Garaaži pinna üürileping Tehnika 8 Türi

ÜÜRILEPING nr KPJ-4/2023-157

AS Taure, registrikood 10025219, asukoht Tehnika 8 Türi Järvamaa 72231 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Jürgen, Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi nimetatud

üürnik), mida esindab volikirja alusel haldusteenuste direktor Karel Aasrand ja

Päästeamet, registrikood 70000585, asukoht Raua 2, Tallinn 10124 (edaspidi nimetatud kasutaja), mida esindab peadirektori 25.04.2019 käskkirja nr 1.1-3.1/127 alusel peadirektori asetäitja Andreas Anvelt,

edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, leppisid kokku alljärgnevas:

1. Lepingu ese

1.1. Lepinguga annab üürileandja tasu eest üürniku valdusesse ja kasutusse aadressil Järvamaa, Türi vald, Türi linn, Tehnika tn 8 avatud garaaži pinna, uks nr. B6.

1.2. Üürileandja annab üürnikule kasutada veoautode töökoja nr. B6 uksega hoones 53 m2 suuruse pinna.

1.3. Leping kehtib 23.10.2023 – 30.11.2023.

2. Üüri ja kõrvalteenuste tasu

2.1. Tasu arvestamine algab 23.10.2023.

2.2. Üürnik tasub üürileandjale objekti valdamise ja kasutamise eest üüri 250 (kakssada viiskümmend) eurot kalendrikuus, millele lisandub käibemaks ning mis sisaldab kõiki

kõrvalteenuste kulusid (edaspidi nimetatud „üür“). 2.3. Üürnikul on täiendavate kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid

vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu

sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.

2.4. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest. Arve saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arved, mis vastavad Eesti e-arve

standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.

2.5. Arve tasumise tähtaeg on 14 (neliteist) kalendripäeva arve saamisest arvates.

3. Üüripinna kasutamine ja valdamine

3.1. Üüripind on üürileandja poolt antud kasutaja kasutusse ja valdusesse 23.10.2023 seisuga.

3.2. Üürileandja on kohustatud võimaldama kasutajal üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis

tahes viisil ohustada või häirida kasutaja poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või kasutaja ja/või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate

kohustuste täitmist.

2

3.3. Üürileandja tagab lepingu eseme kasutamise võimaluse ööpäevaringselt ehk 24/7, tagades juurdepääsu ning hoones vähemalt +1 temperatuuri.

3.4. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,

sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt kasutajaga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha,

ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.

3.5. Kasutaja kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja

tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 3.6. Kasutaja kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab

teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui kasutaja installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku või kasutaja kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

3.7. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,

logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku või kasutaja sümboolika, mille

kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning

reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

3.8. Üürnik või kasutaja teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud

avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

3.9. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste

täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibiva id

isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimise l hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4. Üüripinna valduse üleandmine 4.1. Üüripind oli üürnikule üleandmisel sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja

heakorrastatud. 4.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-

vastuvõtmise kolmepoolse akti koos fotodega, mis pärast allkirjastamist saab lepingu

lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või

täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 4.3. Üürnikul ega kasutajal ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda

üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui

üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui

see on lubatud üürnikule.

5. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.1. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks sihtotstarbel kasutatav, ja

kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

3

5.2. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.3. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni

jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. 5.4. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, vastavate tööde tegemiseks vajalike

materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada punktides 5.1–5.3

nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule või kasutajale ei ole põhjendatult

vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on üürnikul õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

6. Lepingu lõpetamine

6.1. Pooled on kokku leppinud, et poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesolevas lepingus sätestatud juhtudel.

6.1.1. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 6.1.1.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

6.1.1.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 6.1.1.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt; 6.1.1.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku või kasutaja poolt;

6.1.1.5. seaduses või muul alusel. 6.2. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30

päeva ette, järgnevatel juhtudel:

6.2.1. üürnik ei ole tasunud üüri vähemalt kaks kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kahe kuu eest maksmise le

kuuluva üüri summa; 6.2.2. üürnik või kasutaja tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb

üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja

selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest

arvates. Üürnikul või kasutajal on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas

riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 6.2.3. üürnik või kasutaja annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku

kasutusse ning üürnik või kasutaja ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates;

6.2.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolus id

arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

6.3. Üürnikul ja kasutajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt

30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 6.3.1. kasutajal ei ole võimalik üüripinda sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna

lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik

või kasutaja ei vastuta; 6.3.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumis t

kõrvaldanud ka üürniku või kasutaja antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul.

4

Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid jm;

6.3.3. üürnikult või kasutajalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvis id

kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 6.4. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega

sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda,

kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas.

6.5. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist.

7. Üüripinna tagastamine üürileandjale

7.1. Üürnik ja kasutaja tagastavad üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

7.2. Üürnik ja kasutaja tagastavad üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgse le kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning

üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik ja kasutaja peavad üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama neile kuuluvast varast.

7.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise kuupäeva seisuga üüripinna üleandmise-vastuvõtmise kolmepoolse akti. Üüripinna valduse üleandmise- vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa.

7.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta lepingu punktis 7.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused lepingu punktis 7.3 nimetatud aktis ning

juhul kui üürnik või kasutaja vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult või kasutajalt üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

7.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik millisel poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab

pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad kõik pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab

proportsioonid, millises ulatuses iga pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul

ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

8. Vastutus

8.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik või kasutaja on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on

põhjustatud üürniku või kasutaja või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul või kasutajal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku või kasutaja poolt üüripinnale lubatud isikuks on

üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.

8.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmise l

5

on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole ühelgi poolel õigust

nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

8.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahend ite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei

välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.

8.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60

päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

8.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

8.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude

saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

8.7. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu

rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

8.8. Kui üürnikust või kasutajast tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik

viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul või kasutajal kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb

üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning

üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.

8.9. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik või kasutaja ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa kasutaja üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri maksmisest keelduda. Kui

üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku või kasutaja poolt

üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.

9. Konfidentsiaalsus

9.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes

dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas kontaktisikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

6

9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajate le,

pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tuleneva lt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud

osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

9.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilis i

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

9.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

9.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,

lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse

kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10. Mitmesugust

10.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja

informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poolte üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet

võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.

10.2. Üürileandja kontaktisik on Toomas Jürgen, telefon 504 8564, e-mail [email protected].

10.3. Üürniku kontaktisik on Mirjam Aruvälja, telefon 530 72 795, e-mail [email protected].

10.4. Kasutaja kontaktisik on Ilmar Koppel, telefon 519 86 188, e-mail

[email protected]. 10.5. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teisi pooli

viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.6. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse

läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või

selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette

nähtud korras. 10.7. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 10.8. Ükski pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teiste poolte

eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja

kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse lepingu punktis 1.1 sätestatud sihtotstarbel.

10.9. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada

kirjalikus vormis. 10.10. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute

isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud

7

lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel.

10.11. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on

kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel.

11. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.

Üürileandja Üürnik Kasutaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Jürgen Karel Aasrand Andreas Anvelt juhatuse liige haldusteenuste direktor peadirektori asetäitja AS Taure Riigi Kinnisvara AS Päästeamet