Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik konsultatsioon

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 14.12.21. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles BMVI rakenduskava

Versioon 1.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

Ei

1. Programmi strateegia: peamised väljakutsed ja poliitilised lahendused

Viide: Määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

väljakutseid, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või

strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu

tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse

nende arendamist programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (EL) 2014–2020 rahastusperioodi programmeerimise ajaga, on riiklikus

strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise

strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi.

2

Eelarve koostamine on nö allikaneutraalne ja oluliste strateegiliste eesmärkide kaardistamisel ei

määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse jooksvalt iga-aastase eelarve koostamise käigus.

Selline põhimõtteline muutus on mõjutanud ka Piirhalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI)

rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia “Eesti 2035”.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti

ühiskond on hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus on tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad “Eesti 2035” sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega.

Vastutus erinevate piirihalduse ja rändega seotud poliitikate rakendamise eest on Eestis jagatud

mitme ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAK 2020–2030 arvestab valdkondlike ELi

poliitikate ja eesmärkidega ning seda täiendavad nt välispoliitika arengukava, Eesti infoühiskonna

arengukava, transpordi arengukava ja Eesti merestrateegia.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad järgides Schengeni piirieeskirja ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised elemendid on patrullid, riskianalüüs,

piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega,

kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Bona fide reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel, vältides samal ajal ebaseaduslikku rännet

ja julgeolekuriske, on suur roll lisaks piirivalvuritele ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad

antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja

mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse väljakutsed ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaris tu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi

suuremahuliste IT-süsteemide (nt EES, ETIAS, SIS, VIS) ja koostalitlusvõime toimimise

tagamine, EUROSURi ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Nende väljakutsetega toimetulekuks kasutusele võetavad meetmed hõlmavad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja jätkusuutlikkust, tarku ja innovaatilisi tehnoloogil is i

3

lahendusi, suuremat analüütilist võimekust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel),

koostööd eri osapooltega ametiasutuste siseselt ja nende vahel ning riigi võime parandamist,

sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vajalik asjaomaste üksuste mehitamine piisava

hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja väljakutse id

rahastatud peamiselt riigieelarvest. Täiendavalt on väärtuslikku abi saadud ka ELilt

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisala näeb ette

meetmeid enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu

tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavga püütakse esitatud

valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida

tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Täpsed tegevused ja nende

rahastamisallikad lepitakse kokku vastavalt riiklikele protsessidele, arvestades koostoimet muude

fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond,

Ühtekuuluvuspoliitikafondid, Tollikontrolli seadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa

Komisjoni, ametite ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelise teabevahetusega välditake

tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika väljakutsed on jäänud peamiselt samaks, keskendub ka BMVI

rakenduskava sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst.

BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et

vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI

rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja

piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses

2.0 sätestatud nõuete täitmisele, teabevahetuse parandamisele, välispiiri kontrolli tagamise le

kooskõlas ELi standarditega ja ELi õigustiku ühetaolisele kohaldamisele. Esmatähtsad on

tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ning aidatakse

kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast

koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja ELi viisainfosüsteemi (VIS) määruse ühetaoline

kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline

4

jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on ELi ühise

viisainfosüsteemiga seotud arenduste lõpuleviimine.

BMVI määrus näeb ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust. Kuigi

rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide

võimalike abisaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet) esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis:

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (IBM)

IBM on osa STAKi programmist “Kindel sisejulgeolek” ja on välja töötatud selleks, et täita

Euroopa piiri- ja rannikuvalve tegevust käsitlevas määruses (EL) 2019/1896 sätestatud riiklikku

kohustust. Integreeritud piirihalduse strateegiaga käib kaasas detailne tegevuskava. Integreeritud

piirihalduse strateegia ja tegevuskava on nö elavad dokumendid, mida vajaduse korral

ajakohastatakse ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuva lve

strateegiaga.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA). Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Veeteede

Amet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitsei.

IBM arvestab täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia

eesmärkidega:

1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;

2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid;

3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve jätkusuutlikkus.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ja

tehniliste seadmete reserv. Ostetud/ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve

Ameti (Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi

koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüs i,

ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusüritus te

5

tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab edasi arendada Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100%

seatud kvoodist Forntexi II ja IIIkategooria alalise korpuse mehitamiseks. Korrapärane

teabevahetus ametitega on kooskõlas FRANi, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) ja

haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa

teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike

koolitamist piirivalve ühise tuumõppekava (ingl k, Common Core Curricula) alusel ja Frontexi

standarditega kooskõlas olevate operatiivvahendite hankimist.

• Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)

Frontex paigaldas PPAsse EUROSURi 7. novembril 2012.a. Alates 1. oktoobrist 2014. a tegutseb

EUROSURi riiklik koordineerimiskeskus PPA ühtse kontaktpunktina (ingl. k single point of

contact – SpoC). EUROSURi kohaldamisala on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki

teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja

rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtavate kontrollide, õhupiiri valvamise ja

olemasoleva teabe esitamine teisese rände kohta;

o liikmesriikide koordineerimiskeskuste arendamine laiendatud asutustevahelise koostöö

kaudu, et hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala ;

o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine ;

o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Eesti on pühendunud tarkade piiride paketi [nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES),

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteemi

(VIS)] õigeaegsele rakendamisele ja nende koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riiklik u

piirikontrolli infosüsteemi ja migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Käivad

ettevalmistused keskse juurdepääsupunkti loomiseks ning uute SISi ja ETIASe määruste

rakendamiseks. Vaja on koordineerida riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelis i

tegevusi ning eraldada piisavalt raha ja inimesi süsteemide arendamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata

6

ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi

suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning

koolitama süsteemide kasutajaid.

• SCHEVAL-i soovitused ja haavatavuse hindamine

Eesti on seni edukalt läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hinnangu 2018. aastal

piirihalduses olulisi puudusi ei tuvastatud.

2019. a nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama. Dokumend is

toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane

soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. a. BMVI rakenduskava arvestab

võimalusel tuleviku haavatavuse hindamise/kava soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks

vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56

soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistri kasutuselevõtuga

ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVI-s. Teine soovitus,

viisaregistri vastavusse viimine andmekaitsenõuetega, viiakse lõpule 2021. aasta lõpuks.

Schengeni soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet.

Eesti soovib kasutada ühissätetemääruse §26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% Varjuapiga -

, Rände- ja Integratsoonifondi (AMIF) eraldisest BMVIsse. Rahastusperioodidel 2007–2013 ja

2014–2020 on olnud varjupaiga- ja tagasisaatmisvaldkonna fondid sihtrühma vähesuse tõttu

alakasutuses. 2021–2027 perioodi AMIFi programm võtab arvesse kõiki potentsiaalsete abisaajate

asjakohaseid vajadusi, mis on kaardistatud riiklike strateegiate koostamise käigus. Praeguse

olukorra ning ka tulevikutrendide prognoosi alusel eeldame, et sihtrühmakuluvate inimeste arv

võib küll tõusta, kuid jääb siiski madalaks. Kolmandate riikide kodanikele suunatud

kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab ESF+. Seega on suur tõenäosus, et perioodi

2021-2027 AMIF-i eraldis jääb samuti alakasutatud. Lisaks on potentsiaalne oht, et Eesti ei jõua

aastaks 2024 kasutatud 10% esialgsest AMIF-i eraldisest, mistõttu kaoks õigus määruse (EL)

2021/1147 artikli 17 lõikes 2 sätestatud täiendavale eraldisele.

Üks suurimaid väljakutseid ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on Euroopa Liidu välispiiri –

Eesti-Vene maismaapiiri – väljaehitamine. Eesti on piiritara püstitamiseks juba investeerinud

7

märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022-2025 on seatud eesmärk

varustada maismaapiir tipptasemel valvetehnikaga. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud

kasutada selleks otstarbeks. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga kõrge, otsitakse lisaks

BMVIle täiendavaid katteallikaid. Ühe allikana kasutatakse AMIF-i ülekannet summas 1 112

731,85 €.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetus Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavale tõhusale Euroopa

integreeritud piirihaldusele, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

____________________________________________________________________________

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö

naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja

julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et

naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile, suurendades

8

ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või

ebatraditsiooniliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida iga aspekti integreeritud

piirihalduse süsteemis, selle toimimist ja haavatavust, et leevendada võimalikke riske tuvastatud

ohu puhul.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse

välja ühtse integreeritud riskianalüüsi mudeli (ingl. k Common Integrated Risk Analysis Model -

CIRAM) abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et

kasutada ressursse optimaalselt vastavalt tuvastatud ohtudele, haavatavusele ja mõjule.

Olukorrapildi saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas

tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, EUROPOL, Frontex, EASO,

eu-LISA jne, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

ISFB toel on varem soetatud kaasaegseid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod,

eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalveseadmed, sõrmejälgede

biomeetria kontrollimiseks vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid, ABC-väravad jne. See on

aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontrolli tõhususe ja

kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–2018, on

jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse lisas II

nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda 1. jaos nimetatud piirihalduse valdkonna

väljakutsetega:

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, on 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja

vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks,

piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega.

Piirikontrollilahendused, mis võetakse kasutusele lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad

piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös

partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et

9

sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued smugeldamise meetodid nõuavad piiri- ja

rannikuvalve seiremeetodite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad

droone ja GPS majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja

rakendmine on seotud IT-, radarite ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.

PPA on alustanud välismaismaapiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise

projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu 100%

ulatuses tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-

süsteem. ISFBst on rahastatav pilootprojekt selgitab välja sobivaima tehnoloogia, mille tulemusi

arvestatakse BMVIst seiresüsteemi hankimisel.

Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: 7 maismaapiiril, 30 merepiiril ja 7 õhupiir il.

Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. a 66% ja 2020. a

80% reisijatest, merepiiri 2017. a 25% ja 2020. a 6%. Lennujaamades olid vastavad numbrid 9%

(2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüsid näitavad, et peamine liikluskoormus lasub välispiir il

asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti välismaismaapiiri 7,4 miljonit ja 2020.

aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1

maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning

riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse õigusraamistiku tõenäolist arengut.

Praegune julgeoleku olukord välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on ebaseadusliku

sisserände oht mõõdukas maismaa ja õhu välispiiridel ning madal merepiiril. 2019. aastal oli 228

ja 2020. aastal 166 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitab

ilmekalt 2021. a ELi ja Valgevene piiril toimuv. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog

ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli regulaarsete piiriületuste arv 8 277 528.

2020. aastal oli Eestis 1 585 775 regulaarset piiriületust. Kasvu prognoositakse taas pärast

pandeemia vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasneb ka kasvav piiriülene kuritegevus,

ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada

isikute ja kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt

märkimisväärseid jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi

tehnoloogilisi lahendusi.

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides

tolliasutuste ja piirivalveametnike vahelist koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust

Läti, Leedu ja Soome piirivalveasutustega. Eesti osaleb aktiivselt ELi tasandil

10

olukorrateadlikkuse parandamise süsteemide väljatöötamises. Riiklikult keskendutakse IT-

süsteemide arendamisele koos eri asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust

ja koostööd ametiasutuste vahel. EUROSURi edasiarendused peavad olema kooskõlas Schengeni

piirieeskirja ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada

koostalitlusvõimet.

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb NCC PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule

koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, riiklik Europol (ENU), Interpol

(NCB), Prümi riiklik kontaktasutus, FRONTEXi NFPoC. Selline lahendus annab juurdepääsu

paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades

tihedat teabevahetust pädevate riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik

koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi (NSP)/Euroopa olukorrapild i

(ESP) kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja

Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja

SIRENE büroo.

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel.

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese

kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolsetes vormides või ELi ametite

kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et

suurendada ELi ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Oluline on pidev koostöö piirihalduse eest

vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Veeteede Amet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit jne, et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja välispiiri surve alla sattumise l

ühendada jõude.

PPA osaleb ELi töörühmade tegevuses ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega,

nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet,

ning muudes asutustevahelise koostöö vormides – Läänemere piirkonna piirikontrollikoos töö

(BSRBCC), Läänemere rakkerühm (BSTF) ning Läänemere ministrite nõukogu.

11

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks.

ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide

jätkuarendused tuginevad ISFB raames saavutatud tulemustele. Arvestatakse EL õigusest

tulenevate arendusvajadustega.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri -

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist.

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju

piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja

valmisolekut lähetada täiendavaid töötajaid. Alalise korpuse loomise paremaks

koordineerimiseks lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse koolituskursus i

2. ja 3. kategooria alalise korpuse liikmetele.

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamis mehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid.

Laiapõhjaline piirivalvealane haridus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’

nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise efektiivse piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja

ajakohastamisel (CCC, CCC kesktaseme ametnikele, Euroopa ühised magistriõppekavad

strateegilise piirihalduse alal, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015. a heaks

kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Ametniku põhiväärtused on seaduskuulekus,

inimesekeskus, usaldusväärsus, professionaalsus, erapooletus, avatus ja koostöö.

Piirikontrollitegevuses austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, mittediskrimineerimine,

12

rahvusvaheline kaitse, haavatavate isikute, sealhulgas laste erivajadused ning nende tagasi- ja

väljasaatmise lubamatuse põhimõte. Koolitustel pööratakse jätkuvalt tähelepanu nendele

teemadele.

Piirikontrolli infrastruktuuri ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia

kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra

laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolituste le

kasutatakse CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmäära tud

kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise

nõuetele. PPA kvaliteedikontrolli mehhanism hõlmab teenusesisest enesehindamist ja

auditeerimist vastavalt iga-aastastele plaanidele. Riigisiseselt on Eestil riiklik hindamissüsteem,

et tagada piirikontrolli rakendamine vastavalt Schengeni nõuetele. Kvaliteedikontroll hõlmab

teenusesisest järelevalvet ja auditeerimist vastavalt iga-aastastele auditikavadele ning

etteteatamata kontrollkäike piiripunktidesse või piiriületuskohtadesse (maismaa-, mere-, õhu-).

BMVI vahendeid kasutatakse lisaks riigieelarvele kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed (IKT-süsteemid, seadmed, tehnoloogia jne);

• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed;

• meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente (nt ekspertide lähetamine Frontexisse jne);

• koolitused;

• Fontexi standarditele vastavad piirivalve- ja -kontrolliseadmed (patrullsõidukid, UTVd,

mehitamata õhusõidukid, kaamerad jne);

• migratsioonijärelevalve seadmed (dokumendilugejad, biomeetriliste andmete

tehnoloogia jne).

Tulemused: maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku, tipptasemel integreeritud

piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja

koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused tõhusama ja usaldusväärsema

piirikontrolli tagamiseks. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlusta tud

13

viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja EL suuremahulisi infosüsteeme (EES, ETIAS

jne). Piirivalve tegevus on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega.

Tegevustoetus:

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus (SMIT) on avaliku sektori

asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijärelelva lve

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine

ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku

teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja kaasaegset

tehnoloogiat. Kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed, samuti piirikontrolli- ja

migratsioonijärelevalvevahendid vajavad tõrgeteta ja turvaliseks toimimiseks ajakohastamist ja

hooldamist. Eesti kavatseb kasutada piirivalve ja migratsioonijärelelvalve IKT-süsteemide ja

seadmete hoolduseks ning remondikuludeks tegevustoetust järgmiselt:

• Automaatse piirikontrolliväravate hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama 16 ABC-väravat. Automaatsed väravad on

paigaldatud ka Narva-1 piiripunkti ja Saatse piiripunkti. ABC-väravate hoolduseks ja

uuendamiseks on sõlmitud PPA ja teenuseosutaja vahel rendileping. Lepingut rahastatakse

ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Alates 01.01.2023 kasutatakse BMVI-d ABC-väravate

käitamiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB-st rahastusel liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelelvalve IT-süsteemid riikliku

üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates

01.01.2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud

BMVI-st, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning infrastruktuuri remondi- ja hoolduskulud

(PPA)

14

ISFB abiga on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI

toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt

kasutusel ja vajavad aeg-ajalt remonti. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud

kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse väiksemaid

ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise

ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega .

Rahastamisvahendid: Ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 14.12.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU

KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

15

2.1.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1246 4016

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv.

Absoluutarv 16 16

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad. Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv. Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO! O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 13

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 350

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 349

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv;

Absoluutarv 0 0

16

SO1 O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 5 5

SO1 O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv.

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv. Absoluutarv 96 256

Tabel 2: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood

[5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaast

a(d)

Sihtväärtus

(2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv.

Absoluutarv 168 Absoluutarv 2018-2020 registreeritud

seadmete arv

aastas ( riiklik

+ EL raha)

41 Absoluutarv Projektide aruanded, TEP 26 drooni ja 15

maismaasõidukit

Lähtetase hõlmab varustust,

mis on soetatud nii riikliku

kui EL eelarve toel. Sihtväärtus hõlmab ainult

BMVI toetl soetatud

varustust.

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud

seadmete arv.

Absoluutarv 148 Absoluutarv 2019-2021

seadmete

keskmine arv

aastas

41 Absoluutarv Projektide aruanded,

lepingud

Lähtetase hõlmab varustust,

mis on soetatud nii riikliku

kui EL eelarve toel. Sihtväärtus hõlmab ainult

BMVI toetl soetatud

varustust.

R.1.16 Riiklike ametiasutuste

poolt EUROSURi

riikliku koordinatsioonikeskus

ega

algatatud/tõhustatud

koostöövormide arv

Absoluutarv - Absoluutarv 2018-2020 - Absoluutavr - Ei plaani projekte

R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e- väravate kaudu

Osakaal 40% Absoluutarv 2018-2019

ABC väravate

kaudu toimunud

2 200 000 Absoluutarv ALIS ABC väravad paigaldati

veebruaris 2021. Baastase

17

toimunud piiriületuste

arv

piiriületused

aastas

on määratud PPA

strateeegia alusel

R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja haavatavuse

hindamiste tulemusel

esitatud soovituste

arv, mida on arvesse

võetud.

Absoluutarv 0 Absoluutarv N/A 100% Osakaal - Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel

Hindamiste tuleviku

soovituste täitmiseks

kasutatakse enamjaolt

riigieelarvet

R.1.19 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust.

Osakaal 69% Absoluutarv 2020 238 Absoluutarv Projektide aruanded, osalejate nimekirjad,

tagasisidelehed

R.1.20 Piirivalveasutuste poolt sisenemiskeelu

saanud isikute arv.

Absoluutarv 1453 Absoluutarv 2018-2020 aastate

keskmine

keeldumiste

arv (Eurostat).

12800 Absoluutarv IT-süsteem ALIS Üldine mõõdik, mis ei ole otseselt seotud BMVI

projektidega.

2.1.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI mä äruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 000

SO1 Piirivalve - õhuvarustus 002 98 345,25

SO1 Piirivalve-

maismaavarustus

003 12 505 155

18

SO1 Piirivalve-muu 006 810 000

SO1 Olukorrateadlikkus ja

teabevahetus

008 300 000

SO1 Euroopa piiri- ja

rannikuvalve

arendamine

014 300 000

SO1 Asutustevaheline

koostöö – liidu tasand

016 300 000

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid - riiki

sisenemise ja riigist

lahkumise süsteem

(EES)

020 300 000

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid - Euroopa

reisiinfo ja -lubade

süsteem (ETIAS) - muu

021 300 000

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid - ETIAS -

määruse (EL)

2018/1240 art 85 lg 2

022 1 161 885,64

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid - ETIAS -

määruse (EL)

2018/1240 art 85 lg 3

023 0

19

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid - Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 960 000

SO1 Suuremahulised IT-

süsteemid -

koostalitlusvõime

025 3 015 000

SO1 Tegevustoetus -

integreeritud piirihaldus

026 5 926 872,75

SO1 Tegevustoetus -

suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 660 276,86

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 14.12.21. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

20

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetus ühisele viisapoliitikale, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab Euroopa Liitu reisimise lihtsamaks, maandab julgeolekuriske ja ELi

suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi siseneva id isikuid

tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et

tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal

õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemise protsess olema kiire, kliendisõbralik ning turvameetmed peavad

vastama andmekaitsenõuetele.

Viisade väljastamisel ühetaolise menetluse tagamiseks ja seadusliku reisimise hõlbustamiseks ning

selleks, et aidata ära hoida rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmis i

BMVI-st rahastatavaid meetmeid:

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-

süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe

esitamise parandamiseks.

ELi viisaga reisivate isikute kohta piisava julgeolekuteabe saamiseks tuleb viisainfosüsteemi (VIS)

ajakohastada. Eesti ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes,

21

kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2, VISA Code

Plus ja edasi arendatud viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

Viisainfosüsteemi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, ERFi ja ISFB vahendeid.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse VISi arendamise meeskond teeb pidevalt

süsteemi väiksemaid kohandusi. Uuendatud süsteem peab olema täielikult koostalitlusvõimeline

teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi

suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

Viisataotlejate usaldusväärse kontrollimise ja tuvastamise tagamiseks on vaja töödelda VISis

biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks,

osteti arvutid ja sõrmejäljeskannerid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigielarve toel

45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge). 2015. aastal ostetud

sõrmejälgede skannerid vajavad järgmise viie aasta jooksul asendamist. Lisaks on vaja

näotuvastusseadmeid.

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2;

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine;

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja

keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva infrastruktuuriga seotud

investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni

viisade menetlemisel seitset liikmesriiki (Holland, Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Taani ja Poola)

kuues riigis.

Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Eesti välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, 4 välismaa le

lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555

Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal oli vastav arv

22

145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks

ja tasuta reisimine on jälle võimalik, on suur võimalus, et arv kasvab.

Viisade menetlemisega tegelevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada ühetaoline

lähenemine viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele, tuvastada võltsitud dokumente jne.

Koolitusi ja tööpraktikaid on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendus i.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetlusele. 2019.

aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Muu hulgas on oluline

välja töötada veebipõhine viisataotlus. Pärast riikliku viisaregistri 2.0 valmimist peab looma uue,

kaasaegse, eeltäidetud veebipõhise viisataotluse vormi. Praegune süsteem on kasutusel alates 2012.

aastast ega ole enam piisavalt kasutajasõbralik.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine.

Oluline on parimate tavade ja teadmiste vahetamine, sealhulgas ekspertide lähetamine ning

Euroopa võrgustike laiendamine liidu poliitika ja eesmärkide hindamiseks, edendamiseks,

toetamiseks ja edasiarendamiseks.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Tšehhi, Taani,

Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi,

Sloveenia, Hispaania, Šveits) 105 riigis (112 asukohta).

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis.

Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Valgevenes, Hiinas,

Kanadas, Egiptuses, Gruusias, Indias, Iirimaal, Iisraelis, Jaapanis, Kasahstanis, Venemaal, Türgis ,

Ühendkuningriigis, Ukrainas ja USAs.

Eesti arvates on BMVI rahastamine kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö

tõhustamiseks. Korraldada võiks õppekülastusi liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit

kolmandas riigis. Viisaeeskirjaga nähakse ette kohustus teostada järelevalvet väliste

teenuseosutajate üle. Rahastada võiks viisakeskuste auditeid, mis viiakse läbi koostöös teiste

liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal).

Saksamaa, Holland, Eesti, Läti ja Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos

Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

23

Meetmete esialgne loetelu:

• VIS arendused (prioriteet):

• digitaalse viisa ja elektroonilise rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• biomeetriliste andmete seadmete hankimine;

• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;

• väliste teenuseosutajate auditid.

_____________________________________________________________________________

Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.

Tulemused: Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaametnikud on koolitatud ja pakuvad

kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemise protsess on tõhus ja turvaline.

Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ja turvariskid ning ELi suunduva ebaseadusliku rändega

seotud riskid on maandatud.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 14.12.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU

KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

24

2.2.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv.

Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 80 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv. Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks

lähetatud töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.4 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-

funktsioonide arv

Absoluutarv 1 2

SO2 O.2.5 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda 5.1. välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv. Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

25

Tabel 5: Tulemusnäitajad

Erieesmä rk

Tunnuskood [5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaa sta(d)

Sihtväärtus (2029)

Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool Schengeni

ala asuvate uute/ajakohastatud

konsulaatide arv

Absoluutarv 5% osakaal 2018-2020

aastate

keskmine

20 Absoluutarv Projektide aruanded Sõrmejäljeskännerid

R.2.9 Millest omakorda nende konsulaatide arv,

mida on ajakohastatud,

et muuta need viisataotlejate jaoks

kliendisõbralikumaks.

Absoluutarv 1 osakaal 2018-2020 aastate

keskmine

20 Absoluutarv Projektide aruanded Sõrmejäljeskännerid

R.2.10 Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste

raames esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

Absolutavr 0 Absoluutarv N/A 100% Osakaal Projektide aruanded Lisaks BMVile kasutatakse

teisi katteallikaid

R.2.11 Digitaalselt esitatud

viisataotluste arv

Absoluutarv 93% Osakaal 2018-2019 aastate

kesmine

976 292 Absoluutarv VIS

R.2.12 Liikmesriikide vahel viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhustatud

koostöövormide arv

Absoluutarv 1 Absoluutarv 2018-2020 aastate

keskmine

7 Absoluutarv Projektide aruanded Lähteatase seatud Sisejulgeolekufondist

rahastatud projektide alusel

R.2.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse

käigus omandatud

oskusi ja pädevust.

Absoluutarv 100% Osakaal 2020 70 Absoluutarv Projektide aruanded ja

osalejate tagasiside

Lähteatase seatud

Sisejulgeolekufondist

rahastatud projektide alusel

26

2.2.3 Rakenduskavale eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI mä äruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste

menetlemise

parandamine

001 562 500

SO2 Konsulaatide töö

tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja

turvalisuse

suurendamine

002 352 500

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Suuremahulised IT-

süsteemid -

viisainfosüsteem (VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid

viisataotluste

töötlemiseks

007 375 000

27

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahaline jaotus aastate lõikes

Tabel 7. Rahaline jaotus aastate lõikes

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

BMVI 3 231 017,09 4 640 524,21 5 811 946,86 6 331 713,78 4 720 248,25 4 575 852,53 4 638 202,10 33 949 505,85

3.2 Rahalised eraldised kokku

Tabel 8. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus (kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse

esialgne jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

kaasrahasta

mismäär (f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor

(d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt

kaasrahastatava d meetmed

kogusumma 18 048 500,25 6 016 166,75 6 016 166,75 0 24 064 667 75

BMVI määruse

artikli 12 lõike 2

- - - - - -

28

kohaselt

kaasrahastatava d meetmed

BMVI määruse

artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatava

d meetmed

3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

BMVI määruse artikli 12 lõike 4

kohaselt kaasrahastatava d meetmed

7 587 149,61 2 529 049,87 2 529 049,87 0 10 116 199,48 75

BMVI määruse artikli 12 lõike 5 kohaselt

kaasrahastatava d meetmed

1 161 885,64 3 87295,21 3 87295,21 0 1 549 180,85 75

Erieesmärk 1

kokku

30 412 535,50 10 137 511,83 10 137 511,83 0 40 550 047,33

Erieesmärk 2 BMVI määruse

artikli 12 lõike 1

1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75

BMVI määruse artikli 12 lõike 2

kohaselt

- - - - -

29

kaasrahastatava

d meetmed

BMVI määruse artikli 12 lõike 3

kohaselt kaasrahastatava d meetmed

- - - - -

BMVI määruse

artikli 12 lõike 4 kohaselt

kaasrahastatava d meetmed

- - - - -

BMVI määruse

artikli 12 lõike 6 kohaselt kaasrahastatava

d meetmed

- - - - -

Erieesmärk 2

kokku 1 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Ühissätete

määruse artikli 36 lõike 5

kohane tehniline abi

2 036 970,35 0 0 2 036 970,35

30

Ühissätete

määruse artikli 37

kohane tehniline abi

Kogusumma 33 949 505,85 10 637 511,83 10 637 511,83 0 44 587 017,68

3.4 Ümberpaigutamised

Tabel 9. Eelarve jagatud täitmist korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja fond /

vahend

Ümberpaigutatav fond /

vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu

vusfond EMKVF Kokku

AMIF - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Total - - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

31

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 10: Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad järelevalvemehhanis mid riigihangete turu jaoks

JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Riigihangete register (https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised

32

ja lepinguline maksumus;

b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja -

analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii

gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).

5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

33

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine

JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab fondidest

toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. aruandekord

seirekomisjonile

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

hartaga

mittevastavusega.

1. JAH

2. JAH

ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti (https://tbinternet.ohchr.org/_layo uts/15/treatybodyexternal/Downlo ad.aspx?symbolno=HRI%2fCORE% 2fEST%2f2015&Lang=en)

EE2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia

Eesti Vabariigi põhiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 26042013009)

Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022)

Õiguskantsler

https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

http://lasteombudsman.ee/et/welc ome

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh EL põhiõiguste harta järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi harta sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse andmse tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse

volinik,) on seirekomisjoni liikmed, kaasatud strateegiate ja õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetuse saajatele tugi ELi harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium nõustab soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas projektide kavandamis- , rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja

kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsler jne.).

Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

JAH Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks on olemas

1.JAH „Heaolu arengukava 2016–2023“ (https://www.sm.ee/et/heaolu- arengukava-2016-2023).

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate

strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse

poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.

34

kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu

otsusega 2010/48/EÜ

riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja -

seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel.

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

2. JAH Ligipääsetavuse nõukogu (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta

vuse-noukogu) Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/ligip aasetavus Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 2788991?leiaKehtiv) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 31052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 03072015034?leiaKehtiv) WCAG 2.0 rakendusjuhised https://www.mkm.ee/et/wcag-20- rakendusjuhised Sotsiaalkindlustuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_progr amm.pdf

Hoolekandeprogramm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_4_hoolekandeprogramm_20 20_2023.pdf

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. N. „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“

koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning

põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti

Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu

kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste

uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset

sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi

konkreetseid uuringuid (Nt link).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi

Valitsus 2019 Ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd , tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“); koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist;

korraldades 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte.

2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile

esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

35

Soolise võrdõiguslikkuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse _programm.pdf

3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve

teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide

korral on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse

korral laiendab SiM partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kutustakse EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha

seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku

seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku , kui peaks ilmnema juhtum, mille

puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

36

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 10: Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht [200]

e -post [200]

Korraldusasutus Siseministeerium Lauri Lugna

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo

Asutus, kellele laekuvad

komisjoni maksed Rahandusministeerium

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava ettevalmistamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliit ika

praeguste ja tulevaste väljakutsete kaardistamisel ja lahenduste väljapakkumisel kaasati kõiki

asjaomaseid sidusrühmi.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi rahastusperioodi 2021–2027 programmeerimine on toimunud käsikäes pikaajalise riikliku

katusstrateegia „Eesti 2035“ja „Siseturvalisuse arengukava“ ettevalmistamisega. Ülevaade

strateegiate koostamisest leiab järgmistelt veebisaitidelt: https://valitsus.ee/strateegia-eest i-

2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-

kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses toimusid

konsultatsioonid teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelus id

kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisusnõukogud, muud

maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna

organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest

tehti kokkuvõte ja neid kasutati “Siseturvalisuse arengukava (2020–2030)” ettevalmistamisel.

37

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi

kasutati kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiidu ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamuse saamiseks.

Strateegiates seatud eesmärkide saavutamise rahastamine otsustatakse iga-aastasel riigieelarve

arutelul, mis tagab sünergia riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

BMVI, ISFi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamise jälgimiseks on

loodud ühine komitee. Seirekomisjon koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi

valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste,

puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest

vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avalikkuse teadlikkus ELi toetusest avatud ja

asjakohase teabevahetuse kaudu.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu

kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks

ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on

toetusmeetmetest vähem teadlik.

Rakenduskava elluviimise läbipaistvuse tagamiseks on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisu loomise

38

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogiliste puuetega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad:

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

siseturvalisuspolitika fondidest rahastatavatest projektidest. Netisaated on osa

siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Vähemalt neli loodud digitaalset meediasisu, sealhulgas visuaal, näiteks

illustratsioonid ja videomaterjalid.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (nt

Facebook, Youtube) on, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeedia kontodel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

14.12.2021 nr 14-13.1/73-1

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik

konsultatsioon

Esitame avalikule konsultatsioonile Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI)

rakenduskava eelnõu perioodiks 2021-2027.

Ootame Teie ettepanekuid 10. jaanuarini 2022. a aadressile [email protected].

Rakenduskava on strateegiline raamistik, mis on aluseks Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

(BMVI) tegevuste planeerimisele ja elluviimisele Eestis. Rakenduskavaga määratakse kindla ks

põhimõtted vahendite kasutamiseks ning see on ühtlasi aluseks edaspidisele toetuse andmise

tingimuste õigusaktide väljatöötamisele.

BMVI poliitikaeesmärk on tagada tugev ja tõhus välispiiride valve ja piirikontroll ning

kindlustada samal ajal täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste alaste kohustustega

inimestele võimalus liidu piires vabalt liikuda. BMVI rakenduskava koosneb kahest

erieesmärgist: tõhus Euroopa integreeritud piirihalduse tagamine ja ühtse viisapoliit ika

elluviimine.

Rakenduskava sisaldab ülevaadet peamistest väljakutsetest BMVIga seotud

poliitikavaldkondades, EL tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis

hõlmavad BMVI eesmärkide sihte ja suundi. Samuti on erieesmärgi kaupa kirjeldatud riigi

olukord 2021. a, toodud Eesti prioriteedid, mida on kavas rahastada BMVIst ning seatud

tegevuste väljund- ja tulemusmõõdikutele vahe- ja lõpptasemed (vastavalt 2024. ja 2029.

aastaks).

Eestile on BMVI rakendamiseks eraldatud 32 836 774 eurot. Kuna valdkonna arendusvajadused

on suured ja spetsiifilised, kasutame EL ühissätete määruse nr 2021/1060 artikli 26 lõike 1

kohast võimalust ning tõstame Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondist BMVIsse 5% ehk

1 112 731,85 eurot. Kokku on BMVI rakendamiseks aastatel 2022-2029 kasutada

33 949 505,85 eurot, millele riik lisab nõutud kaasfinantseeringu.

BMVI rakenduskava põhineb eelkõige „Siseturvalisuse arengukaval 2020-2030“ (STAK), mille

koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse anda panus Eesti praeguste ja

võimalike tulevaste siseturvalisusega seotud väljakutsete lahendamisse, sh välispiiride ja

2 (2)

viisapoliitika rakendamisel. STAKi koostamine käis omakorda käsikäes pikaajalise riikliku

katusstrateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega.

Avalikust konsultatsioonist ootame osa võtma nii organisatsioone kui ka kodanikke, et rääkida

kaasa, mida tuleks veel arvestada rakenduskava tasandil või millest Siseministeerium peaks

edasiste tegevuste planeerimisel lähtuma. Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud

ettepanekute analüüsimist, asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ning

tagasiside andmist edastab Siseministeerium rakenduskava eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kõigi

eelduste kohaselt esitatakse rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks 2022. aasta I

kvartalis, pärast mida on komisjonil aega seda menetleda kuni kuus kuud. Seega palume silmas

pidada, et tegemist on strateegiadokumendi eelnõuga, milles vajadusel tehakse muudatused

vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka Euroopa Komisjoniga

peetavate läbirääkimiste raames. Juhime ka tähelepanu, et rakenduskava on koostatud kindla

ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi nõudeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: EE BMVI rakenduskava eelnõu

Aivi Kuivonen 6125179 [email protected]