ISF EMPACT MTA toetusleping

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufond i,

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise protseduurireeglid“ punkti 6.3.4. alusel varade asekantsler Piret Lilleväli (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond või ISF) erimeetme projekti ISF/2022/SA/2.2/001

EMPACT "Aktsiisikuritegude vastu võitlemine Balti regioonis" (edaspidi projekt) elluviija

Maksu- ja Tolliamet, registrikoodiga 70000349, aadressiga Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, keda Rahandusministri volitusel1 esindab peadirektor Raigo Uukkivi (edaspidi toetuse saaja), teiselt

poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027);

1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (edaspidi ÜSM); 1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149, 7. juuli 2021, millega

luuakse Sisejulgeolekufond;

1.4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus);

1 Rahandusministri 13.07.2020 käskkiri nr 118, https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-

tolliamet/ametnike-volitused#peadirektor

1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus); 1.6. Sisejulgeolekufondi rakenduskava aastateks 2021–2027; 1.7. Siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/96 „Perioodi 2021-2027

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavad“ punkti 1 alusel kinnitatud ISFi rahastamiskava;

1.8. Euroopa Komisjoni 12. juuli 2022. a kiri nr Ares(2022)5106049, millega teavitati projekti rahastamisotsusest.

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks toetust ISFist ja kaasfinantseeringut vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuulub lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmine lisa:

Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud projekt; 2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisale.

3. PROJEKTI EESMÄRK JA NÄITAJAD

3.1. Projekti eesmärk on vähendada aktsiisikuritegevust ja aktsiisimaksude erinevust Balti regioonis ja ELis tervikuna, suurendades osalevate ametiasutuste tõhusust ja suutlikkus t võitluses varimajandusega (ebaseaduslik tubakas, kütus, alkohol).

3.2. Projekt panustab järgmistesse väljundnäitajasse: 3.2.1. Ekspertide kohtumiste/ õpikodade/ õppekülastuste/ ühisõppuste arv – 5;

3.2.2. Ostetud seadmete arv – 80.

4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS

4.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.

4.2. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 4.3. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 4.3.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu, sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu;

4.3.2. koolituste, seminaride, infopäevade kulu (sh ruumi ja tehnika rent, koolitusmaterja lid, toitlustus, tõlkekulu ning koolitajate töötasu, majautus- ja reiskulud);

4.3.3. lähetuskulud (sh majutus- ja sõidukulud, reisikindlustus ja päevaraha); 4.3.4. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel osalemise kulud (sh päevaraha,

kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvate l

õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada ministeeriumiga. Vastav

põhjendus esitada ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse või seminar i toimumist;

4.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu); 4.3.6. seadmete soetamine;

4.3.7. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks. 4.4. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

5. PROJEKTI RAHASTAMINE

5.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on 417 668 eurot.

5.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks ISFist toetust maksimaalselt 375 901,2 eurot, mis võrdub 90%-ga punktis 5.1 sätestatud

hinnangulisest abikõlblikust kogukulust. 5.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut

maksimaalselt 41 766,8 eurot, mis võrdub 10%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulises t

abikõlblikust kogukulust. 5.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.12.2025. Projekti raames

tehtavad kulud peavad olema tekkinud pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulud ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu.

5.5. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja projekti kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui

ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

6.1. Ministeerium teeb hüvitab toetuse saajale tehtud kulud ühendmääruse §-des 24 ja 26

sätestatud tingimustel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on

tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning ministeer iumi

kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 6.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE 22 1010 2200 2769 0221

Viitenumber 2800045768

Selgitus ISF/2022/SA/2.2/001 EMPACT

6.4. Maksed tehakse punktiks 7 nimetatud maksetaotluse alusel, kui ministeeriumile on eraldatud toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete

viibimisel teavitab ministeerium sellest toetuse saajat. 6.5. Kaasfinantseeringu väljamaksed ei ole järgmisest kalendriaastast alates siduvad juhul,

kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad. Tuleneva lt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste võtmise l, kuulub lepingu punktis 5.3 toodud kaasfinantseeringu summa ülevaatamisele iga-

aastase riigieelarve kinnitamise järel.

7. MAKSETATOLUSE ESITAMINE 7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse

vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

7.2. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

7.3. Ministeeriumi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest

keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8. TEGEVUSARUANDE ESITAMINE

8.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande ministeeriumi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri

ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse

vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Toetuse saaja esitab ministeeriumile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate

saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul

alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva

jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 8.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

8.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

8.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

8.6. Ministeerium kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

8.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab ministeerium projekti aruande.

8.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab ministeerium toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning ministeerium kinnitab

aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 8.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonnas

järelaruande. 8.10. Ministeeriumil on õigus küsida toetuse saajalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja

tulemuste kohta.

9. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

9.1. Pooled: 9.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 9.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid; 9.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; 9.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest; 9.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSM artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates;

9.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentide le

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

9.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid ning põhjendavad kõiki

erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

9.2. Toetuse saaja on kohustatud:

9.2.1. esitama ministeeriumile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest;

9.2.2. rakendama projekti vastavalt lisas toodud projektile; 9.2.3. kasutama toetust ja projekti kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt lepingus ning selle

lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;

9.2.4. lähtuma projekti rakendamisel ÜSMi artiklis 9 sätestatud horisontaalsetest eeltingimustest;

9.2.5. järgima kõiki ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustusi;

9.2.6. täitma lisaks lepingus sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse

saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid; 9.2.7. esitama ministeeriumile enne esimese maksetaotluse esitamist:

9.2.7.1.väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest;

9.2.7.2.asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes toetusse saaja nimel

hankeid korraldab; 9.2.7.3.edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

Nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varem ministeeriumile

nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab ministeeriumile sellekohase kirjaliku kinnituse;

9.2.8. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktides 7 ja 8 nõutud maksetaotlused ja aruanded ning vajalikke täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

9.2.9. esitama ministeeriumile projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest.

Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada ministeeriumile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

9.2.9.1.eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 9.2.9.2.eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

9.2.9.3.täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.2.10. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks ministeer iumi

väljatöötatud vormil;

9.2.11. teavitama ministeeriumi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust muudest välisabi vahenditest;

9.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu

seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.2.13. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist;

9.2.14. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

9.2.15. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest; 9.2.16. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või

elektrooniliselt informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse

saajat oma kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise

otsustest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

9.2.17. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma

ulatuses) lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest; 9.2.18. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja

kaasfinantseeringu kooskõlas ühendmääruse §-dega 34-37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad toetuse saaja enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra;

9.2.19. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse kättesaamisest;

9.2.20. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu andjast vastavalt teavitusmäärusele ja lisaks kasutama teavitamise l ka EMPACT’i logo vastavalt EMPACT’i ühisele kommunikatsioonistrateegiale.

9.3. Ministeerium on kohustatud:

9.3.1. sisestama toetuse saaja edastatud teabe alusel projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avama projekti.

9.3.2. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja

korras; 9.3.3. tegema asjakohased ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid

kättesaadavaks toetuse saajale;

9.3.4. kontrollima lepingu punktides 7 ja 8 nimetatud maksetaotlusi ja aruannet; 9.3.5. tegema finantskorrektsioone vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

10. VÄÄRAMATU JÕUD

10.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud.

10.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

10.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata võimatu, kuid mitte kauem kui fondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani. Pooled

teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks. 11. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

11.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

11.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 11.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada

kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad

pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti. 11.4. Lepingu muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama ministeeriumile taotluse

vähemalt 30 kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused ei tohi

vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide ning näitajate saavutamise tõenäosust.

11.5. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud: 11.5.1. projekti eesmärgi muutmine; 11.5.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud

põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning ministeerium selle heaks kiidab);

11.5.3. projekti perioodi pikendamine rohkem kui rakenduskava abikõlblikkuse perioodi lõpuni või taotlusvooru kutses märgitud kuupäevani;

11.5.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille

alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti.

12. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

12.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

12.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

12.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 12.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul. 12.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes

nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud

lepingu alusel makstava toetuse ja kaasfinantseeringu summa määramisel hindab ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide

saavutatust ja muid olulisi asjaolusid. 12.4. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega

vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeer ium

erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt

juba makstud. 13. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

13.1. Lepinguga seotud teave (v.a toetulepingu muutmise taotlus projekti kestel) edastatakse

ministeeriumile e-toetuste keskkonna kaudu. 13.2. Toetuslepingu muutmise taotlus esitatakse digitaalselt allkirjasta tuna

dokumendihaldussüsteemi kaudu.

13.2.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Ülle Leht

Telefon 612 5078

E-post [email protected]

13.2.2. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

Kontaktisik Siim Rudissaar

Telefon +372 5216984

E-post [email protected]

14. VAIETE/VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Ministeeriumi otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on ministeerium, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemise le

kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Raigo Uukkivi Piret Lilleväli