Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 14-13.3/30-1 |
Registreeritud | 01.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 14 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine |
Sari | 14-13.3 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond 2021–2027 |
Toimik | 14-13.3 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Vastutaja | Martin Eber (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, välisvahendite osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
01.02.2024 nr 14-13.3/30-1
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“
toetuse andmise tingimused“ muutmine eelnõu
Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i
meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
Lisa 1. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise
tingimused“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Martin Eber 6125180
LISA 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände-
ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Martin Eber
([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 elluviija Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) palvel1 laiendame projekti „Tugiteenused tagasisaadetavatele“ abikõlblike
kulude loetelu ja laiendame senise „koolituskulud“ asemel „õppevisiitidel, seminaride l, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud“.
Projekti „Menetlusvõimekuse ja lahkumiskohustuse täitmise tagamine“ lisame neljanda alategevuse „Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine “.
Saatemeeskondade reservüksuse moodustamine on vajalik, et tagada isikute kiire ja vahetu Eestist väljasaatmine, sest väljasaatmiste arv on kasvamas. Kuna antud põhitööd tegevate ametnike arv on väike, kaasatakse selleks tööks kandideerinud ametnikke teistest üksusest, kes
saavad vajaliku väljaõppe saatemeeskondade töös osalemiseks. Täpsustame sama projekti abikõlblike kulude loetelu ja lisame „koolitajate töötasu“ ja
„eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu“.
Lisame toetatava projekti „Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine“. Projekti tegevuste abil tõstetakse valmisolekut massiliseks sisserändeks nii PPAs kui Eestis tervikuna.
Frontex Strategic Risk Analysis 2022 (edaspidi SRA) annab prognoosi globaalsete trendide ja võimalikele tulevikusündmustele, mis mõjutavad EL piiri- ja rändehaldust praegusest kuni
2032. aastani. SRAs on märgitud tulevikutrendideks kasvavat vaenulikkust multipolaarses maailmas, mida suuresti hoogustab ikka veel Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vaheline sõjaolukord. Ennustatakse ka jätkuvat survet EL välispiirile, mida mõjutavad relvakonflik t id
ning kliimamuutused, kutsudes esile näljahädasid, üleujutusi, kuumalaineid ja põuda. 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta keskpaigani teostati ELis neli miljonit ajutise kaitse
registreerimist, peamiselt Ukraina kodanikele. Rahvaste ränne on jätkuvas trendis ning kasvavad ka rändevood Kagu-Aasiast, Aafrikast ja Lähis-Idast.
PPA vastutab riigis massilise sisserände hädaolukorra lahendamise, vajalike riskianalüüside ja plaanide koostamise ning asjakohasuse eest. Riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid
sisaldavad hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ülesandeid lähtuvalt sündmuses t : massiline sisseränne, massiline korratus, ulatuslik merepäästesündmus ja äkkrünnak. Hädaolukorra plaanide edukaks rakendamise eelduseks on üleriigiline koordinatsioon ning
pidev koostöö erinevate osapoolte vahel. Lisaks vastutab PPA sisserände valdkonna jätkupideva arendamise eest, sh arvestades muudatusi maailma julgeolekupoliitikas ning
rahvusvahelises õigusloomes.
1 PPA 5. detsembri 2023. a kiri nr 1.13-2.15/40-3 Siseministeeriumile
2 (3)
CPE2024 konverentsi raames läbi viidaval paneelarutelul jagavad EL liikmesriikidest kaasatud partnerid kogemusi ja praktikaid tagasisaatmise valdkonnast ning EL migratsioonipoliit ika regulatsioonide rakendamisest ränderünde ohu korral. Kavandatav diskussioon võimaldab
süvendada teadlikkust osalevate riikide EL regulatsioonide rakendamisest (sh Dublini konventsioon) ja Euroopa Kohtu praktikatest (virtuaalne kohtupidamine). Kavas on käsitleda
ka teisi ebaseadusliku rändega seotud praktilisi küsimusi massilise sisserände kontekstis nagu isikute tuvastamine, biomeetria, haavatavad grupid, inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised, eakad ja erivajadustega inimesed. Paneelarutelule on CPE2024 konverentsi raames planeeritud
üks päev.
Massilise sisserände valdkonnaga tegeletakse PPAs üksiktegevuste põhiselt ning vastutus on jagunenud mitme erineva struktuuriüksuse vahel. Tsentraalse koordineerimise ja ühtse arendamise (sh koostöö teiste asutustega) võimekus hetkel puudub. HOLPide puhul, mille osas
konkreetsel aastal õppust läbi ei viida, kasutatakse taseme hoidmiseks lauaõppusi/harjutus i. HOLPide ja riigikaitseliste plaanide rutiinne läbi harjutamine on oluline osa nii nende plaanide
arendamisest kui ka tervikuna asutuse valmisoleku tagamisest reageerida erinevate le hübriidohtudele.
PPA rahvusvahelise koostöö tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtutakse riiklike kohustuste täitmisest, ohuhinnangutest tulenevatest vajadustest ning strateegilistest ja
poliitilistest dokumentidest. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelise koostöö toel teeb PPA kahe- ja mitmepoolset koostööd erinevates koostööformaatides. Projekti tegevuste elluviimisel tõstetakse PPA kriisideks valmisoleku ja ebaseadusliku rände haldamise
võimekust rahvusvahelise koostöö arendamise kaudu.
Lisame toetatava projekti „Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused“. Projekti tegevustega arendatakse tagasisaatmise valdkonna infosüsteeme ning rakendatakse parimaid väljatöötatud lahendusi. Euroopa seisab ka lähikümnenditel silmitsi ulatuslike rändevoogudega.
Kasvavate rändevoogude tõttu hakkavad riigid aina enam oma piire kindlustama, üha olulisemaks saavad isikusamasuse, isiku tuvastamise ja õigusliku staatuse kontroll, sh suurem
biomeetria kasutuselevõtmine isiku ja dokumendi võrdlemisel, samuti andmevahetus EL liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks läbiviimiseks ning tagasisaatmisalase koostöö parandamiseks EL liikmesriikide, EL
institutsioonide ja kolmandate riikide vahel tuleb arendada IT-lahendusi.
Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus (ILLEGAAL2), tagasisaatmisega kaasneva sissesõidukeelu andmed kantakse sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse (SKEELD). Eesmärk on võimaldada
tagasisaatmismenetlus läbi viia paberivabalt nii palju kui võimalik.
Infosüsteemide arendamise, sh liidestumised rahvusvaheliste andmekogudega (ETIAS, EES, sh IRMA 2.0), muuhulgas ka InterOperability komponentidega, tagatakse seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiire ja õiguspärane tuvastamine, registreerimine, menetlemine ja
lõpuks tagasisaatmine, rakendades tõhusaid ja isiku põhiõigusi järgivaid meetmeid.
Täiendame ja täpsustame projektide tulemus- ja väljundnäitajaga seotud infot, mh, et ainsa kajastatud tulemusnäitaja all saab raporteerida ainult neid sunniviisiliselt välja saadetud kolmandate riikide kodanikke, kel otsene seos projektiga, kas siis lennupiletite soetamise,
materiaalse toetuse andmise, saadud nõustamise, isiku väljasaatmisega seotud lähetuskulu vms kaudu. Elluviija kogub ja esitab aruandlusega andmed soo ja vanusevahemike (<18, 18–60,
>60) järgi jaotatuna.
3 (3)
Täpsustame toetuse andmise tingimuste eelarvet ja lisame kahe projekti eelarvega seotud info. Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega,
kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet.
Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.
Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu. Täpsustame, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitaja te
saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks.
Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid, lisatakse elluviijatele kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
Lisanduvates projektides elluviidavad tegevused ei muuda riigiabi andmise analüüsi aluseid, st eraldatav toetus ei ole riigiabi.
Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri
osa õige nimetus e-toetuse keskkond. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.
IV Käskkirja mõju
TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.
V Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuar 2024.
VI Käskkirja kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu saadetakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid.
Siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98
„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi
meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“
toetuse andmise tingimused“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1.
Muudan siseministri 13. juuli 2023. a käskkirja nr 1-3/98 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:
1. Täiendan käskkirja punktis 1.1.1. toetatavate tegevuste sekkumiste liikide loetelu ja lisan liigi „tagasisaatmismenetlus.“.
2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK)
alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliit ika
tegevussuunana seab eesmärgiks muuta ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalas te tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse efektiivne ebaseaduslikult Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmis te
korraldamine, sh tagasisaadetavatele vajalike teenuste osutamine, kaasaegsete IT süsteemide arendamine ja ülalpidamine tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusaks
läbiviimiseks, aruandluse ja analüüsi võimekuse tõstmiseks, koostöö arendamine kolmandate riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste ning välisesindustega, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuridega. TATi tegevused aitavad kaasa
STAKi alaeesmärgi 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ tegevussuuna „Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ täitmisse. Tegevustega parandatakse rahvusvahelise koostöö
kaudu eri asutuste teadlikkust välispiiril toimuvast ning tagatakse koostöö kiire korraldamine ja sündmustele reageerimine.“.
3. Lisan käskkirja punkti 1.1.3.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.1.3.1. TATi tegevused aitavad täita ka „Digiühiskonna arengukava 2030“ eesmärki „Avaliku
sektori digimuutuste võimendamine.“.
4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027.
Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor/treener ja
keeleõpetaja); - õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha,
transport, majutus, osalustasud, kindlustus); kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada Siseministeeriumiga (edaspidi SiM). Vastav põhjendus tuleb
esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse,
seminari või konverentsi toimumist; - teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud, kinnipidamiskeskuse kodukorra ja
olmetasandi teemadel; - meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel
psühhiaatri teenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid
meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) tagasisaadetavatele; - meditsiinilise personali abi andmise kulud tagasisaatmisel (sh kulud meditsiiniteenuse le
ning transpordi ja majutuskulud); - kinnipidamiskeskuse pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh
huvialategevuse vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed
inglise keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega seotud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
- riigisisesed transpordikulud, sh erivajadusega isikute transport; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja nõustamis te
läbiviimiseks kinnipeetavaga veebi teel);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.
5. Muudan käskkirja punkti 2.3.1. kolmandat lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „Projekt
koosneb neljast alategevusest:“.
6. Lisan käskkirja punkti 2.3.1.4. ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.3.1.4. Saatemeeskondade reservametnike võimekuse arendamine ja tõstmine
Projekti tegevusega toetatakse ebaseaduslikult Eestis viibivat välismaalastele koostatud
sundtäidetava lahkumisettekirjutuse või sundtäitmise protokolli (kui kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või lahkumiskohustuse tähtaeg on saabunud ning nad saadetakse Eestist
välja) täide viimist. Tulenevalt välismaalase riskihinnangust vajavad nad väljasaatmise l vähemalt kaheliikmelisi saatemeeskondasid.
Reservametnike võimekuse arendamise ja tõstmise tegevusteks on:
- saatemeeskondade reservüksuse (DEPA Reservametnikud) ja teiste tagasisaatmisega tegelevate ametnike ettevalmistamine ja valmisoleku tagamine ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmiseks päritoluriiki või teise vastuvõtvasse riiki;
- vähemalt üks kord aastas uutele reservametnikele baaskoolituse korraldamine; - vähemalt iga kahe aasta järel reservametnike täiendkoolituse korraldamine;
- PPA Põhja prefektuuri PVB PMJVT VSMG ametnike varustamine ühtse eririietuse ja muu varustusega väljasaatmiste täideviimiseks;
- tagasisaatmistega tegelevate ametnike teadlikkuse tõstmine läbi teiste EL liikmesriik ide
tagasisaatmiste parimate praktikatega tutvumise, samuti koolitus- või tutvumisvisiit ide korraldamine tagasisaatmisega tegelevatele ametnikele.“.
7. Täiendan käskkirja punkti 2.3.2. lausega „DEPA reservüksusesse kuuluvad ametnikud on
tagasisaatmise operatsioonideks ettevalmistatud ja välismaalaste väljasaatmine
saatemeeskondade osalusel toimuvad tõrgeteta. Väljasaatmismenetluste grupi liikmed on varustatud vajaliku eririietusega ja muu tehnilise varustusega.“.
8. Muudan käskkirja punkti 2.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud
Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.07.2028.
Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, koolitajate töötasu);
- õppevisiitidel, tutvumisvisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus).
- lähetuste kulud (sh päevaraha, kindlustus jms);
- materiaalsed- ja reisitoetused tagasisaadetavatele; - tagasisaadetavate transpordi- ja majutuskulud;
- tagasisaadetavate dokumenteerimiskulud; - tegevusega seotud ametnike riigisisesed transpordikulud; - valuutavahetuse teenus ja konverteerimistasud;
- eririietuse ja tarvikute, sh meditsiiniliste vahendite, seljakottide jms soetuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;
- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“. 9. Lisan käskkirja punktid 2.6–2.7.5. ja sõnastan need järgmiselt:
„2.6. Massilise sisserände toimetuleku võimekuse tõstmine 2.6.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tõsta valmisolekut massiliseks sisserändeks nii PPAs kui ka riigis. Massilise sisserändega (sh tagasisaatmisega) seotud tegevused on arendatud süsteemse lt ja tsentraalselt (PPA üleselt).
Projekt koosneb kolmest alategevusest:
2.6.1.1. Massilise sisserände (edaspidi MS) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi HOLP)
õppused
MS HOLP õppuseid korraldatakse lauaharjutuse formaadis prefektuurides ja kesküksustes, et harjutada olemasolevaid plaane. Käsitletavad alateema(d)
püstitatakse koostöös PPA kriisideks valmisoleku büroo ja piirihaldusbüroo ning teiste partneritega. MS HOLP õppuste ettevalmistamiseks toimuvad töötoad. Viimase etapina toimub kompleksõppus, kus harjutatakse staabi- ja välitegevusi.
2.6.1.2. Rahvusvahelise koostöö tagamine MS ennetamiseks ja haldamiseks
Tegevusega aidatakse kaasa ebaseadusliku rände ennetamisse ja MS haldamisse. Arendatakse tagasisaatmise võimekust süvendades ametnike teadlikkust olukorrast regioonis ja luuakse ning hoitakse PPA strateegilise tasandi koostöövõrgustikku.
Tagatakse pidev rahvusvaheline koostöö erinevate osapoolte vahel MS, sh tagasisaatmiste koordineerimisel. Rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu
tõhustatakse olukorrapildi loomist. Tegevuse täitmisse panustavad projektimeeskond ning PPA eksperdid MS valdkonnast.
2.6.1.3. Paneelarutelu korraldamine konverentsil Paneelarutelu eesmärk on ühtlustada ja tõhustada rahvusvahelist koostööd ning
lahendada ühiseid väljakutseid ebaseadusliku rände vastu võitlemises (sh massiline sisseränne, tagasisaatmine).
2.6.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena suureneb MS valmisolek nii PPAs kui ka riigis. MSga, sh tagasisaatmistega seotud tegevused on arendatud süsteemselt ja tsentraalselt (PPA üleselt). PPA ametnikud on teadlikud naaberriikide hädaolukorra lahendamise
võimekusest, viisidest, protsessidest jms. PPA MSga, sh tagasisaatmistega seotud
kriisiplaanide ajakohastamisel on võimalusel arvestatud naaberriikide hädaolukorra
lahendamise protsessidega ning Euroopa Liidu liikmesriikide parimate praktikatega. Projekti lõpuks on koostöös sisuekspertidega valminud PPA-ülene MS lahendamise
väljaõppekava ning MS lahendamist (sh tagasisaatmist) toetavad koolitusmaterjalid. Läbi viidud töötubade ja lauaõppuste järelmite alusel on ajakohastatud PPA MS, sh tagasisaatmistega seotud hädaolukorraplaanid ja muud valdkonda reguleer ivad
sisudokumendid.
2.6.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on PPA ametnikud, sh massilise sisserände valdkonna koordineerimisega ja massilise sisserände hädaolukorra lahendamisega seotud PPA
ametnikud ja välised koostööpartnerid.
2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026. Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (sh projektijuht-ekspert, massilise sisserände arendusekspert, rände kontaktametnik);
- lähetuste kulud, sh õppevisiitidel osalemisega seotud kulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);
- konverentsi teemapaneeli korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud (nt
konverentsiteenus, toitlustus jmt, mis oleksid protsentuaalne jaotus konverents i abikõlblikest kuludest);
- majandamiskulud (halduskulud, sideteenused jms kulud); - koolituskulud nagu töötubade, seminaride, õppuste korraldamine (nt materjalide ja
tagasiside koostamine, ruumide rent, osalejatele toitlustus, majutus jms kulud);
- Eesti ja välisekspertide kulu (nende osalemine töötubades/õppustel, sh transport, majutus, toitlustus jms kulud);
- riigisisesed transpordikulud; - seadmete soetamine/rent (nt konverentsitehnika e-kohtuistungitele jm asjakohane
seadmete soetus/rent töötubade/õppuste läbiviimiseks);
- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.
2.6.5. Projekti elluviija: PPA“.
2.7. Tagasisaatmisvaldkonna IT-lahenduste arendused 2.7.1. Projekti eesmärk ja sisu
Projekti eesmärk on tagasisaatmise valdkonna infosüsteemide (nt ILLEGAAL2, SKEELD) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.
Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste andmekogu ILLEGAAL2 ja
sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD tähtaegsed arendustööd tagavad infosüsteemide nõuetekohase toimimise ning andmete vahetamise Euroopa Liidu süsteemidega, misläbi parandatakse infosüsteemide jätkusuutlikkust ning täidetakse
Eestile pandud kohustusi.
Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi hallatavate tagasisaatmise infosüsteemide püsimeeskonna ja välispartner ite
kaasamise rahastamine;
- arendus- ja haldustööde teostamine vastavalt SIM-i ja PPA-ga kokkulepitud
teekaardile; - kriitiliste intsidentide lahendamine ja infosüsteemi testimine;
- teiste riigisiseste ja Euroopa Liidu infosüsteemidega (EES, ETIAS), sh IRMA2.0, koostalitusvõime toetamine.
Läbiviidavate arendustööde eesmärgiks on sissesõidukeeldude riikliku registri SKEELD väljatoomise toetamine vananenud UUSIS platvormilt, sh muud vajalikud antud
arendusega seotud tööd ja otsesed seosed teiste infosüsteemidega. ILLEGAAL2 üheks täiendavaks arenduseesmärgiks on võimaldada tagasisaadetava l
isikul tagasisaatmismenetluses dokumendi kättesaamist kinnitada elektroonilise märkega. Lisaks tuleb vajadusel täiendada või lisada andmevälju vastavalt RECAMAS mudeli
uuendustele.
2.7.2. Projekti tulemus
Projekti tulemusena on tagasisaatmise valdkonnaga seotud IT arendusi järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja
lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud. Arendustegevused lepitakse iga-aastaselt kokku vastavalt
SIM-i, PPA ja SMIT-ga kokkulepitud teekaardile.
2.7.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on tagasisaatmismenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm jaotub kaheks:
- Eestis seadusliku aluseta viibivad kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahe lise kaitse taotlejad, kes saavad rahvusvahelise kaitse osas negatiivse otsuse ja kelle
suhtes PPA ametnikud teostavad tagasisaatmisemenetlusega seotud toiminguid; - teised Eesti ametiasutuste töötajad, kes teostavad üle x-tee päringuid infosüsteemi
ILLEGAAL2 oma asutuse põhimäärusest tulenevate ülesannete täimiseks ja üldiseks
siseturvalisuse tagamiseks.
2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.07.2028. Projekti abikõlblikud kulud:
- personalikulud (sh projektijuhtimine, koolituskulud); - infosüsteemide analüüsi, arenduse, testimise ja töös hoidmise kulu (sh täiendavate
analüüside kulu); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks.
2.7.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT
Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“
10. Muudan käskkirja punkti 4.1. ja sõnastan selle järgmiselt:
„4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.“.
11. Muudan käskkirja punkti 4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „4.2. Punktis 2.3. nimetatud projekti* seireks ja hindamiseks kasutatav tulemusnäitaja:
Näitaja algtase on 0.
Projekt Näitaja kood (kui
kohaldub) ja nimetus
Näitaja
mõõtü
hik
Sihttas
e 2024
Sihttase
2029
Selgitav teave
Menetlusvõimekuse ja
lahkumiskohustuse
täitmise tagamine
AMIF O.3.3
Taasintegreerimise abi
saanud tagasipöördujate
arv
arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja kolmanda riigi kodanikust
tagasisaadetav.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
AMIF O.3.1
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 30 110 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt
tagasisaatmisvaldkonnas.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Koostöö arendamine
isikute tagasisaatmise
valdkonnas
AMIF O.3.1.
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 20 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt
tagasisaatmisvaldkonnas.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tõlketeenus
tagasisaadetavatele
Toetatud osalejate arv arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav, kes on saanud
tõlketeenuseid tagasisaatmismenetluse
protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tugiteenused
tagasisaadetavatele
AMIF O.3.3
Taasintegreerimise abi
saanud tagasipöördujate
arv
arv 100 350 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja kolmanda riigi kodanikust tagasisaadetav.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
AMIF O.3.1.
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 30 90 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt
tagasisaatmisvaldkonnas.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tagasisaatmisvaldkonn
a IT arenduste
ülalpidamiskulud
Hooldatud IT süsteemide
arv
arv 2 2 Hooldatud IT süsteemid.
Võimalikuks
massiliseks
sisserändeks
valmistumine ja selle
lahendamine
AMIF O.3.1.
Koolitustegevuses
osalejate arv
arv 50 225 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist
otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses
on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt
tagasisaatmisvaldkonnas.
Osaleja andmed tuleb eristada soo ja
vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).
Tagasisaatmisvaldkonn
a IT-lahenduste
arendused
AMIF O.3.2. Ostetud
seadmete arv, sealhulgas
ostetud või ajakohastatud
IKT-süsteemide arv
arv 2 2 Käesoleva näitaja tähenduses
tagasisaatmisvaldkonna IKT-süsteem, mida
on kaasajastatud. Iga IKT-süsteemi saab
projekti kestel kajastada ainult ühe korra.
* Teistel projektidel polnud AMIFi tulemusnäitajaid.“
12. Muudan käskkirja punkti 5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „5.1. TATi eelarve on 7 030 657,29 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust
kaasfinantseeringust (25%).
Projekt AMIF toetus
(EUR) Riiklik
kaasfinantseering
(EUR)
Kokku
(EUR) Kaudsete
kulude määr
(% otsestest
kuludest)
Tugiteenused
tagasisaadetavatele 599 591,25 199 863,75 799 455,00
7%
Tõlketeenus tagasisaadetavatele 216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%
Menetlusvõimekuse ja
lahkumiskohustuse täitmise
tagamine
2 316 516,10 772 172,03 3 088 688,13
3%
Koostöö isikute tagasisaatmise
valdkonnas 607 050,15 202 350,05 809 400,20
7%
Tagasisaatmisvaldkonna IT
arenduste ülalpidamiskulud 232 091,37 77 363,79 309 455,16 Ei kohaldu
Massilise sisserände toimetuleku
võimekuse tõstmine
555 988,95 185 329,65 741 318,60 7%
Tagasisaatmisvaldkonna IT-
lahenduste arendused
745 755,15 248 585,05 994 340,20 1%
TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.1 „Tagasisaatmiste korraldamine“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevate l aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi.“
13. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates
dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.
14. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh
Projekt Näitaja kood ja
nimetus
Näitaja
mõõtühik
Sihttase
2029
Selgitav teave
Menetlusvõimekus
e ja
lahkumiskohustuse
täitmise tagamine
AMIF R.3.7. Välja
saadetud
tagasipöördujate arv
Arv 1190 Tagasisaadetav – Euroopa Liidust
projekti abil sunniviisiliselt välja
saadetud kolmanda riigi kodanik.
Tagasisaadetava andmed tuleb eristada
soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–
60, >60).
aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse
kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.
15. Täiendan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks
ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu;“.
16. Täiendan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l
osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama
korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“.
17. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.
18. Täiendan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõiguslikuisiku poolt digitaalse lt
allkirjastatuna.“. 19. Asendan käskkirja punktides 2.4.4., 8.5., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt
sõnad „e-toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
Lisa: Seletuskiri