ISF toetuse andmise tingimuste muutmine

KÄSKKIRI

14.04.2025 nr 7-2/1175-1 muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138

Sisekaitseakadeemia ettepanek ISF

toetuse andmise tingimuste

muutmiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.08.2029

Elluviijad

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Justiitsministeerium

Sisekaitseakadeemia

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (18)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu

võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- koolitus; - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed;

- uuringud, katseprojektid, riskide hindamine.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega,

aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Selleks koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtute ja prokuratuur i)

töötajaid. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. Samuti on TATi tegevustel seos „Eesti 2035“

sihiga nr 4 „inimene, ühiskond ja elukeskkond“, kuna suureneb inimeste teadlikkus küberruumise valitsevatest ohtudest, sh veebis levivatest ohtudest lastele, kasvab oskus

märgata ning ennetada väärkohtlemist küberruumis. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Ennetav ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja asjatundlik abi“ täitmisse.

TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (18)

kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbra lik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.“.

TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani

2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse korruptsiooni-, majandus- (sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja keskkonnakuritegevust, inimkaubandust

ning vägivalda. Samuti on tegevused seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021. aastal kokku lepitud kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis

ja prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal heaks kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on sätestatud, et viiakse

läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“ alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse

valdkonna prioriteediks teadlikkuse tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte kaasamine ennetustöösse ja lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadmisi tööõigusest.

TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumend iga

„Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu. Selle eesmärgi täitmiseks on fookuses demineerimiskoolitused.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad

põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse

tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (18)

Õiguskaitseametnike koolitused arvestavad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud

peamistele võimelünkadele.

TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt koosneb kahest alategevusest: korruptsiooniennetus ja inimkaubanduse ennetamine.

2.1.1.1. Korruptsiooniennetus

Alaprojekti raames keskendutakse järgmistele tegevustele: kolme sihtrühma

korruptsiooniuuringu läbiviimisele ning õiguskaitse spetsialistide koolitamise le (õppereisidele) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele ning arendamise le.

Korruptsiooniuuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas, et hinnata inimeste korruptsioonialaseid teadmisi ning korruptsioonialaste (ennekõike teadlikkuse kasvatamisele suunatud) tegevuste mõju. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aastal heaks

korruptsioonivastase tegevuskava, mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ning uurimisvõimekuse

arendamine. Õiguskaitse teadlikkuse kasvatamine ning koostöövõrgustike loomine. Korruptsiooni ja inimkaubanduse uurimisel, mis on seotud ka organiseer itud

kuritegevusega, on äärmiselt oluline rahvusvaheline koostöö ning spetsialis t ide (politseinikud, prokurörid jt) teadmised. Seetõttu seatakse projekti eesmärgiks tõsta

selliste süütegude uurimisega ja analüüsimisega tegelevate spetsialistide teadmisi. Selleks viiakse läbi koolitusi ja õppereise ning laiendatakse rahvusvahe lis i koostöövõrgustikke. Eeltoodu lihtsustab edaspidi õigusabipalvete alast koostööd

keeruliste kuritegude korral nagu rahvusvahelised altkäemaksud, inimkaubandus jne. Raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks on vajalik viia läbi ka

pikemaajalisi koolitusi välisriikides, kuna paljudes välisriikides (ennekõike nt Ameerika Ühendriikides) on raske peitkuritegevuse avastamisel oluliselt rohkem kogemusi. Õppevisiite korraldatakse õiguskaitse valdkonna spetsialistidele raske

peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, et tõhustada eriliigiliste organiseer itud kuritegude menetlemisel omavahelist koostööd nii siseriiklikult kui välisriikidega,

kellega sellealaseid menetlusi läbi viiakse. Õppevisiitidel osalevad organiseer itud kuritegude menetlejad prokuratuurist ja politseist. Nende kogemuste põhjalt on võimalik ka Eesti uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu teenistujatel omandada olulis i

teadmisi ning valmistuda võimalikeks juhtumiteks. Ühtlasi kavandatakse projekti käigus õppevisiit välisriiki (nt Suurbritannia ja Põhja-

Iirimaa Ühendkuningriiki) korruptsioonivastase ja kuritegeliku tulu uurimisega seotud valdkonna ametnikele, et õppida korruptsioonikuritegude menetlemise, kuritege liku vara ülesleidmise ja varade arestimise kohta. Kogemuste vahetamine ja uued

teadmised aitavad otseselt kaasa Eesti praktika muutmisele ning kuritegeliku vara tõhusamale tuvastamisele ning arestimisele. Õppevisiidist võtavad osa mh Politsei- ja

Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigiprokuratuuri, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Ministeeriumide esindajate osalemine on vajalik, et teha teadlikumaid valikuid võimalike regulatiivsete

muudatuste tegemisel ning strateegilisel planeerimisel. Õppevisiidi maksumus on kuni 35 000 eurot ning selle korraldab projekti partner Politsei- ja Piirivalveamet.

5 (18)

2.1.1.2. Inimkaubanduse ennetamine Inimkaubanduse ennetamine on võimalik noorte teadlikuma hoiaku ja käitumise kaudu. Projekti käigus koolitatakse kuni kolmandik gümnaasiumiealistest Eesti

noortest märkama inimkaubanduse ohte ja neis olukordades abi otsima, samuti koolitatakse koolitajaid õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel. Lisaks

noorte koolitamisele tõstetakse ka õiguskaitse jm asutuste teenistujate pädevust inimkaubanduse juhtumite uurimisel. Selleks viiakse läbi regulaarseid ühiskoolitus i selliselt, et kaetud on terve menetlusahel (politsei, prokuratuur) ja kaasatud on lisaks

tööinspektorid ja ohvriabi töötajad. Inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse põhjuste paremaks mõistmiseks arvestatakse koolitustel ka soolise ebavõrdsuse

teemaga. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike koolitamiseks ning Eesti siseselt

ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare. Lisaks viiakse läbi tööalastest õigustest teadlikkuse tõstmise alaseid ennetustegevus i

(kampaaniad, sotsiaalmeedia jm) Eestisse tulevatele välistöötajatele, kuna Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusametisse on jõudnud avaldusi töökeskkonnas toimunud juhtumitest, mis viitavad mh inimkaubanduse võimalikkuse le.

Ennetustegevuste tulemusel oskavad inimesed võimalikke inimkaubanduse märke märgata ja neist teavitada

Viimasena kavandatakse koostöökohtumisi/seminare kolmandate riikidega, kelle kodanikega seoses on Eestis märgatud ekspluateerimist tööturul.

2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on koostatud korruptsiooniuuring, õiguskaitse

spetsialistid on korruptsiooni ja inimkaubanduse teemadel koolitatud ning arendatud on rahvusvahelist koostööd. Samuti on tõusnud spetsialistide, gümnaasiumiealiste noorte ning välistöötajate teadlikkus inimkaubandusest.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Kohtuteenistujad, prokurörid, politseinikud, uurijad, analüütikud, tööinspektor id, maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajad, gümnaasiumiealised noored, omavalitsus te ja riigiasutuste avaliku sektori töötajad, volikogude liikmed ja riigikogu liikmed.

Laiemalt Eestisse tööle asunud välistöötajad.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.10.2022 – 31.08.2029

2.1.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium Projekti partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet

Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.2. Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtud ja prokuratuur) töötajaid . Selleks tehakse projekti raames järgmisi tegevusi:

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), tehisintellekti ning digitõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse väljatöötamine ning vajaduspõhine

uuendamine ja rakendamine kogu projektiperioodi vältel;

6 (18)

- Iga-aastaste koolituste läbiviimine terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise või rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevatel aktuaalteemadel.

Lisaks korraldatakse õppevisiite ning osaletakse väliskoolitustel, tõhustamaks õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd ja teabevahetust ning edendamaks parimate

praktikate vahetust võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevusega. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike

koolitamiseks ning Eesti siseselt ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare .

Õiguskaitseasutuste töötajaid on vaja koolitada, sest IKT rakenduste kasutamise tõus

tänapäeva ühiskonnas on esitamas uusi väljakutseid. Muutunud suhtlus- ja ettevõtluskeskkonna tõttu on kasvamas arvutisüsteemide vahendusel toimepandava te süütegude arv, mille lahendamine eeldab nii õigus- kui ka tehnoloogia valdkonna

teadmisi. Digiühiskonna kiire areng on muutmas raske- ja organiseeritud kuritegevuse toimepanemise viise ning virtuaalkeskkondade kaudu levitatakse äärmuslikke ideid.

Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tuleb tagada piisavad baasteadmised IKTst ning IKTd hõlmavast kriminaalsest tegevusest koos piisavate õigusalaste teadmistega, et edukalt lahendada arvutisüsteemide vahendusel toime pandud süütegusid.

Täiendavalt on oodata tehisintellekti laialdasemat kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Selleks, et tagada nii ühiskonna usaldus uudsete IKT lahenduste kasutamise l ning ühtlasi edendada tehisintellekti laialdasemat kasutamist, sh kohtusüsteemis ning

maandada tehisintellekti rakendamisega kaasnevaid võimalikke riske (sh põhiõigus te algoritmiline diskrimineerimine), tuleb Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tagada

piisavad teadmised tehisintellekti rakenduste toimimisest ja kasutusviisidest.

Lisaks tingivad IKT-alase koolitusvajaduse ka muutused kohtusüsteemis, kuna aina rohkem kogutakse ja kasutatakse kohtumenetluses digitaalseid tõendeid.

Kokkuvõttes on vajalik kohtute ja prokuratuuri töötajaid järjepidevalt koolitada, et kindlustada Eesti õiguskaitseasutuste püsiv võimekus radikaliseerumise, raske ja

organiseeritud kuritegevuse (sh rahapesu) ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks. Koolitused aitavad kaasa digitaalse ühiskonna küberturvalisuse ning riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eesmärkide saavutamisele.

Kõiki projekti tegevusi (sh korraldavad õppevisiite ja koolitusi) viivad ellu projekti partnerid Riigiprokuratuur ja Riigikohus.

2.2.2. Projekti sihtrühm

IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunikud, kohtunikuab id,

kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultandid. Koolituste sihtgrup iks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse

teemadega seotud kohtute ja prokuratuuri teenistujad (sh põhjendatud juhtude l koolituste korraldamisega seotud teenistujad), Justiitsministeeriumi, Õiguskants ler i Kantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad ning põhjendatud juhtudel ka

teised terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseer itud kuritegevuse vastase võitlusega seotud spetsialistid. Õppevisiitide ja väliskoolitus te

sihtrühmaks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise ning raske ja organiseer itud kuritegevuse teemadega, sh inimkaubandusega seotud kohtute ja prokuratuur i teenistujad (sh põhjendatud juhtudel koolituste korraldamisega seotud teenistujad ),

Justiitsministeeriumi ja Õiguskantsleri Kantselei teenistujad ning teised terrorismi ja radikaliseerumise ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse

7 (18)

tõkestamisega seotud spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektorid, maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajd). [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1- 3/138]

2.2.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena paranevad Eesti õiguskaitseasutuste töötajate kutseoskused ja teadmised järgnevates valdkondades:

- IKT ja arvutikuritegevus. Õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad tehnoloogiaalased

teadmised arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude edukaks

lahendamiseks. Neil on piisavad teadmised IKT põhielementidest ning arvutivõrkude ja -taristute ülesehitusest; nad mõistavad IKTd hõlmavate kuritegude spetsiifika t; tunnevad krüptovaluutade väärkasutamise viise õigusrikkumiste toimepanemisel koos

võimalustega krüptovaluutade tuvastamiseks, jälitamiseks ning konfiskeerimiseks.

- Digitõendid. Õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad asjakohast materiaal- ning

menetlusõiguslikku raamistikku, sh rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks; mõistavad digitaalsete tõendite erinevust muudest tõenditest; oskavad digitaalse id

tõendeid süüteomenetluses koguda, analüüsida ning kasutada.

- Tehisintellekt. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on ülevaade tehisintellek t i

rakenduste olemusest, toimimisest ning nende loomisprotsessist koos potentsiaalse te ohukohtadega. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad avalikus sektoris

kasutatavaid tehisintellekti rakendusi ning krattide kasutamist reguleerivat riigisisest ja üle-Euroopalist õigusraamistikku.

- Raske ja organiseeritud kuritegevus ning terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine.

Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised antud süütegude edukaks lahendamiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad organiseeritud kuritegevuse

asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised

ennetamaks ja võitlemaks radikaliseerumise ning terrorismiga.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2027

2.2.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium

Projekti partnerid: Riigiprokuratuur, Riigikohus Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja

kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, et

vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:

- Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis hõlmab nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist; laste seas

populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning lastevanemate

8 (18)

kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste poolt kasutatavatest rakendustest.

- Luuakse hariduslik veebirakendus, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise

ohvriks langemist. Eesmärk on tõsta noorte teadlikkust, et veebis ei saa kunagi kindel olla, kellega suheldakse.

- Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal nii õpetajatele, noorsootöötajatele, lastekaitse ametnikele, politseinikele kui ka lapsevanematele. Lastevanematele mõeldud materjalid

võetakse eraldi fookusesse selleks, et kasvatada nende teadlikkust ja oskusi sel teemal lastega kõnelemiseks. Koostöös mobiilside teenusepakkujatega on plaanis välja töötada

soovituslikud infomaterjalid, mis antakse igale lapsele ja tema vanemale, kui lapsele ostetakse esimene mobiiltelefon. Infomaterjali sisu peaks andma edasi praktilis i näpunäiteid, kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude eest.

- Koolitusprogrammi väljatöötamine, mis aitaks laste väärkohtlemise ennetamisega

tegelevatel spetsialistidel paremini mõista veebis toime pandud seksuaalvägiva lla olemust ning vajadusel nõustada sel teemal nii lapsevanemaid kui lapsi.

- Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta noortega kokku puutuvate spetsialist ide teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud noort ning pakkumaks asjakohast abi.

- Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja praktikatega tutvumiseks.

- Lisakoolitused veebipolitseinikele ning neile vajalike õppematerjalide loomine.

2.3.2. Projekti sihtrühm Lapsed, noored, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid, lapsevanemad.

2.3.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena tõuseb laste teadlikkus ja oskused, kuidas käituda

küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemis t . Samuti tõusevad teadmised abi saamise võimalustest.

Tõuseb lastega kokkupuutuvate täiskasvanute teadlikkus, kuidas kõige paremini kaitsta lapsi interneti seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise eest proaktiivselt. Tõuseb lastega kokku puutuvate täiskasvanute (sh lapsevanemad, haridusasutus te

personal) teadlikkus ja oskused märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud last, pakkumaks asjakohast abi läbi aktiivõppemeetodite.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2022 – 31.12.2027

2.3.5. Projekti elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Demineerimisalased koolitused

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk

9 (18)

Demineerimisvaldkonna erialaseid sh ka CBRN4 valdkonnas, riigisiseseid koolitusi ei ole saada, kuna sellise tasemega spetsialiste Eestis napib. Projekti raames plaanitakse saata demineerijad erialastele väliskoolitustele, konverentsidele ja seminaridele. Samuti

on kavas väliskoolitajatega koolitused Eestis ja/või ühisõppused välisriikide ja koostööpartneritega. Eesmärgiks on tõsta kõigi demineerimiskeskuse töötajate

demineerimisalaseid oskuseid vastavalt nende kvalifikatsioonile.

2.4.2. Projekti sihtrühm

Demineerijad ja laiemalt kõik Eestis elavad inimesed, kes võivad sattuda plahvatusohtlikule alale. Demineerijate tegevuse abil väheneb risk inimeste elule ja

tervisele ning kasu saavad ka teised ametkonnad (Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet jt), kes on kaasatud plahvatusohtliku olukorra lahendamiseks.

2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on Eesti demineerijad koolitatud.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija

Päästeamet

2.5. Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse kompetentsikeskuseks. Projektist rahastatakse Sisekaitseakadeemia võimekuse tõstmist

järgnevates teemades: võitlus organiseeritud ja raske peitkuritegevusega (sh finantskuritegevus); terrorism ja radikaliseerumine; valmistumine julgeolekuga seotud intsidentideks, riskideks ja kriisideks, nende eest kaitsmine ja nende tõhus ohjamine.

Rahastatakse nimetatud teemadele keskenduvate teadurite ja nende juhitud uurimisgruppide tööd (sh töötasu).

Teadurite tegevused aitavad kaasa nimetatud teemades eesti ja võõrkeelse

teaduskirjanduse tekkele ning valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimise le, mis toetab poliitika kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi.

Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikleid, aga kirjutada ka

mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või nende töös osaleda. Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja ümarlaudu valdkonnaga

puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad akadeemia teadurid suuremate valdkonna konverentside korraldamisel oma uurimissuunal. Teadurite täpsemad tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada

konkreetse uuringu läbiviimise ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.

Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuritegeliku vara

äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike muudatuste tegemisele alates 2025. aastast.

4 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ning tuuma-ja lõhkeained

10 (18)

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske peitkuritegevuse

(sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse

süsteemne uurimine ning võrdlemine. Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike lahenduste pakkumine, et anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks,

politseivõimekuse suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.

- Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse trendidest

ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide analüüsimist ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.

- Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise metoodikate

analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute ja

propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest äärmuslusest lähtub

radikaalsus ja terrorism.

- Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine

universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega. Analüüs ida potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks radikaliseerumisele ja sellest

tõusetuvalt terrorismile.

- Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu muutuse le,

muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest lähtuva immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni, assimileerumise,

hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu muutumisel. Osaleda asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

- Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda seda

muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.

- Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia ja

vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel. Uurimisprojektide algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.

- Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud taasühiskonnastamise

ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine rahvusvahelise kogemuse pinnalt,

et teha teadmistepõhiseid soovitusi programmide Eestis rakendamiseks.

2.5.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia teadurid. Laiemalt saavad projekti tegevustest kasu ka Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu valdkonna spetsialistid, riigiasutus te

avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed, volikogude liikmed ning Eesti ühiskond ja Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).

2.5.3. Projekti tulemus

Ilmunud on valdkonda uurivad kõrgetasemelised publikatsioonid, mõttepaberid, analüüsid, raportid ja muud publikatsioonid. On toimunud arutelud, seminarid ja konverentsid uurimistulemuste tutvustamiseks ning sünergia tekitamiseks.

11 (18)

Projekti tulemusena tõuseb valdkonna süsteemne uurimine läbi süstemaatilise käsitlemise, millest saavad kasu Siseministeeriumi haldusala asutused ja partnerministeeriumid. Sisekaitseakadeemia teadustegevus on mh sisendiks avalikku

debatti ning seeläbi poliitikakujundamiseks. Valminud publikatsioonid leiavad kajastamist ajakirjanduses ning samuti on sisendiks poliitika kujundamisse.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.5.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Raske

peitkuritegevuse ennetamine

O.3.1 Koolitus-

tegevuses osalejate arv

arv 2 430 7 290 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/ õpikodade/

õppekülastuste arv

arv 3 6 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

O.3.6 Projektide arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 1 2 Kuriteoennetus hõlmab kõiki meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt või otseselt tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

Kohtuteenistujate ja prokuröride

koolitused

O.3.1 Koolitus- tegevuses

osalejate arv

arv 165 245 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus- programmide/

arv 10 19 Vahetusprogrammid/seminarid/ õppekülastused tähendavad

12 (18)

õpikodade/

õppekülastuste arv

vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

Laste seksuaalse

väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse ennetamiseks

arv 0 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

Demineerimisalased koolitused

O.3.1 Koolitus- tegevuses

osalejate arv

arv 15 81 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

O.3.1 Koolitus- tegevuses

osalejate arv

arv 400 1 000 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus- programmide/õpi

kodade/õppeküla stuste arv

arv 10 25 Vahetusprogrammid/seminarid/ õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Raske peitkuritegevuse

ennetamine

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 3 645 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 1 823 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust

arv 196 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust

13 (18)

oma töö jaoks

kasulikuks

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 171 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

Demineerimisalased koolitused

R.3.12 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust

oma töö jaoks kasulikuks

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust

kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse

läbimist, et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi ja pädevust

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

R.3.12 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus

(75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR (koos

käibemaksuga)

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Raske peitkuritegevuse ennetamine

382 500 127 500 510 000 0%

Kohtuteenistujate ja

prokuröride koolitused 225 000 75 000 300 000 0%

Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks

langemise ennetamine veebis

562 500 187 500 750 000 3,1%

14 (18)

Demineerimisalased koolitused 525 000 175 000 700 000 0%

Sisekaitseakadeemia

kompetentsikeskus

750 000 250 000 1 000 000 7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. koolituste (sh koolitajate koolituste), seminaride, konverentside, infopäevade ,

ümarlaudade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus, osalejate ligipääsetavuse kulud (sh vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);

koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), koolitusvahendite, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine, toimetamine,

kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)) , koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (nt subtiitrid videotele); [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

7.5.3. teaduskirjanduse soetamisega ning teadusandmebaasidele ja teadusartiklite ning ajakirjade täistekstidele ligipääsuga seotud kulu;

7.5.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge)); 7.5.5. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh

päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuva te l

õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada

SiMile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.5.6. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu,

meediakampaaniad, videoklippide tootmine);

15 (18)

7.5.7. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.5.8. uuringu, küsitluse, analüüsi läbiviimine (sh teenuste tellimine) ja selle avalikustamise

kulu;

7.5.9. kohtuteenistujate ja prokuröride koolitusprojekti puhul on abikõlblik ka infosüsteemi arendamise kulu;

7.5.10. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja

rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.2 nimetatud tehnika rentimise kulu.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on

varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

8.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

16 (18)

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-i 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-is 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi

väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile

15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus ;

9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi

väljatöötatud vormil;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

ajaks arvestades riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega sätestatud piiranguid ; [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9.4. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat

elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

17 (18)

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri

07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

18 (18)

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

[Siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138 on punktides 7.5.6., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-toetuse

keskkond“]

(allkirjastatud digitaalselt)

Raul Savimaa teaduskeskuse juhataja-teadur

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht [muudetud siseministri 07.12.2023 käskkirjaga nr 1-3/138]

Kase 61, Tallinn 12012, ESTONIA / Reg Nr: 70004465

Tel +372 612 6800 / [email protected]

www.sisekaitse.ee

Ülle Leht Siseministeerium Pikk tn 61 14.04.2025 nr 7-2/1175-1 15065 Tallinn ISF toetuse andmise tingimuste muutmine Lugupeetav proua Leht Esitan Sisekaitseakadeemia ettepaneku ISF toetuse andmise tingimuste muutmiseks , lähtuvalt ISF projekti „Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus“ (ISF.1.03.23-0011) tegevustest. Teeme ettepaneku täiendada TAT p. 2.5, lisades projektist rahastatavate teemade hulka ka

Sisekaitseakadeemia võimekuse tõstmise julgeolekuga seotud intsidentideks, riskideks ja

kriisideks valmistumisel, nende eest kaitsmisel ja nende tõhusal ohjamisel.

Põhjendus:

Projekti peaeesmärk on Sisekaitseakadeemia kujundamine siseturvalisuse teadus- ja

arendustegevuse kompetentsikeskuseks (TAT p 2.5). ISF eesmärkide hulka kuuluvad:

• terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse

ennetamine ja nende vastu võitlemine;

• kuriteoohvrite abistamine ja kaitsmine;

• valmistumine julgeolekuga seotud intsidentideks, riskideks ja kriisideks, nende eest kaitsmine

ja nende tõhus ohjamine,

Projekti fookuseks on TAT-is valitud panustamine ainult esimese ISF eesmärgi täitmisse (välja

arvatud küberkuritegevus). Vastavate teemadega tegelemiseks on projektis palgatud kaks

teadurit. Teeme ettepaneku toetuse kasutamise tingimusi laiendada, lisades projekti teemade

hulka valmistumise julgeolekuga seotud intsidentideks, riskideks ja kriisideks, nende eest

kaitsmise ja nende tõhusa ohjamise. Need teemad kuuluvad Sisekaitseakadeemia teiste

teadurite ülesannete hulka ning kajastuvad ühtlasi fondi erieesmärgis C: „toetada liikmesriikide

suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja

nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel“.

TAT algselt sisustades ei olnud julgeolekuohud ja kriisid võib-olla nii selgelt esil kui toona välja

valitud kaks teemat. Leiame, et teravnenud julgeolekuolukorras on põhjendatud pühenduda

2

Sisekaitseakadeemia kompetentside tõstmisele ka julgeolekuteemades koolitumiseks,

sihtrühmadele koolituste läbiviimiseks, publitseerimiseks, sündmuste korraldamiseks ja

ekspertide kaasamiseks. Taotleme, et vastavad tegevused läheks ühtlasi arvesse ka projekti

väljund- ja tulemusnäitajate arvestuses (O.3.1 Koolitus-tegevuses osalejate arv; O.3.2 Vahetus-

programmide/õpikodade/õppekülastuste arv; R.3.12-13). Eesmärk on seeläbi laiendada projekti

mõju, võimaldades toetust kasutada ka selles ISF jaoks prioriteetses teemas teadurite

töötasudeks, koolitamiseks, sihtrühmadele koolituste läbiviimiseks, publitseerimiseks, sündmuste

korraldamiseks ja ekspertide kaasamiseks (jm teadustegevust toetavad tegevused).

Käsitlus, mis hõlmab kogu teaduskeskuse uurimisvaldkondi, on kooskõlas projekti ideega, aitab

täita taotletavat eesmärki ning laiendab projekti mõju, toetades poliitika kujundamist, asutuste töö

korraldamist ning taseme- ja täiendõpet.

Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Koort Sisejulgeoleku instituudi juhataja Lisad: TAT 8 käskkiri terviktekst 08.12.2023_muudatusettepanekud_14.04.2025.docx

Kristiina Paavel [email protected]

Saatja: Ülle Leht <[email protected]>

Saadetud: 16.04.2025 12:04

Adressaat: SiM info <[email protected]>

Teema: FW: Sisekaitseakadeemia ettepanek ISF toetuse andmise tingimuste muutmiseks

Manused: 7-21175-1 14.04.2025 Väljaminev kiri.asice

Tere! Palun registreerige kiri ja suunake mulle täitmiseks. Tervitustega Ülle Leht VVO From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, April 16, 2025 9:19 AM To: Ülle Leht <[email protected]>; [email protected] Subject: Sisekaitseakadeemia ettepanek ISF toetuse andmise tingimuste muutmiseks

Tere!

Edastame Sisekaitseakadeemia ettepanekut ISF TAT muutmiseks.

Lugupidamisega

Kristiina Paavel