Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik konsultatsioon

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava

Versioon 1.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

2

1. Programmi strateegia: peamised väljakutsed ja poliitilised lahendused

Viide: Määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

väljakutseid, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või

strateegiatele. Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu

tegevuskavadega saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse

nende arendamist programmitöö perioodil.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke. Strateegia

annab eri valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ning seab eesmärke. „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse välja mitu arengukava erinevates poliitikavaldkondades, kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIF-i eesmärgid ja asjakohased meetmed põhinevad peamiselt

“Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030” (STAK). Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos “Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030” (Sidusa Eesti arengukava). AMIF-i

kavandamisel võetakse arvesse ka “Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035” ja “Heaolu arengukava 2016–2023”.

STAK-i kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist nendele välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas

avalike huvide, Euroopa Liidu (EL) õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukava pöörab tähelepanu

Eestis nii lühi- kui ka pikaajaliselt viibivatele sisserändajatele vajalikule toetamisele ning toetab sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset osalemist ühiskonnas ja

elukestvat õpet.

AMIF-i rakenduskava aastateks 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu perioodil 2014-

2020. Väljakutsed jäävad suures osas samaks, samuti võetakse arvesse häid praktikaid eelmise programmperioodi eesmärkide saavutamisel ja meetmete rakendamisel. Lisaks võetakse

rakenduskavas arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe tõstmise meetmeid, samuti lihtsustamise võimalusi halduskoormuse vähendamiseks ning tulemuslikkuse tagamiseks. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste

tagamist, erinevate kohanemise ja kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise tagasisaatmisega seotud tegevusi. AMIF-i rakenduskava eesmärkide

saavutamisse panustavad erinevad asutused. Abi pakutakse rahalise toetuse vormis. Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutus te,

kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Arvestades rände arenguid maailmas, on oluline, et Eesti oleks valmis üha arvukamateks rahvusvahelise kaitse

taotlusteks ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vajalike vastuvõtutingimuste tagamiseks, eelkõige haavatavate rühmade ning vastuvõtu- ja menetluslike erivajadustega isikute vajaduste katmiseks. Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks

kohanemiseks ning edasiseks lõimumiseks Eestis.

3

Eesti peab liikmesriikide vahelist solidaarsust väga oluliseks. Oluline on säilitada valmiso lek solidaarsusesse panustamiseks peamiselt ekspertide või tehniliste seadmete pakkumisega ELi

koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid, et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti

jätkuvalt teadlikkuse tõstmist inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest ja selle varajast tuvastamist, et vajadusel suunata need inimesed asjakohase abi ja teenuste juurde

kooskõlas ELi inimkaubanduse vastase võitluse strateegiaga aastateks 2021–2025.

Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised:

1. Tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust.

2. Tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja tugiteenuseid.

Eesmärkide täitmise tulemuseks on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase

arendatakse jätkusuutlikult, rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel on lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud on piisavad majutustingimused.

Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise, erinevate teenuste kavandamise ja rakendamise eest

Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Eesti on EL varjupaiga õigustiku oma riigisisestesse õigusaktidesse õigeaegselt üle võtnud. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ja praktikas tehtud muudatused tagavad täieliku vastavuse EL õigusega.

Integratsiooni valdkonnas seatakse eesmärgid Sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse

kodanikuühiskonda, Eesti globaalset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga (ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021–2027 võeti vastu 24. novembril 2020). ELi tegevuskava

hõlmab meetmeid kõigis lõimumise jaoks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka

rahvusvahelise kaitse saajate konkreetsete probleemide lahendamiseks. Üks Sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, mis

keskendub tõhusale kohanemis- ja lõimumispoliitikale. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse viimastel aastatel suurenenud – üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt töötamise,

õppimise või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest (peamiselt Lätist, Soomest, Saksamaalt) ja kolmandatest riikidest (peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Indiast,

Valgevenest). Märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%) kavatseb siduda oma tuleviku Eestiga (EIM 2020).

4

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis on viimastel aastatel stabiliseerunud, siis

võttes arvesse rände arenguid ja rahvusvahelisi konflikte maailmas, on oluline, et Eesti oleks valmis üha suurema hulga rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmiseks.

Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeer ium (enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliit ika

eest vastutas Kultuuriministeerium). Kohanemine ja lõimumine on omavahel seotud ning nende koos hoidmine tagab suurema sünergia poliitika kavandamisel ja rakendamisel.

Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Protsessi iseloomustab nende teadmiste ja oskuste

omandamine, mis aitavad iseseisvalt toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja

sotsiaalteenused, keelekursustele registreerumine jne), 2) riik (ühiskonna korraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning 3) kultuuriküsimused (põhiline arusaam vastuvõtva

ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonidest, baaskeeleõpe jne). Mitte kõigi välismaalas te eesmärk ei ole jäädavalt Eestisse elama asuda, omandada Eesti kodakondsus jne, vaid tööjõu

liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia elama pigem paariks aastaks ning seejärel liigutakse edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke lõimumisteenuseid.

Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna sotsiaalne sidusus erineva kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning

Eesti kodakondsuse saamist.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele võimalus kiiresti Eesti eluga kohaneda ja saada Eesti ühiskonna aktiivseks liikmeks. Samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt, kohaneda Eesti riigi ja ühiskonnaga ning

iseseisvalt igapäevaelu uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama saada. Täiendav eesmärk on aidata kaasa sidusa ühiskonna arengule Eestis, kus erineva keelelise ja kultuurilise taustaga inimesed

kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja sotsiaalsele arengule.

Oluline on toetada nende sisserändajate kohanemist, kes kavatsevad Eestisse jääda nii lühikeseks

(enamasti siia tööle tulevad inimesed) kui ka pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate sihtrühmadega. Selleks tuleb lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasata rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused,

ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused, valitsusvälised organisatsioonid).

AMIF-i raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid: • Kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas,

sealhulgas kodanikuühiskonnas.

• Tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliit ika

arendamisele.

• Kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud.

5

• Avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud.

Seetõttu on pidevalt vaja kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse tõstmist, koolitusi, koostööd,

teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, sh peamiselt uussisserändaja te ja rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide kodanike lõimumisprotsessis osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning

teadmisi.

Eestis vastutab lõimumis- sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ning kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab Sotsiaalministeerium (SoM) rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest ning eesti keele

poliitikat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike

tõhusal tagasisaatmisel on STAKis jätkuvalt väga oluline roll. Seetõttu keskendutakse rahastusperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasisele arendamisele.

Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu

kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on alustanud läbirääkimis i tagasivõtulepingu sõlmimiseks Kasahstani, Kõrgõzstani, Türkmenistani, Usbekistani ja Vietnamiga.

Tagaspöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on:

• Tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus.

• Edendada vabatahtlikku tagasipöördumist.

• Kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel.

Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (naasmisdirektiiv) üle oma õigusaktidesse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. a. Selleks, et saavutada täielik vastavus naasmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014. a

muudatused väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse.

Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumis t, tagasipöördumise ajal ning saabumisjärgses etapis, samuti tagada nende põhiõigused kogu tagasipöördumisprotsessi vältel. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi ebaseaduslikult Eestis

viibivate või viibinud välismaalaste andmebaasis. Eesmärk on võimaldada tagasipöördumismenetluse (sh kohtumenetluse) läbiviimist paberivabalt ja digitaalselt nii palju kui

võimalik. Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate

huvidega. Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata alaealisele asendushooldusteenust tema Eestis viibimise ajal ning kohalik omavalitsus on eestkosteks. Tagasipöördumismenetluse läbiviimise l

arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Seetõttu tuleb haavatavatele isikutele osutatava te teenuste (nt majutus, psühholoogiline või psühhiaatriline abi) pakkumist jätkata.

Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, EL-i teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Siseministeerium, Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet on

6

sõlminud tegevuskava koostööks kolmandate riikidega ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate

riikide kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel.

Võimalusel püütakse saavutada sünergiat ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega. AMIF on selgelt suunatud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) tegeleb samuti kolmandate riikide kodanike

ja ka ELi kodanikega, vältides kattumust AMIF-iga. Näiteks rahvusvahelise kaitse saajate keeleõpe jätkub AMIF-i raames. Lisaks on oluline, et ESF+ keskendub süsteemi arendamisele kohalike le

omavalitsustele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele. Samal ajal AMIF keskendub rohkem kultuurilisele kohanemisele ning eelkõige kogukonna aspektile, sh sellele, kuidas suurendada kaasamisvabadust, luua ühiselt laiaulatuslikke otsuseid ja määratleda meetmeid

sidusama ühiskonna saavutamiseks. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF ka saabumiseelsetele teenustele, nt migratsiooninõustamine.

Samuti on olemas sünergia Sisejulgeolekufondiga meetmete osas, mis on seotud sisserändajates t laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse, inimkaubanduse ohvrite kaitse, sisserändajate

ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja tõkestamisega. Meetmed, mis on seotud Eurodac-süsteemi arendamisega piirihalduse eesmärgil, on seotud piirihalduse ja

viisade rahastamisvahendiga (BMVI). AMIF on kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise toetamise peamine instrument. Välismõõtme

tegevuste rakendamist jätkatakse koostoimes naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm „Erasmus+“

toetab meetmeid haridussüsteemi parandamiseks ja selle kohandamiseks sisserändajate vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIF-ist toetatavaid tegevus i

vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Eesmärgiga ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste alusel ning selle

vastu võidelda, aitab programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas seoses kolmandate riikide kodanikega. Meetmed laste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks aitavad ühtlas i

kaasa sisserändajatest laste kaitsele. Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIF-ist või riigieelarves t meetmeid, mis tulenevad Schengeni hindamise soovitustest.

Eesti soovib kasutada ühissätete määruse § 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIF-i eraldisest BMVI-sse. Rahastusperioodidel 2007–2013 ja 2014–2020 on olnud varjupaiga- ja

tagasisaatmisvaldkonna fondid sihtrühma vähesuse tõttu alakasutuses. 2021–2027 perioodi AMIF- i rakenduskava arvestab kõikide potentsiaalsete abisaajate asjakohaste vajadustega, mis on kaardistatud riiklike strateegiate koostamise käigus. Praeguse olukorra ning ka tulevikutrend ide

prognoosi alusel eeldame, et sihtrühma kuuluvate inimeste arv võib küll tõusta, kuid jääb siiski madalaks. Teisalt on üks suurematest väljakutsetest ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis Euroopa

Liidu välispiiri väljaehitamine. Aastateks 2022-2025 on seatud eesmärk varustada maismaap iir tipptasemel valvetehnikaga ning kuna seiresüsteemide maksumus on väga kõrge, kasutatakse selleks lisaallikana AMIF-i ülekannet summas 1 112 731,85 eurot.

7

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

AMIF-i rakenduskava aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele, keskendudes järgmistele II lisas esitatud rakendusmeetmetele:

(a) tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide

ühetaoline kohaldamine;

(b) vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja

teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

STAK-i rändepoliitikaga seotud alaeesmärk seab kaks rahvusvahelise kaitse

poliitikaeesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega:

• tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlusprotsess;

• tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused,

tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale.

Eesti on saanud võrreldes teiste ELi liikmesriikidega kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samas on Eestis alates 2010. aastast esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arv veidi, kuid siiski

stabiilselt, suurenenud. 2001. aastal esitati Eestile 12, 2010. aastal 30, 2015. aastal juba 226 ja 2019. aastal 101 taotlust. 2020. aastal vähenes taotlejate arv COVID-19 mõju tõttu 46 inimeseni.

Seega on rahvusvahelise kaitse saajate arv kuni 2020. aastani veidi kasvanud ja nende päritoluriigid on erinevad. 2010. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse 17, 2015. aastal 78, 2016. aastal 154, 2019. aastal 50 ja 2020. aastal 26 rahvusvahelise kaitse taotlejale. 2019. aastal oli taotluste

heakskiitmise määr 48% ja 2020. aastal 53%.

Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada kas piiril (piiripunktis või migratsioonijäreleva lve ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Olemasolev infrastruktuur on kõrge kvaliteediga, kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Need teeninduspunktid on

ka esmased kohad rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmisel (registreerimisel ja esitamise l). Peale seda viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh

8

vestluse. Rahvusvahelise kaitse taotluste keskmine menetlusaeg oli 2018. aastal 60 päeva ning

2019. ja 2020. aastal 70 päeva. Vaatamata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusele on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks

sisserändeks. Seetõttu tuleb infrastruktuuri ja teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada. ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal asutuste

ülese koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks sellele kutsuti kokku rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja

ümberasustamise arenguid. Mõlemad koostöövormid on vastavalt vajadusele endiselt töös. Samuti korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse tõstmise kampaania ja arutelud kohalike omavalitsuste tasandil, kus selgitati ümberasustamise ja ümberpaigutamisega seotud

teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber kokku 213 rahvusvahelise kaitse saajat.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse majutuskeskuses. Keskuses on tagatud erinevad kohanemist toetavad tegevused ning vastavalt inimese vajadustele võib talle laieneda täiendav tugi.

Jätkuvalt on oluline tagada keskuses viibijatele vabaaja tegevused ning samuti pakkuda Eesti ühiskonnas iseiseisvat toimetulekut toetavaid meetmeid, sh võttes arvesse, et kuus kuud pärast

kaitse taotlemist on inimesel õigus siseneda tööturule. Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus, kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise

kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmete tõhus kohaldamine pole võimalik ja esineb vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Kinnipidamine toimub kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib rahvusvahelise kaitse menetluste eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada

järelevalvemeetmeid. Seda praktikat jätkatakse ka edaspidi. AMIF-i raames jätkatakse ja arendatakse erinevaid rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

suunatud teenuseid, mida osutavad nii riik kui valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe, vabaajategevused

jne). AMIF-i rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud

eesmärke.

Eesmärk 1: Tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine.

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt

menetlustingimusi ja keskendub tõhusale juurdepääsule rahvusvahelise kaitse menetlusele.

Meetmete indikatiivne loetelu: • olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine;

• koolitusprogrammide väljatöötamine ja pakkumine;

• tööprotsesside analüüsimine ja arendamine;

• õigusaktide ja praktikate väljatöötamine;

• kvaliteetse kirjaliku ja suulise tõlketeenuse säilitamine ja arendamine;

9

• päritoluriigi infoga seotud tegevused;

• uuringud, analüüsid jne;

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;

• valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamise ja ümberasustamise tegevusteks.

Eesmärk 2: Tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

ja saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale.

Eesti jaoks on jätkuvalt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas vastuvõtutingimuste direktiiviga.

Meetmete indikatiivne loetelu: • vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine;

• rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline

nõustamine, kohanemistegevused, vabaajategevused jne);

• võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenus;

• uuringud, analüüsid jne;

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik. (c) suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil,

sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute

kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis .

Kui nimetatud meetmeid võetakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole konkreetseid meetmeid ette nähtud.

(d) anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.

Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. Praegu on PPA-s viis varjupaigaküsimustega tegelevat ametnikku ja u 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EASO 20 ametikohast 13 erinevat profiili. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik reservametnikud on koolitatud,

et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osad ametnikud on koolitatud läbi viima sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal 1,5 kuuks (6 nädalat) EASO

varjupaiga tugimeeskondadesse 3–4 ametnikku. PPA on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust. Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus.

Tegevustoetus: Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata paremini kaasa AMIF-i rakenduskava eesmärkide saavutamisele. Tegevustoetuse kasutamine võimaldab säilitada

võimekusi, mis on liidu kui terviku jaoks olulised. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaigavaldkonna IT-süsteemide ja seadmete ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine tagab kvaliteetse ja kiire menetlusprotsessi ning

andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes vastutab varjupaigapoliitika ja

-menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

10

arenduskeskusele (SMIT), kes vastutab kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest

varjupaiga valdkonnas.

Finantsinstrumendid: Ei kohaldata.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

11

2.1.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1: Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 455 2065

SO1 O.1.1.1 millest omakorda õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280

SO1 O.1.1.2. millest omakorda nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust,

sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul

Absoluutarv 375 1785

SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898

SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv Absoluutarv 20 120

SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud/ remonditud

kohtade arv

Absoluutarv 23 130

12

Tabel 2: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnusk

ood [5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta

(d)

Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO1 R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikuks

Absoluutarv 81% Osakaal 2020 729 Absoluutarv Projektiaruanded

SO1 R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 52% Osakaal 2020 375 Absoluutarv Projektiaruanded

2.1.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Vastuvõtutingimused 001

2 369 591,25

SO1 Varjupaigamenetlus 002 4 423 509,00

SO1 Liidu acquis’

rakendamine

003

150 750,00

SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

13

2.2. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslike le

ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni

ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

AMIF-i rakenduskava aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele, keskendudes järgmistele fondi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele:

(a) Toetada selliste poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad

seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist, sealhulgas

perekondade taasühinemist ja tööõigusstandardite täitmise tagamist.

(b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks;

(d) Edendada lõimumismeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks

lõimumismeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette

kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende

aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või

kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja

rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.

Rahastamisperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keele- ja kultuuriliste lõimumis-, sh kohanemismeetmetega ning võtta kasutusele uued rände-eelsed ja saabumisjärgsed meetmed (nt

vaimse tervise teemad jm), et tagada esmane kohanemine Eestis ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette tööturule sisenemiseks. Tegevust rahastatakse AMIF-ist peamiselt kooskõlas STAK-iga ja Sidusa Eesti arengukavaga.

Tuginedes Eesti Integratsioonimonitooringu (EIM 2020), Eesti Inimarengu aruande (EIA

2016/2017), Statistikaameti jm uuringute andmetele on oluline keskenduda järgmiste le väljakutsetele:

Ränne Eestisse on eelmise programmiperioodi jooksul pidevalt suurenenud eelkõige tööjõupuuduse, tagasirände ja majanduskasvu tõttu, mis eeldab tõhusaid ja tulemuslikke lõimumis-

, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja välja töötada uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult väljakutsetele, mida sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus nõuavad. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu lõimumis-, sh

14

kohanemisteenuste tõhustamisele ja pakkumisele kliendikesksel ning eesmärgipärasel viisil,

teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele. Täiendavalt on oluline, et elanikkonnale tagatavad teenused oleksid

vastavalt elusündmusele ja/või abivajadusele kättesaadavad sisserändajatele, sõltumata nende taustast ning rändeliigist.

Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ning edu saavutamiseks on vaja toetada neid kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke ning

neid avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate riikide kodanikega ja pakuvad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis- ja kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust pakkuda sisserändajatele, sh

rahvusvahelise kaitse saanutele, tõhusalt lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine

toimub igal pool, kus sisserändajad elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand mängib olulist rolli uute tulijate vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on kodanikuühiskonna organisatsioonidel, haridusasutustel, tööandjatel ja

sotsiaalmajanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usulistel ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaa organisatsioonidel ning sisserändajatel endil keskne roll

tõhusa ja tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel. Jätkusuutliku ja eduka lõimumise saavutamiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda.

EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega igapäevaselt. Siiski puudub umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. EIM 2020 näitab, et teistest

rahvustest inimeste jaoks, kes on Eestis pikalt elanud, on ühiskonda lõimumiseks oluline omada ühist suhtluskeelt ja kontakte teiste Eesti elanikega. Positiivsed kontaktid eri rahvustest inimes te

vahel parandavad vastastikust mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad eri elanikkonnarühmade vahel sotsiaalset

väärtust. Probleemi lahendamisele aitab kaasa ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine.

Eesti keele oskus suurendab oluliselt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus, konkurentsivõimet tööturul, laiendab võimalusi elukestvas õppes osalemiseks ning toetab

edasiliikumist haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu

on väiksem kui eestlastel. EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et

sisserändajatel, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatel, välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem positsioon: neil on madalam tööhõive määr ja nad

alahindavad oma võimalusi tööturul. Teisest rahvusest püsielanike tööhõivemäära ja aktiivse osalemise parandamiseks on lisaks traditsioonilistele keelekursustele vaja täiendavaid meetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja platvormide ning kontaktide loomine erinevate elanikerühmade vahel.

Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa ka kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused kõigile sihtrühmadele ning ühine meediaruum.

15

Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel (vene,

ukraina, inglise või muu keel), seega vajab järjest rohkem haridusasutusi arv tuge, et toetada mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele

omandamine ning pakkuda võimalusi õpilaste emakeele ja kultuuriliste teadmiste arendamiseks. Võimalike meetmete loetelu vastavalt rakendusmeetmetele:

• teadlikkuse tõstmine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtva le ühiskonnale;

• vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike vaheliste kontaktide tõhustamine , kodanikuõppe- ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine jne;

• keeleõpe; • koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse

arendamine jne; • saabumiseelsed meetmed; • tugi- ja nõustamisteenused;

• kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine; • ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused;

• suulise ja kirjaliku tõlke teenused; • uuringud, analüüsid jne.

Võimalike meetmete loetelu ei ole ammendav. Igakülgselt tagatakse AMIF-i ja muude fondide (nt ESF+, välismõõde) koostoime. AMIF täiendab

peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+). Nii AMIF kui ESF+ toetavad sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid erinevate tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF eelkõige

esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse vastavalt kolmandate riikide kodanike vajadustele. ESF+ täiendab AMIF-it pikemaajaliste lõimumismeetmetega erinevates valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg,

sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne.

Tegevustoetus: Ei kohaldata Finantsinstrumendid: Ei kohaldata

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

16

2.2.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4: Väljundnäitajad

Tabel 5: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskoo d [5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029)

Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas

SO2 R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt

ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale

Absoluutarv 43% Osakaal 2019-2021 146 Absoluutarv Projektiaruanded

Erieesmärk Tunnuskood [5] Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.2. Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15

SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 538 1858

SO2 O.2.3.1 millest omakorda keelekursustel osalejate arv Absoluutarv 70 340

SO2 O.2.3.2 millest omakorda kohanemiskursustel osalejate arv Absoluutarv 48 168

SO2 O.2.3.3 millest omakorda professionaalset personaalset nõustamist saanud osalejate arv

Absoluutarv 490 1690

SO2 O.2.4 Teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest.

Absoluutarv 2 3

17

SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus

aitas nende integreerumisele kaasa

Absoluutarv 64% Osakaal 2019-2021 1382 Absoluutarv Projektiaruanded

2.2.3 Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI mä äruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine,

ühtsed kontaktpunktid

003 1 687 500,00

SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00

SO2 Integratsioonmeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud

koolitused

005 225 000,00

SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine,

arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga

006 1 950 000,00

SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

18

2.3. Erieesmärgi nimetus

Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat

tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset

taasintegreerumist kolmandates riikides

2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus

AMIF-i rakenduskava aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele, keskendudes järgmistele II lisas

esitatud rakendusmeetmetele: a) tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu,

menetluste ja teenustega;

b) toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja

liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse

arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid;

c) toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja

taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve ;

d) tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja

kestliku tagasipöördumisega.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus

tagasipöördumine on STAK-i perioodil 2021-2030 jätkuvalt väga oluline. Põhitähelepanu pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele, tagasisaatmisjärgsete le, saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega.

Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi

haavatavatele isikutele. AMIF-ist ning riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajate ga seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT-

süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud, tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne.

Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise l

arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldiseisvalt. Isiku kinnipidamise üle 48 tunni otsustab halduskohus.

Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb edasi arendada kooskõlas RECAMAS mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust (nt väljastada ühes haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega

seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta) ning vahetada andmeid ja teavet (nt suurendada koostalitlusvõimet SISi ja muude ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahendus te

vahel). Lisaks on eesmärk tõsta tagasisaatmisega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust.

Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetod i.

19

Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud

vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIF-ist.

Alates 2009. aastast on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rahastatud kas Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIF-ist. Olemasolevat programmi on vaja edasi arendada ja pakutavate teenuste valikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda tagasipöördujate le

asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eritoetust haavatavatele isikutele, abi reisi

ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi, majutust enne ja pärast tagasipöördumist jne. Tagasipöördumise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimeste l päritoluriigis taasintegreeruda. Vajadusel osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise ja

muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka teabe edastamine vabatahtliku tagasipöördumise kohta võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele.

2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208 sunniviisiliselt. Toetatud vabatahtlikus tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmis

(VARRE) osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks 2014. aastal oli 313 sunniviisilist, 174 vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil

tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on olnud keerulisem korraldada kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete karantiinimeetmete jms tõttu.

Pandeemia jätkumine võib mõjutada tagasisaatmistegevusi ka eelseisval programmiperioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud.

Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise

tegevusi rahastatakse osaliselt AMIF-ist, lisaks rahastatakse neid ka riigieelarvest ja Frontexist. Lisaks sunniviisilise tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamisele on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, sealhulgas piiratud rahalist abi esmaste kulude katmiseks pärast

tagasipöördumist ning eritoetust haavatavatele isikutele. Vajadusel osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi. Haavatavatele isikutele pakutakse täiendavat abi. AMIF-i meetmed

täiendavad riigieelarvest rahastatavaid. AMIF-i toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmavat sõltumatu vaatlemise süsteemi.

2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kus saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja rahvusvahelise kaitse taotlejat, eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vanaga

võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline kinnipidamistingimusi edasi arendada ja osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine, vaba aja tegevused), võttes arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni õigust iku

kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas.

Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIF-it (loetelu ei ole ammendav): tagasisaatmisoperatsioonide ettevalmistamine sh kolmandate riikide kodanike identifitseerimine, reisidokumentide hankimine, väljasaatmine (osaliselt), abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei

kuulu VARRE sihtrühma.

Sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud. 2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on Eestis kinni

20

peetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud Vene

Föderatsiooni ja Ukraina lähedus, mis on endiselt peamised Eestisse suunduvad lähte- või transiidiriigid. Enamik Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast pärit seadusliku viibimisaluse ta

rändajaid rikkus viisavabaduse nõudeid ja peeti kinni ebaseadusliku töötamise eest. Viimaste l aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast (Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arv.

Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood EL-i naaberriikide poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu veelgi suureneda. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide kodanike arv

kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutuvad tagasisaatmisprotsessid keerukamaks ja arvukamaks ning seega ka kulukamaks.

Eestis on ebaseadusliku rände peamised lähteriigid Ukraina, Venemaa, Moldova ja Gruusia. Kuna tagasivõtualane koostöö nende riikidega on suhteliselt hea, on tagasisaatmise määr üsna kõrge.

2019. aastal oli lahkumistettekirjutuse täitmise määr 96%, 2020. aastal langes see algselt COVID- 19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis 94%-le (2021. aasta oktoobri andmed). On tavaline, et teatud aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmine tõuseb aja möödudes .

Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks teeb Politsei- ja Piirivalveamet tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA

koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipärase id meetmeid ning ühiskontrolle Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga.

Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimuseks on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Tagasisaatmisprotsessi saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasoleva id

kontakte nii EL-i liikmesriikides kui ka kolmandates riikides.

Välisministeerium, siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet on kokku leppinud tagasivõtukoostöö tegevuskavas 2017–2020 kolmandate riikidega. Tegevuskava eesmärk on parandada kahepoolset koostööd nende riikidega, kust ebaseaduslikult saabuvad sisserändajad

tulevad Eestisse kõige tõenäolisemalt.

Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid praktikaid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute,

ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajadusel viiakse läbi uuringuid, et tagada tagasipöördumiuspoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIF-iga on riigieelarvest kaetud

Eesti ja Venemaa piirivalve esindajate vaheline koostöö kiirendatud korras tagasisaatmismenetluste läbiviimiseks ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega tagasivõtulepingute ja rakendusprotokollide rakendamise hõlbustamiseks.

Meetme indikatiivne loetelu:

• toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi jätkamine ja

arendamine;

• sunniviisilised tagasisaatmised;

• majutuse pakkumine haavatavatele isikutele;

• nõustamine (sealhulgas õigusalane), meditsiiniline ja psühholoogiline abi;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine;

21

• kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega;

• sunniviisilise tagasisaatmise sõltumatu vaatlemise süsteemi rakendamine;

• tagasivõtmise ja tagasisaatmise alase koostöö parandamine kolmandate riikide, EL-i

liikmesriikide ja -asutustega;

• IT-süsteemide arendamine;

• massilise sisserändega toimetuleku võimekuse tõstmine

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

Tegevustoetus: Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata paremini kaasa AMIF-i rakenduskava eesmärkide saavutamisele. Tegevustoetuse kasutamine võimaldab säilitada võimeid,

mis on liidu kui terviku jaoks üliolulised. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate

tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka andmevahetuse tagamine teiste asjakohaste IT-süsteemidega.

Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutaja Politsei- ja Piirivalveamet. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-

süsteemide hooldusega seotud rahalised vahended suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT), kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest.

Finantsinstrumendid: Ei kohaldata.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

22

2.3.2 Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7: Väljundnäitajad

Tabel 8: Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnusk ood [5]

Näitaja [255] Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaasta (d)

Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas

SO3 R.3.6 Vabatahtlikult

tagasipöördunute arv

Absoluutarv 890 Absoluutarv 2018-2020 560 Absoluutarv Projektiaruanded

SO3 R.3.7 Välja saadetud

tagasipöördujate arv

Absoluutarv 170 Absoluutarv 2018-2020 1190 Absoluutarv Projektiaruanded

Erieesmärk Tunnuskood [5]

Näitaja[255] Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475

SO3 O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas

ostetud või ajakohastatud IKT- süsteemide arv

Absoluutarv 2 3

SO3 O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv

Absoluutarv 190 665

23

2.3.3 Rakenduskavale eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFI määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9: Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumiskood Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1430080,20

SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745755,15

SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 996131,25

SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2316516,10

SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise

süsteem

007 332325,00

SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad

meetmed 009 607050,15

SO3 Tegevustoetus 010 232091,37

24

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised eraldised aastate kaupa

Tabel 10. Rahalised eraldised aastate kaupa

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

AMIF 1 586 887,91 2 354 208,79 3 513 624,14 3 501 674,22 3 573 870,75 3 649 526,47 2 962 112,90 21 141 905,18

3.2 Rahalised eraldised kokku

Tabel 11. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus (kogusumma või avalik sektor)

Liidu osalus (a)

Liikmesriig iosalus (b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku

e=(a)+(b)

kaasrahastami

smäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor (d)

Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 6 943 850,25 2 314 616,75 2 314 616,75 0,00 9 258 467,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

25

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

Erieesmärk 1

kokku

7 175 941,62 2 391 980,54 2 391 980,54 0,00 9 567 922,16

Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

26

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

Erieesmärk 2

kokku

6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00

Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

5 431 726,60 1 8105 75,53 1 8105 75,53 0,00 7 242 302,13 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

996 131,25 332043,75 332043,75 0,00 1 328 175,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

- - - - - -

Erieesmärk 3

kokku

6 659 949,22 2 219 983,07 2 219 983,07 0,00 8 879 932,29

Ühissätete määruse artikli 36

1 268 514,31 0,00 0,00 0,00 1 268 514,31 100

27

lõike 5 kohane tehniline abi

Ühissätete määruse artikli 37 kohane tehniline abi

- - - - -

Kogusumma 21 141 905,15 6 624 463,61 6 624 463,61 0,00 27 766 368,76

3.4 Ümberpaigutamised

Tabel 12. Eelarve jagatud täitmist korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja fond /

vahend

Ümberpaigutatav fond /

vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu

vusfond

EMKVF Kokku

AMIF - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Total - - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

28

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 13: Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad järelevalvemehhanis mid riigihangete turu jaoks

JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja

usaldusväärsete andmete kogumise riigihankemenetluste kohta, mis ületavad ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 tuleneva aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt järgmiste aspektide jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: võitnud

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Riigihangete register (https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii

29

pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna kohta pärast valituks osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta, kui sellist teavet pakuvad riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja -

analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

gihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/rii gihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).

5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

30

riigiasutustele

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine ja rakendamine

JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise tagamiseks

on olemas tõhusad mehhanismid, mis hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab fondidest

toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. aruandekord

seirekomisjonile

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

hartaga

mittevastavusega.

1. JAH

2. JAH

ÜRO, ühine põhidokument, mis on osa osalisriikide aruannetest – Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo uts/15/treatybodyexternal/Downlo ad.aspx?symbolno=HRI%2fCORE% 2fEST%2f2015&Lang=en)

EE2035 https://valitsus.ee/strateegia-eesti- 2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia

Eesti Vabariigi põhiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 15052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 26042013009)

Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 06072012022)

Õiguskantsler

https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

http://lasteombudsman.ee/et/welc ome

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism inimõiguste, sh EL põhiõiguste harta järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi harta sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse andmse tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse volinik,) on seirekomisjoni liikmed, kaasatud strateegiate ja õigusaktide koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetuse saajatele tugi ELi harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium nõustab soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas projektide kavandamis- , rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsler jne.).

Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist.

31

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

kohaldamine ja rakendamine kooskõlas nõukogu otsusega 2010/48/EÜ

JAH Puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tagamiseks on olemas

riiklik raamistik, mis hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja -

seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel.

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt.

1.JAH

2. JAH

„Heaolu arengukava 2016–2023“ (https://www.sm.ee/et/heaolu- arengukava-2016-2023).

Ligipääsetavuse nõukogu (https://www.sm.ee/et/ligipaaseta vuse-noukogu) Ligipääsetavuse rakkerühm https://www.riigikantselei.ee/ligip aasetavus Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 2788991?leiaKehtiv) Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 31052018055) Eluruumile esitatavad nõuded (https://www.riigiteataja.ee/akt/1 03072015034?leiaKehtiv) WCAG 2.0 rakendusjuhised https://www.mkm.ee/et/wcag-20- rakendusjuhised Sotsiaalkindlustuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_progr amm.pdf

Hoolekandeprogramm

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate

strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse

poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“.

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. N. „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“

koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning

põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti

Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve uuringu

kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste

uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset

sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi

konkreetseid uuringuid (Nt link).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi

Valitsus 2019 Ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“); koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist;

korraldades 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

aspektides nõu ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte.

2018. aastal jõustusid määrused: „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile

32

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_4_hoolekandeprogramm_20 20_2023.pdf

Soolise võrdõiguslikkuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/fi les/lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse _programm.pdf

esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve

teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI projektide

korral on arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse

korral laiendab SiM partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kutustakse EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige võib teha

seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku

seirekomisjoni kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku , kui peaks ilmnema juhtum, mille

puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 30.11.2021.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA AVALIKU KONSULTATSIOONI JA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

33

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 14: Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht [200]

e-post [200]

Korraldusasutus Siseministeerium Lauri Lugna [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo [email protected]

Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed

Rahandusministeerium

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

AMIF-i rakenduskava ettevalmistamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste väljakutsete kaardistamisel ja lahendamise le

väljapakkumisel kaasati kõiki asjaomaseid sidusrühmi. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ning planeerimine on allikaneutraa lne.

Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi rahastusperioodi 2021–2027 programmeerimine on toimunud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“ja „Siseturvalisuse arengukava“ ettevalmistamisega. Ülevaa te

strateegiate koostamisest leiab järgmistelt veebisaitidelt: https://valitsus.ee/strateegia-eest i- 2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-

kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse-arengukava-2020-2030. Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses toimusid

konsultatsioonid teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelus id kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisusnõukogud, muud

maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati “Siseturvalisuse arengukava (2020–2030)” ettevalmistamise l.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiidu ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamuse saamiseks. Strateegiates seatud eesmärkide saavutamise rahastamine otsustatakse iga-aastasel riigieelarve

arutelul, mis tagab sünergia riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste

asutuste ja partnerite esindajatest.

34

2018. aastal algas ka Sidusa Eesti arengukava koostamine. Arengukava koostamise eeltööna

valmistasid siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi eksperdid ette analüüse, et teha kindlaks valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades

mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumisi ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike organisatsioonide ja

kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad jne). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati arengukava avalikuks aruteluks ja Eesti

Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse saamiseks. Strateegiates seatud eesmärkide saavutamise rahastamine otsustatakse iga-aastastel riikliku eelarvestrateegia aruteludel, mis tagab sünergia riikide ja ELi vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist.

AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamise jälgimiseks on loodud ühine seirekomisjon, mis koosneb

samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avalikkuse teadlikkus ELi toetusest avatud ja

asjakohase teabevahetuse kaudu. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu

kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on

toetusmeetmetest vähem teadlik. Rakenduskava elluviimise läbipaistvuse tagamiseks on siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide

veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisu loomise põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis- , kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogiliste puuetega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat. RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik. Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad:

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatavatest projektidest. Netisaated on osa siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

35

3. Vähemalt neli loodud digitaalset meediasisu, sealhulgas visuaal, näiteks

illustratsioonid ja videomaterjalid. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks kasutatakse sotsiaalmeediakanaleid (nt

Facebook, Youtube), et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeedia kontodel.

36

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

02.12.2021 nr 14-13.1/71-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava perioodil 2021-2027 avalik

konsultatsioon

Esitame avalikule konsultatsioonile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)

rakenduskava eelnõu perioodiks 2021–2027.

Ootame Teie ettepanekuid 22. detsembrini 2021. a aadressile [email protected]. Rakenduskava on strateegiline raamistik, mis on aluseks AMIFi tegevuste planeerimisele ja

elluviimisele Eestis. Rakenduskavaga määratakse kindlaks põhimõtted vahendite kasutamiseks ning see on ühtlasi aluseks toetuse andmise tingimuste õigusaktide väljatöötamise le.

Rakenduskavas on toodud peamised rahastamisprioriteedid ning näitajad, millega mõõdetakse rahastu tulemuslikkust valdkondlike poliitikate rakendamisel.

AMIFi poliitikaeesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rändevoogude tõhusale haldamise le ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le, järgides täielikult liidu ja liikmesriik ide rahvusvahelisi kohustusi. AMIFi rakenduskava koosneb kolmest erieesmärgist: 1) tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, 2) tugevdada ja arendada

seaduslikku rännet ja edendada kolmandate riikide kodanike integratsiooni ning 3) aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, sh edendada tagasisaatmist ja toetada taasintegreerumist kolmandates riikides.

Rakenduskava sisaldab ülevaadet peamistest väljakutsetest AMIFiga seotud

poliitikavaldkondades, EL tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis hõlmavad AMIFi eesmärkide sihte ja suundi. Samuti on erieesmärgi kaupa kirjeldatud riigi olukord 2021. aastal, toodud Eesti prioriteedid, mida on kavas rahastada ning seatud tegevuste

väljund- ja tulemusmõõdikutele vahe- ja lõpptasemed (vastavalt 2024. ja 2029. aastaks).

Eestile on AMIFi rakendamiseks eraldatud 22 254 637 eurot. Kuna piirihalduse ja viisapoliit ika valdkonna arendusvajadused on suured ja spetsiifilised, kasutame EL ühissätete määruse nr 2021/1060 artikli 26 lõike 1 kohast võimalust ning tõstame 5% ehk 1 112 731,85 eurot AMIFist

piirihalduse ja viisapoliitika rahastusse. Kokku on AMIFi rakendamiseks aastatel 2022–2029 kasutada 21 141 905,15 eurot, millele lisatakse nõutud kaasfinantseering.

2 (2)

AMIFi rakenduskava põhineb eelkõige „Siseturvalisuse arengukaval 2020-2030“ (STAK), mille koostamisel said kõik asjaomased sidusrühmad võimaluse aidata kaasa Eesti praeguste ja võimalike tulevaste siseturvalisusega seotud väljakutsete kaardistamisele. STAKi koostamine

käis omakorda käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Lisaks tugineb AMIF rakenduskava „Sidusa Eesti arengukaval 2021-2030“, mille koostamisse

kaasati samuti kõik olulised valdkondlikud sidusrühmad. Avalikust konsultatsioonist ootame osa võtma nii organisatsioone kui ka kodanikke, et rääkida

kaasa, millega tuleks veel arvestada rakenduskava tasandil või millest peaks Siseministeer ium edasiste tegevuste planeerimisel lähtuma. Pärast avalikult konsultatsioonilt laekunud

ettepanekute analüüsimist, asjakohaste ettepanekute sisseviimist rakenduskavasse ning tagasiside andmist, edastab Siseministeerium rakenduskava eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kõigi eelduste kohaselt esitatakse rakenduskava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks 2022. aasta I

kvartalis, pärast mida on komisjonil selle menetlemiseks kuni kuus kuud. Seega palume silmas pidada, et tegemist on strateegiadokumendi eelnõuga, milles vajadusel tehakse muudatused nii

vastavalt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekutele, kui ka Euroopa Komisjoniga peetavatele läbirääkimistele. Juhime ka tähelepanu, et rakenduskava on koostatud kindla ülesehituse alusel, järgides mh Euroopa Liidu poolt seatud sisu ja vormi nõudeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisa: Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava perioodil 2021-2027 eelnõu

Kristi Lillemägi 6125147 [email protected]