Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 "Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine" toetuse andmise tingimused

1

LISA 1

KINNITATUD siseministri käskkirjaga

"Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3

"Koolituse ja koostöö kaudu ühise

viisapoliitika toetamine"

toetuse andmise tingimused"

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetus aitab Eestil täita Euroopa Liidu (edaspidi EL) otsekohalduva

viisaeeskirja, viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimääruse st tulenevaid nõudeid. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi

BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus

kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli

3 punktis 2 b) toodud erieesmärki „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal

ennetada rände- ja julgeolekuriske.“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2024– 31.12.2029. TATi tegevuste elluviijaks on Välisministeerium (edaspidi VäM). Tegevuste eelarve on 680 000 eurot (koos käibemaksuga), millest BMVI toetus on 75% ja riiklik

kaasfinantseering 25%. Omafinantseeringu kohustus puudub.

TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning VäMi,

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeer iumi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös

kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeer iumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse

üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid,

ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes täidab

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 ÜSS2021_2027

2

RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas

lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d).

TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja

arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi.

TATis on 13 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad projektid“;

3. punkt „Riigiabi“;

4. punkt „Eelarve ja tulemused“;

5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“;

6. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

8. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“;

9. punkt „Aruandlus“;

10. punkt „TATi muutmine“;

11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

12. punkt „Vaiete lahendamine“;

13. punkt „Rakendussätted“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4. Samuti on TATi eesmärgid seotud ka muude dokumentidega nagu „Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030“5.

TAT vajalikkuse põhjendus

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et

tagada selliste isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave. Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire, kõigile ligipääsetav ja kliendisõbra l ik

ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030“

3

TATi tegevused on ellu kutsutud eesmärgiga tagada viisasid menetlevate ametnike korrapäraste

koolituste, stažeerimisprogrammi ning liikmesriikide erinevate koostöövormide kaudu viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata hoida ära rände-

ja julgeolekuriske. Viisataotluste menetlemist ja viisade väljastamist reguleerivad ELi otsekohalduvad õigusaktid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmeriikidevahelist teabevahetust

lühiajaliste viisade kohta (edaspidi VIS määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (edaspidi

viisaeeskiri), mis kohustavad lühiajalise ehk Schengeni viisa taotlejatelt hõivama biomeetrilis i andmeid ning sätestavad nõuded kogutavatele biomeetria andmetele.

Koolitused, seminarid, ja stažeerimine on vajalikud, et paraneksid Schengeni viisade menetlemisega tegelevate konsulaarametnike ja viisasekretäride teadmised viisamenetlust

puudutavatest õigusaktidest, tehnilistest arendustest, koostööst kooskõlastavate asutustega, välise teenuseosutajaga ja teistest viisamenetluses olulistest teemadest, sh erivajadustega taotlejate õiguste kaitsest ning sellest, kuidas läheneda erivajadustega inimestele viisade

taotlemise ja väljastamise protsessis. 2018. a Schengeni hindamise raames läbiviidud Eesti viisapoliitika hindamisel tõsteti parima praktikana esile konsulaarametnike ja viisasekretä r ide

stažeerimist teistes Eesti välisesindustes. Kuna selline koolitusvorm on end väga hästi tõestanud, on mõistlik sellega jätkata.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

Punkt 2 „Toetatavad projektid“

Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/10606 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigi turvalisuse

tagamise meetmeid. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Viisataotluste menetlemisel tagavad kõik

pädevad asutused, et nad ei diskrimineeri viisa taotlejaid ja omanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH)

põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja

Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Üritusi korraldatakse keskkonnasäästlikult.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.

4

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette

näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele:

 kliimamuutuste leevendamine;

 kliimamuutustega kohanemine;

 vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

 ringmajandus;

 reostuse vältimine ja kontroll;

 bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 25.04.2022. a

kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes9 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalse lt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus

puudub.

Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli

ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke.

TATi sihtrühm on Schengeni viisade menetlejad ja menetlusega seotud isikud, kes on tänu koolitustele ning liimesriikide vahelise koostöö eri vormidele teadlikumad julgeolekuohtudest,

ebaseadusliku rände tõkestamisest, viisaeeskirja muudatustest ning osutavad kliendisõbral ikku teenust, et tagada viisaeeskirja ja VIS määruse ühetaoline rakendamine. Viisataotluste

menetlemisel on kõigil konsulaarametnikel ühtne arusaam õigusaktidest ning muudatustest viisaregistris, et oleks tagatud korrektne ja efektiivne viisamenetlus.

Teadmised ja kogemused koostööst välise teenuseosutajaga ja nende tegevuse auditeerimise

oskused on paranenud.

Laiemas plaanis saavad projektidest kasu kõik viisataotlejad ja ELi elanikkond, kelle turvatunne tõuseb, teades, et siseneda lubatakse ainult kontrollitud inimestel. BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu

juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

Punktis 2.3 kirjeldatakse projekti TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning näidatakse

ära tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija ning kitsam sihtrühm. Esialgse plaani kohaselt TATi projektis partnereid ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 mõistes ei ole, kuna kulud tekivad vaid elluviijal.

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema

tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

8 Ühendmäärus

9 „BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“

5

Punkt 3 „Riigiabi“

Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

TATi eesmärk ühise viisapoliitika toetamine, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil

konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i

kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt

majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviija on valitud selline riigi valitsemisa la asutus, kes saab olla ainuvõimalik tegevuste elluviija. Välismaalaste seaduse § 81 ja § 82

sätestavad välisesinduste pädevuse viisade menetlemisel. Välisministeeriumi põhimääruse § 11 p 10 kohaselt koordineerib Välisministeerium Eesti viisapoliitika kujundamist, korraldab Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesinduste kaudu viisade andmist koostöös

Siseministeeriumiga ja seetõttu saab nimetatud asutus olla projekti elluviija.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“

Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projekti eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide kohustuslikud väljundinäitajad ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029 ja tulemusnäitajate sihttasemed

aastaks 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille VäM esitas

BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud ning varem ellu viidud projektid. Majanduslik keskkond on oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu, Ukraina sõja ning 2024. aastal tõusva käibemaksumääraga, kuid Euroopa

Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 O.2.2 „Toetatud osalejate arv“;

 O.2.2.1 „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“.

6

Tulemusnäitajad:

 R.2.11 „Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemisel alustatud/tõhustatud koostöövormide arv“;

 R.1.19 „Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust“.

Punkt 5 „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“

Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM ning neid ülesandeid ei delegeerita teistele asutustele.

Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

ühendmäärusest.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega,

kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega

seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi „projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või

asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas

või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kuna viisade menetlus

toimub üldjuhul Eestist väljas.

Punkt 6.3 kohaselt on TATi projektides lubatud kaudsed kulud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Kaudsete kulude

kasutamine on kohustuslik projektides, mille eelarve on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot. Ühtse määra rakendamisel ei pea tõendama ega esitama SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea osalise tööajaga administree r iva

personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude

protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb

proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

7

Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike kulude

alusel, mis tähendab, et kulude hüvitamine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja elluviija on kulu täies ulatuses välja maksnud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette

nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Arvestus hakkab projekti abikõlblikkuse perioodi esimesest päevast. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust ei esitata. Kuna riigiasutused saavad

kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks

omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda

ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“10 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle

100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab

vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele. Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega

seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67911.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama ametlikult 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist

iga projekti kohta projekti kirjelduse ja eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Et elluviija mõtleks oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul

väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust

taotlema ei pea.

Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise

maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija TATi kinnitamisest alates andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Üritustest teavitamine 14 kalendripäeva enne selle toimumist on vajalik selleks, et SiM saaks vajadusel läbi viia kohapealseid kontrolle.

10 Avalikustamise määrus 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

8

Punkt 9 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ning järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning

võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 10 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja

aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat

halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks

või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT i rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l,

et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 12 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiMi otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 13 „Rakendussätted“

TAT jõustub alates 01.01.2024.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) ELi ühissätete määrus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, 18. juuli 2018,

mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust

nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/201212; 3) BMVI määrus;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmeriikidevahelist teabevahetust lühiajal iste viisade kohta (VIS määrus)13;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)14.

12 ELi finantsmäärus 13 VIS määrus 14 Viisaeeskiri

9

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimeste

piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on suunatud ELi ühetaolise viisapoliitika rakendamisele ja seeläbi turvalisuse tagamisele. TATi projekti tulemusena täidab Eesti otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse

muudatuste ning viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmist.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt kinnitatud toetuse andmise tingimuste

käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus,

isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning

„Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija

selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile.

V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi panust erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja punktis 3. Schengeni viisa taotlemine on tõhus ja turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv

ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud.

Viisamenetlus on kooskõlas Schengeni aquis’ ja ELi põhiõiguste hartaga, Välisteenis tuse seaduse §24 punkt 6 ning regulaarsed konsulaarkoolitused ja konsulaarauditid tagavad, et seadmete kasutamisel ja seadmete abil saadud andmete alusel otsuste langetamisel ei

diskrimineeri pädevad asutused taotlejaid ja viisaomanikke vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu ning austavad täiel

määral taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 6. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

10

TATi elluviija on VäM, kelle põhiülesanded, sh TATi eesmärkidega kooskõlas olev

viisapoliitika rakendamine on nimetatud Välismaalaste seaduses ja Välisministeer iumi põhimääruses.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud

eelnõu punktis 1.

VI TATi rakendamine

TATi rakendatakse alates 01.01.2024. VII TATi kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati infosüsteemi (EIS) kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Välisministeeriumiga.

1

KÄSKKIRI

12.12.2023 nr 1-3/143

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 2.3 "Koolituse ja koostöö

kaudu ühise viisapoliitika toetamine"

toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)1 § 10 lõigete 2

ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2029 Elluviija

Välisministeerium (VäM)

Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

Siseministeerium (SiM)

1 ÜSS2021_2027

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11482 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlusta tud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal

ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse

avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide

tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 programmi „Siseturval isus

2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus

ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliitika Arengukava 2030“5 programmiga.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:

 aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse;

 panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;

 on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Vabariigi Valitsuse Välispoliitika Arengukava 2030”

3

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)6 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i ja nõukogu määruse (EL) 2020/8527 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9

nimetatud keskkonnaeesmärgile;

 on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kelle jaoks muudab

ühtlustatud viisade väljastamine menetlusprotsessi lihtsamaks, kliendisõbralikumaks ning hõlbustab seaduslikku reisimist.

2.3. TATi projekti mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.4. TATi eesmärgid saavutatakse järgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel

2.4.1. „VIISAMENETLEJATE KOOLITUSED“ (sekkumisliik 001 Viisataotluste

menetlemise parandamine): 2.4.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisade menetlejate koolitamine ja

stažeerimisprogramm, Schengeni hindamiseks riiklike ekspertide ettevalmistamine, et tagada menetlejate pädevus ning viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline rakendamine. Projekti käigus korraldatakse vähemalt viis erinevas vormis koolitust.

2.4.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.4.1.3.Projekti elluviija: VäM

2.4.1.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud, sh VäMi, PPA ja KAPO teenistujad

2.4.2. „KONSULAARKOOSTÖÖ“ (sekkumisliik 004 Konsulaarkoostöö):

2.4.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Liikmesriikide ühisauditid väliste teenuseosutajate viisakeskustesse ja õppekäigud Eestit viisade väljastamisel esindavate liikmesriik ide

esindustesse. Eesmärgiks erinevate koostöövormide arendamine, et vahetada teadmisi ja parimaid praktikaid ning seeläbi tagada viisaeeskirja ja VIS määruse ühetaoline rakendamine.

2.4.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029 2.4.2.3.Projekti elluviija: VäM

2.4.2.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused8

4.1. TATi eelarve on 680 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat,

tagades ühetaolise viisamenetluse kõikides viisasid väljastavates esindustes ja hõlbustades õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 8 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

4

Viisataotluste menetlemisel on kõigil konsulaarametnikel ühtne arusaam õigusaktidest ning muudatustest viisaregistris, et oleks tagatud korrektne ja efektiivne viisamenetlus,

sh on suurenenud teadmised haavatavate gruppide õiguste kaitsest. Teadmised ja kogemused koostööst välise teenuseosutajaga ja nende tegevuse auditeerimise oskused paranevad.

4.3. Eelarve jagunemine ning projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud

allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

5

Tegevus Tegevuse

eelarve, sh

kaudsete

kulude määr

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Viisamenetlejate koolitused

550 000, sh kaudsed kulud

0,5 %.

BMVI O.2.2 Toetatud osalejate arv

arv 60 70 O.2.2: Osaleja on integreer itud piirihalduse elluviimisse panustav

füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta vastutaks tegevuste algatamise või

elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidaja id

jm administratiivülesandeid täitvaid isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei

piirdu: • töötasu saaja,

• lähetusel käija, • koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust

osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma.

Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama

osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses.

6

BMVI O.2.2.1 Toetatud

osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv

arv Ei kohaldu 20 O.2.2.1: Korraldaja kannab koolituste

alguses osalejate info sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata agregeeritud info. Kui

sama isik osaleb sama projekti raames mitmel koolitusel, raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

arv Ei kohaldu R.2.12:

• Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu koolituse

lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi ja oskusi?).

• Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja

üldtulemuse: a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et

osaleja on kasutanud saadud oskusi; b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“

(nt kaks positiivset ja kaks negatiivse t vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus;

c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle mõõdiku

all ei raporteerita.

Konsulaarkoostöö 130 000, sh kaudsed kulud 0,5 %.

O.2.2 Toetatud osalejate arv arv 10 20 O.2.2 Osaleja on integreer itud piirihalduse elluviimisse panustav füüsiline isik, kes saab projekti

tegevustest otsest kasu, ilma et ta

7

vastutaks tegevuste algatamise või

elluviimise eest. Selle mõõdiku all ei loeta projektijuhte, raamatupidaja id jm administratiivülesandeid täitvaid

isikuid. Osalejate toetus hõlmab, kuid ei

piirdu: • töötasu saaja, • lähetusel käija,

• koolitusel osaleja. Toetus tähendab igasugust toetust

osalejatele, mida muud näitajad ei hõlma. Tegevuse alguses kannab tegevuse

korraldaja osalejate andmed sündmuste infosüsteemi. Aruandega

esitatakse isikustamata agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka siis, kui sama

osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses.

R.2.11 Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemise l alustatud/tõhustatud

koostöövormide arv

arv Ei kohaldu 7 Koostöövorm on nt ühine viisakeskus, konsulaarkoostöö mehhanism, ühiste konsulaarruumide

jagamine. Koostöös peab osalema partner vähemalt veel ühest

liikmesriigist. Selle näitaja all raporteeritakse ühisauditite ja viisamenetluspraktika

projektide koostöövormid tegevuse le järgneva perioodi aruandes.

8

Koostöövormi raporteeritakse ühe

korra projekti jooksul. Koostöövormis osalejad raporteeritakse osalejatega seotud

näitajate all.

KOKKU 680 000

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Otsesed kulud 6.2.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:

6.2.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.2.3. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);

6.2.4. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate tasu, toitlustus, erisoodustuse

maksud, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu); 6.2.5. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);

6.3. Kaudsed kulud 6.3.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra

alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;

6.3.2. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

6.3.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.3 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest; 7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid

korraldab; 7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi

välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

9 Ühendmäärus

10 (12)

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui

kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja

taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

8.3.4. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, õppevisiidi jms) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist

8.3.5. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb

teisiti; 8.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh andmeid projektides osalenud isikute

kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete andmete

11 (12)

olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt osalejate kuludega seotud maksetaotluse esitamise ajaks.

8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest; 8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti

abikõlblikkuse perioodi algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks

tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud.

9.7. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande.

9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

9.9. Projektides, kus koolitused toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab

elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TAT muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

12 (12)

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks

teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud

erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub alates 01.01.2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht