Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise tingimused

KINNITATUD Siseministri 06.06.2023 käskkirjaga

nr 1-3/87 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse nii siseturvalisuse kui sotsiaalvaldkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused

panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu

acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 1 „tugevdada ja

arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõde t“ täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijaks on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA). Tegevusi toetatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2029. TAT eelarve on 2 360 000 eurot, sh AMIF toetus 75% (1 770

000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (590 000 eurot). TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad

Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM) ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahend ite

osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612 5147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeer ium i õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr V(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja

ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT

sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

2 (14)

TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala“;

2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi

erieesmärgiga nr 1. TAT vajalikkuse põhjendus

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline tugevdada ja arendada Euroopa ühist

varjupaigasüsteemi, sh toetada varjupaigasüsteeme taristu ja teenuste osutamise suutlikkuse osas. AMIFi toel tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtul ning kaitse saanute toetamisel majutuskohtades olulised tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues

elukeskkonnas, muudetakse ligipääsetavaks RVK majutuskeskuse (edaspidi ka keskus) ruumid, et olla valmis pakkuma teenuseid ka erivajadusega inimestele, tõhustatakse valdkondlikke

võimekusi, sh kaitse saanu liikumine kohaliku omavalituse teenustele, arendatakse tõlketeenuse pakkumist ning tagatakse valmisolek massiliseks sisserändeks.

Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab rändega seonduvaid eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi

asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKis on võetud arvesse asjaomaseid Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliit ika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonna le

suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

TAT toetab SoMi pädevusse kuuluvate erinevate poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava

2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise

võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimis t.

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas

pidama ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parendada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu

3 (14)

sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtuvõimekuse raames lähtutakse põhimõttest, et kaitse taotlejate seas võib olla haavatavaid ning kõrgendatud abivajadusega isikuid.

TATi tegevuste üheks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus rahvusvahelise kaitse taotlejate

vastuvõtul on teenus planeeritud viisil, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas pakutakse inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud teenuseid, mis toetavad tema kohanemist ja lõimumist Eesti keele ja kultuuriruumiga.

TAT tegevused loovad sünergia Ühtekuuluvuspoliitika strateegia rakenduskava

poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervisho iu

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. Abivajadusega rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad on ebasoodsas olukorras olevad sihtrühmad tulenevalt nende jaoks

võimalikust uuest ja võõrast elukeskkonnast ning võimalikust traumast, mida on rändeteekonnal kogetud.

Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks

ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on Heaolu

Arengukava 2016-2023 rakendamise perioodil kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane.

Ka isikute abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule. Eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik

omavalitsus) vahel killustunud korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks, mis toob kaasa asjaolu, et abi andmist ei koordineerita piisavalt tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult.

Abivajaduse hindamise ja abi osutamise dubleerimine eri valdkondades suurendab ressursikad u ja takistab kiirelt vajaliku abi saamist. Abivajaduse varajast märkamist raskendab aga tervikliku

ülevaate puudumine ja ka vähene oskus kaasata kohalikke algatusi. TAT on otseses haakuvuses Vabariigi Valitsuse strateegia "Eesti 2035" kolme strateegilise

arenguvajadusega, mis puudutavad rahvastikku, ühiskonda ja võimalusi ning julgeolekut ja turvalisust. TATi planeeritavad tegevused toetavad sihtrühma iseseisvat toimetulekut ja

kohanemist Eestis. Planeeritud tegevused tõstavad seotud asutuste valmisolekut kriisideks. Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust teenuste

tagamise osas. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

4 (14)

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te Eesti 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse

tagamisega füüsilisele keskkonnale, teenustele, infole ja kommunikatsioonile.

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20882 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või

sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse (EL) 2020/8523 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi

kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja roheliste hangete põhimõtteid. Projekti elluviija või partner korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole

täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et

AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtesta takse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

5 (14)

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija/partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis

ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

2.1. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029 SKA poolt, kes kaasab projekti partnerina RVK majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS

HKT). SKA ülesanne on vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi

VRKS) §32 tagada keskuse teenus Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) menetlustoimingute ajaks. Teenus seisneb ennekõike inimeste majutamises, toitlustuses või

rahalise toetuse tagamises, inimeste informeerimises õigustest ning tervisekontrolli ja vajaduspõhise tervishoiuteenuse osutamises keskuses viibimise ajal. Tänane praktika näitab, et keskuses viibitud aeg võib olla kahest nädalast kuni kahe või enama aastani.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §15 kohaselt on Eesti elanike puhul elukohajärgse

KOV kohustus välja selgitada inimese abivajadus ja sellele vastav abi, lähtudes terviklikust lähenemisest. Omavalitsuses läbiviidava esmase hindamise eesmärk on tuvastada inimese üldine õigustatus ja vajadus sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete järele. Tervikliku lähenemise

loomiseks kaitse taotlemise ajal ja selle saamisel isikule vajalike sotsiaal-, tervisho iu, tööturuteenuste tagamisel on oluline juba keskusesse saabumisel korraldada inimese ja

perekonna esmane abivajaduse hindamine ja tagada tuge vastavalt juhtumiplaan, mis hiljem KOV üksusesse kolimisel saab olla aluseks erinevate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tõhusamaks kohanemise toetamiseks.

Projekti raames tagatakse ka RVK taotlejatele ja kaitse saanutele suunatud psühholoogiline ja

sotsiaalne abi, kohanemist toetavad tegevused, täiendav tõlketeenus, vabaaja tegevused, sh lastele ja noortele suunatud vaba-aja tegevused. Täiendavalt luuakse selleks projekti tegevuste kaudu vaba-aja/ toetavate tegevuste koordinaator töökoht, kelle ülesandeks on tööklubi, vaba-

ajalise sisustavate tegevuse planeerimine ja läbiviimine.

Projekti tulemusena on majutuskohtades tagatud sihtrühma vajadustest lähtuvad tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas.

2.2. Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2027 SKA poolt. Projekti eesmärk on RVK teemadega kokku puutuvate sotsiaalvaldkonna ametnike

professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmine pideva enesetäienduse abil. SKA poolt korraldatavatele koolitustele planeeritakse kaasata KOV esindajad, et tõsta teadlikkust

uussisserändajate teemadel. Vajadusel kaalutakse ka piirkondlikke sihitatud lastekaitse- ja sotsiaaltöökorralduslikke koolituste korraldamist nende KOV üksuste lastekaitse või

6 (14)

sotsiaaltöö tegijatele, kus täna viibib keskmisest enam kolmandatest riikidest saabunud RVK või ajutise kaitse saajaid.

Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimaldatakse töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse teenuse

pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgustiku liikmete le (SoMi ja SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad ja ELVL-i KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt).

2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029 SKA poolt.

VRKS §73 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajal õigus kasutada riigipoolt hüvitatavat tõlketeenust kahe aasta jooksul pärast kaitse saamist. Täna on teenuse korraldust lahendatud

pigem juhtumipõhiselt ning seetõttu ei ole ka tõlkekorraldusele süsteemset lähenemist, mistõttu võib ametiasutuste jms asjakohaste asutustega suhtlemine takerduda tõlgi leidmisesse. Antud probleemistik laieneb ka teistele haavatavatele kolmandate riikide kodanikele, kes vajavad tõlgi

kaasatust, et kasutada kohanemist ja toimetulekut toetavaid avalikke teenuseid.

Projekti eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvatele sotsiaalvaldkonna võrgustiku liikmete le operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi. Projekti rakendamise l

arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke kaasata välisriikidest. Kogukonnas elavatele haavatavatele sihtgruppidele tagatakse projekti jooksul vajaduspõhise lt

(SKA poolt etteantud maksimaalse mahu täitumiseni) tõlketeenuse kättesaadavus neile sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamisel.

Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikutele suhtlemiseks vajaliku viipekeel tõlketeenuse tagamise vajadust. Selleks luuakse partnerite kaudu võimekus tagada

mitte eesti keelsetele kurtidele võimalus suulise viipekeeletõlke ja sünkroontõlke kättesaadavus läbi releetõlke (tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde.

Katseprojekti tulemusena luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on kaugtõlketeenus kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja

saajatele, ning tugi RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenus te korraldamisel. Eelpool nimetud isikute KOV-i kolimisel luuake KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja haruldasemate ja eksootilisemate juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.

2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029 SKA poolt kaasates IT arendustes partnerina Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK).

Projekti eesmärk on tagada teenuste kestlikkus kasvanud rändesurve ja teenusvajaduse kaudu.

Kui varasemalt minimaalne kaitse saanute arv on võimaldanud personaalset lähenemist ning tuge keskuse teenuse osutamisel, sh kaitse saamisel keskusest väljasuundumise toetamisel, siis

Ukraina sõjapõgenike massiline sisseränne tõi selgelt esile, et suuremate RVK taotlejate arvude korral on vajalik tagada infotehnoloogilised lahendused keskuse ülesande täitmisel ning sujuva

ülemineku KOV teenustele. Seetõttu on oluline Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistr i (edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamine, et majutuskohas isikule viibimise ajal tagatud

7 (14)

tugiteenused, toetused jm oleks hiljem nähtavad ka selle KOVi sotsiaaltöötajale, kuhu isik asub elama pärast ajutisest majutuskohast või keskusest välja kolimist.

Projekti raames arendatakse STAR andmeregistrit ja luuakse seeläbi RVK majutuskeskuses taotlejate ja kaitse saajate majutuskohtades igapäevase töö korraldamiseks vajalik

infotehnoloogiline tugi. Täpsem arendustegevuse ulatus täpsustub 2024. aastaks ja ärianalüüs i koostamine algab 2025. aastal. Lisaks STAR arendustele on oluline tagada keskuse ja teiste seotud osapoolte võimekus andmebaasi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände

korral.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt näitas, et inimeste olmeküsimuste ja igapäevase toimetuleku toetamisse on kaasatud väga erinevad osapooled nii erasektorist, vabaühendustest kui ka üksikisikud. Vabatahtlike näol on tegemist olulise ressurssiga, kes saab abistada SKA-d

inimeste vastuvõtul massilise sisserände korral. Selle ressursi paremaks kasutamiseks pannakse tegevuse raames SKA poolt paika strateegilise kaasamise põhimõtted ja koostatakse

vabatahtlike õppeprogramm, mille puhul arvestatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aluspõhimõtteid.

Projekti tulemusel on SKA-l võimekus süsteemselt kaasata massilise sisserände korral vabakonda ja vabatahtlikke ning kasutada infotehnoloogilisi lahendusi, et omada ülevaadet

majutuskohtades viibivatest isikutest ja nendega tehtavast tööst, mida on võimalik kasutada isiku KOVi kolimise järgselt ka KOV sotsiaal- või lastekaitsetöötajal.

2.5 Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine

Projekti viib perioodil 01.07.2023–31.12.2027 ellu SKA, kes kaasab projekti partnerina RVK majutuskeskuse teenuse osutaja (hetkel AS HKT).

4. mail 2021. a ÜRO-s toimunud Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatuse (Universal Periodic Review, UPR) käigus tehti Eestile soovitus (6.270)4 parandada

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate elamistingimusi.

Ligipääsetavuse osas on Eestile otse kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2021/1060 (ühissätete määrus) art. 9 Horisontaalsed põhimõtted ja ÜRO Puuetega Inimeste

Konventsiooni artikkel 9 punkt 1. Siseriiklikult reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel määrus 28 Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele. Struktuurivahendite rakendamise 2021-2027 perioodil on kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamise l, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustuslik: järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõudeid,

vältida diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse, veendumuse alusel) ning tagada puuetega inimestele juurdepääs.

Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate keskuse elamistingimusi (uuendada inventari) ja parandada elu- ja ühisruumide ligipääsetavust.

Tulenevalt ruumide ja inventari kulumisest, on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning

uuendada inventari, et luua keskuses kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad elamistingimused.

4 ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Komitee kokkuvõtvad tähelepanekud Eesti esimese aruande kohta

8 (14)

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja kaitse saanud isikutele tugiteenus te tagamine, keskuse majutuskohtade ruumide ligipääsetavaks muutmine, et olla valmis pakkuma

teenuseid ka erivajadusega inimestele, valdkondlike võimekuste arendamine koolituste abil, tõlketeenuse arendamine ja pakkumine ning valmisoleku tagamine massiliseks sisserändeks, sh STAR andmeregistris RVK majutuskeskuses taotlejate ja kaitse saajate majutuskohtades

igapäevase töö korraldamiseks vajalik infotehnoloogilise võimekuse arendamine. Riigiab i reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurents i, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd,

kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja.

Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse

tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad ja partnerid on asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. SKA põhimääruse alusel on alates 1. jaanuarist 2019.

a SKA ülesandeks rahvusvahelise kaitse valdkonnas rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtu- ja kohanemist toetavate teenuste korraldamine.

Punktides 2.1 ja 2.5 toodud projektide puhul kaasatakse projekti partnerina AS HKT, kelle ülesandeks RVK majutuskeskuse teenuse pakkujana on tagada RVK taotlejatele majutus,

toitlustus, keeleõpe, hädavajalik tõlketeenus, õigustest ja kohustustest teavitamine ning esmane tervisekontroll ja täiendavad hädavajalikud tervishoiuteenused. Punktis 2.4 (RVK

majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks) toodud STAR andmeregistriga seotud IT arendused ja kasutaja toe süsteemi arendamisse kaasatakse projekti partnerina TEHIK. TEHIK on SoMi hallatav riigiasutus, mis on info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Täna on TEHIK SoMile partneriks uute e-teenuste loomisel ning ka SKAle, kes on sotsiaalteenuste ja –

toetuste andmeregistri vastutav töötleja. TEHIK on ka STAR volitatud töötleja. TEHIKul on oluline roll tagada kohalikele omavalitsustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada

andmevahetus tervise infosüsteemiga.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei

ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks

2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviija poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh

eelnevad tugiteenused, koolitused, taristu renoveerimine jm. Vaatamata sellele, et majandus lik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole

9 (14)

Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse AMIFi määruses toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 Toetatud osalejate arv, millest omakorda - nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse jooksul;

 Koolitustegevuses osalejate arv;

 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv;

 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud kohtade arv. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord, välja arvatud

alaindikaatorite puhul, mille puhul saab sama isikut lugeda mitme alaindikaatori all. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse

puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60). Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;

 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.5 nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja

riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr. Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja ühendmääruses ei ole sätestatud

teisiti. TATis sätestatakse tegevuste abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on

näitlik. Elluviijal ja partneril on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja

koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada üldjuhul kuni 10% projekti eelarvest Kui projekti heaks töötavad

isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus

sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperd i ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

10 (14)

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.

Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude osakaal jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene

kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Punkt 7.5 sätestab soetatud seadmete ja süsteemide ning taristu minimaalse sihtotstarbe lise

kasutamise perioodi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel on aluseks bõetud perioodil 2007–2013 Euroopa Pagulasfondile ning perioodil 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile kehtinud nõuded.

Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa

Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab

selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §

27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul elluviija poolt makseid ei tehta, siis null-reaga

maksetaotlust esitama ei pea.

Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse §10 lõike 1 punktides 2-6, 8-10 ja 13-16

ning §-s 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse §-s 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida

asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada

määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga

11 (14)

projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud taotluse. Et elluviija ja partner mõtleksid oma tegevused korralikult läbi ja oleks

võimalikult väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku

muudatust taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.

Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, et välistada

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et

TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.04.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TAT mõju

12 (14)

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidavad projektid on kõik suunatud varjupaigasüsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te tagamisele. TAT tegevuste kaudu parandatakse Eestisse tulnud inimeste, sõltumata nende

staatusest, juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandatakse ka sotsiaalkaitsesüsteemi selliste le muutustele reageerivaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse

üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud

osalejate arv“ ning „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood (vm kood), e-posti aadress, sugu ja vanus. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab

elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks allkirjalehte, kus on

isikukood (vm kood), eesnimi, perekonnanimi, sugu, vanus ja inimese allkiri. V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa AMIFi 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on SKA ning partnerid SA HKT ja TEHIK, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesande id

saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine

kogu Eesti elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

13 (14)

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima -

ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☒jah ☐ei

TATi projekti elluviimisel on mõju infoühiskonnale. Uute IT lahenduste loomine võimaldab korraldada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutust üle-eestiliselt, sh suure

rändesurve olukorras ning kaasates vajadusel vabakonna. Projekti tulemusel on SKA-l võimekus süsteemselt kaasata massilise sisserände korral vabakonda ja vabatahtlikke ning kasutada infotehnoloogilisi lahendusi, et omada ülevaadet majutuskohtades viibivatest isikutest

ja nendega tehtavast tööst, mida on võimalik kasutada isiku KOV-i kolimise järgselt ka KOV sotsiaal- või lastekaitsetöötajal.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks

saavad TAT tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud SKA, tema teenusepakkujate ja KOVide võimekuse suurendamisele.

Võrdsed võimalused Projektide elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele.

TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuste pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega.

Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse inimõigustest ning IT-süsteemide

kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga, mistõttu tagatakse ka puudega inimes te võrdne kohtlemine. Tegevuste raames parendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate keskuse elamistingimusi (sh uuendatakse inventari) ning elu- ja ühisruumide ligipääsetavust.

Erivajadusega inimestele tagatakse ligipääs teenustele, tegevustele, koolitustele ja koolitusmaterjalidele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS). Rahandusministeer ium, Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

14 (14)

KÄSKKIRI

06.06.2023 nr 1-3/87

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas

kolmandate riikide kodanike, sh

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse

saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“

toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.04.2023–30.06.2029

Elluviija

Sotsiaalkindlustusamet

Partnerid

AS Hoolekandeteenused Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (17)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme

nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi

eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika

rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada

ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra

analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate, sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks loodud võimaluste ärakasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused “, 8 „Julgeolek ja turvalisus“. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid. Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste

vastavust Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusele ja rahvusvahelistele standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030

(edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja

inimkeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifond.

3 (17)

pigem kasvab, sh kasvab haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv ja seeläbi ka vastava majutusvõimekuse suurendamise vajadus.

1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu

ja tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimalus te

parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.5. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis

võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

1.1.6. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige

Eesti ühiskonna sidususe suurendamisse.

1.1.7. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks.

1.1.8. Kasutatud lühendid:

AS HKT AS Hoolekandeteenused

ELVL Eesti Valdade ja Linnade Liit KOV Kohaliku omavalitsuse üksus KuM Kultuuriministeerium

PPA Politsei- ja Piirivalveamet SiM Siseministeerium

SKA Sotsiaalkindlustusamet SoM Sotsiaalministeerium TA Terviseamet

TEHIK Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus

TK Töötukassa

TTO tervishoiuteenuse osutaja

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise

toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutus te le

reageerivaks. TATi tegevuste üheks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus rahvusvahe lise kaitse teenus on planeeritud viisil, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas pakutakse inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud teenuseid. Eesmärgini jõudmist

toetavad tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmete lõimitud kasutamine. Pakutakse sotsiaalset turvatunnet, suunatakse kaasava

4 (17)

ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luuakse võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele.

Plaanis on ehitada üles abi andmise teekond, lähtudes inimese terviklikust abivajadusest, et see protsess algaks eelistatult juba rahvusvahelise kaitse (edaspidi ka RVK) taotlejate

majutuskeskuses, kus hinnatakse inimese abivajadust, mis vastavalt vajadusele jätkub inimese kohaliku omavalitsuse üksusse elama asumisel.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke2, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete

hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise

alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele keskkonnale, infole ja

kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse

nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) määratud majutuskohtades viibivatele RVK taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisva t toimetulekut toetavad teenused ning tugi esmasel saabumisel Eestisse. Lähtuva lt

välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 32 ja § 62 on SKA vastutusel RVK taotlejatele, sh ajutise kaitse taotlejatele majutuskeskuses või SKA

määratud majutuskohas vastuvõtu korraldamine.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses . 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

5 (17)

RVK majutuskeskuse (edaspidi ka keskus) ülesanne5 on tagada RVK taotlejatele majutus, toitlustus, keeleõpe, hädavajalik tõlketeenus, õigustest ja kohustustest teavitamine ning esmane tervisekontroll ja täiendavad hädavajalikud

tervishoiuteenused. Inimesed viibivad keskuses kuni Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) menetlustoimingute lõpuni ning rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes

positiivse otsuse korral kuni kohaliku omavalitsuse üksuses (edaspidi KOV) elukoha leidmiseni. Turvalisuse ja inimese heaolu kaalutlustel on SKAl võimalik inimene elama paigutada erinevatesse majutuskohtadesse. Keskuses viibitud aeg võib varieeruda

mõnest kuust kuni paari aastani. Oluline on ka arvestada, et vastavalt VRKS § 101 on RVK taotlejal automaatne õigus asuda tööturule kuue kuu möödudes kaitse taotluse

esitamisest kui PPA ei ole tema taotluse suhtes otsust langetanud või elamisloa saamise korral, kui PPA otsus langetatakse varem. Tööturul konkureerimiseks on oluline, et inimest toetatakse tööturule sisenemisega eesmärgiga leida rakendus võimalikult kiirest i

Töötukassa (edaspidi TK) abil. Lisaks TK meetmetele võib inimene täiendavalt vajada ka toetavaid sotsiaalhoolekandelisi abimeetmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 15 kohaselt on Eesti elanike puhul elukohajärgse KOV kohustus välja selgitada inimese abivajadus ja sellele vastav abi,

lähtudes terviklikust lähenemisest. KOVis läbiviidava esmase hindamise eesmärk on tuvastada inimese üldine õigustatus ja vajadus sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete

järele. Kuna RVK majutuskeskuses olevad kaitse taotlejad ei ole veel elamisloa saajad, siis

nende puhul on tugi peamiselt tagatud ainult keskuse teenuse kaudu, sh konkreetsete tegevuste najal, mis alati ei toeta iseseisvat toimetulekut terviklikus vaates. Tervikliku

lähenemise loomiseks kaitse taotlemise ajal ja selle saamisel isikule vajalike sotsiaal- , tervishoiu, tööturuteenuste tagamisel on oluline juba keskusesse saabumisel korraldada inimese ja perekonna esmane tugi, mis KOVi kolimisel saab olla aluseks erinevate

teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Esmase abi- ja toetusvajaduse hindamiseks on SoMis arendamisel standardiseer itud ning digitaalne abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend, mille kasutuselevõtmis t laiendatakse ka keskuse teenusele. Isikule koostatav juhtumiplaan võimaldab planeerida

isikule vajalikke sotsiaal-, tervise-, töö- või haridusvaldkonna teenuseid, mis toetavad tema kohanemist Eesti ühiskonnas.

Keskusesse võib jõuda inimesi, kelle vaimset tervist on päritoluriigis toimuv olulise lt mõjutanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus võib kesta kuid või koos

kohtumenetlusega isegi aastaid. Teadmatus tuleviku suhtes võib samuti mõjutada inimeste vaimset tervist. Positiivse vaimse tervise edendamine algab ennekõike

keskkonnast, iseendast ning erinevatest toetavatest kogukonna tugitegevustest. Selleks on oluline tagada jätkusuutlik ning süsteemne vaba-aja sisustus ning vajadusel täiendava psühholoogilise abi pakkumine.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on majutuskohtades tagatud sihtrühma vajadustest lähtuvad tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

5 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32.

6 (17)

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti partner: AS HKT Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri

õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Partneriga TAT raames sõlmitava kokkuleppe puhul lähtutakse RVK majutuskeskuse teenuse

osutamiseks SKA sõlmitud lepingust. Praegune leping AS HKTga kestab kuni 21.04.2024, misjärel korraldatakse RVK majutuskeskuse teenuse osutaja leidmiseks uus riigihange.

Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,

kulud, mis muuhulgas arvestavad erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);

- keskuses pakutavate tegevuste ja teenuste pakkumisega seotud kulud (sh töötasu, vajalikud vahendid, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jm);

- seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu (sh kulud erivajadustega inimeste le info kättesaadavaks tegemisele);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud. 2.2. Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on RVK teemadega kokku puutuvate sotsiaalvaldkonna ametnike professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmine pideva enesetäienduse abil.

Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimaldatakse töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse

teenuse pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgust iku liikmetele (SOM, SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt).

Koolitusteemad käsitlevad üleüldist keskuse teenuse korraldamist. Muuhulgas keskendutakse ka haavatavate sihtgruppide vastuvõtule ja võrgustikutöö edendamise le.

Koolitustegevuse rakendamisse kaasatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi eksperte, et õppida parimatest praktikatest. Korraldatakse ka õppevisiite EL parema praktika osas ülevaate saamiseks.

2.2.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on loodud koolitusmoodul ja tagatakse RVK sihtgrup iga töötavatele riigi ja KOV ametnikele ja spetsialistidele toimiv enesetäiendamise

7 (17)

võimalus, mis muuhulgas hõlmab EL liikmesriikide parima praktikaga tutvumis t õppevisiitide kaudu.

2.2.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on keskuse töötajad, sotsiaalteenuste osutajad, kes osutavad

KOV/SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, SOMi ja SKA ametnikud, TK töötajad ning KOV ametnikud ja spetsialistid ja ELVLi KOV valdkonnapoliitika koordineerijad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2027.

Projekti elluviija: SKA

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel, koolitustel ja õppevisiitidel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse,

seminari, õppevisiidi või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,

kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega

koolitustele ja õppematerjalidele jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - tõlkekulud; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine

2.3.2. Projekti eesmärk ja sisu

Tõlketeenuse korraldamisel on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvate le

sotsiaalvaldkonna võrgustiku liikmetele operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi.

Enne kaugtõlke rakendamist koostab SKA 2024. aastal kaugtõlke teenuse kontseptsiooni, mille valmimise järgselt hakkab toimuma tegevuse rakendamine.

Kontseptsiooni loomisel võetakse arvesse teiste riigiasutuste (nt KuM, PPA) ja teiste EL liikmesriikide kogemust koordineeritud kaugtõlke teenuse korraldamise l. Katseprojekti tegevustega laiendatakse tõlketeenuse pakkumise viise ning muudetakse

paremaks tõlketeenuse kättesaadavust. Enne püsivat rakendamist katsetatakse kontseptsiooni praktikas.

Rakendamisel arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke kaasata välisriikidest. Kogukonnas elavatele haavatavatele sihtgruppidele tagatakse projekti jooksul vajaduspõhiselt (tasuta) tõlketeenuse kättesaadavus sotsiaal- ja

tervishoiuteenuste korraldamisel. Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikutele suhtlemiseks vajaliku viipekeel tõlketeenuse tagamise

vajadust. Selleks luuakse võimekus tagada mitte eesti keelsetele kurtidele võimalus

8 (17)

suulise viipekeeletõlke ja sünkroontõlke kättesaadavus läbi releetõlke (tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde.

2.3.3. SKA võib tõlketeenuse hankelepingu raames katta ka KOV üksuste vajaduspõhise id tõlketeenuse vajadusi keerulisemate juhtumite ja/või haruldasemate ja eksootilisemate

keelte puhul seoses KOVi kolimisel inimesele erinevate teenuste tagamiseks , tingimusel, et tõlketeenuse tellijaks ja maksjaks on SKA. Katseprojekti tulemusena luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on kaugtõlketeenus

kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning tugi RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamise l.

Eelpool nimetud isikute KOVi kolimisel luuakse KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja haruldasemate ja eksootilisemate juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.

2.3.4. Projekti sihtrühm Projekti otsene sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse

taotlejad ja saajad. Projekti kaudne sihtrühm on SKA ja tema koostööpartnerid (keskuse teenuse korraldaja, naiste tugikeskused, asendushooldusteenuse korraldajad jt), TK, Terviseamet (edaspidi

TA), tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), kohaliku omavalitsuse üksused ja muud võrgustikuliikmed.

2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); uuringu tellimise ja

läbiviimise ja eksperdihinnangu kulud; - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid);

- vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu; - tõlkekulud (osutatud tõlketeenuste eest); - seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud

(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevat

kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine,

kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on täiendada STAR IT lahendusi, mis võimaldavad korraldada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutust üle-eestiliselt, sh suure rändesurve

olukorras ning kaasates vajadusel vabakonna.

9 (17)

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu praktika on toonud selgelt välja, et praegu keskuses kasutada olevad „tööriistad“ ei toeta massilise sisserände kontekstis üleriigilist teenuse osutamist ning teenuste ülest liikumist (majutuskohast kohalikku omavalitsusse ).

Seetõttu on oluline Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamine, et majutuskohas isikule viibimise ajal tagatud tugiteenused,

toetused jm oleks hiljem nähtavad ka selle KOVi sotsiaaltöötajale, kuhu isik asub elama pärast ajutisest majutuskohast või keskusest välja kolimist.

Arendustegevuse ulatus täpsustub 2024. aastaks ja ärianalüüsi koostamine algab 2025. aastal. Projekti partner on Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus

(edaspidi TEHIK), kes viib ellu vajalikud arendustegevused. Lisaks STARi arendustele on oluline tagada keskuse töötajate ja muude majutuskohtade osapoolte võimekus infosüsteemi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände korral.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt näitas, et inimeste olmeküsimuste ja igapäevase

toimetuleku toetamisse on kaasatud väga erinevad osapooled nii erasektorist, vabaühendustest kui ka üksikisikud. Vabatahtlikud on oluline ressurss, kes saab abistada SKAd inimeste vastuvõtul massilise sisserände korral. Vabakonna koolitamise l

käsitletakse mh soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid. Samuti tagatakse tugi ja ligipääsetavuse nõuded erivajadustega inimestele. Abi vastu võtmiseks

ja koordineeritud kasutamiseks luuakse SKA juurde võrgustikukoostöö koordinaatori ametikoht. Täiendav töökoht on vajalik, et kaasata vabakonda operatiivse lt, koordineeritult, strateegiliselt ja jätkusuutlikult.

Projekti tegevusteks on:

 STAR andmeregistriga seotud IT arendused;

 võrgustikukoostöö koordinaatori ametikoha loomine;

 vabakonna kaasamine ja võrgustikutöö käivitamine;

 erinevate sotsiaalvaldkonna kaardistuste loomine massilise sisserändega toimetuleku toetamiseks, sh: - analüüsitakse vabaühenduste ja vabatahtlike rolli;

- luuakse strateegilise kaasamise põhimõtted ja vabatahtlike õppeprogramm; - sõlmitakse koostöölepingud kaasatavate vabatahtlikke esindavate

organisatsioonidega ning luuakse toimiv andmebaas kaasatavatest

vabatahtlikest.

Kirjeldatud kaardistus annab olulise sisendi ka SKA tegevustesse ja võimekustesse massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaanis.

2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on SKAl võimekus omada reaalajas ülevaadet, sh massilise

sisserände korral rahvusvahelise kaitse taotlejate/saanute juhtumikorralduslikust tööst majutuskeskuses.

2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühma kuuluvad SOMi ja SKA ametnikud, vabatahtlikud, KOV üksuste

ametnikud ja spetsialistid. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.

2.4.5. Projekti elluviija: SKA

10 (17)

Projekti partner: TEHIK Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri

õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti partneri poolt leitakse IT arendustööde teostaja riigihanke korras.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projekti läbiviimisega seotud tööjõukulu);

- arenduste ärianalüüsi tellimise ja läbiviimise ning eksperdihinnangu kulud; - vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;

- seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid).Tagada tuleb IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 3 aastat pärast üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastamist;

- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud. - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5. Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate

majutuskeskuse elamistingimusi ning uuendada inventari.

Keskuse elamistingimuste parendamine ja inventari uuendamine toimus viimati 2016. aastal, mil remonditi kogu hoone ning soetati keskuses kasutatav inventar. Tuleneva lt ruumide ja inventari kulumisest on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning

uuendada inventari, et luua kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad elamistingimused. Samuti on oluline kohandada hoone üldkasutatav ala ning mõned

eluruumid erivajadustega inimeste vastuvõtuks. Eelkõige on vajalikud ruumide ligipääsetavust parandavad uuendused.

2.5.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on keskuse ruumid uuendatud, sh on loodud võimalused

erivajadusega RVK taotlejate ja saajate vastuvõtmiseks.

2.5.3. Projekti sihtrühm

Projekti otsene sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027.

Projekti elluviija: SKA Projekti partner: AS HKT

11 (17)

Elluviija võib partneriga sõlmida vastastikuse kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- ehitise parendamise kulud; masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;

- ligipääsetavuse parendamiseks tehtavad kulud;

- uuringute ja projekteerimistööde tellimise ja läbiviimise kulud; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

12 (17)

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena tagatakse kõigile RVK taotlejatele ja saanutele ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises omavalitsuse

üksuses RVK majutuskeskus asub. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäita jad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühi

k

Sihttas

e 2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejate ja

saajate

majutuskohtades

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 135 945 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või

saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Valdkondlik

võimekuste

arendamine

koolitustegevuse

kaudu

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 100 130 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt Euroopa

ühise varjupaiga-süsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Tõlketeenuse

pakkumise

arendamine

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 140 490 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või

saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

RVK

majutuskeskuse

töö tõhustamine,

sh valmisolek

massiliseks

sisserändeks

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 50 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt Euroopa

ühise varjupaiga-süsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60)

Vastuvõtuks

vajaliku

infrastruktuuri

ligipääsetavuse

parendamine

AMIF O.1.3

Vastuvõtutaristus

vastavalt liidu acquis’le

loodud uute kohtade

arv

arv 20 120 Iga uut loodud majutuskohta tuleb

ühe projekti raames lugeda ainult

üks kord.

AMIF O.1.4

Vastuvõtutaristus

vastavalt liidu acquis’le

renoveeritud kohtade

arv

arv 23 130 Iga renoveeritud majutuskohta

tuleb ühe projekti raames lugeda

ainult üks kord.

13 (17)

4.3. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 2 360 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik kaasfinantse

ering (EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude määr

(% otsestest kuludest)

Tugiteenused rahvusvahe lise

kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades

525 000 175 000 700 000 5%

Valdkondlik võimekuste

arendamine koolitustegevuse kaudu

157 500 52 500

210 000 7%

Tõlketeenuse pakkumise arendamine

525 000 175 000 700 000 7%

RVK majutuskeskuse töö

tõhustamine, sh valmiso lek massiliseks sisserändeks.

450 000 150 000 600 000 7%

Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse

parendamine

112 500 37 500 150 000 0%

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Valdkondlik

võimekuste

arendamine

koolitustegevuse

kaudu

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 112 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 92 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi,

tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

RVK

majutuskeskuse

töö tõhustamine,

sh valmisolek

massiliseks

sisserändeks

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 40 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 25 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi,

tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

14 (17)

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikes t

otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem

SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid

mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

dokumentide saamisest arvates. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

15 (17)

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-is sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa

kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi

väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15.

juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmiste l juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud

summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas

iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist. 9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli,

auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja

näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri

ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva

jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused

16 (17)

lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info

vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse

(edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks.

TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneva l

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiMi otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

17 (17)

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontrollleht