Submission of the Internal Security Fund Programme 2021-2027 for Estonia

EN 1 EN

SFC2021 Programme for AMIF, ISF and BMVI

CCI number 2021EE65ISPR001 Title in English ISF Programme for Estonia 2021-2027 Title in national language(s) ET - Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-

2027 Version 1.0 First year 2021 Last year 2027 Eligible from 01-Jan-2021 Eligible until 31-Dec-2029 Commission decision number Commission decision date Member State amending decision number Member State amending decision entry into force date Non substantial transfer (Article 24(5) CPR) No

EN 2 EN

Table of Contents

1. Programme strategy: main challenges and policy responses......................................................................4 2. Specific Objectives & Technical Assistance ..............................................................................................9

2.1. Specific objective: 1. Exchange of information ................................................................................10 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................10 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................14

Table 1: Output indicators ................................................................................................................14 Table 2: Result indicators .................................................................................................................15

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................16 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................16

2.1. Specific objective: 2. Cross-border cooperation................................................................................17 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................17 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................21

Table 1: Output indicators ................................................................................................................21 Table 2: Result indicators .................................................................................................................22

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................25 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................25

2.1. Specific objective: 3. Preventing and combating crime ....................................................................26 2.1.1. Description of the specific objective ..........................................................................................26 2.1.2. Indicators ....................................................................................................................................30

Table 1: Output indicators ................................................................................................................30 Table 2: Result indicators .................................................................................................................31

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .....................32 Table 3: Indicative breakdown .........................................................................................................32

2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)...........................33 2.2.1. Description..................................................................................................................................33 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR ................................34

Table 4: Indicative breakdown .........................................................................................................34 3. Financing plan ..........................................................................................................................................35

3.1. Financial appropriations by year .......................................................................................................35 Table 5: Financial appropriations per year .......................................................................................35

3.2. Total financial allocations .................................................................................................................36 Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution............................................36

3.3. Transfers ............................................................................................................................................37 Table 7: Transfers between shared management funds1 ......................................................................37 Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1.............................................38

4. Enabling conditions ..................................................................................................................................39 Table 9: Horizontal enabling conditions ..................................................................................................39

5. Programme authorities..............................................................................................................................45 Table 10: Programme authorities .............................................................................................................45

6. Partnership ................................................................................................................................................46 7. Communication and visibility ..................................................................................................................47 8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ...............................................49 Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates ..........................................50

A. Summary of the main elements ...........................................................................................................50 B. Details by type of operation.................................................................................................................51 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ..............................................52

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.) ..........................................................................................................................................................52 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.....................................................................................................................53

EN 3 EN

3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.......................................54 4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ...............................................55 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data..............................56

Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs .....................................................57 A. Summary of the main elements ...........................................................................................................57 B. Details by type of operation.................................................................................................................58

DOCUMENTS .............................................................................................................................................59

EN 4 EN

1. Programme strategy: main challenges and policy responses Reference: points (a)(iii), (iv), (v) and (ix) Article 22(3) of Regulation (EU) 2021/1060 (CPR)

In Estonia, there has been a significant change in the national strategic planning process compared to the programming of the 2014-2020 period. All strategic planning of the national needs and their financing is central; there is no separate process for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done without determining the source of budget. The funding is decided on a rolling basis during the yearly budgeting exercises. This fundamental change in process has also affected the compilation and structure of this programme.

The ISF programme is designed to address the most pressing challenges identified at the national level and complement the national funding. Synergies and consistencies with other programmes and instruments are sought, where possible. Security is addressed in several Union programmes, coherence is integral with other EU funds e.g. AMIF and BMVI which all support actions contributing to the EU’s overall security. Furthermore, synergies between the Justice programme and the Citizens, Equality, Rights and Values Programme are relevant in terms of protecting the victims of crime and judicial training but also inter-agency cooperation between relevant law enforcement authorities and ensuring interoperability with ECRIS-TCN. Also, there is synergy with the EU Customs Programme 2021-27 in terms of responding to security threats and cross-border crime. Similarly, coherence with Cohesion Policy Funds, Horizon Europe and the Digital Europe programme are kept in mind in relevant areas. Simultaneously with the programming of the ISF, the planning of the use of Cohesion Policy Funds is carried out in Estonia, thereby the complementarity and prevention of any overlaps on national level is ensured. The actions to be financed will depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and the source of financing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with national procedures.

Synergies with other funds (e.g. AMIF, BMVI) and agencies’ toolbox will be sought and overlapping avoided by the thorough communication between the ministries, the European Commission, agencies and other relevant stakeholders.

The-long term umbrella strategy Estonia 2035 provides a coherent guidance for policy-makers in different areas. The main national strategy covering the internal security goals is the Internal Security Development Plan (ISDP). The ISDP has been developed in close partnership with all relevant partners and stakeholders (please see Section 4 for more comprehensive overview concerning their input). The priorities highighted in the ISDP are creating secure living environment (incl. less violence); ensured internal security (inl. fight against organised crime, readyness for crisis); fast and professional help; citizenship, migration and identity administration policy that ensures Estonian deveopment; smart and innovative internal security.

The ISDP 2020-2030 takes into account the relevant EU policies and goals. In Estonia, the responsibility for implementing various relevant policies is intertwined between several ministries and areas of government. Complementarity is sought with national strategies: e.g. Digital Agenda 2020, Cybersecurity Strategy 2019-2022, the general principles of Criminal Policy until 2030, National Security Concept of the Republic of Estonia, the internal security strand in the National Defence Development Plan 2017-2026 and National Radiation Safety Development Plan 2018‒2027.

The main keywords that describe the challenges in Estonia cover most of the ISF objectives: cybercrime, money laundering and terrorist financing, terrorism and radicalization, serious and organised crimes, drug

EN 5 EN

trafficking, financial investigations, corruption, detection and confiscating of criminal assets, trafficking in human beings, (sexual) abuse and exploitation of children, forensic capacity, crisis prevention, emergency preparedness, resilience during crisis, repulsion of cyber-attacks, chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) materials and explosives.

The measures to address these challenges include developments and continuity of information and communication technologies, smart and innovative technological tools, increased analytical capacity, (operational) cooperation within and between different parties and authorities as well as improved national capabilities incl. through training and purchase of relevant equipment. Staffing the relevant units with sufficient number of skilled professionals is also a necessity. Other keywords are prevention, early warning and awareness raising. Security research plays an important role in developing innovative methods or deploying new technologies.

The goals of the ISF programme can be achieved with the contribution from various authorities in their area of responsibility. The involvement of civil society, other relevant partners and cooperation with the private sector is similarly essential in this area - projects of this nature as well as cooperation with third countries will also be considered when implementing the ISF programme. The support will be given as grants.

As some of the challenges remain the same, the ISF 2021-27 programme will partly focus on similar activities as those of ISFP in the period of 2014-2020.

ISF-Police 2014-2020 has provided valuable complementary resources for implementing the relevant EU acquis. The current programme continues to support these goals while taking into account the new emerging threats. A brief overview of the state of play in implementing the EU acquis is as follows.

Estonia has been following the aims and actions of the EU Drugs Strategy 2013-2020 and the EU Action Plan on Drugs 2017-2020 by implementing the national strategy document The White Paper on Drug Prevention Policy, adopted in January 2014. Its main objective is to reduce drug use and the resulting harms. It follows the EU’s balanced approach to drug policy and is structured around seven pillars: (i) supply reduction; (ii) universal primary prevention; (iii) early detection and intervention; (iv) harm reduction; (v) treatment and rehabilitation; (vi) resocialisation; and (vii) monitoring. The implementation and funding of drug policy activities is done through national strategies that follow the aims of White Paper and therefore the EU Drugs Strategy.

In terms of EU information systems, the required works stemming from the regulations are ongoing on a national level.

The PNR database is being developed from the ISF 2014-2020. The PNR directive was transposed in February 2019. The PIU unit was set up in May 2018 and from 15 August 2019 there is an automatic

EN 6 EN

comparison of passenger data with the SIS.

According to the PNR directive Annex I, list of the PNR data also consider API data as a part of the PNR. The program will ensure the processing of API data as a part of the PNR keeping the implementation updated with the future revision of the API directive.

The SIS in the field of police cooperation is being developed under the ISF-Police. The recommendations of Schengen Evaluation 2018 report were considered and kept on focus when planning for 2021 and forward. Reducing of manual input and improving quality on crosschecking of SIRENE forms with national databases is one of the highest priority for this period.

In 2018, a total of 14 Schengen Evaluation recommendations were made to Estonia in the field of police- cooperation. 5 recommendations have been fulfilled by the time of drafting this programme and others are ongoing. In May 2021 the follow-up plan for implementing the recommendadions was submitted to the European Commission. One of the recommendations is planned to be financed from the ISF (see the description in SO2).

The PRÜM process scheme is followed at national level, as PRÜM is an important tool for our law enforcement experts. At the very moment, development work is underway in the European Union to improve the functionality of PRÜM. There are discussions about the ways to improve the quality and speed of data exchange for example by having a central, EU level router, as well as what further data categories could be included in PRÜM. Changing more information on vehicles; driving licence data; additional biometrics, such as facial images; and data on ballistics are all being considered when reforming the existing framework.

Estonia participates actively in CEPOL cooperation. CEPOL National Unit is located in Police and Border Guard College of Estonian Academy of Security Sciences (EASS). EASS is also the Framework Partner of CEPOL. In Estonia cooperation with CEPOL is organised in the format of national network consisting of 11 agencies having responsibilities in the field of law enforcement.

The principles of the Council Directive 2008/114/EC of 8 December 2008 on the identification and designation of European critical infrastructures and the assessment of the need to improve their protection have been taken over by the Emergency Act. The NIS Directive (on security of networks and information systems), has been transposed by the Cyber Security Act, which also aims at protecting IT networks of vital services.

There are no problems with the transposition and implementation of EU acquis in Estonia regarding anti- corruption measures. The Ministry of Justice is preparing the transposition of the Directive (EU) 2019/1937 on the protection of persons who report breaches of Union law. There is no separate EU action plan on anti-corruption and until April 2021 when EU Strategy to tackle Organised Crime 2021-2025 was adopted. It can be concluded that activities of Estonia in the area are not in contradiction to EU strategic objectives.

The Commission’s 2021 Rule of Law report points out that the Estonian criminal justice system has proven its effectiveness in identifying high-level corruption cases. Measures to strengthen the preventive

EN 7 EN

side include guidelines for lobbying and conflict of interests. The legislative procedure to adopt comprehensive rules on whistleblowers protection is currently ongoing and it is expected to be finalised by the end of 2021. The asset declaration system was updated to oblige ministers’ political advisers to submit a declaration of financial interests.

The transposition of the EU acquis related to trafficking in human beings into Estonian law has been carried out. Nevertheless, the implementation of measures by different authorities need to be further improved as not all the special measures related to treatment of victims are implemented in everyday work of authorities (e.g. special measures related to hearings). According to Article 2 of the Directive 2011/36/EU of 5 April 2011, Member States shall take the necessary measures to ensure that the following intentional acts are punishable: the recruitment, transportation, transfer, harbouring or reception of persons, including the exchange or transfer of control over those persons, by means of the threat or use of force or other forms of coercion, of abduction, of fraud, of deception, of the abuse of power or of a position of vulnerability or of the giving or receiving of payments or benefits to achieve the consent of a person having control over another person, for the purpose of exploitation. Estonia is dedicated to the full compliance with the definition of the Anti-trafficking Directive as a primary point of reference.

Until April 2021 the latest EU level strategic guidelines in the area of trafficking in human beings were provided in the Communication from the Commission to the European Parliament and the Council „Reporting on the follow-up to the EU Strategy towards the Eradication of trafficking in human beings and identifying further concrete actions”. Estonia is taking relevant actions to address the three priorities outlined in the communication and contributes in relation to the priorities set in the new EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings.

Estonia has transposed Directive 2017/853/EC defining a set of common minimum rules for the control of the acquisition and possession of firearms in the EU, as well as the transfer of firearms to another EU country into national law. The 2017 revision brings substantial improvements to security by making it harder to acquire legally certain high capacity weapons, such as automatic firearms transformed into semi- automatics. The firearms directive also strengthens cooperation between EU countries by improving the exchange of information between EU countries (Estonia has been using IMI since September 2019), and brings substantial improvements to traceability of firearms by improving the tracking of legally held firearms, to reduce the risk of diversion into illegal markets. Commission Implementing Directives (EU) 2019/69 and (EU) 2019/68 have also been transposed into Estonian law. Estonia follows the implementing regulation on common minimum standards for deactivation of firearms. All deactivated firearms are registered by the Estonian Police and their records are stored in the register of service and civilian weapons.

The government of Estonia is in process of renewing its priorities for the fight against terrorism in the Internal Security Development Plan (ISDP) 2020-2030. The Strategy will cover all the necessary factors and developments regarding counter-terrorism and violent extremism. ISDP priorities are in conformity with the UN CT Global Strategy, as well as the main principles and priorities of the UN, EU, CoE, OSCE and international law (incl. the protection of human rights). The ISDP is partly restricted.

In December of 2018, the Estonian Parliament passed a bill, which implements UN resolution 2178, the CoE’s Convention on the Prevention of Terrorism Additional Protocol (CETS 217) and EU Directive 2017/541 into national law. Amongst other things, the bill expanded the notion of victims of terrorism and

EN 8 EN

the elements of crime for the crime of terrorism. The Estonian Parliament adopted amendments to the Penal Code, the Money Laundering and Terrorism Financing Prevention Act and Victim Support Act in December 2018 in accordance with the directive of the EU. The bill also brings Estonian legislation in line with the UN resolution and additional protocol of the Council of Europe convention on the prevention of terrorism. The Chemicals Act was amended with additional requirements to oblige prior authorisation for handling hazardous chemicals and the state supervision and notification of suspicious transactions as well as of loss and theft of the explosive precursor(s). The field of security of radioactive sources is regulated by Radiation Act that is in accordance with EU Council directive 2003/122/Euratom and other international conventions and standards. Estonia is in the process of developing additional capacity to identify and interrupt terrorism-related activities on the internet (the EU initiative to counter terrorist content online in cooperation with private sector, incl. the EU Internet Forum). Web constables (police officers working on the internet) cooperate with the Internet Referral Unit of the Europol Counter Terrorism Centre (ECTC) on countering illegal web-content and the violent propaganda.

The Anti Money Laundering Act which transposes the Fifth AMLD directive has been adopted in July 2020.

Regarding cybercrime, Estonia has set up legislation and implementation of Budapest Convention and penalisation of illicit activities. Internal operative cooperation between law enforcement and judicial authorities is working well and Estonia is looking forward to new legislation regarding the e-evidence.

Estonia has ratified the Council of Europe Convention on the Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse (the Lanzarote Convention). Estonian law is in conformity with the criminal law provisions of the Lanzarote Convention. The activities required for ratification of the Convention are specified in the “Development Plan for Children and Families for 2012–2020” and in the “Violence Prevention strategy for 2015–2020”. The topics are also covered in “Action Programme of the Government of the Republic for 2019–2023”, which highlights combating sexual crimes related to minors and targeting perpetrators.

Unfortunately it is not feasible to overcome all the current challenges described in the next section solely with the help of the ISF funding. This programme seeks to address these to the maximum extent possible while also leaving a degree of flexibility to be able to respond to future events and changing priorities. The actions to be financed will depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and the source of financing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with national procedures.

Possible future implementing measures shall be in accordance with Article 22 (4) (d) of Regulation (EU) 2021/1060 with the amount of EUR 0 indicated in Tables 3, 6 and 9 in order to ensure the retroactive eligibility of potential costs when receiving additional funds.

The programme design and strategy takes into account the administrative capacity and governance rules for efficiency and wherever possible simplification measures will be implemented to reduce the administrative burden and enhanced efficiency, effectiveness and economy.

EN 9 EN

2. Specific Objectives & Technical Assistance

Reference: Article 22(2) and (4) CPR Selected Specific objective or Technical assistance Type of action

1. Exchange of information Regular actions

1. Exchange of information Specific actions

1. Exchange of information Annex IV actions

1. Exchange of information Operating support

1. Exchange of information Emergency assistance

2. Cross-border cooperation Regular actions

2. Cross-border cooperation Specific actions

2. Cross-border cooperation Annex IV actions

2. Cross-border cooperation Operating support

2. Cross-border cooperation Emergency assistance

3. Preventing and combating crime Regular actions

3. Preventing and combating crime Specific actions

3. Preventing and combating crime Annex IV actions

3. Preventing and combating crime Operating support

3. Preventing and combating crime Emergency assistance

TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

TA.37. Technical assistance - not linked to costs (Art. 37 CPR)

EN 10 EN

2.1. Specific objective: 1. Exchange of information

2.1.1. Description of the specific objective

Creating and modernising different secure information systems and e-solutions is a key when ensuring high level of security. As digitalisation has been one of Estonian flagships for years, it has resulted in a shortage of funding and experienced developers in the market. At the same time, new requirements for the Member States to ensure the full and uniform implementation of the Union acquis on security supported information exchange and in relation to Europol data must be met. Gaps in the EU information architecture must also be addressed with appropriate tools. Estonia has successfuly set up and adapted national IT systems to ensure the effective connection to security relevant Union information systems and this is an on-going effort.

Estonia plans to use the ISF funding mainly for setting up, adapting and maintaining ICT systems contributing to the objectives of the Fund. It is also necessary to guarantee training of the use of the systems.

The current strategy is that the potential activities considered under this specific objective will mostly focus on the implementation measure (d) (supporting relevant national measures) from Annex II of the ISF regulation. Implementation measure (a) is also a priority - ensuring the uniform application of the Union acquis on security by supporting the exchange of relevant information.

If the need arises, implementing measures (b) and (c) may also be considered at later stage of implementation. There are no specific actions planned at the time of programming.

The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows.

(a) Ensuring the uniform application of the Union acquis on security by supporting the exchange of relevant information for example via Prüm, EU PNR and SIS II, including through the implementation of recommendations from quality control and evaluation mechanisms such as the Schengen evaluation mechanism and other quality control and evaluation mechanisms.

The current situation concerning the application of the relevant legislation (PNR, SIS II, PRÜM) is described in Section 1.

One of the priorities is to keep ensuring further developments and maintenance of the PNR. The PNR database has been developed from the ISF 2014-2020 programme but continuous funding is essential to build on the results of this project. Further developments are needed for ensuring the reliability of the system and guarantee the compliance with the requirements of the PNR directive.

The new functionalities in SIS II should be completed by 2021. Should there be any changes in the

EN 11 EN

timeline or new agreements on SIS II in the future; ISF funding may be considered for this. In addition, the proposed measures to establish the interoperability between EU large-scale information systems need to be continuously addressed. Estonia plans to use the BMVI programme for this purpose. However, should the need arise, developments necessary to meet the objectives of the ISF regulation may also be considered from this programme.

(d) Supporting relevant national measures including the interconnection of security-relevant national databases and their connection to Union databases when foreseen in relevant legal bases, if relevant to implement the specific objectives set out in Article 3(2)(a).

Main focus of this programme shall be on supporting the relevant national measures. There are several challenges to better collect, analyse and share information within and between the relevant competent authorities.

It is important that all offenses are dealt with as expeditiously as possible and that the competent authorities have legitimate access to the necessary national and international databases. To this end, the relevant (national) information systems and databases and their interoperability need to be developed, taking into account information security measures and ensuring effective supervision and enforcement.

There are still areas in Estonia where data exchange is not digital and much work is done manually. The criminal proceedings are not fully digitised which hinders the speed of expertise and does not provide the maximum effective life cycle of evidence. The interaction between the police investigator and the forensic scientist concerning a specific case file still needs to be improved with the use of technology. Similarly, the digitisation of (pre-trial) criminal proceedings in the prosecution service and the police is one of the priorities in the field. Contributing to the same goal, there is a need for new nationwide monitoring application (e.g. people, vehicles, objects), connected to the SIS II and ensuring the fulfillment of international obligations in the fight against terrorism and serious and covert crimes (eg cybercrime, money laundering, sexual offenses against children, etc.). Estonia plans to invest both structural funds and national budget into this area; ISF funding is also considered.

There is a shortage of resources for the development of digital forensics in Estonia. As crimes move more to the Internet and digitalisation increases, the capacity of the relevant authorities should be increased to cope with the volume of work. There are shortcomings in ICT tools and sector-specific training, which are often funded on a one-off basis, leading to a lack of systemic and sustainable capacity. There is a need for automated solutions for the operative performance of works.

The surveillance capacity, incl. data gathering during surveillance activities, and relevant information exchange within and by the criminal police needs to be improved, incl. the upgrading of the national systems and purchasing relevant (ICT) equipment. The operational surveillance procedure tool used by the Estonian law enforcement authorities needs to be updated. It is necessary to develop a new surveillance module to conduct surveillance and tactical analysis as a whole in a single environment with the possibility of performing various queries (incl. to relevant EU information systems) and exchanging information.

EN 12 EN

Money laundering, funding most of the serious and organised crime, is one of the main drivers in the field. To enhance and facilitate the accountability of corporate service providers, financial institutions and virtual currency service providers to prevent money laundering and terrorist financing, an appropriate portal for reporting needs to be introduced.

Estonia outsourced a development of risk assessment methodology to put together a new risk assessment for money laundering and terrorist financing in Estonia. Several working groups started in autumn 2019 and the national risk assessment was approved in April 2021.

The Internet has also become an important tool for terrorist groups, distributing propaganda and influencing, recruiting and mentoring terrorist henchmen. One of the priorities is to increase the capability of monitoring, detecting and removing terrorist content online; text and data analysis for fighting terrorism and facilitate relevant information exchange within and among Member States. The implementation of EU regulation on countering terrorist content online should be supported by EU-wide IT solutions, supporting interoperability and de-confliction of data, that could be provided by the EU (Europol). At the same, effort is needed on a national level as well – necessary technical tools and systems must be in place to contribute to this objective.

Developing capacities of relevant authorities to deal with open source intelligence is a priority that needs funding and different sources, incl. the ISF are considered for this purpose.

An indicative list of actions include:

- development of IT-systems and databases in relation to security relevant Union information systems and training on the use of such systems;

- development, upgrading and interfacing national ICT-systems and databases to have access to necessary information, better link different services and increase the exchange of information among and within competent authorities;

- increasing the national authorities´ capacity for data collection, capturing and analysing to ensure better input for fast and high quality data exchange to prevent and respond to security threats;

- raising capacity in digital criminalistics;

- cost of staff involved in the actions that are supported by the ISF;

- maintenance of relevant ICT systems.

Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources.

Operating support:

Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the ISF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole.

EN 13 EN

It is necessary to increase the staffing of the national PIU within the Estonian Police and Border Guard Board (PBGB). The PIU analyses passenger lists, processes post-hit information 24/7 and exchanges information with their counterparts. Recruiting additional officials to the PIU is vital to ensure the required level of data exchange.

There is a consistent need to ensure the maintenance of the PNR system (e.g. security and software upgrades, infrastructure costs - costs required to maintain the servers, licenses, disk space, etc.)

In the field of digital forensics the yearly costs of special software (upgrades, fees, licences) must be guaranteed to deal with the identification, collection, handling and storage of digital evidence.

In the field of cybercrime and OSINT, the yearly maintenance costs of special software and network equipment must be covered to increase and maintain the capacity of the police to systematically manage, analyze and extract incoming information.

For all the mentioned areas, the final beneficiary is the PBGB which is by the statute responsible for security and public order in the state and the investigation and prevention of offences. Depending on national arrangements, funding related to the maintenance of ICT systems may be directed to the IT and Development Centre, Ministry of the Interior which by the statute is responsible for providing necessary ICT services to the Ministry and its area of government.

The possibility of financing other activities is not ruled out.

Financial instruments: n/a.

EN 14 EN

2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators

ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

O.1.1 Number of participants in training activities number 12 32

O.1.2 Number of expert meetings/workshops/study visits number 2 7

O.1.3 Number of ICT systems set up/adapted/maintained number 3 9

O.1.4 Number of equipment items purchased number 6 6

EN 15 EN

2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators

ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement

unit for baseline Reference

year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments

R.1.5 Number of ICT systems made interoperable in the Member States/ with security- relevant EU and decentralised information systems/with international databases

number 0 number 2021-2027 3 number Project reports

R.1.6 Number of administrative units that have set up new or adapted existing information exchange mechanisms/procedures/to ols/guidance for exchange of information with other Member States/EU agencies/international organisations/third countries

number 0 number 2021-2027 1 number Project reports

R.1.7 Number of participants who consider the training useful for their work

number 0 share 2021-2027 22 number Participant feedback survey

R.1.8 Number of participants who report three months after the training activity that they are using the skills and competences acquired during the training

number 0 share 2021-2027 22 number Participant feedback survey

EN 16 EN

2.1. Specific objective 1. Exchange of information 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown

Type of intervention Code Indicative amount (Euro)

Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 11,159,912.66

Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00

Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 0.00

Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00

Type of action 005.Training 120,000.00

Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 39,893.00

Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 0.00

Type of action 008.Equipment 804,750.00

Type of action 009.Means of transport 0.00

Type of action 010.Buildings, facilities 0.00

Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00

EN 17 EN

2.1. Specific objective: 2. Cross-border cooperation

2.1.1. Description of the specific objective

Estonia is active both in bilateral and multilateral cross-border (operational) cooperation at Union level to combat the important serious and organised crime threats to the EU.

There is tight cooperation in operational matters between the Estonian Criminal Police and their counterparts in neighbouring countries in the area of drug trafficking. Several Joint Investigation teams have been formed. In addition to competent authorities within and Between Member States, cooperation with international organisations (Europol, Interpol, CEPOL, EMCDDA, UNODC, DEA, etc.) needs to be enhanced. Both the Estonian police and customs authority have placed their Liaison Officers at Europol to facilitate day-to-day information exchange. Trainings, exercises, mutual learning and specialised exchange programmes are useful tools for this purpose. Focus must be on the current trends – notably technological developments and the spread of synthetic opioids, incl. fentanyls. It is crucial to respond better to a globalised drug market by strengthening partnerships between Member States’ authorities and other relevant partners, incl. third countries, where relevant.

In the fight against terrorism, the Estonian law enforcement agencies are supported by international cooperation within the EU, the Counter Terrorism Group CTG, and the European Counter Terrorism Centre at Europol, information exchange at Interpol, counter-terrorism cooperation with UN, NATO, Council of Europe, OSCE and bilateral relations with partner countries.

Coordination and cooperation of law enforcement authorities and other competent authorities dealing with organised crime is vital. In the framework of EMPACT 2022+, Estonia is planning to Estonia participate in the operational action plans for the following areas: excise fraud, Missing Trader Intra Community (MTIC) fraud, new psychoactive substances and synthetic drugs, irregular migration, attacks against information systems (cybercrime), sexual exploitation of children (cybercrime), fraud with non-cash means of payment (cybercrime), firearms smuggling, environmental crime and organised property crime.

It is important for Estonia to emphasise the enhancement of EU inter-agency security cooperation (joint activities, information sharing, etc.). Estonia itself has contributed to this when the first Europol- FRONTEX Management Board joint meeting was organised under the auspices of the Estonian Presidency of the Council of the EU and the cooperation principles and activities were agreed.

Under this specific objective Estonia plans to use the ISF funding mainly for increasing coordination and improving inter-agency cooperation of competent authorities at national and Union level and with third countries, where relevant.

The current strategy is that the potential activities of this specific objective will form the most modest part of the programme. The planned focus of this specific objective is to contribute to implementing measures (b) and (c): improving inter-agency cooperation at Union level between Member States, and the relevant Union bodies, offices and agencies as well as at national level among the national authorities; also to increase coordination and cooperation of law enforcement and other competent authorities within and

EN 18 EN

between Member States.

The implementation measure (a) concerning the increased law enforcement operations between Member States, with special emphasis on operational cooperation mechanisms in the context of EMPACT may also be considered during the implementation period but no concrete actions are planned at the time of drafting this programme.

The minimum percentage set for this SO is not reached. This decision stems from the nature and amount of cross-border (joint) operations which cannot be forecast. These operations arise on a rolling basis in each field and Estonia continues to finance these from the state budget when the need occurs or use specially earmarked funds (e.g. funding provided by the Commission). Operational cooperation is of utmost importance and Estonia has and will continue actively participate both in bilateral and multilateral cross-border (operational) cooperation as described in the beginning of this Section. Moreover, there are several actions planned under the SO3 which have a broader purpose and therefore also contribute to the objectives of the SO2 (e.g. study visits and enhancing cooperation in the field of preventing and tackling corruption, international cooperation in preventing and combating cybercrime).

The current strategy takes into account the country's actual needs and challenges. While using additionally the state budget and other relevant funding possibilities, allocating resources for this specific objective below the level stipulated in the ISF regulation does not jeopardise the achievement of the objective.

The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows.

(b) Increasing coordination and cooperation of competent authorities within and between Member States and with other relevant actors, for example through networks of specialised national units, Union networks and cooperation structures, Union centres.

Covering the costs of implementing the 2018 Schengen evaluation recommendations in the field of police cooperation and SIS/SIRENE are considered on of the priorities in the ISF regulation. Pursuant to Council Implementing Decision No. 10388/19, in the framework of the Schengen evaluation of Estonian police co-operation, a recommendation has been made that Estonia should develop an interactive and user-friendly e-learning solution on international police cooperation based on practical situations and cases. This recommendation is planned to be addressed with the support of the ISF.

In 2019, the Estonian Social Insurance Board identified and assisted 67 victims or alleged victims of trafficking in human beings. This is a significant increase compared to 2018 when 12 (alleged) victims were identified. Investigative bodies and victim support organisations continuouslycarry out international cooperation in criminal matters and in cases with suspicion of trafficking in human beings. Cooperation is important to prevent exposure to human trafficking in host countries and to break up the organised crime groups mediating prostitutes and illegal labour force to reduce trafficking problems in Estonia. Therefore, one of the priorities for Estonia is operational level cooperation with third counties, establishing and maintaining reliable contacts, providing training and introducing monitoring methods developed by the Estonian Police and Border Guard Board and if necessary setting up JITs.

EN 19 EN

(c) Improving inter-agency cooperation at Union level between the Member States, and between Member States, and relevant Union bodies, offices and agencies as well as at national level among the competent authorities in each Member State.

It is essential to explore ways to improve the cross-border police and customs cooperation with the involvement of relevant EU bodies (e.g. Europol, EUROJUST). Criminal investigation officers from Estonian customs and police authorities need to be better prepared and informed to prevent and combat all forms of serious and international crime (e.g. drugs, trafficking in human beings, firearms trafficking, euro counterfeiting, money laundering). The secondment of officers for traineeships to the Estonian Liaison Office of Europol is a useful way to promote and improve the effectiveness of transnational operational cooperation (e.g. the use of Joint Investigation teams’ capabilities, Joint Analyst Teams (JAT), Controlled Delivery (CD), and other possibilities offered by Europol, for example the Analysis Work Files and SIENA network), cooperation with Europol Counter Terrorism Centre and its units, incl. CBRN, demining and special tactics.

Estonian customs authorities would also benefit from closer operational cooperation with other EU customs administrations for better gathering and analysing information; to identify targets of organised crime; and gathering evidence in criminal proceedings. Study visits may be organised to serve this purpose.

Enhancing preparedness, early warning and response to threats and crisis requires greater cooperation between the authorities involved in CBRNe events, incl. the need to develop international cooperation under the RescEU, EU CBRNe Action Plan and threat assessments on CBRNe and terrorism. Trainings, guidelines, regulations, excercises, case studies, joint investigation teams, testings, participation in seminars and conferences on a national level and abroad contribute to this end.

It is also necessary to enhance inter-agency cooperation between first responders in the rescue services on how to safely react to calls concerning security incidents. This is an area which goes beyond the basic training of rescue services but is essential when co-responding with the police services. The knowledge and best practices of partners from other Member States is similarly crucial

An indicative list of actions include:

- training and study visits, strengthening partnerships, mutual learning, common excerises, short-term secondments and other mechanisms to enhance operational cooperation and promote cross-border joint operations;

- equipment for conducting trainings on reacting to abusive terroristic actions;

- developing an interactive e-learning solution on international police cooperation.

EN 20 EN

Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the actual needs and available resources.

Operating support:

The current strategy does not foresee using the operating support under this specific objective. However, when the need occurs, operating support may be considered.

Financial instruments: n/a.

EN 21 EN

2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators

ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

O.2.1 Number of cross-border operations number 0 0

O.2.1.1 Of which number of joint investigation teams number 0 0

O.2.1.2 Of which number of EU policy cycle/EMPACT operational actions number 0 0

O.2.2 Number of expert meetings/workshops/study visits/common exercises number 37 87

O.2.3 Number of equipment items purchased number 200 750

O.2.4 Number of transport means purchased for cross-border operations number 0 0

EN 22 EN

2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators

ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement

unit for baseline Reference

year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments

R.2.5 The estimated value of assets frozen in the context of cross-border operations

amount 0 euro 2021-2027 0 Project report

R.2.6.1 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - cannabis

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

R.2.6.2 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - opioids, including heroin

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

R.2.6.3 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - cocaine

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

R.2.6.4 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - synthetic drugs, including amphetamine-type stimulants (including amphetamine and methamphetamine) and MDMA

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

R.2.6.5 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - new psychoactive substances

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

EN 23 EN

ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement

unit for baseline Reference

year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments

R.2.6.6 Quantity of illicit drugs seized in the context of cross-border operations - other illicit drugs

kg 0 kg 2021-2027 0 kg Project report

R.2.7.1 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Weapons of war: automatic firearms and heavy firearms (anti-tank, rocket launcher, mortar, etc.)

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.2.7.2 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Other short firearms: revolvers and pistols (including salute and acoustic weapons)

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.2.7.3 Quantity of weapons seized in the context of cross-border operations - Other long firearms: rifles and shotguns (including salute and acoustic weapons)

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.2.8 Number of administrative units that have developed/adapted existing mechanisms/procedures/ tools/guidance for cooperation with other Member States/EU agencies/international organisations/third countries

number 0 number 2021-2027 18 number Project reports

EN 24 EN

ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement

unit for baseline Reference

year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments

R.2.9 Number of staff involved in cross-border operations

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.2.10 Number of Schengen Evaluation Recommendations addressed

number 0 number 2021-2027 0 percentage Project report

EN 25 EN

2.1. Specific objective 2. Cross-border cooperation 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown

Type of intervention Code Indicative amount (Euro)

Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 0.00

Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00

Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 0.00

Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00

Type of action 005.Training 371,250.00

Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 862,500.00

Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 0.00

Type of action 008.Equipment 93,750.00

Type of action 009.Means of transport 0.00

Type of action 010.Buildings, facilities 0.00

Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00

EN 26 EN

2.1. Specific objective: 3. Preventing and combating crime

2.1.1. Description of the specific objective

When aiming to strengthen the capabilities of the national authorities in relation to combatting and preventing crime, having motivated, skilled and informed people is the key. Training, shared knowledge and awareness raising are crucial in this respect. On the other hand, the need for modern technology, incl. IT tools, and equipment cannot be overlooked.

The focus of this specific objective is planned to be on the implementing measures (a) increasing the law enforcement training, exercises and mutual learning; and (d) acquiring relevant equipment to increase preparedness, resilience and adequate response to security threats. The potential activities will also address the implementing measures (b) and (c).

If the need arises, implementing measure (e) may also be considered at later stage of implementation. There are no specific actions planned at the time of programming.

The planned addressing of the implementation measures in Annex II and examples of actions are as follows.

(a)Increasing training, exercises and mutual learning, specialised exchange programmes and sharing of best practice in and between Member States’ competent authorities, including at local level, and with third countries and other relevant actors.

There is constant need for systematic training in different areas. Training of law enforcement officers has been an important part in the 2014-2020 ISFP programme and this is also a priority in 2021-2027 period. Estonia has also benefited greatly from CEPOL trainings as different authorities have taken part in CEPOL residential activities, webinars, online-trainings, workshops and exchange programs. However, there is also a need for more specific trainings which CEPOL does not offer. Some specific trainings are planned to be financed with the ISF support. The national CEPOL unit was consulted on the design of training activities in the ISF programme to avoid overlaps. The principal rationale for including specific training actions in the programme is that CEPOL generally organizes basic or intermediate level trainings, there is less focus on more specific topics relevant for the advanced level specialists in the narrower fields. In addition, the CEPOL trainings and study visits are for limited numbers of participants per Member State and this is not always sufficient, especially for highly specialised units. In any event, all training activities will be coordinated with CEPOL

Effective fight against cybercrime requires targeted action and is one of the priorities in the ISF programme. Various data thefts and data leaks, ransomware claims and online payment fraud have become commonplace problems in Estonia. Citizens, businesses and public authorities need to be aware of the dangers of ICT and be willing and able to protect themselves. Investigation of cybercrime requires very specific knowledge and skills on how to use digital evidence. The relevant law enforcement authorities need to be sufficiently staffed, trained and equipped to collect and analyse information at the necessary level and ensure the sustainability of activities. In order to alleviate these shortcomings, it is planned to finance activities under both measure (a) and measure (d) – trainings and study visits plus

EN 27 EN

necessary technology and equipment.

Awareness raising on anti-corruption activities have become more successful over the years. Corruption offences registered in Estonia: 291 offences in 2017; 376 offences in 2018 and 72 offences in 2019. Detection of high-profile corruption cases continues to be a priority. As corruption is increasingly hidden in Estonia, there is a need for specialisation and systemic collection and analysis of information, which can lead to better detection and prosecution of such crimes. Investigating corruption and other covert crimes, requires the provision of tools and professional skills obtained through training, exchange of best practice with external partners, large-scale capture of electronic information and analysis of evidence. Emphasis is also on raising awareness and conducting studies in the field for better policy decisions.

(b) Exploiting synergies by pooling resources and knowledge and sharing best practices among Member States and other relevant actors, including civil society through, for instance, the creation of joint centres of excellence, the development of joint risk assessments, or common operational support centres for jointly conducted operations.

Not all extremism leads to violence, but it is important for society, especially parents, teachers, youth workers and officials, to set an example, and intervene to ensure security on both sides. It is important to train primary officials and professionals to recognize the first signs of radicalisation and to be able to assess risks and act accordingly in a sensitive way while respecting the fundamental rights of individuals. More than 2000 first level practitioners have been trained in the past under the leadership of the Estonian Ministry of the Interior and the Academy of Security Sciences. In the future, a more systematic approach to training is planned. It is necessary to continue developing the expertise of various professionals, also with the support of international networks such as RAN and ESCN, and to become familiar with practices in partner countries

To make full use of the potential of the Estonian Academy of Security Sciences (which is also the CEPOL National Unit in Estonia), it could be developed into a center of excellence for internal security (e.g in the domains of anti-radicalisation and counter-terrorism, fight against organised crime and cybercrimes; the use of AI). The Center would support planning and strategic development in the field through research, analysis and training, in coordination with CEPOL.

(c) Promoting and developing measures, safeguards, mechanisms and best practices for the early identification, protection and support of witnesses, whistle-blowers and victims of crime and to develop partnerships between public authorities and other relevant actors to this effect.

The biggest challenge in Estonia in the fight against trafficking in human beings is the lack of funding of prevention activities. Prevention and awareness-raising activities and training are provided on a small scale and with small repetition interval. Joint trainings for officials dealing with trafficking in human beings are necessary to raise the competence and improve the implementation of EU acquis. There is a need for greater awareness of third-country nationals entering Estonia and education of young people at school. Also the relevant training for law enforcement authorities. According to the data from the Labour

EN 28 EN

Inspectorate and the Social Insurance Board, the number of labour disputes with foreigners is increasing and the number of foreigners seeking help from the anti-trafficking hotline is increasing. Educational tools have been produced for schools (supported by the ISF 2014-2020 project), but to facilitate their use, the training scope needs to be widened to include trainers going to schools to adequately change young people's attitudes and future behaviors to prevent trafficking.

It is necessary to carry out information campaigns, to work closely with communication companies and education institutions to prevent the sexual abuse of children. The idea is to use different expertise and activities for cross-cutting prevention. The purpose is to explore how prevention opportunities can include different parties in new and innovating ways. There is also a need to raise the awareness (with approriate long-lasting material and campaigns being worked out) and skills (special trainings in Europe and in Estonia) of adults who come into contact with young people to spot victims of abuse and to provide appropriate assistance (such as police officers, child protection officers, teachers, doctors as well as parents). We will offer special trainings to child hotline workers to give approriate counselling in case of child sexual abuse cases online. Raising the capability to identify victims would lead to better safeguarding of children and apprehend offenders in early stages of the activities. The third line of activities is to carry out research and evaluation of programs/services preventing the sexual abuse of children in Estonia.

(d) Acquiring relevant equipment and setting up or upgrading specialised training facilities and other essential security relevant infrastructure to increase preparedness, resilience, public awareness and adequate response to security threats.

Preparedness for CBRNe and HAZMAT incidents need more attention, given the changed nature of threats in Europe. It is estimated that over half a million World War II explosives are still in the Estonian soil - the accessibility of these explosive substances is an essential internal security problem in Estonia and carries high risk in terms of possible terrorism or lone offenders. Illegal e-commerce, incl. the import of dangerous substances, are also increasing the likelihood of CBRNe incidents. Relevant know-how and skills, technical ability, the availability of (personal protective) equipment, and specific vehicles (incl. in the area of explosive ordnance disposal) are also crucial. It is closely related to protection of citizens and infrastructure, crisis management and strategic communication. There were many similar actions carried out from 2014-2020 ISF programme (e.g purchasing bomb robots and bomb suits) which have had a major positive impact in the field.

ISF 2014-2020 supported the updating of the system of early warning in case of danger of radiation (caused by man-made crisis, e.g. a dirty bomb). It is planned to further upgrade this system and include new functionalities like the analysis of radioactive noble gases.

Another flagship projects that Estonia implemented in 2014-2020 period was the scientific research project to develop an evidential narcotics tester. The project was considered successful and to further build on the results of this innovative research, a follow-up project is considered.

One area where Estonia plans to contribute more in the near future is the wider and more systematic use of drones in the fight against crime. This would considerably improve the capacity to detect and react to security incidents and contributes to the protection of people and public spaces. This also sProfessional capacity building in this area will allow the police to react more effectively to security incidents and detect

EN 29 EN

threats in public space. It also supports the police in enhancing cooperation with European Union law enforcement agencies in the fight against serious and organized crime

Measures for physical protection of security relevant infrastructure and/or ensuring their resilience during crisis are crucial. The continuity of the activities of the Police and Border Guard Board, the Rescue Board or other institutions providing essential services in crisis situations must be ensured.

It is also important to enhance the forensic capacity to provide forensic expertise.

An indicative list of actions include:

- training, exercises, exchange of best practices, mutual learning (incl. in and within third countries, where relevant)

- awareness raising campaigns, communication activities

- purchase of relevant equipment

- protection and resilience of public spaces and/or security relevant infrastructure

- exchange and dissemination of know-how and pooling of resources and expertise in joint centres of excellence

- cost of staff involved in the actions that are supported by the Fund

Other actions within the scope of ISF may be considered during the implementation of the programme, depending on the needs and available resources.

Operating support:

Estonia plans to use operating support to better contribute to the achievement of the objectives of the ISF programme. The use of operating support enables to maintain capabilities which are crucial to the Union as a whole.

There is a need to increase the number of staff in the Central Criminal Police Cybercrime Bureau to improve the capacity to collect and analyse the information. Staff costs will be covered by using the operating support. The final beneficiary is the Police and Border Guard Board which is by the statute responsible for security and public order in the state and the investigation and prevention of offences

Financial instruments: n/a.

EN 30 EN

2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 1: Output indicators

ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

O.3.1 Number of participants in training activities number 6,805 13,176

O.3.2 Number of exchange programmes/workshops/study visits number 32 68

O.3.3 Number of equipment items purchased number 91 160

O.3.4 Number of transport means purchased number 0 0

O.3.5 Number of items of infrastructure/security relevant facilities/tools/mechanisms constructed/ purchased/upgraded number 0 0

O.3.6 Number of projects to prevent crime number 2 3

O.3.7 Number of projects to assist victims of crime number 0 0

O.3.8 Number of victims of crimes assisted number 0 0

EN 31 EN

2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.2. Indicators Reference: point (e) of Article 22(4) CPR Table 2: Result indicators

ID Indicator Measurement unit Baseline Measurement

unit for baseline Reference

year(s) Target (2029) Measurement unit for target Source of data Comments

R.3.9 Number of initiatives developed / expanded to prevent radicalisation

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.3.10 Number of initiatives developed / expanded to protect / support witnesses and whistle- blowers

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.3.11 Number of critical infrastructure/public spaces with new/adapted facilities protecting against security related risks

number 0 number 2021-2027 0 number Project report

R.3.12 Number of participants who consider the training useful for their work

number 0 share 2021-2027 8,443 number Participant feedback survey

R.3.13 Number of participants who report three months after leaving the training that they are using the skills and competences acquired during the training

number 0 share 2021-2027 5,458 number Participant feedback survey

EN 32 EN

2.1. Specific objective 3. Preventing and combating crime 2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation Table 3: Indicative breakdown

Type of intervention Code Indicative amount (Euro)

Type of action 001.ICT systems, interoperability, data quality (excluding equipment) 1,117,500.00

Type of action 002.Networks, centres of excellence, cooperation structures, joint actions and operations 0.00

Type of action 003.Joint Investigation Teams (JITs) or other joint operations 0.00

Type of action 004.Secondment or deployment of experts 0.00

Type of action 005.Training 1,714,000.00

Type of action 006.Exchange of best practices, workshops, conferences, events, awareness-raising campaigns, communication activities 715,375.00

Type of action 007.Studies, pilot projects, risk assessments 684,250.00

Type of action 008.Equipment 8,407,875.00

Type of action 009.Means of transport 0.00

Type of action 010.Buildings, facilities 0.00

Type of action 011.Deployment or other follow-up of research projects 0.00

EN 33 EN

2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

Reference: point (f) of Article 22(3), Article 36(5), Article 37, and Article 95 CPR 2.2.1. Description

Technical assistance is the precondition that sufficient means and resources are available to achieve the objectives and indicators set in the ISFprogramme.

TA is used for

 Preparation, implementation, monitoring and control  Capacity building  Evaluation and studies, data collection  Information and communication

Preparation, implementation, monitoring and control

TA is used by the competent officials of Responsible Authority (RA) and Audit Authority (AA). In the Ministry of the Interior there are approximately 10 RA officials responsible for implementation of HOME funds and 2 AA auditors. The TA is used for the RA and AA personnel costs, training, participation in workshops and meetings, etc.

Capacity building

Consultation and sharing of best practices are key factors in successful implementation so that applicants and beneficiaries have the ability to prepare and implement projects. Therefore, the RA also ensures continuous training, counselling and guidance of applicants and beneficiaries funded by the TA.

To reduce the burden on applicants and beneficiaries, the TA is used for novel IT solutions of application, reporting and reimbursement. The SFOS information system will be introduced to simplify the technical procedures, reduce the workload of applicants, beneficiaries and administration, and thus contribute more to substantive activities. The principle of single entry is used as far as possible for electronic applications. In addition, the information system enables the RA to monitor the achievement of results, the progress of commitments and disbursements, the volumes and results of audits, administrative, financial and on-the- spot controls, irregularities and recoveries.

Evaluation and studies, data collection

It is important to ensure that objectives are met in time and resources are used efficiently. Therefore two evaluations are foreseen: the mid-term evaluation in 2024 and final evaluation in 2030. If needed, resources could be used for studies and data collection.

Information and communication

The TA is also used for communication and publication activities (see p 7.)

EN 34 EN

2.2. Technical assistance TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR) 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR Table 4: Indicative breakdown

Type of intervention Code Indicative amount (Euro)

Intervention field 034.Information and communication 31,309.27

Intervention field 035.Preparation, implementation, monitoring and control 1,424,571.64

Intervention field 036.Evaluation and studies, data collection 46,963.90

Intervention field 037.Capacity building 62,618.53

EN 35 EN

3. Financing plan Reference: point (g) Article 22(3) CPR 3.1. Financial appropriations by year Table 5: Financial appropriations per year

Allocation type 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

Total

EN 36 EN

3.2. Total financial allocations Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution

Indicative breakdown of national contributionSpecific objective (SO) Type of action Basis for calculation Union support (total or

public) Union contribution

(a) National contribution

(b)=(c)+(d) Public (c) Private (d)

Total (e)=(a)+(b)

Co-financing rate (f)=(a)/(e)

Exchange of information Regular actions Total 3,822,305.25 1,274,101.75 1,274,101.75 0.00 5,096,407.00 75.0000000000%

Exchange of information Annex IV actions

Total 4,321,959.00 1,440,653.00 1,440,653.00 0.00 5,762,612.00 75.0000000000%

Exchange of information Operating support

Total 3,980,291.41 1,326,763.90 1,326,763.90 0.00 5,307,055.31 74.9999986339%

Total true

Exchange of information

12,124,555.66 4,041,518.65 4,041,518.65 0.00 16,166,074.31 74.9999995515%

Cross-border cooperation Regular actions Total 1,327,500.00 442,500.00 442,500.00 0.00 1,770,000.00 75.0000000000%

Cross-border cooperation Annex IV actions

Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00

Total true

Cross-border cooperation

1,327,500.00 442,500.00 442,500.00 0.00 1,770,000.00 75.0000000000%

Preventing and combating crime Regular actions Total 9,834,000.00 3,278,000.00 3,278,000.00 0.00 13,112,000.00 75.0000000000%

Preventing and combating crime Annex IV actions

Total 1,687,500.00 562,500.00 562,500.00 0.00 2,250,000.00 75.0000000000%

Preventing and combating crime Operating support

Total 1,117,500.00 372,500.00 372,500.00 0.00 1,490,000.00 75.0000000000%

Total true

Preventing and combating crime

12,639,000.00 4,213,000.00 4,213,000.00 0.00 16,852,000.00 75.0000000000%

Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

1,565,463.34 1,565,463.34 100.0000000000%

Grand total 27,656,519.00 8,697,018.65 8,697,018.65 0.00 36,353,537.65 76.0765548219%

EN 37 EN

3.3. Transfers Table 7: Transfers between shared management funds1

Receiving fund Transferring fund

AMIF BMVI ERDF ESF+ CF EMFAF Total

ISF 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.

EN 38 EN

Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1

Instrument Transfer Amount 1Cumulative amounts for all transfers during programming period.

EN 39 EN

4. Enabling conditions Reference: point (i) of Article 22(3) CPR Table 9: Horizontal enabling conditions

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

Monitoring mechanisms are in place that cover all public contracts and their procurement under the Funds in line with Union procurement legislation. That requirement includes:

1. Arrangements to ensure compilation of effective and reliable data on public procurement procedures above the Union thresholds in accordance with reporting obligations under Articles 83 and 84 of Directive 2014/24/EU and Articles 99 and 100 of Directive 2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register- https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700 3/consolide/current;

Competition Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/ee51706202100 3/consolide/current;

Information from the MoF- www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted; www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete- poliitika/kontaktid)

Public contracts above the national threshold and procurement under EU procurement law are published and executed on the central e-procurement portal “Public Procurement Register” managed by the Ministry of Finance (MoF) in accordance with Reg (EU) 2015/1986. MoF is responsible for monitoring, reporting and consulting pursuant to Art 83 and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100 of EU 2014/25. Monitoring and reporting are based on data retrieved from the Central Public Procurement Register.

1. Effective monitoring mechanisms of the public procurement market

Yes

2. Arrangements to ensure the data cover at least the following elements:

a. Quality and intensity of competition: names of winning bidder, number of initial bidders and contractual value;

b. Information on final price after completion and on participation of SMEs as direct bidders, where national systems provide such information.

Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data- www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete- poliitika/jarelevalve;

a. the names of the successful tenderers, the indicative number of tenderers and the contract value shall be published in the public procurement register in the form of a contract award notice in accordance with Commission Reg EU 2015/1986.

b. After completion of procurement, the contracting authority will publish the contract-specific information on the final price in the public procurement register. Information on the participation of SMEs

EN 40 EN

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

as direct tenderers is published in the scheme award notice – 100 % of e- procurement is carried out in a central procurement register.

3. Arrangements to ensure monitoring and analysis of the data by the competent national authorities in accordance with article 83 (2) of directive 2014/24/EU and article 99 (2) of directive 2014/25/EU.

Yes

Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data- www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete- poliitika/jarelevalve; www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

3. The authority responsible for state supervision (monitoring) and analysis is the Ministry of Finance. Monitoring obligations are laid down in the Public Procurement Act. 4 people and one person are responsible for the overall analysis of public procurement data.

4. Arrangements to make the results of the analysis available to the public in accordance with article 83 (3) of directive 2014/24/EU and article 99 (3) directive 2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data- www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete- poliitika/jarelevalve; www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

4. According to the Public Procurement Act § 180 p 7 Ministry of Finance submits once a year to the Government of the Republic an overview of the public procurement policymaking, advisory and training activities, state supervision and the activities of the public procurement register. The yearly overview is published at website of Ministry of Finance (https://www.rahandusministeerium.ee/et/e esmargidtegevused/riigihangete- poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku- kokkuvotted).

EN 41 EN

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

5. Arrangements to ensure that all information pointing to suspected bid- rigging situations is communicated to the competent national bodies in accordance with Article 83(2) of Directive 2014/24/EU and Article 99(2) of Directive 2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register (PPR)- https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid Department of the MoF: https://www.rahandusministeerium.ee/sites /default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data- www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete- poliitika/jarelevalve; www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

According to PPA in case of a suspicion of an offence which has the characteristics of a possible case of corruption, the Ministry of Finance shall inform the investigating authority or the public prosecutor’s office. The Competition Authority is also an investigating authority and administers supervision over implementation of Competition Act 54, it has to be informed about any offences of the competition regulation.

MOF webpage indicates that in case of doubt of possible anti-competitive co- operation, the Competition Authority has to be informed.

3. Effective application and implementation of the Charter of Fundamental Rights

Yes Effective mechanisms are in place to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union ('the Charter') which include:

1. Arrangements to ensure compliance of the programmes supported by the Funds and their implementation with the relevant provisions of the Charter.

Yes Constitution- www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c onsole;

Act on the Implementation of ESI and HOME Funds 2021-2027 (ÜSS) , www.riigiteataja.ee/akt/11102022001;

UN, Common Basic Document as part of the State Parties’ Reports – Estonia https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre atybodyexternal/Download.aspx?symbolno =HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang= en;

Gender Equality Act

-www.riigiteataja.ee/en/eli/507032022002;

Equal Treatment Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/530102013066;

Chancellor of Justice- www.oiguskantsler.ee/en

To ensure consistency with the Charter Estonia has a mechanism established through national law and international agreements. Among others Section I of the Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution § 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms, § 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data Protection Act and the Act on Granting International Protection to Aliens. Section III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the Constitution, the Equal Treatment Act, the Gender Equality Act. Title IV (solidarity, § 27-38), § 27-29 of the Constitution, Employment Contracts Act. Title V (citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44, 46 of the Constitution, Administrative Procedure Act. According to § 7 (3) of the 2021-27 EU Cohesion Policy and Internal Security Act, each Implementing Body centrally coordinates and monitors in its

EN 42 EN

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

field how the support enables to maintain the base principles of the strategy "Estonia 2035" (including the values of the Charter) and contributing to the achievement of goals. The requirement of compliance with the Charter is foreseen in the horizontal project selection criteria. MA provides trainings on fundamental rights.

2. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of non-compliance of operations supported by the Funds with the Charter and complaints regarding the Charter submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).

Yes Constitution- www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c onsole;

Act on the Implementation of ESI and HOME Funds 2021-2027, www.riigiteataja.ee/akt/11102022001;

UN, Common Basic Document as part of the State Parties’ Reports – Estonia https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre atybodyexternal/Download.aspx?symbolno =HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang= en;

Gender Equality Act

-www.riigiteataja.ee/en/eli/507032022002;

Equal Treatment Act- www.riigiteataja.ee/en/eli/530102013066;

Chancellor of Justice- www.oiguskantsler.ee/en

The monitoring committee includes partners who monitor the implementation of the Charter and whose task is to present the consolidated vision and, if necessary, problems in their field to the monitoring committee (e.g. the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment, the Estonian Chamber of Disabled People, the Estonian Human Rights Centre). Upon request of the partner overseeing the implementation of the Charter, discussion point is added to the agenda. In accordance with the working procedures of the monitoring committee, which are approved at the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice gives, if necessary, an overview of complaints submitted to him/her where the activities supported by the funds did not comply with the Charter or the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities. The Secretariat of the Monitoring Committee makes a request to the Chancellor of Justice before the meeting and, in the case, there are complaints, the discussion point is added to the agenda. The monitoring committee has an e-mail address through which all members of the monitoring committee can open a discussion or propose agenda points.

EN 43 EN

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

A national framework to ensure implementation of the UNCRPD is in place that includes:

1. Objectives with measurable goals, data collection and monitoring mechanisms.

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia alkindlustuse_programm.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

Welfare Development Plan sets policy to protect the rights of persons with disabilities and describes challenges and indicators. The Social Security Programme provides solutions to modernize disability benefits and services system. The Care Programme focuses on improving access to and quality of social services, developing services that involve people in society and protecting fundamental rights. Statistics on the situation of persons with disabilities are collected by Statistics Estonia. The Ministry of Social Affairs publishes regular statistics and carries out studies.

4. Implementation and application of the United Nations Convention on the rights of persons with disabilities (UNCRPD) in accordance with Council Decision 2010/48/EC

Yes

2. Arrangements to ensure that accessibility policy, legislation and standards are properly reflected in the preparation and implementation of the programmes.

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia alkindlustuse_programm.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis

A comprehensive accessibility policy was developed in 2019 by Government’s Task Force on Accessibility. The Ministry of Social Affairs is the national coordinator and promoter of accessibility for all sectors: supporting the work of the Accessibility Council, commissioning analyses and studies, coordinating the transposition of the Accessibility Directive (EU) 2019/882.The Equality Competence Centre provides advice and monitors compliance with requirements of accessibility and equal opportunities.

EN 44 EN

Enabling condition

Fulfilment of enabling condition

Criteria Fulfilment of criteria Reference to relevant documents Justification

e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

3. Reporting arrangements to the monitoring committee regarding cases of non-compliance of operations supported by the Funds with the UNCRPD and complaints regarding the UNCRPD submitted in accordance with the arrangements made pursuant to Article 69(7).

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia alkindlustuse_programm.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

Chancellor of Justice and Disability Council (DC) promote, protect and monitor the implementation of the CRPD. DC works on the basis of Article 33(3) of the UN CRPD. According to working procedure which will be adopted in the first meeting, the representative of the Chancellor of Justice gives an overview of complaints of those activities supported by the ISF which are not in line with UN CRPD. Also MC members will be able to open the debate by e-mail or call for an ad- hoc meeting should there be a case in which the activities supported by ISF do not comply with the UN Convention on the Rights of Persons with Disabilities.

EN 45 EN

5. Programme authorities Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR Table 10: Programme authorities

Programme Authority Name of the institution Contact name Position Email

Managing authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo Miilits Permanent Secretary [email protected]

Audit authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo Olgo Head of the Internal Audit Department [email protected]

Body which receives payments from the Commission Estonian Ministry of Finance Marge Kaljas Advisor of the Treasury Department [email protected]

EN 46 EN

6. Partnership Reference: point (h) of Article 22(3) CPR

The preparation of the ISF programme is based on the principle of openness. All relevant stakeholders were given an opportunity to contribute to resolving Estonia's current and future challenges in implementing internal security policy.

In Estonia, the strategic planning of the national needs and their financing is centralized. There is no separate process (incl. involvement of partners and stakeholders) for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done in the process of developing national strategies.

The ISF programme for 2021-2027 has planned hand in hand with preparing the long-term national umbrella strategy "Estonia 2035" and the “Internal Security Development Plan”. An overview of compiling the strategies is found on following websites: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 and https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030.

The process started in the spring of 2018. At the end of 2018 and the beginning of 2019, consultations with other ministries and umbrella organizations took place. Additionally, discussions were held in all counties. County Security Councils, other institutions related to internal security in the county, interest groups and representatives of civil society organizations, city and rural municipality leaders, and the county development centers were invited to the discussions. In total, more than 100 stakeholders contributed to preparing the long-term strategy. The discussions were summarized and used in the preparation of the “Internal Security Development Plan 2020–2030”.

The development plan was submitted for public consultation through the dedicated web platform. The same system was used to get an approval from all ministries and the Government Office, and an opinion of the Association of Estonian Cities and Municipalities.

The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of national budget, which quarantees synergy with national and other resources and enables to avoid double financing.

The implementation of the Internal Security Development Plan is monitored by the sectoral committee which consists of representatives from relevant authorities, intermediate bodies and partners.

There is a common committee to monitor the implementation of the BMVI, ISF and AMIF. This monitoring committee consists of the same parties which are members of the sectoral committees of the Internal Security Decelopment Plan. In additon, bodies responsible for promoting social inclusion, fundamental rights, rights of persons with disabilities, gender equality and non-discrimination are involved.

EN 47 EN

7. Communication and visibility Reference: point (j) of Article 22(3) CPR

The communication of EU funds aims to ensure target group awareness of EU support through comprehensive, open and relevant communication.

A single website portal providing access to all programmes covered by CPR will be established by the State Shared Service Centre (SSSC). The website portal will be made available in English and Russian as well, since surveys show that the Russian-speaking population is less aware of support measures.

The Ministry of the Interior ensures the continuation of dedicated website for the HOME funds covering the programmes’ objectives, activities, available fundidng opportunities and achievements. Estonia will ensures transparency on the implementation of the national programme and publishes a list of actions supported by each programme.

Both the single website portal as well as HOME funds website are designed and constructed to comply with the WCAG 2.0 AA Accessibility Guidelines. This means that certain technical tools and content creation principles have been used to help consumers with visual, hearing, physical, speech, cognitive, language, learning, and neurological disabilities use the content of the website.

A Facebook page is used to communicate HOME funds’ open calls for proposals and achievements of projects.

The communication coordinator in the SSSC will lead the national communication network to ensure central visibility, transparency and communication acitivities. Furthermore, it will hold a yearly national Europe Day in association with the European Commission Representation in Estonia.

A dedicated HOME funds communication officer is appointed within the Ministry of the Interior.

Technical Assistance is used for communication activities.

Indicators:

1. Audio storytelling through five (5) podcasts to rise awareness of the projects financed from the HOME funds during the new period. Podcasts will be part of the regular podcasts published by the Ministry of the Interior.

2. At least four (4) major information activities during the new period to present the achievements for the target audience.

EN 48 EN

3. At least four (4) digital media content created, including visual content such as illustrations and video materials to introduce the HOME funds in Estonia.

4. New social media channels (Facebook, Youtube) developed for the Home funds in Estonia to reach out to a wider audience. Creating new content and cross-referencing on other similar social media accounts to grow following.

EN 49 EN

8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs Reference: Articles 94 and 95 CPR

Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No

From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR

From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on financing not linked to costs according to Article 95 CPR

EN 50 EN

Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates A. Summary of the main elements

Type(s) of operation covered

Indicator triggering reimbursement (2)Specific

objective Estimated proportion of the total financial allocation within the specific objective to which

the SCO will be applied in % Code(1) Description Code(2) Description

Unit of measurement for the indicator triggering reimbursement

Type of SCO (standard scale of unit costs, lump sums or flat rates)

Amount (in EUR) or percentage (in case of flat rates) of the SCO

(1) This refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations

(2) This refers to the code of a common indicator, if applicable

EN 51 EN

Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates B. Details by type of operation

EN 52 EN

C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates 1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)

EN 53 EN

2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.

EN 54 EN

3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission.

EN 55 EN

4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.

EN 56 EN

5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.

EN 57 EN

Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs A. Summary of the main elements

Type(s) of operation covered Indicators

Specific objective

The amount covered by the financing not linked to costs

Code(1) Description

Conditions to be fulfilled/results to be achieved triggering reimbusresment by the Commission

Code(2) Description

Unit of measurement for the conditions to be fulfilled/results to be achieved triggering reimbursement by the Commission

Envisaged type of reimbursement method used to reimburse the beneficiary(ies)

(1) Refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations.

(2) Refers to the code of a common indicator, if applicable.

EN 58 EN

B. Details by type of operation

EN 59 EN

DOCUMENTS

Document title Document type Document date Local reference Commission reference Files Sent date Sent by

1.1. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingi mused

Eeltingi muse täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu mide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

Tõhusad järelevalv emehhani smid riigihang ete turu jaoks

JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise

riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus;

b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2;

4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab võimalikule pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2.

1. JAH

2. a. JAH

2. b. JAH

Riigihangete register (https://riigihan ked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.rii giteataja.ee/akt/ 113032019145?l eiaKehtiv)

Konkurentsisead

us (Konkurentsisea

dus–Riigi

Teataja)

Info Rahandusminist eeriumi veebilehel (https://www.ra handusministeer ium.ee/et/eesma rgidtegevused/ri igihangete-

poliitika/kasulik- teave/riigihanke maastiku- kokkuvotted; https://www.rah andusministeeri um.ee/et/eesma rgidtegevused/ri igihangete- poliitika/kontakt id)

1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“, mida haldab Rahandusministeerium (RM) kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest.

4. Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel.

5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb

teavitada Konkurentsiametit.

Eeltingi mused

Eeltingi muse täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu mide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

Euroopa Liidu põhiõigus te harta tõhus kohaldam ine ja rakenda mine

JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab fondidest toetatavate programmide vastavuse ja nende

rakendamise harta asjakohaste sätete kohaselt;

2. aruandekord seirekomisjonile juhtumitest, mis on seotud fondide toetatavate tegevuste hartaga mittevastavusega.

1. JAH

2. JAH

Eesti Vabariigi põhiseadus (https://www.rii giteataja.ee/akt/ 115052015002)

(Perioodi 2021-

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspol iitika fondide rakendamise seadus) – ÜSS 2021-2027 (jõustunud 21.03.2022)

Strateegia Eesti 2035 (vastu võetud 12.05.2021)

EE2035 koosloome, materjalid

ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (Soolise võrdõiguslikkuse seadus–Riigi Teataja)

Võrdse

kohtlemise

1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus.

ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides.

Siseministeerium tagab koolitused siseriiklike seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega kaetud põhiõiguste arvestamiseks.

2. Seirekomisjonis on partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid

seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste Keskus). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul.

Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni sekretariaat teeb õiguskantslerile päringu enne seirekomisjoni koosolekut ja kaebuste esinemisel lisatakse päevakorda vastav punkt.

Seirekomisjonil on e-posti aadress, mille kaudu on kõigil seirekomisjoni liikmetel võimalik avada arutelu või teha ettepanek arutelupunktide lisamiseks päevakorda.

Eeltingi mused

Eeltingi muse täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu mide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

seadus (Võrdse kohtlemise seadus–Riigi Teataja)

Õiguskantsler

https://www.oig uskantsler.ee/et)

Lasteombudsma n

http://lasteomb udsman.ee/et/w elcome

Puuetega inimeste õiguste konventsi ooni kohaldam ine ja rakenda mine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/ EÜ JAH

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks on olemas riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, andmekogumise ja -seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja standardite nõuetekohane arvessevõtmine programmide väljatöötamisel ja rakendamisel.

3. meetmed, mille kohaselt antakse seirekomisjonile aru juhtumitest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ning kõnealust konventsiooni käsitletavatest kaebustest, mis on esitatud artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt.

1. JAH

2. JAH

„Heaolu arengukava 2016–2023“ (https://www.s m.ee/et/heaolu- arengukava- 2016-2023). Sotsiaalkindlustu se programm Hoolekandeprog ramm Soolise võrdõiguslikkuse programm

Strateegia „Eesti 2035“ Ligipääsetavuse nõukogu Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.rii gikantselei.ee/lig ipaasetavus

1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“. 2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu arengukava 2023-2030“, mis katab tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi uuringuid. 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete rakendamisel. 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste

Eeltingi mused

Eeltingi muse täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu mide täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele

Põhjendus

Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.rii giteataja.ee/akt/ 131052018055) Eluruumile

esitatavad nõuded (https://www.rii giteataja.ee/akt/ 103072015034?l eiaKehtiv) Õiguskantsleri seadus (https://www.rii giteataja.ee/akt/ 12788991?leiaK ehtiv)

edendamise, kaitse ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni

kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku , kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles ISF programme for Estonia 2021-2027

Nimetus liikmesriigi keeles Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027

Versioon 1.1

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles punktis selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või

strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse

nende arendamist programmitöö perioodil.

Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 on strateegiline planeerimine Eestis

märkimisväärselt muutunud. Riiklike eesmärkide ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi

2

ja planeerimine on allikaneutraalne. Olulised strateegilised eesmärgid tehakse kindlaks eelarve allikat määramata. Rahastamise üle otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline

põhjapanev muudatus on mõjutanud ka Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakenduskava koostamist ja ülesehitust.

ISFi rakenduskavas käsitletakse kõige pakilisemaid riiklikke probleeme ja ISF täiendab riiklikke

vahendeid. Kus vähegi võimalik, on rakenduskava koostoimes teiste programmide ja rahastamisvahenditega. Julgeolekut käsitletakse mitmes ELi programmis. ISFi rakenduskava on

tihedalt seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI), millega toetatakse samuti ELi üldist julgeolekut soodustavaid meetmeid. Lisaks on ISFi rakenduskaval koostoime õigusprogrammi ning kodanike,

võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga kuriteoohvrite kaitsmise ja õiguskoolituse vallas ning ka asjaomaste õiguskaitseasutuste koostöö ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga

kolmandate riikide kodanike kohta ehk ECRIS-TCNiga koostalitlusvõime tagamise vallas. Rakenduskaval on koostoime ka tollikoostöö programmiga turvalisusega seotud ohtude ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vallas. Samamoodi peetakse asjakohastes valdkondades

silmas sidusust ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavadega ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. ISFi ja ühtekuuluvuspoliitika fonde kavandatakse Eestis samal

ajal. Seega on tagatud, et rakenduskavadtäiendavad üksteist ja välditakse tegevuste võimalikku kattuvust. Rahastatavad meetmed sõltuvad olemasolevatest vahenditest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikas lepitakse kokku riiklike protseduuride järgi. Välditakse kattumist ja

tagatakse koostoime teiste fondidega (nt AMIF ja BMVI) tihedas suhtluses ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja teise asjaomaste sidusrühmadega.

Pikaajaline katusstrateegia „Eesti 2035“ annab valdkondade poliitikakujundajatele selged

suunised. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab sisejulgeoleku eesmärke, on siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite

ja sidusrühmadega. STAKi prioriteedid on turvalise elukeskkonna loomine, sh vägiva lla vähendamine, sisejulgeoleku tagamine, sh võitlus organiseeritud kuritegevusega ja kriisiks valmisolek, kiire ja professionaalne abi, kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika, mis

tagab Eesti arengu, ning arukas ja uuenduslik sisejulgeolek.

STAKis 2020–2030 on võetud arvesse asjaomaseid ELi poliitikavaldkondi ja eesmärke. Eestis

vastutab asjakohase poliitika rakendamise eest mitu ministeeriumi. Riiklikud strateegiad täiendavad üksteist, näiteks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, küberturvalisuse strateegia 2019–2022, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, Eesti julgeolekupoliitika alused, riigikaitse

arengukava 2017–2026 ja kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027.

Eesti katsumuste peamised märksõnad hõlmavad enamikku ISFi eesmärkidest: küberkuritegevus,

rahapesu ja terrorismi rahastamine, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimastikaubandus, finantsuurimine, korruptsioon, kuritegeliku vara avastamine ja konfiskeerimine, inimkaubandus, laste (seksuaalne) väärkohtlemine ja ärakasutamine,

kohtuekspertiisi suutlikkus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmisolek, vastupidavus kriisi ajal ja küberrünnakute ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuuma- ja lõhkeainete (edaspidi

CBRNE) tõrjumine.

Probleemide lahendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: info- ja sidetehnoloogia arendamine,

nutikad ja uuenduslikud tehnoloogilised vahendid, suurem analüütiline suutlikkus, (operatiivne ) koostöö ametiasutuste vahel ning parem riiklik suutlikkus, mis saavutatakse muu hulgas koolituse

3

ja asjakohase varustuse soetamise kaudu. Samuti on oluline, et asjaomastes üksustes oleks piisav arv spetsialiste. Märksõnad on ka ennetamine, varajane hoiatamine ja teadlikkuse suurendamine.

Julgeolekuteemalised teadusuuringud on olulised, et töötada välja uuenduslikke meetodeid ja võtta kasutusele uut tehnoloogiat. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d tabelites 3, 6 ja 9 märgitud 0 euroga, et lisaraha

saamisel tagada võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus.

Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel hinnatakse detailsemalt sihtrühmapõhise lähenemise

vajalikkust, et tagada meetmete maksimaalne mõju ja sobivus. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused.

ISFi rakenduskava eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös teiste ametiasutustega. Samuti

on oluline kaasata kodanikuühiskonda ja teisi asjaomaseid partnereid ning teha koostööd erasektoriga. ISFi rakenduskava rakendamisel kaalutakse ka koostööd kolmandate riikidega.

Toetust antakse grantidena.

Kuna osad katsumused eelarveperioodi 2021-2027 on samad, mis perioodil 2014-2020,

rahastatakse osaliselt sarnaseid tegevusi.

Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahendi (edaspidi ISF Police) programm 2014–2020 on andnud asjaomase ELi acquis’ rakendamiseks vajalikke lisavahendeid. Praeguses rakenduskavas toetatakse neid eesmärke edasi,

võttes samas arvesse uusi ohte. Lühiülevaade ELi acquis’ rakendamisest on järgmine.

Eesti on järginud ELi narkostrateegia 2013–2020 ja ELi narkootikumidealase tegevuskava 2017– 2020 eesmärke ja meetmeid, rakendades 2014. aasta jaanuaris vastu võetud riiklikku strateegiadokumenti „Valge raamat uimastiennetuspoliitika kohta“. Selle peamine eesmärk on

vähendada uimastite kasutamist ja sellest tulenevat kahju. See järgib ELi tasakaalustatud lähenemisviisi uimastipoliitikale ja toetub seitsmele sambale: i) pakkumise vähendamine; ii) üldine

esmane ennetamine; iii) varajane avastamine ja sekkumine; iv) kahju vähendamine; v) ravi ja rehabilitatsioon; vi) resotsialiseerimine ja vii) järelevalve. Uimastipoliitika meetmeid rakendatakse ja rahastatakse riiklike strateegiate kaudu, mis järgivad valge raamatu ja seega ELi narkostrateegia

eesmärke.

Mis puutub ELi infosüsteemidesse, siis EL määrustest tulenevaid töid tehakse riigi tasandil.

Lennureisijate broneeringuinfo andmebaasi ehk PNRi andmebaasi arendatakse ISFi programmi

2014–2020 raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/681, 27. aprill 2016, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (edaspidi broneeringuinfo direktiiv), võeti üle 2019. aasta veebruaris. Lennureisijate broneeringuinfo üksus loodi 2018. aasta mais ja alates 15. augustist 2019 võrreldakse reisijate andmeid automaatselt Schengeni infosüsteemiga

(edaspidi SIS). Broneeringuinfo direktiivi I lisa kohaselt käsitatakse broneeringuinfo andmete loetelus broneeringuinfo osana ka rakendusliidese andmeid. Programmis tagatakse rakendusliidese

andmete töötlemine broneeringuinfo osana, ajakohastades seda rakendusliidese direktiivi

läbivaatamise käigus.

4

Schengeni politseikoostöö infosüsteemi arendatakse ISF Police’i programmi raames. 2018. aasta Schengeni hindamise soovitusi on peetud silmas 2021. aasta ja järgnevate aastate plaanide

koostamisel. Selle perioodi üks olulisemaid prioriteete on vähendada käsitsi andmesisestust ja

parandada SIRENE vormide riikide andmebaasidega ristkontrollimise kvaliteeti.

2018. aastal anti Eestile Schengeni hindamise raames politseikoostöö valdkonnas 14 soovitust. Rakenduskava koostamise ajaks on täidetud viis soovitust ja teistega töötatakse. Märtsis 2021 esitati Euroopa Komisjonile soovituste rakendamise kava. Üht soovitust on kavas rahastada ISFist

(vt erieesmärk 2).

Prümi otsuse rakendamiseks loodud süsteemi järgitakse riiklikul tasandil, kuna see on meie õiguskaitseasutuste ekspertide jaoks oluline vahend. Praegu tehakse ELis arendustöid, et Prümi otususe rakendamiseks loodud süsteemi toimimist parandada. Arutletakse selle üle, kuidas

parandada andmevahetuse kvaliteeti ja kiirust, kasutades näiteks ELi keskset ruuterit, ning mis andmekategooriaid võiks süsteemi veel lisada. Olemasoleva raamistiku reformimisel kaalutakse,

kas vahetada rohkem andmeid sõidukite ja juhilubade kohta ning lisada veel biomeetrilised

andmed, nagu näokujutised ja ballistikaandmed.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös. CEPOLi riiklik üksus asub Sisekaitseakadeemias. Sisekaitseakadeemia on ka CEPOLi partner

Eestis. Eestis on koostöö CEPOLiga korraldatud võrgustikuna, kuhu kuulub 11 õiguskaitseasutus t.

Hädaolukorra seadusega on võetud üle nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ

Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. Küberturvalisuse direktiiv võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta on võetud üle küberturvalisuse seadusega, mille eesmärk on kaitsta ka elutähtsa te

teenuste IT-võrke.

Korruptsioonivastaseid meetmeid käsitleva ELi acquis’ ülevõtmise ja rakendamisega Eestis probleeme ei ole. Justiitsministeerium valmistub võtma üle ELi acquis’ rikkumisest teatanud isikute kaitset käsitleva direktiivi (EL) 2019/1937. Eraldi ELi korruptsioonivastast tegevuskava ei

ole loodud. 2021. aasta aprillis võeti vastu ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti tegevus selles valdkonnas ei ole vastuolus

ELi strateegiliste eesmärkidega.

Komisjoni 2021. aasta õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes on märgitud, et Eesti kriminaalõigussüsteem on tõestanud oma tõhusust korruptsioonijuhtumite kindlakstegemise l.

Ennetusmeetmed hõlmavad suuniseid lobitegevuse ja huvide konflikti kohta. Seadusandlik menetlus rikkumisest teataja kaitset käsitlevate terviklike eeskirjade vastuvõtmiseks on käimas.

Varade deklareerimise süsteemi ajakohastati, et kohustada ministrite poliitilis i nõunikke esitama majanduslike huvide deklaratsioone.

Inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle. Sellest hoolimata tuleb

meetmete rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud erimeetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös (nt erimeetmed, mis on seotud

ärakuulamistega). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL artikli 2 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et karistatakse järgmisi tahtlikke tegusid: isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas

nende isikute üle kontrolli vahetamine või üleandmine, ähvardades või kasutades vägivalda või

5

muid sunnimeetmeid, inimröövi, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist, raha või hüvitiste võtmist või andmist, et saavutada teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusolek

ärakasutamise eesmärgil. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise direktiivi kui esmase

võrdluspunkti täielikule järgimisele.

Kuni aprillini 2021 oli viimane ELi tasandi strateegiline inimkaubanduse teemaline juhis Euroopa Parlamendile ja nõukogule komisjoni teatises „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“. Eesti võtab teatises

nimetatud kolme prioriteedi rakendamiseks asjakohased meetmed ja aitab saavutada uues

inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegias sätestatud prioriteete.

Eesti on võtnud riigisisesesse õigusesse üle direktiivi (EL) 2017/853, milles on määratud kindlaks tulirelvade omandamise ja omamise ning tulirelvade teise ELi riiki üleandmise kontrolli ühised

miinimumnõuded ELis. Tänu 2017. aasta revisjonile paraneb tuntavalt turvalisus, sest teatavate suure võimsusega relvade, näiteks poolautomaatseks muudetud automaatsete tulirelvade

omandamine muutub õiguslikult keerulisemaks. Samuti tugevdab tulirelvade direktiiv koostööd ELi riikide vahel, parandades teabevahetust (Eesti on siseturu infosüsteemi kasutanud alates 2019. aasta septembrist), ning edendab märgatavalt tulirelvade jälgitavust, parandades seaduslikult

hoitavate tulirelvade jälgimist, et vähendada nende ebaseaduslikele turgudele sattumise ohtu. Komisjoni rakendusdirektiivid (EL) 2019/69 ja (EL) 2019/68 on võetud üle ka Eesti õigusesse.

Eesti järgib tulirelvade deaktiveerimise ühiseid miinimumstandardeid käsitlevat rakendusmäärus t. Eesti politsei registreerib kõik deaktiveeritud tulirelvad ning nende andmed salvestatakse teenistus-

ja tsiviilrelvade registrisse.

Eesti valitsus uuendab STAKiga 2020–2030 oma terrorismivastase võitluse prioriteete. Strateegia hõlmab kõiki terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse arengusuundi. STAKi

prioriteedid on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegiaga ning ÜRO, ELi, koostööpartnerluse, Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsiooni (edaspidi OSCE) ja rahvusvahelise õiguse peamiste põhimõtete ja

prioriteetidega (sh inimõiguste kaitse). STAK on osaliselt piiratud juurdepääsuga.

2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduseelnõu, millega rakendatakse riigisiseses õiguses ÜRO resolutsiooni 2178, terrorismi ennetamise lisaprotokolli ja ELi direktiivi

(EL) 2017/541. Muu hulgas laiendati seaduseelnõus terrorismiohvrite mõistet ja terrorismikuritegudega seotud kuritegevuse elemente. Riigikogu võttis 2018. aasta detsembris kooskõlas ELi direktiiviga vastu karistusseadustiku, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse ning ohvrite toetamise seaduse muudatused. Samuti viidi seaduseelnõu kooskõlla ÜRO resolutsiooni ja Euroopa Nõukogu terrorismi ennetamise konventsiooni lisaprotokolliga.

Kemikaaliseadust täiendati lisanõuetega, mis kohustavad küsima ohtlike kemikaalide käitlemiseks luba, teostama riiklikku järelevalvet ja teatama kahtlastest tehingutest ning lõhkeaine kadumisest ja vargusest. Radioaktiivsete kiirgusallikate julgeolek on reguleeritud kiirgusseaduses, mis on

kooskõlas ELi nõukogu direktiiviga 2003/122/Euratom ning muude rahvusvahelis te konventsioonide ja standarditega. Eesti arendab lisasuutlikkust tuvastada ja tõkestada internet is

terroristlikke tegevusi (ELi algatus võidelda terroristliku infosisu vastu internetis koostöös erasektori ja ELi internetifoorumiga). Veebikonstaablid (internetis töötavad politseinikud) teevad koostööd Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse internetisisust teavitamise

üksusega, et võidelda ebaseadusliku veebisisu ja vägivaldse propaganda vastu.

6

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, millega võeti üle viies rahapesu

andmebüroo direktiiv, võeti vastu 2020. aasta juulis.

Küberkuritegevuse vallas on Eesti kehtestanud asjakohased õigusaktid, Budapesti konventsiooni rakendamise ja ebaseadusliku tegevuse karistamise. Sisemine operatiivkoostöö õiguskaitse- ja

õigusasutuste vahel toimib hästi ning Eesti ootab uut e-tõendit käsitlevat õigusakti.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse

ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud

tegevused on kirjas „Laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020“ ja „Vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020“. Teemasid on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023, milles tõstetakse esile alaealistega seotud seksuaalkuritegude

vastane võitlus ja süütegude toimepanijate vastutusele võtmine.

Kahjuks ei ole võimalik tegeleda kõigi järgnevalt kirjeldatud katsumustega üksnes ISFi rahastuse abil. Rakenduskava eesmärk on käsitleda probleeme võimalikult ulatuslikult, kuid samas paindlikult, et reageerida tulevastele sündmustele ja muutuvatele prioriteetidele. Rahastatavad

meetmed sõltuvad ressurssidest ja prioriteetidest. Täpsed meetmed ja rahastamisallikad lepitakse

kokku riiklike protseduuride järgi.

Rakenduskavas võetakse arvesse haldussuutlikkust ja tõhusust ning võimaluse korral rakendatakse lihtsustamismeetmeid, et vähendada halduskoormust ning suurendada mõjusust, tõhusust ja

säästlikkust.

2. Erieesmärgid

2.1. Erieesmärgi nimetus

Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites,

ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Turvalisuse tagamise põhitegur on luua ja ajakohastada turvalisi infosüsteeme ja e-lahendusi. Kuigi digiteerimine on juba aastaid olnud üks Eesti lipulaevadest, on see alarahastatud ja turul ei ole

piisavalt arendajaid. Samal ajal tuleb täita uusi liikmesriikidele esitatavaid nõudeid, et tagada turvalisusega seotud teabevahetus ja Europoli andmeid käsitleva liidu acquis’ täielik ja ühetaoline

7

rakendamine. Ka ELi infosüsteemide puudujääkidega tegelemiseks tuleb suunata piisavalt vahendeid. Eesti on edukalt loonud ja kohandanud riiklikke IT-süsteeme, et tagada tõhus ühendus

ELi turvalisusega seotud infosüsteemidega, ning sellega tegeletakse ka edaspidi.

Eesti kavatseb kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et luua, kohandada ja hooldada ISFi eesmärkidele vastavaid info- ja sidesüsteeme. Samuti on vaja tagada süsteemide kasutamise

koolitus.

Erieesmärgi raames kaalutakse võimalikke tegevusi, mis keskenduvad peamiselt ISFi määruse

II lisa rakendusmeetmele d: toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Rakendusmeede a on samuti prioriteet: tagada liidu julgeolekualase acquis’ ühetaoline kohaldamine, toetades asjakohase teabe

vahetamist.

Vajaduse korral võib rakendusmeetmeid b ja c kaaluda rakendamise hilisemas etapis.

Rakenduskava koostamise ajal ei ole konkreetseid meetmeid planeeritud.

Kavatsetakse rakendada järgmisi ISFi määruse II lisas toodud meetmeid, sh teha järgmisi tegevus i.

a) Tagada liidu julgeolekuvaldkonna acquis’ ühtne kohaldamine, toetades asjakohase teabe

vahetamist näiteks Prümi lepingu, ELi broneeringuinfo ja SIS II raames, sealhulgas

rakendades kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja

järelevalvemehhanismi või muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide kaudu

saadud soovitusi.

Asjakohaste õigusaktide kohaldamise praegust olukorda (PNR, SIS II, Prüm) on kirjeldatud

punktis 1.

Üks prioriteete on endiselt tagada PNRi andmebaasi edasine areng ja haldamine. PNRi andmebaas on töötatud välja ISFi programmi 2014–2020 raames, kuid projekti tulemuste kestlikuks arenguks on vaja tagada pidev rahastamine. Et tagada andmebaasi usaldusväärsus ja broneeringuinfo

direktiivi nõuete täitmine, on vaja arendada andmebaasi edasi.

SIS II uued funktsioonid tuli töötada välja 2021. aastaks. Kui tulevikus SIS II ajakava muudetakse või sõlmitakse uusi lepinguid, võib nendega tegelemiseks kaaluda ISFi rahastust. Lisaks tuleb pidevalt käsitleda kavandatavaid meetmeid ELi suuremahuliste infosüsteemide koostalitlusvõ ime loomiseks. Eesti kavatseb selleks kasutada BMVI vahendeid. Vajaduse korral võib ISFi määruse

eesmärkide saavutamiseks vajalikke arendusprojekte rahastada ISFist.

Vajadusel kaalutakse Prümi lepinguga seotud arendusprojektide rahastamist.

d) Toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas turvalisusega seotud riiklike

andmebaaside omavahelist seotust ja kõnealuste andmebaaside sidumist liidu

andmebaasidega, kui see on asjaomaste õiguslike alustega ette nähtud ja vajalik artikli 3

lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärkide rakendamiseks.

Rakenduskava peamine eesmärk on toetada asjakohaseid riiklikke meetmeid. Katsumus on, kuidas

teavet paremini koguda, analüüsida ning asjaomaste pädevate asutuste sees ja vahel vahetada.

On oluline, et kõiki kuritegusid menetletaks võimalikult kiiresti ning pädevatel asutustel oleks õiguspärane juurdepääs vajalikele riiklikele ja rahvusvahelistele andmebaasidele. Selleks tuleb

töötada välja asjakohased (riiklikud) infosüsteemid ja andmebaasid ning tagada nende

koostalitlusvõime, võttes arvesse infoturbemeetme id ja tagades tõhusa järelevalve.

8

Eestis on veel valdkondi, kus andmevahetus ei ole digitaalne ja tehakse palju tööd käsitsi. Kriminaalmenetlus ei ole täielikult digiteeritud ja see mõjutab menetluse kiirust. Politseiuurija ja kohtuekspertiisi teadlase suhtlust konkreetse juhtumi kohta tuleb tehnoloogia kasutamise abil veel

parandada. Samamoodi on üks valdkonna prioriteete digiteerida kriminaalmenetlus prokuratuur is ja politseis. Samal eesmärgil on vaja uut üleriigilist seiret (nt inimeste, sõidukite ja esemete üle), mis oleks ühendatud SIS II-ga ning tagaks rahvusvaheliste kohustuste täitmise võitluses terrorismi

ning raskete ja varjatud kuritegude vastu (nt küberkuritegevus, rahapesu ja lastevastased seksuaalkuriteod). Eesti kavatseb sellesse valdkonda investeerida nii struktuurifond ide kui ka

riigieelarve vahendeid, kaalutakse ka ISFi vahendite kasutamist.

Eestis on digitaalse kohtuekspertiisi arendamises vajakajäämisi. Kuna kuriteod liiguvad rohkem internetti, suureneb digiteerituse vajalikkus. Seega tuleks suurendada asjaomaste asutuste

suutlikkust tulla töömahuga toime. IKT-seadmete ja sektoripõhiste koolituste ebajärjekinde l rahastamine ei taga valdkonna kestlikku ja süsteemset arengut. Operatiivseks töötamiseks on vaja

automatiseeritud lahendusi.

Tuleb suurendada järelevalvesuutlikkust, sh parandada andmete kogumist ja asjakohast teabevahetust nii keskkriminaalpolitsei sees kui ka teiste asutustega. Muu hulgas tuleb

ajakohastada riiklikke süsteeme ja soetada vajalikke IKT-seadmeid. Operatiivse järelevalve tööriist, mida Eesti õiguskaitseorganid praegu kasutavad, vajab ajakohastamist. On vaja töötada

välja uus järelevalvemoodul, et teha seiret ja taktikalist analüüsi tervikuna ühes keskkonnas koos

võimalusega teha eri päringuid (sh asjaomastes ELi infosüsteemides) ning vahetada infot.

Rahapesu, mis rahastab suuremat osa raskest ja organiseeritud kuritegevusest, on üks selle valdkonna peamisi liikumapanevaid jõude. Selleks, et suurendada ja hõlbustada ettevõtete, teenuseosutajate, finantseerimisasutuste ja virtuaalvaluuta teenuse osutajate vastutust rahapesu ja

terrorismi rahastamise ennetamisel, tuleb luua asjakohane aruandlusportaal.

Eesti tellis riskihindamise metoodika, et koostada Eestis uus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamine. Mitu töörühma alustas tööd 2019. aasta sügisel ja riiklik riskihindamine kiideti

heaks 2021. aasta aprillis.

Internet on muutunud ka terrorirühmituste jaoks oluliseks vahendiks, millega levitada propagandat

ning mõjutada, värvata ja juhendada oma käsilasi. Üks prioriteete on suurendada suutlikkus t jälgida, avastada ja kõrvaldada terroristlikku veebisisu internetis, analüüsida terrorismivastaseks võitluseks tekste ja andmeid ning hõlbustada asjakohast teabevahetust liikmesriikides ja nende

vahel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu, rakendamist tuleks toetada kogu ELi hõlmava te

IT-lahendustega, mis toetavad koostalitlusvõimet ja andmete mittevastavuse lahendamist. Samal ajal on vaja teha jõupingutusi riiklikul tasandil: vajalikud tehnilised vahendid ja süsteemid peavad

olema olemas.

Asjaomaste asutuste suutlikkuse arendamine, et tegeleda luureandmetega avalikest allikates t (edaspidi OSINT), on prioriteet, mis vajab eri rahastusallikaid, mh kaalutakse selleks kasutada ISFi

vahendeid.

Meetmete esialgne loetelu:

- turvalisusega seotud infosüsteemide ja andmebaaside väljatöötamine ning nende kasutamise

koolitus;

9

- riiklike info- ja sidesüsteemide ning andmebaaside väljatöötamine ja ajakohastamine, et saada juurdepääs vajalikule teabele, siduda paremini teenuseid ning suurendada teabevahetust pädevates

asutustes ja nende vahel;

- andmete kogumise, salvestamise ja analüüsimise suutlikkuse suurendamine, et tagada parem

sisend kiireks ja kvaliteetseks andmevahetuseks ning vältida turvaohte;

- digitaalse kriminalistika suutlikkuse suurendamine;

- ISFi toetatavates meetmetes osalevate töötajate kulud;

- asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine.

Rakenduskava rakendamisel võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevatest ressurssidest

kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus

Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava eesmärke.

Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.

Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) on vaja suurendada riikliku broneeringuinfo üksuse (edaspidi PIU) personali. PIU analüüsib reisijate nimekirju, töötleb teavet ööpäev ringi ja vahetab seda oma kolleegidega. Vajaliku andmevahetuse taseme tagamiseks on hädavajalik värvata PIUsse

ametnikke juurde.

Tuleb tagada PNRi andmebaasi pidev hooldus (nt turva- ja tarkvarauuendused ning taristukulud,

sh serverite ja litsentside hooldamise kulud).

Digitaalse kriminalistika valdkonnas tuleb näha ette iga-aastased eritarkvara (uuendused, tasud,

litsentsid) kulud, et tagada digitõendite tuvastamine, kogumine, käitlemine ja säilitamine.

Küberkuritegevuse ja OSINTi valdkonnas tuleb katta eritarkvara ja võrguseadmete iga-aastased hoolduskulud, et suurendada ja säilitada politsei suutlikkust teavet süstemaatiliselt hallata ja

analüüsida.

Kõigis nimetatud valdkondades on lõplik toetusesaaja PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude uurimise ja ennetamise eest. Sõltuvalt riiklikus t

korrast võib info- ja sidetehnoloogia süsteemide hooldusega seotud rahastust suunata Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, kes vastutab põhikirja kohaselt

ministeeriumile ja selle haldusala asutustele vajalike IKT-teenuste osutamise eest.

Teiste tegevuste rahastamise võimalus ei ole välistatud.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

10

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus

(2029)

SO1 O.1.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 12 32

SO1 O.1.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /

õppekülastuste arv

Absoluutarv 2 7

SO1 O.1.3 Välja töötatud / kohandatud / hooldatud IKT-

süsteemide arv

Absoluutarv 3 9

SO1 O.1.4 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 6 6

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO1 R.1.5 Liikmesriikides /

julgeolekuga seotud ELi ja

detsentraliseeritud

infosüsteemidega /

rahvusvaheliste

andmebaasidega

koostalitlusvõimeliseks

Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 3 Absoluutarv Projektide aruanded

11

muudetud IKT-süsteemide

arv

SO1 R.1.6 Selliste haldusüksuste arv,

mis on välja töötanud või

ajakohastanud

olemasolevaid

teabevahetusmehhanisme/

menetlusi/vahendeid/

juhiseid teabe

vahetamiseks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 1 Absoluutarv Projektide aruanded

SO1 R.1.7 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö

jaoks kasulikuks

Absoluutarv 0 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed,

projektide aruanded

SO1 R.1.8 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal 2020 22 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed,

projektide aruanded

12

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 11 159 913

SO1 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO1 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0

SO1 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO1 Koolitus 005 120 000

SO1 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 39 893

SO1 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0

SO1 Seadmed 008 804 750

SO1 Transpordivahendid 009 0

SO1 Hooned, rajatised 010 0

SO1 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

13

2.2. Erieesmärgi nimetus

Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste

vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti on liidu tasandil aktiivne nii kahepoolses kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, et

võidelda raske ja organiseeritud kuritegevusega.

Eesti keskkriminaalpolitseil on naaberriikide koostööpartneritega hea koostöö uimastiäri vastu võitlemises, rajatud on mitu ühist uurimisrühma. Liikmesriikide asutustevahelise koostöö kõrval

tuleb parandada koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (Europol, Interpol, CEPOL, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo jne). Nii Eesti politseil kui ka tollil on Europolis oma kontaktametnikud, et hõlbustada

igapäevast teabevahetust. Selleks organiseeritakse koolitusi, vastastikust õppimist ja spetsiaalse id vahetusprogramme. Keskenduda tuleb praegustele suundumustele, eelkõige tehnoloogia arengule ja sünteetiliste opioidide, sh fentanüülide levikule. Oluline on üleilmastunud uimastiturule

paremini reageerida, tugevdades partnerlust liikmesriikide ametiasutuste ja teiste asjaomaste

partnerite vahel, sealhulgas vajaduse korral kolmandate riikidega.

Terrorismivastases võitluses toetavad Eesti õiguskaitseasutusi rahvusvaheline koostöö ELis, sh terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskusega, teabevahetus Interpolis, terrorismivastane koostöö ÜRO, NATO, Euroopa Nõukogu ja OSCEga

ning kahepoolsed suhted partnerriikidega.

Koordineerimine ja koostöö õiguskaitseasutuste ja teiste organiseeritud kuritegevuse vastu võitlevate pädevate asutustega on oluline. EMPACT 2022+ raames on Eestil kavas osaleda järgmiste valdkondade tegevustes: aktsiisipettused, varifirmadega seotud ühendusesisene pettus, uued psühhoaktiivsed ained ja sünteetilised uimastid, ebaseaduslik ränne, infosüsteemide vastu

suunatud rünnakud (küberkuritegevus), laste seksuaalne ärakasutamine (küberkuritegevus), pettused mittesularahaliste maksevahenditega (küberkuritegevus), tulirelvade salakaubavedu,

keskkonnakuritegevus ja organiseeritud varavastane kuritegevus.

Eesti jaoks on oluline rõhutada ELi institutsioonidevahelise julgeolekukoostöö tugevdamis t (ühistegevus, teabevahetus jne). Eesti aitas sellele kaasa, kui korraldas ELi nõukogu

eesistujariigina Europoli ja Frontexi juhatuse esimese ühiskoosoleku, kus lepiti kokku

koostööpõhimõtetes ja -tegevustes.

14

Erieesmärgi 2 raames kavatseb Eesti kasutada ISFi vahendeid peamiselt selleks, et parandada asutustevahelist koostööd ja koordineeritust riiklikul ja liidu tasandil ning vajaduse korral ka

kolmandate riikidega.

Praeguste plaanide kohaselt moodustavad selle erieesmärgi tegevused rakenduskavast väikese osa. Kõnealune erieesmärk aitab rakendada meetmeid b ja c: parandada koostööd liikmesriikide ning liidu asutuste ja ametite vahel ning liikmesriikide asutuste vahel, samuti õiguskaitseasutuste ja

teiste pädevate asutuste vahelist koordineerimist ning koostööd liikmesriikides ja nende vahel.

Võidakse kaaluda ISFi rakenduskava raames rahastada ka rakendusmeedet a, milles käsitletakse liikmesriikidevahelisi õiguskaitseoperatsioone ja pööratakse erilist tähelepanu

operatiivkoostöömehhanismidele EMPACTi kontekstis.

Erieesmärgi jaoks ISFi määruses seatud rahastamise miinimumprotsenti ei saavutata. Otsus tuleneb piiriüleste (ühiste) tegevuste laadist ja mahust, mida ei ole võimalik prognoosida. Sellise id tegevus i tehakse pidevalt igas valdkonnas, ja kui tekib vajadus, rahastab Eesti neid edasi riigieelarvest või

kasutab sihtotstarbelisi vahendeid (nt komisjonipoolne rahastamine). Operatiivkoostöö on väga tähtis ja Eesti jätkab aktiivset osalemist nii kahe- kui ka mitmepoolses piiriüleses koostöös, nagu eespool kirjeldatud. Lisaks on erieesmärgi 3 raames kavandatud meetmed, millel on laiem eesmärk

ja mis aitavad saavutada erieesmärgi 2 sihte (nt õppereisid ja koostöö korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning rahvusvaheline koostöö küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle

vastu võitlemiseks).

Rakenduskavas on arvestatud riigi tegelikke vajadusi ja katsumusi. Kui eraldada erieesmärgi jaoks ISFi rakenduskava raames vähem vahendeid, kui on nähtud ette ISFi määruses, ei ohusta see

erieesmärgi saavutamist, kuna selleks kasutatakse ka riigieelarve vahendeid ja muid asjakohaseid

rahastamisvõimalusi.

ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.

b) Parandada pädevate asutuste vahelist koordineerimist ja suurendada koostööd nii

liikmesriikides kui ka nende vahel ja teiste asjaomaste osalejatega, näiteks spetsialiseerunud

riiklike üksuste võrgustike, liidu võrgustike ja koostööstruktuuride ning liidu keskuste

kaudu.

Üks ISFi määruses sätestatud prioriteete on katta 2018. aasta Schengeni hindamise soovituste rakendamise kulud politseikoostöö ja SIS/SIRENE valdkonnas. Nõukogu rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames

välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja

juhtumitel. Soovitust plaanitakse rakendada ISFi vahendite toel.

2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit või väidetavat ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 (väidetavat) ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd

kriminaalasjades ja inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute

ja ebaseaduslikku tööjõudu. Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitust, tutvustada PPA välja

töötatud seiremeetodeid ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi.

15

c) Parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide

ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd riiklikul tasandil iga

liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol ja Eurojust). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahelis i

kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus, euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti kontaktasutuses on kasulik viis,

kuidas edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoli Euroopa

terrorismivastase võitluse keskusega, sh CBRNE, demineerimise ja eritaktika valdkonnas.

Eesti tolliasutustele on kasulik tihedam operatiivkoostöö teiste ELi tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid

kriminaalmenetluses. Sel eesmärgil võidakse korraldada õppekülastusi.

Et valmisolekut, varajast hoiatamist ning ohule ja kriisidele reageerimist tõhustada, on vaja suurendada koostööd CBRNE sündmustes osalevate ametiasutuste vahel, sh arendada rahvusvahelist koostööd RescEU, ELi CBRNE tegevuskava ning CBRNE ja terrorismiohtude

hindamise raames. Sellele aitavad kaasa koolitused, suunised, määrused, väljaõpe, juhtumiuuringud, ühised uurimismeeskonnad, testid ning nii riiklikud kui ka välismaised seminar id

ja konverentsid.

Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd päästeasutuste esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on päästeasutuste põhiväljaõppes t

põhjalikum, kuid tähtis, sest on seotud ka politseiteenistusega. Samavõrd olulised on teiste

liikmesriikide partnerite teadmised ja parimad tavad.

Meetmete esialgne loetelu:

- koolitused ja õppekülastused, partnerluse tugevdamine, vastastikune õppimine, ühisharjutused, lühiajalised lähetused ning muud mehhanismid operatiivkoos töö

tõhustamiseks ja piiriüleste ühisoperatsioonide edendamiseks; - varustus, mis võimaldab korraldada koolitusi terroristlikele tegevustele reageerimise kohta;

- rahvusvahelise politseikoostöö interaktiivse e-õppe lahenduse väljatöötamine.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus. Praegu ei nähta selle erieesmärgi raames tegevustoetuse kasutamist ette. Vajaduse

korral võidakse seda siiski kaaluda.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

16

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /

õppekülastuste / ühisõppuste arv

Absoluutarv 37 87

SO2 O.2.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 200 750

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO2 R.2.8 Selliste haldusüksuste arv,

kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud

olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/

vahendeid/juhiseid

koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu

organite, ametite või

asutustega / kolmandate

riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

Absoluutarv 0 Absoluutarv 2020 18 Absoluutarv Projektide aruanded

17

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 0

SO2 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO2 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0

SO2 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO2 Koolitus 005 371 250

SO2 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 862 500

SO2 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 0

SO2 Seadmed 008 93 750

SO2 Transpordivahendid 009 0

SO2 Hooned, rajatised 010 0

SO2 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

18

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE

ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES

19

2.3. Erieesmärgi nimetus

Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise

ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside

juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite ,

ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu

2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas punktis kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Et tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu ja seda ennetada, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud. Seega on oluline

korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust. Samuti ei saa eirata vajadust

ajakohase tehnoloogia, sh IT-tööriistade ja -seadmete järele.

Erieesmärgi raames on kavas rakendada järgmisi meetmeid : a) õiguskaitse koolitused, õppused ja vastastikune õpe ning d) asjakohaste seadmete hankimine, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja piisavat reageerimist julgeolekuohtudele. Võimalikes tegevustes rakendatakse ka

meetmeid b ja c.

Vajaduse korral võib rakenduskava elluviimise hilisemas staadiumis kaaluda meetme e

rakendamist. Rakenduskava koostamise ajal ei ole selle meetme tegevusi ette nähtud.

ISFi määruse II lisas toodud meetmete rakendamiseks tehakse järgmisi tegevusi.

a) Suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja spetsiaalsete

vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriikide pädevates

asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate riikidega

ja muude asjaomaste osalejatega.

Eri valdkondades on pidev vajadus süstemaatilise koolituse järele. Õiguskaitseametnike koolitus on olnud oluline ISF Police’i programmis 2014–2020 ning see on prioriteetne ka perioodil 2021– 2027. Samuti on Eesti saanud palju kasu CEPOLi koolitustest, kuna asutused on osalenud CEPOLi

veebiseminaridel, e-koolitustes, töötubades, vahetusprogrammides ja elanikele mõeldud tegevustes. Siiski on vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Erikoolitusi kavatsetakse rahastada

ISFi toel. ISFi rakenduskava koolitustegevuste kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida kattumist. Erikoolitusi on kavas rahastada ISFi rakenduskavast, kuna CEPOL korraldab üldiselt alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele,

mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolituste ja

õppekülastuste osalejate arv piiratud ning ei ole alati piisav, eriti spetsialiseerunud üksuste puhul.

20

Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused peavad olema

teadlikud IKT ohtudest ning valmis ja võimelised end kaitsma. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüsida vajalikku

teavet ning tagada tegevuste kestlikkus. Selleks on kavas rahastada nii meetme a kui ka meetme d

tegevusi: koolitusi ja õppekülastusi ning vajaliku tehnoloogia ja seadmete soetamist.

Aastate jooksul on teadlikkus korruptsioonivastasest tegevusest kasvanud. Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam

peidetud, on vaja spetsialiseeruda ning süstemaatiliselt koguda ja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja

teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi, parimate tavade vahetamis t välispartneritega, elektroonilise teabe ulatuslikku kogumist ja tõendite analüüsi. Rõhk on ka

teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid poliitilisi otsuseid.

b) Kasutada ära liikmesriikide ja muude asjaomaste osalejate, sealhulgas

kodanikuühiskonna ressursside ja teadmiste ühendamisel ning parimate tavade jagamisel

tekkivat koosmõju, näiteks ühiste pädevuskeskuste loomise, ühiste riskihindamiste

väljatöötamise või ühisoperatsioonide korraldamiseks loodavate ühiste tugikeskuste kaudu.

Mitte kogu äärmuslus ei too kaasa vägivalda, kuid ühiskonnale, eriti vanematele, õpetajatele, noorsootöötajatele ja ametnikele, on oluline olla eeskujuks ja sekkuda, et tagada mõlema poole turvalisus. Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise

esimesed märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on koolitatud üle 2000 esmataseme praktiku. Tulevikus kavandatakse koolitustele läheneda

süstemaatilisemalt. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist, toetades ka rahvusvahelisi võrgustikke, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ja Euroopa

strateegilise teabevahetuse võrgustik, ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia kui CEPOLi Eesti riikliku üksuse potentsiaali täielikult ära, võiks selle kujundada siseturvalisuse tippkeskuseks, näiteks radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse,

organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastase võitluse ning tehisintellekti kasutamise valdkonnas. Keskus toetaks valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut teadusuuringute,

analüüsi ja koolituse kaudu.

c) Edendada ja arendada meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ja parimaid tavasid, et

varakult kindlaks teha, kaitsta ja toetada tunnistajaid, õigusrikkumisest teatajaid ja

kuriteoohvreid ning luua selleks partnerlussuhteid ametiasutuste ja muude asjaomaste

osalejate vahel.

Eesti suurim katsumus inimkaubanduse vastases võitluses on see, et ennetustegevust ei rahastata piisavalt. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja ühiskoolitusi, et suurendada

pädevust ja parandada ELi acquis’ rakendamist. Vaja on suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada

õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud

21

välismaalastega seotud töövaidluste arv ning nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on töötatud välja koolitusvahend id,

mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ka koolidesse suunduvaid koolitajaid, kes muudaksid noorte suhtumist ja käitumist tulevikus, et

hoida ära inimkaubandust.

On vaja teha teavituskampaaniaid ning tihedat koostööd kommunikatsiooniettevõtete ja haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Valdkondadevaheliseks

ennetamiseks on kavas kasutada eksperditeadmisi ja tegevusi. Eesmärk on uurida, kuidas pooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja suurendada teadlikkust täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku noorte väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile

asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Pakume laste abitelefonide töötajatele erikoolitusi, kuidas anda nõu internetis toime pandud laste seksuaalse

kuritarvitamise juhtumite kohta. Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb tegevuse varajases etapis ka laste kaitse ja kurjategijate kinnipidamine. Kolmas tegevussuund on uurida ja

hinnata programme ja teenuseid, mis takistavad laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis.

d) Omandada vajalikke seadmeid ning rajada või ajakohastada spetsiaalseid õppevahendeid

ja muud olulist julgeolekuga seotud taristut, et suurendada valmisolekut, vastupidavust ja

avalikkuse teadlikkust ning reageerida adekvaatselt julgeolekuohtudele.

CBRNE ning ohtlike materjalide intsidentideks valmisolekule tuleb pöörata rohkem tähelepanu, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis ikka üle poole miljoni

teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast võimalike terroriaktide ja üksikkurjategijate poolest ohtu. Ebaseaduslik e-kaubandus, sh ohtlike ainete import, suurendab ka CBRNE intsidentide tõenäosust.

Asjakohane oskusteave ja oskused, tehniline suutlikkus, (isikukaitse)vahendite kättesaadavus ja erisõidukid (sh lõhkeainete kõrvaldamise valdkonnas) on samuti olulised. See on tihedalt seotud

kodanike ja taristu kaitsega, kriisiohjega ja strateegilise kommunikatsiooniga. ISFi programmi 2014–2020 raames tehti hulk sarnaseid tegevusi (nt pommirobotite ja pommiülikondade ostmine),

millel oli kõnealuses valdkonnas väga hea mõju.

ISFi programmis 2014–2020 toetati kiirgusohu, inimese põhjustatud kriisis näiteks radioaktiivse pommi eest varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamist. Süsteemi plaanitakse veelgi uuendada ja

lisada uusi funktsioone, näiteks radioaktiivsete väärisgaaside analüüs.

ISFi programm 2014–2020 raames rahastati ka teadusuuringut, mille eesmärk oli arendada tõenduspõhist narkotestrit. Projekt oli edukas ja selle uuendusliku uurimistöö tulemuste

edasiarendamiseks kaalutakse jätkuprojekti.

Valdkond, kuhu Eesti kavatseb lähitulevikus rohkem panustada, on mehitamata õhusõidukite laiem ja süstemaatilisem kasutamine kuritegevusvastases võitluses. See parandaks märkimisväärse lt suutlikkust avastada ja reageerida turvalisusintsidentidele ning aitaks kaitsta inimesi ja avalikku ruumi. Samuti aitab see politseil tugevdada koostööd ELi õiguskaitseasutustega võitluses raske ja

organiseeritud kuritegevusega.

Turvalisusega seotud taristu füüsiline kaitse ja/või vastupidavuse tagamine on kriisi ajal ülioluline. Tuleb tagada PPA, Päästeameti ja teiste kriisiolukordades olulisi teenuseid osutavate

institutsioonide tegevuse järjepidevus. Samuti on tähtis suurendada kohtuekspertiisi suutlikkust.

Meetmete esialgne loetelu:

22

- koolitus, harjutused, parimate tavade vahetamine, vastastikune õppimine (sh kolmandates riikides

ja kolmandate riikidega, kui see on asjakohane);

- teadlikkuse suurendamise kampaaniad, kommunikatsioonimeetmed;

- asjakohaste seadmete soetamine;

- avaliku ruumi kaitse ja vastupidavus ja/või julgeolekuga seotud taristu;

- oskusteabe vahetamine ja levitamine ning ressursside ja eksperditeadmiste koondamine

tippkeskustes;

- fondist toetatavates meetmetes osalevate töötajate töötasu.

Rakenduskava rakendamise käigus võib sõltuvalt tegelikest vajadustest ja olemasolevates t

ressurssidest kaaluda ka teiste ISFi meetmete rakendamist.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata saavutada ISFi rakenduskava

eesmärke. Tegevustoetus võimaldab säilitada kogu liidu jaoks olulist suutlikkust.

On vaja suurendada keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo töötajate arvu, et parandada teabe kogumise ja analüüsimise suutlikkust. Personalikulud kaetakse tegevustoetusest. Lõplik kasusaaja on PPA, kes vastutab seaduse järgi riigi turvalisuse ja avaliku korra eest ning kuritegude

uurimise ja ennetamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! RAKENDUSKAVA ETTEPANEK SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA

KOMISJONI MENETLUSES

23

2.3.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 6805 13 176

SO3 O.3.2 Vahetusprogrammide/õpikodade/

õppekülastuste arv

Absoluutarv 32 68

SO3 O.3.3 Ostetud seadmete arv Absoluutarv 91 160

SO3 O.3.6 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks Absoluutarv 2 3

Tabel 8. Tulemusnäitajad

Eri-

eesmärk

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühi

k

Lähte-

tase

Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus-

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO3 R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

Absoluut

arv

0 Osakaal 2020 8 443 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

SO3 R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus

omandatud oskusi ja pädevust

Absoluut

arv

0 Osakaal 2020 5 458 Absoluutarv Koolitustel osalejate

tagasisidelehed, projektide

aruanded

24

2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 IKT-süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed) 001 1 117 500

SO3 Võrgustikud, tippkeskused, koostööstruktuurid, ühismeetmed ja -operatsioonid 002 0

SO3 Ühised uurimisrühmad või muud ühisoperatsioonid 003 0

SO3 Ekspertide lähetamine või kasutamine 004 0

SO3 Koolitus 005 1 714 001

SO3 Parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamise kampaaniad, teavitusmeetmed

006 715 375

SO3 Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine 007 684 250

SO3 Seadmed 008 8 407 875

SO3 Transpordivahendid 009 0

SO3 Hooned, rajatised 010 0

SO3 Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed 011 0

25

2.4. Tehniline abi

2.4.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

ISFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes

vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades teadlikkust põhiõigus te

kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude

hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi,

haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

26

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja

lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 10. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 034 31 309,27

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 035 1 424 571,63

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 036 46 963,9

Suutlikkuse suurendamine 037 62 618,53

27

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 11. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

ISF 0 3 810 508 5 703 274 5 565 268 4 797 136 4 080 533 3 699 801 27 656 519

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahastamis-

määr (f)=(a)/(e)

avalik c) era-

sektor

d)

Erieesmärk 1 ISFi määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 822 305,25

1 274 101,75

1 274 101,75

- 5 096 407

75

ISFi määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

28

ISFi määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 4 321 959 1 440 653 1 440 653 - 5 762 612 75

ISFi määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 980 291

1 326 764

1 326 764

- 5 307 055 75

ISFi määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

Erieesmärk 1

kokku

12 124 555,5

4 041 518,5

4 041 518,5

- 16 166 074

Erieesmärk 2 ISFi määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 327 500

442 500

442 500

- 1 770 000

75

ISFi määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - 75

ISFi määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

29

ISFi määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

Erieesmärk 2

kokku

1 327 500

442 500

442 500

- 1 770 000

Erieesmärk 3 ISFi määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 9 834 000

3 278 000

3 278 000

- 13 112 000

75

ISFi määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

ISFi määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 687 500 562 500 562 500 - 2 250 000 75

ISFi määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 117 500 372 500 372 500 - 1 490 000 75

ISFi määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

- - - - - - -

Erieesmärk 3

kokku

12 639 000

4 213 000

4 213 000

- 16 852 000

30

Ühissätete

määruse

artikli 36

lõike 5 kohane

tehniline abi

kogusumma 1 565 463,34

- - - 1 565 463,34

100

Ühissätete

määruse

artikli 37

kohane

tehniline abi

- - - - - - - -

Kogusumma 27 656 519

8 697 018,5

8 697 018,5

- 36 353 537,49

31

3.3. Ümberpaigutamised

ISFist teistesse fondidesse ja teistest fondidest ISFi ümberpaigutamist ei plaanita.

Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja

fond/vahend

Ümberpaigutatav

fond/vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuuluvus-

fond

EMKVF Kokku

AMIF - - - - - - -

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Kokku - - - - - - - -

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eel-

tingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriu-

mide

täitmine

Viide asjakohastele

dokumentidele

Põhjendus

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

32

Tõhusad

järelevalve-

mehhanismid

riigihangete turu

jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis

tagavad tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning

direktiivi 2014/25/EL

artiklitest 99 ja 100

tuleneva aruandlus-

kohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus:

võitnud pakkujate

nimed, esialgne

pakkujate arv ja

lepinguline

maksumus;

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega

(EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab

Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest

vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiiv i

2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus

põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii

gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad

statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii

gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

33

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumis-

mahhinatsioonile,

edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud

mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et

kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse

süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215

sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium

uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.

Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

34

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

5052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

6072012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu

loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta

järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta

sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,

arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse

andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud

institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on

seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja

toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega

arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse

kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja

hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26)

ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium

vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega

Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või

lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui

peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta ISFist toetatav tegevus

ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata

35

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welc

ome)

kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda harta

mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavus-

poliitika, õigusaktide

ja standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO

puuetega inimeste

õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaasetav

use-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

788991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/fi

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma

ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid

näitajaid on kirjeldatud sama arengukava programmides. Näiteks,

„Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–2023“ koostatakse puudega

inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks

lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“

keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad

inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat

puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti

sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna

eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9

tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi

Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“,

„Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides ligipääsetavuse

direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel

2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele

ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning

kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid

määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded

36

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pro

gramm.pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/fi

les/lisa_4_hoolekandeprogramm_

2020_2023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse

programm

(https://www.sm.ee/sites/default/fi

les/lisa_6_soolise_vordoiguslikku

se_programm.pdf)

ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist

2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve

teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. ISFi projektide puhul on

arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest

katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab

Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse

Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige

võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku

kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui

peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

37

5. Programmi haldavad asutused Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 15. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas, riigikassa

osakonna nõunik

[email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

ISFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti sisejulgeolekupoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia

„Eesti 2035“ ja STAKi koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-

arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja

vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

38

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, on loodud ühine seirekomisjon. See koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud

sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome

põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

39

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / Estonia / +372 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registry code 70000562

European Commission

01.05.2022 No 14-13.4/2-1

Submission of the Internal Security Fund

Programme 2021-2027 for Estonia

Herewith, the Estonian Ministry of the Interior is submitting the Internal Security Fund programme 2021–2027 for Estonia.

Estonia started programming the Internal Security Fund in 2019. During the compilation of the programme the Common Provision Regulation was carefully followed. Relevant stakeholders

got the opportunity to express their views, also entities responsible for other EU funds were consulted. Estonia submitted the programme informally already in February 2020. After receiving feedback form the European Commission, the draft programme was amended and

submitted the second time. Estonia has taken a good note on all comments sent by the Commission so far.

We hope the European Commission finds the programme exhaustive. Should you have any further questions, please do not hesitate to contact us. We remain open for productive

discussions to adopt the programme as soon as possible.

Yours Sincerely,

/digitally signed/ Tarmo Miilits

Secretary General

Annexes:

1. ISF Programme for Estonia 2021-2027 (sfc2021-PRG-2021EE65ISPR001-1.0)

2. Horizontal enabling conditions (in Estonian) 3. ISF Performance Framework

4. Sisejulgeolekufondi rakenduskava (ISF Programme for 2021-2027 in Estonian)

Ülle Leht +372 6125078

[email protected]

1

Ülle Leht

From: [email protected] Sent: esmaspäev, 2. mai 2022 08:56 To: Ülle Leht Subject: SFC2021-FO - PRG Event Notification

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Object: Programme 2021EE65ISPR001 Version 1.0

Event: Sent

By: Eesti

To: European Commission

Next action: The Commission is expected to prepare the Decision or to return this programme version for modification to the Member State.

To review this programme version click here