Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi Eesti programm

Versioon 1.1

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

1. Programmi strateegia: peamised väljakutsed ja poliitilised lahendused

Viide: Määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

väljakutseid, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või

strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu acquis’ rakendamise seisust ning liidu

tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse

nende arendamist programmperioodil.

2

Võrreldes programmperioodiga 2014-2020, on strateegilise planeerimise protsess Eestis

märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine

toimub tsentraalselt. Euroopa Liidu (EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi,

planeerimine on allika-neutraalne. Oluliste strateegiliste eesmärkide kaardistamine toimub eelarve

allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse jooksvalt iga-aastase eelarve koostamise käigus.

Selline protsessi põhjapanev muutus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (ISF) programmi

koostamist ja ülesehitust.

ISFi programm adresseerib kõige pakilisemad riiklikke probleeme ja on täienduseks riiklikute le

vahenditele. Kus vähegi võimalik, on programmil sünergia teiste programmide ja

rahastusinstrumentidega. Julgeolekut käsitletakse mitmes liidu programmis, ISFi programm on

tihedalt seotud AMIF1i ja BMVI2ga, mis samuti toetavad ELi üldisele julgeolekule kaasa aitavaid

meetmeid. Lisaks on ISFi programmil sünergia Õigusprogrammi ning Kodanike, võrdõiguslikkuse,

õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite kaitsmise ja õigusalase koolituse osas, nagu ka

asjaomaste õiguskaitseasutuste vahelise koostöö ning ECRIS-TCN3iga koostalitlusvõime tagamise

osas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades silmas sidusust ühtekuuluvuspoliit ika

fondide, Euroopa Horisondi ja Digitaalse Euroopa programmidega. ISFi ja ühtekuuluvuspoliit ika

fonde programmeeritakse Eestis üheaegselt, seega on tagatud programmide vastastikune

täiendavus ja välditakse võimalikku tegevuste kattuvust.

Pikaajaline katusestrateegia Eesti 2035 annab poliitikakujundajatele selged suunised erinevates

valdkondades. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on Siseturvalisuse

arengukava (STAK). STAK on välja töötatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja

sidusrühmadega (vt 4. jagu nende sisendi kohta).

STAK 2020–2030 raames võetakse arvesse vastavaid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis

lasub erinevate asjakohaste poliitikate rakendamise vastutus mitmel ministeeriumil. Riiklikud

strateegiad täiendavad üksteist: nt Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Küberturvalisuse

strateegia 2019-2022, Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused,

Riigikaitse arengukava 2017-2026 ja Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018−2027.

Eesti väljakutseid kirjeldavad peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest :

küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, tõsised ja

organiseeritud kuriteod, uimastikaubandus, finantsjuurdlused, korruptsioon, kuritegelike varade

avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja

ärakasutamine, kohtuekspertiisi võimekus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus

kriisi ajal, küberrünnakute, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide (CBRN4)

ning lõhkeainete tõrjumine.

1 AMIF – Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifond 2 BMVI – Piirihalduse ja viisade rahastu 3 ECRIS-TCN – Euroopa karistusregistrite infosüsteem 4 CBRN - (Chemical, Biological, Radiological, Nuclear) keemia, bioloogia, radioloogia ja tuuma

3

Nende probleemide lahendamiseks kasutusele võetavate meetmete hulka kuuluvad info- ja

sidetehnoloogiate arendamine, targad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem

analüütiline suutlikkus, (operatiivne) koostöö eri osapoolte ja ametiasutuste vahel ning parem

riiklik suutlikkus, mis saavutatakse mh läbi koolituse ja asjakohase varustuse soetamise. Samuti on

oluline, et vastavates üksustes oleks piisav arv oma ala professionaale. Märksõnadeks on ka

ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse tõstmine. Julgeolekualased teadusuuringud

mängivad olulist rolli uuenduslike meetodite väljatöötamisel ning uute tehnoloogia te

kasutuselevõtmisel.

ISFi programmi eesmärke on võimalik saavutada erinevate ametiasutuste panusega. Samuti on

oluline kaasata kodanikuühiskonda, teisi asjaomaseid partnereid ja teha koostööd erasektoriga -

ISFi programmi rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega. Toetust antakse

grantidena.

ISF-Police programm 2014-2020 on andnud vajalikke täiendavaid vahendeid asjaomase ELi

acquis’ rakendamiseks. Praegune programm jätkab nende eesmärkide toetamist, võttes samas

arvesse uusi tekkivaid ohte. Lühike ülevaade ELi acquis' rakendamisest on järgmine:

Eesti on järginud ELi uimastistrateegia 2013–2020 ja ELi uimastite tegevuskava 2017–2020

eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku

strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta”. Selle peamine eesmärk on

vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud

lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine

esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja

rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmete rakendamine

ja rahastamine toimub riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi

uimastistrateegia eesmärke.

Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil.

Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNR andmebaasi arendatakse ISF 2014-2020

programmi raames. Lennureisijate broneeringuinfo direktiiv võeti üle 2019. aasta veebruaris.

Lennureisijate broneeringuandmete analüüsimise üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15.

augustist 2019 võrreldakse automaatselt reisijate andmeid Schengeni infosüsteemiga.

Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendatakse ISF politseikoostöö programmi raames.

Schengeni 2018. aasta hindamisaruandes toodud soovitusi on silmas peetud 2021. aasta ja

järgnevate aastate plaanide koostamisel. Selle perioodi üks olulisemaid prioriteete on manuaalse

andmesisestuse vähendamine ja SIRENE vormide riikide andmebaasidega ristkontrollimise

kvaliteedi parandamine.

2018. aastal anti Eestile Schengeni hindamise raames politseikoostöö valdkonnas kokku 14

soovitust. Selle programmi koostamise ajaks on täidetud viis soovitust ja teiste osas on töö käimas.

4

Märtsis 2021. aastal esitati Euroopa Komisjonile kava soovituste rakendamiseks. Üht soovitust on

kavas rahastada ISFist (vt erieesmägi 2 kirjeldust).

PRÜMi5 protsessisüsteemi järgitakse riiklikul tasandil, kuna PRÜM on oluline vahend meie

õiguskaitseasutuste ekspertide jaoks. Hetkel on ELis käimas arendustööd PRÜMi toimimise

parandamiseks. Arutletakse selle üle, kuidas parandada andmevahetuse kvaliteeti ja kiirust,

kasutades näiteks ELi keskset ruuterit, samuti seda, milliseid täiendavaid andmekategooriaid võiks

PRÜMi lisada. Olemasoleva raamistiku reformimisel kaalutakse suurema hulga andmete

vahetamist sõidukite ja juhiloaandmete osas, täiendavate biomeetriliste andmete, nagu

näokujutised ja ballistikaandmete, lisamist.

Eesti osaleb aktiivselt CEPOLi 6koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias

(SKA). SKA on ka CEPOLi partner Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna,

kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutust.

Hädaolukorra seadusega on üle võetud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/114/EÜ

(Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse

parandamise vajaduse hindamise kohta) põhimõtted. NIS direktiiv (võrgu- ja infosüsteemide

turvalisuse direktiiv) on üle võetud Küberturvalisuse seadusega, mille eesmärk on kaitsta ka

elutähtsate teenuste IT-võrke.

Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis' ülevõtmise ja rakendamisega Eestis

probleeme ei ole. Justiitsministeerium valmistab ette liidu õiguse rikkumisest teatanud isikute

kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtmist. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava

ei ole loodud ja kuni 2021. aasta aprillini, mil võeti vastu ELi strateegia organiseeritud kuritegevuse

vastu võitlemiseks 2021-2025, on viimane strateegiline suunis ELi tasandil pärit 2011. aastast.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus ELi strateegilis te

eesmärkidega.

Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on Eesti õigusesse üle võetud. Sellest hoolimata tuleb

meetmete rakendamist eri asutuste poolt veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega

seotud erimeetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt. erimeetmed, mis on seotud

ärakuulamistega). GRETA (inimkaubanduse vastase võitluse eksperdirühm) sõnul peaks Eesti

viima inimkaubanduse mõiste vastavusse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastase

konventsiooni artikliga 4. Eesti kavatseb arutada seda GRETA ettepanekut vastavate asutustega.

Lisaks tuleks saavutada juhtumite ühtne menetlemine. Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi

strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni

teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamise ELi strateegia järelmeetmete kohta ja edasiste

5 Prümi leping - piiriülene koostöö seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega 6 CEPOL (European Union Agency for Law Enforcement Training ) - Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet - Euroopa

Liidu asutus, mis arendab, rakendab ja koordineerib õiguskaitse ametnike koolitust

5

konkreetsete meetmete kindlaksmääramine”. Eesti võtab asjakohased meetmed teatises nimetatud

kolme prioriteedi rakendamiseks ja aitab kaasa ELi uues inimkaubanduse vastases strateegias

sätestatud prioriteetide saavutamisele.

Eesti on võtnud siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 2017/853/EÜ, millega määratakse kindlaks

tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised

miinimumnõuded ELis. 2017. aasta revisjon toob kaasa turvalisuse olulise paranemise, muutes

õiguslikult keerulisemaks teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud

automaatsete tulirelvade omandamise. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide

vahel, parandades teabevahetust ELi riikide vahel (Eesti on kasutanud IMId alates 2019. aasta

septembrist) ning parandab oluliselt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult hoitavate

tulirelvade jälgimist, et vähendada ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni

rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on üle võetud ka Eesti õigusesse. Eesti järgib

tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärust. Kõik

deaktiveeritud tulirelvad on Eesti Politsei poolt registreeritud ja nende andmed on salvestatud

teenistus- ja tsiviilrelvade registris.

Eesti valitsus uuendab Siseturvalisuse arengukavaga (STAK) 2020-2030 oma terrorismivastase

võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastast võitlust ja vägivaldset äärmuslus t

puudutavaid arenguid. STAK prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

(ÜRO) terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, OSCE7 ja

rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja prioriteetidega (sh. inimõiguste kaitse). STAK on

osaliselt piiratud juurdepääsuga.

2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse ÜRO

resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi 2017/541 siseriiklikus

õiguses. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega

seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga

vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning ohvrite

toetamise seaduse muudatused. Samuti viiakse seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja

Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga. Kemikaaliseadus t

muudeti lisanõuetega, mis kohustavad küsima eelnevat luba ohtlike kemikaalide käitlemiseks ning

teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine(te) kadumisest ja

vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolekut reguleerib kiirgusseadus, mis on kooskõlas

ELi nõukogu direktiiviga 2003/122/Euratom ning muude rahvusvaheliste konventsioonide ja

standarditega. Eesti on arendamas lisasuutlikkust terrorismiga seotud tegevuse identifitseerimiseks

ja tõkestamiseks Internetis (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu Internetis koostöös

erasektoriga, sh. ELi internetifoorumiga). Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud )

7 OECE – (Organization for Security and Co-operation in Europe) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

6

teevad koostööd Europoli terrorismivastase võitluse keskuse (ECTC) internetisisustt teavitamise

üksus, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu.

Rahapesuvastane seadus, millega võetakse üle viies rahapesu andmebüroo direktiiv, võeti vastu

2020. aasta juulis.

Küberkuritegevuse osas on Eesti kehtestanud vastavad õigusaktid ja Budapesti konventsiooni

rakendamise ning ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja

õigusasutuste vahel toimib hästi ja Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse

ärakasutamise ja kuritarvitamise eest (Lanzarote konventsioon). Eesti õigus on kooskõlas

Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud

tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020” ja „Vägivalla ennetamise

strateegias aastateks 2015–2020”. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis 2019–2023, mis tõstab esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude vastase

võitluse ja on suunatud süütegude toimepanijatele.

Kahjuks ei ole võimalik adresseerida kõiki järgnevalt kirjeldatud väljakutseid üksnes ISFi

rahastuse abil. Selle programmi eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, jättes

samas paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetide le.

Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed

ja rahastamisallikad lepitakse kokku vastavalt siseriiklikele protseduuridele.

Programmi kavand võtab arvesse haldussuutlikkust ja efektiivsust ning võimalusel rakendatakse

lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja

säästlikkust.

2. Erieesmärgid

2.1. Erieesmärk 1 (SO1): Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja

asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

7

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Turvalisuse tagamise võtmeteguriks on erinevate turvaliste infosüsteemide ja e-lahenduste loomine

ja moderniseerimine. Kuigi digitaliseerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see

alarahastatud ja turul ei ole piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikide le

esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva

liidu acquis’ täielik ja ühetaoline rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega

tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-

süsteeme, et tagada tõhus ühendus turvalisusega seotud liidu infosüsteemidega, ning sellega

tegeletakse ka edaspidi.

Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt fondi eesmärkidele vastavate info- ja

sidesüsteemide loomiseks, kohandamiseks ja hooldamiseks. Samuti on vaja tagada süsteemide

kasutamise koolitus.

Selle erieesmärgi raames kaalutavad võimalikud tegevused keskenduvad peamiselt ISFi määruse

lisa II rakendusmeetmele (d) - asjakohaste riiklike meetmete toetamine. Rakendusmeede (a) on

samuti prioriteet - tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades

asjakohase teabe vahetamist.

Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid (b) ja (c) kaaluda ka hilisemas rakendamise etapis.

Programmi koostamise konkreetseid meetmeid ei planeerita.

Kavatsetakse adresseerida järgmisi lisas II toodud meetmeid, mh on toodud näited tegevustest:

(a) Tagada liidu julgeolekualaste õigusaktide ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe

vahetamist näiteks PRÜMi, ELi broneeringuinfo ja SIS II kaudu, sealhulgas rakendades soovitus i,

mis on saadud sellistelt kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismidelt nagu Schengeni

hindamismehhanism ning teistelt sarnastelt mehhanismidelt.

Praegust olukorda seoses asjakohaste õigusaktide kohaldamisega (PNR, SIS II, PRÜM) on

kirjeldatud 1. jaos.

Üks prioriteete on jätkuvalt tagada broneeringuinfo (PNR) infosüsteemi edasine areng ja

haldamine. PNRi andmebaas on välja töötatud ISFi 2014-2020 programmi raames, kuid selle

projekti tulemuste jätkusuutlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Süsteemi

usaldusväärsuse ja broneeringuinfo direktiivi nõuete täitmise tagamiseks on vaja infosüsteemi

edasi arendada.

SIS II uued funktsionaalsused tuleb välja töötada 2021. aastaks. Kui tulevikus peaks SIS II ajakavas

või uutes lepingutes olema muudatusi, võib nende adresseerimiseks kaaluda ISFi rahastamis t.

Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide

8

koostalitlusvõime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI programmi. Vajaduse korral

võib ISFi määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusi rahastada ISFi programmist.

(d) Asjakohaste riiklike meetmete toetamine, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike

andmebaaside omavaheline ühendamine ja nende ühendamine liidu andmebaasidega, kui see on

ette nähtud asjakohastes õigusaktides, kui see on asjakohane ISFi määruse artikli 3 lõike 2 punktis

(a) sätestatud erieesmärkide rakendamiseks.

Käesoleva programmi peamine eesmärk on asjakohaste riiklike meetmete toetamine. Siin on

väljakutseks teabe parem kogumine, analüüsimine ja vahetamine asjaomaste pädevate asutuste sees

ja vahel.

On oluline, et kõiki kuritegusid käsitletaks võimalikult kiiresti ja et pädevatel asutustel oleks

õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb

välja töötada asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende

koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetmed ning tagades tõhusa järelevalve.

Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja käsitsi tehakse palju tööd.

Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud, ning see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuur ija

ja kohtuekspertiisi teadlase vahelist suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia

kasutamise abil veel parandada. Samamoodi on kriminaalmenetluse digiteerimine prokuratuuris ja

politseis üks selle valdkonna prioriteete. Samal eesmärgil on vaja uut üleriigilist seiret (nt. SIS II-

ga seotud inimesed, sõidukid, esemed ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamine võitluses

terrorismi ning raskete ja varjatud kuritegude (nt küberkuritegevus, rahapesu, laste vastu suunatud

seksuaalkuriteod jne) vastu). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifonde kui

ka riigieelarve vahendeid; kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist.

Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem

Internetti, suureneb digitaliseerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste

suutlikkust töömahuga toime tulla. IKT-vahendite ja sektoripõhiste koolituste hektiline

rahastamine ei taga valdkonna jätkusuutlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on

vaja automatiseeritud lahendusi.

Tuleb suurendada järelevalvevõimekust, sh parandada andmete kogumist ning asjakohast

teabevahetust kriminaalpolitsei siseselt ja teiste asutustega. Mh tuleb ajakohastada riiklik ke

süsteeme ja soetada vajalikke IKT seadmeid. Eesti õiguskaitseorganite poolt kasutatav operatiivse

järelevalve tööriist vajab ajakohastamist. On vaja töötada välja uus järelevalvemoodul, et teostada

seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos võimalusega teha erinevaid päringuid

(sh. asjaomastele ELi infosüsteemides) ja vahetada infot.

Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks peamisi selle

valdkonna liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuste

osutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalsete valuutateenuste osutajate vastutust rahapesu ja

terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.

9

Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada uus rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskihindamine Eestis. Mitmed töörühmad alustasid tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik

riskihindamine kiideti heaks 2021. aasta aprillis.

Internet on muutunud ka terrorirühmituste jaoks oluliseks vahendiks, aidates levitada propagandat

ning mõjutada, värvata ja juhendada terroristide käsilasi. Üks prioriteete on suurendada suutlikkus t

jälgida, avastada ja kõrvaldada terroristlikku sisu Internetis; teostada teksti- ja andmeanalüüs i

terrorismivastaseks võitluseks ning hõlbustada asjakohast teabevahetust liikmesriikides ja

liikmesriikide vahel. Terroristliku veebisisu vastu võitlemist käsitleva EL määruse rakendamist

tuleks toetada kogu ELi hõlmavate IT-lahendustega, mis toetavad koostalitlusvõimet ja andmete

konflikti lahendamist. Samal ajal on vaja teha jõupingutusi ka riiklikul tasandil – vajalikud

tehnilised vahendid ja süsteemid peavad olemas olema.

Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine avalike allikate luure ja analüüsiga (OSINT8)

tegelemiseks on prioriteet, mis vajab erinevaid rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks ISFi

vahendite kasutamist.

Meetmete esialgne loetelu:

- turvalisusega seotud infosüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine ning nende kasutamise

koolitus;

- riiklike info- ja sidesüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine, ajakohastamine, et saada

juurdepääs vajalikule teabele, paremini siduda erinevaid teenuseid ning suurendada pädevate

asutuste vahelist ja nende sisest teabevahetust;

- suurendada suutlikkust andmete kogumisel, salvestamisel ja analüüsimisel, et tagada parem

sisend kiire ja kvaliteetse andmevahetuse jaoks, vältimaks turvaohte;

- suurendada digitaalse kriminalistika alast suutlikkust;

- ISFi toetatavates meetmetes osalevate töötajate kulud;

- asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine.

Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus:

Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata kaasa ISFi programmi eesmärkide saavutamise le.

Tegevustoetuse kasutamine võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist võimekust.

Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (PIU)

personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäevaringselt ja vahetab teavet oma

8 OSINT – (Open source intelligence) avalike allikate luure ja analüüs

10

kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalikud täiendavate ametnike

värbamine PIU-sse.

Tuleb tagada broneeringuinfo süsteemi (PNR) pidev hooldus (nt. turva- ja tarkvarauuendused,

infrastruktuuri kulud - serverite, litsentside jms hooldamiseks vajalikud kulud).

Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb ette näha iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,

litsentsid) kulud, et tagada digitaalsete tõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.

Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased

hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust saadava teabe süstemaatiliseks

haldamiseks ja analüüsimiseks.

Kõigi nimetatud valdkondade puhul on lõplikuks toetuse saajaks PPA, mis on seaduse järgi

vastutav riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest.

Sõltuvalt siseriiklikust korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud

rahastamist suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele (SMIT), mis põhikirja

kohaselt vastutab ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT teenuste osutamise eest.

Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud.

Finantsinstrumendid: ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU

KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

11

2.1.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5]

Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Koolitusetegevuses osalejate arv Absoluutarv 12 32

SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 2 7

SO1 O.1.3 Välja töötatud/kohandatud/hooldatud IKT-süsteemide arv Absoluutarv 3 10

SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 6 6

12

Tabel 2: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood

[5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaast

a(d)

Sihtväärtus

(2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas Märkused

SO1 R.1.5 Liikmesriikides/julgeolekuga seotud

ELi ja detsentraliseeritud infosüsteemidega/rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitusvõimeliseks muudetud IKT-

süsteemide arv

Absoluutarv 3 Absoluutarv 2020 4 Absoluutarv Projektide aruanded Lähtetase sisaldab

vastavate IKT süsteemide arvu, mis töötati välja/mida

arendati PPA-s perioodil

2014-2020

SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv, mis on välja

töötatud või ajakohastatud olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme

/menetlusi/vahendeid/juhiseid teabe

vahetamiseks teiste liikmesriikidega/liidu organite, ametite

või asutustega/kolmandate riikidega/

rahvusvaheliste

organisatsioonidega/kolmandate

riikidega

Absoluutarv 1 Absoluutarv 2020 1 Absoluutarv Projektide aruanded Lähtetase sisaldab PNR

üksust, mis loodi perioodil

2014-2020

SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikus .

Absoluutarv 80 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide

aruanded

Lähtetaseme seadmisel on võetud aluseks sarnased

perioodi 2014 -2020

koolitused ja arvutatud

keskmine

SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 69 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

Lähtetaseme seadmisel on

võetud aluseks sarnased perioodi 2014 -2020

koolitused ja arvutatud

keskmine

13

2.1.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes)

SO1 IKT-süsteemid,

koostalitusvõime,

andmekvaliteet (välja

arvatud seadmed)

001 10 379 621

SO1 Koolitus 005 120 000

SO1 Parimate tavade

vahetamine, õpikojad,

konverentsid, üritused,

teadlikkuse

suurendamise

kampaaniad,

teavitusmeetmed

006 39 893

SO1 Seadmed 008 804 750

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

14

2.2 Erieesmärk 2 (SO2): Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas

ühisoperatsioone, pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske organiseeritud

kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde

2.2.1 Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti on aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös liidu tasandil, et

võidelda tõsise ja organiseeritud kuritegevusega.

Eesti Kriminaalpolitseil on hea koostöö naaberriikide koostööpartneritega uimastiäri vastu

võitlemises, on koostatud mitu ühist uurimisrühma. Lisaks liikmesriikide asutustevahelise le

koostööle tuleb parandada koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol,

CEPOL, EMCDDA1, UNODC2, jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on oma kontaktametnikud

Europolis, et hõlbustada igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikus t

õppimist ja spetsiaalseid vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele –

eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide sh. fentanüülide levikule. Oluline on

paremini reageerida globaliseerunud uimastiturule, tugevdades partnerlust liikmesriik ide

ametiasutuste ja teiste asjaomaste partnerite vahel, sealhulgas vajadusel kolmandate riikidega.

Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh

terrorismivastase töörühmaga (CTG) ja Euroopa terrorismivastane keskusega (Europol),

teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu, OSCE3-ga

ning kahepoolsed suhted partnerriikidega.

1 EMCDDA - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus 2 UNODC - ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo 3 OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

15

Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevusega tegelevate

pädevate asutustega on oluline. Nõukogu järelduste raames, mis käsitlevad ELi organiseeritud ja

raske rahvusvahelise kuritegevuse poliitikatsükli alalist jätkamist ( EMPACT4 2022+), kavatseb

Eesti selle erieesmärgi all käsitleda järgmisi prioriteete: inimkaubandus ja pettused, majandus- ja

finantskuriteod. Laste seksuaalset ärakasutamist adresseeritakse erieesmärgi 3 ja küberrünnakuid

erieesmärgi 1 raames.

Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamis t

(ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti ise aitas sellele kaasa, kui ta EL nõukogu eesistujar iigina

korraldas esimene Europoli ja FRONTEXi juhatuse ühiskoosoleku, kus lepiti kokku

koostööpõhimõtetes ja -tegevustes.

Selle erieesmärgi raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada

asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka

kolmandate riikidega.

Praeguse plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused väikese osa programmis t.

Kõnealune erieesmärk aitab kaasa meetmete (b) ja (c) rakendamisele: parandada liikmesriikide ja

liidu asutuste ja ametite vahelist ning liikmesriikide asutuste vahelist koostööd; samuti parandada

õiguskaitseasutuste ja teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd liikmesriikides

ja liikmesriikide vahel.

Võidakse kaaluda ka rakendusmeetme (a), mis käsitleb liikmesriikide vahelis i

õiguskaitseoperatsioone ja kus pööratakse erilist tähelepanu operatiivkoostöömehhanismidele ELi

poliitikatsükli kontekstis, rahastamist ISF programmi raames, kuigi programmi koostamise ajal

konkreetseid meetmeid ette ei nähta.

Praegu on Eesti otsustanud mitte rahastada ISFist ELi poliitikatsükli meetmeid ja selle erieesmärgi

jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. See otsus tuleneb

piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Sellised tegevus i

tehakse jooksvalt igas valdkonnas ja Eesti rahastab neid jätkuvalt riigieelarvest, kui vajadus tekib

või kasutab selleks sihtotstarbelisi vahendeid (nt. komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö

on äärmiselt oluline ning Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses

4 EMPACT – EL poliitikatsükkel organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks

16

koostöös, nagu on kirjeldatud käesoleva jao alguses. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud

meetmed, millel on laiem eesmärk ja mis aitavad kaasa erieesmärgi 2 sihtide saavutamisele (nt.

õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, rahvusvaheline koostöö

küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel).

Programmis on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja väljakutseid. Selle erieesmärgi jaoks ISFi

programmi raames väiksema osa vahendite eraldamine, kui ISFi määruses ette nähakse, ei ohusta

erieesmärgi saavutamis, kuna selleks kasutatakse lisaks ka riigieelarve vahendeid ja muid

asjakohaseid rahastamisvõimalusi.

Lisas II toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi:

(b) Pädevate asutuste koordineerimise ja koostöö suurendamine liikmesriikides ja nende vahel ning

teiste asjaomaste osalejatega, näiteks riiklike võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride,

liidu keskuste kaudu.

Üks ISFi määruses sätestatud prioriteete on 2018. aasta Schengeni hindamissoovituste rakendamise

kulude katmine politseikoostöö ja SIS/SIRENE valdkonnas. Vastavalt Nõukogu rakendusotsuse le

nr. 10388/19, soovitati Schengeni hindamise käigus Eestil politseikoostöö raames välja töötada

praktilistel olukordadel ja juhtumitel põhinev interaktiivne ja kasutajasõbralik e-õppe lahendus.

Seda soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel.

2019. aastal tuvastas ja abistas Eesti Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või

väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, kui tuvastati 12

(väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelis t

koostööd kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida ära

inimkaubandus vastuvõtjariikides ja peatada organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes

vahendavad prostituute ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üheks prioriteediks operatiivtasand i

koostöö ELi väliste partneritega (nt. Ukraina, Moldova), et luua ja säilitada usaldusväärse id

kontakte, pakkuda koolitust ja tutvustada Eesti Politsei- ja Piirivalveameti välja töötatud

seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühised uurimismeeskondi.

(c) parandada asutuste vahelist koostööd liidu tasandil liikmesriikide ja liikmesriikide ning

asjaomaste liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

17

Oluline on uurida võimalusi piiriülese politseikoostöö ja tollikoostöö parandamiseks, kaasates

selleks asjaomased ELi asutused (nt Europol, EUROJUST). Eesti tolli- ja politsei kriminaaluurijad

peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada ja võidelda kõigi raskete ja

rahvusvaheliste kuritegude vormidega (nt. uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus,

euro võltsimine, rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis

edendada ja parandada riikidevahelist operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade (JIT)

võimekuse, ühiste analüütikute (JAT), kontrollitud kättetoimetamise (CD) ja muude Europoli

pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja SIENA võrgu kasutamine, koostöö Europoli

terrorismivastase võitluse keskusega (sh CBRN, demineerimise ja eritaktika valdkondades).

Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et paremini

koguda ja analüüsida teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid

kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi.

Valmisoleku, varajase hoiatamise ning ohule ja kriisidele reageerimise tõhustamine nõuab

suuremat koostööd CBRN sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh on vaja arendada

rahvusvahelist koostööd RescEU, EL CBRNe tegevuskava ning CBRN ja terrorismi alaste ohtude

hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe,

juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid, osalemine seminaridel ja konverentsidel nii

siseriiklikult kui ka välismaal.

Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeteenistuse esmaste reageerijate vahel, et

turvaintsidentidega seotud üleskutsetele ohutult reageerida. See on põhjalikum päästeteenistus te

põhiväljaõppest, kuid on oluline, kuna on seotud ka politseiteenistustega. Samavõrd olulised on

teiste liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad.

Meetmete esialgne loetelu:

- koolitus- ja õppekülastused, partnerluste tugevdamine, vastastikune õppimine,

ühisharjutused, lühiajalised lähetused ja muud mehhanismid operatiivkoostöö

tõhustamiseks ja piiriüleste ühisoperatsioonide edendamiseks;

- varustus, mis võimaldab korraldada koolitusi vägivaldsetele terroristlikele tegevustele

reageerimiseks;

- töötada välja rahvusvahelise politseikoostöö interaktiivne e-õppe lahendus.

18

Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus: praegu ei nähta selle konkreetse erieesmärgi raames ette tegevusabi kasutamis t.

Vajadusel võib siiski kaaluda ka tegevustoetuse rahastamist.

Finantsinstrumendid: ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU

KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

19

2.2.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 42 96

SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 300 1200

Tabel 5: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood

[5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaast

a(d)

Sihtväärtus

(2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas Märkused

SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, mis on välja

töötatud või ajakohastatud olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme

/menetlusi/vahendeid/juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega/liidu

organite, ametite või

asutustega/kolmandate riikidega/

rahvusvaheliste organisatsioonidega

Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 18 Absoluutarv Projektide aruanded Perioodil 2014-2020 ei

toimunud koostööd Moldova ja Ukrainaga ning

koostöös kolmandate

riikidega ei arendatud haldusüksusi ega toimunud

koolitusi inimkaubanduse

vallas.

20

2.2.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI mä äruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes)

SO2 Parimate tavade

vahetamine, õpikojad,

konverentsid, üritused,

teadlikkuse

suurendamise

kampaaniad,

teavitusmeetmed

006 1 143 750

SO2 Seadmed 008 93 750

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

21

Erieesmärk 3 (SO3): Toetada liikmesriikide suutikkuse suurendamist seoses kuritegevuse,

terrorismi ja radikaliseerumise ennetamise ja nende vastu võitlemisel ning

julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku

sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja

reasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.

2.3.1 Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Riigi ametiasutuste tugevdamisel kuritegevuse vastu võitlemisel ja ennetamisel on võtmeks

motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud inimesed. Seega on oluline koolituste korraldamine,

teadmiste jagamine ja teadlikkuse tõstmine. Teisalt ei saa eirata vajadust kaasaegse tehnoloogia,

sh. IT tööriistade ja seadmete järele.

Selle erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid (a) õiguskaitse koolitused,

õppused ja vastastikune õpe, ja (d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut,

vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Potentsiaalsetes tegevustes

rakendatakse ka meetmeid (b) ja (c).

Vajaduse korral võib kaaluda meetme (e) rakendamist programmi elluviimise hilisemas

staadiumis. Programmi koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud.

Lisas II toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi:

(a) koolituse, õppuste ja vastastikuse õppimise, vahetusprogrammide ning parimate tavade

jagamise suurendamine liikmesriikide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul

tasandil, ning kolmandate riikide ja teiste asjaomaste osalejatega.

22

Erinevates valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike

koolitus on olnud oluline 2014–2020 ISFP programmis ning see on prioriteetne ka perioodil 2021-

2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna erinevad asutused on osalenud

CEPOLi elanikele suunatud tegevustes, webinaridel, online-koolitustes, töötubades ja

vahetusprogrammides. Siiski on vaja ka spetsiifilisemaid koolitusi, mida CEPOL ei paku.

Spetsiifilisi koolitusi kavatsetakse rahastada ISFi toel. ISFi programmi koolitustegevus te

kavandamisel konsulteeriti riikliku CEPOLi üksusega, et vältida kattumist. Spetsiifilisi koolitus i

on kavas rahastada ISFi programmist, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme

koolitusi, vähem keskendutakse konkreetsematele teemadele, mis on suunatud kitsamate

valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolitused ja õppekülastused piiratud arvule

osalejatele ning see ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul.

Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi programmi

prioriteete. Erinevad andmevargused ja -lekked, lunarahanõuded ja online-maksepettused on

muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema

teadlikud IKT ohtudest ning olema valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse

uurimiseks on vaja väga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi digitaalsete tõendite kasutamise kohta.

Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja varustatud, et

koguda ja analüüsida vajalikku teavet ning tagada tegevuste jätkusuutlikkus. Selleks on kavas

rahastada nii meetme (a) kui ka meetme (d) tegevusi – koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku

tehnoloogia ja seadmete soetamist.

Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeritud

korruptsioonikuriteod: 291 kuritegu 2017. aastal; 376 kuritegu 2018. aastal ja 72 kuritegu 2019.

aastal. Kõrge profiiliga korruptsioonijuhtumite avastamine on jätkuvalt prioriteet. Kuna

korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja spetsialiseeruda ja süstemaatiliselt koguda ja

analüüsida teavet, mis võib viia selliste kuritegude parema avastamiseni ja nende eest vastutuse le

võtmiseni. Korruptsiooni ja teiste salajaste kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate

tavade vahetamist välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüs i.

Rõhuasetus on ka teadlikkuse tõstmisel ja valdkonna uuringute läbiviimisel, et teha paremaid

poliitilisi otsuseid.

23

(b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sh kodanikuühiskonna ressursside

ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel tekkivat koosmõju, nt ühiste

pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste väljatöötamise või ühisoperatsioonide

korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu.

Mitte kõik äärmuslused ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele,

noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada turvalisus mõlemal

pool. Oluline on koolitada ametnikke ja spetsialiste, et nad tunneksid ära radikaliseerumise

esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja tegutseda vastavalt tundlikul viisil, austades samal

ajal üksikisikute põhiõigusi. Eesti Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on

koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda

süstemaatilisemat. On vaja jätkata erinevate spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka

rahvusvahelisi võrgustikke, nagu RAN1 ja ESCN2, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et

täielikult ära kasutada Eesti Sisekaitseakadeemia (mis on ka Eesti CEPOLi riiklik üksus)

potentsiaali, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks (nt radikaliseerumise ja

terrorismivastase võitluse, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse,

tehisintellekti kasutamise valdkonnas). Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilis t

arengut teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu.

(c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja paremaid tavasid, et varakult

kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja kuriteoohvreid ning luua

selleks partnerlussuhteid ametisutuste ja muude asjaomaste asutuste vahel.

Eesti suurim väljakutse inimkaubanduse vastases võitluses on ennetustegevuse rahastamise

puudumine. Ennetamine ja teadlikkuse tõstmine ning koolitus toimub väikeses mastaabis ja

aeglaselt. Inimkaubandusega tegelevatele ametnike le on vaja ühiseid koolitusi, et tõsta pädevust ja

parandada ELi acquis rakendamist. Vaja on tõsta Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike

ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitus õiguskaitseasutustele. Tööinspektsiooni

ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel suureneb välismaalastega seotud töövaidluste arv ning

1 RAN – (Radicalisation Awareness Network ) Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik 2 ESCN – (European Strategic Communications Network ) Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik

24

välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastaselt vihjeliinilt. Koolide jaoks on välja

töötatud koolitusvahendid (mida toetati ISF 2014-2020 projekti raames), kuid koolitust tuleb

laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja

käitumist tulevikus, et hoida ära inimkaubandust.

On vaja teha teavituskampaaniaid, samuti teha tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja

haridusasutustega, et ära hoida laste seksuaalset kuritarvitamist. Kavas on kasutada erinevat

ekspertiisi ja tegevusi valdkondade vaheliseks ennetamiseks. Eesmärk on uurida, kuidas hõlmata

ennetustegevustega erinevaid osapooli uuel ja innovaatilisel viis il. Samuti on vaja tõsta teadlikkust

täiskasvanutel, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast

abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Me pakume spetsiaalse id

koolitusi laste abiliinide töötajatele, et anda nõu laste seksuaalse kuritarvitamise juhtumite korral

internetis. Ohvrite tuvastamise suutlikkuse tõstmine tooks kaasa laste parema kaitse ja kurjategija te

kinnipidamise tegevuse varajases etapis. Kolmas tegevussuund on uurida ja hinnata

programme/teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis.

(d) Hankida vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid ja muud

olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja avalikkuse

teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

CBRN'i ja HAZMAT'i3 intsidentideks valmisolek vajab rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude

muutumist Euroopas. Hinnanguliselt on Eesti pinnal endiselt üle poole miljoni Teise

maailmasõjaaegse lõhkekeha – nendele lõhkekehadele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt

suur probleem ja kujutab endast ohtu seoses võimalike terrorismiaktide ja üksikkurjategijatega.

Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import suurendab ka CBRNi intsidentide tõenäosust.

Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja

erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See teema on tihedalt

seotud kodanike ja infrastruktuuri kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi

2014-2020 programmi raames tehti mitmeid sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja

pommiülikondade ostmine), millel oli kõnealuses valdkonnas suur positiivne mõju.

3 HAZMAT – (hazardous materials) ohtlikud või saastavad ained

25

ISFi 2014-2020 programm toetas varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist kiirgusohu korral

(inimese põhjustatud kriisis nt radioaktiivne pomm). Seda süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja

lisada uusi funktsioone, nt radioaktiivsete väärisgaaside analüüs.

ISFi 2014-2020 programmi raames rahastati ka teadusuuringut, mille eesmärk oli arendada

tõenduslikku narkootikumide testrit. Projekt oli edukas ja selle uuendusliku uurimistöö tulemuste

edasiarendamiseks kaalutakse jätkuprojekti.

Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on droonide laiem ja

süstemaatilisem kasutamine kuritegevusevastases võitluses. See parandaks märkimisväärse lt

suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitab kaitsta inimesi ja avalikku

ruumi. See toetab ka politseid koostöö tugevdamisel võitluses raske ja organiseeritud

kuritegevusega Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega.

Turvalisusega seotud infrastruktuuri füüsiline kaitse ja/või nende vastupidavuse tagamine kriisi

ajal on üliolulised. Tuleb tagada Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning teiste

kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on

oluline suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust.

Meetmete esialgne loetelu:

- koolitus, harjutused, parimate tavade vahetamine, vastastikune õppimine (sh. kolmandates

riikides ja kolmandate riikidega kui see on asjakohane);

- teadlikkuse tõstmise kampaaniad, kommunikatsioonimeetmed;

- asjakohaste seadmete soetamine;

- avaliku ruumi kaitse ja vastupidavus ja/või julgeolekuga seotud infrastruktuur;

- oskusteabe vahetamine ja levitamine ning ressursside ja ekspertteadmiste koondamine

tippkeskustes;

- fondist toetatavates meetmetes osalevate töötajate töötasu.

Programmi rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus: Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi programmi

eesmärke. Tegevusabi kasutamine võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist võimekust.

26

On vaja suurendada Kriminaalpolitsei küberkuritegevuse büroo töötajate arvu, et parandada teabe

kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevusabist. Lõplikuks

kasusaajaks on Politsei- ja Piirivalveamet, mis seaduse järgi vastutab riigi turvalisuse ja avaliku

korra ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest.

Finantsinstrumendid: ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 30.11.21. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU

KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

27

2.3.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitusetegevuses osalejate arv Absoluutarv 6805 13226

SO3 O.3.2 Ekspertide kohtumiste/õpikodade/õppekülastuste arv Absoluutarv 32 68

SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 91 160

SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Absoluutarv 2 3

Tabel 8: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaast a(d)

Sihtväärtus (2029)

Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas Märkused

SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikus .

Absoluutarv 61 Osakaal 2020 8418 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

Lähtetaseme seadmisel on

võetud aluseks sarnased

perioodi 2014 -2020 koolitused ja arvutatud

keskmine

SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 54 Osakaal 2020 5443 Asoluutarv Koolitustel osalejate tagasisidelehed, projektide

aruanded

Lähtetaseme seadmisel on võetud aluseks sarnased

perioodi 2014 -2020

koolitused ja arvutatud

keskmine

28

2.3.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Summa (eurodes)

SO3 IKT-süsteemid,

koostalitlusvõime,

andmekvaliteet (välja

arvatud seadmed)

001 1 117 500

SO3 Koolitus 005 2 400 000

SO3 Parimate tavade

vahetamine, õpikojad,

konverentsid, üritused,

teadlikkuse

suurendamise

kampaaniad

006 699 000

SO3 Uuringud,

katseprojektid, riskide

hindamine

007 52 000

SO3 Seadmed 008 8 407 500

29

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 10. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

ISF 2 653 823 3 147 052 5 039 818 4 901 812 4 133 680 4 080 533 3 699 801 27 656 519

3.2 Rahalised eraldised kokku

Tabel 11. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus (kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosal us (b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

kaasrahastamismäär (f)=(a)/(e)

avalik c) erasek tor (d)

Erieesmärk 1 ISFi määruse

artikli 12 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

kogusumma 12 030 627,75

4 010 209,25

4 010 209,25

- 16 040 837

75

30

ISFi määruse artikli 12 lõike 2

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse

artikli 12 lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 784 716 2 594 905 2 594 905 - 10 379 621 75

ISFi määruse artikli 12 lõike 4

kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

kogusumma 3 980 291

1 326 764

1 326 764

- 5 307 055 75

ISFi määruse artikli 12 lõike 5

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

Erieesmärk 1

kokku

12 030 627,75

4 010 209,25

4 010 209,25

- 16 040 837

Erieesmärk 2 ISFi määruse artikli 12 lõike 1

kogusumma 1 327 500,00 442 500,00

442 500,00

- 1 770 000

75

31

kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

ISFi määruse artikli 12 lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse

artikli 12 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

kogusumma 150 000 50 000 50 000 - 200 000 75

ISFi määruse artikli 12 lõike 4

kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse artikli 12 lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

32

Erieesmärk 2

kokku

1 327 500,00

442 500,00

442 500,00

- 1 770 000

Prioriteet 3 ISFi määruse artikli 12 lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 12 639 000,00

4 213 000,00

4 213 000,00

-

16 852 000

75

ISFi määruse

artikli 12 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse artikli 12 lõike 3

kohaselt kaasrahastatavad

meetmed

kogusumma 1 995 000 665 000 665 000 - 2 660 000 75

ISFi määruse artikli 12 lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 117 500 372 500 372 500 - 1 490 000 75

33

ISFi määruse artikli 12 lõike 5

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

Erieesmärk 3

kokku

12 639 000,00

4 213 000,00

4 213 000,00

- 16 852 000

Ühissätete määruse

artikli 36 lõike 5 kohane

tehniline abi

kogusumma 1 659 391,14

- - -

1 659 391,14

100

Ühissätete määruse

artikli 37 kohane

tehniline abi

- - - - - - - -

Kogusumma 27 656 519

8 665 709

8 665 709

- 36 322 228

3.4 Ümberpaigutamised

34

Tabel 12. Eelarve jagatud täitmist korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Sisejulgeolekufondist tesitesse fondidesse ja teistest fondidest Sisejuleolekufondi ümbepaigutamist ei plaanita.

Saaja fond /

vahend

Ümberpaigutatav fond /

vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuu luvusfon

d

EMKVF Kokku

AMIF - - - - - - -

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Total - - - - - - - -

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 13: Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad järelevalvemehhanis

mid riigihangete turu jaoks

JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest

1. JAH

2. JAH

Riigihangete register (https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

35

kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise

riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus;

b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja -

3. JAH (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate

vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii

gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).

5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

36

analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja rakendamine

JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist:

1. JAH

2. JAH

ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti (https://tbinternet.ohchr.org/_layo uts/15/treatybodyexternal/Downlo ad.aspx?symbolno=HRI%2fCORE% 2fEST%2f2015&Lang=en)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh EL põhiõiguste harta järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi harta sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide

valikukriteeriumidesse ja toetuse andmse tingimustesse. Põhiõiguste

37

1. kord, mis tagab fondidest

toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. aruandekord

seirekomisjonile

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

hartaga

mittevastavusega.

EE2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia

Eesti Vabariigi põhiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 26042013009)

Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022)

Õiguskantsler

https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

http://lasteombudsman.ee/et/welc ome

kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse volinik,) on seirekomisjoni liikmed, kaasatud strateegiate ja õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetuse saajatele tugi ELi harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium nõustab soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas projektide kavandamis- , rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsler jne.).

Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui

peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste konventsiooni kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ

JAH Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni rakendamise tagamiseks on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja -

seire mehhanismid;

1.JAH

2. JAH

„Heaolu arengukava 2016–2023“

(https://www.sm.ee/et/heaolu- arengukava-2016-2023). Ligipääsetavuse nõukogu (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta vuse-noukogu) Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/ligip aasetavus

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate

strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse

poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. N. „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“

koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning

38

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel.

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 2788991?leiaKehtiv) Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 31052018055) Eluruumile esitatavad nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 03072015034?leiaKehtiv) WCAG 2.0 rakendusjuhised https://www.mkm.ee/et/wcag-20- rakendusjuhised Sotsiaalkindlustuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_progr amm.pdf

Hoolekandeprogramm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_4_hoolekandeprogramm_20 20_2023.pdf

Soolise võrdõiguslikkuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse _programm.pdf

põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti

Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu

kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste

uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset

sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi

konkreetseid uuringuid (Nt link).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi

Valitsus 2019 Ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“); koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist;

korraldades 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte.

2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile

esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve

teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste

39

õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. ISFi projektide

korral on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse

korral laiendab SiM partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kutustakse EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha

seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku

seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku, kui peaks ilmnema juhtum, mille

puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

40

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 14: Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht [200]

e -post [200]

Korraldusasutus Siseministeerium Lauri Lugna

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo

Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed

Rahandusministeerium

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

ISF rakenduskava ettevalmistamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja

tulevaste väljakutsete kaardistamisel ja lahenduste väljapakkumisel kaasati kõiki asjaomaseid

sidusrühmi.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja

sidusrühmade kaasamine).

ELi rahastusperioodi 2021–2027 programmeerimine on toimunud käsikäes pikaajalise riikliku

katusstrateegia „Eesti 2035“ja „Siseturvalisuse arengukava“ ettevalmistamisega. Ülevaa te

strateegiate koostamisest leiab järgmistelt veebisaitidelt: https://valitsus.ee/strateegia-eest i-

2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-

kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses toimusid

konsultatsioonid teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelus id

kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisusnõukogud, muud

maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna

41

organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest

tehti kokkuvõte ja neid kasutati “Siseturvalisuse arengukava (2020–2030)” ettevalmistamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi

kasutati kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiidu ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamuse saamiseks.

Strateegiates seatud eesmärkide saavutamise rahastamine otsustatakse iga-aastasel riigieelarve

arutelul, mis tagab sünergia riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

BMVI, ISFi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamise jälgimiseks on

loodud ühine komitee. Seirekomisjon koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi

valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste,

puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest

vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avalikkuse teadlikkus ELi toetusest avatud ja

asjakohase teabevahetuse kaudu.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu

kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks

ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on

toetusmeetmetest vähem teadlik.

Rakenduskava elluviimise läbipaistvuse tagamiseks on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused.

42

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisu loomise

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogiliste puuetega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad:

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

siseturvalisuspolitika fondidest rahastatavatest projektidest. Netisaated on osa

siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Vähemalt neli loodud digitaalset meediasisu, sealhulgas visuaal, näiteks

illustratsioonid ja videomaterjalid.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (nt

Facebook, Youtube) on, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeedia kontodel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

02.12.2021 nr 14-13.1/72-1

Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi

rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon

Esitame avalikule konsultatsioonile Sisejulgeolekufondi (ISF) rakenduskava eelnõu perioodiks

2021–2027. Ootame Teie ettepanekuid 22. detsembrini 2021. a aadressile [email protected].

Rakenduskava on strateegiline raamistik, mis on aluseks ISFi tegevuste planeerimisele ja

elluviimisele Eestis. Rakenduskavaga määratakse kindlaks põhimõtted vahendite kasutamiseks ning see on ühtlasi aluseks toetuse andmise tingimuste õigusaktide väljatöötamise le. Rakenduskavas on toodud peamised rahastamisprioriteedid ning näitajad, millega mõõdetakse

rahastu tulemuslikkust valdkondlike poliitikate rakendamisel.

ISFi poliitikaeesmärk on kõrgel tasemel turvalisuse tagamine Euroopa Liidus, eelkõige terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine, võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning kuriteoohvrite abi ja kaitse. ISFi rakenduskava koosneb kolmest

erieesmärgist: 1) parem infovahetus Euroopa Liidu ja liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tihedam piiriülene operatiivkoostöö raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, 3)

parem võimekus ennetada kuritegevust ja terrorismi ning sellega võidelda.

Rakenduskava sisaldab ülevaadet peamistest väljakutsetest ISFiga seotud

poliitikavaldkondades, Euroopa Liidu tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikes t strateegiatest, mis hõlmavad ISFi eesmärkide sihte ja suundi. Samuti on erieesmärgi kaupa kirjeldatud riigi olukord 2021. aastal, toodud Eesti prioriteedid, mida on kavas rahastada ning

seatud tegevuste väljund- ja tulemusmõõdikutele vahe- ja lõpptasemed (vastavalt 2024. ja 2029. aastaks).

Eestile on ISFi rakendamiseks eraldatud 27 656 519 eurot, sellele lisatakse nõutav kaasfinantseering.

ISFi rakenduskava põhineb eelkõige „Siseturvalisuse arengukaval 2020-2030“ (STAK), mille

koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse aidata kaasa Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisusega seotud väljakutsete kaardistamisele lahendamise le. STAKi koostamine käis omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia "Eesti 2035"

ettevalmistamisega.

2 (2)

Avalikust konsultatsioonist ootame osa võtma nii organisatsioone kui ka kodanikke, et rääkida kaasa, millega tuleks veel arvestada rakenduskava tasandil või millest peaks Siseministeer ium edasiste tegevuste planeerimisel lähtuma. Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud

ettepanekute analüüsimist, asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ning tagasiside andmist, edastab Siseministeerium rakenduskava eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kõigi

eelduste kohaselt esitatakse rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks 2022. aasta I kvartalis, pärast mida on Euroopa Komisjonil selle menetlemiseks kuni kuus kuud. Seega palume silmas pidada, et tegemist on strateegiadokumendi eelnõuga, milles vajadusel tehakse

muudatused nii vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka Euroopa Komisjoniga peetavatele läbirääkimistele. Juhime ka tähelepanu, et rakenduskava on

koostatud kindla ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi

nõudeid. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi rakenduskava eelnõu

Ülle Leht 6125078 [email protected]