Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused

EELNÕU

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2026

Elluviija Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 3.3.

„Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega.

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1147, (edaspidi AMIFi määrus) millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale

haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele,

tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides

täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda

ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja

tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist

kolmandates riikides“.

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- vabatahtlik tagasipöördumine;

- taasintegreerimise abi.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on

kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste

vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud

EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti

pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahelist

positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva

tagasisaatmispoliitika“ elluviimisega.

Elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. Toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi

4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta

ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks.

1.1.4. Toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele

prioriteetidele vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele

rahvusvahelistele raamistikele nagu kestliku arengu eesmärkides (Sustainable

Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut,

regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja

hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja ülemaailmse ohutu, korra- ja

tavapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on Safe, Orderly and Regular 1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/

Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika

tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on

kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise,

tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga.

1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille

mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekti, mis:

- aitab kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, on mittediskrimineeriv ja läbipaistev, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid ning lähtub põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse

panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega;

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase

teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse

erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele

keskkonnale ning ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse

nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti peamine eesmärk on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmi (edaspidi VARRE programm, ka VARRE) abil aidata kaasa kolmandate riikide

kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki.

Projekti peamise eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu seitse alategevust, mida võib

osutada kombineeritult või eraldi:

3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

2.1.1.1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist

Selleks, et jõuda teadliku otsuseni tagasipöördumise kohta, osutatakse välismaalastele

kvaliteetset tagasipöördumisnõustamist, mis annab neile piisavat, objektiivset ning

ajakohast teavet. IOM pakub tagasipöördumise nõustamist kõigile vabatahtlikust

tagasipöördumisest huvitatud välismaalastele juhindudes Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) ja IOMi vahelisest koordineerimisest. Korraldatakse ka infopäevi, et

parandada erinevate sidusrühmade arusaamist vabatahtliku tagasipöördumise

võimalustest.

2.1.1.2. Tagasisaatmiseelse abi andmine Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis

viibides vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda

tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude

tõendite hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti

võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja

toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel.

2.1.1.3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine

Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist

reisimisel vastuvõtvasse riiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid,

enamasti lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui

tagasipöördumine toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või

toitlustust läbisõidul.

2.1.1.4. Saabumisjärgse abi andmine

Saabumisjärgse abi puhul peetakse silmas sellist osutatavat abi, mida tagasipöörduja

vajab vahetult pärast vastuvõtvasse ja/või päritoluriiki saabumist kas lennujaamas või

riiki muul viisil saabudes.

2.1.1.5. Taasintegreerimise abi andmine

Toetuse jätkusuutlikkuse suurendamiseks peab taasintegreerimise abi olema

tagasipöördujale mitterahaline, vajaduspõhine ja tagama isiku kestliku

tagasipöördumise. Taasintegreerimise abi andmisega seotud kulud ei või üldjuhul

ületada 1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel ja SiM-ga konsulteerides võib

taasintegreerimise abi määra tõsta.

Projektil on kaks täiendavat tegevust, mis toetavad peamise eesmärgi saavutamist:

2.1.1.6. Koolitused

Koolitused tagasisaatmisvaldkonnas tegutsevatele ametnikele, kohalike

omavalitsuste töötajatele, diasporaadele ning teistele rändeprotsessis osalevate

isikutele, et tõsta nende teadlikkust VARRE programmist, selgitada vabatahtliku

tagasipöördumise eeliseid ja jagada teadmisi PPA ja SiM-ga koostöös määratletud

teemadel.

2.1.1.7. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandluse alase koostöö arendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise

kaitse statistikat6, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid

tagasisaatmise liigi ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Nimetatud EL õigusest

tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega

parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti.

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse kaasa ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi

arendamisesse ja tõhustamisesse. VARRE programmi kaudu pakutavate teenuste

osutamisel arvestatakse nii tagasipöörduja, tagasisaatmist korraldava asutuse kui ka

tagasipöörduja vastuvõtva riigi vajadusi. Luues tiheda koostöövõrgustiku erinevate

sidususrühmade vahel tagatakse, et isiku tagasipöördumine on humaanne, tulemuslik ja

kestlik.

Pikemas perspektiivis peaks programm suurendama Euroopa Liidust vabatahtlikult

tagasipöördujate arvu, kes saavad pärast tagasipöördumist edendada oma päritoluriikide

arengut ja heaolu. Seega saavad programmist kasu nii tagasipöördujad, EL kui ka

kolmandad riigid.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud

lõplikku eitavat vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada

kasutada tagasipöördumist;

kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku

elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või

ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada

tagasipöördumist;

kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult, sealhulgas

kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi

2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.

Projektis läbi viidavate koolituste sihtrühmaks on vabatahtliku tagasipöördumisega

kokku puutuvad ametnikud, sh KOV ametnikud, PPA töötajad, mittetulundusühingute

töötajad, vabatahtlike grupid, diasporaa organisatsioonid, teenusepakkujate ja

kolmandate riikide saatkondade töötajad, kelle teadlikkust tõstetakse projektis

kavandatud koolituste kaudu.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026.

Abikõlblikud kulud:

2.1.4.1. Personalikulud;

2.1.4.2. meeskonnaliikmete rahvusvaheliste ja Eesti-siseste lähetuste kulud (sh

päevaraha ja kindlustus);

2.1.4.3. reisieelne toetus VARRE programmis osalejale (sh reisidokumentide

taotlemine, toiduabi, ööbimine, riided, arstiabi, retseptiravimid);

2.1.4.4. VARRE programmis osaleja transpordikulud (sh lennupiletid ja vajadusel

maismaatransport, kulud sihtriigis lõppkohta jõudmiseks);

2.1.4.5. VARRE programmis osaleja eskortija lähetuse ja töökohustuste täitmisega

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006

seotud kulud;

2.1.4.6. taasintegreerimise kulud;

2.1.4.7. sularahatoetus VARRE programmis osalejale (vajadusel enne lahkumist

lennujaamas üldjuhul kuni 50 eurot ja/või pärast päritoluriiki saabumist, üldjuhul mitte

rohkem kui 350 eurot);

2.1.4.8. reisijärgse toetuse kulud (spetsiifiline mitterahaline toetus VARRE programmis

osalevale kolmanda riigi kodanikule erilise ja kiireloomulise lisaabi osutamiseks);

2.1.4.9. koolitus- ja infopäevade kulud (ruumide rent, materjalide koostamine jms);

2.1.4.10. tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge);

2.1.4.11. kommunikatsioonitegevuste kulud (sh infomaterjalide koostamine ja trükk);

2.1.4.12. meeskonnaliikmete projekti rakendamisega seotud erikulud (nt lennujaama

sissepääsukaart, eririietus ja -märgistus);

2.1.4.13. projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või

intellektipuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud.

2.1.5. Projekti elluviija

IOM

3. Riigiabi

Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

4. Tulemused ja näitajad7

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2026 Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise

ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimise

abi saanud

tagasipöördujate arv

Arv 50 105 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

projekti sihtrühma kuuluv

kolmanda riigi kodanikust

vabatahtlik tagasipöörduja.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 48 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja PPA

töötaja,

mittetulundusühingu

töötajad, vabatahtlike

grupid, diasporaa

organisatsioonide

esindajad, kolmandate

riikide saatkondade

töötajad.

7 Näitajad kõik kokku moodustavad tulemused.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka

siis, kui sama osaleja

osaleb mitmes projekti

tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60).

4.2. Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Näitajate algtasemed on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2026

Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF R.3.6

Vabatahtlikult

tagasipöördunute arv

arv 336 (so

60% 2029

sihttasemest

560)

Vabatahtlik tagasipöörduja –

kolmanda riigi kodanik, kes lahkub

VARRE programmi toel ELi

territooriumilt.

5. Projekti eelarve

5.1. TATi eelarve on 796 905 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%)

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude

määr (% otsestest

kuludest)

Vabatahtliku tagasipöördumise

ja taasintegreerimise programmi

rakendamine

597 768,75 199 226,25 796 905 7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Ühendmääruse § 16 lõikest 5 lähtudes on elluviija projekti personalikulud abikõlblikud

vastavalt elluviija siseregulatsioonidele;

7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud (arvestades § 16

lõikes 5 toodud erisusi). Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt

punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2.1.4.

7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS2021_2027) § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt.

8.2.1. Elluviija saab taotleda ühendmääruse § 30 lõige 1 punktis 1 nimetatud ettemakset.

8.2.2. Ettemakset saab elluviija taotleda põhjendatud vajaduse korral ja kuni 40%

ulatuses määratud toetuse summast.

8.2.3. Ettemakse kasutamise periood on kuni 365 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.2.4. Ettemakse eraldamine otsustatakse kuni 15 kalendripäeva jooksul ettemakse

taotluse saamisest arvates.

8.3. Toetust makstakse ja ettemakse kasutamist tõendatakse tegelike kulude alusel, kui

abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud, elluviija on esitanud SiM-le punktis 10.2

toodud aruanded ning SiM on need kinnitanud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3

kohaselt.

8.4. Enne esimese makse saamist või ettemakse taotlemist peab elluviija esitama SiMle edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.5. Kui elluviija kasutab ettemakseid, esitab SiM-le ettemakse tõendamise tingimuste täitmist

tõendavad dokumendid hiljemalt p 8.2.3. määratud ettemakse kasutamisperioodile

järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

8.6. Kui elluviija ei kasuta ettemakseid, tuleb maksetaotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu

vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise

algusajast arvates.

8.7. Makse ja/või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80

kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse ja/või ettemakse tõendamise

aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks

on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.

8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustused on täitmata.

8.9. Ettemakse kasutamisel on lõppmakse 5% määratud toetuse summast.

8.10. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-s 10 toetuse

saajale kehtestatud kohustusi (arvestades AMIFi määruse artiklis 22 toodud

regulatsiooni), sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ tulenevaid teavituskohustusi. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa

kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud

vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda

aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja

eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 20% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast.

Paindlikkus ei kehti taasintegreerimise abiga seotud kuludele;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus.

9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks;

9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatavale tegevusele on Eestis taotletud toetust teistest

Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;

9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas elluviija siseste

andmekaitsereeglitega ning tagama korrektse osalejate andmete olemasolu e-

toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise või ettemaksetaotluse

tõendamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.9. tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse.

9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSMi artikli 82

lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist

arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid 10.1. Elluviijale kohalduvad AMIFi määruse artikli 22 kohaselt erisused, kuna Euroopa

Komisjon on elluviijat kohaselt hinnanud ja pidanud teda liidu eelarvest rahastatavate

toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks.

10.2. Erisuste rakendumiseks peab elluviija esitama SiMile järgmised tõendid või kinnitused:

10.2.1. raamatupidamise aastaaruande, milles sisalduvad antud ja kasutatud summad, mis

on koostatud projektis kantud kulude kohta, igal aastal 15. oktoobriks. Aruandele

on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud

rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses

märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on

kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on

seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab elluviija

esitatud kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või

pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et SiM-ile esitatud ja

maksetaotlustes märgitud elluviija tehtud kulutused on seaduslikud ja korrektsed;

10.2.2. elluviija kinnituse, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise

tingimustele, teave projektis tehtud kulude kohta on nõuetekohaselt esitatud,

täielik ja täpne, vahendeid on kasutatud TATis ettenähtud otstarbel, elluviija

kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse

raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse

kohta

10.2.3. kinnituse, et kaudsete kulude hüvitamise tingimused on täidetud;

10.2.4. kinnituse, et kuludokumente ja nende tasumist elluviija poolt on kontrollitud ning

SIM-ile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumente või

raamatupidamiskoode on kontrollitud.

10.3. Elluviija esitab punktides 10.2.2.–10.2.4. nimetatud dokumendid SiM-ile iga

maksetaotlusega või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide esitamisega.

10.4. Punktide 10.2–10.3. nõuete täitmisel kinnitab SiM esitatud aruande, maksetaotluse või

loeb ettemaksetaotluse tõendatuks. Antav kinnitus ei välista, et elluviija esitatud

sõltumatu auditeerimisasutuse esitatud arvamus ja seotud auditi dokumentatsioon tehakse

vajadusel kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja

SiM-i auditeerimisasutustele.

10.5. SiM võib läbi viia juhtimiskontrolli, kui

10.5.1. SiM tuvastab seoses elluviija projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu

või märgi kelmusest või pettusest;

10.5.2. elluviija ei esita punktis 10.2. ja loetletud dokumente;

10.5.3. punktides 10.2. osutatud elluviija esitatud dokumendid on puudulikud.

10.6. Kui elluviija projekt satub tegevusauditi valimisse, võib auditeerimisasutus teha oma tööd

projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib

auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda elluviija audiitoril hinnata vigade kogu

ulatust ja kogusummat projektis.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 30. novembri ja 30. aprilli seisuga tegevuste

elluviimise algusajast arvates. Esimene vahearuanne esitatakse perioodi 01.01.2024–

31.12.2024 kohta hiljemalt 30 päeva jooksul TATi kinnitamisest.

11.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 90 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 90 päeva jooksul tegevuste lõppemisest

arvates.

11.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi projekti aruanne) esitamise tähtaja

vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. Projekti aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande

andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

11.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud

tegevustest.

11.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

11.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt 15

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

pärast puuduste kõrvaldamist.

11.9. Koolituste puhul, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande

esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

11.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja

tulemuste kohta.

12. TATi muutmine

12.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

12.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi ametlikule e-posti

aadressile.

12.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

12.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

12.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud

juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek.

12.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiM esitab TATi muutmise

eelnõu elluviijale kooskõlastamiseks. Elluviija esitab oma märkused eelnõu kohta SiMi

määratud tähtajaks ja viisil.

12.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ÜSS2021_2027 sätestatule ja ühendmääruse §-

dele 34–37.

13.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb

tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

14. Vaidluste lahendamine

14.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse arbitraažikohtus.

15. IOMi staatus

15.1. Ühtki käesoleva käskkirja sätet ega sellega seonduvat ei loeta otseseks ega kaudseks

loobumiseks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni privileegidest ja

immuniteetidest ning vaidluste puhul tuleb kõnealuseid sätteid tõlgendada nendega

kooskõlas.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

1

Siseministri käskkirja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 3.3

„Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste

seletuskirja eelnõu

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse lõimumise ja siseturvalisuse valdkonna

suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused

panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi

„aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu

acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda

ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja

tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates

riikides“ täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijaks on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM).

Tegevusi toetatakse perioodil 01.01.2024–31.12.2026. TATi eelarve on 796 905 eurot,

sh AMIF toetus 75% (597 678,75 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25%

(199 226,25 eurot).

TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) esindajad.

Eelnõu on koostanud SiM välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180,

[email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise

ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson (tel 612 5042,

[email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega

nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond (EL) 2021/1147 (edaspidi AMIFi määrus) toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 3 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja

ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT

sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma,

seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

2

TAT sisaldab 16 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projekti eelarve“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid“;

11. punkt „Aruandlus“;

12. punkt „TATi muutmine“;

13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

14. punkt „Vaidluste lahendamine“;

15. punkt „IOMi staatus“;

16. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi

erieesmärgiga nr 3.

TATi vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalisuse

arengukava 2020–2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi

asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud

arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi

kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist

välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on

kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände

vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja

toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides.

TATi toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele prioriteetidele

vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele rahvusvahelistele raamistikele nagu

kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige

10.7: soodustada korrapärast, ohutut, regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste

liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja

ülemaailmse ohutu, kavakindla ja korrapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/

3

Safe, Orderly and Regular Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise

ja väärika tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on

kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise,

tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga.

Tõhus tagasisaatmispoliitika on kõikehõlmava rändehalduse oluline osa. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ, millega on kehtestatud ühised

nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmisel (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv), kohustab liikmesriike eelistama illegaalselt

riigis viibivate välismaalaste vabatahtlikku lahkumist sunniviisilisele väljasaatmisele. Selleks

peaksid liikmesriigid pakkuma tõhustatud tagasipöördumisalast abi ja nõustamist ning

kasutama parimal viisil ära EL-i pakutavaid asjakohaseid rahastamisvõimalusi4.

Kui kehtiv ELi õigus ei näe ette raamistikku vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise programmide loomiseks ning haldamiseks, siis uuesti sõnastatud

tagasisaatmisdirektiivis5, mille üle toimuvad triloogid Euroopa Parlamendiga, luuakse õiguslik

alus vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise riiklike programmide loomiseks.

Eelnõu art 14 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama programmid logistilise, finants-

ja muu materiaalse või mitterahalise abi andmiseks oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, et

toetada nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/18066 I lisas loetletud kolmandate riikide

ebaseaduslikult riigis viibivate kodanike tagasisaatmist. Sellise abi hulka võib kuuluda toetus

taasintegreerumiseks kolmandas riigis, kuhu tagasi pöördutakse.

2022. aastal oli ebaseaduslike piiriületuste arvu kasv liikmesriikides eriti suur (+61 % võrreldes

2021. aastaga) ning jõudis kõrgeimale tasemele alates 2016. aastast, kuigi kaugel 2015. aasta

tasemest. Ebaseaduslike piiriületuste arv suurenes ka 2023. aastal (+18 % võrreldes 2022.

aastaga). Sellest ajast alates on ebaseaduslike saabujate arv vähenenud peaaegu kõigil

rändeteedel. 2024. aasta jaanuarist septembrini vähenes ebaseaduslike piiriületuste arv

võrreldes 2023. aasta sama perioodiga 40 %. Kuigi ebaseaduslikud piiriületused on vähenemas,

on mõju rändele endiselt märkimisväärne. 2024. aasta esimese kuue kuu jooksul esitati EL+4

riikides ligikaudu 515 000 varjupaigataotlust ehk peaaegu sama palju kui 2023. aasta samal

ajavahemikul. Sellel jätkuval survel on suur mõju tagasisaatmissüsteemile, sest andmed

näitavad, et tagasi lükatakse märkimisväärselt palju varjupaigataotlusi, mille järel tehakse (või

tuleks teha) tagasisaatmisotsus. 2024. aasta esimeses pooles tehti ligikaudu 209 000

tagasisaatmisotsust nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes olid kinni peetud

ebaseadusliku riigis viibimise, viibimisaja ületamise (sealhulgas viisanõudest vabastatud

kolmandate riikide kodanikud) või elamisloa- või varjupaigataotluse tagasilükkamise tõttu.

Võrreldes 2023. aasta sama perioodiga on tehtud tagasisaatmisotsuste arv veidi vähenenud

(-9 %).

3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk

98), põhjenduspunkt 10. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0115 5 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ

ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel

muutmiseks. COM (2018) 634 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:829fbece-

b661-11e8-99ee-01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 6 Nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle

kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest

vabastatud. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1806

4

ELi tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks avaldas Euroopa Komisjon 2021. aastal ELi

vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia7. Strateegia eesmärgiks on

suurendada vabatahtlike tagasipöördujate arvu ja osakaalu Euroopast ja transiidiriikidest.

Selleks tuleb parandada tagasipöördujate toetamise kvaliteeti ja osalemist ning tugevdada ELi

meetmete sidusust ja juhtimist. Strateegia toob välja, et vabatahtlike tagasipöördumiste puhul

on võimalik paremini arvestada tagasisaadetava vajadusi ja ootusi, taasintegreerimise meetmed

omakorda võivad tagasisaadetaval aidata ületada sotsiaalmajanduslikke ja psühhosotsiaalseid

raskusi, millega nad oma kogukonda tagasi pöördudes kokku puutuvad ja muuta nende

tagasipöördumise kestlikumaks8. Seega võimaldavad vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise programmid tagada ebaseaduslikult ELs viibivate välismaalaste

humaansema, tulemuslikuma ja kestlikuma tagasipöördumise.

ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi tõhustamisel on suur roll Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ametil (edaspidi Frontex). Alates 2020. aastast on Frontexil mandaat toetada liikmesriike

vabatahtliku tagasipöördumise valdkonnas9. Frontex võib liikmesriigi taotlusel pakkuda

tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja

tagasisaatmisele järgnevat abi. 2024. a lõpu seisuga pakutakse taasintegreerimise teenuseid 38

kolmandas riigis, sõltuvalt eelarvelistest vahenditest on eesmärk hõlmata 50 kolmandat riiki.

Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardi10 eesmärgi kohaselt peavad kõik

liikmesriigid olema valmis kasutama Frontexi pakutavat vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise abi.

Paljudes EL liikmesriikides rakendab toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerumise (edaspidi VARRE, ka VARRE programm) programme IOM. Lisaks panustab

IOM ELi projektidesse, millega antakse kolmandatele riikidele abi tagasipöördunute

taasintegreerimisel kogukonda, võttes arvesse üksikisiku, kogukonna ja struktuurset tasandit.

Näiteks 2016. aastal käivitati ELi hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks rahastamisel ELi ja

IOM ühisalgatus, millega abistatakse vabatahtlikku tagasipöördumist ja kestlikku

taasintegreerimist Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ning

Põhja-Aafrikas.

IOM tegutseb rohkem kui sajas riigis enam kui 550 esindusega. Sellise tervikliku võrgustiku

olemasolu on ülioluline, et luua parem sidusus päritoluriikide riiklike programmide ja algatuste

vahel ning julgustada seeläbi partnerriike võtma suuremat vastutust oma kodanike

taasintegreerimise, tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi eest.

1951. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon IOM on juhtiv migratsiooni valdkonnas

tegutsev organisatsioon, mis töötab partnerluses nii riiklike, riikidevaheliste kui ka

vabaühendustega. IOM on olnud osa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO)

süsteemist rändeagentuurina alates 2016. aastast, omades rände kõikehõlmavat mandaati selle

kõigis mõõtmetes. IOMil on 175 liikmesriiki ja 8 riiki, millel on vaatleja staatus.

7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 8 Sealsamas, lk 2. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja

rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1896 10 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia

suunas- – COM(2023) 45 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A45%3AFIN

5

IOMi lähtub oma tegevustes enda põhikirjast, liikmesriikide poolt heaks kiidetud IOMi

siseprotseduuridest ja reeglitest ning 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja

puutumatuse konventsioonist.

IOMi laialdased teadmised kajastuvad sellistes raamistikes nagu „Assisted Volunatry Return

and Reintegration Framework for Assited Voluntary Return and Reintegration“ (2018), IOMi

ametlik tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimispoliitika (2021), samuti IOMi

koordineerivas rollis ÜRO rändevõrgustikus, mis on määratletud nii 2019. aastal ilmunud

dokumendis „Reintegration Handbook. Practical guidance on the design, implemenattion and

monitoring of the Reintegration assistance“ (Taasintegreerimise käsiraamat. Praktilised juhised

taasintegreerimisabi kavandamiseks, rakendamiseks ning jälgimiseks) kui ka IOMi

käsiraamatus „IOM Handbook on Proetction and Assistance to Migrants Vulerable to Violence,

Explotation and Abuse“ (Käsiraamat vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise kohta

haavatavate migrantide kaitsel ja abistamisel). Nõustamistööriistade komplekt „A Return“

(Tagasipöördumine) ilmus 2022. aastal ning koolituspaketid sidusrühmadele on

taasintegreerimise ning monitooringu teemadel veebis vabavarana saadaval.

Olles alaliselt rände päritoluriikides kohapeal, on IOM loonud tiheda koostöövõrgustiku

erinevate sidususrühmadega: riiklike ja kohalike ametiasutustega, rahvusvaheliste

organisatsioonidega, vabaühendustega, kogukondadega, EL agentuuridega. Seeläbi on IOMl

võimalik paremini pakkuda teenuseid, mis arvestavad tagasipöörduja aga ka vastuvõtva riigi

enda vajadustega. Lisaks saab koostöövõrgustik aidata kaasa programmi (kulu)tõhusamale

haldamisele, kuivõrd kohapealsed teenuseosutajad on kõige paremini kursis kohalike olude,

väljakutsete ja tavadega ning ka levinud suunamisradadega.

Eestis viib IOM VARRE programmi ellu juba alates 2010. aastast, alates 2021. aastast AMIFi

otsetoetusega. Selle kaudu on ebaseaduslikult Eestis viibival kolmanda riigi kodanikul, samuti

Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejal, rahvusvahelise või ajutise kaitse saajal, kes soovib

koduriiki naasta ja kellel puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid, õigus taotleda

tagasipöördumisel ja taasintegreerumisel erinevaid teenuseid nõustamisest kuni vajaduspõhise

abi osutamiseni.

Võrreldes Frontexi pakutavate tagasisaatmise ja taasintegreerimise teenustega, on riikliku

VARRE programmi geograafiline haare oluliselt laiem. Frontexi tagasisaatmis- ja

taasintegreerumisteenust saavad kasutada ainult liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad

kolmandate riikide kodanikud, aga VARRE programm võib potentsiaalselt pakkuda tuge ka

Eestis rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalastele, kes soovivad koduriiki

tagasi pöörduda. Koostöö IOMiga VARRE raames võimaldab seega paindlikumat lähenemist,

mis suudab arvestada migrantide ja Eesti valitsuse vajadustega, leida kiiremini tagasipöördujale

sobivaid lahendusi või kohandada programmi vastavalt rändeolukorrale.

Koostöö edukust näitab see, et VARRE programmi kaudu tagasipöördunud kolmandate riikide

kodanike arv on suurenenud. Vahepealsete aastate (2021–2022) madalam toetuste saajate arv

tuleneb eeskätt COVID-19 pandeemiast tingitud reisipiirangutest.

6

Eestist lahkuma kohustatud välismaalaste arvu silmas pidades on VARRE programmis

abistatute hulk jäänud siiski väheseks.

Sundtäidetava lahkumisettekirjutuse alusel riigist lahkunud

Vabatahtliku lahkumisettekirjutuse tähtaja jooksul riigist lahkunud

Toetatud vabatahtliku lahkumise raames riigist lahkunud isikud

2018 155 666 45

2019 208 1000 132

2020 108 989 129

2021 104 1089 40

2022 111 971 43

2023 170 863 93*

2024 142 633 46*

*IOMi esitatud andmed

VARRE programmi arendamisel on seega oluline võtta arvesse nii programmi varasemal

rakendamisel saadud kogemusi kui ka ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegias seatud eesmärke, sh Frontexi laienenud rolli ELi ühtses tagasisaatmissüsteemis.

VARRE programmi rakendamisel tuleb tõhustada kõigi tagasisaatmise ja taasintegreerimise

protsessis osalejate (eeskätt IOM, PPA, Frontex) vahelist koostööd ja koordinatsiooni

tagasisaatmisega seotud abi osutamisel, et vältida tegevuste dubleerimist ja toetuste ostlemist

samade teenuste osutamiseks. See eeldab, et erinevate partnerite pakutava abi kvaliteet ja sisu

olulisel määral ei erine.

VARRE programmi raames pakutavad teenused peavad arvestama tagasisaadetava

individuaalseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja täitma

tagasisaatmispoliitika eesmärke. See tähendab, et tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud

ning saabumisjärgset abi võib tagasipöördujale anda vaid juhul, kui isik vajab abi ja tal

puuduvad endal rahalised vahendid tagasipöördumise korraldamiseks. VARRE programmiga

peavad igal juhul saama liituda ka need ebaseaduslikult Eestis viibivad välismaalased, kes

7 8

29 17

23 28 40

82

45

132 129

40

43

0

20

40

60

80

100

120

140

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tagasipöördumised 2010 - 2022

7

soovivad tagasi pöörduda, kuid kelle lahkumiskohustus on muutunud sundtäidetavaks või kes

kuuluvad kohe riigist väljasaatmisele. Taasintegreerumisabi peab jääma vajaduspõhiseks,

võimalusega jätta välja riigid või isikute rühmad, kellele toetus ei pruugi olla valitsuse otsuse

kohaselt põhjendatud (näiteks viisavabad kolmandad riigid) või kui see on SiMi ettepanekul

vajalik toetuse väärkasutamise vältimiseks.

Lisaks tuleb programmi elluviimisel arvesse võtta ka IOMi juhiseid teatud riikidesse toetatud

vabatahtliku tagasipöördumise piiramise ja peatamise kohta. Abi saab anda vastavalt

tagasipöörduja vajadusele kas osaliselt või erinevate osade kombinatsioonina.

Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine

seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust

tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku

tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid,

kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses

tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/106011 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 on sätestatud

horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste

elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus,

mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja

puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE

2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse

tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile.

Projekti ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja

edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste

lõimimisega. Projektis toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja

vanuse kohta. Kui see toetab koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel. Võimalusel

seatakse eesmärgiks tagada ligipääsetavus koolituste toimumise kohale, koolitusega seotud

informatsioonile nii enne kui pärast sündmust ning koolitusel edastatavale informatsioonile ja

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

8

õppematerjalidele nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue)

inimestele.

ÜSM-i artiklis 9 p 4 on sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega.

DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/85212 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi

kliimapakti eesmärke. Projekti rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja

keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid vastavalt IOMi sisereeglistikule. Elluviija korraldab

sündmusi keskkonnahoidlikult.13

TATi tegevused viiakse ellu elluviija tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat

olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri

6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkide täitmisele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub

vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning

kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli

ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide

täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja

arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast

tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse

kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete

saavutamisele.

TATi raames viiakse ellu projekt, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures

näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 13 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

9

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema

tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi

jooksul.

Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

Punktis 2.1 on kirjeldatud projekti „Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmi rakendamine“ tegevused ja eesmärk.

Projekti raames viiakse ellu seitse peamist tegevust:

1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist

Tagasipöördumisnõustamise kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud ELi

tagasipöördumisnõustamise raamistiku, millega antakse liikmesriikide organisatsioonidele

suunised nõustamisstruktuuride loomiseks, haldamiseks ja arendamiseks liikmesriikides.

Raamistikus tehtavaid soovitusi tuleks järgida ka VARRE programmi raames pakutava

nõustamistegevuse arendamisel, tagades, et nõustamist pakutakse erinevates rändeprotsessi

etappides, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses, ja kohtades, nt

kinnipidamiskohtades, ning erinevatel viisidel (vahetud kohtumised, veebikohtumised, e-posti

teel vms). Seejuures on oluline tihe koostöö PPA menetlejate ning nõustajatega, et

tagasipöördumise ja taasintegreerimise abi pakkumisel leida kõige sobilikumad lahendused.

Uuringud on näidanud, et mida paremini informeeritud on tagasipöörduja enne

tagasipöördumist, seda paremad on tema võimalused taasintegreeruda. Sellest tulenevalt on ka

väga oluline, et kogu teavitustegevus oleks erivajadusega inimestele ligipääsetav.14

Tagasipöördumisnõustamist antakse abisaajatele silmast silma IOMi büroo ruumides ja/või

telefoni ja e-posti teel. See hõlmab vabatahtliku tagasipöördumise üksikasjade ja tingimuste

arutelu.

Vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamiseks on lisaks individuaalsele nõustamisele

vaja tõsta üldist teadlikkust programmi võimalustest. Lisaks tagasisaatmissüsteemi peamiste

sidusrühmade toetamisele näeb IOM vajadust pakkuda ka ajakohast ja objektiivset teavet

VARRE programmi, Eesti vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise süsteemi ja

sellega seotud toetusskeemide ning päritolumaa teabe kohta ka neile osalejatele, kes ei ole

tagasisaatmisprotsessiga otseselt seotud, kuid kes on Eestis rändajate jaoks olulise tähtsusega.

Nende hulka kuuluvad diasporaa kogukonnad, vabatahtlikud, vabaühendused ja

teadusasutused, ka meditsiinitöötajad, lastekaitse- ja noorsootöötajad, kes töötavad peamiselt

kohalikul tasandil, välisesindused Eestis jt. IOM püüab jõuda teavitustegevusega erinevate

kasusaajate rühmadeni, sealhulgas otse rändajateni ja sidusrühmadeni, kes on VARRE

programmist võimalikku kasu saavate rändajatega kontaktis. Selleks pakub IOM erinevaid

teavitusteenuseid, sealhulgas külastusi Vao ja Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskustesse,

võrgustike loomist ja teabe pakkumist VARRE kohta saatkondadele ja

diasporaaorganisatsioonidele ning teabe jagamist teistele rände- ja varjupaigavaldkonnas

töötavatele isikutele, kes on oma töö kaudu rändajatega otseses kontaktis. Teavitusmaterjal

erinevatele sidusrühmadele ja rändajatele endile tehakse kättesaadavaks sobivas vormis ja

sobivaid kanaleid ja tööriistu kasutades, näiteks sotsiaalmeedia kaudu.

14 https://www.un.org/en/content/disabilitystrategy/

10

Kõik projekti raames pakutavad võrgustike loomise ja teabevahetuse vormid aitavad luua

jätkusuutlikke suhteid ja parandada koostööd paljude vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise protsessidega otseselt või kaudselt seotud osaliste vahel. Projekti jooksul

loodud kontakte ja võrgustikke saab kasutada ka tulevaste algatuste jaoks. IOMi kodulehte

uuendatakse regulaarselt ning see pakub erinevatele sihtrühmadele aja- ja asjakohast teavet

Eestist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise kohta.

2. Tagasisaatmiseelse abi andmine

Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis viibides

vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda tagasipöördumiseks vajalike

reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude tõendite (nt COVID-19 testi tõend)

hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti võib

tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja toitlustamist

Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel.

3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine

Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist reisimisel

vastuvõtvasse riiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid, enamasti

lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui tagasipöördumine

toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või toitlustust läbisõidul. Lisaks

tagasipöörduja vajaduste hindamisele ja asjakohaste meetmete kasutamisele kogu

tagasisaatmise jooksul võib liikumise ajal osutatav abi (näiteks meditsiinilise tugiteenuse ja/või

saatjate näol) olla haavatavas olukorras olevate rändajate jaoks eriti oluline.

4. Saabumisjärgse abi andmine

Lennujaamas pakutav abi sisaldab üldjuhul kuni 50 euro suurust rahalist toetust, et katta

esmased vajadused, näiteks reisimine lõppsihtkohta päritoluriigis. Täiendavaid toetusi saab

eraldada lühiajaliseks majutuseks või arstiabiks, lasteaia- või koolikoha leidmisel vms.

Arvestades, et saabumisjärgne abi sõltub suuresti isiklikest vajadustest, võib toetust maksta ka

sularahas tingimusel, et makstav summa ei ületa üldjuhul 350 eurot tagasipöörduja kohta.

5. Taasintegreerimise abi andmine

Mitterahalist vajaduspõhist ja isiku kestlikku tagasipöördumist võimaldavat

taasintegreerimisabi saab anda selleks, et toetada tagasipöördujat tööturule sisenemisel,

sealhulgas oma väikeettevõtte asutamisel, kvalifikatsiooni tõstmisel või uue eriala

omandamisel (koolitused, kutseõpe) vms. Taasintegreerimise abi määr ei või üldjuhul ületada

1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel võib pärast SiMiga konsulteerimist ja positiivse

tagasiside saamist taasintegreerimise määra tõsta üle 1400 euro abisaaja kohta.

Taasintegreerimistoetuste puhul tuleb võimaluse korral arvestada vastuvõtva riigi enda

tööturuvajadustega, mistõttu taasintegreerimisteenuste loomisel ja pakkumisel on oluline teha

tihedat koostööd päritoluriikide riigiasutuste ja kohalike kogukondadega.

Taasintegreerimise kulud katab esialgu sihtriigi IOMi esindus, mille hüvitab hiljem elluviija

(nn toetustasu sihtriigi IOMi esindusele);

11

Ülalkirjeldatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse VARRE programmis

osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike

erivajadustega ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes

osalemiseks.

6. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse

statistikat15, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid tagasisaatmise liigi

ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Määrus 2024/1358, millega luuakse sõrmejälgede

võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi

kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)]

tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja

kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja

Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega

õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud) võeti vastu 14. mail 2024. Nimetatud EL õigusest

tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega parandatakse

teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti. Selle üksikasjad lepitakse

IOMi ja PPA vahel ühiselt kokku programmi elluviimise perioodi alguses ja enne infovahetuse

algust.

7. Koolitused

IOM pakub koolitusi PPA ametnikele, KOV ametnikele ja vabatahtliku tagasipöördumisega

kokku puutuvatele ametnikele ning näeb koolitustest võimalikku kasu ka erinevatele

rändajatega töötavatele sidusrühmadele. Osa koolitusi on suunatud vaid PPA ametnikele,

näiteks koolitused parendamaks tööd haavatavates olukordades olevate rändajatega. IOMil on

laialdased teadmised vabatahtliku tagasipöördumise kõigi asjakohaste aspektide koolituste

läbiviimisel; IOMil on erinevad koolitusmaterjalid kohe saadaval, mis on kohandatud ja testitud

erinevates riikidest lähtuvalt riigi vajadustele ja kontekstile. Materjale saab kohandada ka

vastavalt Eesti vajadustele ja kontekstile. Koolitusi saab pakkuda teistele tagasisaatmise

protsessi kaasatud asutuste või organisatsioonide töötajatele, samuti saab koolitada ühiselt

rändevaldkonnas tegutsevaid ametnikke, erinevate vabaühenduste liikmeid, kohalike

omavalitsuste ja saatkondade töötajaid. Sellised ühiskoolitused võivad olla kasulikuks

platvormiks erinevate osalejateni jõudmisel ja erinevate spetsialistide vaheliste võrgustike

loomisel, millel on vabatahtliku tagasipöördumise toetamisel oma roll, näiteks võimalike

kasusaajate suunamisel PPA ja IOMi nõustamisele ja abile. Selline võrgustike loomine ja

suutlikkuse suurendamine aitavad tugevdada ka üldist koostööd riiklikus VARRE süsteemis.

Koolitustegevuste tulemusena arvestavad oma põhitegevuses tagasisaatmisvaldkonnas

tegutsevad ametnikud, kohalike omavalitsuste töötajad, diasporaade ning teiste rändeprotsessis

osalevate isikute esindajad, kes puutuvad või võivad sihtrühmaga kokku puutuda, VARRE

eripäradega, teadvustavad vabatahtliku lahkumise eeliseid, sh paranevad oskused sihtrühma

liikmete soost, erivajadusest, vanusest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms

tuleneva erineva olukorra ja vajadustega arvestamiseks ja sihtrühma suhtes stereotüüpsete ja

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006

12

eelarvamuslike hoiakute vältimiseks.

Elluviija peab nii suures ulatuses kui võimalik tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse

ligipääsetavuse. Füüsilise keskkonna puhul on oluline tagada tasapinnaline ratastooli, karkude

ja rulaatoriga liikumise võimalus. Sõltuvalt erivajadusega inimesest on näiteks kohane

invatualeti olemasolu või lihtsas keeles teavitus. Samuti tuleks täiendavalt pakkuda lahendusi

nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kui neid on sihtrühmas ning vastavalt nende vajadusele

tagada nt kirjutustõlge vms. Digitaalse ligipääsetavuse puhul on oluline veebikoolitustel tagada

osalemise võimalus. Sh vajadusel viipekeeletõlge, kirjutustõlge ning osalejatele vajalikud info

ja kommunikatsioonitegevused. Igasuguse ligipääsetavuse tagamise puhul tuleb eelnevalt

kaardistada, mis lahendusi sihtrühma liikmed vajavad, et ressursse kokku hoida. Samuti on

soovitatav konsulteerida ligipääsetavuse spetsialistiga

Punkt 3 „Riigiabi“

Punkt 3 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi.

TATi eesmärk on läbi projekti tegevuste aidata kaasa kolmandate riikide kodanike

vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki. Riigiabi reguleerivad ELi

õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise

lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne

nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu

praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad

järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit

kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

Toetatavate tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmisega.

Toetust antakse riigi poolt ja toetus on valikuline, kuid toetus ei moonuta konkurentsi ja

kaubandust liikmesriikide vahel. Samuti ei anta toetust majandustegevuse toetamiseks.

Tegevused, mis on meetme raames abikõlblikud, on seotud toetatud vabatahtliku

tagasipöördumisega. Toetus võimaldab aidata elluviijal nõustada otsest sihtrühma, aidata neil

lahkuda Eestist kolmandasse riiki ning tõsta läbi koolituste valdkonnaga seotud isikute

teadlikkust peamisest sihtrühmast ja toetatud vabatahtlikust tagasipöördumisest.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib, on

siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud ostumenetlusega, mille

tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega

konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning

tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2026. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks

2026 saavutatav sihttase. 2026. a sihttase on 60% AMIF rakenduskavas seatud 2029. a

sihttasemest. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on kaks AMIFi määrusest

tulenevat tulemusnäitajat. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud toetatava tegevuse

elluviimise varasema kogemuse alusel, et oleks tagatud järjepidev toetatud vabatahtliku

13

tagasipöördumise teenus ja kajastatud ka AMIF rahastamiskavas. Vaatamata sellele, et

majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud,

ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui

sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse:

Väljundnäitajad:

 taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv;

 koolitustegevuses osalejate arv.

Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Aruandluse

puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitaja:

 vabatahtlikult tagasipöördunute arv.

Euroopa Komisjoni antud AMIFi väljund- ja tulemusindikaatorite juhistes on loodud seos

väljundnäitaja „taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv“ ja tulemusnäitaja „välja

saadetud tagasipöördujate arv“ vahel. AMIFi tulemusnäitaja „välja saadetud tagasipöördujate

arv“ andmeid kogub ja raporteerib SiM-le PPA, IOM vastavaid andmeid ei kogu ning

raporteerimise kohustus puudub.

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1. nimetatud projekti eelarve ning AMIFi ja riikliku

kaasfinantseeringu määr.

TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3

„Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ eelarvest on seotud tegevuse jaotamisega kaheks

perioodiks, 2024–2026 ja 2027–2029, millest esimesele perioodile on kavandatud 60% ja

teisele 40%.

Maksimaalselt 180 000 eurot kogueelarvest on eraldatud taasintegreerimise abiks, see

moodustab 60% rakenduskavas eraldatud taasintegreerimise abist. Summat pole võimalik

suurendada rakenduskava muutmata.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.

14

TATis sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on

näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust

tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud ja millele kohalduvad

vastavalt ühendmääruse § 16 lõikele 5 erisused. IOMi ja TATi projekti kontekstis on erisusteks

panus ÜRO pensionifondi kompensatsiooniplaan, lapsetoetus, IOMi ravikindlustus (MSP

premium floor) MSPga ühinemise kulu, puhkusetasu, terminal emolument (loetelu pole lõplik).

Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud

personalikulu on otsene kulu. Projekti peamisi tegevusi (nõustamine, reintegratsioon,

koolitamine) toetavad ametikohad nagu assistent, finantsjuht loetakse kaudseks kuluks. Kui

projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta

täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise

käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka

koolituseksperdi või nõustaja ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded

ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TATis on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus

tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel,

seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelnevalt

kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab sellistest

tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada kaudsete kulude tasumist ega kulu aluseks

olevaid arvestusmetoodikaid. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle

pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid

kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu

on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse

ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult

abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles

siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab

maksetaotluse esitamisel või ettemakse tõendamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi

alusel automaatselt.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud.

Elluviijal on ühendmääruse § 30 kohaselt õigus taotleda mitte riigiabi ettemakset. Arvestades

kavandatud tegevuste iseloomu, projekti pikkust, asjaolu, et elluviija saab esitada aastas vaid

ühe ettemaksetaotluse, on ettemakse maksimaalseks suuruseks 40% määratud toetuse summast.

Elluviija põhjendab SiMi-le ettemakse vajalikkust. Järgmise ettemakse tegemiseks peab

eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi

ulatuses. Elluviija esitab SiM-le ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid

15

hiljemalt TATis ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist TATis sätestatud tähtajaks tõendanud, on elluviija

kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja

ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse

väljamaksmisele kuuluva toetusega. Ettemaksena saab anda kuni 95% toetusest, viimased kuni

5% toetusest makstakse välja pärast tegevuste lõppemist.

Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord

kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea.

Maksetaotluste esitamise kohustus puudub, kui elluviija kasutab ettemakset. Ettemakse

kasutamise perioodi määramisel on lähtutud maksetaotluse esitamise sageduse analoogiast.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-s 10 toetuse saajale

sätestatud kohustused, arvestades AMIFi määruse artiklis 22 toodud regulatsiooni.

Ühendmääruse § 11 kohustuse täitmise puhul lähtutakse asjaolust, et Euroopa Komisjon on

IOMi kohaselt hinnanud (pillar assessed)16 ning tunnistanud hankimise (procurement) samba

positiivseks, st et elluviija järgib hanke- ja ostumenetluse puhul siseregulatsiooni.

Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud

logo jooniseid.

SiM sisestab projekti struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist

projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste

eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse

optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas –

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust

taotlema ei pea.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi

koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks.

Punkt 10 „Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid“

Punktis sätestatakse rahvusvahelisele organisatsioonile, keda on Euroopa Komisjon kohaselt

hinnanud, kohalduvad juhtimiskontrollide ja auditite läbiviimise erisused mis tulenevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/104617, ÜSMist ja AMIFi

määrusest.

16 Euroopa Komisjoni kiri liikmesriikidele Ref. Ares(2024)2145250 – 21/03/2024 „Information note on the pillar

assessment status of the International Organization for Migration (IOM)“ 17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. juuli 2018. a määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu

üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL)

nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL)

16

Sama EK hindamise käigus said kaks sammast negatiivse hinnangu – 7. Toetuse saamise

välistus (exclusion from access to funding) ja 8. Toetuste kohta teabe avaldamine (publication

on information on recipients).

Kui liikmesriik kavatseb teha koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, mille hinnang on

ainult osaliselt positiivne, näiteks IOMi puhul, mille 7. ja 8. sambaga seotud eeskirju, süsteeme

ja menetlusi on hinnatatud negatiivselt, peaks liikmesriik hindama, kas rahvusvahelise

organisatsiooniga sõlmitud lepingutesse on vaja lisada järelevalvemeetmed.

Käesoleva TATi raames täiendavaid järelevalvemeetmeid ei kohaldata.

Tulenevalt Euroopa Komisjoni juhistest18, mis täpsustavad eelnevalt loetletud õigusaktides

sätestatut, esitab rahvusvaheline organisatsioon iga aasta 15. oktoobriks KA-le kõigi asjaomase

liikmesriigi programmist kaasrahastatud projektidega seotud raamatupidamise aastaaruanded.

See tähendab, et punktis 10.4. toodud SiM-le esitatav aruanne ja sõltumatu auditeerimisasutuse

arvamus peab kajastama TATist rahastatud projekti infot.

Punktis sätestatakse juhud, mil elluviijale rakenduvaid lihtsustusi ei kohaldata. Samuti juhud,

mil kontakteerutakse elluviija audiitoriga.

Punkt 11 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi. Arvestades TATi tagantjärele jõustamist ja tegevuste

tegelikku algust 2024. aastal, esitab elluviija esimese aruande 30 päeva jooksul TATi

kinnitamisest.

Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud

tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud

horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Punkt 12 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat

halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimusel,

et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et

nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom)

nr 966/2012 18 Information note on the provisions in the HOME funds concerning management verifications and audits of

projects implemented by international organisations; Ref. Ares(2024)3218986 – 02/05/2024; edastatud

elluviijale 13.05.2024.

17

TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Enne

TATi muutmist elluviija tehtud abikõlblikud kulud hüvitatakse.

Punkt 13 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 14 „Vaidluste lahendamine“

Punktis nimetatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidluste lahendamise koht.

Punkt 15 „IOMi staatus“

TAT võtab arvesse, et IOMiga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise

heakskiitmise seaduse19 kohaselt on Eesti Vabariik ühinenud IOMiga alates 30.11.2004,

sealhulgas kehtib Eesti suhtes IOMi põhikiri20, mille punktid 27 ja 28 määratlevad IOMi

õigusliku staatuse, eesõigused ja puutumatuse. Lisaks on Eesti Vabariik ja IOM on sõlminud

23.10.2001 koostöölepingu, mille 3. artikli kohaselt rakendatakse organisatsioonile eesõigusi

ja puutumatust 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse

konventsiooni21 kohaselt.

Punkt 16 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

III Käskkirja vastavus EL õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL

õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046,

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TATi raames elluviidav projekt

on suunatud vabatahtliku tagasipöördumise süsteemi tõhustamisele. Vabatahtliku

tagasipöördumise süsteemi tõhustamine aitab kaasa nii tagasipöördujate õiguste tagamisele kui

ressursside optimaalsemale kasutamisele.

2023. aastal tehti 488 000 tagasisaatmisotsust. 2024. aasta esimeses pooles tehti ligikaudu

209 000 tagasisaatmisotsust nende kolmandate riikide kodanike5 suhtes, kes olid kinni peetud

ebaseadusliku riigis viibimise, viibimisaja ületamise (sealhulgas viisanõudest vabastatud

kolmandate riikide kodanikud) või elamisloa- või varjupaigataotluse tagasilükkamise tõttu. Kui

2020 ja 2021 aastal suudeti täita 25% tagasisaatmisotsustest, siis 2022 ja 2023 aastal oli see

19 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise

heakskiitmise seadus, RT II 2004, 34, 126. 20 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikiri, RT II 2004, 34, 126. 21 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti

Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seadus, RT II 2008, 9, 24.

18

madalam kui 20%. Peamine põhjus, miks EL tagasisaatmiste määr on väga madal, seisneb

kolmandate riikide tahtmatuses teha koostööd oma kodanike tagasivõtmisel. Mitmed

kolmandad riigid on tagasivõtmise tingimuseks seadnud, et isik peab soovima vabatahtlikult

oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Seetõttu vabatahtliku tagasipöördumise

soodustamine mitte üksnes ei suurenda EL-ist tagasisaatmiste arvu, vaid see on tihti ainukeseks

võimaluseks tagasisaatmisotsuseid täitmisele pöörata.

Taasintegreerumise meetmed tagavad, et välismaalase tagasipöördumine on jätkusuutlik.

Lisaks aitavad need suurendada vastuvõtvate kogukondade, erasektori ja kohalike

sidususrühmade suutlikkust ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust

puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest, IOM oma protseduurireeglitele ning SiM vastavalt isikuandmete kaitset

reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja

valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste

puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija

tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti

aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija

selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile.

Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood,

eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri.

Väärib märkimist, et IOM on Euroopa Komisjoni läbi viidud hindamise tulemusel saanud

isikuandmete kaitse samba (pillar for protection of personal data) puhul positiivse tulemuse.

Selle kohaselt kohustub IOM kohaldama asutusesiseseid isikuandmete kaitse eeskirju ja

menetlusi.

V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.

TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis

4.

2. TATi põhjendatus

TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4. ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija IOM, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud

seletuskirja punktides 1. ja 2.

19

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Kliimaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

24.02.2025 nr 14-13.3/78-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku

tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise

tingimused

Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021–2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 3.3 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“

eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu

Lisa 2. Seletuskirja eelnõu

Lisa 3. Seletuskirja lisa