Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 11

Selgitused TAT õigusakti eelnõu

koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise

ja muutmise kohta

 TAT õigusakti eelnõu väljatöötamisel ja vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement) §-dest 6-8, ÜM-i 2. ja 8. peatükist ja teistest õigusaktidest, juhenditest ja SiM töökorraldust reguleerivatest õigusaktidest.

 ÜSS2021_2027 § 10 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada TAT õigusakt kas määruse, käskkirja või halduslepinguga.

 TAT õigusakti väljatöötamiseks moodustatakse ministri käskkirjaga töörühma, kuhu kuuluvad eelnõuga puutumust omavad SiM-i osakonnad, SiM valitsemisala asutuste

esindajad, teised ministeeriumid ja vajadusel muud osapooled.

 TAT õigusakti vorm, ehk määrus, käskkiri või haldusleping, sõltub sellest, kellele

toetatavad tegevused on suunatud.

 Käskkiri on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt. Seega valitakse käskkirjaline rakendusskeem olukordades, kus TAT õigusakti kehtestamise hetkel on teada, kes konkreetse TAT eesmärkide saavutamiseks tegevusi ellu viib. Samuti on käskkirja

kehtestamisel võimalik otsustada, milliseid tegevusi hakatakse tulemuste saavutamiseks tegema. Vaatamata sellele, et TAT käskkirjaga toetuse andmisel on elluviija(d) teada, kehtib sellisel toetuse andmisel ÜSM-i artiklist 73 tulenev läbipaistvuse nõue. Seetõttu

tuleb TAT käskkirjas või selle seletuskirjas elluviija valikut põhjendada.

 TAT õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas horisontaalsete eeltingimuste,

rakenduskava ja rahastamiskavaga, samuti „Siseturvalisuse arengukavaga 2020-2030“1 ja AMIFi puhul ka „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“2. Vastavad viited ja seosed

tuleb välja tuua TAT õigusakti eelnõu seletuskirjas.

 TAT õigusakti seletuskirjas kirjeldatakse mh:

o viited ja seosed horisontaalsete eeltingimuste täitmisele ja kuidas toetuse saaja/elluviija peab neid tegevuste elluviimisel arvestama ja toetavaid tegevusi planeerima;

o kuidas TAT-iga hõlmatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele;

o riigiabi analüüsi3 tulemusi (kas tegu on riigiabi või vähese tähtsusega abiga); o topeltrahastamise riski võimalusi, sh kaardistatakse võimalikud kattuvused ja

nende olemasolul määratletakse piisavad maandustegevused;

o mõjusid isikuandmete töötlemisele, kui eelnõu toob kaasa isikuandmete töötlemise või muudetakse isikuandmete senist töötlemist;

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka

kolmandast sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka kolmandast

sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. https://www.siseministeerium.ee/sidest 3 Juhend analüüsi läbiviimiseks kättesaadav: https://wiki.smit.sise/pages/viewpage.action?pageId=152536446

2 (3)

o kuidas tagatakse, et rahastamiseks valitud tegevused esindavad toetuse summa, ellu viidavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise parimat suhet.

 TAT õigusakti seletuskirja koostamisel saab horisontaalsete põhimõtete rakendamise

kohta abi küsida nende teemade eest vastutavatelt ministeeriumitelt: o sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium; o keskkond, kliima, kliimakindlus ja „Ei kahjusta oluliselt“ – Kliimaministeer ium;

o regionaalareng – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

 „Eesti 2035“ strateegias sätestatud regionaalarengu eesmärgi rakendamise kohta

saab abi küsida Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonnast.

 Taotleja peab taotluse esitamisel ja elluviija TAT-is nõutud projekti kirjelduse

esitamisega kinnitama, et tegutseb projekti ellu viimisel heas usus ja kooskõlas

põhiseaduses, EL põhiõiguste hartas ja ÜRO Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga.

 Kliimakindluse tagamise nõue tuleneb ÜSM-i artiklist 73, mis kohustab KA-d tegevuste valimisel tagama selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse, mille eeldatav

kestvus on vähemalt viis aastat. Seega kohaldub kliimakindluse tagamise kohustus vaid taristuinvesteeringutele. Kliimakindlust ei ole võimalik hinnata rakenduskava ega erieesmärgi tasandil. Kliimakindluse tagamise meetmeid selgitatakse TAT õigusakti

eelnõu seletuskirjas või sätestatakse see TAT õigusaktis taotleja/toetuse saaja /elluviija kohustusena.

 EK-le iga-aastase tulemusaruande esitamisel tuleb tagada, et rakenduskava elluviimise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse toetuse saajale/elluviijale TAT õigusaktis proportsionaa lsed aruandlusnõuded.

 Kui TAT õigusakti jõustumine toob kaasa isikuandmete töötlemise või töötlemise

muutumise, tuleb seda seletuskirjas selgitada.4

 TAT õigusaktiga võib kehtestada ÜSM artikli 50 lõike 1 kohased erinõuded avalikkuse le

teabe esitamiseks fondidest saadava toetuse kohta, kui see on õigustatud julgeoleku ja avaliku korraga seotud põhjustel kooskõlas artikli 69 lõikega 5.

 Enne TAT õigusakti eelnõu EIS-is puutumust omavatele ministeeriumite le kooskõlastamiseks esitamist:

o kooskõlastab töörühma juht eelnõu töörühma liikmetega; o juhul, kui eelnõul on puutumus horisontaalsete põhimõtetega,

eelkooskõlastatakse eelnõu vastava ministeeriumiga;

o vajadusel tutvustatakse eelnõud ministrile, ministri nõunikule, kantslerile, valdkonna eest vastutavale asekantslerile ja teabevahetusametnikule.

 Kui toetuse saaja on kavandanud tegevuste rakendamisse kaasata kolmanda riigi5 avalik-õigusliku juriidilise isiku, konsulteerib VVO enne TAT õigusakti kehtestamist

või enne taotluse rahuldamise otsuse kinnitamist Euroopa Komisjoniga eesmärgiga maandada topeltrahastamise6 riski. Planeeritava tegevusega seotud vajalik teave ja järelepärimine edastatakse EK-le e-kirjaga või SFC2021 kaudu. E-kirjavahetus

registreeritakse DHS-is.

 TAT määruse eelnõus sätestatakse ÜM § 41 ja 50 toodud nõuded.

 TAT käskkirja eelnõus sätestatakse volitusnorm, et elluviija esitatavate andmete alusel sisestab KA projekti SFOS-i.

4 Isikuandmete töötlemise toimingute ülevaade on kättesaadav:

https://wiki.smit.sise/pages/viewpage.action?pageId=103742687 5 Kolmas riik on muu riik kui Euroopa Liidu liikmesriik. 6 Topeltrahastamise all peetakse silmas sellise kulu hüvitamist, millele on toetust eraldatud teise EL fondi

toetusmeetmest vm välisabi vahenditest.

3 (3)

 TAT õigusakt ja selle alusel rahastatud tegevus/projekt tugineb rahastamiskavas omistatud vähemalt ühele sekkumise liigile.

 TAT eelnõu lisaks on "Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht". (Kuni 10.05.2023 lähtutakse käesoleva

korra lisast 10 ja alates 11.05.2023 käesoleva korra lisast 11).

 TAT muudatuse tegemisel järgib VVO koordinaator SiM terviktekstide koostamise ja

avaldamise juhendit.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 12

Selgitused toetuse andmise kohta määruse

alusel avatud taotlusvooru tulemusel

 Taotlust menetletakse vastavalt horisontaalsetes õigusaktides (eelkõige ÜSS2021_2027, ÜM, ÜSM) toodud nõuetele arvestades sealhulgas nõudeid taotluse,

taotleja ja partneri vastavaks tunnistamise kohta.

 Täiendavad nõuded taotlusele ja taotlejale (sh partnerile) tulenevad TAT õigusaktist.

 Enne käskkirjaga taotlusvooru avamist on võimalik SFOS-is seadistada taotlusvoor ning

vajadusel luua testprojekt.

 Taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonna kaudu, kus toimub ka kogu järgnev

infovahetus. Taotluse menetlemise nõuded on sätestatud ÜM §-des 5-9.

 ÜSM artikkel 73 punkti 1 alusel peab toetust saavate tegevuste ja projektide

valikuprotsess olema mittediskrimineeriv ja läbipaistev. Taotluse menetleja peab vastama TAT nõuetele ja kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust menetletavast

taotlusest, taotlejast ja tema partneritest taotleja ja taotluse vastavuse kontrolli kontroll- lehtedel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 11 lõikele 2 ei või taotluse menetleja (sh taotlust

hindav ekspert ja hindamiskomisjoni liige) ega taotluse suhtes otsuse tegija olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole

karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Taustakontroll, mille näeb ette politsei ja piirivalve seaduse §759 ja mis hõlmab eeltoodud karistusseadus t iku sätteid, tehakse nii PPA-sse kui SiM-i või tema hallatavale riigiasutusesse praktikale,

teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel. Sama kontroll viiakse läbi ka SiM-ile teenust osutava isiku suhtes.

 Taotluse suhtes otsuse tegijate suhtes viiakse läbi iga taotlusvooru eelne kontroll ÜSS2021_2027 § 11 lg 2 alusel. Otsuse tegemisega seotud isikud on kõik teenistujad,

kes kuuluvad taotluse suhtes otsuse tegemise kooskõlastusringi.

 Taotleja ja partneri ning taotluse nõuetele vastavuse kontrolli raames tuvastatud

puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisel tuleb arvestada taotluse menetlustähtajaga, mis

on sätestatud TAT õigusaktis. Kui puuduste kõrvaldamine mõistliku aja jooksul ei ole

võimalik või kui puuduste kõrvaldamise tähtaja seadmine annab taotlejale olulise eelise

võrreldes teiste taotlejatega, siis tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata, taotlus

tunnistatakse mittevastavaks ning taotlus hindamisele ei kuulu.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 13

Selgitused rakenduskava

juhtimisülesannete üldpõhimõtete ja

toetuse saajale tehtavate ettemaksete

menetlemise kohta

 SFOS-i kasutamist on selgitatud SFOSi kasutajajuhendis.1

 VVO koordinaator seadistab TAT käskkirja alusel SFOS-is taotlusvooru. Projekt muutub elluviija ja partneri kontaktisikutele e-toetuse keskkonnas nähtavaks alles pärast

"rahastatud" seisundi salvestamist ning seejärel on elluviijal võimalik e-toetuse keskkonna kaudu esitada maksetaotlusi ning maksetaotluse kulude kontrollimise

aluseks olevaid dokumente ja aruandeid.

 E-toetuse keskkonnast toetuse saajale (elluviijale) edastatavad automaatteavitused

jõuavad üksnes nende isikuteni, kes on SFOS-is või e-toetuse keskkonnas

kontaktisikuks määratud ja kelle kontaktandmed on korrektsed.

 Kui toetuse saaja poolt esitatavat aruannet ei täiendata olulisel määral (ei esitata uut

infot, vaid täiendatakse või antakse selgitusi aruandes esitatud info osas), võib

aktsepteerida kontaktisiku esitatud täiendusi.

 Ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavate dokumentide kontroll teostatakse

sarnaselt maksetaotluse kontrollile.

1 Kättesaadav RTK kodulehel: https://rtk.ee/media/2611/download

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 14

Selgitused juhtimiskontrollide läbiviimise

kohta

 Selleks, et tagada asjakohane tasakaal rakenduskava tulemusliku ja tõhusa rakendamise

ning sellega seotud halduskulude ja administratiivse koormuse vahel, tuginetakse juhtimiskontrolli sageduse, ulatuse ja katvuse puhul riskihindamise le.

Juhtimiskontrollid peavad olema proportsionaalsed riskihindamisest tulenevate riskide suhtes.

 KA teeb juhtimiskontrolle, et veenduda, kas EL-i toetusega soetatud tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning kas tegevus on kooskõlas kohaldatava õiguse, rakenduskava ja TAT õigusaktiga.

 Maksetaotluse kontrolli ulatus määratakse vastavalt riskide hindamisele.

 Toetuse saaja esitatud maksetaotluse edastab VVO koordinaator SFOS-i (erandjuhtude l

DHS-i) kaudu VVO kontrollijale, kes teeb toetuse kasutamise üle järelevalvet.

 Üldjuhul kontrollitakse maksetaotlust nii, et kumulatiivselt on alati kontrollitud

riskimetoodikas ette nähtud valimi maht projekti otsestest abikõlblikest kuludest (va ühtse määra alusel arvutatud kaudsed kulud). Maksetaotluse suurem või väiksem

kontrolliulatus või muud erandid otsustatakse riskihindamise tulemusel ja kirjeldatakse maksetaotluse kontroll-lehel.

 Hankemenetluse õiguspärasust ei ole kohustust kontrollida juhul, kui see on kontrollitud

varasemalt mõnes teises projektis või mõne teise toetuse andja poolt ja see kontroll on lisatud SFOS-i (kontroll seotakse varem tehtud kontrolliga).

 Vajaduse korral edastatakse toetuse saajale üldjuhul 20 tööpäeva jooksul alates maksetaotluse laekumisest esmane valim ja/või päring, määrates toetuse saajale

vastamise tähtaja. Vastavalt ÜM § 24 lõikele 3 ei pea riigiasutus esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu

avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.

 Maksetaotluse kontrolli käigus tuvastatud puudusest teavitab VVO kontrollija või RHO

teenistuja toetuse saajat ja annab tähtaja puuduse likvideerimiseks. Kui tekib kahtlus i kulude abikõlblikkuse osas, võidakse toetuse saajalt nõuda täiendavaid selgitusi ja/või

dokumente ja/või viia läbi kohapealne kontroll. Kui toetuse saaja täiendavaid selgitus i ei esita, siis viiakse läbi punktis 16.2.4. kirjeldatud järelevalvetoimingud.

 RTK võtab SFOS-ist saadetud maksetaotluse vastu SAP-is ja kajastab seal vastavad

raamatupidamiskanded. RHO teenistuja kontrollib maksmisele suunatavat summat ning

kontrollib ülekande toimumist.

 Rahvusvaheliste organisatsioonide puhul lähtutakse juhtimiskontrollide läbiviimise l

AMIFi määruse artiklis 22, BMVI määruse artiklis 18, ISFi määruse artiklis 17 ja TAT

õigusaktis sätestatust.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 15

Selgitused EK-le maksetaotluste ja

maksetaotluste prognoosi koostamise ja

esitamise kohta

 Kui EL-i nõukogu on tunnistanud ÜSM-i artikkel 20 lõikes 1 punktis a nimetatud

ebatavalise sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu euroalal või EL-is tervikuna või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu1 või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur

negatiivne mõju, võib VVO koostada KA ametliku kirja EK-le, et suurendada ÜSM-i artikli 112 lõigetest 3 ja 4, AMIF-i määruse artiklist 15, määruse (EL) 2021/1149

artiklist 12 ning määruse (EL) 2021/1148 artiklist 12 tulenevalt vahemakseid 10 protsendipunkti võrra üle kohaldatava kaasrahastamise määra, ületamata 100 %.

 EK võib talle esitatud maksetaotluse maksetähtaega edasi lükata, välja arvatud

eelmaksete puhul, maksimaalselt 6 kuu võrra, juhul kui: a) on tõendeid selle kohta, et LR-is esineb tõsine puudus, mille suhtes ei ole võetud

parandusmeetmeid või b) EK-l tuleb korraldada täiendav kontrollimine pärast temani jõudnud teavet, et LR-i maksetaotluses sisalduvad kulud võivad olla seotud õigusnormide rikkumisega.

 Kui EK on teatanud kirjalikult maksetaotluse maksetähtaja edasi lükkamiste põhjustest ja palunud olukorda parandada, siis tuleb parandusmeetmed tarvitusele võtta.

 LR võib nõustuda maksetaotluse maksetähtaja edasilükkamise pikendamisega 3 kuu

võrra.

1 Nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97 (45) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas

lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsise majandusliku

sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr

1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga

nr 1-3/59 „Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 1

Selgitused rakenduskava koostamise,

esitamise, muutmise ja läbivaatamise kohta

 Rakenduskava eelnõu koostatakse kooskõlas pikaajalise riikliku katusstrateegiaga „Eesti 2035“ ning arvestades nii riigieelarve kui 2021–2027 EL finantsperiood i

riigisisese planeerimise aluseks olevates „Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030“1 ja „Sidusa Eesti arengukavas 2021-2030“2 seatud eesmärke, Euroopa Komisjoni

positsioonipaberis toodud seisukohti3, 2021-2024 ja 2022-2025 riigieelarve strateegia koostamise käigus SiM valitsemisala asutuste esitatud ettepanekuid ning fondi eraldise mahtu.

 Rakenduskava eelnõu väljatöötamisel lähtutakse ÜSMist, fondimäärusest, muudest EL ja riigisisestest õigusaktidest ning EK esitatud juhistest (nt tulemusraamistiku jms

kohta).

 Rakenduskava eelnõu menetlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse reglemend ist,

kaasamise heast tavast, EK delegeeritud määrusest 240/2014 (partnerluse käitumisjuhendist) ja SiMi õigusaktide menetlemise korrast.

 ÜSM artikli 21 lõike 2 kohaselt peab AMIFi, BMVI ja ISFi rakenduskavad EK-le

esitama hiljemalt kolm kuud pärast ÜSMi või asjakohase fondimääruse jõustumist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kuna kõik fondimäärused jõustusid

7. juulil 2021 (ÜSMist hiljem), on rakenduskavade EK-le esitamise tähtaeg 7. oktoober 2021. Kui selleks tähtpäevaks rakenduskavasid esitada ei ole võimalik,

tuleb EK-d kirjalikult teavitada.

 ÜSM artikli 10 lõike 3 kohaselt esitab LR partnerlusleppe EK-le kas enne esimese

rakenduskava esitamist või selle esitamisega samal ajal. RM koostöös ministeeriumite ja Riigikantseleiga koostas partnerlusleppe, pidas EK-ga läbirääkimisi ja korraldas partnerlusleppe kinnitamise ÜSS2021_2027 § 3 kohaselt. Partnerlusleppega muu

hulgas hõlmatud AMIFi, ISFi ja BMVI ja teiste fondide vastastikust täiendavust ja koostoimet kirjeldav alapeatükk on koostatud koostöös SiMiga. Partnerlusleppes

kajastatud kokkuvõte horisontaalsete eeltingimuste täitmise kohta on esitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027“. See kokkuvõte on üldjoontes aluseks ka AMIFi, ISFi ja BMVI horisontaalsete eeltingimuste täitmise

kokkuvõttele, mis on EK-le esitatud koos rakenduskavadega. Kokkuvõtete erinevused tulenevad sellest, et partnerlusleppega hõlmatud fonde rakendatakse erinevates EL

poliitikavaldkondades (EL ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks loodud fondide eesmärgid erinevad EL rände- ja piirihalduspoliitika ning laiemalt turvalisuspoliit ika elluviimiseks mõeldud eesmärkidest).

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka

kolmandast sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. Kättesaadav https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka kolmandast

sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. Kättesaadav https://www.siseministeerium.ee/sidest 3 Programming fiches on suggested priorities for the future programmes of Estonia (MFF 2021-2027), 23.12.2019,

SiM DHS-is registreeritud 14-13.1/32-1

2 (3)

 ÜSM artikli 8 lõikes 2 pandud kohustuse täitmiseks esitatakse rakenduskava eelnõu EIS-i avalikuks konsulteerimiseks enne selle kooskõlastamist ministeeriumitega. Avalik

konsulteerimine kestab neli nädalat.

 Enne rakenduskava eelnõu heakskiitmist EK poolt korraldab VVO rakenduskava eelnõu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, et oleks võimalik otsustada, kas on vaja läbi viia rakenduskava eelnõu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seejuures arvestatakse EK selgitusi direktiivi 2001/42/EÜ kohaldamisala kohta4.

Rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega

võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 4).

 Eelhindamise tulemusena vormistab VVO keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu ja kooskõlastab selle Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 23 lõikele 2.

 EK hindab kolme kuu jooksul rakenduskava SFC2021 kaudu esitamise kuupäevast alates rakenduskava eelnõud, selle vastavust ÜSMile ja fondimäärusele. Oma hinnangu

koostamisel võtab EK eelkõige arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks tehtud asjaomaseid probleeme ja Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ning nende käsitlemise viisi.

 ÜSMi artikkel 23 lõige 3 paneb LRile kohustuse EK tähelepanekuid arvestada, mistõttu

EK tähelepanekutele vastavalt muudetud rakenduskava eelnõud EISis enam ei kooskõlastata, vaid see esitatakse otse VV-le kinnitamiseks.

 EK tähelepanekute alusel täiendatud rakenduskava eelnõu esitatakse VV-le

kinnitamiseks juhul, kui muutub riigieelarve seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud välistoetuse ja kaasrahastamisega seotud vahendite liigitus (nn eelarvepilt) ja/või

vahendite sihtotstarve (sh nt muutus eelarvepildis teenuste osas, millega on välistoe tuse ja kaasrahastamise kasutamine seotud jms).

 Hiljemalt viis kuud pärast seda, kui LR on rakenduskava esimest korda esitanud, võtab EK oma rakendusaktiga vastu rakenduskava heakskiitmise otsuse.

 Rakenduskava muutmisel avalikku konsultatsiooni ei toimu, sest LR ja KA ettepanekul

toimuvad rakenduskava muudatused peab ÜSM artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt heaks kiitma seirekomisjon. Seirekomisjoni liikmetena on asjakohased huvigrup id

kaasatud ja rakenduskava muutmisel ei ole avalik konsultatsioon seega enam vajalik.

 Kui EL nõukogu on pärast 1. juulit 2021 tunnistanud ebatavalise sündmuse olemasolu,

mis on väljaspool ühe või mitme LR-i kontrolli ja millel on suur mõju valitsemissekto r i finantsseisundile, või tõsise majandusliku surutise olemasolu euroalal või EL-is

tervikuna5, või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju, peab LR EK-lt taotlema luba, et toetada ÜSMi artikli 63 lõikest 6 erandina neid tegevusi, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult

rakendatud enne, kui rakenduskava alusel on KA-le rahastamistaotlus nõuetekohase lt esitatud. Tingimus on, et tegevus on ette nähtud erandlikele asjaoludele reageerimiseks.

4 Clarifications on HOME funds and SEA, nr AMIF-ISF/2020/08, 14.05.2020, SiM DHS-is registreeritud 14-

13.1/39-1 5 Nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97 (45) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas

lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsise majandusliku

sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr

1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2.

3 (3)

 Temaatiline rahastu on osa fondist, mille komponendid (sh erimeetmed, liidu meetmed, erakorraline abi ning AMIF-i puhul lisaks ümberasustamine ja humanitaarsete l

põhjustel vastuvõtmine, LR-idele rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahe lise kaitse saajate üleandmisel solidaarsuspingutuste raames antav toetus ning Euroopa rändevõrgustik) teenivad kooskõlas fondi erieesmärkidega peamiselt EL-i sisepoliitikat.

Temaatilise rahastu vahendite kasutuselevõtuks vajalikku rakenduskava muudatust seega seirekomisjonile heakskiitmiseks ei esitata, sest temaatilise rahastu kaudu eraldab

vahendeid eelmääratud tingimustel ja teeb taotluse rahuldamise (eel)otsuseid (annab vastavaid rakendusakte) EK.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 2

Selgitused seirekomisjoni moodustamise ja

töö korraldamise kohta

 Seirekomisjoni roll, selle koosseis ning ülesanded on sätestatud ÜSM artiklites 38-40

ning ÜSS2021_2027 §-des 53 ja 54.

 Seirekomisjoni liikmed palutakse asjaomastel asutustel (ministeeriumid ja Riigikantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), pädevatel

kohaliku valitsemistasandi asutustel, majandus- ja sotsiaalpartneritel ning kodanikuühiskonda esindavatel organisatsioonidel (Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda) esitada ametliku kirjaga SiM-ile. Sotsiaalpartner ite liikmelisuse seirekomisjonis näeb ette ÜSM artikkel 8 ja EK delegeeritud määrus nr

240/2014.

 Seirekomisjoni esimeseks kohtumiseks esitab SiM VVO seirekomisjonile

heakskiitmiseks seirekomisjoni töökorra eelnõu.

 Üheks fondide rakendamise horisontaalseks eeltingimuseks on põhiõiguste harta tõhus

kohaldamine ja rakendamine ning koostöö Õiguskantsleri Kantseleiga on seega vältimatu, sest seirekomisjonile on vaja esitada aruanne kõigist juhtumitest, mille puhul

ei vasta EL fondist toetatav tegevus hartale ning hartat käsitlevatest kaebustest, mis on esitatud ÜSM artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. Siiski ei ole Õiguskants le r i Kantselei seirekomisjoni ametlik liige vaid tema poole peab pöörduma päringuga, et

seirekomisjonile vajalikku infot anda.1

 Seirekomisjoni töös osalevad EK ametnikud vaatlejatena ning neile tagatakse koosoleku

tõlge eesti keelde.

 Kõik seirekomisjoni liikmed peavad kinnitama huvide konflikti puudumis t. Selleks

tuleb võtta igalt seirekomisjoni liikmelt selle kohta kirjalik kinnitus.

 Seirekomisjoni koosoleku protokoll koos kõikide lisadega tuleb avaldada fondi

veebilehel.

1 Õiguskantsleri vastus kirjalikule pöördumisele rakenduskava seirekomisjoniga koostöö tegemise kohta, DHS nr

14-13.1/92-2, 10.08.2022. https://delta.sim.sise/n/document/6e7d08ad-3238-4a5b-9716-489b8dd2032c

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga

nr 1-3/59 „Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 3

Selgitused rahastamiskava koostamise ja

muutmise ning andmete edastamise kohta

 Rahastamiskava eelnõu või selle muutmise eelnõu menetletakse DHS-is.

 Rahastamiskavas on toodud fondimääruses sätestatud ning rakenduskava koostamise ja

muutmise käigus kogutud andmed: 1. erieesmärgid, 2. rakendusmeetmed,

3. sekkumisvaldkonna koodid, 4. tegevuste nimetused;

5. tegevuste maksumused; 6. EL toetuse määrad, 7. riikliku kaasfinantseeringu määrad,

8. omafinantseeringu määrad, 9. elluviijad;

10.tegevuse väljundnäitaja algtase; 11.tegevuse väljundnäitaja tase 2024. aastaks; 12.tegevuse väljundnäitaja sihttase 2029. aastaks;

13.tegevuse tulemusnäitaja; 14.tegevuse tulemusnäitaja algtase;

15.tegevuse tulemusnäitaja sihttase 2029. aastaks.

 Vajadusel on rahastamiskavas toodud seos tegevuspõhise riigieelarve

tulemusvaldkonna ja programmiga.

 Väljund- ja tulemusnäitaja valikul ning 2024. ja 2029. aastaks saavutatavate tasemete

määratlemisel arvestatakse muu hulgas EK vastu võetud delegeeritud õigusakte, EK antud juhiseid ja juhendeid1.

 Rahastamiskavas toodud väljund- ja tulemusnäitajate taseme saavutamise kohta annavad teavet toetuse saajaid. Teavet kasutatakse EK-le andmete edastamisel, iga- aastase tulemusaruande koostamisel ja rakenduskava hindamisel.

 Kui EK on rahuldanud temaatilise rahastu erimeetmest toetust taotlenud avalik- õigusliku juriidilise isiku või rahvusvahelise organisatsiooni taotluse või eraldanud

erakorralist abi rakenduskava kaudu (jagatud juhtimise teel), hindab VVO rahastamiskava muutmise vajadust.

 Rahastamiskava muutmise taotluse menetlemisel hindab VVO kas taotletav muudatus on vastavuses fondi määrusega ja ÜSMiga (sh fondi eesmärgid, kohustuslikud

piirmäärad jms).

 Vajadusel konsulteerib VVO koordinaator Euroopa Komisjoni Eesti lauaametnikuga e-

kirja teel või SFC2021 kaudu, kas tegemist on ÜSM art 24 lõike 6 alusel toimuva

1Ares(2021)4076862 – 21/06/2021; Ares(2021)7915358 – 21/12/2021; Ares(2022)1238557 – 18/02/2022;

Ares(2022)2447428 – 01/04/2022

2 (2)

rakenduskava muutmisega, mis ei vaja EK heakskiitu. E-kirjavahetus registreeritakse DHSis.

 Kui rahastamiskava muutmine ei tingi rakenduskava muutmist, konsulteerib VVO

rahastamiskava muutmise eelnõu ja seletuskirja koostamisel vajadusel SiM juhtkonnaga jt pädevate osakondadega eesmärgiga jõuda selguseni, kas muudatused on kooskõlas

valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamisega ja/või SiM valitsemisala asutuse taotletud rahastamiskava muutmise puhul asutuse töökavaga.

 VVO teeb rahastamiskava andmete muudatused SFOSis, kui muutub nt eraldatud toetuse summa, tegevused. Muudel juhtudel edastab VVO koordinaator RTK-le kui

struktuuritoetuse registri vastutavale töötlejale rahastamiskava andmed andmeväljade sisestamiseks.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga

nr 1-3/59 „Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 4

Selgitused iga-aastase tulemusaruande

koostamise kohta

 Iga-aastase tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et rakenduskava elluviimise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse toetuse saajale/elluviijale TAT õigusaktis proportsionaa lsed aruandlusnõuded.

 Rakenduskava iga-aastase aruande aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat ehk ajavahemikku 1. juulist kuni järgmise aasta

30. juunini. Erandiks on EL eelarveperioodi esimene aruandeaasta, mil see tähendab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2022 ning aruanne esitatakse 15. veebruariks 2023. Viimase aruandeaasta puhul tähendab see ajavahemikku

1. juulist 2029 kuni 30. juunini 2030.

 Kui EL nõukogu on tunnistanud ÜSM artikli 20 lõikes 1 punktis a nimetatud ebatavalise

sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu, võib VVO koostada kantsleri kirja eelnõu EK-le, et taotleda ajapikendust ÜSM artikli 41 kohaste andmete esitamiseks kuni kolme kuu

võrra. Samal alusel koostab VVO kirja eelnõu EK-le, et pikendada läbivaatamise koosoleku käigus tõstatatud küsimuste järelmeetmetest teavitamise tähtaega.

 Kui EL nõukogu on tunnistanud ÜSM artikli 20 lõikes 1 punktis a nimetatud ebatavalise sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu või ootamatu tõsise

majandusliku sündmuse olemasolu, võib VVO koostada kirja eelnõu EK-le.

 Rakenduskava iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

1. rakenduskava elluviimisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse andmeid esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga, nagu on nõutud ÜSM artiklis 42;

2. rakenduskava tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave EK poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase

rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab fondi/rahastu rakendamist;

3. fondist/rahastust toetatud meetmete, eelkõige kolmandates riikides võetud või nendega

seotud meetmete ning muudest EL fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus; 4. rakenduskava panus EL-i asjaomase acquis’ ja EL-i tegevuskavade rakendamisse;

5. teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine; 6. horisontaalsete eeltingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö

perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

7. projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. AMIFi puhul lisaks:

1. panus liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse; 2. fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artiklis 19

sätestatud summasid;

2 (2)

3. ühest LR-ist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate arv vastavalt , nagu on osutatud AMIF-i määruse artiklis 20.

BMVI puhul lisaks:

1. määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulutuste (ETIASe tegevuskulud) tase, mis on kantud määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 alusel

raamatupidamisarvestusse.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga

nr 1-3/59 „Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 5

Selgitused raamatupidamise aastaaruande

koostamise kohta

 Raamatupidamise aastaaruande kinnituspaketti kuuluvate dokumentide vorminõuded

on kehtestatud ÜSM-i artiklis 98 viidatud lisades, kuid esitatakse SFC2021 sisalduvate l andmeväljadel.

 Kinnituspakett puudutab eelmist aruandeaastat, so perioodi 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini.

 Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab iga rakenduskava erieesmärgi tasandil järgmist:

1. SAP-is kirjendatud ja SFOS-i andmetele vastav abikõlblike kulude kogusumma, mis sisaldub kõnealuse aruandeaasta lõppmaksetaotluses (so 31. juuliks esitatud viimane maksetaotlus);

2. iga erieesmärgi puhul eelneva punkti kohaselt deklareeritud summade ja sama aruandeaasta maksetaotlustes deklareeritud summade vaheliste võimalike

erinevuste selgitusi; 3. aruandeaasta jooksul tühistatud summad; 4. võimalikud selgitused iga erieesmärgi puhul abikõlblike kulude kogusumma ja sama

aruandeaasta maksetaotluses deklareeritud summade vaheliste erinevuste kohta.

 EK ei võta vastu raamatupidamise aastaaruannet, milles raamatupidamisarvestuses esitatud kulutuste seaduslikkuse ja korrektsusega seotud jääkvigade määr oleks võrdne

2%-ga või üle selle. See tähendab, et KA ja AA peavad enne raamatupidamise aastaaruande esitamist kokku leppima, millised kulud ja millises mahus raamatupidamise aastaaruandest välja jäetakse, et jääkvigade määr jääks lubatu

piiresse. Juhinduda tuleb VV 27.05.2021 ja 22.09.2022 kabinetiistungitel heaks kiidetud VV reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutamise põhimõtetest välistoetus te

mitte-abikõlblike kulude katmisel.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 6

Selgitused rakenduskava hindamise kohta

 VVO lähtub hindamiste korraldamisel SiMi riigihangete (ja väikeostude) läbiviimise sisekorrast. Tegemist on mahuka hindamisega ning ettevalmistusega tuleb alustada

vähemalt 6 kuud enne EK-le hindamisaruande esitamise tähtaega.

 EK võib väljastada LR-idele juhiseid ja juhendeid hindamiste läbiviimise kohta kuni hindamisaruande esitamise tähtpäevani.1 St, et teenuse hankimisel tuleb seada

riigihangete seadusega kooskõlas olevad tingimused, mis kohustaksid pakkujat/töö teostajat EK või tellija suunistega kogu hindamise vältel arvestama.

 Üldjuhul moodustab EK hindamiste läbiviimiseks LR-ide esindajatest koosneva infovõrgustiku, kus EK selgitab hindamist puudutavat (metoodika, ootused

uurimisküsimustele jm aspektid).

 ÜSM artikkel 44 loetleb hindamiskriteeriumid ning sätte kohaselt võivad hindamised

hõlmata ka muid asjakohaseid kriteeriume nagu kaasatus, mittediskrimineerimine ja nähtavus. Samas ÜSM artikkel 9 lõige 2 paneb LR-ile kohustuse rakenduskava hindamise ajal võtta arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, arvestada soolist aspekti

ning sooküsimuste lõimimist.

1 Vt, Note for the Attention of the Members of the Committee for the Home Affairs Funds , HOME-Funds/2023/19,

22.05.2023.

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 7

Selgitused õigusnormide rikkumiste

aruannete koostamise ja esitamise kohta

 Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem IMS on rakendus, mis asub OLAF-i käitatavas infosüsteemis Anti-Fraud Information System (AFIS)1.

 AFIS-i kasutamiseks peab teenistuja sülearvutisse paigaldama sertifikaadi ning taotlema süsteemi kasutusõigust. Selleks peab pöörduda RM-i finantskontro ll i osakonna poole, kes on OLAF Eesti koostööüksus AFCOS (Anti-Fraud Co-ordination

Service).

 Iga rikkumisjuhtumi kohta täidetakse IMS-is2 eraldi aruanne, mida täiendavate

asjaolude selgumisel IMS-is kaasajastatakse.

 Õigusnormide rikkumisest teatamise reeglid on kehtestatud ÜSM-i XII lisas.

 IMS-i sisestatakse ainult need ÜM 7. peatüki kohaselt koostatud FKO-d, mille EL-i toetuse maht on 10 000 eurot või rohkem. Sh omavahel seotud eraldiseisvad

rikkumisjuhtumid ka siis, kui ükski neist eraldiseisvalt eelnimetatud mahtu ei ületa.

 IMS-i ei sisestata neid FKO-sid, mis on tehtud juhul, kui toetuse saamisega seotud

kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult toetuse saaja pankroti tõttu, mis e i ole seotud pettusega.

 IMS-i aruandes sisalduvat teavet võib kasutada toetuse saajate riskipõhise

kontrollimetoodika väljatöötamiseks.

 RM-i finantskontrolli osakond tagab riigisisese vajaliku infovahetuse ja koostöö,

koostab ja rakendab finantshuvide kaitse tugevdamise strateegiat, koolitab partnereid ning annab juhiseid.

 AFCOS koordineerib infovahetust ja koostööd nii riigisiseselt kui OLAF-iga, teeb ettepanekuid probleemide või teavitatud õigusrikkumiste lahendamiseks ning süsteemi

tugevdamiseks.

 Kõik korraldusasutused ja rakendusüksused täidavad OLAF-i iga-aastast küsimustikku,

mille põhjal koostatakse aruanne EL-i finantshuvide kaitse kohta (nn PIF aruanne3). Küsimustiku täitmist koordineerib RM-i finantskontrolli osakond.

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning

haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava

kohaldamise tagamiseks 2 Sertifikaadi olemasolul kättesaadav: https://afis.olaf.europa.eu/ 3 Aruanded kättesaadavad: https://anti-fraud.ec.europa.eu/about-us/reports/annual-reports-protection-eus-

financial-interests-pif-report_en

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 8

Selgitused EK fondide

dokumendihaldussüsteemile SFC2021

juurdepääsuõiguste halduse kohta

 Juurdepääsuõiguste haldamisel lähtutakse üldjoontes töökorra punktis 3.77 nimetatud

korrast.

 SFC2021-ile1 juurdepääsuõiguse saamise eelduseks on Euroopa Komisjoni autentimisteenuse ECAS (European Commission Authentication Service)2 konto

olemasolu. ECAS konto loomisel luuakse kasutajale unikaalne identifikaator (uid).

 SFC2021-ile juurdepääsuõiguse loomiseks saadetakse uid isikule, kes täidab SFC2021

dokumendihaldussüsteemi MS Liaison (MSL) või tema asetäitja MS Liaison Deputy officer (MSLd) ülesandeid. Iga fondi kohta on võimalik määrata üks MSL ja mitu

MSLd.

 MSL ja MSLd taotlevad EK-lt SFC2021 kaudu uid-d kasutades teenistujale SFC2021

kasutamiseks kasutajakontot ja määravad SFC2021-s rolli vastavalt süsteemi kasutusjuhendile teenistuja tööülesandeid arvestades.

 Kui kasutajakontode õigused vajavad muutmist (sh sulgemist) saadab MSL või MSLd

EK-le SFC2021 kaudu taotluse kasutajakonto muutmiseks (sh sulgemiseks).

1 Ligipääsetav: https://ec.europa.eu/sfc/en 2 Ligipääsetav: https://webgate.ec.europa.eu/cas/login

KINNITATUD Siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/59

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“

LISA 9

SISETURVALISUSPOLIITIKA

VALDKONNA FONDIDE (VASTUTAVA)

KORRALDUSASUTUSE RISKIDE

HINDAMISE JA JUHTIMISE

RAAMISTIK

September 2022

2 (12)

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Riskijuhtimise põhimõisted ................................................................................................... 4

2. Riskide hindamise ja juhtimise üldised põhimõtted .............................................................. 4

2.1 Riskide hindamine ...........................................................................................................5

2.2 Riskide hindamise sagedus ..............................................................................................5

2.3 Riskide hindamise üldine korraldus .................................................................................5

3. Riskide hindamise metoodika................................................................................................ 5

3.1 Riskide põhivaldkonnad ...................................................................................................6

3.2 Riskide sõnastamine .........................................................................................................6

3.3 Olemasolevate maandusmeetmete kirjeldamine ..............................................................7

3.4 Riskide hindamise etapp .............................................................................................7

3.5 Täiendavate maandusmeetmete kirjeldamine ning tähtaegade ja vastutajate

määramine..............................................................................................................................8

VA/KA ülesandeid reguleerivad õigusaktid ja juhendid ........................................................... 9

EL tasandi õigusaktid .............................................................................................................9

Riigisisesed õigusaktid ja juhendid ......................................................................................10

Riskide hindamise vorm .......................................................................................................... 12

3 (12)

Sissejuhatus Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“ ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 2 alusel on Siseministeerium määratud EL eelarveperiood i

2014-2020 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi vastutava asutuseseks. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seaduse § 48 lõike 1 alusel täidab Siseministeerium liikmesriigi ja

korraldusasutuse ülesandeid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufond i ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu puhul (koos HOME fondid).

Euroopa Komisjoni (EK) delegeeritud määrus (EL) nr 1042/2014 lisa p 2(h) järgi on perioodi

2014-2020 fondi vastutava asutuse (VA) üheks määramise kriteeriumiks eeskirjade eiramise kord ja pettusevastane võitlus, sealhulgas proportsionaalsete pettusevastaste meetmete kehtestamise kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 514/2014 artikkel 11 järgi

peavad toetuse andmise ja kasutamise kord ning ressursid olema proportsionaalsed eraldatud toetusega, vähendades nii halduskoormust ja soodustades tõhusat rakendamis t.

Kontrollimeetmete ja selleks kasutatavate ressursside proportsionaalsuse tagamiseks on oluline, et on hinnatud riske, mille maandamiseks kontrollimeetmeid rakendatakse ning tulenevalt riskide hindamise tulemusest määratakse riskiastmega proportsionaalsed maandavad

meetmed.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 74 punkti 1(c) kohaselt on perioodi 2021-2027 fondi korraldusasutuse ülesanne rakendada tulemuslikke ja

proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi võttes arvesse kindlakstehtud riske. Sama määruse XI lisas on juhtimis- ja kontrollisüsteemide (JKS) üks peamine nõue proportsionaalsete pettustevastaste meetmete tõhus rakendamine. Sama määruse XVI lisa

kohaselt peab JKS-is olema kirjeldatud raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub korraldusasutuses asjakohane riskijuhtimine (eelkõige juhul, kui JKS-i muudetakse

märkimisväärselt).

Käesoleva raamistiku eesmärgiks on kirjeldada nõuded riskide hindamise ja juhtimise protsessi läbiviimiseks vastutavas asutuses / korraldusasutuses. Raamistik võtab arvesse Euroopa Liidu (EL) määruseid ning Euroopa Komisjoni (EK) juhenditest tulenevaid nõudeid (lisa 1).

Kuna JKS ning pettuse riskid võivad sisu poolest kattuda, viiakse läbi JKS ja pettuse riskide üheaegne hindamine. Nii JKS kui pettuse riske hinnatakse üldjuhul üks kord aastas.

Riskide üheaegne ja ühetaoline hindamine tagab parema ülevaate vastutavas asutuses / korraldusasutuses avalduda võivatest riskidest ning võimaldab planeerida ja viia ellu

maandamistegevusi.

4 (12)

1. Riskijuhtimise põhimõisted

 Risk – võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või tegevusetus võivad põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada

asutusele pandud ülesannete tulemuslikku täitmist.

 Riskijuhtimine – asutuse süsteemne, koordineeritud ja proaktiivne tegevus, et leida parim tegutsemisviis eesmärkide saavutamiseks.

 Riskijuhtimise protsess – asutuse juhtimispoliitikate, -protseduuride ja -tavade süstemaatiline rakendamine riskijuhtimise komponentidena.

 Riskijuhtimise raamistik – kogum komponente, mis loovad alused ja organisatsioonilise korralduse riskijuhtimise kavandamiseks, rakendamiseks, seireks, ülevaatuseks ja pidevaks

täiustamiseks VA-s/KA-s

 Riskide nimekiri – asutuse ajakohastatud kõikvõimalike riskide nimekiri (ilma

hinnanguteta). Jaotatud põhivaldkondade kaupa.

 Riskilävi – asutuse juhtkonna poolt aktsepteeritav riskitase.

 Mõju – riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast tulemusest või eesmärgist.

 Tõenäosus – sündmuse toimumise/riski avaldumise võimalus ehk kui tõenäoliselt/t iht i võiks risk avalduda.

 Maandamine – asutuse poolne tegevus (meetmed), mis on suunatud riski mõju või tõenäosuse ärahoidmisele või vähendamisele.

 Puhas risk – ei ole tehtud midagi, et riski mõju või tõenäosust vähendada, risk enne kontrollimeetmete rakendamist.

 Jääkrisk – riski mõju ja tõenäosus, mis jääb pärast maandamismeetmete rakendamist.

2. Riskide hindamise ja juhtimise üldised põhimõtted Risk on VA/KA risk vaid siis, kui ta võib ohustada mõnda HOME fondi VA/KA ülesannete

täitmisega seotud eesmärki või selle saavutamisega seotud tööprotsessi.

EL finantshuvide kaitsmiseks on vaja tuvastada võimalikke rikkumisi ja pettuseid ning tagada eeskirjade eiramise, sh pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine, rakendades selleks

mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid, arvestades tuvastatud riske. Pettustega seotud riskide hindamiseks perioodi 2014-2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisel on

EK töötanud välja eraldi juhendi, milles toodud põhimõtetega on käesolevas raamistikus arvestatud.

Riskijuhtimise eesmärgiks on aidata SiM-il mõista, hinnata ja juhtida VA/KA toimimist

ohustavaid asjaolusid, et tagada VA/KA ülesannete edukas täitmine, vähendada võimalikke tagasilööke ning ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Riskijuhtimine annab võimaluse vigu ennetada ja realiseerunud probleemide põhjuseid analüüsides leida neile lahendusi JKS-is

tehtavate muudatuste abil.

Riskijuhtimine on osa sisekontrollisüsteemist, juhtimise hea tava ja juhtkonna kohustus. Riskijuhtimise abil kindlustatakse VA/KA sisekontrolli süsteemide toimimine: probleemide

ennetamine ja lahendamine ning seeläbi tegevuste kvaliteet ja kooskõla õigusaktidega. Riskijuhtimine on eelkõige kvaliteedijuhtimise instrument, mille abil kaardistatakse regulaarselt tööprotsesside kitsaskohti ja otsitakse neile lahendusi.

5 (12)

2.1 Riskide hindamine JKS riskide puhul jaotatakse hinnatavad riskid VA/KA põhivaldkondade alla (vt p 3.1).

Pettuse riskide puhul identifitseerib VA/KA need riskid, mis sobituvad paremini HOME fondide rakendamise Eesti konteksti (nt toetuse saajateks on enamasti riigiasutused sh SiM valitsemisala asutused) ning võtaks arvesse siinseid eripärasid.

Juhul, kui SiM-is kehtestatakse eraldi riskide hindamise kord, võib VA/KA JKS riskide

hindamise ning pettuse riskide hindamise koormuse vähendamiseks ühildada asutuse üldise riskijuhtimise protsessiga eeldusel, et seda võimaldab teha mõlema protsessi eesmärk,

metoodika ja ajakava.

2.2 Riskide hindamise sagedus Kuigi kohalduvad õigusaktid ei näe JKS riskide hindamisel ette sagedust (tuues välja vaid, et riske tuleb hinnata vajadusel ning eelkõige siis, kui toimunud on suuremad muutused juhtimis - ja kontrollisüsteemides), on VA/KA JKS riske hinnatud üldjuhul üks kord aastas. Selline

sagedus on olnud õigustatud, kuna on taganud maandamismeetmete õigeaegse rakendamise.

Pettuse riskide osas on EK kehtestanud oma juhenditega kohustuse hinnata pettuse riske mitte harvem kui kord kahe aasta jooksul, sõltudes riskide tasemetest. Kuna pettuse riskid ning JKS

võivad kattuda ning pettused võivad olla osa süsteemist, hinnatakse neid samaaegselt.

2.3 Riskide hindamise u ldine korraldus VVO juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja kaasab riskide hindamise tiimi VA/KA funktsioone täitvaid teenistujaid VVO-st ja teistest SiM osakondadest, et tagada võimalikult lai valdkondade katmine ning kompetents.

Kuna valdavat osa VA/KA ülesannetest täidab SiM VVO, vastutab VA/KA riskide hindamise

eest VVO juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja.

Enne iga hindamisprotsessi algust on soovitatav viia läbi riskide hindamist tutvustav infotund hindamistiimi liikmetele. Infotunni käigus selgitab VVO juhataja või tema poolt määratud

VVO teenistuja riskide hindamise põhimõtteid, ajakava, metoodikat ning töökorraldust.

Pärast hindamistulemuste selgumist määratakse olulistele riskidele (mille puhasrisk on olnud kriitiline ja jääkrisk on tingimuslik või mille jääkrisk on kriitiline) maandamismeetmed,

täitmise tähtajad ning täitmise eest vastutajad.

Kui hindamise käigus selgub, et mõni tuvastatud risk ei ole VA/KA risk, siis tuuakse see välja välise riskina. Väliste riskide väljatoomine on vajalik selleks, et kaardistada kõik JKS efektiivse toimimisega seotud riskid. Soovitav on välja tuua ka riskid, mille osas on VA/KA

otsustanud võtta riskivalmiduse – nende jaoks ei pea täiendavaid maandusmeetmeid planeerima, kuid asutus peab riski teadvustama.

Riskide hindamisega seotud dokumendid säilitatakse SiM VVO võrgukettal (metoodika,

hindamise tulemused, maandustegevuste info).

3. Riskide hindamise metoodika JKS riskide hindamisel kasutatakse kvalitatiivset riskianalüüsi - tõenäosuse ja mõju hindamise l kasutatakse subjektiivseid andmeid, so ekspertteadmisi ja varasemat kogemust. Individuaa lne

6 (12)

hindamine on vajalik võimalikult erapooletu tulemuse saamiseks ja vältimaks domineeriva/subjektiivse arvamuse kõlama jäämist hindamistulemustes.

Riskide identifitseerimiseks, riskide hindamiseks, maandamismeetmete ning tähtaegade ja

vastutajate sõnastamiseks kasutatakse vormi (Exceli tabel), mis on toodud lisas 2.

3.1 Riskide po hivaldkonnad Riske käsitletakse tööprotsesside põhiselt ja põhivaldkonnad on järgmised:

 Poliitika kujundamine

Riskid, mis on seotud peamiselt õigusaktide ja muude dokumentide ettevalmistamise ja väljatöötamisega planeerimise faasist kuni nende jõustumiseni.

 Fondi vahendite rakendamine (VA/KA ülesanded)

Riskid, mis võivad tuleneda tegevustest, mis ajaliselt jäävad vahemikku

õigusaktide/alusdokumentide jõustumisest kuni taotluse rahuldamise otsuste jõustumiseni, aga ka rakenduskava seirega seotud riskid.

 Projektide rakendamine (järelevalve/juhtimiskontrollid)

Riskid, mis võivad esile kerkida erinevate kontrollide läbiviimisel (kulude abikõlblikkuse

kontroll, paikvaatlus, riigihangete õiguspärasuse kontroll, tulu teenimise kontroll, finantskorrektsioonide tegemine, projektide järelkontroll) ja toetuse saajate võimalikud

rikkumised.

 Pettuse riskid

Riskid, mis võivad esile tulla tulemuste ja eesmärkide saavutamise ja vahendite ärakasutamise valdkonnas nii projekti, meetme kui ka prioriteetse suuna tasandil.

 Muud riskid

Riskid, mis on seotud asutuse teenistujatega, sh nende kompetentsi ja töökorraldusega, infosüsteemide arendamise või kasutamisega, aga ka muud riskid, mis eelnevate kategooriate alla ei sobi.

3.2 Riskide so nastamine Riskide hindamise esimese etapina identifitseerivad hindamistiimi liikmed riskid

individuaalselt, seejärel grupeeritakse sarnased riskid ning hindamistiimi liikmed lepivad ühiselt kokku riskide sõnastuse. Riski sõnastus peab olema piisavalt konkreetne ja täpne, et

selle olemust suudaks mõista ka see, kes riski ise sõnastanud ei ole. Kõik sõnastatud riskid paigutatakse punktis 3.1 nimetatud põhivaldkondade alla.

Sõnastatud risk peab andma vastuse kolmele küsimusele:

 mis võib juhtuda?

 mille tõttu?

 tuues kaasa mida?

Oluline on jälgida, et kirja ei saaks ainult juba juhtunud intsidendid. Kui midagi on juba

7 (12)

juhtunud ja selle uuesti juhtumine on kindel, ei ole tegemist enam riskiga. Riskina tuleb kirja panna olukord, kus midagi on juba juhtunud ning ei ole välistatud, et sama asi võib korduda.

Riskide sõnastamisel tuleb eelkõige keskenduda VA/KA-sisestele riskidele, kuid vaatluse alt ei

saa välja jätta ka väliskeskkonnast tulenevaid riske, mis avaldavad VA/KA tegevusele otsest mõju. Seda silmas pidades peab VA/KA kaaluma ka oma riskitaluvust ja riskivalmidust. On võimalik, et hindamistiim küll tuvastab riski, kuid on arusaadav, et antud riski vähendamiseks

ei pruugi abi olla ka maandamismeetmetest ning riski tuleb aktsepteerida. Sellised riskid on vajalik siiski sõnastada ja ka hinnata, kuid ära tuleb märkida see, et riski aktsepteeritakse.

Riskide hindamise eesmärgiks ei ole saada kirja võimalikult pikk, vaid võimalikult täpne ja

asjakohane riskide nimekiri.

3.3 Olemasolevate maandusmeetmete kirjeldamine Pärast riski sõnastamist mõeldakse läbi, millised on need meetmed, mida on juba praeguseks riskiga tegelemiseks rakendatud. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et olemasoleva te maandusmeetmete puhul peavad kirjeldatud tegevused olema ka reaalselt juba ellu viidud

(mitte olema alles plaanimisjärgus).

3.4 Riskide hindamise etapp

Pärast riskide ja olemasolevate maandusmeetmete sõnastamist antakse riski mõjule ja

tõenäosusele hinnang ilma maandamismeetmeid arvestamata, st esmalt selgitatakse välja puhas risk ning seejärel arvestades olemasolevaid maandamismeetmeid ehk hinnatakse jääkriski

järgmiselt:

 mõju all mõistame kahju, mida võib põhjustada konkreetse riski avaldumine VA/KA-le tervikuna (nii tulemuste kui eesmärkide saavutamise vaatest);

 tõenäosuse all mõistame seda, kui tõenäoliseks hinnatakse konkreetse riski avaldumise võimalust.

Riskide hindamisel kasutatakse skaalat (maatriksit) sügavusega 4x4, sest see võima ldab hinnata

ka riske, mille ilmnemine on väga tõenäoline, kuid mõju tähtsusetu või riski ilmnemise tõenäosus on üliharv, kuid mõju kahjustav. Seega antakse nii mõjule kui tõenäosusele hinnang vahemikus 1-4.

Tabel 2. Mõju hinnete selgitused

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 Tähtsusetu mõju

Riski avaldumisel ei ole käimasolevad ja planeeritavad tegevused häiritud.

2 Vähene mõju Riski avaldumisel on küll tegevused häiritud, kuid see ei põhjusta lisaressursside (aeg, raha, teadmised) vajadust.

3 Oluline, aga kontrollitav

Riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud, kuid see ei põhjusta eesmärkide mittesaavutamist.

4 Kahjustav mõju

Riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ning eesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse või ei ole eesmärgid saavutatavad.

Tabel 3. Tõenäosuse hinnete selgitused

8 (12)

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 Üliharv Riski avaldumine on praktiliselt võimatu.

2 Vähetõenäoline Riski avaldumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga praktilisi juhtumeid on üksikuid.

3 Tõenäoline Riski avaldumise tõenäosust toetavad mõningad tõendusmaterjalid.

4 Väga

tõenäoline/ vältimatu

Riski avaldumise tõenäosust toetavad selged

tõendusmaterjalid, selle avaldumine tulevikus on vältimatu või on risk juba avaldunud.

Mõju ja tõenäosuse hinnete korrutamisel tekib riski aste: väheoluline, madal, tingimuslik või kriitiline. Riski astme määratlemisel juhindutakse alljärgnevast skaalast:

Tabel 4. Jääkriski astmete selgitus

Riski aste Skoor Olulisuse määratlus

Väheoluline risk 1-2 Probleemid, mis ei vaja hetkel reageerimis t

(aktsepteeri).

Madal risk 3-6 Probleemid, mis vajavad perioodilist jälgimist, kuid ei nõua spetsiaalseid uusi tegevusi (jälgi).

Tingimuslik risk 7-11 Probleemid, mis nõuavad pidevat jälgimist ning mis nõuavad maandamismeetmeid (maanda).

Kriitiline risk 12-16 Probleemid, mis nõuavad kohest tegutsemist (väldi).

Oluliste/kõrgete riskidena peetakse silmas riske, mille: 1) puhta riski tase on „kriitiline“ ja jääkriski tase on „tingimuslik“ 2) jääkriski tase on „kriitiline“.

3.5 Ta iendavate maandusmeetmete kirjeldamine ning ta htaegade ja vastutajate ma a ramine Tingimuslikele ja kriitilistele riskide sõnastatakse täiendav maandamismeede.

SiM juhtkond hindab ka asutuse riskivalmidust ning juhul, kui riski ollakse valmis

aktsepteerima, ei pea riskile täiendavaid maandusmeetmeid sõnastama. Samas võib juhtkond otsustada sõnastada maandamismeetmed ka riskidele, mis ei ole olulised/kõrged.

Maandamismeetmetele määratakse vastutaja ning tähtaeg meetme elluviimiseks.

9 (12)

VA/KA ülesandeid reguleerivad õigusaktid ja juhendid EL tasandi o igusaktid 2014-2020 EL eelarveperiood Euroopa Komisjoni (EK) delegeeritud määrus (EL) nr 2014/1042:

- artikkel 2 (Vastutava asutuse määramiskriteeriumid ja -kord) lõige 1 sätestab: „Asutusel, mis määratakse vastutavaks asutuseks, peab olema halduskorraldus ja sisekontrolli süsteem, mis vastavad käesoleva määruse lisas sätestatud kriteeriumidele

(„määramiskriteeriumid”). Määramiskriteeriumites käsitletakse: a) sisekeskkonda,

b) kontrollitegevusi, c) sisemist teavitamist ja teabevahetust, d) sisejärelevalvet ja -aruandlust.

Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid määramiskriteeriume, et võtta arvesse vastutava asutuse suurust, ülesandeid ja muid omadusi.“

- Lisa (Vastutava asutuse määramise kriteeriumid) lõige H sätestab: Eeskirjade eiramise

avastamise kord ja pettusevastane võitlus ja selle punkt 3: Proportsionaalsete

pettusevastaste meetmete kehtestamise kord.

EK rakendusmäärus (EL) nr 2017/646: - artikkel 3a (Kriteeriumid juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate

puuduste kindlakstegemiseks) lõiked 1 ja 2 sätestavad:

1. Komisjon annab oma hinnangu juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusale toimimisele lähtuvalt kõigi selliste kättesaadavate auditite tulemustest, mida tegid liikmesriigid, komisjoni talitused ja Euroopa Kontrollikoda, lähtuvalt Euroopa Pettustevastase Ameti tehtud uuringute tulemustest või mis tahes muust teabest, kooskõlas määramiskriteeriumitega, millele on viidatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1042/2014 (*1) artikli 2 lõikes 1. Komisjoni hinnang hõlmab rakenduskava sisekontrollikeskkonda, vastutava asutuse juhtimis- ja kontrollitegevusi, auditeerimisasutuse kontrolli- ja auditeerimistegevusi ning selle aluseks on lisa tabelis 1 esitatud põhinõuete täitmise kontroll. 2. Lõikes 1 viidatud põhinõuetest kinnipidamine vastavalt lisa tabelis 2 esitatud kategooriatele on vajalik, et hinnata iga pädeva asutuse tõhusat toimimist ja jõuda üldise järelduseni seoses juhtimise ja kontrollisüsteemiga. Üldistes järeldustes juhtimise ja kontrollisüsteemi kohta võetakse arvesse leevendavaid või süvendavaid tegureid. - Lisa (Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad põhinõuded ning nende

klassifitseerimine seoses nende tõhusa toimimisega) lõige 7 sätestab: Tõhus eeskirjade

rikkumise ennetamise, tuvastamise ja korrigeerimise menetluse rakendamine, kaasa arvatud proportsionaalsed pettusevastased meetmed

2021-2027 EL eelarveperiood Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060: - Artikkel 69 (Liikmesriikide kohustused) lõige 1 sätestab: Liikmesriikidel on oma

programmide jaoks käesoleva jaotise kohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning nad

tagavad nende toimimise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja XI

lisas loetletud peamiste nõuetega. Sama artikli lõikes 11 on sätestatud: Igal liikmesriigil on

hiljemalt esimese eelarveaasta lõppmakse taotluse esitamise ajaks ning mitte hiljem kui

30. juuniks 2023 koostatud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus vastavalt XVI lisas

10 (12)

esitatud vormile. Liikmesriik ajakohastab kõnealust kirjeldust, et võtta arvesse kõik hilisemad muudatused.

- Artikkel 74 (Korraldusasutuse poolt elluviidav programmijuhtimine) lõige 1 punkt c ja d

sätestavad: (c) rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi, võttes arvesse kindlakstehtud riske; (d) ennetab, avastab ja kõrvaldab õigusnormide rikkumisi;

- XI lisa (Juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad peamised nõuded ning nende

süsteemide klassifitseerimine – artikli 69 lõige 1) tabelis 1 (Juhtimis- ja

kontrollisüsteemidele esitatavad peamised nõuded) punkt 7: Proportsionaalse te

pettustevastaste meetmete tõhus rakendamine korraldusasutuses

- XVI lisa (Juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse vorm – artikli 69 lõige 11) lõige 2

(Korraldusasutus) punkt 2.1.5: Raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub

asjakohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemi muudetakse märkimisväärselt.

Euroopa Komisjoni juhendid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. Juhised liikmesriikidele ja programmi rakendamisse kaasatud asutustele. Pettuseriski hindamine ning tõhusad ja proportsionaa lsed

pettusevastased meetmed, nr EGESIF_14-0021-00 ( EGESIF_14-0021-00 – 16/06/2014)

Juhises esitab EK soovitused korraldusasutustele tõhustate ja proportsionaalse te pettusevastaste meetmete rakendamise kohta.

Riigisisesed o igusaktid ja juhendid Vabariigi Valitsuse seadus - § 49. lõige (1) punkt 131 sätestab, et minister vastava ministeeriumi juhina tagab

sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning

valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;

- § 921. Lõige (1) sätestab, et sisekontrolli süsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse

hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada õigusaktidest kinnipidamise; vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja

muust sarnasest tingitud kahju eest; asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel; ning asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni

kogumise, säilitamise ja avaldamise.

„Riskijuhtimine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele.“ Rahandusministeerium, 20131 Juhend sätestab, et „Riskide hindamise ja haldamise kohustust avaliku sektori asutustele

õigusaktides sätestatud ei ole./…/ Samas sisekontrollisüsteemi rakendamise kohustus valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes (edaspidi asutus) tuleneb

vabariigi valitsuse seadusest, mille kohaselt vastutab täidesaatva riigivõimu asutustes sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest asutuse juht. Siinkohal on

1 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet

11 (12)

oluline rõhutada, et tõhusa sisekontrollisüsteemi kujunemise eelduseks on vähemalt riskianalüüsi toimimine.“

„Siseministeeriumi valitsemisala projekti- ja riskijuhtimise

kontseptsioon.“ Siseministeerium, 2018

Alates 2017. aastast korraldab Siseministeeriumi (SiM) ja tema valitsemisalas riskide tuvastamist, hindamist ja protsessi elluviimist SiM strateegia- ja arendusosakond vastavalt SiM juhtkonnale 18.12.2018 tutvustatud „Siseministeeriumi valitsemisala projekti- ja riskijuhtimise

kontseptsioonile“ (edaspidi: kontseptsioon)2 ning Siseministeeriumi ja tema valitsemisa la asutuste strateegilise planeerimise, seire ja aruandluse korrale 3.

Kontseptsioon käsitleb igapäevase töö planeerimise ja elluviimise ehk avaliku halduse mõistes neid tööliine (ennekõike valdkondliku arengukava tase, asutuse tegevuskava tase ning

tööplaani tase), millele ei ole kehtestatud eraldiseisvaid regulatsioone. Kuna EL vahendite rakendamisele on kehtestatud eraldiseisev regulatsioon, võtab käesolev raamistik riskide

hindamisel ja juhtimisel arvesse kontseptsioonis toodud põhimõtteid.

Kontseptsioonis on rõhutatud, et strateegilise planeerimise süsteem SiM valitsemisalas peab toimima nii, et riskijuhtimine oleks igapäevatöö loomulik osa. Töökorraldus ja kultuur peavad olema üles ehitatud nii, et teenistujad ei pea otseselt teadvustama, et nad osalevad igapäevaselt

oma valdkonna riskide defineerimisel vaid see toimib loomuliku osana igapäevatöös strateegilisel (arengukava) ja operatiivtasandil (asutuse tegevuskava, tööplaan).

218.12.2018 SiM teemade tutvustamise ja arutelu koosoleku protokoll, 20.12.2018 nr 1 -9/1059, https://delta.sim.sise/n/document/1d4aecb5-49b3-4a08-8376-0f2ff955d7d6 3 01.10.2020 siseministri käskkiri nr 1-5/115

12 (12)

Riskide hindamise vorm

Riskide hindamise

vorm 2022.xlsx

KÄSKKIRI

13.06.2024 nr 1-3/59

Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi programmperioodi

2021–2027 vahendite kasutamiseks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeer iumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2, 7, 15 ja 20 alusel ning kooskõlas perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 9

lõikega 1 ning § 48 lõigetega 1-3.

I ÜLDSÄTTED

Töökorra koostamise eesmärk on reguleerida liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesanne te täitmise tööprotsesse ning tagada ülesannete korrektne ja kvaliteetne täitmine Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi (edaspidi koos fondid) rakendamisel.

Töökord põhineb suures osas varasema programmperioodi (2014–2020) rakenduskavade puhul rakendatud protseduurireeglitel1 ning korraldusasutus jätkab ülesannete täitmist vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 49 lõikele 2. Töökord on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) artikli 69 lõike 11 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse vormi täitmisele, mis esitatakse Euroopa Komisjonile.

ÜSMi artikkel 71 lõike 1 tähenduses on Siseministeerium rakenduskava haldav asutus täites

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 48 lõike 1 kohaselt nii liikmesriigi kui korraldusasutuse ülesandeid. Korraldusasutuse ülesanded ei ole delegeeritud.

ÜSMis nimetatud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid, sh artiklis 76 nimetatud

raamatupidamise ülesandeid, ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid täidavad Siseministeeriumi välisvahendite osakond, rahandusosakond, õigusosakond ja kommunikatsiooniosakond vastavalt oma pädevusele (joonis 1).

1 „Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“

kehtestatud siseministri 14.05.2020 käskkirjaga nr 1-3/58 ja „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ kehtestatud siseministri 25.05.2020 käskkirjaga nr 1-3/63.

2 (22)

ÜSMi artikli 48 lõikes 2 nimetatud teabevahetusametniku ülesandeid täidab kommunikatsiooniosakonna teenistuja.

Fondide tulemuslikuks haldamiseks ja rakendamiseks kasutatakse ÜSMi artikli 36 kohast tehnilist abi, mida eraldatakse liikmesriigile ühtse määra alusel 6% Euroopa Komisjonile

esitatavas maksetaotluses sisalduvatest abikõlblikest kuludest.

Joonis 1: Siseministeeriumi struktuur ja korraldusasutuse ülesannete täitmisega seotud

osakonnad

Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesannete täitmist toetavad teised Siseministeer iumi osakonnad: kantslerile alluv personalipoliitika osakond, varade asekantslerile alluvad strateegia- ja arendusosakond ning info- ja varahaldusosakond ja teistele asekantslerite le

alluvad poliitikaosakonnad vastavalt oma pädevusele. Siseministeeriumi teenistuskohtade koosseis (sh teenistuskohtade jaotus ja arv) on kehtestatud käesolevast korrast eraldise isva

kantsleri käskkirjaga. Ametijuhendites on määratud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täitva ametikoha teenistusülesanded ning nõuded teenistuja haridusele, töökogemuse le, teadmistele ja oskustele.

Korraldusasutuse ülesannete täitmist toetavad kaudselt struktuuritoetuse registri vastutava

töötlejana Riigi Tugiteenuste Keskus ja Siseministeeriumile ning tema valitsemisala info- ja kommunikatsiooniteenust osutav ja korraldav Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Dokumentide ja teabe elektroonilise andmevahetuse, kättesaadavuse ja säilitamise kohustus

tagatakse Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta, Euroopa Komisjoni fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 (ÜSMi artikli 69 lõike 9 ja lisa XV kohane andmevahetussüsteem), struktuuritoetuse registri (ÜSMi artikli 69 lõike 8 ja lisa XIV kohane

andmevahetussüsteem) ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi IMS kasutamisega ning

3 (22)

dokumentide säilitamisega Siseministeeriumi võrgukettal. Euroopa Komisjoniga andmevahetuseks kasutatakse üldjuhul SFC2021 ning andmed esitatakse vastavalt selle infosüsteemi andmeväljadele.

Kuivõrd Euroopa Komisjonil on õigus fondide määrustes sätestatud temaatiliste rahastu

komponentide rakendamiseks määrata erimeetmete ja erakorralise abi toetuse taotlemise tingimusi ning teha taotluse rahuldamise otsuseid, sh otsuseid toetuse lisamise kohta fondi rakenduskavasse, kohaldatakse selliste projektide puhul käesolevat korda alates nende

rakenduskavasse lisamise järgselt toetuslepingu sõlmimisest.

Töökord ei asenda olemasolevaid valdkondlikke riigisiseseid ega Euroopa Liidu (EL) õigusakte ning juhendmaterjale. Teemade käsitlemisel, mis töökorras ei ole reguleeritud või ei ole reguleeritud piisava detailsusega, võetakse aluseks fonde reguleerivad ELi õigusaktid, Euroopa

Komisjoni juhiseid ning vastavad riigisisesed õigusaktid ja juhendid.

Käesolevas korras reguleeritud otsuste ja toimingute tegemisel lähtutakse korruptsioonivas tase seaduse §-ist 11, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 61 ja haldusmenetluse seaduse §-ist 10.

Käesolevat töökorda ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

1. Kasutatavad lühendid

AA auditeeriv asutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond BMVI piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

DHS Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteem Delta e-toetuse keskkond struktuuritoetuse registri toetuse saaja poolne keskkond2 EIS Eelnõude infosüsteem3

EK Euroopa Komisjon EL Euroopa Liit

FKO finantskorrektsiooni otsus Fondid Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning

Sisejulgeolekufond HMS haldusmenetluse seadus

IMS Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem (Irregularity Management System) ISF Sisejulgeolekufond

KA korraldusasutus KO SiM kommunikatsiooniosakond

LR liikmesriik OLAF Euroopa Pettustevastane Amet RHO SiM rahandusosakond

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus; struktuuritoetuste registri vastutav töötleja SAP SiM raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara

SFOS struktuuritoetuse registri toetuse andja poolne keskkond4 SiM Siseministeerium TAT toetuse andmise tingimused

2 Ligipääsetav: https://etoetus.rtk.ee 3 Ligipääsetav: https://eelnoud.valitsus.ee/ 4 Ligipääsetav: https://sfos.rtk.ee

4 (22)

VV Vabariigi Valitsus VVO SiM välisvahendite osakond ÕO SiM õigusosakond

ÜM Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ÜSM Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ÜSS2021_2027 perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus

2. Kasutatavad mõisted

AMIFi määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL)

2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Aruandeaasta Ajavahemik 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini. Erandiks on

EL eelarveperioodi esimene aruandeaasta, mil see tähendab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2022 ning viimase aruandeaasta puhul ajavahemik 1. juulist 2029 kuni

30. juunini 2030.

Auditeeriv asutus ÜSS2021_2027 § 59 lõike 1 alusel SiM siseauditi osakond.

BMVI määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

desk-based meetod Kontrolli teostamine dokumendipõhise kinnitamise meetodil, kui projekti tegevuste kohapealset kontrolli on võimalik teostada ilma

kohapeal käimata.

Fondimäärus(ed) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.

Fondi veebileht ÜSM § 49 lõike 1 kohustuse täitmiseks loodud veebileht, kus

avaldatakse rakenduskavasid puudutavat teavet https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvusvaheli ne-koostoo/valisvahendite-kasutamine

Horisontaalsed

eeltingimused

Euroopa Komisjonile esitatud hinnang ÜSM-i lisas III sätestatud

erieesmärkide saavutamise eeltingimuste kohta.

ISFi määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljä lje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval viisil.

5 (22)

Juhtimiskontroll Riskipõhine ja proportsionaalne eelnevalt kirjalikult kindlaks

määratud riskidega kontroll selle kohta, et projekt on ellu viidud kooskõlas horisontaalsete eeltingimustega, rakenduskavaga, kohaldatava õigusega, TAT õigusaktiga ning et EL-i toetuse abil

soetatud tooted on tarnitud ja teenused osutatud.

Kinnituspakett EK-le iga aasta 15. veebruariks eelneva aruandeaasta kohta esitatav maksetaotlus, mis hõlmab raamatupidamise aastaaruannet, liidu

vahendite haldaja kinnitust, iga-aastast auditiarvamust ja iga-aastast auditiaruannete ja kontrollide kokkuvõtet ÜSMi lisas XXIV toodud

vormil. Viimane kinnituspakett sisaldab viimast tulemusaruannet.

Kolmas riik Muu riik kui Euroopa Liidu LR

Korraldusasutus ÜSS2021_2027 § 48 lõike 1 alusel Siseministeerium.

Maksetaotlus Maksetaotlus on makse saamise aluseks nõutud dokumentide ja tõendite kogum, mille toetuse saaja on KA-le esitanud e-toetuse

keskkonna kaudu ja mis on KA poolt menetlusse võetud.

Partnerluslepe ÜSS2021_2027 § 3 alusel koostatud ja kinnitatud partnerluslep ing ÜSMi artiklite 10-13 tähenduses, mille EK heaks kiidab.

Projekt ÜSS2021_2027 § 2 punktis 2 nimetatud ÜSMi artikli 2 punkti 4 tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja

piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, mille le on antud iseseisev tunnuskood struktuuritoetuse registris.

Rakenduskava ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3, 4 või 5 nimetatud

rakenduskava.

Riiklik kaasfinantseering

Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline toetus, mis on üldjuhul 25% projekti maksumusest.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL- i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Struktuuritoetuse register

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” loodud

andmekogu, mis on toetuse haldamise keskkond ja milles töödeldakse andmeid ÜSMi artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ja statistiliste ülevaadete tegemiseks.

SFC2021 Elektrooniline andmevahetussüsteem, mille kaudu toimub ametlik

teabevahetus Euroopa Komisjoniga.

TAT õigusakt ÜSMi artikli 73 lõikele 1 ja ÜSS2021_2027 §-le 10 vastava toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määrus, käskkiri või leping.

Teenistuja Ametnik, töötaja ja võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik.

Temaatiline rahastu Fondi rakendamiseks ette nähtud rahastamispaketi osa, milles t

eraldatakse vahendeid vastavalt EK väljatöötatud tööprogrammile ning taotluse rahastamisotsuse teeb EK oma rakendusaktiga.

Toetus AMIFi, BMVI või ISF-i ÜSS2021_2027 § 1 nimetatud

rakenduskava vahend ja Eesti riigi poolt selle kaasrahastamiseks eraldatav rahaline vahend.

VVO koordinaator VVO nõunik, kelle ametikoha eesmärgiks on tagada valdkonna

areng EL vahendite kasutuselevõtu kaudu ning korraldada vahendite kasutamist.

VVO kontrollija VVO nõunik, kes teostab juhtimiskontrolle.

6 (22)

RHO teenistuja RHO nõunik, kes eelarvestab siseturvalisuse valdkonna EL fondide

vahendeid ja teostab juhtimiskontrolle.

Valdkonna eest vastutav minister

Ministrite vastutusvaldkonnad tulenevad Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 toodud peaministri korraldusest, mille kohaselt

lahendavad ministrid enda pädevusse jäävad küsimused vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

3. Õiguslik raamistik

3.1. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ELT C 326, 26.10.2012, lk 391-407; 3.2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon;

3.3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe;

3.4. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse kohta; 3.5. Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb

komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest;

3.6. Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning

majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta; 3.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011

millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes

3.8. Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja

toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013; 3.9. Nõukogu 13. juuli 2015. a määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EMPs kohaldatav

tekst); 3.10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst);

3.11. Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel;

3.12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (EMPs kohaldatav tekst); 3.13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088;

3.14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013; 3.15. Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega

määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027;

3.16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i,

7 (22)

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

3.17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega

luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; 3.18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega

luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu; 3.19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega

luuakse Sisejulgeolekufond;

3.20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta määrus (EL) 2022/585, millega muudetakse määrusi (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ning (EL)

2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; 3.21. Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega

sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend;

3.22. Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst);

3.23. Komisjoni teatis 2009/C 257/01 riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigus l iku ringhäälingu suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.24. Komisjoni teatis 2012/C 8/03 Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse

avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (EMPs kohaldatav tekst); 3.25. Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106

lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes;

3.26. Komisjoni teatis 2012/C 8/02 Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.27. Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.28. Komisjoni 24. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 801/2014, millega kehtestatakse liidu ümberasustamisprogrammile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames

vahendite eraldamise mehhanismi ajakava ja muud rakendustingimused; 3.29. Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst); 3.30. Komisjoni 27. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2282, millega muudetakse

määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.31. Komisjoni teatis 2016/C 262/01 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 tähenduses; 3.32. Komisjoni 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust

(EL) nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi

käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr 702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (EMPs kohaldatav tekst);

3.33. Komisjoni 25. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/168, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1148 piirihalduse ja

8 (22)

viisapoliitika rahastut käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks;

3.34. Komisjoni 25. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/169, millega kehtestatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1147 Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm

2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks; 3.35. Komisjoni 25. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/170, millega kehtestatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1149

Sisejulgeolekufondi käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks;

3.36. Komisjoni teatis C/2021/5430 taristu kliimakindluse tagamiseks tehnilised suunised aastateks 2021-2027;

3.37. AMIFi, BMVI ja ISFi puhul muud asjakohaseid EL-i Eestile adresseeritud soovitused;

3.38. EK kinnitatud AMIF, BMVI ja ISFi rakenduskavad aastateks 2021-2027; 3.39. arhiiviseadus;

3.40. avaliku teabe seadus; 3.41. avaliku teenistuse seadus; 3.42. haldusmenetluse seadus;

3.43. isikuandmete kaitse seadus; 3.44. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

3.45. konkurentsiseadus; 3.46. perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus;

3.47. raamatupidamise seadus; 3.48. riigieelarve seadus;

3.49. riigihangete seadus; 3.50. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus; 3.51. töölepingu seadus;

3.52. võlaõigusseadus; 3.53. VV 13. jaanuari 2011. a määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“;

3.54. VV 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“; 3.55. VV 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus”; 3.56. VV 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus”;

3.57. VV 31. juuli 2014. a määrus nr 123 "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord";

3.58. VV 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“;

3.59. VV 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“; 3.60. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“;

3.61. VV 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

3.62. VV 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“;

3.63. rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarves tuse ja -aruandluse juhend”;

3.64. rahandusministri 10. septembri 2014. a määrus nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“;

9 (22)

3.65. Siseministri 27. detsembri 2022. a käskkiri nr 1-3/103 „Perioodi 2021- 2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu

sõlmimise protseduurireeglid“; 3.66. ÜSS2021_2027 § 47 lõike 3 alusel kinnitatud rahastamiskavad;

3.67. TAT õigusaktide koostamise töörühmade käskkirjad; 3.68. TAT õigusaktid; 3.69. valdkonna eest vastutava ministri käskkiri "Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks";

3.70. Rahandusministeeriumi koostatud "Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine"5;

3.71. SAPi moodulite kasutusjuhendid6;

3.72. SFOSi kasutajajuhend7; 3.73. SiM teenistuskohtade koosseis;

3.74. SiM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri; 3.75. SiM raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord; 3.76. SiM info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele juurdepääsude

taotlemise ja haldamise kord; 3.77. SiM palgajuhend;

3.78. SiM asjaajamiskord; 3.79. SiM teabe liigitusskeem; 3.80. SiM riigihangete läbiviimise kord;

3.81. SiM valitsemisala riigihangete läbiviimise kord; 3.82. SiM osakondade põhimäärused;

3.83. fondide vahendite rakendamisega tegelevate teenistujate ametijuhendid ja/või töölepingud;

3.84. SiM ja tema valitsemisala asutuste kohtuasjade ja muude õiguslike vaidluste menetlemise

kord; 3.85. SiM õigusaktide eelnõude menetlemise kord;

3.86. tugiteenuste osutamise kokkulepe Riigi Tugiteenuste Keskusega; 3.87. muud SiM-i töökorraldust reguleerivad dokumendid8.

II LIIKMESRIIGI ÜLESANDED

VVO koordineerib ja korraldab ÜSS2021_2027 § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist vastavalt ÜSMi artiklis 69 pandud kohustustele ja artiklites 7-11, 20-24, 26, 38-39 ja 41-44 sätestatud ülesannetele.

4. Rakenduskava koostamine, esitamine, muutmine ja läbivaatamine

4.1. VVO koostab ÜSM artikli 7 lõike 1, artikli 21 lõike 1 ja ÜSS2021_2027 § 46 lõike 1 kohaselt rakenduskava eelnõu, korraldab EISis avaliku konsultatsiooni, kooskõlastamise teiste asjassepuutuvate ministeeriumite ning Riigikantseleiga. VVO korraldab

rakenduskava eelnõu VV-le kinnitamiseks esitamise. 4.2. Enne rakenduskava eelnõu heakskiitmist EK poolt, korraldab VVO rakenduskava eelnõu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise ja koostab selle tulemuste põhjal

5 Kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/4669/download 6 Kättesaadavad RTK kodulehel: https://www.rtk.ee/finantsarvestus-ja-personaliteenus/kasutajajuhendid/sapi-

juhendid 7 Kättesaadav RTK kodulehel: https://rtk.ee/media/2611/download 8 Kättesaadavad Siseministeeriumi intranetis

10 (22)

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ministri otsuse eelnõu ning kooskõlastab selle õigusaktides ettenähtud korras.

4.3. Otsuse keskkonnamõjude algatamise või algatamata jätmise kohta avaldab KO fondi

veebilehel. 4.4. Kui ÜSMi artikli 21 lõikes 2 toodud rakenduskava esitamise tähtaja järgimine ei ole

võimalik, korraldab VVO sellest DHSi kaudu EK kirjaliku teavitamise. 4.5. VVO esitab rakenduskava eelnõu EK-le SFC2021 kaudu pärast VV poolt kinnitamist ja

hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui rahandusministeerium on EK-le esitanud

partnerlusleppe. Rakenduskava eelnõu EK-le esitamise kaaskirja allkirjastab kantsler. 4.6. VVO vaatab läbi kõik EK esitatud tähelepanekud koos asjassepuutuvate SiMi

struktuuriüksuste, valitsemisala asutuste ja vajadusel teiste ministeeriumitega ning täiendab rakenduskava eelnõud. Vastuskiri tähelepanekute kohta registreeritakse DHSis ja esitatakse EK-le SFC2021 kaudu.

4.7. EK tähelepanekute alusel täiendatud rakenduskava eelnõud EISi kooskõlastamiseks ei esitata. Tehnilisi muudatusi, mille tõttu ei muutu VV esialgne rakenduskava eelnõu

kinnitamise otsus ja riigieelarve vahendite kasutamine, VV-le kinnitamiseks ei esitata. 4.8. SiMi ettepanekul tehtavad rakenduskava muudatused peab üldjuhul heaks kiitma

seirekomisjon enne nende EISis kooskõlastamist ja VV-le kinnitamiseks esitamis t.

Temaatilise rahastu vahendite kasutuselevõtuks vajalikku rakenduskava muudatus t seirekomisjonile heakskiitmiseks ei esitata. Rakenduskava muudatuse, mida ei pea ÜSMi

artikli 24 lõike 5 kohaselt kinnitama EK, kiidab heaks seirekomisjon ning see kinnitatakse kantsleri käskkirjaga ja esitatakse SFC2021 kaudu EK-le teadmiseks.

4.9. Kui EL nõukogu on tunnistanud ebatavalise sündmuse olemasolu ja neile erandlike le

asjaoludele reageerimiseks on ÜSMi artikli 63 lõike 6 erandina vajadus valida toetamiseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui rakenduskava

alusel on rahastamistaotlus nõuetekohaselt esitatud, koostab VVO selleks EK-lt loa küsimise kirja eelnõu.

4.10. Kui EK rahuldab temaatilise rahastu erimeetmest toetust taotlenud avalik-õigus l iku

juriidilise isiku või rahvusvahelise organisatsiooni taotluse või eraldab erakorralist abi, mis kajastatakse rakenduskavas, muudetakse rakenduskava.

4.11. Kui rakenduskavasse planeeritud tegevused muutuvad olulisel määral, korraldab VVO rakenduskava muutmise eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise ja koostab selle tulemuste põhjal keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu ning kooskõlastab selle õigusaktides ettenähtud korras. 4.12. Rakenduskava elluviimiseks eraldatavad rahalised vahendid planeeritakse iga-aastases

riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessis. 4.13. Rakenduskava muutmisel ei korraldata avalikku konsultatsiooni. 4.14. Rakenduskava koostamist, esitamist, muutmist ja läbivaatamist on selgitatud lisas 1.

5. Seirekomisjoni moodustamine

5.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 53 ja ÜSMi artiklitele 38-39 moodustatakse rakenduskava seirekomisjon. Seirekomisjon moodustatakse valdkonna eest vastutava minis tr i käskkirjaga, mille eelnõu koostab VVO.

5.2. Seirekomisjoni tööd juhib välisvahendite eest vastutav asekantsler või tema äraolekul välisvahendite osakonna juhataja.

5.3. Seirekomisjoni koosolek toimub vähemalt üks kord aastas. 5.4. Seirekomisjoni liikmete nimekirja, kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja

teabe avaldab KO fondi veebilehel.

5.5. Seirekomisjoni moodustamist ja töö korraldamist on selgitatud lisas 2.

11 (22)

6. Rahastamiskava koostamine ja muutmine ning seireandmete edastamine EK-le

6.1. SiM VVO koostab ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel rakenduskava elluviimiseks, selle tulemuslikkuse seireks, aruandluseks ja hindamiseks ning ÜSMi artikli 69 lõikes 4 toodud

nõude täitmiseks rahastamiskava. 6.2. Rahastamiskava sisaldab ÜSMi artiklis 16 ja ÜMi §-s 50 sätestatud teavet.

6.3. Pärast seirekomisjoni poolt üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika kinnitamist koostab VVO valdkonna eest vastutava ministri käskkirja eelnõu rahastamiskava kinnitamiseks.

6.4. Rahastamiskava eelnõu kooskõlastavad VVO juhataja, asjaomaste poliitikaosakondade

juhatajad, SiM strateegia- ja arendusosakonna juhataja, RHO juhataja, ÕO juhataja, valdkonna eest vastutavad asekantslerid, kantsler ja ministri nõunik.

6.5. Rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ja KO avalikus tab rahastamiskava fondi veebilehel.

6.6. Rahastamiskava muudetakse järgmistel juhtudel:

6.6.1. kui seirekomisjon muudab üldiseid valikukriteeriumeid ja/või -metoodikat ja muutuvad punktides 6.6.4.-6.6.5. nimetatud elemendid;

6.6.2. rakenduskava muutmisel (sh kui EK on rahuldanud temaatilise rahastu erimeetmest toetust taotlenud avalik-õigusliku juriidilise isiku või rahvusvahe lise organisatsiooni esitatud taotluse või kui erakorraline abi eraldatakse rakenduskava

kaudu); 6.6.3. väljund- ja tulemusnäitajate muutmisel;

6.6.4. tegevuse muutmisel; 6.6.5. elluviija muutmisel; 6.6.6. tegevuste mahtude ja/või eelarvete muutumisel, millega ei kaasne rakenduskava

muutmist; 6.6.7. tegevuste lisamisel;

6.6.8. tegevuse kuludeta lõpetamisel, kui sellega ei kaasne rakenduskava muutmist. 6.7. Rahastamiskava muutmisel lähtutakse punktides 6.1.-6.6. sätestatust. 6.8. Toetuse saaja esitatud aruande alusel koostavad VVO koordinaatorid ÜSMi artikli 42

kohased ja ÜSMi VII lisas toodud koondandmed (finantsteave ja selle jaotus sekkumisliikide kaupa) rakenduskava kohta ja edastavad EK-le SFC2021 kaudu iga aasta

31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks. Nimetatud koondandmed ei hõlma valitud tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate koondaruanne t. Vajadusel saab taotleda tähtaja pikendamist ÜSMi artiklis 20 sätestatud juhtudel.

6.9. TAT õigusaktis kehtestatud ja toetuse saaja esitatud aruande alusel koostavad VVO koordinaatorid ÜSMi artikli 42 lõike 2 punkti b kohase ühiste väljund- ja tulemusnäitaja te

koondaruande ning edastavad selle EK-le SFC2021 kaudu iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks eelneva kuu lõpu seisuga. Andmed esitatakse viimast korda 31. jaanuariks 2030. Tähtaja pikendamist saab taotleda ÜSMi artiklis 20 sätestatud juhtudel.

6.10. Punktides 6.8 ja 6.9 nimetatud aruanded kooskõlastavad VVO juhataja ja välisvahend ite eest vastutav asekantsler ning allkirjastab kantsler. EK-le edastatud andmed avaldab KO

fondi veebilehel. 6.11. VVO edastab RTK-le kui struktuuritoetuse registri vastutavale töötlejale rahastamiskava

andmed andmeväljade sisestamiseks SFOSi, v.a juhul, kui muudatuse tegemise õigus on

VVO koordinaatoril. 6.12. Rahastamiskava koostamist ja muutmist on selgitatud lisas 3.

7. Rakenduskava iga-aastase tulemusaruande koostamine ja esitamine

7.1. VVO koordinaatorid koostavad ja esitavad SFC2021 kaudu 15. veebruariks 2023 ja iga

järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) EK-le iga-aastase rakenduskava tulemusaruande vastavalt EK kehtestatud vormile ning punktides 6.8. ja 6.9

esitatud andmetele. Kui EK ei ole esitanud tulemusaruande kohta märkuseid kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse aruanne vastuvõetuks.

12 (22)

7.2. VVO korraldab EK-ga 2021-2027 programmperioodi jooksul vähemalt kaks korda rakenduskavade läbivaatamise koosoleku, koostab selle kohta protokolli eelnõu ja kooskõlastab EK-ga. Kokkuleppel EK-ga võib hindamiskoosoleku jätta korraldamata ning

hindamise võib läbi viia kirjalikult. Kui läbivaatamise käigus tõstatatakse küsimusi, mis mõjutavad rakenduskava elluviimist, teavitab VVO tarvitusele võetud meetmetest EK-d

kolme kuu jooksul. Tarvitusele võetud meetmetest teavitamise tähtaja pikendamist saab taotleda ÜSM artiklis 20 sätestatud juhtudel.

7.3. Viimase aasta tulemusaruanne kuulub viimase aruandeaasta kohta esitatavasse

kinnituspaketti. 7.4. Tulemusaruannete koostamist on selgitatud lisas 4.

8. Raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine

8.1. Kui aruandeaasta kohta on EK-le esitatud maksetaotlus, koostavad VVO koordinaator ja

RHO teenistuja iga eelneva aruandeaasta kohta raamatupidamise aastaaruande eelnõu, mille esitamistähtaeg EK-le on 15. veebruar.

8.2. VVO koordinaator ja RHO teenistuja koostavad SFOSi ja SAPi andmete alusel järgmis te dokumentide eelnõud, mille kooskõlastavad VVO juhataja, RHO juhataja, välisvahend ite eest vastutav asekantsler ja allkirjastab kantsler:

8.2.1. raamatupidamise aastaaruande; 8.2.2. EL vahendite haldaja kinnituse ÜSMi lisas XVIII toodud vormi kohaselt.

8.3. Raamatupidamise aastaaruanne tehakse AA-le auditeerimise eesmärgil kättesaadavaks vastavalt KA ja AA eelnevalt kokku lepitud tähtajale arvestades punktis 8.1. toodud tähtaega.

8.4. Kui aruandeaasta kohta on EK-le esitatud maksetaotlus, esitab VVO EK-le 15. veebruariks iga eelneva aruandeaasta kohta kinnituspaketi, mis sisaldab punktides 8.2.1.-8.2.2.

nimetatud dokumente, iga-aastast auditiarvamust ning iga-aastast auditiaruannete ja kontrollide kokkuvõtet.

8.5. Viimase aruandeaasta kohta esitatav kinnituspakett sisaldab viimase aasta

tulemusaruannet. 8.6. Vajadusel võib KA taotleda EK-lt kinnituspaketi esitamise tähtaja pikendamist kuni

1. märtsini. 8.7. Raamatupidamise aastaaruandest jäetakse välja kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust

parajasti hinnatakse, õigusnorme rikkuvad kulud, mille suhtes on tehtud FKO, ja muud

kulud, et vähendada aruandes esitatud kulude jääkvigade määra 2%-ni või alla selle. KA ja AA erimeelsused raamatupidamise aastaaruandest väljajäetavate kulude kohta

lahendatakse läbirääkimiste teel. 8.8. Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse kulud, mille suhtes on juhtimiskontro l lid

aruande esitamise tähtpäevaks lõppenud.

8.9. Raamatupidamise aastaaruande koostamist ja esitamist on selgitatud lisas 5.

9. Rakenduskava hindamine

9.1. Rakenduskava kavandamise ja rakendamise kvaliteedi parandamiseks hinnatakse rakenduskava elluviimist.

9.2. VVO koostab rakenduskava hindamiskava või selle muutmise eelnõu ja esitab seirekomisjonile heakskiitmiseks hiljemalt aasta pärast rakenduskava heakskiitmise otsust.

Hindamiskava võib hõlmata rohkem kui üht rakenduskava. 9.3. VVO korraldab ÜSMi artikli 44 kohased rakenduskava hindamised. Rakenduskava

vahehindamine tuleb läbi viia 31. märtsiks 2024 ja rakenduskava mõju hindamine

30. juuniks 2029. 9.4. Rakenduskava hinnatakse lähtuvalt ühest või mitmest järgmisest kriteeriumist :

tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus, EL lisaväärtus. Hindamisel võib hõlmata ka

13 (22)

muid asjakohaseid kriteeriume nagu kaasatus, mittediskrimineerimine (meeste ja naiste võrdõiguslikkus, sooline aspekt ja sooküsimuste lõimine) ja nähtavus.

9.5. Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimises t

sõltumatud eksperdid. 9.6. Rakenduskava hindamise tulemuse avaldab KO fondi veebilehel.

9.7. Rakenduskava hindamisega seonduvat on selgitatud lisas 6.

10. Õigusnormide rikkumiste aruannete koostamine ja esitamine

10.1. VVO esitab ÜSMi artikli 69 lõigete 2 ja 12 ning lisa XII kohase õigusnormide rikkumise aruande EK-le IMSi kaudu RMis asuva OLAF Eesti koostööüksuse AFCOS (Anti-

Fraud Coordination Service) vahendusel. 10.2. Aruande koostab VVO kontrollija alates rikkumise avastamisest kahe kuu jooksul pärast

iga kvartali lõppu või niipea, kui saadakse lisateavet aruandega esitatud õigusnormi

rikkumise kohta. Viivitamata peab teavitama avastatud või oletatavast õigusnormide rikkumisest, kui õigusnormide rikkumisel võivad olla tagajärjed väljaspool Eestit,

märkides ära kõik teised asjaomased LRid. Esitatava aruande kinnitab IMSis VVO juhataja.

10.3. EK nõudmisel peab VVO koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega esitama

lisaandmeid konkreetset rikkumist või mitut omavahel seotud rikkumist puudutavate asjaolude kohta.

10.4. Õigusnormide rikkumise kohta aruande koostamist ja esitamist on selgitatud lisas 7.

11. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguste haldus

11.1. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguseid haldab VVO juhataja koostöös SIM-poolse peakasutajaga vastavalt SiMi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele juurdepääsude taotlemise ja haldamise korrale ning arvestades EK kehtestatud õigusaktidest, juhenditest ja juhistest tulenevaid erisusi.

11.2. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguste haldust on selgitatud lisas 8.

12. Vaiete lahendamine

12.1. Vaiet menetletakse ja see lahendatakse ÜSS2021_2027 §-is 31 ja §-is 60 ning HMSis sätestatud tingimustel ja korras. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised

õiguslikud vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. 12.2. KA otsuse või toimingute peale esitatud vaie registreeritakse DHSis ja suunatakse

viivitamata täitmiseks välisvahendite eest vastutavale asekantslerile ning teadmiseks VVO-le ja ÕO-le.

12.3. Teenistuja, kelle poole pöördutakse sooviga esitada suuline vaie, teatab sellest viivitamata

VVO juhatajale või tema äraolekul teda asendavale VVO ametnikule, kes korraldab viivitamata suulise vaide protokollimise. Protokollija registreerib esitatud vaide ning seda

menetletakse vastavalt punktile 12.2. 12.4. Vaide menetlejaks määrab välisvahendite eest vastutav asekantsler teenistuja, kes ei ole

vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud.

Asekantsleri puudumisel määrab vaide menetleja õigusosakonna juhataja või tema asendaja.

III KORRALDUSASUTUSE ÜLESANDED

KA kannab peamist vastutust fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise ning rakenduskava eesmärgistatud juhtimise eest. KA ülesandeid täidab VVO koos RHO, ÕO ja KO -ga. KA

ülesanded on seotud eelkõige rahastamiskavast rahastatavate tegevuste valikuga, rakenduskava juhtimis- ja raamatupidamisülesannete täitmisega, seirekomisjoni töö toetamisega, andmete ja

14 (22)

dokumentide säilitamisega, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite tegemiseks ning EL toetuse nähtavuse tagamisega. KA hindab rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemi riske kord aastas vastavalt riskide hindamise raamistikule, mis on

toodud lisas 9. Kuna valdavat osa KA ülesannetest täidab SiM VVO, vastutab KA riskide hindamise eest VVO juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja.

13. EL toetuse nähtavuse tagamise üldpõhimõtted

13.1. Tulenevalt ÜSMi artiklis 49 sätestatud nõudest, loob KO hiljemalt kuus kuud pärast

rakenduskava heakskiitmise otsust fondi veebilehe, kus on esitatud KA vastutusalasse kuuluvaid rakenduskavasid käsitlev teave (rakenduskava eesmärgid, meetmed,

rahastusvõimalused ja rakenduskavade hindamiste tulemused). 13.2. KO avaldab fondi veebilehel:

13.2.1. ÜSMi artikli 49 ja ÜM § 48 lõige 3 kohase teabe, sh: TAT õigusakt koos

seletuskirjaga; välja kuulutatavate taotlusvoorude ajakava ning sellega seotud poliitikaeesmärk või erieesmärk; taotlusvooruga hõlmatud geograafiline piirkond;

taotlusvooru kogumaht ning taotlusvooru toimumise aeg (koos taotluse esitamise tähtpäevaga). Neid andmeid ajakohastatakse vähemalt 3 korda aastas;

13.2.2. ÜSMi artikli 42 ja 44 kohase teabe.

13.3. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse või muude õigusaktide alusel või millele kehtib juurdepääsupiirang teistest

õigusaktidest tulenevatel alustel.

14. Rakenduskava tegevuste valik

14.1. Seirekomisjoni töö korraldamine

14.1.1. VVO korraldab seirekomisjoni koosoleku vähemalt üks kord aastas. Koosolekut

juhib punktis 5.2. nimetatud isik. 14.1.2. VVO toetab seirekomisjoni tööd edastades seirekomisjoni liikmetele õigeaegselt

kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe, tagab seirekomisjoni koosolekute

korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas seirekomisjoni töökorra eelnõu jm materjalide ettevalmistamise ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise

ÜSS2021_2027 § 53 kohaselt. Seirekomisjoniga ei jagata teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, riigisaladuseks või salastatud välisteabeks.

14.1.3. VVO koostab järgmiste dokumentide eelnõud ja esitab need seirekomisjonile heaks kiitmiseks:

14.1.3.1 tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused;

14.1.3.2. vajadusel tingimuse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna alla

200 000 euro kogumaksumusega tegevuste väljajätmine ühikuhindadena, kindlasummaliste maksetena või ühtse määra alusel

toimuvast rahastamisest; 14.1.3.3. rakenduskavade iga-aastased tulemusaruanded; 14.1.3.4. ettepanekud rakenduskava muutmiseks, v.a punktis 4.8. nimetatud juhul.

14.1.4. Seirekomisjoni poolt punktis 6.3. nimetatud tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid ning nende muudatused esitatakse EK-le tema taotluse alusel

vähemalt 15 tööpäeva enne nende heakskiitmiseks esitamist seirekomisjonile. 14.1.5. Seirekomisjoniga võib konsulteerida lihtsustatud kuluhüvitisvõimalus te

kasutamiseks.

14.1.6. KA arvestab seirekomisjoni otsuseid ja soovitusi ning tagab vajadusel järelmeetmete tarvitusele võtmise.

14.2. TAT õigusakti eelnõu koostamine, kooskõlastamine, kehtestamine ja muutmine

15 (22)

14.2.1. ÜSS2021_2027 § 7 lõike 2 punkti 1 ja rahastamiskava alusel koostatakse rakenduskava elluviimiseks TAT õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu), mille väljatöötamist juhib VVO koordinaator.

14.2.2 Eelnõu väljatöötamisel lähtutakse fondimäärusest, ÜM 8. peatüki sätetest, ÜSMi lisas III sätestatud horisontaalsetest eeltingimustest ning punktides 6.3. ja 14.1.4

nimetatud seirekomisjoni kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja - metoodikast.

14.2.3. VVO koordinaator selgitab välja eelnõuga puutumust omavad ministeeriumid jt

osapooled. VVO ettepanekul moodustab valdkonna eest vastutav minister eelnõu väljatöötamiseks töörühma.

14.2.4. VVO koordinaator kooskõlastab eelnõu e-kirja teel töörühma liikmetega ning DHSis RHO teenistujaga, valdkonna eest vastutava asekantsleri või tema puudumisel õigusosakonna juhatajaga, ministri nõuniku ja kantsleriga ning esitab

selle ministrile allkirjastamiseks. Eelnõu lisaks on EL põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht (lisas 10).

ÜM §-s 48 sätestatud nõuete täitmiseks esitab info- ja varahaldusosakond eelnõu kooskõlastamiseks EISi.

14.2.5. VVO koordinaator annab kõigile EISis kooskõlastuskirja esitanud

kooskõlastajatele ja arvamuse avaldajatele tagasisidet märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste

korral arutab töörühma juht need ettepaneku esitanud kooskõlastajaga läbi, et jõuda ühisele seisukohale.

14.2.6. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri määrusena, esitab info- ja

varahaldusosakond selle pärast vastuvõtmist Riigi Teatajasse, määruse seletuskirja ja kooskõlastustabeli EIS-i ning KO avaldab määruse koos

seletuskirjaga kümne tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist ka fondi veebilehel.

14.2.7. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri käskkirjaga, avaldab KO selle kümne

tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist koos seletuskirjaga fondi veebilehel. 14.2.8. TAT õigusakti jõustumise järel hindab KA riske vastavalt ÜSM artikkel 74

lõike 2 kohasele juhtimiskontrollide riskipõhisele metoodikale. 14.2.9. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri määrusena, edastab VVO teabe

planeeritud taotlusvoorude ajakava kohta KO-le, mis avaldatakse fondi

veebilehel. 14.2.10. TAT õigusakti muutmise ettepaneku võib teha SiM, toetuse saaja (elluviija) või

puutumust omav ministeerium. TAT õigusakti muudatuse eelnõu koostamisele, kooskõlastamisele ja kehtestamisele kohaldatakse TAT õigusakti koostamisele, kooskõlastamisele ja kehtestamisele sätestatut, v.a. töörühmaga

kooskõlastamine. 14.2.11. TAT õigusakti eelnõu koostamist, kooskõlastamist, kinnitamist ja muutmist on

selgitatud lisas 11.

14.3. Toetuse andmine määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel

14.3.1. Taotlusvooru avamise käskkirja ja muud TAT õigusaktis ette nähtud taotlusvooru korraldamisega seotud dokumendid ning taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuse allkirjastab välisvahendite eest vastutav asekantsler. 14.3.2. Taotlusvooru avamise käskkiri edastatakse DHSis VVO koordinaatorile ja KO-le

täitmiseks. KO avaldab selle koos lisaga fondi veebilehel ning koostab avalikkuse

teavitamiseks pressiteate ja/või sotsiaalmeedia postituse. 14.3.3. Taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks moodustatakse kantsleri käskkirjaga

hindamiskomisjon. Sama käskkirjaga kinnitatakse hindamiskomisjoni tööks vajalikud dokumendid, sh huvide konflikti puudumise deklaratsioon.

16 (22)

14.3.4. Enne hindamiskomisjoni moodustamist kontrollib KA hindamiskomisjoni liik me kandidaatide, taotluste menetlejate ja otsuse tegemisega seotud isikute andmeid karistusregistrist ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 seatud kohustuse täitmiseks.

14.3.5. VVO koordinaator: 14.3.5.1. koostab vastavalt TAT määrusele taotlusvooru avamise käskkirja

eelnõu; 14.3.5.2. koostab enne taotlusvooru avamist hindamiskomisjoni loomiseks ja

tööks vajalikud dokumendid ning hindamislehed ja vajadusel muud

vormid/juhised; 14.3.5.3. korraldab vajadusel koostöös asjaomaste osapooltega pärast

taotlusvooru väljakuulutamist taotlejatele infopäeva; 14.3.5.4. kontrollib taotleja ja taotluse vastavust VVO juhataja kehtestatud

kontroll-lehe alusel;

14.3.5.5. koostab tuvastatud puuduste osas SFOSis teate toetuse taotlejale kirjeldades selgelt puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning

määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning suunab taotluse vajadusel taotluse taotlejale e-toetuse keskkonnas täiendamiseks tehes vastava märke kontroll-lehele;

14.3.5.6. vajadusel pikendab puuduste kõrvaldamise tähtaega, kui on tagatud taotluse menetlemine TAT-is toodud tähtaegadel ja teavitab sellest

taotlejat; 14.3.5.7. algatab taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu koostamise kui

taotleja puuduseid tähtajaks ei kõrvalda ja/või tähtaja pikendamine ei

ole võimalik või juhul kui puudused, mida pole võimalik kõrvaldada, mille kohta teeb ka vastavasisulise märke kontroll- lehele;

14.3.5.8. vormistab hindamiskomisjoni otsuse eelnõu ja koostab selle alusel taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse või selle muutmise eelnõu.

14.3.6. Toetuse andmist määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel on selgitatud lisas 12.

15. Rakenduskava juhtimisülesanded 15.1. Rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtted ja toetuse saajale tehtava

ettemakse menetlemine 15.1.1. SFOS on ÜSMi artikli 69 lõike 8 kohane ning ÜSS2021_2027 §-s 21 nimetatud

toetuse haldamise keskkond, kuhu LRi ja KA ülesannete täitjad kannavad teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel ning kus KA ja toetuse saaja vahetavad elektrooniliselt andmeid toetuse taotlemise ja kasutamise

kohta. SFOSi kasutades tagab KA andmete turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise.

15.1.2. KA töötleb andmeid SFOS-is ÜSM artikli 72 lõike 1 punkti e täitmiseks ning salvestab ja säilitab andmeid iga tegevuse kohta, mis on vastavalt ÜSMi XVII lisale vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks.

15.1.3. SFOSi ei pea kandma teavet ja andmeid, millele on riigisiseste või EL õigusaktide alusel kehtestatud juurdepääsupiirang. Kui teabele on kehtestatud

juurdepääsupiirang, võivad toetuse saaja ja KA vahetada teavet muul viisil, vajadusel teisi infosüsteeme kasutades ning tagades seejuures andmete säilitamise teistes infosüsteemides. Täpsemad tingimused sätestatakse TAT õigusaktis.

15.1.4. Vastavalt ÜSMi preambula punktile 59 ja artikli 72 lõikele 3 on rakenduskava juhtimisülesannete paremaks korraldamiseks raamatupidamisülesanded

integreeritud KA ülesannetesse ning seega neid ülesandeid täidab KA.

17 (22)

15.1.5. Elluviija esitab valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või selle alusel kehtestatud vormil projekti kirjelduse, tegevuskava ja eelarve. VVO koordinaator kooskõlastab elluviija esitatud dokumendid DHS-is vastava valdkonna poliit ika

kujundamise eest vastutava asekantsleri ja osakonnajuhatajaga, kui tegemist on SiM valitsemisala asutusega ning esitab kinnitamiseks välisvahendite eest

vastutavale asekantslerile. 15.1.6. Kinnitatud projekti kirjelduse, tegevuskava ja eelarve sisestab VVO koordinaator

SFOSi ning märgib projekti seisundiks "rahastatud".

15.1.7. VVO koordinaator seadistab SFOSis toetuse saaja poolt esitatava aruande. Toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande kinnitab VVO koordinaator SFOSis

15 tööpäeva jooksul, kui aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui VVO koordinaator saadab aruande toetuse saajale täiendamiseks, pikeneb nimetatud tähtaeg toetuse saaja poolt aruande täiendamise

kasutatud aja võrra. Kui aruannet ei täiendata olulisel määral, võib aktsepteerida projektijuhi täiendusi. Punktis 15.1.3. nimetatud juhtudel täidab ja esitab toetuse

saaja vormid teisi infosüsteeme kasutades tagades seejuures andmete säilitamise teistes infosüsteemides. Kui toetuse saaja esitab vahe- või lõpparuande DHSi kaudu, loetakse vahe- või lõpparuanne kinnitatuks, kui SiM ei ole toetuse saajale

15 tööpäeva jooksul aruande kohta märkuseid esitanud. 15.1.8. Toetuse saaja esitatud ettemakse taotluse vastavust ÜM §-des 30-32 sätestatud

nõuetele kontrollib VVO koordinaator VVO juhataja otsusega kinnitatud kontroll- lehe alusel. Juhul kui ettemakse saamiseks esitatavates dokumentides on puudusi või ettemakse tegemise otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ettemakse taotluse

menetlemise tähtaega pikendada puuduste kõrvaldamise või täiendavate dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat SFOSi

kaudu. Kui toetuse saaja esitatud ettemakse saamiseks olevad dokumendid on korrektsed ja/või puudused kõrvaldatud ja/või selgitused piisavad, suunab VVO koordinaator ettemakse taotluse RHO teenistujale, kes kinnitab makse SFOSis.

Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetluse võib osaliselt või täielikult peatada ÜM § 33 sätestatud juhtudel ning maksmisest keelduda FKO

alusel. 15.1.9. VVO koordinaator, kontrollija või RHO teenistuja võib koostada ettekirjutuse

eelnõu, kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide

kontrolli või tegevuste kohapealse kontrolli käigus tuvastatud kohustuse või nõudele mittevastavust või puudust on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue

täita. VVO kontrollija koostöös ÕO teenistujaga töötab välja ÜSS2021_2027 § 8 lõike 6 kohase ettekirjutuse eelnõu. Analüüsides eelnevalt (vajadusel koostöös teiste asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega) nõudele mittevastavuse või

puuduse või täitmata kohustuse mahtu, määrab VVO kontrollija ettekirjutuse eelnõus nõudele mittevastavuse või puuduse kõrvaldamise või lisatoimingute

tegemise tähtaja. Enne ettekirjutuse tegemist antakse toetuse saajale võimalus esitada arvamus ja vastuväited vastavalt HMSile ja ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktile 2.

15.1.10. Ettekirjutuse eelnõu kooskõlastab ÕO ja ettekirjutuse allkirjastab VVO juhataja. 15.1.11. VVO kontrollija edastab ettekirjutuse toetuse saajale SFOSi kaudu ja kontrollib

ettekirjutuste täitmist vastavalt seatud tähtaegadele. 15.1.12. Rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtteid ja toetuse saajale tehtavate

ettemaksete menetlemist on selgitatud lisas 13.

15.2. Juhtimiskontrollide läbiviimine 15.2.1. Juhtimiskontrolli üldpõhimõtted

18 (22)

15.2.1.1. KA juhtimiskontrollide eesmärk on veenduda, et ELi toetusest kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning toetatav tegevus on kooskõlas kohalduva õiguse, rakenduskava ja TAT

õigusaktis sätestatuga. VVO ja RHO teevad juhtimiskontrolle vastavalt ÜSM artiklile 74, fondipõhistele määrustele ja riigisiseste le

õigusaktidele. 15.2.1.2. Juhtimiskontrolli alla kuuluvad toetuse saaja ettemakse kasutamise

aluseks olevate dokumentide ja tõendite halduskontroll, maksetaotluse

halduskontroll ja tegevuste kohapealne kontroll. Juhtimiskontro l li tulemusena viiakse läbi järelevalvetoiminguid.

15.2.1.3. Info juhtimiskontrollide läbiviimise kohta salvestatakse SFOS-is ning infovahetus toetuse saajaga toimub SFOSi kaudu (v.a. punktis 15.1.3. nimetatud juhtudel). Juhtimiskontroll dokumenteeritakse ja säilitatakse

tõendusmaterjalid (sh kontroll- leht, saadud tulemus, tehtud järeldus, kontrolli tulemusel tuvastatud puudusega ja pettuse kahtlustega seotud

järelmeetmed jms). Juhtimiskontrolli tegemiseks vajalikud kontroll- lehed kinnitab VVO juhataja oma otsusega.

15.2.1.4. Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse

saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist ning tuvastatakse võimalikke rikkumisi ja pettuseid. VVO ja RHO analüüsivad toetuse

andmise ja abikõlblikkuse tingimuste eiramisi ja rikkumisi ning nende tekkimise põhjuseid juhtumipõhiselt ja otsustavad täiendavate meetmete kasutuselevõtu.

15.2.1.5. Juhtimiskontrollid on riskipõhised ja proportsionaalsed riskihindamise metoodikas eelnevalt kindlaks määratud riskidega. Riskide hindamine

ning sellel põhinevad järeldused koostatakse kirjalikult taasesitatavas vormis ning säilitatakse SiM võrgukettal. Riskihindamise metoodika, riskide hindamine ja sellel põhinevad järeldused on asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave, mida dokumendiregistris ei registreer ita. Riskide hindamise protsessi eest vastutavad VVO ja RHO kaasates

vajalikud osapooled. 15.2.1.6. Selgitused juhtimiskontrolli läbiviimise kohta on lisas 14.

15.2.2. Toetuse saaja ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite

või maksetaotluse valimipõhine halduskontroll

15.2.2.1. VVO koordinaator suunab toetuse saaja esitatud ettemakse kasutamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid või maksetaotluse SFOSi (v.a. punktis 15.1.3. nimetatud juhul) kaudu VVO kontrollijale.

15.2.2.2. Kui toetuse saaja esitab maksetaotluse DHSi kaudu, seostab VVO koordinaator DHSis maksetaotluse toetuse saaja poolt esitatud vahe-

või lõpparuandega ja suunab VVO kontrollijale täitmiseks. VVO kontrollija kontrollib maksetaotlust ning allkirjastab kontrolli lõppedes kontroll-lehe DHSis ning suunab RHO teenistujale kontrollimiseks.

RHO teenistuja kontrollib maksetaotlust ning allkirjastab kontrolli lõppedes kontroll- lehe DHSis suunates selle täitmiseks VVO

koordinaatorile. VVO koordinaator sisestab maksetaotluse SFOSi ja lisab maksetaotluse juurde DHSi viited ning suunab maksetaotluse SFOSis maksmisele

15.2.2.3. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite kontroll viiakse läbi 80 kalendripäeva jooksul dokumentide

saamisest arvates.

19 (22)

15.2.2.4. Juhul kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib maksetaotluse menetlemise

tähtaega pikendada puuduste kõrvaldamise või täiendavate dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse

saajat SFOSi kaudu. Kui maksetaotluse puuduste kõrvaldamine ei too kaasa maksetaotluse abikõlbliku summa muutust, võib aktsepteerida ka e-toetuse keskkonnas projekti juurde määratud kontaktisiku poolt

esitatud täiendusi. 15.2.2.5. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetluse võib osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise ÜM §-s 33 sätestatud juhtudel.

15.2.2.6. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevate dokumentide kontrollimise valimi, mille ulatus määratakse

riskihindamise metoodikas, koostab VVO kontrollija. VVO kontrollija suunab SFOSis maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevad dokumendid RHO teenistujale kontrollimiseks.

Kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda käsitletakse valimipõhise kontrolli mõistes kui kuludokumenti.

15.2.2.7. Maksetaotlust või ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid kontrollitakse valimi alusel SFOSis. VVO kontrollija ja/või RHO teenistuja tagavad, et kontrollitava te kulude kohta on tõendav

dokumentatsioon SFOSi sisestatud ning täidavad kontrolli kohta kontroll-lehe, mille lisavad SFOSis maksetaotluse või ettemakse

kasutamise aruande juurde. Punktis 15.1.3. nimetatud juhtudel viib VVO kontrollija ja/või RHO teenistuja toetuse saaja esitatud maksetaotluse kontrolli läbi DHSis või kohapeal.

15.2.2.8. Kui toetuse saaja kulud hüvitatakse tegelikult tekkinud kulude alusel, kontrollib RHO teenistuja, et valimis sisalduvad kulud on toetuse saaja

poolt tasutud ning et toetuse saaja peab hüvitamiseks esitatud kulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust või kasutab asjakohaseid raamatupidamiskoode.

15.2.2.9. Kui kulud hüvitatakse ühikuhinna, kindlasummaliste maksete või ühtse määra alusel, kontrollib VVO kontrollija, et valimis sisalduvate kulude

puhul on toetuse saaja täitnud kulude hüvitamiseks seatud tingimused. 15.2.2.10. Kui rakenduskavas on sätestatud ÜSMi artikli 95 kohane kuludega

sidumata rahastamine, on KA juhtimiskontrollide ainus eesmärk

kontrollida, et EK-poolse hüvitamise tingimused on täidetud või tulemused saavutatud.

15.2.2.11. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevaid riigihange tega seotud kulusid kontrollib VVO kontrollija, vajadusel konsulteerib ÕO- ga. ÜM § 27 lõike 4 kohaselt kontrollitakse riigihanke kooskõla

riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealuse le riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega kui

hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

15.2.2.12. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluses või ettemakse kasutamise

aluseks olevates dokumentides esinevaid puudusi või ei esita maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide

kontrolli käigus küsitud lisateavet, võib VVO kontrollija ja/või RHO

20 (22)

teenistuja paluda toetuse saajal mitteabikõlblikuks osutunud kulu välja võtta.

15.2.2.13. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluses või ettemakse kasutamise

aluseks olevates dokumentides esinevaid puudusi või neid ei ole võimalik parandada, jätkub juhtimiskontroll järelevalvetoiminguga

vastavalt punktis 15.2.4 toodule. 15.2.2.14. Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus või ettemakse kasutamise

aluseks olevad dokumendid on korrektsed ja/või puudused kõrvaldatud

ja/või selgitused piisavad, suunab RHO teenistuja SFOSis maksetaotluse või ettemaksetaotluse maksmisele ja kinnitab makse

hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad punktis 15.2.2.2. toodud päevade arvus.

15.2.3. Toetuse saaja tegevuse kohapealne kontroll

15.2.3.1. Kohapealset kontrolli viiakse läbi riskihindamise tulemuse alusel.

15.2.3.2. Kohapealse kontrolli viib läbi vastavalt ÜSS2021_2027 § 41 lõikele 2 selleks volitatud teenistuja, üldjuhul VVO kontrollija ja/või RHO teenistuja, kes võib vajadusel kaasata valdkonnaeksperdi.

15.2.3.3. Kui valimisse satub projekt, mida on võimalik kontrollida ilma kohapeal käimata, võib seda teha dokumendipõhise kinnitamise

(nn desk-based) meetodil või virtuaalselt. 15.2.3.4. ÜSMi artikli 81 lõike 1 kohaselt võib kohapealse kontrolli läbiviimise l

tugineda teise ÜSS2021_2027 § 24 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse

kontrollile. 15.2.3.5. Toetuse saajat teavitatakse SFOSi või punktis 15.1.3. nimetatud juhtude l

e-kirja vahendusel kohapealse kontrolli toimumises t vähemalt 5 tööpäeva ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga.

15.2.3.6. Kontrolli toiminguid kirjeldatakse ning tulemused fikseeritak se kontrolliaktis, mille vormi kinnitab VVO juhataja. Kontrolliakt i

allkirjastab punktis 15.2.3.2 nimetatud isik ja võimalusel toetuse saaja esindaja. Kontrolliakt lisatakse SFOSi ja edastatakse toetuse saajale e- toetuste keskkonda SFOSi või e-kirja vahendusel.

15.2.3.7. Kui kohapealse kontrolli tulemusel selguvad puudused, tehakse vastav märkus kontrolliakti, määratakse vajadusel tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. KA kontrollib puuduste kõrvaldamis t järelevalvetoimingu käigus toetuse saaja edastatud kinnituse, tõendite vms ja/või täiendava kontrollkäigu alusel. Puuduste kõrvaldamata

jätmise korral algatab KA finantskorrektsiooni menetluse.

15.2.4. Järelevalvetoiming

15.2.4.1. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide kontrolli või kohapealse kontrolli käigus

tuvastatud kohustuse või nõuetele mittevastavust või ei täida ettekirjutust või ei ole võimalik kohustuse või nõuetele mittevastavus t

ettekirjutuse tegemisega heastada, koostab VVO kontrollija koostöös ÕO teenistujaga ÜSS2021_2027 7. jao ja ÜM 7. peatüki kohase FKO eelnõu, analüüsides eelnevalt (vajadusel koostöös teiste

asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega) rikkumise ulatust ja mahtu. Enne FKO tegemist antakse toetuse saajale üldjuhul SFOSi kaudu

võimalus esitada arvamus ja vastuväited vastavalt haldusmenetluse seadusele ja ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktile 3.

21 (22)

15.2.4.2. FKO eelnõu kooskõlastab ÕO, RHO ja välisvahendite eest vastutav asekantsler. FKO allkirjastab kantsler. Otsus esitatakse toetuse saajale üldjuhul SFOSi kaudu.

15.2.4.3. FKO tehakse ka ÜM § 30 lõikes 5, § 33 lõikes 9 ja § 34 lõikes 1 ja 2 nimetatud juhtudel. FKO jäetakse tegemata ÜM § 37 lõikes 5 nimetatud

juhtudel. 15.2.4.4. ÜM § 37 lõike 4 kohaselt vähendab KA FKO alusel TAT käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole

tehtud, loetakse, et FKOs nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem.

15.2.4.5. Kui FKO alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 2% projektile määratud toetusest ning toetust ÜM § 37 lõike 5 alusel tagasi ei nõuta, vähendab VVO e-

toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning teavitab sellest toetuse saajat SFOSi

kaudu või e-kirja teel. 15.2.4.6. Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutud toetust tagasi tagasimaksmise

tähtpäevaks (ega tagasinõutavat summat ei ole võimalik tasaarveldada

maksetaotlusega), annab FKO sundtäitmisele (kohtutäitur i le ) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades HMS ja

riigiasutusest ning rahvusvahelisest organisatsioonist toetuse saajale kohalduvaid erisusi.

15.2.4.7. Enne sundtäitmiseks esitamist saadab VVO kontrollija toetuse saajale

meeldetuletuse tasumise tähtaja saabumisest, andes toetuse saajale täiendava võimaluse (tähtaeg 2-3 tööpäeva) laekumata toetus tagasi

maksta. Kui toetuse saaja ei reageeri, siis antakse nõue sundtäitmisele.

15.3. EK-le maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi koostamine ja esitamine

15.3.1. RHO teenistuja koostab SFC2021-s aruandeaasta kohta kõige rohkem kuus

maksetaotlust iga rakenduskava kohta ja esitab selle allkirjastamiseks kantslerile . VVO koordinaator esitab maksetaotluse EK-le SFC2021 kaudu.

15.3.2. Igal aastal võib igal ajal esitada ühe maksetaotluse ajavahemikel, mis jäävad

järgmiste kuupäevade vahele: 28. veebruar, 31. mai, 31. juuli, 31. oktoober, 30. november ja 31. detsember. 31. juuliks esitatud viimane maksetaotlus loetakse

30. juunil lõppenud aruandeaasta lõppmaksetaotluseks. 15.3.3. RHO teenistuja koostab ja VVO koordinaator esitab EK-le SFC2021 kaudu

maksetaotluse prognoosi jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaasta l

esitatavate maksetaotluste summa kohta 31. jaanuariks ja 31. juuliks toetuse saajalt DHS-i kaudu saadud teabe alusel.

15.3.4. Selgitused maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi esitamise kohta on lisas 15. 16. Dokumentide säilitamine

16.1. KA kasutab SFOS-i, DHS-i jt IT-süsteeme ning menetlusi, millega tagatakse vastavalt ÜSMi artiklile 74 lõikele 2 läbiviidud juhtimiskontrollide ning ÜSMi artikliga 69 pandud

kohustuste lisa XIII kohase kontrolljälje elementide jaoks nõutavate dokumentide hoidmine vastavalt sama määruse artiklis 82 sätestatud nõuetele.

16.2. ÜSMi lisa XIII kohaste kontrolljälje jaoks nõutavaid dokumente säilitab KA vastavalt

ÜSS2021_2027 § 18 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

16.3. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-ile 12 peab raamatupidamiskohustus lane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

22 (22)

Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta

lõpust. Seejuures säilitatakse raamatupidamise dokumente masintöödeldavalt. 16.4. Arhiiviseaduse § 2 tähenduses arhivaalid, mis on Rahvusarhiivi poolt tunnistatud

arhiiviväärtuslikeks, antakse pärast punktis 16.2 toodud tähtaja möödumist üle Rahvusarhiivile, välja arvatud juhul, kui seadus ei sätesta teisti.

16.5. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus

ja tõendusväärtus on tagatud kogu säilitustähtaja jooksul.

17. Rakendussätted

Tunnistan kehtetuks siseministri 19.06.2023 käskkirja nr 1-3/91 „Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Selgitused rakenduskava koostamise, esitamise, muutmise ja läbivaatamise kohta;

Lisa 2. Selgitused seirekomisjoni moodustamise ja töö korraldamise kohta; Lisa 3. Selgitused rahastamiskava koostamise ja muutmise ning andmete edastamise kohta;

Lisa 4. Selgitused iga-aastase tulemusaruande koostamise kohta; Lisa 5. Selgitused raamatupidamise aastaaruande koostamise kohta; Lisa 6. Selgitused rakenduskava hindamise kohta;

Lisa 7. Selgitused õigusnormide rikkumiste aruannete koostamise ja esitamise kohta; Lisa 8. Selgitused EK fondide dokumendihaldussüsteemile SFC2021 juurdepääsuõiguste

halduse kohta; Lisa 9. Siseturvalisuspoliitika valdkonna fondide (vastutava) korraldusasutuse riskide

hindamise ja juhtimise raamistik;

Lisa 10. EL põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht; Lisa 11. Selgitused TAT õigusakti eelnõu koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja

muutmise kohta; Lisa 12. Selgitused toetuse andmise kohta määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel; Lisa 13. Selgitused rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtete ja toetuse saajale tehtavate

ettemaksete menetlemise kohta; Lisa 14. Selgitused juhtimiskontrollide läbiviimise kohta;

Lisa 15. Selgitused EK-le maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi koostamise ja esitamise kohta.