõiked

0 200 m100

Põhjatervik (~0,2 m)

Kaevandamise järgne veetase (~0,2 m lamamist)

Kaevandamise eelne veetase (~0,5 m maapinnast)

Hästilagunenud turvas

Vähelagunenud turvas

Saviliiv

Liiv

Pärnu maakond, Pärnu linn

Kõrsa turbamaardla

Kõrsa turbatootmisala

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise piir

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Turbalamami setete paksus on illustratiivne.

- Pärnu rajooni Kõrsa turbamaardla lääneosa detailuuringu aruannet (TK Eesti Geoloogia, 1988).

seisuga 07.05.2018 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö 18/2118);

- Kõrsa ja Kõrsa II turbatootmisala topograafilise ja varu arvutuse plaani

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

Märkused:

Kõrsa turbaraba

56801:005:0160

Kõrsa turbaraba

56801:005:0160 Kõrsa turbaraba

56801:005:0160 Taali metskond 5

56801:005:0277

Taali metskond 5

56801:005:0277

Taali metskond 5

56801:005:0277 Kõrsa turbaraba

56801:005:0210

Kõrsa turbaraba

56801:005:0210

56801:001:1364

Kõrsasoo

Plokk 8 aT

Plokk 8 aT

Plokk 8 aT

Plokk 11 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT

Plokk 9 aT Plokk 7 aT

Plokk 11 aT

Plokk 10 aT

Plokk 9 aT

Plokk 7 aT Plokk 7 aT

Plokk 7 aT

Plokk 9 aT

Plokk 9 aT

Plokk 9 aT

Plokk 9 aT

Plokk 10 aT

Plokk 11 aT

Plokk 8 aT

Plokk 10 aT

T e e

T e e

T<25%

T>25%

T>25%

T<25%

T>25%

T<25%

T<25%

T<25%

T<25%T>25%

T>25%

T>25%

T e e

10.61

11.39

11.52

11.44

11.26

11.41

12.34

12.20

13.56

14.21

12.71

11.76

11.45

11.15

11.38

11.28

10.72

12.63

11.47

10.76

11.73

11.28

12.15

11.36

11.60

12.13

11.39

12.51

12.31

11.19

11.25

11.14

10.90

10.96

10.89

11.06

11.50

11.12

11.46 11.50

11.40

11.79

11.72

11.86

10.31

10.27

10.23

10.27

10.28

10.35

10.35

10.42

10.38

10.27

10.69

11.45

10.64

10.28

10.30

10.30

10.26

10.21

10.33

10.44

11.52

11.50

11.61

11.35

11.56

10.44

9.57

11.51

12.38

11.24

10.60

10.41

10.39 10.62

10.52

10.47

10.08

10.44

10.33

10.49

9.94

10.42

10.36

10.74 10.39

10.72

10.48

10.25

10.78

11.08

11.31

11.17

11.32

11.46

11.33

11.20

11.52

11.64

11.90

11.75

11.75

11.80

11.75

11.88

11.77

11.93

11.97

12.08

12.05

12.59

12.21

12.35

11.94

74101:004:0088

56801:001:1363

56801:001:1364

56801:001:0144

56801:001:0657

Rabaääre metsapark

Kõrsa

Kõrsasoo

Sooääre

Sooääre56801:001:1273

11

12

12

12

12

1 2

12 12

12

1 2

12

12

12

12

1 2

12

1 2

12

12

12

12

12

12

11

1 1

11

1 1

11

1 1

11

1 1

1 1

11

1 1

11

11

11

1 2

12

11

11

1 1

1 1

11

11

13

13

1 3

13

1 3

13

1 3

13

1 3

13

14

1 4 1

4

16

15

14

1 5

13

1 4

1 4

13

12

1 2

12

12

13

1 3

12

12

12

12

1 2

13

1 3

13

13

1 3

13

1 3

13

1 3

1 3

13

12

1 2

12

10

10

1 1 1

2

1 3

12

1 2

12

13

1 2

13

1 3

11

13

1 0

1 0 9

10

1 0

11

11

1 2

1 2

1 2

12

14

1 4

1 4

1 5

1 4

17

12

1 4

1 2

11

14

12

1 2

14

1 4

1 41 11

1

1 0 10

9

9

1 0

10

1 0

10

1 0

10

11

11

1 0

1 0

1 0

10 1 0

13

13

1 3

1 3

10

108

13

1 5

13

1 1

1 1

10

1 0

14

1 0

1 0

10

1 0

1 0

11

11

11

1 1

1 1

1 1

11

1 1

1 1

11

1 1

11

1 1

11

11

1 1

11

1 1

11

11

1 1

11

12

1 2

1 2

1 2

12

1 2

1 2

1 2

12

12

12

1 3

1 0

11

Plokk 3 pT Plokk 4 aT

Plokk 1 aT Plokk 2 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 3 pT Plokk 4 aT

Plokk 12 aT Plokk 13 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

Plokk 7 aT Plokk 8 aT

1

2

3

4

5

6

7 8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19 20

21

22

23

24

25

26 27

28

29

30

31

32

3 34

35

36

37

38

39

40

41

4243

44

45 46

47

48

49

50

51

52 53

54

55

'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15'

16'

17'

18' 19'

20'

21'

22'

23'

24'25'

26'

27'

28'

29' 30'

31'

32'

33'

34' 35' 36'

37'

38'

39'

40'

41'

42'

43'

44'

45' 46' 47'

48' 49'

50'

51'

1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Turba proovivõtupunkt

Turbakihi kogupaksus, m

Maapinna abs kõrgus, m

Vähelagunenud turbakihi paksus, m

Sondeerimispunkti number

0 200 m100

Baaskaardileht 5332 Pärnu

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas Kuupäev

Joonis nrLoa omanik

(esindaja nimi ja allkiri)

Kristel Veersalu

+372 668 1011, [email protected] Erki VaguriKinnitas Töö nr

Pärnumaa, Pärnu, Pärnu linn, Papiniidu tn 5a/a, 80042

[email protected] 1 : 5 000

18/2369

AS Jiffy Products Estonia

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Geodeetiline märk

3 / 3

12.08.2019

1988. a detailuuringu sondeerimispunkt

Pärnu maakond, Pärnu linn

Kõrsa turbamaardla

Kõrsa turbatootmisala Korrastatud ala plaan

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

ei ole võimalik antud objekti kujutada.

5. Korrastatud ala plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5 000, kuna suurema mõõtkavalisel joonisel

4. Kasutatud on Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2018).

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus, baaskaardileht 5332 Pärnu.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

Märkused:

0,20 0,50

11,09 54-13

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 472 900,73 539 382,42

2 6 472 819,96 539 448,96

3 6 472 627,61 539 216,73

4 6 472 586,90 539 167,59

5 6 472 280,43 538 797,60

6 6 472 507,37 538 609,32

7 6 472 385,54 538 459,74

8 6 472 501,28 538 358,67

9 6 472 293,65 538 097,64

10 6 472 171,40 538 198,89

11 6 472 096,71 538 108,65

12 6 471 871,01 538 295,40

13 6 471 753,65 538 146,99

14 6 471 515,48 538 341,15

15 6 472 394,18 539 419,17

16 6 472 453,70 539 492,21

17 6 472 417,31 539 619,47

18 6 472 348,24 539 677,41

19 6 472 319,63 539 779,11

20 6 472 305,80 539 826,03

21 6 472 244,76 540 032,94

22 6 472 160,15 540 109,56

23 6 471 896,54 539 778,78

24 6 472 073,09 539 630,31

25 6 471 145,49 538 498,14

26 6 471 198,18 538 455,05

27 6 471 182,67 538 435,98

28 6 470 966,90 538 616,51

29 6 470 970,19 538 366,71

30 6 470 815,67 538 046,72

31 6 470 892,41 537 992,45

32 6 471 190,43 538 226,62

33 6 471 488,63 538 147,78

34 6 471 507,38 538 057,78

35 6 471 375,79 537 779,90

36 6 471 432,67 537 621,26

37 6 471 561,18 537 469,11

38 6 471 845,74 537 537,64

39 6 471 851,41 537 755,89

40 6 471 894,49 537 769,35

41 6 471 811,17 537 951,12

42 6 472 003,92 537 973,78

43 6 472 034,30 537 901,08

44 6 472 347,46 537 754,73

45 6 472 464,98 537 754,84

46 6 472 445,52 537 831,83

47 6 472 555,57 537 874,41

48 6 472 584,87 537 757,12

49 6 472 738,43 538 018,13

50 6 472 674,72 538 015,57

51 6 472 685,40 538 164,46

52 6 472 522,22 538 158,54

53 6 472 519,14 538 419,01

54 6 472 720,82 538 414,91

55 6 472 717,58 539 137,60

Pindala 174,39 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 472 900,73 539 382,42

2' 6 472 819,96 539 448,96

3' 6 472 627,61 539 216,73

4' 6 472 586,90 539 167,59

5' 6 472 280,43 538 797,60

6' 6 472 507,37 538 609,32

7' 6 472 385,54 538 459,74

8' 6 472 501,28 538 358,67

9' 6 472 293,65 538 097,64

10' 6 472 171,40 538 198,89

11' 6 472 096,71 538 108,65

12' 6 471 871,01 538 295,40

13' 6 471 753,65 538 146,99

14' 6 471 515,48 538 341,15

15' 6 472 394,18 539 419,17

16' 6 472 453,70 539 492,21

17' 6 472 417,31 539 619,47

18' 6 472 348,97 539 676,80

19' 6 472 328,13 539 751,25

20' 6 472 194,57 540 204,40

21' 6 471 815,23 539 676,77

22' 6 471 175,06 538 897,91

23' 6 470 966,53 538 644,52

24' 6 470 966,90 538 616,51

25' 6 470 970,19 538 366,71

26' 6 470 815,67 538 046,72

27' 6 470 892,41 537 992,45

28' 6 471 190,43 538 226,62

29' 6 471 488,63 538 147,78

30' 6 471 507,38 538 057,78

31' 6 471 375,79 537 779,90

32' 6 471 432,67 537 621,26

33' 6 471 561,18 537 469,11

34' 6 471 845,74 537 537,64

35' 6 471 851,41 537 755,89

36' 6 471 894,49 537 769,35

37' 6 471 811,17 537 951,12

38' 6 472 003,92 537 973,78

39' 6 472 034,30 537 901,08

40' 6 472 347,46 537 754,73

41' 6 472 464,98 537 754,84

42' 6 472 445,52 537 831,83

43' 6 472 555,57 537 874,41

44' 6 472 584,87 537 757,12

45' 6 472 738,43 538 018,13

46' 6 472 674,72 538 015,57

47' 6 472 685,40 538 164,46

48' 6 472 522,22 538 158,54

49' 6 472 519,14 538 419,01

50' 6 472 720,82 538 414,91

51' 6 472 717,58 539 137,60

Pindala 210,19 ha

Passiivse tarbevaru piir (pT)

Aktiivse tarbevaru piir (aT),

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Veehaarde sanitaarkaitseala

Teekaitsevöönd

Vee- ja kanal. kaitsevöönd

Ranna või kalda piiranguvöönd Taastuva soos kõlvik (210,19 ha)

56801:001:0023

56801:001:1157

56801:001:1035

56801:001:1273

56801:001:0566

56801:001:0376

56801:001:0756

56801:001:0165

56801:00 :0149

56801:005:0210

56801:005:0276

56801:001:1159

56801:001:0763

56801:005:0160

56801:001:0653

Lilleoru

Taali metskond 94

Tormi

Nurmeotsa

Luhaoja

Vainu

Pihlaka

Sarapuu

Kõrsa turbaraba

Taali metskond 1

Taali metskond 96

Lohu

Kõrsa turbaraba

Metsatuka

Sindi oja

56801:005:0277 Taali metskond 5

Taali metskond 5

56801:005:0277

Taali metskond 5

56801:005:0277

Langsaare

Kõrsasoo

56801:001:1364

6 472 500

6 472 000

6 471 500

6 471 000

5 3 8 0

0 0

5 3 8 5

0 0

5 3 9 0

0 0

5 3 8 0

0 0

5 3 7 5

0 0

5 4 0 0

0 0

N

12

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Karmo Leemet

AS Jiffy Products Estonia

[email protected]

18.03.2020 nr 12-2/20/122-4

Keskkonnamõju hindamise algatamine

AS Jiffy Products Estonia Kõrsa

turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele

Austatud Karmo Leemet

AS Jiffy Products Estonia (registrikood 10053049; aadress Papiniidu tn 5a/1, Pärnu linn,

Pärnumaa, 80042) esitas 03.12.2019 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi

keskkonnaluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

dokumendihaldussüsteemis 03.12.2019 kirjana nr 12-2/19/521) Kõrsa turbatootmisalale.

Tegemist on olemasoleva turbatootmisalaga, mida soovitakse laiendada. Selline mäeeraldise

laiendamine on vajalik, kuna sellisel juhul on võimalik ammendada kogu Kõrsa turbamaardla

ning vältida selliste maavaraplokkide tekkimist, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole

majanduslikult põhjendatud.

Keskkonnaluba taotletakse Pärnu maakonnas Pärnu linnas Seljametsa külas riigimaal olevatele

katastriüksustele Kõrsa turbaraba (katastritunnus 56801:005:0160), Taali metskond 5

(katastritunnus 56801:005:0277), Taali metskond 94 (katastritunnus 56801:001:1157), Taali

metskond 96 (katastritunnus 56801:001:1159), Kõrsasoo (katastritunnus 56801:001:1364),

Taali metskond 95 (katastritunnus 56801:001:1158), Taali metskond 1 (katastritunnus

56801:005:0276) ja Kõrsa (katastritunnus 56801:001:1363). Taotletav mäeeraldis hõlmab

Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 0092) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 9, 14 plokki,

vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 10, 11, 15 plokki, hõlmates neist 14 ja 15 plokki

osaliselt.

Taotletava Kõrsa turbatootmisala mäeeraldise pindala on 174,39 ha ja mäeeraldise

teenindusmaa pindala 210,19 ha. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on seisuga 31.03.2019 Kõrsa

turbatootmisala mäeeraldise vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 261 tuh t ja

kaevandatav varu on 261 tuh t ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 143 tuh t ja

kaevandatav varu on 77 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse

7 tuh t, maavara kasutusaladeks on põllumajandus- ja kütteturvas. Taotletava loa kehtivusaeg

on 30 aastat.

Keskkonnaamet võttis 11.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/122 Kõrsa turbatootmisala keskkonnaloa

taotluse menetlusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) § 47 lõike 2

alusel avalikustas Keskkonnaamet 16.03.2020 teate Kõrsa turbatootmisala keskkonnaloa

2 (3)

taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

(www.ametlikudteadaanded.ee).

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust maapõueseaduses (edaspidi ka

MaaPS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi ka

KeHJS) sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) § 47 lõike 2 alusel avalikustas

Keskkonnaamet 16.03.2020 teate keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee).

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata

jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa

taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 järgi annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega, KMH

algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise

keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal.

KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava

tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik.

KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline

keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et

kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa

andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem taotletaval alal

kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kuna keskkonnaluba taotletakse osaliselt uuele

kaevandamisega rikkumata looduslikule alale ning kogu turbatootmisala pindala on üle 150 ha,

on keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõige 1 punkti 28 kohaselt kohustuslik.

Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõige 1 punktile 1, § 6 lõige 1 punktile 28,

§ 9, § 11 lõigetele 2 ja 3, MaaPS §-le 48 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016

käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1

„Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 algatab

Keskkonnaamet KMH Kõrsa turbatootmisala keskkonnaloa taotluse menetluse raames.

Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH

menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese

keskkonnamõju ilmnemist.

KeHJS § 13 kohaselt tuleb AS-il Jiffy Products Estonia koostada koostöös juhteksperdi või

eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide

nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-

litsentsikomisjon.

KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui AS Jiffy Products Estonia ei ole 18 kuu jooksul käesoleva

KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS

§ 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet Kõrsa

3 (3)

turbatootmisala keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotlejale.

Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks

esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH programmi kohta seisukoha

küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine.

KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt Kõrsa turbatootmisala keskkonnaloa taotluse menetlus

peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude

ilmnemiseni.

Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab AS Jiffy Products Estonia.

Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lõige 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud

arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd AS Jiffy Products Estonia taotluses esitatud

andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub

käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks, kuivõrd

antud juhul on KMH kohustuslik.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1 kohaselt käesoleva KMH algatamise otsusest 14

päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi

menetlusosalisi eraldi kirjaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

juhataja

maapõuebüroo

keskkonnaosakond

Marju Kuldmaa 776 2419

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rahandusministeerium

[email protected]

26.01.2021 nr 6-3/21/1629-2

Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega

kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi

kohta seisukoha küsimine

AS Jiffy Products Estonia esitas 25.01.2021 kirjaga1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Kõrsa

turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast

avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates

seisukohad Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse

ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Kõrsa turbatootmisala laiendamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi eelnõu

Sama: Transpordiamet ([email protected]); Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]);

Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Pärnu Linnavalitsus ([email protected]);

Terviseamet ([email protected]); Päästeamet ([email protected]); Tori Vallavalitsus

([email protected])

Toomas Kalda 447 7383

[email protected]

1 Registreeritud Keskkonnameti dokumendihaldussüsteemis 25.01.2921 nr 6-3/21/1629 all.