Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

17.04.2023 nr 14-13.3/8-1

Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021-2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

meetme 1.2 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimus te tõhustamine“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Seletuskirja lisa

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]

1

EELNÕU

Meetme 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ toetuse andmise tingimused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.04.2023–30.06.2029

Elluviija

Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

Partnerid

AS Hoolekandeteenused (AS HKT)

Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium (SiM)

2

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse

saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi

eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning

järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on

kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti

olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate, sh kolmandatest riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks

või selleks loodud võimaluste ärakasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud EE 2035 arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“, 8 „Julgeolek ja turvalisus “. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja

saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust toetada suurenenud abivajadusega ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid. Selle kaudu edendatakse

riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL õigusele ja rahvusvaheliste le standarditele. TATi tegevused panustavad EE 2035 näitajatesse: Eestit turvaliseks riigik s pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada EE 2035 toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (edaspidi

STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti

arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis prognoositakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond.

3

haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv ja seeläbi ka vastava majutusvõimekuse suurendamise vajadus.

1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate

poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja

tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.5. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

1.1.6. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige Eesti

ühiskonna sidususe suurendamisse.

1.1.7. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite

kasutamiseks.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas

pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parandada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks. TATi tegevuste üheks eesmärgiks

on jõuda olukorrani, kus rahvusvahelise kaitse teenus on planeeritud viisil, et sotsiaal- , tervise- ja töövaldkonnas pakutakse inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud

teenuseid. Eesmärgini jõudmist toetavad tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmete lõimitud kasutamine. Pakutakse sotsiaalset turvatunnet, suunatakse kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning

luuakse võrdsed võimalused haridus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele.

Plaanis on ehitada üles abi andmise teekond, lähtudes inimese terviklikust abivajadusest, et see protsess algaks eelistatult juba rahvusvahelise kaitse (edaspidi ka RVK) taotlejate

majutuskeskuses, kus hinnatakse inimese abivajadust, mis vastavalt vajadusele jätkub inimese kohaliku omavalitsuse üksusse elama asumisel.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmise le;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke2, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4

(EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse

diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia EE 2035 sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalus i ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise

võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse

panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilise le keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada kõikidele SKA määratud majutuskohtades viibivatele RVK taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ning tugi

esmasel saabumisel Eestisse. Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesanne5 (edaspidi ka keskus) on tagada

rahvusvahelise kaitse taotlejatele majutus, toitlustus, keeleõpe, hädavajalik tõlketeenus, õigustest ja kohustustest teavitamine ning esmane tervisekontroll ja täiendavad

hädavajalikud tervishoiuteenused. Inimesed viibivad keskuses kuni Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) menetlustoimingute lõpuni ning rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes positiivse otsuse korral kuni kohaliku omavalitsuse üksuses (edaspidi KOV)

elukoha leidmiseni. Turvalisuse ja inimese heaolu kaalutlustel on SKAl võimalik inimene elama paigutada erinevatesse majutuskohtadesse. Keskuses viibitud aeg võib varieeruda

mõnest kuust kuni paari aastani. Oluline on ka arvestada, et vastavalt välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) §-le 101 on RVK taotlejal automaatne õigus asuda tööturule kuue kuu möödudes kaitse taotluse esitamisest kui PPA ei

ole tema taotluse suhtes otsust langetanud või elamisloa saamise korral, kui PPA otsus langetatakse varem. Tööturul konkureerimiseks on oluline, et inimest toetatakse tööturule

sisenemisega eesmärgiga leida rakendus võimalikult kiiresti Töötukassa (edaspidi TK) abil. Lisaks TK meetmetele võib inimene täiendavalt vajada ka toetavaid sotsiaalhoolekande lis i abimeetmeid.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 15 kohaselt on Eesti elanike puhul

elukohajärgse KOV kohustus välja selgitada inimese abivajadus ja sellele vastav abi, lähtudes terviklikust lähenemisest. KOVis läbiviidava esmase hindamise eesmärk on tuvastada inimese üldine õigustatus ja vajadus sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete järele.

Kuna RVK majutuskeskuses olevad kaitse taotlejad ei ole veel elamisloa saajad, siis nende puhul on tugi peamiselt tagatud ainult keskuse teenuse kaudu, sh konkreetsete tegevuste

najal, mis alati ei toeta iseseisvat toimetulekut terviklikus vaates. Tervikliku lähenemise

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 5 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32

5

loomiseks kaitse taotlemise ajal ja selle saamisel isikule vajalike sotsiaal-, tervisho iu, tööturuteenuste tagamisel on oluline juba keskusesse saabumisel korraldada inimese ja

perekonna esmane tugi, mis KOVi kolimisel saab olla aluseks erinevate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Esmase abi- ja toetusvajaduse hindamiseks on SoMis arendamisel standardiseeritud ning digitaalne abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend, mille kasutuselevõtmist laiendatakse ka

keskuse teenusele. Isikule koostatav juhtumiplaan võimaldab planeerida isikule vajalikke sotsiaal-, tervise-, töö- või haridusvaldkonna teenuseid, mis toetavad tema kohanemist Eesti ühiskonnas.

Keskusesse võib jõuda inimesi, kelle vaimset tervist on päritoluriigis toimuv olulise lt

mõjutanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus võib kesta kuid või koos kohtumenetlusega isegi aastaid. Teadmatus tuleviku suhtes võib samuti mõjutada inimeste vaimset tervist. Positiivse vaimse tervise edendamine algab ennekõike keskkonnast,

iseendast ning erinevatest toetavatest kogukonna tugitegevustest. Selleks on oluline tagada jätkusuutlik ning süsteemne vaba-aja sisustus ning vajadusel täiendava psühholoogilise abi

pakkumine.

2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on majutuskohtades tagatud sihtrühma vajadustest lähtuvad tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti partner: AS HKT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning

vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Partneriga TAT raames sõlmitava lepingu puhul lähtutakse RVK majutuskeskuse teenuse osutamiseks SKA sõlmitud lepingust.

Praegune leping AS HKTga kestab kuni 21.04.2024, misjärel korraldatakse RVK majutuskeskuse teenuse osutaja leidmiseks uus riigihange.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb

eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine, kulud, mis muuhulgas arvestavad erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolitustele ja õppematerjalidele jne);

- seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu (sh kulud erivajadustega inimestele info

kättesaadavaks tegemisele); - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

6

2.2. Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on RVK teemadega kokku puutuvate sotsiaalvaldkonna ametnike professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmine pideva enesetäienduse abil.

Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimalda takse

töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse teenuse pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgustiku liikmete le (SOM, SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad, Eesti Linnade ja Valdade

Liidu (edaspidi ELVL) KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt). Koolitusteemad käsitlevad üleüldist keskuse teenuse korraldamist. Muuhulgas keskendutakse ka haavatavate

sihtgruppide vastuvõtule ja võrgustikutöö edendamisele. Koolitustegevuse rakendamisse kaasatakse riigisiseseid ja rahvusvahelisi eksperte, et õppida parimatest praktikatest. Korraldatakse ka õppevisiite EL parema praktika osas ülevaate saamiseks.

2.2.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on loodud koolitusmoodul ja tagatakse RVK sihtgrupiga töötavatele riigi ja KOV ametnikele ja spetsialistidele toimiv enesetäiendamise võimalus, mis

muuhulgas hõlmab EL liikmesriikide parima praktikaga tutvumist õppevisiitide kaudu.

2.2.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühm on keskuse töötajad, sotsiaalteenuste osutajad, kes osutavad KOV/SKA korraldatavaid sotsiaalteenuseid, SOMi ja SKA ametnikud, TK töötajad, KOV ametnikud ja

spetsialistid ning ELVLi KOVi valdkonnapoliitika koordineerijad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2027.

Projekti elluviija: SKA

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); - seminaridel, konverentsidel, kohtumistel, koolitustel ja õppevisiitidel osalemise kulud

(sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiid i

korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e- toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari, õppevisiidi või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine , kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolituste le

ja õppematerjalidele jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- tõlkekulud; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Tõlketeenuse korraldamisel on oluline tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning nendega kokkupuutuvate le

7

sotsiaalvaldkonna võrgustiku liikmetele operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi.

Enne kaugtõlke rakendamist koostab SKA 2024. aastal kaugtõlke teenuse kontseptsiooni, mille valmimise järgselt hakkab toimuma tegevuse rakendamine. Kontseptsiooni loomise l

võetakse arvesse teiste riigiasutuste (nt kultuuriministeerium, PPA) ja teiste EL liikmesriikide kogemust koordineeritud kaugtõlke teenuse korraldamisel. Katseprojekti

tegevustega laiendatakse tõlketeenuse pakkumise viise ning muudetakse paremaks tõlketeenuse kättesaadavust. Enne püsivat rakendamist katsetatakse kontseptsiooni praktikas.

Rakendamisel arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke kaasata

välisriikidest. Kogukonnas elavatele haavatavatele sihtgruppidele tagatakse projekti jooksul vajaduspõhiselt (tasuta) tõlketeenuse kättesaadavus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamisel. Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikute le

suhtlemiseks vajaliku viipekeel tõlketeenuse tagamise vajadust. Selleks luuakse võimekus tagada mitte eesti keelsetele kurtidele võimalus suulise viipekeeletõlke ja sünkroontõ lke

kättesaadavus läbi releetõlke (tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde.

2.3.2. SKA võib tõlketeenuse hankelepingu raames katta ka KOV üksuste vajaduspõhise id tõlketeenuse vajadusi keerulisemate juhtumite ja/või haruldasemate ja eksootilisemate keelte puhul seoses KOVi kolimisel inimesele erinevate teenuste tagamiseks, tingimusel, et

tõlketeenuse tellijaks ja maksjaks on SKA. Katseprojekti tulemusena luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on kaugtõlketeenus kolmandate riikide kodanikele, sh

rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele ning tugi RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korraldamisel. Eelpool nimetud isikute KOVi kolimise l luuakse KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja haruldasemate ja eksootilisemate

juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.

2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti otsene sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, sh rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

Projekti kaudne sihtrühm on SKA ja tema partnerid (keskuse teenuse korraldaja, naiste tugikeskused, asendushooldusteenuse korraldajad jt), TK, Terviseamet (edaspidi TA),

tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO), kohaliku omavalitsuse üksused ja muud võrgustikuliikmed.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029.

Projekti elluviija: SKA

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu); uuringu tellimise ja

läbiviimise ja eksperdihinnangu kulud; - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu;

- tõlkekulud (osutatud tõlketeenuste eest); - seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha,

transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav

8

põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine , kulud, mis on seotud erivajadustega inimestele ligipääsetavuse tagamisega koolituste le ja õppematerjalidele jne);

- kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on uute IT lahenduste loomine, mis võimaldavad korraldada

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutust üle-eestiliselt, sh suure rändesurve olukorras ning kaasates vajadusel vabakonna.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu praktika on toonud selgelt välja, et praegu keskuses kasutada olevad „tööriistad“ ei toeta üleriigilise ülevaate saamist majutuskohtades olevatest

inimestest ning vabadest majutuskohtadest (sh erivajadusega inimestele ligipääsetavates t) . Näiteks puudub reaalajas ülevaade põgenike sisse-välja liikumistest, juhtumikorralduslik ust tööst ning konkreetse inimesega seotud asjaolude tervikvaade KOVile, kui inimene liigub

keskusest välja. Seetõttu on oluline Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamist, et majutuskohas viibijate andmestik oleks reaalajas

kaasajastuv ja töödeldav. Samuti on tervikliku lähenemise aspektist oluline, et majutuskohas viibimise ajal tagatud tugiteenused, makstud toetused jm oleks hiljem nähtavad ka selle KOVi sotsiaaltöötajale, kuhu isik asub elama pärast ajutisest majutuskohast või keskusest

välja kolimist.

Projekti raames arendatakse STARi andmeregistrit ja luuakse seeläbi RVK majutuskeskuses taotlejate ja kaitse saajate majutuskohtades igapäevase töö korraldamiseks vajalik infotehnoloogiline tugi. Arendustegevuse ulatus täpsustub 2024. aastaks ja ärianalüüs i

koostamine algab 2025. aastal. Projekti partner on TEHIK, kes viib ellu vajalikud arendustegevused. Lisaks STARi arendustele on oluline tagada keskuse töötajate ja muude

majutuskohtade osapoolte võimekus andmebaasi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände korral.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt näitas, et inimeste olmeküsimuste ja igapäevase toimetuleku toetamisse on kaasatud väga erinevad osapooled nii erasektorist, vabaühendustest kui ka

üksikisikud. Vabatahtlikud on oluline ressurss, kes saab abistada SKAd inimeste vastuvõtul massilise sisserände korral. Vabakonna koolitamisel käsitletakse mh soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid. Samuti tagatakse tugi ja ligipääsetavuse

nõuded erivajadustega inimestele. Abi vastu võtmiseks ja koordineeritud kasutamiseks luuakse SKA juurde võrgustikukoostöö koordinaatori ametikoht. Täiendav töökoht on

vajalik, et kaasata vabakonda operatiivselt, koordineeritult, strateegiliselt ja jätkusuutlikult. Projekti tegevusteks on:

 STAR andmeregistriga seotud IT arendused ja kasutajatoe süsteemi arendamine;

 võrgustikukoostöö koordinaatori ametikoha loomine;

 vabakonna kaasamine ja võrgustikutöö käivitamine;

 erinevate sotsiaalvaldkonna kaardistuste loomine massilise sisserändega toimetuleku toetamiseks, sh:

- analüüsitakse vabaühenduste ja vabatahtlike rolli;

- luuakse strateegilise kaasamise põhimõtted ja vabatahtlike õppeprogramm;

9

- sõlmitakse koostöölepingud kaasatavate vabatahtlikke esindavate organisatsioonidega ning luuakse toimiv andmebaas kaasatavatest

vabatahtlikest.

Kirjeldatud kaardistus annab olulise sisendi ka SKA tegevustesse ja võimekustesse massilise

sisserände hädaolukorra lahendamise plaanis.

2.4.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on SKA-l massilise sisserände korral võimekus omada reaalajas ülevaadet rahvusvahelise kaitse taotlejate/saanute juhtumikorralduslikust tööst, sh abivajadusest ja

tagatud teenustest. Reaalajas olev ülevaade SKA majutuskohtades olevatest inimestest annab parema võimaluse süsteemselt kaasata vabakonda ja vabatahtlikke ning samuti

inimese KOVi kolimise järgselt ka ülevaate KOVi sotsiaal- või lastekaitsetöötajale, et vajadusel juhtumikorraldusliku tööga jätkata.

2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühma kuuluvad SOMi ja SKA ametnikud, vabatahtlikud, KOV üksuste

ametnikud ja spetsialistid. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029.

2.4.5. Projekti elluviija: SKA

Projekti partner: TEHIK

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning

vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. Projekti partneri poolt leitakse IT arendustööde teostaja riigihanke korras.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- arenduste ärianalüüsitellimise ja läbiviimise ja eksperdihinnangu kulud; - vajaduse tekkides infosüsteemide arendamise/tööshoidmise kulu; - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid).Tagada tuleb IKT seadmete ja süsteemide

sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist;

- seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav

põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine jne); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud.

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.5. Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine.

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse elamistingimusi ning uuendada inventari.

10

Keskuse elamistingimuste parendamine ja inventari uuendamine toimus viimati 2016. aastal, mil remonditi kogu hoone ning soetati keskuses kasutatav inventar. Tulenevalt ruumide ja

inventari kulumisest on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning uuendada inventa r i, et luua kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad elamistingimused. Samuti on oluline kohandada hoone üldkasutatav ala ning mõned eluruumid erivajadustega inimeste

vastuvõtuks. Eelkõige on vajalikud ruumide ligipääsetavust parandavad uuendused.

2.5.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on keskuse ruumid uuendatud, sh on loodud võimalused erivajadusega RVK taotlejate ja saajate vastuvõtmiseks.

2.5.3. Projekti sihtrühm

Projekti otsene sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–31.12.2027.

Projekti elluviija: SKA Projekti partner: AS HKT

Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- ruumide renoveerimise kulud; masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud;

- ligipääsetavuse parendamiseks tehtavad kulud;

- uuringute ja projekteerimistööde tellimise ja läbiviimise kulud; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

11

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena tagatakse kõigile RVK taotlejatele ja saanutele

ühetaoline ligipääs vajalikule abile, sõltumata sellest, millises omavalitsuse üksuses RVK majutuskeskus asub.

4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühi

k

Sihttas

e 2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Täiendavad

tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

ja saanutele

majutuskeskustes

või SKA poolt

määratud

majutuskohas

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 135 945 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või

saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Valdkondlik

võimekuste

arendamine

koolitustegevuse

kaudu

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 100 130 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt Euroopa

ühise varjupaiga-süsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Tõlketeenuse

pakkumise

arendamine

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 140 490 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või

saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

Valmisolek

massiliseks

sisserändeks

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 50 70 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja isik,

kes tegeleb ametialaselt Euroopa

ühise varjupaiga-süsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60)

Vastuvõtuks

vajaliku

infrastruktuuri

parendamine ja

täiendavate

majutuskohtade

valmiduse

loomine

AMIF O.1.3

Vastuvõtutaristus

vastavalt liidu acquis’le

loodud uute kohtade

arv

arv 20 120 Iga uut loodud majutuskohta tuleb

ühe projekti raames lugeda ainult

üks kord.

AMIF O.1.4

Vastuvõtutaristus

vastavalt liidu acquis’le

renoveeritud kohtade

arv

arv 23 130 Iga renoveeritud majutuskohta

tuleb ühe projekti raames lugeda

ainult üks kord.

12

4.3. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 2 360 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikus t kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF

toetus (EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr (% otsestest

kuludest)

Tugiteenused rahvusvahe lise kaitse taotlejate ja saajate

majutuskohtades

525 000 175 000 700 000 5%

Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu

157 500 52 500

210 000 7%

Tõlketeenuse pakkumise arendamine

525 000 175 000 700 000 7%

RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmiso lek

massiliseks sisserändeks.

450 000 150 000 600 000 7%

Vastuvõtuks vajaliku

infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine

112 500 37 500 150 000 0%

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Valdkondlik

võimekuste

arendamine

koolitustegevuse

kaudu

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 112 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 92 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi,

tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Valmisolek

massiliseks

sisserändeks

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 40 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt

osalejalt küsida tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja pädevust.

arv 25 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab otseselt kasu. Selleks, et

teha kindlaks, kas osaleja

kasutab oskusi ja pädevusi,

tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

13

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei

delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud

punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3

aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja

partneri kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija

või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte

sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse

saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-is sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des

10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid . 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

14

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas

(taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse

toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse. 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-

toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest.

15

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja

annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja

võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende

tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a.

Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 1.2

„Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine“ kinnitatavate toetuse andmise

tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse nii siseturvalisuse kui sotsiaalvaldkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused

panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 1 „tugevdada ja

arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõde t“ täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijaks on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA). Tegevusi toetatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2029. TAT eelarve on 2 360 000 eurot, sh AMIF toetus 75% (1 770

000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (590 000 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning Sotsiaalministeer iumi (edaspidi ka SoM) ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Eelnõu on koostanud

Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612 147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073,

[email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr

V(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala“; 2. punkt „Toetatavad projektid ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projektide eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 1.

TAT vajalikkuse põhjendus

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sh toetada varjupaigasüsteeme taristu ja teenuste osutamise suutlikkuse osas. AMIFi toel tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtul ning kaitse saanute

toetamisel majutuskohtades olulised tugiteenused, mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas, muudetakse ligipääsetavaks rahvusvahelise kaitse (edaspidi ka RVK) taotlejate majutuskeskuse (edaspidi ka keskus) ruumid, et olla valmis pakkuma teenuseid ka

erivajadusega inimestele, tõhustatakse valdkondlikke võimekusi, sh kaitse saanu liikumine kohaliku omavalituse teenustele, arendatakse tõlketeenuse pakkumist ning tagatakse

valmisolek massiliseks sisserändeks. Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab rändega seonduvaid eesmärke, on „Siseturvalisuse

arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKis on võetud arvesse asjaomaseid Euroopa

Liidu (edaspidi ka EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliit ika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonna le suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja

põhivabadustega.

TAT toetab SoMi pädevusse kuuluvate erinevate poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimes te

heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõigus te

kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese

märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire

kohanemise toetamist. Selleks on vaja parendada Eestisse tulnud inimeste juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutustele reageerivaks.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtuvõimekuse raames lähtutakse põhimõttest, et kaitse taotlejate seas võib olla haavatavaid ning kõrgendatud abivajadusega isikuid.

TATi tegevuste üheks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtul on teenus planeeritud viisil, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas pakutakse

inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud teenuseid, mis toetavad tema kohanemist ja lõimumist Eesti keele ja kultuuriruumiga.

TAT tegevused loovad sünergia Ühtekuuluvuspoliitika strateegia rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – parandada võrdset ja

õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervisho iu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu

sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas

puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. Abivajadusega rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad on ebasoodsas olukorras olevad sihtrühmad tulenevalt nende jaoks võimalikust uuest ja võõrast elukeskkonnast ning võimalikust traumast, mida on

rändeteekonnal kogetud.

Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise

põhimõtte järgimist. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on Heaolu Arengukava 2016-2023 rakendamise perioodil kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane.

Ka isikute abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule. Eri

valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik omavalitsus) vahel killustunud korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks, mis toob kaasa asjaolu, et abi andmist ei koordineerita piisavalt tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult.

Abivajaduse hindamise ja abi osutamise dubleerimine eri valdkondades suurendab ressursikadu

ja takistab kiirelt vajaliku abi saamist. Abivajaduse varajast märkamist raskendab aga tervikliku ülevaate puudumine ja ka vähene oskus kaasata kohalikke algatusi.

TAT on otseses haakuvuses Vabariigi Valitsuse strateegia "Eesti 2035" kolme strateegilise arenguvajadusega, mis puudutavad rahvastikku, ühiskonda ja võimalusi ning julgeolekut ja

turvalisust. TATi planeeritavad tegevused toetavad sihtrühma iseseisvat toimetulekut ja kohanemist Eestis. Planeeritud tegevused tõstavad seotud asutuste valmisolekut kriisideks.

Punkt 2 „Toetatavad projektid ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust teenuste tagamise osas.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskr imineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimes te

õiguste konventsioonis sätestatuga. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te Eesti 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse

tagamisega füüsilisele keskkonnale, teenustele, infole ja kommunikatsioonile.

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20882 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või

sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse (EL) 2020/8523 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi

kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja roheliste hangete põhimõtteid. Projekti elluviija või partner korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsit leb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija/partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis

ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

2.1 Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskohtades.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029 SKA poolt, kes kaasab projekti partnerina RVK majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS

HKT). SKA ülesanne on vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi

VRKS) §32 tagada keskuse teenus Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) menetlustoimingute ajaks. Teenus seisneb ennekõike inimeste majutamises, toitlustuses või

rahalise toetuse tagamises, inimeste informeerimises õigustest ning tervisekontrolli ja vajaduspõhise tervishoiuteenuse osutamises keskuses viibimise ajal. Tänane praktika näitab, et keskuses viibitud aeg võib olla kahest nädalast kuni kahe või enama aastani.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §15 kohaselt on Eesti elanike puhul elukohajärgse KOV kohustus välja selgitada inimese abivajadus ja sellele vastav abi, lähtudes terviklikust

lähenemisest. Omavalitsuses läbiviidava esmase hindamise eesmärk on tuvastada inimese üldine õigustatus ja vajadus sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete järele. Tervikliku lähenemise

loomiseks kaitse taotlemise ajal ja selle saamisel isikule vajalike sotsiaal-, tervisho iu, tööturuteenuste tagamisel on oluline juba keskusesse saabumisel korraldada inimese ja perekonna esmane abivajaduse hindamine ja tagada tuge vastavalt juhtumiplaan, mis hiljem

KOV üksusesse kolimisel saab olla aluseks erinevate teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tõhusamaks kohanemise toetamiseks.

Projekti raames tagatakse ka RVK taotlejatele ja kaitse saanutele suunatud psühholoogiline ja sotsiaalne abi, kohanemist toetavad tegevused, täiendav tõlketeenus, vabaaja tegevused, sh

lastele ja noortele suunatud vaba-aja tegevused. Täiendavalt luuakse selleks projekti tegevuste kaudu vaba-aja/ toetavate tegevuste koordinaator töökoht, kelle ülesandeks on tööklubi, vaba-

ajalise sisustavate tegevuse planeerimine ja läbiviimine. Projekti tulemusena on majutuskohtades tagatud sihtrühma vajadustest lähtuvad tugiteenused,

mis loovad valmisoleku toimetulekuks uues elukeskkonnas.

2.2. Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse kaudu Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2027 SKA poolt.

Projekti eesmärk on RVK teemadega kokku puutuvate sotsiaalvaldkonna ametnike

professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmine pideva enesetäienduse abil. SKA poolt korraldatavatele koolitustele planeeritakse kaasata KOV esindajad, et tõsta teadlikkust

uussisserändajate teemadel. Vajadusel kaalutakse ka piirkondlikke sihitatud lastekaitse- ja sotsiaaltöökorralduslikke koolituste korraldamist nende KOV üksuste lastekaitse või sotsiaaltöö tegijatele, kus täna viib ib keskmisest enam kolmandatest riikidest saabunud RVK

või ajutise kaitse saajaid.

Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning arendamiseks võimalda takse töötajatele pidev ja süsteemne enesetäiendus. Selleks luuakse RVK majutuskeskuse teenuse pakkuja töötajatele koolitusprogramm ning pakutakse seda lisaks ka võrgustiku liikmete le

(SoMi ja SKA ametnikud ning KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad ja ELVLi KOV valdkonnapoliitika koordineerijad jt).

2.3. Tõlketeenuse pakkumise arendamine.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–30.06.2029 SKA poolt.

VRKS §73 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajal õigus kasutada riigipoolt hüvitatavat tõlketeenust kahe aasta jooksul pärast kaitse saamist. Täna on teenuse korraldust lahendatud pigem juhtumipõhiselt ning seetõttu ei ole ka tõlkekorraldusele süsteemset lähenemist, mistõttu

võib ametiasutuste jms asjakohaste asutustega suhtlemine takerduda tõlgi leidmisesse. Antud probleemistik laieneb ka teistele haavatavatele kolmandate riikide kodanikele, kes vajavad tõlgi

kaasatust, et kasutada kohanemist ja toimetulekut toetavaid avalikke teenuseid. Projekti eesmärk on tagada kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele

ja saajatele ning nendega kokkupuutuvatele sotsiaalvaldkonna võrgustiku liikmete le operatiivne tõlketeenuse kättesaadavus erinevates olukordades üle riigi. Projekti rakendamise l arvestatakse, et Eestis vähemlevinud keelegruppide puhul tuleb tõlke kaasata välisriikidest.

Kogukonnas elavatele haavatavatele sihtgruppidele tagatakse projekti jooksul vajaduspõhise lt (SKA poolt etteantud maksimaalse mahu täitumiseni) tõlketeenuse kättesaadavus neile sotsiaal-

ja tervishoiuteenuste korraldamisel. Tõlketeenuse loomisel võetakse arvesse ka kuulmislangusega isikutele suhtlemiseks vajaliku

viipekeel tõlketeenuse tagamise vajadust. Selleks luuakse partnerite kaudu võimekus tagada mitte eesti keelsetele kurtidele võimalus suulise viipekeeletõlke ja sünkroontõlke kättesaadavus

läbi releetõlke (tõlgitakse nn vahekeele kaudu) eesti viipekeelde ja eesti keelde. Katseprojekti tulemusena luuakse üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem. Tagatud on

kaugtõlketeenus kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele, ning tugi RVK majutuskeskusele tööturu, sotsiaal- ja tervishoiuteenus te

korraldamisel. Eelpool nimetud isikute KOVi kolimisel luuake KOV üksustele keerulisemate juhtumite ja haruldasemate ja eksootilisemate juhtumitega tööks vajalik tõlketugi.

2.4. RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks.

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.07.2023–30.06.2029 SKA poolt kaasates IT arendustes partnerina Tervise Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK).

Projekti eesmärk on tagada teenuste kestlikkus kasvanud rändesurve ja teenusvajaduse kaudu.

Kui varasemalt minimaalne kaitse saanute arv on võimaldanud personaalset lähenemist ning tuge keskuse teenuse osutamisel, sh kaitse saamisel keskusest väljasuundumise toetamisel, siis

Ukraina sõjapõgenike massiline sisseränne tõi selgelt esile, et suuremate arvude korral on vajalik tagada kasutajasõbralikud andmebaasid keskuse ülesande täitmisel ning vajadusel sujuva üleandmiseks KOVi. Planeeritavate tegevuste raames nähakse ette Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamist.

Projekti raames arendatakse STAR andmeregistrit ja luuakse seeläbi RVK majutuskeskuses taotlejate ja kaitse saajate majutuskohtades igapäevase töö korraldamiseks vajalik infotehnoloogiline tugi. Täpsem arendustegevuse ulatus täpsustub 2024. aastaks ja ärianalüüs i

koostamine algab 2025. aastal. Lisaks STAR arendustele on oluline tagada keskuse ja teiste seotud osapoolte võimekus andmebaasi kasutada nii tavaolukorras kui massilise sisserände

korral. Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt näitas, et inimeste olmeküsimuste ja igapäevase toimetuleku

toetamisse on kaasatud väga erinevad osapooled nii erasektorist, vabaühendustest kui ka üksikisikud. Vabatahtlike näol on tegemist olulise ressurssiga, kes saab abistada SKAd inimes te

vastuvõtul massilise sisserände korral. Selle ressursi paremaks kasutamiseks pannakse tegevuse raames SKA poolt paika strateegilise kaasamise põhimõtted ja koostatakse vabatahtlike õppeprogramm, mille puhul arvestatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise aluspõhimõtteid.

Projekti tulemusel on SKA-l võimekus süsteemselt kaasata massilise sisserände korral vabakonda ja vabatahtlikke ning kasutada infotehnoloogilisi lahendusi, et omada ülevaadet majutuskohtades viibivatest isikutest ja nendega tehtavast tööst, mida on võimalik kasutada

isiku KOVi kolimise järgselt ka KOV sotsiaal- või lastekaitsetöötajal.

2.5 Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri ligipääsetavuse parendamine.

Projekti viib perioodil 01.07.2023–31.12.2027 ellu SKA, kes kaasab projekti partnerina RVK

majutuskeskuse teenuse osutaja (hetkel AS HKT). 4. mail 2021. a ÜRO-s toimunud Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatuse

(Universal Periodic Review, UPR) käigus tehti Eestile soovitus (6.270)4 parandada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate elamistingimusi.

Ligipääsetavuse osas on Eestile otse kohalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2021/1060 (ühissätete määrus) art. 9 Horisontaalsed põhimõtted ja ÜRO Puuetega Inimeste

Konventsiooni artikkel 9 punkt 1. Siseriiklikult reguleerib nõudeid avaliku kasutusega hoonetele ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel määrus 28 Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele. Struktuurivahendite rakendamise 2021-2027 perioodil on kõikide Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate tegevuste kavandamise l, elluviimisel, seires ja hindamisel kohustuslik: järgida EL põhiõiguste harta nõudeid, vältida

diskrimineerimist (soo, vanuse, rahvuse, nahavärvuse, puude, seksuaalse sättumuse, veendumuse alusel) ning tagada puuetega inimeste le juurdepääs.

Projekti eesmärk on parendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate keskuse

elamistingimusi (uuendada inventari) ja parandada elu- ja ühisruumide ligipääsetavust.

4 ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Komitee kokkuvõtvad tähelepanekud Eesti esimese aruande kohta

Tulenevalt ruumide ja inventari kulumisest, on vajalik teostada keskuses renoveerimistööd ning uuendada inventari, et luua keskuses kaasaegsed sihtrühma vajadustele vastavad elamistingimused.

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja kaitse saanud isikutele tugiteenus te

tagamine, keskuse majutuskohtade ruumide ligipääsetavaks muutmine, et olla valmis pakkuma teenuseid ka erivajadusega inimestele, valdkondlike võimekuste arendamine koolituste abil,

tõlketeenuse arendamine ja pakkumine ning valmisoleku tagamine massiliseks sisserändeks, sh STAR andmeregistris RVK majutuskeskuses taotlejate ja kaitse saajate majutuskohtades igapäevase töö korraldamiseks vajalik infotehnoloogilise võimekuse arendamine. Riigiab i

reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest

ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurents i, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks

komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi,

mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. SKA põhimääruse alusel on alates 1. jaanuarist 2019. a SKA ülesandeks rahvusvahelise kaitse valdkonnas rahvusvahe lise

kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtu- ja kohanemist toetavate teenuste korraldamine.

Punktis 2.4 (RVK majutuskeskuse töö tõhustamine, sh valmisolek massiliseks sisserändeks) toodud STAR andmeregistriga seotud IT arendused ja kasutaja toe süsteemi arendamisse kaasatakse projekti partnerina TEHIK. TEHIK on SoMi hallatav riigiasutus, mis on info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas. Täna on TEHIK SoMile partneriks uute e-teenuste loomisel ning ka SKAle, kes on sotsiaalteenuste ja –

toetuste andmeregistri vastutav töötleja. TEHIK on ka STAR volitatud töötleja. TEHIKul on oluline roll tagada kohalikele omavalitsustele mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri töö ning teha koostööd tervishoiuteenuse osutajatega, kellele tuleb tagada

andmevahetus tervise infosüsteemiga. Projekti partneri poolt leitakse punktis 2.4 toodu IT arendustööde teostaja riigihanke korras.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille

tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning

tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0.

Näitajad on seatud tegevuste elluviija poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh

eelnevad tugiteenused, koolitused, taristu renoveerimine jm. Vaatamata sellele, et majandus lik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset

ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse AMIFi määruses toodud ühistesse näitajatesse: Väljundnäitajad:

 Toetatud osalejate arv, millest omakorda - nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse jooksul;

 Koolitustegevuses osalejate arv;

 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv;

 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud kohtade arv. Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord, välja arvatud

alaindikaatorite puhul, mille puhul saab sama isikut lugeda mitme alaindikaatori all. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;

 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.5 nimetatud projektide kogueelarved ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse,

rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, kui see tuleneb EL õigusaktidest ja ühendmääruses ei ole sätestatud teisiti.

TATis sätestatakse tegevuste abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega

seotud kulu võib moodustada üldjuhul kuni 10% projekti eelarvest Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või

sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperd i

ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.

Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude osakaal jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset

kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu

tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab

selle Euroopa Komisjoniga. Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud

ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse

maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul elluviija poolt makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea.

Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse §10 lõike 1 punktides 2-6, 8-10 ja 13-16 ning §-s 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse §-s 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida

asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga

projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse.

Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud

tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, et välistada sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL

õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TAT raames elluviidavad projektid on kõik suunatud varjupaigasüsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenus te

tagamisele. TAT tegevuste kaudu parandatakse Eestisse tulnud inimeste, sõltumata nende staatusest, juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandatakse ka sotsiaalkaitsesüsteemi selliste le muutustele reageerivaks.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud

osalejate arv“ ning „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood (vm kood), e-posti aadress,

sugu ja vanus. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks allkirjalehte, kus on

isikukood (vm kood), eesnimi, perekonnanimi, sugu, vanus ja inimese allkiri.

V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa AMIFi 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviija on SKA ning partnerid SA HKT ja TEHIK, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesande id

saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine

kogu Eesti elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima -

ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☒jah ☐ei TATi projekti elluviimisel on mõju infoühiskonnale. Uute IT lahenduste loomine võimaldab korraldada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutust üle-eestiliselt, sh suure

rändesurve olukorras ning kaasates vajadusel vabakonna. Projekti tulemusel on SKA-l võimekus süsteemselt kaasata massilise sisserände korral vabakonda ja vabatahtlikke ning

kasutada infotehnoloogilisi lahendusi, et omada ülevaadet majutuskohtades viibivatest isikutest ja nendega tehtavast tööst, mida on võimalik kasutada isiku KOV-i kolimise järgselt ka KOV sotsiaal- või lastekaitsetöötajal.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei

TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad TAT tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud SKA, tema teenusepakkujate ja KOVide võimekuse

suurendamisele. Võrdsed võimalused

Projektide elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele

võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele. TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuste

pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega.

Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse inimõigustest ning IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga, mistõttu tagatakse ka puudega inimes te võrdne kohtlemine. Tegevuste raames parendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate

keskuse elamistingimusi (sh uuendatakse inventari) ning elu- ja ühisruumide ligipääsetavust. Erivajadusega inimestele tagatakse ligipääs teenustele, tegevustele, koolitustele ja

koolitusmaterjalidele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht