Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ""Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027" kinnitamine" eelnõu

EELNÕU

06.04.2022

VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2022 nr

Päevakorrapunkt nr „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada siseministri esitatud „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021– 2027“.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma

veebilehel.

Kaja Kallas peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)

Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu1 (edaspidi BMVI) rakenduskava.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) kohaselt on BMVI poliitikaeesmärk tagada tugev ja tõhus välispiiride valve ja piirikontroll, tagades

samal ajal täielikus kooskõlas ELi põhiõiguste hartas sätestatud kohustustega inimeste le võimaluse ELi piires vabalt liikuda.

BMVI-l on kaks erieesmärki: a) toetada Euroopa välispiiride tõhusat haldamist ühiselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

(edaspidi Frontex) ja piirihalduse eest vastutavate riigisiseste asutustega, et lihtsus tada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest

kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge; b) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ning ennetada rände- ja julgeolekuriske.

BMVI eelarve on jagatud kaheks: kaudne ja otsene juhtimine. Kaudse juhtimise eelarve

jagatakse BMVI määruses sätestatud jaotusvõtme alusel liikmesriikide eraldisteks. Liikmesr i ik peab koostama eraldise kasutamiseks rakenduskava, mille kinnitab Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Otsese juhtimise eelarve ehk temaatilise rahastu kasutamise eest vastutab EK.

Temaatilise rahastu kasutamiseks koostab EK mitmeaastased tööprogrammid, milles määratakse suure ELi lisaväärtusega tegevused ja nende sihtotstarbeline eelarve. Temaatilise

rahastu tegevused jagunevad erimeetmeteks, erakorraliseks abiks ja avatud taotlusvoorudeks. Temaatilisest rahastust peavad liikmesriigid raha taotlema. Näiteks saavad erakorralise rändesurve all olevad riigid taotleda erakorralist abi. Erimeetmed on mõeldud ELi asutuste

tugevdamiseks. Näiteks kuulutab EK välja erimeetme taotlusvooru Frontexi varustuse soetamiseks. See tähendab, et liikmesriigid saavad taotleda raha, et osta Frontexile vajalikke

seadmeid või sõidukeid. Liikmesriik saab varustust oma riigis kasutada, kuid osa aastast peab saatma selle Frontexi missioonile. Erakorralise abi ja erimeetme taotlus esitatakse korraldusasutuse ehk Siseministeeriumi kaudu. Kui liikmesriigi erakorralise abi või erimeetme

taotlus rahuldatakse, lisatakse selle eelarve rakenduskavale, kuid lisaraha tohib kasutada ainult selleks ettenähtud otstarbel. Avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse otse EK-le, ning kui

taotlus rahuldatakse, sõlmivad EK ja toetusesaaja toetuslepingu. Selliseid tegevusi rakendatakse BMVI rakenduskavast eraldi.

BMVI vahendite kasutamisele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

1 Ingl Instrument for Financial Support for Border Management and Visa Policy. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

2

finantsreeglid3 (edaspidi ühissätete määrus). Ühissätete määruse artikli 21 lõige 2 kohustab

liikmesriiki esitama EK-le pärast BMVI määruse jõustumist BMVI rakenduskava.

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 48 kohaselt täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid BMVI puhul Siseministeerium.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi

Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidi list kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt

toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

II. Rakenduskava sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada BMVI rakenduskava 2021–2027. Rakenduskava on koostatud ühissätete määruse VI lisas sätestatud vormi kohaselt.

Rakenduskava väljatöötamine

Eesti lähtub riigi sihtide ja eesmärkide seadmisel allikaneutraalsuse põhimõttest. Olulised eesmärgid seatakse ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tehakse kindlaks strateegiliste

arengudokumentide väljatöötamise käigus. Arengudokumentides arvestatakse ka ELi poliitikaeesmärke ja riigi võetud kohustusi.

BMVI rakenduskava alus on eelkõige „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse anda panuse Eesti

praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisuse katsumuste lahendamisse, sealhulgas välispiiride ja viisapoliitika rakendamisel. STAKi koostati omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegiaga „Eesti 2035“. Ülevaade nimetatud strateegiliste arengudokumentide

koostamisest on avalikult kättesaadav.4

23. detsembril 2019 edastas EK positsioonipaberi ELi jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist BMVIst peaks Eesti kaaluma. Prioriteetidena toodi välja Euroopa integreer itud piirihalduse elluviimisega seotud tegevused, eelkõige panustamine Frontexi töösse, Euroopa

piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ning ELi-üleste piirikontrolli IT-süsteemide ja koostalitlusvõime arendamisse. ELi viisapoliitikas peeti oluliseks konsulaarametnike

koolitamist ja viisamenetluse digiteerimist. Siseministeerium edastas 31. jaanuaril 2020 EK positsioonipaberi teadmiseks kõikidele

ministeeriumidele ja oma allasutustele. Organisatsioonidel paluti esitada ettepanekud riiklikes strateegilistes arengudokumentides kajastatud ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel

kindlakstehtud eesmärkide ning vajaduste kohta, mida võiks rahastada BMVIst. Rahastu spetsiifiliste eesmärkide tõttu laekus ettepanekuid vaid Välisministeeriumilt, Maksu-

ja Tolliametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuselt. Saadud tagasiside alusel ja võttes arvesse ELi nõukogu töörühmas

3 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 „Eesti 2035“ ja „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ .

3

läbirääkimisel olnud BMVI määruse eelnõu sisu koostas Siseministeerium kõikide võimalike

rahastamiskõlblike meetmete nimekirja. Nimekirjas loetletud tegevuste maksumus ületas BMVI eeldatavat rahastamismahtu üle kümne korra.

BMVI määruse põhjenduse 26 kohaselt peaksid liikmesriigid BMVI poliitikaeesmärgi saavutamiseks tagama, et nende rakenduskavad sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki

rahastu erieesmärke, ja et vahendite eraldamine erieesmärkide vahel võimaldaks neid eesmärke täita. Selle ootuse rahuldamiseks otsustas Siseministeerium, et kõik Maksu- ja Tolliameti ning

Välisministeeriumi pakutud meetmed lisatakse BMVI rakenduskavasse täielikult. Haldusala asutuste vajaduste prioriseerimiseks toimus hulk kohtumisi ja rakenduskavasse lisati meetmed, mis aitavad Eestil täita liikmesriigi kohustusi ning millel on kõige suurem ELi lisaväärtus.

Strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide lõplik rahastamismaht on võimalik

vaadata üle iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See tagab koostoime nii riiklike kui ka muude rahaliste vahenditega ja võimaldab vältida topeltrahastamist.

Et siseturvalisuspoliitika fondide (BMVI, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi

AMIF) ja Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF)) rakendamist jälgida, moodustatakse seirekomisjon. Lisaks valdkonnaekspertidele on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest

vastutavad asutused.

Rakenduskava ülesehitus Rakenduskava punktis 1 antakse ülevaade peamistest katsumustest BMVIga seotud

poliitikavaldkondades, ELi tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiadokumentidest, mis hõlmavad BMVI eesmärkide sihte ja suundi.

Punktis 2 kirjeldatakse rakenduskava koostamise seisuga erieesmärkide kaupa riigi olukorda BMVIga seotud valdkondades, nimetatakse prioriteedid, mida on kavas rahastada BMVIst,

ning seatakse tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate vahe- (2024) ja lõpptasemed (2029).

Punktis 3 esitatakse rahastamiskava aastate kaupa ning ELi toetuse ja riikliku kaasrahastamise määr. Samuti sätestatakse summa, mis tõstetakse ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel AMIFist BMVIsse (rakenduskava tabel 10).

Punktides 4–7 kirjeldatakse rakenduskava koostamist, võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja

mittediskrimineerimise tagamise meetmeid ning avalikustamist. Rakenduskava täitmise põhimõtted

BMVI rakendamise eest vastutab Siseministeerium, kes täidab liikmesriigi, korraldusasutuse,

rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid. BMVI spetsiifiliste eesmärkide tõttu on rakenduskavas nimetatud tegevuste võimalik ud

toetusesaajad vaid riigiasutused, eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala asutused ja Välisministeerium. Taotlejate ringi täpsustatakse toetuse andmise tingimustes.

4

Siseministeerium eraldab toetuse otse, kuna BMVIst rahastamiseks kõlblikke tegevusi on

üldjuhul võimalik viia ellu ainult riigiasutustel, kes on oma tehnilistest teadmistest ja haldusvolitusest lähtudes selleks pädevad ning monopoolses seisundis.

Rahastatavate projektide valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest, sealhulgas ühissätete määruse artiklis 9 ja pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihtidest:

 projekt toetab BMVI määruses sätestatud erieesmärgi täitmist;

 projekti elluviimisel austatakse põhiõigusi, järgitakse ELi põhiõiguste hartat, välistatakse diskrimineerimine, tagatakse võrdsed võimalused ja edendatakse kestlikku arengut;

 projekti tegevustel on soodne (või neutraalne) mõju regionaalarengule, keskkonnahoiule, kliimale, võrdsete võimaluste tagamisele, riigivalitsemisele või

digiühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik;

 taotleja on võimeline viima projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu;

 toetuse sihipärane kasutamine on tagatud ka pärast projekti elluviimist vähemalt kolm aastat, kui see on asjakohane.

Rakenduskava seirekomisjon kinnitab projektide hindamise üldkriteeriumid, mis lähtuvad eelnimetatud põhimõtetest. Erikriteeriumid määratakse toetuse andmise tingimustes. Erikriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud

üldkriteeriume. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud.

Siseministeerium kaasab toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse ka võimalikud toetusesaajad. Toetuse andmise tingimused sisaldavad muu hulgas rahastamise eesmärki, toetatavate tegevuste ja kulude loetelu, nõudeid taotlejale ja taotlusele, taotluste esitamise ja

vastavaks tunnistamise korda, projektide hindamiskriteeriume ja -korda, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise korda, toetusesaaja õiguseid ja kohustusi, toetuse väljamaksmise tingimusi

ja korda ning vaiete menetlemise korda. Projektide valikul tagatakse, et projekte hindavad pädevad ja taotleja suhtes erapooletud isikud,

kes vastavad toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele.

Rakenduskavas arvestatakse EK positsiooniga niivõrd, kuivõrd see sobib kokku riigi eelarvestrateegia 2022–2025 vajadustega.

Eesti täidab järgmisi BMVI määruses nimetatud erieesmärke ja liikmesriikidele kohustuslikke ühiseid näitajaid.

Erieesmärk 1. Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge

Perioodil 2021–2027 on Eesti suurimad piirihaldusülesanded endiselt ELi välispiirikaitse ja

sujuva, kuid kontrollitud piiriliikluse tagamine. Selleks on vaja ehitada välja Eesti-Vene maismaapiir, uuendada kontrolli- ja seirevarustust, arendada ja hoida töös suuremahulisi ELi IT-süsteeme (riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteem, Euroopa reisinfo ja -lubade

süsteem, Schengeni infosüsteem) ning luua nende süsteemide koostalitlusvõime. Olulisel kohal

5

on ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti teenistujate järjepidev koolitamine

ning võimaluse korral mehitamine.

BMVI rakenduskavas nähakse ette hulk meetmeid, mis toetavad ELi välispiiri seire- ja piirikontrollivõime säilitamist ja võimaluse korral suurendamist. Meetmed aitavad rakendada EUROSURi, parandada teabevahetust, tagada ELi ühiste standardite kohane välispiiri kontroll

ja kohaldada ühtselt Schengeni piirieeskirju. Prioriteet on meetmed, mis toetavad välisp iir i haldamise riiklike võimete säilitamist või laiendamist ning aitavad Frontexi töös osalemise

kaudu kaasa solidaarsusele.

Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv

Absoluutarv 1216 4016

O.1.1.1 millest omakorda ostetud

automaatse piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüste

emide/e-väravate arv

Absoluutarv 16 16

O.1.2 Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

Absoluutarv 1 1

O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu

piirkonnad

Absoluutarv 0 0

O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

Absoluutarv 1 1

O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

O.1.5.1 millest omakorda ostetud

mehitamata õhusõidukite arv

Absoluutarv 0 26

O.1.6 Ostetud

meretranspordivahendite arv

Absoluutarv 0 0

O.1.7 Ostetud

maismaatranspordivahendite

arv

Absoluutarv 0 13

O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350

O.1.8.1 millest omakorda

koolitustegevuses osalejate

arv

Absoluutarv 347 349

O.1.9 Kolmandatesse riikidesse

lähetatud

sisserändeküsimustega

tegelevate kontaktametnike

arv

Absoluutarv 0 0

6

O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajak

ohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 7

O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajak

ohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

O.1.11.1 millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

O.1.12 Kolmandate riikidega

läbiviidavate

koostööprojektide arv

Absoluutarv 0 0

O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist

kaitset taotlenud isikute arv

Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv

39 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit

ja 13 maismaasõidukit

R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud

seadmete arv

39 Absoluutarv 26 mehitamata õhusõidukit

ja 13 maismaasõidukit

R.1.16 Riiklike ametiasutuste

poolt EUROSURi

riikliku

koordinatsioonikeskuseg

a algatatud/tõhustatud

koostöövormide arv

0 Absoluutarv Ei plaani projekte

R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide

ja e-väravate kaudu

toimunud piiriületuste

arv

2 200 000 Absoluutarv PPA prognoosi kohaselt

toimub 40% piiriületustest

e-väravate kaudu

R.1.18 Piirihalduse valdkonnas

läbi viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud nende

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

100% Osakaal Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks kasutatakse

enamjaolt riigieelarvet

R.1.19 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

238 Absoluutarv Prognoos tehtud varasemate

projektide tagasiside alusel

7

pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

R.1.20 Piirivalveasutuste poolt

sisenemiskeelu saanud

isikute arv

12 800 Absoluutarv Üldine näitaja, mis ei ole

otseselt seotud BMVI

projektidega. Prognoos

tehtud 2018.–2019. aasta

statistika alusel

Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 98 345,26

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 12 505 155

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 810 000

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 300 000

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem

(EES)

020 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) –

muu

021 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi

reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS –

määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,65

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 960 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 015 000

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 042 172,50

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 660 276,86

Erieesmärk 2. Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

8

Sisepiirideta Euroopas on vaja ELi sisenevate isikute tugevat ja tõhusat kontrolli, et tuvastada

kõik, kes võivad kujutada endast turvariski. Tagamaks, et halbade kavatsustega isikud ei ületaks märkamatult ELi piire, peab otsustajatel olema oma töö tegemiseks õigel ajal õige teave ja

nüüdisaegsed töövahendid. Samal ajal peab viisamenetlus olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele.

BMVIst rahastatakse meetmeid konsulaartöötajate regulaarseks koolitamiseks, et tagada viisaeeskirja ja viisainfosüsteemi ühetaoline rakendamine. Paralleelselt tuleb osta ja võtta

kasutusse nüüdisaegsed seadmed. BMVI rakenduskavas on planeeritud sõrmejäljeskanner ite uuendamine ja näotuvastussüsteemide ost, samuti meetmed viisaprotsesside digiteerimiseks. Esmatähtis on ELi ühise viisainfosüsteemi jätkuarendus.

Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

O.2.1 Viisade menetlemise

digitaliseerimist toetavate

projektide arv

Absoluutarv 2 3

O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90

O.2.2.1 millest omakorda

koolitustegevuses

osalejate arv

Absoluutarv 60 70

O.2.3 Kolmandates riikides

asuvatesse

konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

O.2.3.1 millest omakorda

viisataotluste

menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/a

jakohastatud IT-

funktsioonide arv

Absoluutarv 1 2

O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/a

jakohastatud

suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

O.2.5.1 millest omakorda välja

töötatud suuremahuliste

IT-süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

O.2.6 Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

Absoluutarv 0 0

O.2.7 Renditud/amortiseerunud

kinnisasjade arv

Absoluutarv 0 0

9

Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.2.8 Väljaspool Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastatud

konsulaatide arv

20 Absoluutarv Sõrmejäljeskannerid

R.2.8.1 millest omakorda nende

konsulaatide arv, mida on

ajakohastatud, et muuta

need viisataotlejate jaoks

kliendisõbralikumaks

20 Absoluutarv Sõrmejäljeskannerid

R.2.9 Ühise viisapoliitika

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste

raames esitatud nende

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

100% Osakaal BMVI kõrval

kasutatakse teisi

katteallikaid

R.2.10 Digitaalselt esitatud

viisataotluste arv

976 292 Absoluutarv Üldine näitaja, mis ei

ole seotud BMVIga.

Prognoos tehtud 2018.–

2019. aasta andmete

alusel

R.2.11 Liikmesriikide vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhustatud

koostöövormide arv

7 Absoluutarv Välisministeerium

prognoosib ühte

koostöövormi aastas

R.2.12 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

70 Absoluutarv Sihtväärtus seatud

varasemate projektide

tagasiside alusel

Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise

parandamine

001 562 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning

nende kliendisõbralikkuse ja

turvalisuse suurendamine

002 352 500

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

10

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid –

viisainfosüsteem (VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste

töötlemiseks

007 375 000

Tehniline abi BMVI tulemuslikuks haldamiseks

Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia BMVI rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu. Eesmärki aitavad saavutada pädevad ametnikud. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et

rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteerituse ja ressursside optimeerimise tagab vahehindamine, mille

põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Teavitustegevus on eduka rakendamise põhitegur, et taotlejatel ja toetusesaajatel oleks võima lik

koostada sisukaid ja heal tasemel projekte ning viia need tulemuslikult ellu. Seetõttu tagab Siseministeerium ka taotlejate ja toetusesaajate järjepideva koolitamise, nõustamise ja

juhendamise. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi kasutada lihtsustatud

kulude alusel hüvitamist ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Võetakse kasutusele infosüsteem SFOS ehk toetuse haldamise register, et lihtsustada dokumentide

menetlust, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning keskenduda seeläbi enam sisulisele tegevusele. Andmevahetus toetuse andmiseks, sealhulgas taotlemine, väljamaksed ja seire, on taotleja, toetusesaaja ja administratsiooni vahel

elektrooniline, omavahel on seotud eri infosüsteemid ja registrid. See suurendab märgatava lt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust, vähendab administratsiooni ja toetusesaajate

halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemise l kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii erieesmärgi, meetme kui ka projekti tasandil

tulemuste saavutamist, kohustuste võtmist, väljamaksete tegemist, auditite, kontrollide ja paikvaatluste mahtu ja tulemusi ning rikkumiste ja tagasinõuete summasid.

Tabel 7. Tehnilise abi esialgne jaotus perioodi 2014–2020 ISFi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi tehnilise abi andmete alusel

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 38 433,40

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 748 719,78

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 51 659,10

Suutlikkuse suurendamine 004 76 866,81

11

Rakenduskava muutmine

Rakenduskava on võimalik vajaduse korral muuta. Ühissätete määruse artikli 24 kohaselt võib

uute või ettenägematute olukordade korral vaadata EK heakskiidetud rakenduskava EK või liikmesriigi algatusel uuesti läbi ja seda järelejäänud programmitöö perioodiks muuta.

Rakenduskava muudetakse juhul, kui muutub tegevuse väljund- või tulemusnäitaja või Eesti eraldise maht. Maht muutub, kui EK rahuldab liikmesriigi taotluse ja eraldab BMVI

temaatilisest rahastust vahendeid erakorralise abina või erimeetmete elluviimiseks, näiteks selleks, et soetada Frontexile varustus, mida saab kasutada ka liikmesriik, või erakorraline abi massilise sisserände korral.

BMVI määruse artikli 13 lõike 10 alusel on lepitud kokku rakenduskava asjakohasuse

hindamine 2024. aastal. Kui vahehindamisest selgub, et ELi poliitika ja liikmesriigis toimunud muutused nõuavad raha ümbersuunamist või liikmesriigil on õigus saada lisaraha, muudetakse rakenduskava.

ÜSSi § 46 lõike 3 kohaselt kinnitab Siseministeerium need rakenduskava muudatused, mida ei

pea ühissätete määruse kohaselt kinnitama EK. Muudel juhtudel kinnitab rakenduskava muudatused Vabariigi Valitsus.

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide

ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse

poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

BMVI vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi õigusaktides:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom)

2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013,

(EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20125;

2) ühissätete määrus; 3) BMVI määrus.

5 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222.

12

BMVI rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.

IV. Rakenduskava mõju

Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve vähe võimalikke

rahastusallikaid. Piirihalduse ja julgeoleku eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad rahvusvahelisi ohte tõhusalt tõrjuda. Seega on

valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis. 2017. aastal tehtud ISFi6 perioodi 2014–2020 ELi vahehindamise7 põhjal võib kindlalt öelda,

et siseturvalisuse valdkonnas on EL riigi kohustuste täitmist märkimisväärselt toetanud. ELi toetuseta ei oleks saanud viia ellu vajalikke IKT-lahendusi, soetada varustust ja teha koolitus i

sellises mahus ja ajaraamis, kui on seni tehtud. Perioodi 2014–2020 ISFi toel on nüüdisaegse varustuse, süsteemide ja koolitustega parandatud Politsei- ja Piirivalveameti, Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Maksu- ja Tolliameti ning Välisministeeriumi võimet

tagada välispiirikaitse ja lihtsustada seaduslikku rännet. Perioodi 2014–2020 lõpphindamine tehakse 2024. aastal.

ISFi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi järglase BMVI rakenduskavaga luuakse võimalus viia ellu BMVI määruses kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentide ga

ja riigi eelarvestrateegias 2021–2024 kindlakstehtud vajadustega.

Rakenduskava kinnitamisega kaasneb riigile maksimaalselt 25% kaasrahastamise kohustus. Rakenduskava maht võib suureneda, kui lisatakse temaatilisest rahastust jaotatava erakorralise abi või erimeetme eelarve.

Avalikes taotlusvoorudes, millest taotletud toetust ei lisata BMVI rakenduskavale, on taotlejatel

endal kohustus tagada taotletava toetuse kaas- ja/või omafinantseering. BMVI toetusel tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud. BMVI määruses on

nähtud ette võimalus kasutada kuni 33% rakenduskava mahust tegevustoetuseks. Rakenduskavasse on planeeritud meede ELi-üleste infosüsteemide ja automaatsete

piiriületusväravate ülalpidamiseks ning välispiiri seiretehnika osaliseks hoolduseks. Suurema osa oluliste piirivalveseadmete- ja süsteemide ülalpidamiskuludest peab planeerima riigieelarvesse.

Rakenduskavasse ei ole planeeritud olulise keskkonnamõjuga meetmeid. Meetmete

kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse põhiõigustega, seal hulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Mõjuhindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eestis avaldab BMVI rakenduskava heakskiitmine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi eelarvele ning siseturvalisuse le. Rakenduskava alusel on võimalik kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad tagada ELi

6 Hõlmab välispiiride ja viisade rahastamisvahendit ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit. 7 Vahehindamise aruanne.

13

välispiiri ühtse ja kvaliteetse kontrolli, rakendada viisapoliitikat ning lihtsustada seaduslikku

piiriületust, edendades sellega suuresti Schengeni ala toimimist.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriikidele, kes BMVId rakendavad, nähtud ELi

eelarveperioodiks 2021–2027 esialgse eraldisena ette 3 057 000 000 eurot. Eesti esialgne BMVI eraldis on 32 836 774 eurot. Eraldis hõlmab tehnilist abi BMVI rakendamiseks (kuni 6%

liikmesriigile eraldatud kogusummast, s.o 1 858 685,32 eurot). Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel võib liikmesriik tõsta kuni 5% mõne teise sama

määrusega hõlmatud fondi esialgsest eraldisest üle BMVIsse. Eesti soovib seda võimalust kasutada ning tõstab AMIFist BMVIsse 1 112 731 eurot, millest projektideks läheb

1 049 746,23 eurot ja tehniliseks abiks 62 984,77 eurot. Rakenduskava tabelite koostamisel on ümbertõstega arvestatud. Projektide 1 049 746,23-eurost lisaeraldist kasutatakse idapiir i väljaehitamiseks. Vabariigi Valitsuse 16. augusti 2018. aasta kabinetinõupidamise

protokollilise otsuse kohaselt on idapiiri väljaehitamine Eesti strateegiline investeeringuvajadus ja seetõttu prioriteet ELi eelarveperioodi 2021–2027 vahendite planeerimisel. Pärast

ümbertõstet on Eestil BMVI projektideks kasutada ELi toetust 32 027 834,91 eurot ja tehniliseks abiks 1 921 670,09 eurot, kokku 33 949 505 eurot.

Eesti tagab BMVI projektide rahastamisel 25% ehk 10 675 944,97-eurose kaasfinantseeringu, mis planeeritakse kõnealuse aasta eelarvesse riigi eelarvestrateegia koostamisel. Kuna EK

taotlusvoorude korraldamise täpne aeg ja toetuse taotlemise tingimused ning rahuldatavate taotluste arv ja maht on teadmata ning projektid kiireloomulised, ei ole võimalik kaasrahastamiskohustuse (üldjuhul 10% taotluse mahust) täitmiseks vahendeid tavakorras

riigieelarvesse planeerida. 2022. aastal on uue perioodi riigieelarvesse planeerimata välistoetuste kaasrahastamiskohustuse täitmiseks ette nähtud vahendid Vabariigi Valitsuse

reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu real, kust Siseministeerium saab vajaduse korral vajaliku summa taotleda. Edaspidi planeerib Rahandusministeer ium erimeetmete ja erakorralise abi võimalikuks kaarahastamiseks Vabariigi Valitsuse reservi

sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu reale 1,5 miljonit eurot aastas.

Tehnilist abi saab rahastada täielikult BMVI vahenditest. Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on BMVI rakenduskava maht 44 625 449,97

eurot.

Eesti kavandab jagada BMVI eraldise koos riikliku kaasfinantseeringuga erieesmärkide vahel järgmiselt: a) toetada Euroopa välispiiride tõhusat haldamist ühiselt Frontexi ja piirihalduse eest

vastutavate riigisiseste asutustega, et lihtsustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge –

40 703 779,88 eurot (sh ELi toetus 30 527 834,91 eurot); b) toetada ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, ennetada rände- ja julgeolekuriske, osutada viisataotlejatele kvaliteetset teenust, tagada kolmandate riikide

kodanike võrdne kohtlemine ning tõkestada ebaseaduslikku sisserännet – 2 miljonit eurot (sh ELi toetus 1 500 000 eurot);

c) tehniline abi – 1 921 670,09 eurot (100% ELi toetus).

14

BMVI määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik kasutama vähemalt 10% esialgsest eraldisest viisapoliitika erieesmärgi täitmiseks. Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel

EKga on võimalik piirmäära vähendada. Arvestades BMVI väikest eraldist Eestile ja riigi eelarvestrateegia 2022–2025 koostamisel selgunud erieesmärkide rahastamise vajadusi, oleme kavandanud viisapoliitika tegevusteks 4,7% kogueraldisest. Seejuures on rakenduskavas

täielikult arvestatud kindlakstehtud vajadustega.

BMVI määruse artikli 14 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui 2024. aastaks on makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Liikmesriikide vahel jagatakse ligi 600 miljonit eurot. Lisaraha maht arvutatakse BMVI jaotusvõtme alusel. Jaotusvõti koosneb

mitmest muutuvast näitajast, näiteks aastatel 2021–2023 piirilõigule antud ohuhinnang, nende kolmanda riigi kodanike arv, kellel ei ole lubatud piiril siseneda, ja piiriületajate arv.

Proportsioon arvutatakse kõikide liikmesriikide statistika põhjal. Esialgse eraldise arvutamise l võeti aluseks 2017.–2019. aasta statistika ja Eesti osa oli 1,05% liikmesriikide kogueraldisest. Kuna alusandmeid ei saa ennustada, pole praegu võimalik arvutada ka võimaliku lisaraha

suurusjärku.

VI. Eelnõu kooskõlastamine

Rakenduskava avaliku konsultatsiooni menetluse algatamise teade saadeti ministeeriumide le,

Riigikantseleile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Vabaühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile ning

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule. Ühtegi märkust ega ettepanekut avaliku konsultatsiooni menetluse käigus ei laekunud.

Eelnõu edastati 9. märtsil 2022 kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile ja kõikidele ministeeriumidele tähtajaga 30. märts 2022. EISis andsid

kooskõlastuse Riigikantselei, Välisministeerium, Justiitsministeerium ja Keskkonnaministeerium. Rahandusministeerium andis kooskõlastamisest teada e-kirjaga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi e-kirja teel esitatud märkused räägiti SiMi ja

MKMi vahel läbi 6. aprillil 2022 toimunud kohtumisel. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

Versioon 1.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

Ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi

protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise

2

käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme

ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliit ika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks “Eesti välispoliitika arengukava 2030”, “Eesti

digiühiskond 2030”.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni

viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaris tu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES),

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride

valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogil is i

lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete

parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased

üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufond i

välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette

meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse

esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d

3

tabelites 3 ja 6 märgitud 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiula tuv

abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

(edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude

asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020

ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI

rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita Euroopa piiri- ja rannikuva lve määruses 2.0 (EL) 2019/1896 (edaspidi ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud

nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaoliselt. Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiir i

haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliit ika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VIS i määruse ühetaoline kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme.

Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamis t.

Tähtis on arendada VISi.

Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvalise lt,

olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse

olulise keskkonnamõjuga projektid.

BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide

võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA))

esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)

IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse

ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA.

Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia eesmärkidega:

1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel; 2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.

4

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve

Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüs i, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusüritus te tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus

ametitega on kooskõlas Forntexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja

rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamis t piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahend ite

hankimist.

• EUROSUR

Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb

EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisa la on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige

järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning

teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et

hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine ;

o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegse le rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja

migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida

riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide

rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide

kasutajaid.

• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine

Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei

tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi.

5

2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.

Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas

arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse

õigusraamistiku arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga

ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni soovituste

rakendamiseks kasutati riigieelarvet.

Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIF i

eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus.

Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. a teises

pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele.

Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti- Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiir ile

tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe

allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa

integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

6

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

____________________________________________________________________________

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö

naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et

naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse

süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke

riske.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapild i

saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet

ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks

vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontro l li tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–

2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna

katsumustega.

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3 794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega.

Piirikontrollilahendused, mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid

nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõidukeid ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning

uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise

arenguga.

7

PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult

tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem. ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi

arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemi hankimisel.

Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017.

aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%. Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine

liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate

sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse

õigusraamistiku tõenäolist arengut.

Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiiril. 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib

kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning 2022 veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene

kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277528, 2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumis t. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja

muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärseid jõupingutus i.

Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu

ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamise le

koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutus te vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude

EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet.

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik

üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate

riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele

riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,

Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo.

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel

8

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline

on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate

asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumise l

jõude.

PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning

muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,

Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks

ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tuleneva te

arendusvajadustega.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri -

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju

piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse

liikmetele koolituskursusi.

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid

Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamise s ja ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa

ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametniku põhiväärtused on seaduskuulekus,

inimesekesksus, usaldusväärsus, professionaalsus, erapooletus, avatus ja koostöö. Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja

väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolitustel pööratakse nendele teemadele endiselt

tähelepanu.

9

Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine

eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse

CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmäära tud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise nõuetele. PPA kvaliteedikontrolli mehhanism hõlmab teenusesisest enesehindamist ja

auditeerimist iga-aastaste plaanide põhjal. Eestil on riiklik hindamissüsteem, et tagada piirikontrolli rakendamine Schengeni nõuete kohaselt. Kvaliteedikontroll hõlmab teenusesises t

järelevalvet ja auditeerimist iga-aastaste auditikavade järgi ning etteteatamata kontrollkä ike piiripunktidesse või piiriületuskohtadesse (maismaa-, mere- ja õhupiiril). BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud

puudused.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne); • koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed;

• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse) ;

• koolitused; • Frontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd,

mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne);

• migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete

tehnoloogia jne).

Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem

piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne). Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, seal hulgas välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Tegevustoetus

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijäreleva lve

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegse t

tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete

hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.

10

• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu. Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk

paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate

ja iseteeninduskioski käitamiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja

hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)

ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide

remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti

inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise

ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega .

Rahastamisvahendid: ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

11

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4016

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontro lli

süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv

Absoluutarv 16 16

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 13

12

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 349

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv

Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 7

SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete

reservis

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

39 Absoluutarv Projektide

aruanded

26 mehitamata

õhusõidukit ja 13

maismaasõidukit

13

registreeritud

seadmete arv

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

antud seadmete

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

39 Absoluutarv Projektide

aruanded,

lepingud

26 mehitamata

õhusõidukit ja 13

maismaasõidukit

SO1 R.1.16 Riiklike

ametiasutuste

poolt

EUROSURi

riikliku

koordinatsiooni

keskusega

algatatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte

SO1 R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi

kohaselt toimub

40%

piiriületustest e-

väravate kaudu

SO1 R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

100% Osakaal Schengeni

hindamiste

ja

haavatavuse

hindamiste

soovitused

Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks

kasutatakse

enamjaolt

riigieelarvet

14

esitatud nende

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

SO1 R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

238 Absoluutarv Projektide

aruanded,

osalejate

nimekirjad,

tagasisideleh

ed

Prognoos tehtud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

SO1 R.1.20 Piirivalveasutust

e poolt

sisenemiskeelu

saanud isikute

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,

mis ei ole otseselt

seotud BMVI

projektidega.

Prognoos tehtud

2018.–2019. aasta

statistika alusel

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000

15

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 98 345,26

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 12 505 155

SO1 Piirivalve - merevarustus 004 0

SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 0

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 810 000

SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja

operatiivmeetmed Schengeni alal

007 0

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 300 000

SO1 Riskianalüüs 009 0

SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0

SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0

SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

012 0

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 0

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi

tasand

015 0

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

16

SO1 Asutustevaheline koostöö – koostöö

kolmandate riikidega

017 0

SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate

kontaktametnike ühine lähetamine

018 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac

piiride haldamiseks

019 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

020 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

021 300 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,64

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

023 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 960 000

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 015 000

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 042 172,50

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 660 276,86

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

17

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja

hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände - ja julgeolekuriske

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt

kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada sellis te isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama

andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatava id

meetmeid.

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õiguse le, sealhulgas selliste suuremahulis te

IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja

teabe esitamise parandamiseks

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja

antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid.

SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi

ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis

biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks : osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel

18

45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge ). BMVI toel

uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid.

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja

keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis.

Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaa le

lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555 Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud

vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad.

Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi

määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolituste l käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetluse le.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Muu hulgas on oluline töötada välja veebipõhine viisataotlus. Pärast riikliku viisaregistri 2.0 valmimist peab looma uue, moodsa ja eeltäidetud veebipõhise viisataotluse vormi. Praegune süsteem on kasutusel alates

2012. aastast ja ei ole enam piisavalt kasutajakeskne.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine

Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania,

Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta).

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias, Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs,

Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis.

Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.

Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis.

19

Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada

võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja

Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

Meetmete esialgne loetelu:

• VISi arendus (prioriteet); • digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• biomeetriliste andmete seadmete hankimine; • konsulaartöötajate koolitus ja praktika; • väliste teenuseosutajate auditid.

Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja

turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad

asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja

või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

_____________________________________________________________________________

Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

20

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2

SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv

Absoluutarv 0 1

21

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastat

ud konsulaatide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.8.1 millest

omakorda nende

konsulaatide

arv, mida on

ajakohastatud,

et muuta need

viisataotlejate

jaoks

kliendisõbraliku

maks

Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide

aruanded

BMVI kõrval

kasutatakse teisi

katteallikaid

22

hindamiste

raames esitatud

nende soovituste

arv, mida on

arvesse võetud

SO2 R.2.10 Digitaalselt

esitatud

viisataotluste

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,

mis ei ole

seotud BMVIga.

Prognoos tehtud

2018.–2019.

aasta andmete

alusel

SO2 R.2.11 Liikmesriikide

vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide

aruanded

Välisministeeriu

m prognoosib

ühte

koostöövormi

aastas

SO2 R.2.12 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide

aruanded ja

osalejate

tagasiside

Sihtväärtus

seatud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

23

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

002 352 500

SO2 Dokumentide turvalisus/dokumendinõustajad 003 0

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem

(VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0

SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid

viisataotluste töötlemiseks

009 0

SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

väljastamine

011 0

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

24

2.3. Tehniline abi

2.3.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artik li 22 lõike 3 punkt f, artik li 36 lõige 5 ja artikkel 95

BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi

ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada

parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahendus te jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS

ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlus i, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamis t, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja

kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on

nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

25

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 7. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 38 433,40

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 748 719,78

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 57 650,10

Suutlikkuse suurendamine 004 76 866,81

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 06.04.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

26

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

BMVI 0 5 269 707 6 699 126 7 265 091 5 653 549 4 575 852 4 486 180 33 949 505

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahasta

mismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 18 048 500,26 6 016 166,75 6 016 166,75 0 24 064 667 75

27

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 702 449 2 567 483 2 567 483 0 10 269 932 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75

Erieesmärk 1

kokku

30 527 834,91 10 675 944,97 10 675 944,97 0 40 703 779,88

Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

28

BMVI määruse artikli 12

lõike 6 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

Erieesmärk 2

kokku

1 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Ühissätete

määruse artikli

36 lõike 5

kohane

tehniline abi

kogusumma 1 921 670,09 0 0 1 921 670,09

Ühissätete

määruse artikli

37 kohane

tehniline abi

kogusumma 0 0 0 0

Kogusumma 33 949 505 10 675 944,97 10 675 944,97 0 44 625 449,97

3.3. Ümberpaigutamised

Tabel 10. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja fond/vahend

Ümberpaigutatav

fond/vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus

fond

EMKVF Kokku

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

29

AMIF - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Kokku - - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 11. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhani

smid riigihangete

turu jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse

kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse

ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83

ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve

ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.

30

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitest

99 ja 100 tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus: võitnud

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv

ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted

on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad

statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on

samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud

mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et

kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda

aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse § -des

213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium

uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.

Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

31

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

5052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu

loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta

järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta

sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,

arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse

andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud

institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on

seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja

toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega

arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis -, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21,

23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga

32

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

6072012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welc

ome)

ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest

oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,

kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav

tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et

hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda

harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaaseta

vuse-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

788991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“ .

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–

2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas,

ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti

tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu

kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9

tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks

33

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr

ogramm.pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_4_hoolekandeprogramm

_2020_2023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse

programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk

use_programm.pdf)

lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning

korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta

nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1.

jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku

järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega

inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde

puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja

järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI

projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral

laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjon i

kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik .

Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada

päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile.

34

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 11. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja

tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti 2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades.

Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030

koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati,

et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist.

35

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest

osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge.

36

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

14.04.2022 nr 1-6/2503-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

""Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava 2021-2027" kinnitamine" eelnõu

Austatud härra riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027“

kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 maht on 44 625 449,97 eurot.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud rakenduskava on aluseks Siseministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametlikele läbirääkimistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisad 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri 3. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021–2027 ettepanek

Aivi Kuivonen 6125179 [email protected]