Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis" läbiviimine

Lisa

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDIST

PERIOODIKS 2014–2020 TOETUSE ANDMINE Juhend toetuse taotlejale

Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis

Tallinn 2021

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID ....................................................................................................3

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................4

TERMINID ...............................................................................................................................5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED ..............................................................................7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale ...........................................................................................7

1.2. Projekti sobivus..........................................................................................................8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ..................................................................8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ..........................................................................9

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid.................................................................................9

1.6. Taotluse esitamine....................................................................................................10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD ............................................................................................10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg ................................10

2.2. Sihtrühmad ...............................................................................................................15

3. TAOTLUSTE HINDAMINE ...................................................................................16

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll .........................................16

3.2. Taotluste sisuline hindamine ....................................................................................18

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ........................................................................................19

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE .................................20

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused ........................................20

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine .....................................................................20

4.3. Toetuslepingu muutmine..........................................................................................20

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ...............................................21

6. AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................22

3

KASUTATUD LÜHENDID

AA – auditeeriv asutus AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EL – Euroopa Liit EK – Euroopa Komisjon SiM – Siseministeerium

VA – vastutav asutus VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks 2014–

2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga- , täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriik ide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel. Eesti riiklik programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valis-

vahendid/varjupaiga-rande-ja- integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise

aluseid, aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste SiM-i kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-st (75% projekti kogueelarvest) ja riigieelarvelistest (25%

projekti kogueelarvest) vahenditest.

Taotlusvooru nimetus: „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis“

Taotluste esitamise tähtaeg: 16.09.2021. a kell 11:00

Kontaktisik: Martin Eber, SiM-i välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]. Lisateavet võib küsida e-posti teel kontaktisikult. SiM avalikustab kõik küsimused ja vastused kodulehel.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale

projekti lõpparuande esitamist. AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse saaja

kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul; VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine on AMIF-i AA-ks

määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus (põhiõigusakt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus, mis on minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldava l

viisil.

Kohanemisprogramm Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“, millega kehtestatakse välismaalase,

Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemise tingimused ning kohanemisprogrammis osalemisse suunamise

kord.

6

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav dokument Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning

palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2020-1).

Rahvusvahelise kaitse saaja Kolmanda riigi kodanik, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks direktiivi 2011/95/EL tähenduses või

ajutise kaitse saajaks nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ja kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba.

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL- i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid ja/või

põhitegevusalad toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks, eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-i

VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i rakendamise l VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb vastutava asutuse

ülesannete täitmisel SiM-i rahandusosakond.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad

olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate

tegevuste ja kulude abikõlblikkuses. Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks ja partneriteks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad vastavad

planeeritud tegevustele. Taotlejal peab olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.

Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ja/või partner ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni taotlusvooru

hindamise ajal;

 taotleja ja/või partner, projektimeeskonna liige või projekti elluviimist toetav isik ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;

8

 taotlejal ja/või partneril ning nende kaasatud ekspertidel on varasem kokkupuude ning taotlusvooru eesmärgile sarnaste tööde läbiviimise kogemus

kommunikatsioonivaldkonnas ja veebiväljaande haldamise/arendamisel

Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega

abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1-8, artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitme test riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase

teabe SiM-ile.

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru eesmärkide elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast selle lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste jm materjalide avaldamine trükitud ja/või elektroonsel kujul (välja arvatud

koolituste jaotusmaterjalid koolitusel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui nimetatud

materjalide käsikirjad/projektid on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud SiM-ga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav

elluviimine ning tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti elluviimist toetavate asutuste esindajad (k.a. SiM). AMIF-i vastutava asutuse esindaja

(SiM välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormi punktis 11.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös

toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused. Soovitav

on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja

9

otsustab ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama taotlusvormil projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta projekti meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululi igi

„Kaudsed kulud“ alla.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus saadud sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75%

projekti kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 protsenti otsestest

kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud . Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad veebilehe lt https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/amif-taotlusvoorud.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla

ka inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi punktis 5) või muu dokument, kus selguvad taotleja põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad, mis

toetavad projektis kavandatud tegevuste ellu viimist;

 tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida avalikust andmebaasist);

 taotleja kinnituskiri käibemaksu abikõlblikkuse kohta (kui kohaldub);

 partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);

10

 projekti kaasatud kommunikatsioonieksperdi ja veebiväljaande haldamise/arendamisega tegeleva eksperdi vastava valdkonna kogemust tõendav dokument, milles viidatakse

selgelt eelnevale kogemusele;

 kommunikatsioonistrateegia konkreetsete tegevustega projekti perioodi vältel sihtrühmani jõudmiseks (taotleja vabalt valitud vormil)

Taotlus koostatakse ametlikel vormidel, eesti keeles, elektroonselt trükitult, A4-lehel. Taotluse

peab allkirjastama allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse peab SiM-ile esitama kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või paberil

omakäeliselt allkirjastatuna. Kui taotlus esitatakse paberil, peab esitama taotluse originaali

ning ühe koopia.

Paberil taotluse peab saatma või viima kinnises ümbrikus aadressil: Välisvahendite osakond

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

Taotlusele peab olema lisatud märgusõna „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis”

Digitaalselt allkirjastatud taotluse peab saatma aadressil [email protected]. Lisaks

peab taotluse elektroonilise versiooni esitama ka kas Wordi või Exceli failina e-posti teel taotlusvooru kontaktisikule SiM-is.

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg

Taotlusvooru

nimetus:

Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide

kodanikele Eestis

AMIF-i mitmeaastase riikliku programmi

erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed

2.1.1. Taustainfo

Tänapäeva Eesti on riik, kus elab erineva etnilise, kultuurilise ja keelelise tausta ja päritoluga

inimesi ning sisserände tulemusel võib ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuril ine mitmekesisus veelgi kasvada. Uuringud näitavad, et mitmekesisus ei ole probleemiks, kui seda

tasakaalustavad jagatud väärtused. Kui etnilistel rühmadel puuduvad ühendavad väärtused ja ühine identiteet, võib mitmekesisus olla ohutegur ühiskondlikule rahule ja heaolule ja põhjustada

11

sotsiaalse kapitali langust1. Mitmekultuurilise ühiskonna võimalike ebakõlade vältimine eeldab seega ühiskonna head lõimitust.

Erinevate sihtrühmade kohanemis- ja lõimumiskogemus on ebaühtlane, sõltudes mitmes t tegurist, nagu tööhõive, kodakondsuse ja riigiidentiteedi olemasolu, eesti keele oskus,

sotsiaalmajanduslik ja ühiskondlik aktiivsus, haridustase, elukoht, hoiakud ja väärtused, meedia - ja kultuuritarbimise harjumused, kontaktid teiste sihtrühmadega ja osalemine kodanikuühiskonnas jne.

Käesolev taotlusvoor keskendub meediatarbimise harjumustele: kuidas luua võimalused

meediatarbimise harjumusteks, mis soodustaks tulemuslikku kohanemist ja lõimumist. Taotlejad peavad lähtuma allpool kirjeldatud sisserännet iseloomustavatest näitajatest ja detailsemalt kirjeldatud meediatarbimisega seotud väljakutsetest.

Alati ei tunne uussisserändajad ennast uue asukohariigi meediaruumis mugavalt ja seetõttu

eelistatakse jälgida meediakanaleid, mis pärinevad oma kodumaalt. See võib põhjustada ühiskonnas kultuuride vahelisi vääritimõistmisi ja võivad tekkida vastuolud erinevat päritolu kanalites esitatud info vahel2. Sihtriigil ei pruugi aga olla piisavat kogemust ja võimekust

uussisserändajatele mitmekeelse originaalsisuga (st mitte tõlgitud) teabe loomiseks, mis oleks neile vastuvõetavas vormis ja süsteemne.

Võrreldes venekeelsete kolmandate riikide kodanike- ja määratlemata kodakondsusega inimestega, kellele on loodud erinevat Eesti venekeelset meediat3, on emakeelena või peamise

võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanikel oluliselt vähem võimalusi hoida ennast kursis Eestis toimuvaga4. Seepärast on oluline jätkata ingliskeelse infovälja arendamist

vastavalt sihtrühma vajadustele, huvidele ning meediatarbimise harjumustele, et luua uussisserändajatele tervikpilt Eesti ühiskonnas toimuvast.

Taotlusvooru tulemusena on tagatud uussisserändajatele kohaliku – Eesti – elu kajastava info olemasolu ja asjakohasus. Eestis elamise ja eduka iseseisva toimetuleku seisukohalt on oluline

tagada kolmandate riikide kodanikele asjakohane ja järjepidev info edastamine Eestis toimuvas t poliitilisest, sotsiaalmajanduslikust ja kultuurielust.

Teema aktuaalsust ilmestab ka 2020. aasta sügisel läbiviidud välismaalaste eriolukorra

teadlikkuse uuring5. Uuringu käigus tõid välismaalased esile, et Eesti võõrkeelse id uudistekanaleid (nt ERR News, Estonia World, Delfi RUS) peeti usaldusväärseks, kuid sealjuures tunnistasid mitmed vastajad, et neil puudus võrdlusmoment teiste meediakanalitega. See ilmestab turuolukorda, kus Eesti meediamaastikul on vähe võõrkeelse originaalsisuga teenusepakkuja id ,

kes toodaks sisu igapäevase regulaarsusega. Seda ennekõike just ingliskeelse sisuloome suunal.

Lisaks toodi uuringus välja, et uudistekanalitesse jõudis tõlgitud teave viitega. See tuleneb asjaolust, et ingliskeelse sisuloomega tegelevad peamised meediakanalid (nt Postimees, Delfi)

1 Ehala, M. (2019). RITA ränne projekt: Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis. [www]

https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_raport

_m.ehala_.pdf (19.03.2020). 2 Välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring, lk 25.

https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/eestis_elavate_valismaalaste_eriolukorra_teadlikkuse_uuring_0.pdf 3 Nt ERR vene keeles, ETV+, Raadio4, MK Estonia, rus.delfi.ee, rus.postimees.ee ja piirkondlik trükimeedia nagu Põhjarannik,

Pealinn jms 4 Nt news.postimees.ee ja news.err.ee 5 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/uuringuaruanne_esitlus.pdf

12

Eestis vähesel määral. Enim olid uuringus osalejad tuttavad väljaandega ERR News ja Estonian World, kes ka Eestis põhiosa ingliskeelset teavet hetkel toodavad.

Uuringus osalejate sisendi põhjal võib öelda, et kohaliku meediamaastiku vastu tunnevad siin elavad välismaalased huvi ja vajadust, kuid sisuloome nendes kanalites ei paku lugejale

igapäevast ja regulaarset uudisvoogu, mis aitaks kujundada kohalikust elust tervikvaate, sh kajastades erinevaid teemasid nagu poliitika, majandus, sport, kultuur, haridus jne.

Huvi ja vajadust ingliskeelse teabe vastu ilmestab ka ERR News lehe külastatavuse statistika.

2018. aasta septembris oli ERRi ingliskeelse portaali lugejate arv 63 920, 2019. aasta septembris oli 126 086 ja 2020. aasta septembris 222 718. Iga-aastaselt pea poole võrra kasvanud külastuste arv viitab huvile ja vajadusele ingliskeelse meediaruumi järgi.

2.1.2. Taotlusvooru eesmärk ja nõuded

Taotlusvooru eesmärk on tõsta Eestis elavate emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanike teadlikkust Eestis toimuvaga. Taotlusvooru eesmärgi

saavutamiseks arendatakse välja veebiväljaanne, täiendatakse olemasolevat või tehakse koostööd erinevate olemasolevate online meediakanalitega, kus luuakse igapäevaselt originaalset ja

asjakohast sisu, kajastatakse olulisemaid kohalikke sündmuseid ja uudiseid inglise keeles. Uue kanali loomise, olemasoleva täiendamise ja/või olemasolevate kanalitega koostöö valiku teeb taotleja, kuid peab seejuures tagama ingliskeelse sisuloome ilmumise regulaarsuse.

Valitud online kanalisse peab tootma põhiosana originaalsisu, mitte tõlkima ümber ainult

olemasolevat eestikeelset sisu. Otsetõlge eestikeelsetest väljaannetest ei tohi ulatuda üle 50% päevastest kajastustest Ümberjutustus, viitamine, algallikate kasutamine ja sealjuures uudiste/tekstide kohandamine sihtgrupile vastavaks on lubatud. Üks ühele tõlkimist soovitame

vältida.

Valitud online kanalisse loodud sisu levitatakse Eestis elavatele sihtrühma liikmetele, et suurendada nende informeeritust Eesti ühiskonnaelust (sh ingliskeelsetes sotsialameed ia gruppides, mille nimekirja edastab toetuse andja taotlusvooru võitjale).

Sisu levitamiseks ja tootmiseks tuleb välja töötada kommunikatsioonistrateegia kogu projekti

perioodiks, st maksimaalselt kuni 2022. aasta lõpuni. Taotleja koostab ja esitab koos taotlusega vabalt valitud vormil kommunikatsioonistrateegia, mis sisaldab tegevusi, millega tõstetakse sihtgrupi teadlikkust ingliskeelse sisuloomest. Välja peavad olema toodud eesmärgid, toetavad

kanalid ja mõõdikud pakutud tegevuste hindamiseks. Konkreetsed mõõdikud ja nende valiku põhjuse toob oma pakkumuses välja taotleja, sh mõõdikud peavad olema üheselt tõlgendatavad

ja andma ülevaate tegevuste tulemuslikkusest (nt mõõdikuteks võib olla lehekülje unikaalsete külastajate arv, uued külastajad vs korduvkülastajad, lehel viibitud aeg, mitut sisulehte külastaja keskmiselt vaatab vm näidikud). Veebiväljaande loomisel ja/või täiendamisel võib aluseks võtta

või koostööpartnerina kaasata olemasolevad muukeelsed meediakanalid, mis Eestis täna olemas on (nt Estonian World, ERR News, Postimees Estonian News jne). Veebiväljaannet ei pea looma

uuele platvormile, kasutada võib ka juba olemasolevat platvormi. Lõpptulemus peab olema sujuvalt töötav ja regulaarne sisuloome valitud online kanalis. Kanal

peab sisaldama tänapäevaseid lahendusi, sh olema kasutajasõbralik, mugav, lihtsalt haaratav, paindlik administreerida ja jälgida, võimaldama hõlpsalt kuvada fotosid, visuaale ning videosid.

Regulaarne sisuloome on abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade

13

vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelis i pingeid. Kokkuvõttes on eesmärk luua kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused.

2.1.3 Tegevused

Taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks peab sisuloome teenuse pakkumine koosnema

järgmistest tegevustest:

1. kommunikatsioonistrateegia koostamine koos konkreetsete tegevustega projekti perioodi

vältel sihtrühmani jõudmiseks (sh mõõdikud, kuidas hinnatakse seatud eesmärke) vt ka juhendi p 1.5 lk 10;

2. veebiväljaande loomine ja/või olemasoleva parendamine ja rakendamine taotlusvooru eesmärkide täitmiseks;

3. kvaliteetne ja igapäevane ingliskeelne sisuloome lepinguperioodi vältel;

4. sisuloome jätkustrateegia projekti lõppedes.

Taotlusvooru võitnud organisatsioon teeb projekti edukaks elluviimiseks tihedat koostööd toetuse andja ja asjakohaste asutustega, nt Kultuuriministeeriumiga.

2.1.4 Sisuloome teenuse pakkumise nõuded:

A. Kommunikatsioonistrateegia koostamine koos konkreetsete tegevustega projekti

perioodi vältel sihtrühmani jõudmiseks

Loodu sisu jõudmist sihtgrupini kirjeldab taotleja kommunikatsioonistrateegias . Kommunikatsioonistrateegia formaadi valib ja esitab taotleja, kuid see peab ära määratlema loodud sisu ilmumiseks valitud kanali(id), lähtepositsiooni, sihtgrupini jõudmise tegevused nii

lühi- ja pikaajaliselt, siht- ja sidusrühmad, oodatavad tulemused (sh mõõdikud) ja vajalikud ressursid ning võimalikud riskid ja nende maandamismeetmed.

Projekti kaasatud kommunikatsioonieksperdil peab olema vastav töökogemus (vt p1.5 lk 10)

B. Veebiväljaande loomine ja/või olemasoleva edasiarendamine

Veebiväljaande loomisel või olemasoleva parendamisel peab kasutama koosloome põhimõtte id , st loomisse kaasatakse sihtrühma esindajaid, kes aitavad täpsustada meediakanali suunitlust, sisu, teemasid jne. Koosloome lahendust kirjeldatakse taotluses, sh selgitatakse koosloome tegevusi,

sihtgrupini jõudmise strateegiat. Veebiväljaanne peab lähtuma kasutajamugavusest, olema loogiliselt ülesehitatud, võimaldama kasutada kaasaegseid digikommunikatsiooni lahendusi ja

võimalusi. Veebiväljaanne peab võimaldama analüüsida lehe külastatavuse statistikat. Projekti kaasatud veebiväljaande haldamise/arendamisega seotud eksperdil peab olema vastav

töökogemus (vt 1.5 lk 10)

Kui taotleja otsustab kasutada juba olemasolevat online kanalit, tuleb taotlejal tagada, et platvorm vastab samadele põhimõtetelele, mis on toodud uue arendamiseks (st kasutajamugavus, loogiline ülesehitus, võimalus kasutada kaasaegseid digikommunikatsioonilahendusi).

C. Kvaliteetne ja regulaarne sisuloome

Informatsiooni edastatakse inglise keeles ning selleks peab kaasama inglise keele metoodikuid , sisuloojaid, ajakirjanikke ja/või meediaeksperte. Sisuloome peab olema valitud kanalis

14

igapäevane ja kaetud asjakohase informatsiooniga Eesti ühiskonda puudutavate olulisemate teemade osas.

Sisuloojad ei pea olema projektis nimeliselt välja toodud, kuid taotleja peab omama teadmist (sh seda kirjeldama), kuidas sisuloomet kavandatakse, kuidas tagatakse sisu regulaarsus ja

professionaalsus. Loodav sisu peab olema mitmekülgne kasutades erinevaid sisu loomise vorme, nt arvamuslood ,

intervjuud, uudised, blogid, teated jne.

D. Veebiväljaande jätkustrateegia

Taotleja peab esitama võimaliku(d) lahenduskäigu(d) ja ettepanekud projekti lõppedes sisuloome

tegevuse jätkamiseks. Siinkohal tuleb taotlejal arvestada, et tegemist on mittetulundusliku projektiga, millega ei saa projekti ajal ega selle lõppedes asuda tulu teenima.

Taotluses peab esitama projekti ajakava, kus on täpsustatud projekti erinevate etappidega seotud tegevusi ning vastutajaid.

2.1.5. Rändestatistika ja täiendav taustteave

Alates 2015. aastast on Eestis sisserändajate arv (sh tagasipöördujad) ületanud väljarändajate

arvu. Kolmanda riigi kodanike arv, kellele on antud tähtajaline elamisluba, on stabiilses

kasvutrendis kõikide peamiste rändeliikide lõikes, milleks on töötamine, pereränne ja õppimine .

2018. aastal andis PPA 4912 esmast tähtajalist elamisluba ja 2019. aastal oli see number 5984.

Peamiselt COVID-19 tulenevate reisipiirangute tõttu langes 2020. aastal esmakordsete

tähtajaliste elamislubade arv võrreldes 2019. aastaga kõikide aluste lõikes – pererändes oli langus

14%, õpirändes 60%, töörändes 6%, ettevõtluses 17%. Kogu esmaste tähtajaliste elamislubade

arv langes võrreldes 2019. aastaga 21%.

Tabel 1. Esmakordsed tähtajalised elamisload ja elamisõigused rändeliikide lõikes 2016–

2020 Esmakordsed

elamisload

kokku

Pereränne

(abikaasa juurde

ja lähedase

sugulase juurde

kokku)

Elamisluba

õppimiseks

Tööt

amin

e

Elamisluba

ettevõtlusek

s

EL

kodanike

pereliikme

d

Muu

põhjus

*

2016 3780 1233 1160 1325 16 35 46

2017 3995 1184 1211 1501 53 42 46

2018 4912 1661 1267 1851 87 57 46

2019 5984 2272 1330 2218 134 82 30

2020 4710 1958 533 2089 111 106 19

*Muu põhjus - kriminaalmenetluses osalemine ja välisleping

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

15

Lisaks uussisserändajatest residentidele ehk elamisloa või -õigusega välismaalastele on Eesti inforuum oluline ka siia lühiajaliselt tööle tulnud inimestele. Lühiajalise töötamise saab üldjuhul registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Kuigi lühiajalise töötamise

registreerimiste arv on eelnevatel aastatel pidevalt kasvanud, registreeriti 2020. aastal lühiajalis t töötamist 31% vähem kui 2019. aastal. Selle peamiseks põhjuseks on COVID-19 tõttu

kehtestatud reisipiirangud. Siiski on registreerimiste arv märkimisväärne. Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimiste arv 2016–2020

Aasta Registreerimised

2016 1782

2017 7584

2018 19858

2019 32245

2020 22110

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Uussisserändajate peamisteks suhtluskeeleks on inglise ja vene keel. Kuna venekeelseid meediaväljaandeid, sh veebilehti on üksjagu ning erinevad „Eesti ühiskonna integratsiooni

monitooringud“ on viidanud, et need on ka uussisserändajate seas kasutust leidnud, siis keskendub konkreetne taotlusvoor just ingliskeelse meedia vajaduste täitmisele.

2.1.6. Abikõlblikkuse periood, eelarve ja indikaatorid

Toetuse taotleja peab käesoleva juhendi p 2.1.2–2.1.5 toodud nõuetele vastavust ning tingimuste ja eesmärkide saavutamist kirjeldama taotluses.

Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse

projekte, mis algavad kõige varem 01.11.2021 ja kestavad kuni 31.12.2022. Kulud, mis on tehtud enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse taotleja riisikol.

Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. SiM-l on õigus toetada projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused või toetada tingimuslikult taotletavat summat

vähendamata.

Taotlusvooru

kogueelarve

AMIF toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

150 000 eurot 112 500 eurot 37 500 eurot

Projekt võib aidata kaasa AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud indikaatori saavutamisse. Taotlusvormi punktis 11 võib määrata indikaatori „sihtrühma kuuluvate isikute

arv, keda fondi toetusel abistati“ projekti lõpuks saavutatava sihttaseme. Seejuures peetakse silmas sihtrühma esindajaid, kes aitavad täpsustada meediakanali suunitlust, sisu, teemasid jne.

Sihtrühma, kes on loodava veebiväljaande lõpptarbijad (hinnangulist) arvu ei loeta saavutatava sihttaseme hulka. Projektile võib lisada teisi indikaatoreid, need peab kirjeldama taotlusvormi punktis 11.1.

2.2. Sihtrühmad

Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud järgmiste sihtrühmade toetamiseks:

16

 kolmandate riikide kodanikud, eelkõige uussisserändajad, kellele on välja antud tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

alustel, sh nende pereliikmed.

Juba Eestis elavate uussisserändajate kõrval on sihtrühmaks6 ka potentsiaalsed uussisserändajad,

kes on põhiliseks sihtrühmaks teiste riiklike programmide teavitus- ja sihtturunduskampaaniates (peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Work in Estonia ja SA Archimedese Study in

Estonia programmid) ning välismaalased, kes kaaluvad Eestisse tööle, õppima või muude l põhjustel elama asumist. Samuti on sisuloome suunatud uussisserändajatega kokkupuutuvatele kohalikele ettevõtjatele kui

tööandjatele, ülikoolidele, kohalikele omavalitsustele (ja teistele avalike teenuste pakkujatele), vabaühendustele ning uussisserändajate pereliikmetele.

3. TAOTLUSTE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud eesmärkidele.

SiM registreerib kõik laekunud taotlused nende laekumise järjekorras ja omistab neile projekti numbri. Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse laekumisel menetletakse ajaliselt viimasena

saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlust. Taotlusi menetletakse kahes osas:

 esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

 teises osas hinnatakse taotluste sisu.

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude põhjendatust ja

abikõlblikkust 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast. Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Vajaduse korral peab toetuse taotleja esitama uue allkirjastatud taotluse.

Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb

SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;

 taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;

6 Oluline on siinkohal välja tuua, et sihtrühma profiilid on erinevad ja seda enamasti rändeliikide, st Eestisse elama

asumise aluste lõikes. Üheks peamise sihtrühma osaks, kellele tellija hinnangul on vajalik teavitustegevused suunata,

on pererände raames Eestisse elama asunud uussisserändajad.

17

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisab i vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 kui taotlus esitatakse paberil, tehakse kindlaks, kas see sisaldab: - ühte originaali; - toetuse taotlemise juhendis nõutud koopiaid;

 taotlusvormil on kõik nõutud väljad täidetud;

 elektrooniline ja pabertaotlus on identsed ning sisaldavad kõiki lisadokumente;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi täiendust lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud elektroonselt trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja organisatsiooni põhikiri, mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki p 1.5 loetletud lisasid;

 kaasatud partnerite puhul on partnerluse kinnitused allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses, põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisab i

vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75% kogukuludest;

18

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluste sisuline hindamine

Taotluste menetlemise teises etapis hindab SiM kantsleri käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon taotluste sisu. Hindamiskomisjoni liikmete hulka määratakse SiM-i ning teiste

asjaomaste asutuste esindajad, vajadusel kaasatakse valdkonna eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed kinnitavad oma erapooletust ja konfidentsiaalsust hindamisel. Hindamiskomisjoni liige hindab toetuse taotlemise dokumentatsiooni põhjal iga taotlust eraldi, tuues välja nii tugevused

kui puudused, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumitest.

Kriteeriumid, hindamise alus ja punktide arvutamine:

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

A. Eesmärgipärasus ja asjakohasus

30

Projekt vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele 6

Sihtrühma ja projekti vajalikkus on põhjendatud 6

Planeeritud tegevused on otstarbekad 18

Kriteeriumis A sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa. Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärkidele ei ole arusaadav.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

B. Metoodika ja mõju

40

Projekti tegevuskava on selge ja teostatav 12

Tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud 10

Projekti tegevustel on oluline mõju sihtrühmale 6

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on vastavuses 6

Projekti oodatavad tulemused on jätkusuutlikud 6

Kriteeriumis B sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ei sisalda projekti tegevuste kohta nõutud teavet.

KRITEERIUM

MAKSIMAALSED

PUNKTID

C. Eelarve ja kulutõhusus 24

Projekti eelarve vastab tegevuskavale ja on põhjendatud 14

Projekti kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate tegevuste elluviimiseks

10

19

Kriteeriumis C sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa. Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti tegevuskavale ja kulud ei ole põhjendatud.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

D. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

6

Taotlejal on piisavalt vahendeid projekti elluviimiseks 2

Projekti meeskonnal on vajalikud kogemused projekti elluviimiseks 4

Kriteeriumis D sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotleja kogemused ja vahendid ei ole projekti elluviimiseks piisavad.

Hindamistulemuste saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ning arvutatakse hindajate arvuga jagades iga taotluse aritmeetiline keskmine. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti.

Kui taotluse keskmine punktisumma on väiksem kui 60 punkti, siis taotlusele toetust ei anta. Üle 60 punkti saanud taotlustest koostatakse aritmeetilise keskmise alusel pingerida, mis algab

hindamiskomisjonilt kõrgeima punktisumma saanud taotlusega ja liigub kujunenud pingerida mööda punktide alanevas järjekorras kuni taotlusvooru eelarve lõppemiseni.

Juhul, kui aritmeetilise keskmise alusel moodustunud pingereas on taotluste keskmine aritmeetiline punktisumma võrdne, lähtutakse pingerea moodustamisel sellest, milline taotlus on saanud hindajatelt rohkem kõrgemaid punkte. Kui ka selle järel ei selgu pingerida, korraldab SiM

liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud taotlejatel liisuheitmise juures viibida . Liisuheitmise reglement esitatakse eelnevalt taotlejatele kirjalikus vormis.

Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, näidates hindamisprotokollis ära, mis osas jääb taotlus rahastamata. Juhul, kui kõrgeima punktisumma

saanud taotluse esitaja toetusest enne toetuslepingu sõlmimist loobub, liigutakse pingereas edasi ja määratakse toetus järgmisele taotlusele.

Hindamiskomisjon teeb ettepaneku SiM kantslerile taotluste rahastamiseks, osaliseks rahastamiseks või rahastamata jätmiseks AMIF-ist ja kaasfinantseeringust. SiM kantsler i

käskkirjaga määratakse taotluste rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine . Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, projekti nimetus, AMIF-i toetuse maksimaalne summa ning

kaasfinantseeringu maksimaalne osakaal abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning viidatakse hindamiskriteeriumite le .

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest, toetuse osalisest saamisest, või mittesaamisest kirjalikult. Otsus edastatakse taotlejale SiM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajaduse korral täpsustatakse lepingu tingimusi.

20

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja

on kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja

territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumend id muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse

aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui 15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust. Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelneva lt

vähendada, peab toetuse saaja taotlema SiM-ilt lepingu muutmist sõltumata tehtava muudatuse mahust;

21

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab üldjuhul 50% projekti esimeseks aastaks kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile;

 eelmakse kantakse toetuse saajale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmis t. Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande koos selle juurde kuuluvate lisadega;

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi;

 SiM võib põhjendatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel vähendada vahemakse(te ) summat (nt kui toetuse saaja on kasutanud vahendeid vähem kui 70% eelmakse

summast), järgides toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiipi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud esitama SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet: - esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus; - esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad7;

 lõpparuanne: - 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega; - esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperiood i

ning kõik veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad.8

Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N9 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

7 SiM teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud kulude ja

neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib SiM projekti aruannete ja maksetaotluste haldus - ja

finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust saanud kas Euroopa Pagulasfondist

või Euroopa Tagasipöördumisfondist. SiM koostab valimi kaalutlusõiguse alusel.

8 SiM teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus - ja finantskontrolli üldjuhul kõigi aruandes nimetatud kulude

ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib SiM projekti aruannete ja maksetaotluste haldus - ja

finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust saanud kas Euroopa Pagulasfondist

või Euroopa Tagasipöördumisfondist. SiM koostab valimi kaalutlusõiguse alusel.

9 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

22

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse toetuslepingus.

KÄSKKIRI

12.08.2021 nr 1-3/75

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

avaliku taotlusvooru "Ingliskeelse

sisuloome teenuse pakkumine kolmandate

riikide kodanikele Eestis" läbiviimine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 20 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni 19. augusti 2019. a otsusega

nr C(2019)6181, millega kiidetakse heaks Eesti riiklik programm, millele taotletakse toetust aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

1. Välisvahendite osakonnal viia läbi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi integratsiooni

valdkonna avalik taotlusvoor "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate

riikide kodanikele Eestis".

2. Kinnitan Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 2014–2020 toetuse taotlemise juhendi „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: Juhend toetuse taotlejale „Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide

kodanikele Eestis“