Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

Piiriülese koostöö tõhustamine

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.08.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet

Sisekaitseakadeemia

Maksu- ja Tolliamet

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette

Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- koolitus; - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed;

- seadmed.

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.2. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ ja selle tegevussuuna „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane

võitlus“ ning eesmärgi „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ ja selle tegevussuundande

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

„Inimeste hoidmine ja arendamine“ ning „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine“ täitmisse.

TATi tegevused on seotud ka programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmega „Kindel sisejulgeolek“.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse tegevusi, mis:

- aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse

diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega : "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse

alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, millesse rahvusvahelise politseikoostöö projekt panustab teadlikkuse tõstmisega erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisest;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene alaste teadmiste parendamist toetava

e-kursuse loomine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) politseiametnike ja Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) kadettide teadmis i

rahvusvahelisest politseikoostööst, sh Schengeni infosüsteemist (edaspidi SIS). Projekti raames luuakse SKA ja PPA ekspertidega paindlik, aja- ja asjakohane ning parimaid võimalikke e-õppe meetodeid kasutav e-õppe kursus rahvusvahe lise

politseikoostöö ja SIS/Sirene4 teemal, mis tagab mugava ligipääsu kõigile PPA politseiametnikele ja SKA kadettidele. Samuti tagatakse e-kursuse ajakohastamine

projekti abikõlblikkuse perioodil.

2.1.2. Projekti tulemus

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike inves teeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses . 4 Sirene tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest.

Projekti tulemusena on loodud parimaid võimalikke e-õppe meetodeid kasutav rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene e-kursus, millel on ligipääs kõigile PPA politseiametnikele ja SKA kadettidele.

2.1.3. Projekti sihtrühm

PPA politseiametnikud ja SKA kadetid

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.02.2023 – 31.12.2026

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.2. Koostöö tõhustamine kolmandate riikidega inimkaubandusega seotud kuritegude

lahendamise võimekuse tõstmiseks

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on vähendada inimkaubandusega seotud probleeme. Projekti raames tõhustatakse koostööd kolmandate riikidega, eeskätt Ukraina ja Moldova

ametivõimudega, võitlemaks organiseeritud kuritegevusega inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegudega. Eelkõige on probleemiks kupeldamine, ebaseadusliku tööjõu

tööalane ekspluateerimine, samuti kelmuste (sh arvutikelmuste) ettevalmistamine ja toimepanemine (välismaalastele identiteedi loomine Eestis, mille kaudu sunnitakse ohvrit kuritegu toime panema, vahendades ohvri kaudu kuritegelikul teel teenitud

rahalisi vahendeid kolmandasse riiki või pannakse kuritegu toime ohvri teadmata ja tema andmeid kasutades). Nende kuritegude vähendamiseks Eesti suunal on oluline tutvustada partneritele kolmandates riikides PPA väljatöötatud monitoorimismeetode id,

vajadusel luua ühiseid uurimisgruppe ning koolitada välispartnereid.

2.2.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena paraneb PPA koostöö kolmandate riikidega. Kindlad ja usaldusväärsed infokanalid võimaldavad operatiivselt vahetada infot inimkaubanduse või sellega seotud kuritegude kohta. Sündmustele operatiivse reageerimise tulemuse l

vähenevad inimkaubanduse juhtumid.

2.2.3. Projekti sihtrühm

PPA politseiametnikud

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.12.2027

2.2.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.3. Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlike le

ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta esmareageerijate teadlikkust kuritahtlike ja terroristlike sündmuste kohta. Esmareageerijate väljaõppeks tehakse koostöökoolitusi, väli- ja

lauaõppuseid, samuti luuakse baaskoolituse e-õppemoodulid, et tõsta esmareageerija te

teadlikkust erinevates valdkondades (nt CBRN5, plahvatusoht, terrorismi ohvrite kohtlemine jne). E-õppes omandatud teoreetilisi teadmisi kasutavad esmareageerijad koostöökoolitustel ja õppustel. Koostööharjutuste ja õppuste raames suurendatakse

teadlikkust teiste asutuste poolt juhitavatest sündmustest, ühtlustatakse asutuste esmareageerijate teadmisi ja oskusi ohtu hinnata ning õigesti käituda, parandatakse

koostööd asutuste vahel.

2.3.2. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseinikud, politseinikud, kiirabi meditsiinitöötajad, päästjad ning

Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti, Häirekeskuse, Terviseameti ja ministeeriumite ametnikud.

2.3.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on esmareageerijad koolitatud käituma kuritahtike ja

terroristlike sündmuste korral.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029

2.3.5. Projekti elluviija Sisekaitseakadeemia

2.4. Maksu-ja Tolliameti uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku ning rahvusvahelise

kriminaalkoostööoskuse parendamine

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

Projekti eesmärk on parandada MTA uurimisjuhtide kontaktvõrgustikku Europolis.

Projekti raames lähetatakse MTA ja PPA kriminaaluurimisega tegelevad ametnikud

Haagis asuvasse Europoli Eesti sidebüroosse praktikale. Europol on Euroopa Liidu

õiguskaitseasutus, mis panustab raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse

võitlusesse ning mille eesmärk on aidata kaasa, et Euroopa oleks turvalisem kõigi

Euroopa Liidu kodanike hüvanguks. Europoli mandaadi alla kuuluvad uimastite,

inimkaubanduse, küberkuritegevuse, intellektuaalomandivastaste kuritegude,

aktsiisikaupade salakaubanduse, Euro võltsimise, käibemaksupettuste, rahapesu ja

kriminaaltulu jälitamise, organiseeritud kuritegelike gruppide, ebaseaduslike

mootorrattajõukude ning terrorismi vastane võitlus.

2.4.2. Projekti sihtrühm

MTA ja PPA kriminaaluurimisega tegelevad ametnikud

2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena muutub Eesti rahvusvaheline kriminaalkoostöö Europoli ja teiste Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega paremaks. See omakorda muudab Eesti ja Euroopa

Liidu majanduskeskkonna kaitseks ellu viidud kriminaalmenetlused mõjusamaks ja aitab kaasa turvalisele Eestile ja Euroopa Liidule ning võrdsele majanduskeskkonnale.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

5 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaained

01.01.2023 – 31.12.2026

2.4.5. Projekti elluviija

Maksu- ja Tolliamet

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Koostöö tõhustamine kolmandate riikidega inimkaubandusega

seotud kuritegude lahendamise

võimekuse tõstmiseks

O.2.2 Ekspertide kohtumiste / õpikodade /

õppekülastuste / ühisõppuste arv

arv 5 10 Selle näitaja puhul tähendavad koosolekud/seminarid/õppekülas tused/ühised õppused

vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.

Muutunud julgeolekuolukorrast

tulenev esmareageerijate

väljaõpe kuritahtlikele ja terroristlikele

sündmustele reageerimiseks

O.2.2 Ekspertide kohtumiste /

õpikodade / õppekülastuste /

ühisõppuste arv

arv 15 40 Selle näitaja puhul tähendavad koosolekud/seminarid/õppekülas

tused/ühised õppused vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

O.2.3 Ostetud seadmete arv

arv 200 750 Seadmed - materiaalne vara, millele on riiklike eeskirjade kohaselt antud inventarinumber.

See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid.

Maksu-ja Tolliameti

uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku ning rahvusvahe lise

kriminaalkoostööosk use parendamine

O.2.2 Ekspertide

kohtumiste / õpikodade / õppekülastuste /

ühisõppuste arv

arv 15 33 Selle näitaja puhul tähendavad

koosolekud/seminarid/õppekülas tused/ühised õppused vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0

Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõt-

ühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

politseikoostöö ja SIS/Sirene alaste

teadmiste parendamist

R.2.10 Nende Schengeni

hindamise raames antud soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 1 Schengeni hindamissoovitus

on liikmesriigile politseikoostöö valdkonnas

antud soovitus kooskõlas nõukogu määruse 1053/2013,

toetava e-kursuse

loomine

millega luuakse hindamis- ja

järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks,

artikliga 15. Käesoleva näitaja

kohaldamisel võetakse arvesse ainult soovitusi ISF-i reguleerimisalasse kuuluva

finantsmõjuga politseikoostöö valdkonnas.

Koostöö tõhustamine

kolmandate riikidega inimkaubandusega seotud kuritegude

lahendamise võimekuse tõstmiseks

R.2.8 Selliste haldusüksuste

arv, kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid

koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või

asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste

organisatsioonidega

arv 3 Kui haldusüksus on osa

suuremast haldusüksusest kõrgemal tasandil, millest tuleb samuti teatada, tuleb

näitajana tuua kõrgema tasandi üksus.

Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev

esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele

ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks

R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu organite, ametite või

asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega

arv 8 Kui haldusüksus on osa suuremast haldusüksusest kõrgemal tasandil, millest

tuleb samuti teatada, tuleb näitajana tuua kõrgema

tasandi üksus.

Maksu-ja Tolliameti uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku

ning rahvusvahe lise kriminaalkoostööosku

se parendamine

R.2.8 Selliste haldusüksuste arv, kes on hiljuti välja

töötanud / kohandanud olemasolevaid

mehhanisme/menetlusi/ vahendeid/juhiseid koostööks teiste

liikmesriikidega / liidu organite, ametite või

asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega

arv 4 Kui haldusüksus on osa suuremast haldusüksusest kõrgemal tasandil, millest

tuleb samuti teatada, tuleb näitajana tuua kõrgema

tasandi üksus.

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus

(75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Rahvusvahelise politseikoos töö ja SIS/Sirene alaste teadmiste

parendamist toetava e-kursuse loomine

90 000 30 000 120 000 4%

Koostöö tõhustamine

kolmandate riikidega inimkaubandusega seotud kuritegude lahendamise

võimekuse tõstmiseks

150 000 50 000 200 000 2%

Muutunud julgeolekuolukorras t tulenev esmareageerijate väljaõpe

kuritahtlikele ja terroristlike le sündmustele reageerimiseks

375 000 125 000 500 000 7%

Maksu-ja Tolliameti

uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku ning rahvusvahelise kriminaalkoostööoskuse

parendamine

262 500 87 500 350 000 0%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SIM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.5.2. koolituste, seminaride, konverentside, infopäevade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses sise- ja väliskoolitusega (sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja esitlustehnika rent, transport, toitlustus);

7.5.3. koolitusprogrammi, koolitusmaterjalide, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh koolitusprogrammi, -materjalide koostamine ja uuendamine, toimetamine, kujundamine,

trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)); 7.5.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge)); 7.5.5. temaatilistel riigisisestel ja välismaistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.5.6. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu);

7.5.7. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.5.8. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks; 7.5.9. infosüsteemi arendamise ja tööshoidmise kulu;

7.5.10. õppevahendite, ohutusvahendite ning seadmete ostmise ja rentimise kulu projektis „Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele ja

terroristlikele sündmustele reageerimiseks“. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja

rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.10 nimetatud juhul.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile

nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud.

Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi

väljatöötatud vormil;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviija le

tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiab i reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist

nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused

riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023

Siseministri käskkirjaga „Piiriülese koostöö tõhustamine“ kinnitatavate toetuse andmise

tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget

julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks

julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 2 „Parandada ja

tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023-31.08.2029. TATi tegevuste elluviijateks on

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). TATi eelarve on 1 170 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (877 500

eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (292 500 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning PPA, SKA ja MTA esindajad. Eelnõu

on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073,

[email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr

C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA),

rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1

alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja

arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevuse ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“;

14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 2. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi

tegevused on seotud.

TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“.

STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke.

ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: raske ja organiseer itud

kuritegevus, uimastikaubandus, inimkaubandus, kriisiennetus, hädaolukorraks valmiso lek, vastupidavus kriisi ajal ning keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuuma- ja lõhkeainete

(edaspidi CBRN) tõrjumine. Nende probleemide lahendamiseks toetatakse TATi raames

piiriülest koostööd.

Seoses siseturvalisuse valdkonna pidevalt suureneva rahvusvahelistumisega on üha enam fookuses ka PPA politseiametnike vastava valdkonna teadmiste püsiv arendamine. Riigipiir ide

ülesed kontaktid politseitöös pole tänapäeval enam väheste spetsialiseerunud ekspertide pärusmaaks, tegemist on tavapärase osaga igapäevasest politseitööst, mis puudutab pea kõiki PPA politseiametnikke. Praegused ja tulevased politseiametnikud peavad omama parimat ning

ajakohaseimat väljaõpet. Selleks, et tagada olemasoleva taseme säilitamine ning uute teadmiste omandamine optimaalseimalt viisil kõigi ligi 4 000 PPA politseiametniku jaoks, on vajalik aja-

ning asjakohase e-kursuse välja töötamine. Vajaduse rahvusvahelist politseikoostööd

puudutavate teadmiste arendamiseks on välja toonud ka 2018. aastal Eestit Schengeni

hindamisprotsessi käigus külastanud rahvusvahelised eksperdid, mistõttu on tegemist Eesti kui Schengeni ala liikmesriigi laiemaid rahvusvahelisi kohustusi toetava tegevusega. Nõukogu

rakendusotsuse nr 10388/19 kohaselt soovitati Eestil Schengeni hindamise käigus töötada politseikoostöö raames välja interaktiivne ja kasutajakeskne e-õppe lahendus, mis põhineb praktilistel olukordadel ja juhtumitel.

2019. aastal tuvastas ja abistas Sotsiaalkindlustusamet 67 inimkaubanduse ohvrit. See on märkimisväärne kasv võrreldes 2018. aastaga, mil tuvastati 12 ohvrit. Uurimisorganid ja ohvriabiorganisatsioonid teevad pidevalt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja

inimkaubanduse kahtluse korral. Koostöö on oluline, et hoida vastuvõtvates riikides ära inimkaubandus ja peatada kuritegelikud organisatsioonid, kes vahendavad prostituute ja

ebaseaduslikku tööjõudu. Eelkõige on probleemiks kupeldamine, ebaseadusliku tööjõu tööalane ekspluateerimine, samuti kelmuste (sh arvutikelmuste) ettevalmistamine ja toimepanemine (välismaalastele identiteedi loomine Eestis, mille kaudu sunnitakse ohvrit

kuritegu toime panema, vahendades ohvri kaudu kuritegelikul teel teenitud rahalisi vahendeid kolmandasse riiki või pannakse kuritegu toime ohvri teadmata ja tema andmeid kasutades).

Eestis on üks prioriteet operatiivtasandi koostöö ELi väliste partneritega, et luua ja säilitada usaldusväärseid kontakte, pakkuda koolitusi, tutvustada PPA välja töötatud seiremeetode id ning vajaduse korral luua ühiseid uurimismeeskondi.

Oluline on uurida võimalusi parandada piiriülest politsei- ja tollikoostööd, kaasates selleks

asjaomaseid ELi asutusi (nt Europol). Eesti tolli ja politsei kriminaaluurijad peavad olema paremini ettevalmistatud ja informeeritud, et ennetada kõiki raskeid ja rahvusvahe lis i kuritegusid ning nende vastu võidelda (nt uimastikuriteod, inimkaubandus, tulirelvakaubandus,

euro võltsimine ja rahapesu). Ametnike praktika Europoli Eesti sidebüroos on hea viis edendada ja parandada riikide operatiivkoostööd (nt ühiste uurimisrühmade, ühiste

analüüsimeeskondade, kontrollialuste saadetiste ja muude Europoli pakutavate võimaluste, näiteks analüüsitöö failide ja turvalise teabevahetusvõrgu kasutamine) ning koostööd Europoliga. Eesti tolliasutustele on kasulik operatiivkoostöö teiste Euroopa Liidu

tolliametitega, et koguda ja analüüsida paremini teavet, teha kindlaks organiseer itud kuritegevuse sihid ning koguda tõendeid kriminaalmenetluses. MTA üheks strateegiliseks

peasuunaks on võrdne maksukonkurents ja ühiskonnakaitse. MTA läheneb probleemsete le maksumaksjatele järelevalveliste meetmetega tõhusalt ja sihipäraselt, et maksudest kõrvale hiilimine oleks keerukas, tülikas ja kallis. Üheks strateegiseks tegevussuunaks on osalemine

rahvusvahelistes kriminaalkoostöö gruppides ja operatiivinfovahetuse edendamine.

Samuti on vaja tõhustada asutustevahelist koostööd esmareageerijate vahel, et turvaintsidentidega seotud väljakutsetele ohutult reageerida. See on esmareageerijate

põhiväljaõppe jätkukoolitus ja on seotud kõigi operatiivteenistuse töötajatega . Politseisündmuse riskianalüüs on välja toonud, et asutustel on madal teadlikkus erinevate koostööpartnerite sündmustest. 2021. aastael tehtud CBRNi riskianalüüs toob samuti välja, et

esmareageerijate CBRNi teadlikkust tuleb tõsta.

Projekti sihtgrupiks on ametnikud üle Eesti. Sihtgrupi teavitamisel ja osalejate leidmise l

tehakse koostööd projekti kaasatud partnerametitega, osalejate profiil sõltub konkreetsest õpisündmustest. Kavandatud koostöökoolitused toimuvad Eesti erinevates piirkondades, osalema kutsutakse konkreetse piirkonna ametnikud. Koolitused valdavalt toimuvad

Sisekaitseakadeemia õppekeskuste asukohtades (Tallinn, Väike-Maarja, Paikuse ja Narva).

Edendamaks koostööd eri valdkondade ja piirkondade vahel, toimuvad ka piirkondade ülesed

koolitused, seminarid ja õppused.

Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: parandada liidu tasandil asutustevahelist koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostööd

riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed

põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine,

rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 toodud „ei

kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb

arvesse võtta ka Euroopa Liidu (edaspidi EL) jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapak ti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi

keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette näha olulist keskkonnamõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai

2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning

kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliit ika eesmärkide täitmiseks, vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi

ja radikaliseerumise vastu võitlemise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme ,

vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktides 2.1 – 2.4 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga

projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood ja elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi.

TAT eesmärk on võitlus rakse ja organiseeritud kuritegevusega piiriülese koostöö tõhustamise kaudu. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiab i

peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas

abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid

eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalse lt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad on valitud sellised riigi valitsemisa la

asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. PPA põhimääruse kohaselt on PPA SiMi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine ,

isikuindentiteedi haldamine, PPA ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. SKA põhimääruse alusel on SKA SiMi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on mh viia läbi

rakenduskõrgharidusõpet, täiendkoolitusi ja luua soodsad tingimused koostööks teiste akadeemiliste töötajate, õpilaste, üliõpilastega ning siseturvalisuse valdkonna

organisatsioonide ja spetsialistidega Eestis ja välisriikides. MTA on Rahandusministeer iumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mille ülesandeks on mh ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega ning

koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega,

mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on projektide kaupa esitatud väljundnäitajad ja nende sihttasemed aastateks 2024 ja

2029. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on mh eelnevad soetused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid

Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse väljudnäitajatesse: „Ostetud

seadmete arv“, „Ekspertide kohtumiste / õpikodade / õppekülastuste / ühisõppuste arv“ ja tulemusnäitajatesse: „Nende Schengeni hindamise raames antud soovituste arv, mida on

arvesse võetud“, „Selliste haldusüksuste arv, kes on hiljuti välja töötanud / kohandanud olemasolevaid mehhanisme/ menetlusi/ vahendeid/ juhiseid koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega/ kolmandate riikidega/ rahvusvaheliste

organisatsioonidega“.

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.4 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus““

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 § 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide

ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama

projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti

eelarvest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete

kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administree r iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga projekti kohta on sätestatud TAT punktis 5. Kaudsete kulude protsent

jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu.

Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima komisjoniga, kui

rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverents ide l osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse §-is 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse §-is 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile

maksetaotlused. See tagab, et SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse §-is 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse

riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TAT kinnitamist iga

projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse.

Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni. Punktis 9.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite

osakonda e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada

kohapealse kontrolli tegemist.

Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab

SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga

projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Lõpparuandes antakse mh ülevaade horisontaalsete

põhimõtetega arvestamise kohta projektis.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT i

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et

TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik

ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust

puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema

tagatud andmete kaitse ja turvalisus.

V TAT kooskõla ISFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust erieesmärgi väljudnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TAT põhjendatus

TATi projektid aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 2 saavutamisele. TAT eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviijad on riigiasutused – PPA, SKA ja MTA, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad

täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine kogu Eesit elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei

Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi.

Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 art 9 ja 73) ega keskkonnahoiu

eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☐jah ☒ei

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale.

Riigivalitsemine ☐jah ☒ei

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei

Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TAT tegevused on suunatud PPA ja MTA ning esmareageerijate võimekuse suurendamisele.

Võrdsed võimalused

Rahvusvahelise politseikoostöö projektil on positiivne mõju eri soost, vanuses, rassist või rahvusliku kuuluvusega, usutunnistuse või veendumuse, puude või seksuaalse sättumusega

inimeste võrdse kohtlemise tagamisele. Rahvusvahelise politseikoostöö koolitustel ja õppematerjalides käsitletakse muuhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse tagamise ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute

erivajadustega seonduvaid küsimusi.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

06.02.2023 nr 1-6/2707-1

Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Piiriülese koostöö tõhustamine" eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisad: 1. Käskkirja „Piiriülese koostöö tõhustamine" eelnõu

2. Käskkirja „Piiriülese koostöö tõhustamine" eelnõu seletuskiri 3. Käskkirja „„Piiriülese koostöö tõhustamine" eelnõu seletuskirja lisa

Ülle Leht 6125078 [email protected]