Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/29 kinnitatud

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa

integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu, täiendavalt on selgitatud TATi muudatusega lisatava projekti vajalikkust ning vastavust nõuetele.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette viit tüüpi TATi muudatused:

1) Täpsustatakse selguse loomiseks projektide „Piirikontrolliseadmete soetamine“ ning „Tegevustoetus: automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides“ sisu;

2) Muudetakse projektide „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikude le

1–3, 7 ja 8“ ja „Droonide soetamine“ eelarvet, tõstes ühest projektist teise 39 156 eurot, kuna olemasolev eelarve ei võimalda hinnatõusu tõttu saavutada sihttaset (26 drooni);

3) Lisatakse uus projekt „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“ projektis „Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine“ vabaneva raha arvelt. Projekt „Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine“ nimetatakse ümber „Luhamaa juhtimiskeskuse

projekteerimine ja ekspertiis“. Riigi Kinnisvara AS-ile eraldati riigieelarvest juhtimiskeskuse renoveerimiseks lisa raha, mistõttu on võimalik teha ümberehitus tö id

suuremas mahus ning BMVIst rahastatavast projektist tehakse vaid projekteerimine ja ekspertiis. Kuna taristuid BMVI toel enam ei rajata, kustutatakse TATist viide kliimakindluse tagamisele;

4) Ühtlustatakse nõuete sõnastust teiste Siseturvalisuspoliitika fondide TATidega; 5) Täpsustatakse sihtotstarbelise kasutusaja kehtivust varuseadmetele , tuginedes

Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidele.

TATi kogueelarve jääb muutumatuks.

Uue projekti vajalikkuse põhjendus

Võmmorski piirilõik on seni jäänud piiriehituse programmist välja. See lõik on kaetud videoseirega, kuid tänaseks on Võmmorski videoseirelõik amortiseerunud ning vajab kaasajastamist, et tõsta turvalisust ja julgeolekut. Võmmorski piirilõigu lisamist BMVIst

rahastavate projektide nimekirja toetab Eesti idapiiri väljaehitamise nõukogu (protokoll nr 37). BMVIst rahastatakse vaid ehitustööde projekteerimist ja ekspertiisi, mis on aluseks

ehitustöödele. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. Võmmorski piirilõigu ehitusega ühendatakse piirilõigud 6 ja 7.

Projekti vastavus valikukriteeriumitele ja -metoodikale

Projekt panustab Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitab seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a) täitmisesse.

Projekt panustab „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu ning on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020–2030

tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatav projekt on kooskõlas rakenduskavaga, kuid ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamisavas. Kuivõrd TATi

lisatavas projektis ei plaanita ehitustöid, liiatigi Vabariigi Valitsuse 21.05.2020 korralduse nr 173 kohaselt ei ole vaja piiritaristu ehitamiseks täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi

viia, on põhjendatud ekspertide järelduste laiendamine ka uuele projektile.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse Võmmorski piirilõigu projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises

ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalisust ja julgeolekut. Oluline on märkida, et muudetud skoobiga Luhamaa juhtimiskeskuse projektis arvestatakse projekteerimisel ruumiloomes nii naiste kui ka meeste kogemuste ja vajadustega, puuetega inimestele tagatakse teistega võrdsetel

alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, samuti on juhtimiskeskus töötajatele ligipääsetav.

Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Projektile eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei

ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib

möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11481;

3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus (EL) 2019/18962.

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 –

ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

KÄSKKIRI

02.05.2024 nr 1-3/37

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 11. märtsi 2024. a kirjast nr 1.13-2.13/218-1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamise l“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.1 ja lisan toetatavatele projektidele tingimuse

„- panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035 “ sihtidesse ja näitajatesse.“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.3.1.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.1.1. „Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja

kaasajastamine ning EESi toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISKESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) 2.3.5.1. Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimiskeskuse kaasajastamise

tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele 1–6 paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa

juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab

2 (3)

autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA.

2.3.5.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026

2.3.5.3. Projekti sihtrühm: PPA“.

4. Muudan käskkirja punkti 2.3.9.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on

Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriüle tus

kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC- väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud.“.

5. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.10. VÕMMORSKI PIIRILÕIGU PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS

(Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) 2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski piirilõ igu

projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. Projekti tulemused võetakse aluseks Võmmorski

piirilõigu ehitustöödele, et ühendada piirilõigud 6 ja 7. Ehitus tö id rahastatakse riigieelarvest.

2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.12.2026 2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA“.

6. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit järgmiselt:

6.1. Suurendan projekti „Droonide soetamine“ eelarvet ja kehtestan uueks eelarveks 191 597,04, sh kaudsed kulud 3%;

6.2. Vähendan projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3, 7 ja 8“ ja kehtestan uueks eelarveks 8 668 961,70, sh kaudsed kulud 0,4%;

6.3. Nimetan projekti „Luhamaa juhtimispunkti kaasajastamine“ ümber „Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis“;

6.4. Määran projekti „Tegevustoetus: automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine

piiripunktides“ uueks sihtväärtuseks „18“ ; 6.5. Lisan projekti „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“

7. Täiendan käskkirja punktiga 6.5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal

ajal kasutada muul eesmärgil.“.

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga), sh

kaudsete kulude

määr kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

VÕMMORSKI PIIRILÕIGU PROJEKTEERIMI NE JA EKSPERTIIS

797 868,11, sh kaudsed kulud 0,4 %

BMVI O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv

arv 0 1

3 (3)

8. Täiendan käskkirja punkti 7.5. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateave t, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

9. Täiendan käskkirja punkti 7.6 lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud

kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.4.6. ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt

maksetaotluse esitamise ajaks;“.

11. Tunnistan käskkirja punkti 8.4.10 kehtetuks. 12. Täiendan käskkirja punkti 9.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

13. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht