Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.2 „Väljasaatmiste vaatlemine“ toetuse andmise tingimused

KINNITATUD Siseministri 02.05.2024 käskkirjaga nr 1-3/35

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.2 „Väljasaatmiste

vaatlemine“ toetuse andmise tingimused“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Siseministri käskkirja „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 3.2. „Väljasaatmiste vaatlemine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste

käskkirja alusel toetatavad tegevused toetavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise

varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamise le vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriik ide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad

on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku

esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“ täitmist. TATi tegevuste elluviijaks on Eesti Punane Rist (edaspidi EPR). Tegevusi toetatakse perioodil

01.04.2024–31.10.2029. TAT eelarve on 443 100 eurot, sellest AMIF toetus on 75% (332 325 eurot) ning riiklik kaasfinantseering on 25% (110 775 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) esindajad. Eelnõu on koostanud SiM välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]) koostöös asjaomaste

partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusteeninduse valdkonnajuht Merje Joll (tel 612 5235, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/11471 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47

2 (12)

alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost Eesti riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatav projekt ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“ 4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projekti eelarve“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TATi muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi seosed “Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 3.

TATi vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi

asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi

kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände

vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides.

Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 3 nimetatud AMIFi rakenduskava erieesmärgi „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat,

turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“ ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava meetme tegevuse 3.2 „Väljasaatmiste vaatlemine“ elluviimiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Käskkirjaga panustatakse „Eesti 2035“ riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list

positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

3 (12)

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“ eesmärkide saavutamisse ja Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika“, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimise, eesmärkide saavutamisele.

Selleks plaanitakse TATi raames tagada, et väljasaatmiste vaatlemisi teostaksid koolitatud spetsialistid ja väljasaatmiste vaatlemissüsteemi arendataks järjepidevalt. Tegevuste elluviimise

tulemusena on täidetud Eesti riigi EL õigusest tulenev kohustus luua ja käigus hoida väljasaatmiste jälgimissüsteemi.

TATis kasutatakse läbivalt mõisteid „tagasisaatmine“ ja „väljasaatmine“. Tagasisaatmine on üldmõiste, mis hõlmab nii seadusliku aluseta riigis viibiva välismaalase vabatahtlikku

tagasipöördumist talle ettenähtud tähtaja jooksul kui ka lahkumiskohustuse sundtäitmist. Väljasaatmine on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 5 kohaselt

väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Tõhus tagasisaatmispoliitika on kõikehõlmava rändehalduse oluline osa. Euroopa Parlamend i

ja nõukogu 16. detsembri 2008. a direktiiv 2008/115/EÜ, millega on kehtestatud ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise l

(edaspidi tagasisaatmisdirektiiv), kohustab liikmesriike looma väljasaatmise jälgimissüsteemi2. Väljasaatmiste vaatlemise eesmärgiks on muuta väljasaatmismenetlus läbipaistvamaks ja seeläbi tagada väljasaadetavate põhiõiguste ning väärikuse parem kaitse.

Euroopa Põhiõiguste Ameti raport3 toob välja, et Euroopa Liidu liikmesriikides on erinevad

asutused või organisatsioonid vastutavad välismaalaste väljasaatmiste vaatlemise eest. Seejuures 2022. aastal puudus sõltumatu väljasaatmiste jälgimissüsteem neljas liikmesri igis (Austrias, Saksamaal, Iirimaal ja Rootsis), mõnedes liikmesriikides piirduti vaid

tagasisaatmiseelsete tegevuste vaatlemisega.

Eestis on välismaalaste väljasaatmiste vaatlemisele esitatavad nõuded sätestatud VSSi §-s 64. Selle kohaselt on välismaalaste väljasaatmise vaatluse eesmärk jälgida välismaa lase väljasaatmise läbiviimisel menetlusnõuete järgimist ning anda Siseministeeriumile arvamusi ja

soovitusi väljasaatmise läbiviimise kohta. Välismaalase väljasaatmise vaatlust teostav asutus või eraõiguslik juriidiline isik peab olema usaldusväärne ja omama välismaalase väljasaatmise

korraldamise seaduslikkuse hindamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Usaldusväärsuse kriteeriumi puhul hinnatakse asutuse või eraõigusliku juriidilise isiku kogemusi, tema koostöövõrgustikku riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil ning senise tegevuse tulemuslikkust

ja õiguspärasust.

Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi tagasisaatmise käsiraamat), toob välja, et tagasisaatmisdirektiivi

artikli 8 lõikes 6 sätestatud väljasaatmiste vaatlemise süsteem peab hõlmama liikmesriikide kogu tegevust, mis on seotud väljasaatmisega, alates lahkumise ettevalmistamisest kuni vastuvõtmise ni

naasmisriigis või väljasaatmise ebaõnnestumise korral kuni naasmiseni lähtepunkti. See ei hõlma tagasipöördumise järgset jälgimist, s.t jälgimist pärast seda, kui tagasipöörduja on kolmandas riigis

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk

98), artikkel 8 lg 6. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0115 3 Overview on forced return monitoring systems. Kättesaadav:

https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2022-forced-return-monitoring-overview_en.pdf

4 (12)

vastu võetud4.

Alates 2011. aastast on Eestis välismaalaste väljasaatmisi vaadelnud EPR, kellega on Siseministeerium sõlminud koostööleppe VSS § 64 lõike 2 alusel. EPRi vastavust VSS § 64 lõikes 3 sätestatud nõuetele on hinnatud koostöökokkuleppe seletuskirjas. Selles on välja

toodud, et vaatleja usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada tema kogemusi, toimiva koostöövõrgustiku olemasolu siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning senise tegevuse

tulemuslikkust ja õiguspärasust ning võimekust talle antud ülesannet täita. EPR rahvusvahelise humanitaarorganisatsioonina on viimase 13 aasta jooksul üles ehitanud

tõhusa väljasaatmiste vaatlemise süsteemi, mis hõlmab kõiki väljasaatmise etappe. Kui tegevuse algaastatel piirduti pigem Eestisiseste väljasaatmiste vaatlemistega, siis 2021. aastal

vaadeldi juba 30 ja 2023. aastal 53 väljasaatmist sihtriigini. Vaatlemissüsteemi arenemist näitab ka asjaolu, et tänaseks on kaks EPRi vaatlejat läbinud koolitused, mis annavad neile õiguse vaadelda Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi Frontex) tagasisaatmisoperatsioone

või tagasisaatmisega seonduvaid sekkumisi.

EPR on oma tegevuses lähtunud Rahvusvahelise Punase Risti Liikumise põhimõtetes t : inimlikkus, erapooletus, neutraalsus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ainusus, ülemaailmsus5 ja isiku põhiõigused. Kõik need aspektid on olulised välismaalase väljasaatmismenetluse

jälgimisel, et tagada humaanne ning isiku individuaalsust arvestav tagasipöördumismenetlus. Eeskätt on EPRi kõrgendatud tähelepanu all olnud haavatavad isikud (nt alaealised,

perekonnad, puudega isikud, rasedad, inimkaubanduse ohvrid). EPR-l on rahvusvahelise Punase Risti liikumise osana lai harukontorite võrgustik üle maailma

ning tihedad koostöösidemed Eesti valitsusasutustega. EPRi senise tegevuse tulemuslikkuse ja õiguspärasuse kohta annavad kinnitust mittetulundusühingu varasemate majandusaasta te

aruanded. Muuhulgas kontrollib EPRi põhikirja täitmist ja majandustegevust EPRi Kongressil valitud 3-liikmeline sõltumatu revisjonikomisjon.

Välismaalaste vaatlemissüsteemi tõhustust hinnatakse Schengeni hindamiste raames. Liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Euroopa Põhiõiguste Ameti (edaspidi FRA) ja Frontexi

esindajatest koosnev hindamismeeskond on 2018. ja 2023. aastal leidnud, et Eesti väljasaatmiste vaatlemise süsteem vastab tagasisaatmisdirektiivi nõuetele. Ka FRA 2022. aastal läbiviidud hinnang 27 liikmesriigi väljasaatmiste vaatlemissüsteemidele ei too Eesti puhul välja

murekohti. Küll rõhutatakse selles väljasaatmiste vaatlemissüsteemide järjepideva rahastamise olulisust, mistõttu peaksid FRA hinnangul sõlmitavad lepingud olema pikaajalised ning

vaatlemise rahastamisel tuleks kasutada erinevaid rahastusallikaid6. 2022. aastal vaatles EPR 31 väljasaatmist, millest 15 puhul vaadeldi väljasaatmisprotsessi kuni

väljasaadetavate sihtriigi pädeva asutuse esindajale üleandmiseni. Kokku hõlmas vaatlemine 40 väljasaadetavat, kellest haavatavate isikute gruppi kuulusid 10 välismaalast. 2021. aastal

viidi läbi 57 väljasaatmise vaatlemist (66 väljasaadetut), millest 6 puhul vaadeldi ka PPA tegevusi vastuvõtva riigi territooriumil. Seega on aastate võrdluses oluliselt suurenenud nende vaatlemiste arv, mis hõlmavad tervet väljasaatmisprotsessi.

2023. aastal vaatles EPR 53 väljasaatmist, millest 25 puhul vaadeldi ka PPA tegevusi vastuvõtva

4 Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise

käsiraamat (ELT L 339, 19.12.2017, lk 119). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017H2338 5 https://redcross.ee/pohimotted 6 Forced return monitoring systems – 2023 update | European Union Agency for Fundamental Rights (europa.eu)

5 (12)

riigi territooriumil. Rändevood on pidevalt muutumises, mistõttu on väga keeruline prognoosida väljasaadetava te

arvu järgnevateks aastateks. 2022–2023 aasta andmete põhjal on siiski väljasaadetavate arv Eestis püsinud stabiilsena.

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine

seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimule id,

kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10607 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse

põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimes te

õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning kommunikatsioonile.

Projekti ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste

lõimimisega. Projektides toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. Kui see toetab EPRi töötajatele koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse,

teemadel.

Projekti „Väljasaatmiste vaatlemine“ tegevuste eesmärk on jälgida, et seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiireks, õiguspäraseks ja kestlikuks tagasisaatmiseks on rakendatud tõhusaid ja isiku põhiõigusi järgivaid meetmeid VSSi § 64 lõike 1 kohaselt. Võrdse kohtlemise

seire toimub koolitustegevustes osalemise kaudu, mille raames kogutakse detailset infot osalejate vanuse ja soo kohta. EPRi poolt läbiviidavate koolituste puhul arvestatakse ka

ruumide ligipääsetavusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 punktis 4 on

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

6 (12)

sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega.

DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8528 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja

Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult.9

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole

täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministr i

6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli

ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja

arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa last tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te

saavutamisele.

TATi raames viiakse ellu projekt, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktis 2.1. kirjeldatakse projekti TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures

näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema

tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 9 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

7 (12)

Väljasaatmise vaatlemise süsteem tervikuna peab hõlmama kõiki väljasaatmismenetluse etappe: 1) väljasaatmiseelne etapp (nt väljasaadetava kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ja

transiidialal, saatemeeskonna ülesannete jälgimine, väljasaadetava transport lennujaama või väljasaatmisoperatsiooni toimumiskohta);

2) väljasaadetava transport lennuki või muu transpordi vahendiga vastuvõtvasse riiki, sh vajadusel transiidiriigi kaudu; 3) saabumisjärgne etapp (nt väljasaadetava üleandmine vastuvõtva riigi pädeva asutuse

esindajatele, tagasipöördumine Eestisse, debriifing).

Kõik väljasaatmise vaatlemised eraldiseisvalt ei pea hõlmama kõiki väljasaatmismenetluse etappe. EPR koostab ja esitab SiM-le vaatlemiste kohta aruande koos soovituste ja tähelepanekutega vaatlemise süsteemi parendamiseks.

Info väljasaatmiste toimumise kohta saab elluviija PPA-lt.

Tagasisaatmise käsiraamat toob välja, et tagasisaatmisdirektiivi artikli 8 lõige 6 ei näe ette kohustust jälgida iga üksikut väljasaatmist. Vaatlemine võib põhineda ka vaid pisteliste l

kontrollidel ja juhuslike valimite kontrollimisel, seni kuni vaatlemise intensiivsus on piisava lt suur, et tagada vaatlemiste üldine tõhusus10. Vaatlejatele antud valikuvabadus ei tähenda siiski

seda, et väljasaatmist teostaval asutusel poleks kohustust teavitada vaatlejat kõigist kavandatavatest väljasaatmistest.

Iga väljasaatmiste vaatlemise kohta tuleb koostada aruanne, mis annab ülevaate, kuidas välismaalast väljasaatmismenetluse käigus koheldi. Elluviija teeb vajadusel SiM piiri- ja

rändepoliitika osakonna kaudu soovitusi protsessi parendamiseks. Liikmesriikide pädevatest asutustest valitud sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajad, kes

jälgivad sunniviisilist tagasisaatmist direktiivi artikli 8 lõike 6 kohaselt, moodustavad Frontexi sunniviisilise tagasisaatmiste järelevalvajate reserve vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) 2016/1624 artiklile 29. Liikmesriikide panus sunniviisilise tagasisaatmise järelevalvajate lähetamisse tagasisaatmisoperatsioonidele ja tagasisaatmisega seotud sekkumistele kavandatakse Frontexi ja liikmesriikide vahel igal aastal peetavate kahepoolsete

läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Vastavalt neile kokkulepetele peavad liikmesriigid Frontexi taotluse korral olema valmis vaatlejaid kohapeale suunama, välja arvatud juhul, kui

liikmesriigis on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist. Taotlus esitatakse vähemalt 21 tööpäeva enne kavandatavat kohapeale suunamist või viis tööpäeva enne tagasisaatmisega seotud kiirsekkumist.

Väljasaatmiste vaatlejad peavad olema koolitatud tagasisaatmise valdkonda reguleerivatest

Eesti ja rahvusvahelisest õigusaktidest ning asjaomasest kohtupraktikast, sealhulgas isiku põhiõigustest. Pädevuse tõstmiseks võivad vaatlejad osaleda põhiõigusi või tagasisaatmis i puudutavatel koolitustel Eestis või EL liikmesriik ides kui ka tutvuda õppevisiitide raames teiste

EL liikmesriikide väljasaatmiste jälgimissüsteemidega. Infot koolituste toimumise kohta otsib elluviija. Koolitustel osalemise eelduseks on, et koolitusel või õppevisiidil osalenud isik

panustab väljasaatmiste vaatlemissüsteemi arendamisesse või rakendamisesse. Selle tegevusega panustab toetuse saaja TATis seatud väljundnäitaja täitmisesse. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/1624 artikliga 36 tagab Frontex, et kõik

10 Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise

käsiraamat (ELT L 339, 19.12.2017, lk 119). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017H2338

8 (12)

tagasisaatmisoperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud sekkumistes osalevad töötajad, sh väljasaatmiste vaatlejad on saanud enne osalemist Frontexi korraldatavas operatiivtegevuses koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas põhiõiguste ja rahvusvahe lise

kaitse saamise valdkonnas.

Põhjendatud vajadusel võivad väljasaatmiste vaatlemiste koolitustel osaleda ka PPA ametnikud, kuid TATis seatud väljundnäitaja täitmisel neid ei arvestata.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TATi eesmärk on jälgida, et seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiireks, õiguspäraseks ja kestlikuks tagasisaatmiseks on rakendatud tõhusaid ja isiku põhiõigus i

järgivaid meetmeid VSSi § 64 lõike 1 kohaselt. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107

lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab

liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka

konkurendid.

Toetatavate tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmisega. Toetust antakse riigi poolt ja toetus on valikuline, kuid toetus ei moonuta konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel. Samuti ei anta toetust majandustegevuse toetamiseks. Kõik

tegevused, mis on meetme raames abikõlblikud, on seotud VSS §-ga 64. Toetus võimaldab elluviijal palgata ja koolitada väljasaatmiste vaatlejaid. Toetus vaid kohaliku mõjuga kuna

väljasaatmiste vaatlemisi teostatakse Eestis või Eestist kolmandasse riiki ning ei ole seega riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud ostumenetlusega, mille

tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 toodud tabelis on esitatud väljundnäitaja sihttase aastateks 2024 ja 2029. Samuti on esitatud näitaja sisu. Näitaja algtase on 0. Näitaja on seatud toetatava tegevuse elluviimise varasema kogemuse alusel, et oleks tagatud järjepidev väljasaatmiste vaatlemise teenus ja

kajastatud ka AMIF rahastamiskavas. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni

kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse:

Väljundnäitaja:

 koolitustegevuses osalejate arv;

9 (12)

Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1. nimetatud projekti kogueelarve ning AMIFi ja riikliku

kaasfinantseeringu määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab

SiM. Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.

TATis sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust

tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad. Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu.

Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud aja töölepingus, selle lisas või muus

sellekohases dokumendis.

TATis on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelneva lt

kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjoni teatise11 kohaselt ei

pea SiM algatama ametlikku konsultatsioonimenetlust kui tegevused kolmandas riigis on seotud kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise/taasintegreerimisega AMIFi määruse III lisa lõike 4 mõttes, tingimusel et need ei ole suunatud arengule ega puuduta kolmandaid riike

poliitiliselt tundlikes olukordades. Elluviijal on sellest hoolimata kohustus teavitada SiMi kolmandas riigis toimuvast tegevusest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.

11 Ref: Ares(2022)8659390 – 13/12/2022 „Information on how to request consultation and the Commission’s

assessment of projects that a Member State intends to implement with, in or in relation to Third Countries under

its AMIF/BMVI/ISF programmes“

10 (12)

Täpne kaudne kulu projekti kohta on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset

kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi

alusel automaatselt. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud.

Elluviijal on ühendmääruse § 30 kohaselt õigus taotleda mitte riigiabi ettemakset. Arvestades kavandatud tegevuste iseloomu, projekti pikkust ning rahavoogude vajalikkuse eeldatavat stabiilsust, on ettemakse maksimaalseks suuruseks 15% määratud toetuse summast. Elluviija

põhjendab SiMi-le ettemakse vajalikkust. Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses. Elluviija

esitab SiM-le ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid hiljemalt TATis ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist TATis sätestatud tähtajaks tõendanud, on elluviija kohustatud

tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamise l kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse

väljamaksmisele kuuluva toetusega. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord

kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea. Maksetaotluste esitamise kohustus puudub, kui elluviija kasutab ettemakset. Ettemakse kasutamise perioodi määramisel on lähtutud maksetaotluse esitamise sageduse analoogiast.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 lõigetes 4–7 toodud

ostumenetluse põhimõtete järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi

ametlikule e-posti aadressile 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks

on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

11 (12)

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Elluviija peab tagama tegevustele nii füüsilise (nt kaldtee, ratastooli kasutamise võimalus) kui

digitaalse (nt veebikoolitustel osalemise võimalus) ligipääsetavuse. Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega jälgitakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Punkt 11 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi

projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.04.2024.

III Käskkirja vastavus EL õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

12 (12)

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidav projekt

on suunatud väljasaatmise süsteemi tõhustamisele. Tegevused aitavad kaasa ka tagasisaadetavate õiguste tagamisele. TAT võimaldab suurendada tegevuste sidusust ja

läbipaistvust. TATi tegevustega ei lahendata regionaalse arengu juurprobleeme. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema

tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid : eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset

tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise

tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri. V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljudnäitajasse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TATi põhjendatus

TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on EPR, kelle kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud

seletuskirja punktis 2. Nimetatud ülesandeid saab täita vaid selleks pädev asutus. 5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2.

VI TATi rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2024.

VII TATi kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastasid infosüsteemis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Kliimaministeerium märkusteta, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kinnitas vaikimisi.

KÄSKKIRI

02.05.2024 nr 1-3/35

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.2 „Väljasaatmiste

vaatlemine“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.04.2024–31.10.2029

Elluviija

Eesti Punane Rist (edaspidi EPR)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium (edaspidi SiM)

2 (9)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.2 „Väljasaatmiste vaatlemine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning

korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi ka AMIF määrus), millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamise le,

tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist

kolmandates riikides“.

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad AMIF määruses2 toodud sekkumise liigi sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem alla.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti

pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. Projekti elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud

arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliit ika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta

ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks. Tegevustega tagatakse välismaalase väljasaatmise vaatlemine ning vaatlussüsteemi

arendamine.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga -,

Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32021R1147&qid=1684161408299#d1e32 -

41-1

3 (9)

1.1.5. TATi tegevuste puhul on arvestatud Euroopa Komisjoni soovitusega sunniviisilise tagasisaatmise tõhusa jälgimissüsteemi kujundamiseks 3.

2. Toetatav projekt ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse toetatava projekti „Väljasaatmiste vaatlemine“ elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekti, mis:

- aitab kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega; - arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10604 artiklis 9

sätestatud horisontaalsete põhimõtetega ja panustab EE 2035 aluspõhimõ tete

hoidmisesse ning sihtide saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust

toetaval moel jälgitakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", millesse

panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmise tegevustega ja "Ligipääsetavuse näitaja", millesse panustatakse erivajadusega inimes te le

ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse

nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Väljasaatmiste vaatlemine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu:

Projekti eesmärk on arendada ja rakendada välismaalaste väljasaatmise vaatlemise

süsteemi kooskõlas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 64 lõikes 1 sätestatuga.

Projekt koosneb neljast alategevusest:

2.1.1.1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 64 lõike 1 kohane välismaa lase

väljasaatmise vaatlus; Välismaalase väljasaatmise vaatlemine hõlmab mõningaid või kõiki väljasaatmise

etappe. Väljasaatmiste vaatlemiste kohta esitatakse aruanne koos soovituste ja tähelepanekutega vaatlemise süsteemi parendamiseks.

2.1.1.2. Osalemine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tagasisaatmisoperatsioonide või

tagasisaatmisega seonduvate sekkumiste vaatlemisel; 3 Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16. november 2017, millega võetakse kasutusele ühine

tagasisaatmise käsiraamat, mida li ikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud

ülesannete täitmisel. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesivil jelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. – ELT L 247, 13.7.2021, lk 1—49.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13 –43) artikli 17

tähenduses .

4 (9)

2.1.1.3. Vaatlussüsteemi arendamine;

Vaatlussüsteemi arendamisel võtetakse muuhulgas arvesse Euroopa Komisjoni ja

Euroopa Põhiõiguste Ameti soovitusi ning liikmesriikide ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vaatlussüsteemi parimaid praktikaid.

2.1.1.4. Vaatlejate koolitamine tagasisaatmise valdkonda reguleerivatest Eesti ja

rahvusvahelistest õigusaktidest ning asjaomasest kohtupraktikast, sealhulgas isiku

põhiõigustest.

2.1.2. Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena aidatakse kaasa Euroopa Liidu ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisele ja tõhusale rakendamisele, tagades, et

välismaalaste väljasaatmine on inimväärikas ja põhiõigusi austav.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti otseseks sihtrühmaks on EPRi töötajad, kes on seotud projekti elluviimisega. Kaudseks sihtrühmaks on tagasisaadetavad kolmandate riikide kodanikud ning Politsei-

ja Piirivalveameti ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2024–31.10.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: 2.1.4.1. personalikulud (sh projektijuhtimine); 2.1.4.2. õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiM-ga. Vastav põhjendus tuleb esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

2.1.4.3. koolituste, seminaride, konverentside korraldamise kulu (ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms);

2.1.4.4. väljasaatmiste vaatlemisega tekkiv transpordikulu (nii Eestis kui kolmandas riigis);

2.1.4.5. projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, või

kuulmispuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud; 2.1.4.6. väljasaatmiste vaatlemisega kaasnev muu kulu (sealhulgas läbipääsukaard id,

koroonaviiruse testid); 2.1.4.7. kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; 2.1.4.8. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: EPR

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

5 (9)

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav väljundnäitaja. Näitaja algtase on 0.

5. Projekti eelarve

5.1. TATi eelarve on 443 100 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Projekt AMIF toetus

(EUR) Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Väljasaatmiste vaatlemine 332 325 110 775 443 100

7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljasaatmiste

vaatlemine

AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 4 10 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, keda

koolitatakse väljasaatmiste

vaatlemise alase pädevuse

saamiseks, tõstmiseks või

säilitamiseks tagasisaatmise

valdkonda reguleerivatest

Eesti ja rahvusvahelisest

õigusaktidest ning asjaomasest

kohtupraktikast, sealhulgas

isiku põhiõigustest.

Osaleja andmed tuleb eristada

soo ja vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60).

6 (9)

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2.1.4.

7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid ÜSS2021_2027 § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt.

8.2.1. Elluviija saab taotleda ühendmääruse § 30 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettemakset.

8.2.2. Ettemakset saab elluviija taotleda põhjendatud vajaduse korral ja kuni 15%

ulatuses määratud toetuse summast.

8.2.3. Ettemakse kasutamise periood on kuni 180 kalendripäeva ettemakse laekumises t.

8.2.4. Ettemakse eraldamine otsustatakse kuni 15 kalendripäeva jooksul ettemakse

taotluse saamisest arvates.

8.3. Toetust makstakse ja ettemakse kasutamist tõendatakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.4. Enne esimese makse või ettemakse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;

8.4.2. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab

SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.6. Kui elluviija kasutab ettemakseid, esitab SiM-le ettemakse tegemise tingimuste täitmist

tõendavad dokumendid hiljemalt p 8.2.2. määratud ettemakse kasutamisperiood ile

järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 8.7. Kui elluviija ei kasuta ettemakseid, tuleb maksetaotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu

vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.8. Makse ja/või ettemakse tõendamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80

kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse ja/või ettemakse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks

on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.

8.9. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

8.10. Ettemakse kasutamisel on lõppmakse 5% määratud toetuse summast. 8.11. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

7 (9)

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks

SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve

muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest SiMi ametlikule e-posti

aadressile; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva,

õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.3.9. tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse

saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga kumulatiivse lt

tegevuste elluviimise algusest. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks

tähtpäevaks.

8 (9)

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui projekti vahearuande ja lõpparuande (edaspidi projekti aruanne) esitamise

tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades

nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija EE 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemisel annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast

puuduste kõrvaldamist. 10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TATi muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi ametlikule e-posti aadressile.

11.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada.

11.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui tehakse finantskorrektsioone, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

9 (9)

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.04.2024.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht