Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

13.07.2023 nr 14-13.3/17-1

Ministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks perioodi 2021-2027 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i

meetme 2.3 toetuse andmise tingimuste käskkirja „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad: Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Seletuskirja lisa

Kristi Lillemägi 6125147

[email protected]

1

EELNÕU

Meetme 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ toetuse andmise tingimused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.06.2023–30.06.2029

Elluviija

Sotsiaalkindlustusamet

Partnerid

Tallinna Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Jõhvi Vallavalitsus

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnita tud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 2.3 „Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi (edaspidi AMIF) ning Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) poliitikaeesmärgiga „aidata kaasa

rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliit ika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgiga nr 1 „tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud, kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme uussisserändajate, sh kolmandates t

riikidest pärit isikute vastuvõtusüsteemi parendamiseks või selleks loodud võimaluste kasutamiseks. TATi tegevused on otseselt seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“

arenguvajadustega 1 „Rahvastik“, 3 „Ühiskond ja võimalused“, 8 „Julgeolek ja turvalisus “. Planeeritud projektidega parandatakse ning edendatakse rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi Eestis ning tõstetakse Eesti võimekust toetada suurenenud abivajadusega

ja ebasoodsas olukorras olevaid uussisserändajaid. Selle kaudu edendatakse riigi rahvusvahelist positsiooni ning teenuste vastavust EL õigusele ja rahvusvaheliste le

standarditele. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigik s pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projekti elluviija vastutab,

et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 (STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ saavutamisele. Vastavalt alaeesmärgile on Eesti kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika usaldusväärne, innovaatiline ja inimkeskne, toetades Eesti arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisuse. STAKis prognoositakse, et

rahvusvahelise kaitse taotlejate arv Eestis pigem kasvab, sh kasvab haavatavasse gruppi kuuluvate inimeste arv. Seega kasvab ka personaalse rahvusvahelise kaitse saanute

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond.

3

tugiisikuteenuse vajadus, et toetada kõrgendatud abivajadusega kaitse saajat ja tema pereliikmeid Eestis kohanemisel ja iseseisvumisel KOV tasandil.

1.1.4. TAT toetab ka Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) pädevusse kuuluvate erinevate

poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja

tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

1.1.5. TAT toetab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmise l

kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ ning alaeesmärki „Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil.

1.1.6. TAT toetatavad tegevused aitavad kaasa ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

üldeesmärgi saavutamisele: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut.

1.1.7. Riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkidest panustavad TAT tegevused eelkõige Eesti

ühiskonna sidususe suurendamisse.

1.1.8. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi vahendite

kasutamiseks.

1.1.9. Kasutatud lühendid:

IKT Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

KOV Kohaliku omavalitsuse üksus KuM Kultuuriministeerium RR Rahvastikuregister

RVK Rahvusvahelise kaitse saaja SiM Siseministeerium

SKA Sotsiaalkindlustusamet SoM Sotsiaalministeerium TO Teenuse osutaja

VRKS Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

VMS Välismaalaste seadus

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese

märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning iseseisvumise

toetamist. Eestis on tekkinud eelnevalt nii kohanemis- kui ka toimetulekuraskused järgmiste l

4

sihtgruppidel: 1) RVK kaitse saaja (sh ajutise kaitse saaja); 2) RVK kaitse saaja kolmanda riigi kodanikest pereliikmed VRKS ja VMS2 alusel;

TATi tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine sihtgruppidele läbi KOV-i. Teenusega toetatakse KOV haldusterritooriumile elama asunud eelpool nimetatud

sihtrühmi, et inimesed saaksid iseseisvalt osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimalus te põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud

põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamis t soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel

mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise ja soolõime tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse

kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja diskrimineerimise ennetamise tegevustega ning „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele keskkonnale, infole ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8524 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

TATi tegevuse eesmärgiks on tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamine punktis 2

kirjeldatud sihtgruppidele läbi KOV-i. Tugiisikuteenuse puhul on elukohajärgne kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) eelnevalt välja selgitanud inimese abivajaduse ning määranud talle vastava teenuse. Tugisikuteenus seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku

suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. TAT tegevusega aidatakse kaasa sihtrühmade kohanemisel kohaliku omavalitsuse üksuses ning toetatakse ning nõustatakse

kohalikku omavalistust vajaliku sotsiaalteenuse tagamisel. Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesel on VRKS § 75 lõikest 1 tulenevalt Eestis

viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu

Eesti alalisel elanikul.

Tingituna sihtgruppide päritolust, eluoskustest, erivajadustest ja/või läbielatust võib ta vajada tuge, mis toetaks tema iseseisva toimetulekuvõime saavutamist uues elukeskkonnas

2 Välismaalaste seadus 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses .

5

Eestis. Sihtgruppidel puudub sageli sotsiaalne võrgustik ning elu ülesehitamisega alustatakse nullist. Täiendavalt võib esineda väljakutseid vaimse tervisega tulenevalt päritoluriigis ja/või

rändeteekonnal kogetust.

SKA koordineerib tugiisikuteenuse tegevuse korraldust, toetab KOV-e teenuse tagamise l

sihtrühmadele ning aitab kaasa teenuse ühtlustamisele üle-eestiliselt. Toetatavate tegevuste kaudu on tagatud KOV üksusesse elama asuvatele isikutele paremad tugisüsteem id

maksimaalselt 12 kuud alates KOVi poolt abivajaduse hindamise ja juhtumiplaani koostamisest, mis on aluseks teenusele suunamisele. Pereliikmete puhul on KOVidel teenust võimalik laiendada 12 kuu jooksul pärast abivajaduse hindamist.

Projekti raames on tugiisikuteenuse korralduseks plaanitud järgmised lahendused, mille

kaudu on võimalik tagada üle-eestiline teenuse kättesaadavus, kuna sihtrühmad võivad asuda väga erinevates Eesti piirkondades:

1) Kohalikud omavalitsused, kuhu on elama asunud palju rahvusvahelise kaitse saajaid, ning kus KOV on näidanud valmisolekut teenust korraldada. Partneritena on

kaasatud Tallinna linn, Tartu linn, Rakvere linn, Jõhvi vald. Partner KOV-des on ette nähtud koordinaatori ja/või tugiisikute töökohtade töötasu katmine. Täpsem jaotus ja muud tingimused lepitakse kokku projekti partneritega koostöö kokkuleppes.

2) SKA hangitud teenuseosutaja, kes tagab tugiisikuteenuse nendes KOVi üksustes,

kes ei ole projekti partneriks. Inimese suunab teenusele KOV, kes tagab ka

juhtumikorralduse.

2.1.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on KOVis tagatud sihtrühmade vajadustest lähtuv täiendav tugi, mis toetab nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Projekti sihtrühmad on: 1) RVK kaitse saaja (sh ajutise kaitse saaja); 2) RVK kaitse saaja kolmanda riigi kodanikust pereliige VRKS ja VMS alusel.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029, sh toimuvad projekti

partneritega seotud tegevused perioodil 01.11.2023 – 31.12.2026. Projekti elluviija: SKA

Projekti partnerid: Tallinna linn, Rakvere linn, Tartu linn, Jõhvi vald.

Elluviija võib iga partneriga sõlmida kokkuleppe, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (nt projektijuhtimisega seotud tööjõukulu, partneri tööjõukulud jne.);

- teenuste pakkumiste kulud (koordinaatorid, tugiisikud, hankekorras valmisolekutasu jne);

- lähetustes, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuva te l koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiid i

korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e- toetuste keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne koolituse, seminari või konverents i toimumist;

6

- koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine); - pakutavatele teenustele, kommunikatsioonitegevustele ja teavitamisele, koolitustele ja

koolitusmaterjalidele ligipääsetavuse tagamise kulud. - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena tagatakse KOVi poolt teenuse vajaduse hindamise

järel RVK ja ajutise kaitse saanutele tugiisikuteenuse saamine. 4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide

näitajate algtase on 0.

5. Projekti eelarve

5.1. TAT eelarve on 1 100 000 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikus t

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering (EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude määr (%

otsestest kuludest)

Tugiisikuteenus rahvusvahe lise

kaitse saajatele

825 000 275 000 1 100 000 5%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud

tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse

ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühi

k

Sihttas

e 2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Tugiisikuteenus

rahvusvahelise

kaitse saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv

arv 140 490 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

projektist otsest kasu. Käesoleva

näitaja tähenduses on osaleja

kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse saaja, sh

ajutise kaitse saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo

ja vanusevahemike järgi (<18, 18–

60, >60).

7

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud

punktis 2 projektide all. 7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3

aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud.

Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. 8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil.

Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama TATi projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

8

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali

lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist. 9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse. 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse

saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate

saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese

vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile partneritega kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel.

9

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneritega kooskõlastatud põhjendatud taotluse

(edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja

annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise

taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks

teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2023. a.

Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 2.3

„Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele“ kinnitatavate toetuse andmise

tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse nii siseturvalisuse kui sotsiaalvaldkonna suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused

panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on ning erieesmärgi nr 1 „tugevdada ja

arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõde t“ täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijaks on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka SKA). Tegevusi toetatakse perioodil 01.05.2023-30.06.2029. TAT eelarve on 1 100 000 eurot, sh AMIF toetus 75% (825

000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (275 000 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ka SoM) ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi välisvahend ite

osakonna nõunik Kristi Lillemägi (tel 612 5147, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Siseministeer iumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega

nr V(2022)7201 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades AMIFi määruses toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala“; 2. punkt „Toetatav projekt ja eesmärgid“;

3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projekti eelarve“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TAT muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 2.

TAT vajalikkuse põhjendus

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sh toetada varjupaigasüsteeme taristu ja teenuste osutamise suutlikkuse

osas. TAT projekti toel tagatakse rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) saanud inimes te kohanemine, lõimumine ning sihtrühma iseseisvat toimetulekut Eestis.

Peamine riiklik strateegia, mis hõlmab rändega seonduvaid eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi

asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. STAKis on võetud arvesse asjaomaseid Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliit ika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist välismaalastele, kes pakuvad ühiskonna le

suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

TAT panustab „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ seatud eesmärki muuta Eesti järgmise l kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Ennekõike toetab TAT

arengukava alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, mille raames mõistavad ka rahvusvahelise kaitse saaja paremini Eesti identiteeti ning meie ühiskondlikke väärtusi. Neile

on loodud võrdseid võimalusi edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Samuti panustab TAT arengukava alaeesmärki „Nutikas rahvastiku arvestus“, mis tagab inimestele lihtsama asjaajamise KOV tasandil.

TAT toetab täiendavalt SoMi pädevusse kuuluvate erinevate poliitikavaldkondade eesmärkide

saavutamist, mille keskmes on inimene, tema heaolu ja tervis. Ennekõike toetab TAT Heaolu arengukava 2023-2030 alaeesmärki 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimes te heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus

osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõigus te kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist.

Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamisel peame silmas pidama ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike, sh kaitse saanute, toimetuleku ja

võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja parendada Eestisse tulnud inimes te juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteemi sellistele muutuste le

reageerivaks. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtuvõimekuse raames lähtutakse põhimõttest, et kaitse taotlejate seas võib olla haavatavaid ning kõrgendatud abivajadusega isikuid, kes vajavad individuaalset tuge. Antud toe vajaduse võib jätkuda ka peale kaitse

saamist.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ka SHS) § 5 lõikele 1 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku

omavalitsus korraldab ka abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Tugiisikuteenus (SHS § 23) on kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi ka KOV) korraldatav

sotsiaalteenus, mille eesmärk on erinevates olukordades isiku iseseisva toimetuleku toetamine ja õiguste teostamisel kõrvalabi pakkumine. Kui rahvusvahelise kaitse saanud isikule on määratud tugiisikuteenus, siis vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(edaspidi ka VRKS) § 75 (45) on tal kohustus seda kasutada. KOV-i juhtumikorralduslik töö käib läbi STAR-i ( Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister).

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) üks eesmärkidest on toetada KOVe sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel ning suurendada riigi korraldatud tuge KOVidele sotsiaalhoolekande

ülesannete täitmisel, ühtlustada ja parandada abimeetmete kvaliteeti ning aidata arendada tugevat esmatasandil toimivat täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi. TATi tegevuste üheks eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus rahvusvahelise kaitse saanutele on teenus planeeritud

viisil, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas pakutakse inimesele eluteekonda ja vajadusi arvestavaid lõimitud teenuseid, mis toetavad nende kohanemist Eesti ühiskonnas ning iseseisvat

toimetulekut. TAT tegevused loovad sünergia Ühtekuuluvuspoliitika strateegia rakenduskava

poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsete le, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas

teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervisho iu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. Abivajadusega rahvusvahelise kaitse

taotlejad ja saajad on ebasoodsas olukorras olevad sihtrühmad tulenevalt nende jaoks võimalikust uuest ja võõrast elukeskkonnast ning võimalikust traumast, mida on rändeteekonnal kogetud.

Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

elluviimist. Eri ühiskonnagruppide ühiskonna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on Heaolu

Arengukava 2016-2023 rakendamise perioodil kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane. Täiendavalt on kohalike omavalitsuste kaitse saanute

vastuvõtu võime erinev, sh on varasem võimekuse analüüs näidanud, et kaitse saanutele võib KOVide toetus olla pigem passiivne.1

SKA praktika on ka näidanud, et rahvusvahelise kaitse saajast sõltuvatel kolmandate riikide kodanikest pereliikmetel võib olla keerulisem jõuda vajaliku toeni, mistõttu on iseseisvumine

raskem . Kuna SHS kohaselt on tugiisikuteenus KOVi korraldatud teenus, siis on TATi raames ette

nähtud, et järk-järgult tõstetakse KOV teenuste võimekust toetada ka RVK sihtrühma , arvestades selle võimalikke eripärasid. Selleks nähakse TATi raames ette KOVide

võimestamist läbi nõustamise ning ühiste kohtumiste, arutelude ja kovisioonide kaudu. Partneritena on kaasatud KOVe, kellega piloteeritakse teenuse otse pakkumist ning selle integreeritust tavapärastesse KOV teenustesse.

TAT on otseses haakuvuses Vabariigi Valitsuse strateegia "Eesti 2035" kolme strateegilise

arenguvajadusega, mis puudutavad rahvastikku, ühiskonda ja võimalusi ning julgeolekut ja turvalisust. TATi planeeritavad tegevused toetavad sihtrühma iseseisvat toimetulekut ja kohanemist Eestis. Planeeritud tegevused tõstavad seotud asutuste valmisolekut kriisideks.

Punkt 2 „Toetatav projekt ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust teenuste

tagamise osas ning pakkuda sihtrühmale vajalikke tugiteenuseid. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10602 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed

põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute

erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmis te

Eesti 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele keskkonnale, teenustele, infole ja kommunikatsioonile.

1 Riigikontrolli aruanne Riigikogule „Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu rahvusvahelise kaitse

taotlejaid ja saanuid“, 18 jaanuar 2016; https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2019/02/rktr-2379-2-14-2136-

002-4.pdf 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

Euroopa Parlamendi (ELi) 2021. aasta määruses 2019/20883 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või

sotsiaalset eesmärki. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi

kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõudeid ja roheliste hangete põhimõtteid. Projekti elluviija või partner korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole

täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele: - kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus;

- reostuse vältimine ja kontroll; - bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/37 alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

Punktides 2.1 kirjeldatakse projekti tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks .

Projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija/partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti

abikõlblikkuse perioodi jooksul. Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

2.1 Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.06.2023–30.06.2029 SKA poolt. SKA soovib

kaasata projekti partneritena selleks perioodil 01.11.2023-31.12.2026 valmisolekut näidanud kohalike omavalitsuste üksused (Tallinna Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Rakvere

Linnavalitsus ja Jõhvi Vallavalitsus) ning hangib teenuseosutaja, kes on valmisoleku baasilt osutamas teenust teisest KOVides üle Eesti. Käesoleva eelnõu kooskõlastamise ajaks on oma kinnituse partnerina osaleda andnud Rakvere Linnavalitsus ja Jõhvi Vallavalitsus, teiste

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust

käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

planeeritud osalevate KOVidega käivad veel viimased arutelud. Kui KOVid otsustavad partneritena projektis mitte osaleda, siis teenuse tagamine tagatakse läbi hangitud teenuseosutaja. Juhul, kui planeeritud hange ebaõnnestub (pakkujate puudumine), siis tagab

teenuse SKA.

Projekti partneritena kaasatavate kohalike omavalitsuste valikul on lähtutud alljärgnevatest asjaoludest 5:

 Tallinna linn on uussisserändajatele, sh rahvusvahelise kaitse saanutele tõmbekeskuseks. Ukraina sõjapõgenike massilise sisserände tulemil on Tallinnas täiendavalt lisandunud ka ca 15 000 Ukraina sõjapõgenikku (e lisandus 3,4% Tallinna

rahvastikule).

 Tartu linn on uussisserändajatele, sh rahvusvahelise kaitse saanutele tõmbekeskuseks. Ukraina sõjapõgenike massilise sisserände tulemil on Tartusse täiendavalt lisandunud ka ca 2760 Ukraina sõjapõgenikku (e lisandus 2,9% Tartu rahvastikule).

 Rakvere linn tulenevalt oma lähedusest majutuskeskusele on rahvusvahelise kaitse saanutele tõmbekeskuseks. Täiendavalt on Ukraina sõjapõgenike massilise sisserände tulemil Rakverre täiendavalt lisandunud ka ca 600 Ukraina sõjapõgenikku (e lisandus

4,07% Rakvere rahvastikule).

 Jõhvi vald on võtnud vastu suurel hulgal Ukraina sõjapõgenikke. KOVi on lisandunud ca 600 UA sõjapõgenikku (e 5,4% rahvastikust). Projekti raames toetatakse KOVi ennekõike UA sõjapõgenike saabumise valguses, kuid ei ole välistatud ka teised TAT sihtrühmad.

Eelpool mainitud KOVe toetatakse teenuse osutamisel perioodil 2023-2026, sh sisaldab tugi

elemente, mis võimaldab KOVil planeerida teenuse osutamist olemasolevate ressursside raames. Tugiisikuteenus on otseses haakuvuses SKA poolt tagatava rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesandega ning võimaldab kaitse saamisel keskusest välja kolimise l

koheselt saada spetsialiseerunud teenust. Täiendavalt laieneb ka teenus kaitse saanule, kes on taotlemise ajal elanud väljaspool majutuskeskust. Seega on teenusel otsene seos Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) nõustamisteenuse ning kultuuriministeer iumi kohanemisprogrammiga. Täiendavalt omab ka seost kultuuriministeeriumi poolt väljatöötatud Euroopa Sotsiaalfondi TATiga „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“, mille eesmärk on võimestada KOVe uusisserändajate le teenuste osutamisel.

SKA üks eesmärkidest on toetada KOVe sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel ning suurendada riigi korraldatud tuge kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekande ülesanne te

täitmisel, ühtlustada ja parandada abimeetmete kvaliteeti ning aidata arendada tugevat esmatasandil toimivat täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi.

Projekti raames tagatakse sihtrühmadele suunatud RVK tugiisikuteenus, mis toetab inimest kohanemisel ja iseseisvat toimetulekut tema uues elukohas ja Eesti ühiskonnas.

Projekti partneritena kaasatavad KOVid pakuvad teenust läbi tugiisikuteenuse koordinaatori

ja/või tugiisiku. Toetuse korraldamisel lähtutakse KOVi eripäradest ning lõpliku korralduse otsustab iga KOV eraldi. Tugiisikuteenuse koordinaatori roll on inimese vajadusest lähtuva lt toe tagamine ning võrgustike loomine, mis soodustavad RVKde integreeritust KOVi

tavateenustesse. RVK tugiisik määratakse juhul, kui teenusele suunatud inimene vajab

5 Ukraina sõjapõgenike arv tugineb rahvastikuregistri elukoha registreeringu andmetele 15.05.23 seisuga.

igapäevaelu tegevuste õppimisel personaalset tuge ja juhendamist: elukoha otsimine ja registreerimine, suhtlus erinevate ametitega, juhendamine digiteenuste kasutamisel, vanemlike oskuste toetamine, meditsiinisüsteemi kasutamine jne.

Projekti tulemusena on KOVis tagatud sihtrühmade vajadustest lähtuv täiendav tugi, mis toetab

nende toimetulekut ja kohanemist uues elukeskkonnas. Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning

tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2029 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud tegevuste elluviija poolt esitatud sisendi alusel. Sisendi aluseks on RVK

tugiteenuse osutamine. Vaatamata sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas oluliselt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud

näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses.

TAT panustab järgmistesse AMIFi määruses toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 Toetatud osalejate arv, millest omakorda - Personaalset nõustamist saanud isikute arv;

Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord, välja arvatud

alaindikaatorite puhul, mille puhul saab sama isikut lugeda mitme alaindikaatori all. Kui isik lahkub ühest projektist ja alustab teises projektis, loetakse see uueks osalemiseks. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa;

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punkt 2.1 nimetatud projekti kogueelarve ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja ühendmääruses ei ole sätestatud teisiti.

TATis sätestatakse tegevuste abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt

ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti

heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi ülesanded ja selle

eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.

Täpne kaudne kulu iga tegevuse kohta on sätestatud TAT punktis 5 tabelis 5.1. Kaudsete kulude osakaal jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset

kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Vastavalt AMIFi määruse artikli 16 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui projekte rakendatakse koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis. Seetõttu

tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse §

27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte

saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kuue kuu jooksul elluviija poolt makseid ei tehta, siis null-reaga

maksetaotlust esitama ei pea.

Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse §10 lõike 1 punktides 2-6, 8-10 ja 13-16 ning §-s 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse

§-s 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse.

Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku

muudatust taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks. Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.

Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud

horisontaalsete põhimõtete edenemist. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-id peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, et välistada sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT i

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Punktis nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.06.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmis te Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele, toetab rahvusvahelise kaitse saanuid kohanemisel ning iseseisvumisel uues ühiskonnas. TAT raames elluviidav projekt on

suunatud varjupaigasüsteemi tõhustamisele ning oluliste tugiteenuste tagamisele. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise

nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Toetatud

osalejate arv“ ning „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress, sugu, vanus.

Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi,

perekonnanimi ja inimese allkiri.

V TAT kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele

TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja

punktis 4.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa AMIFi 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija on SKA ning partnerid KOVid, kelle TATi eesmärkidega seotud

põhiülesanded on toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☒jah ☐ei TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, suurendades Eesti elanikkonna turvatunnet,

ühtekuuluvust ning parendades suurema toevajadusega kaitse saanute toimetulekut igapäevases elukeskkonnas.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati AMIFi rakenduskva keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima - ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☐jah ☒ei TATi projekti elluviimisel puudub otsene mõju infoühiskonnale. Tegevuste raames kasutatakse juba olemasolevaid IT lahendusi (nt juhtumikorraldusliktöö STAR keskkonnas).

Riigivalitsemine ☐jah ☒ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad TAT tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☒jah ☐ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud SKA, tema teenusepakkujate ja KOVide võimekuse suurendamisele.

Võrdsed võimalused

Projekti elluviimisel peetakse silmas soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Toetataval tegevusel on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele.

TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires arvestatakse soolõimega, koolitustel ja teenuste pakkumisel arvestatakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega.

Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse inimõigustest ning IT-süsteemide kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga, mistõttu tagatakse ka puudega inimes te

võrdne kohtlemine. Erivajadusega inimestele tagatakse ligipääs teenustele, tegevuste le, koolitustele ja koolitusmaterjalidele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2023.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht