Otsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Elmar Vaher

Politsei- ja Piirivalveamet

16.02.2021 nr 14-8.7/898-1

Sisejulgeolekufondi projekti ISFB-30

„Välispiiri valvamise tehnilised vahendid

maismaapiirile“ toetuse osaline tagasinõudmine

1. Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA või toetuse saaja) taotles toetust Sisejulgeolekufondist

ning 23. oktoobril 2018. a sõlmiti PPA ja Siseministeeriumi vahel toetusleping nr 14-8.7/561-1

projekti nr ISFB-30 „Välispiiri valvamise tehnilised vahendid maismaapiirile“ (edaspidi projekt)

rakendamiseks. Toetuslepingu sõlmimisega võttis PPA kohustuse järgida muuhulgas

toetuslepingu punktis 7.2.3 sätestatud nõuet lähtuda toetuse kasutamisel toetuslepingu lisas 4

toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest.

2018. a esimeses pooles viis PPA läbi avatud menetlusega riigihanke „Binoklite ostmine“

(viitenumber 196523), mille tulemusel sõlmiti 4. juulil 2018. a hanke osas III „Kaugusmõõtjaga

binokkel“ raamleping nr 1.11-9/1895-1 Tamrex Ohutuse OÜ-ga. Nimetatud raamlepingu alusel

sõlmisid PPA ja Tamrex Ohutuse OÜ 11. märtsil 2019. a hankelepingu nr 1.11-9/178-1

maksumusega 69 056,29 eurot (sh käibemaks). Sõlmitud hankelepingut muudeti 15. aprillil

2019. a ja lepingu uueks maksumuseks kujunes 69 043,80 eurot (sh käibemaks), mida rahastati

projektist.

2018. a teises pooles viis PPA läbi uue avatud menetlusega riigihanke „Binoklite ostmine“

(viitenumber 202024) nendele riigihanke osadele, mis jäid riigihankes nr 196523 katmata. Uue

riigihanke tulemusel sõlmiti 20. detsembril 2018. a hanke osas II „Kaugusmõõtjaga binokkel

(militaarstandard)“ raamleping nr 1.11-9/2300-1 OÜ-ga Baltic Armaments. Nimetatud

raamlepingu alusel sõlmisid PPA ja OÜ Baltic Armaments 1. aprillil 2019. a hankelepingu

nr 1.11-9/217-1 maksumusega 91 475,74 eurot (sh käibemaks), mida rahastati projektist.

Siseministeerium teostas järelevalvet eelnimetatud riigihangete läbiviimise üle projekti teise

vahearuande (esitati 06.10.2020) menetlemise raames.

Vastavalt sõlmitud toetuslepingu punktile 9.3 ning toetuslepingu lisana kinnitatud

abikõlblikkuse reeglite punktidele 1.6 ja 5.1 on PPA kohustatud kulude tegemisel muuhulgas

järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS).

2 (6)

RHS § 120 lõike 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping1 riigihanke alusdokumentides (edaspidi

RHAD) ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 30 lõike

1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingu

tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.

RHS § 30 lõike 3 kohaselt sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel

raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral

esialgset pakkumust täpsustada. RHS § 123 lõike 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud

hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei

muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused,

näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja

ühemõtteliselt ette nähtud.

Riigihanke nr 196523 hanketeate punkti II.2.4) kohaselt hõlmab hanke III osa endas

kaugusmõõtjaga binokleid. Hanke tulemusel sõlmitud raamlepingu nr 1.11-9/1895-1 lisaks on

vastavalt raamlepingu punktile 2.3 lepingu ühikuhinnad. Nimetatud lisas on lisaks raamlepingu

esemeks olevale kaugusmõõtjaga binokli mudelile ja selle lisatarvikutele toodud välja ka muud

binoklid ning teleskoobid koos lisatarvikutega. Sealjuures on selle konkreetse kaugusmõõtjaga

binokli mudeli, mis oli hankijale eduka pakkumuse väljaselgitamise aluseks, hind võrreldes

pakkumuse maksumuse vormil märgituga kõrgem. Raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepinguga soetas PPA ühe kaugusmõõtjaga binokli ja sellega seotud lisavarustust, kõik

ülejäänud soetatud tooted olid muud tüüpi binoklid ja teleskoobid koos lisavarustusega.

Sealjuures oli soetatud kaugusmõõtjaga binokli hind kõrgem riigihanke pakkumuse maksumuse

vormil märgitud hinnast.

Riigihanke nr 202024 hanketeate punkti II.2.4) kohaselt hõlmab hanke II osa endas

kaugusmõõtjaga binokleid, tehnilises kirjelduses on täpsustatud, et tegemist on

militaarstandardile vastavate kaugusmõõtjaga binoklitega. Hanke tulemusel sõlmitud

raamlepingu nr 1.11-9/ 2300-1 lisadeks on binoklite mudelid ja nende ühikuhinnad.

Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga soetas PPA militaarstandardile vastavaid

kaugusmõõtjaga binokleid ja nende lisatarvikuid, samuti selliseid binokleid, mida ei ole

raamlepingu lisades märgitud ja mis ei ole militaarstandardile vastavad kaugusmõõtjaga

binoklid. Sealjuures oli hankelepingus kahe raamlepingu lisas fikseeritud toote hind

raamlepingu lisas märgitud hinnast kallim.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole PPA raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimisel

järginud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija tagama

riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse

ärakasutamise, samuti on PPA rikkunud RHS § 30 lõigetes 1 ja 3 ning § 123 lõike 1 punktis 2

sätestatud tingimusi.

Järelevalve käigus toimus ajavahemikus 21.10-20.11.2020 Siseministeeriumi välisvahendite

osakonna nõuniku ja lepingu täitmisega seotud projektijuhi vahel elektrooniline kirjavahetus

(edaspidi kirjavahetus), milles projektijuht tõi välja, et kuna mõlema riigihanke RHAD kohaselt

pidi pakkujal olema ka tellimiskeskkond ja eestikeelne tootekataloog, esitasid pakkujad lisaks

pakkumuste hindamisel hinnatavat väärtust omanud binoklite mudelitele ka pakkumuse

esitamise hetkel kehtinud eestikeelsed tootekataloogid koos tellimiskeskkonna

veebiaadressidega, mis lisati koos hinnatavate binoklite ühikuhindadega raamlepingute lisaks.

Lisaks tõi ta välja, et raamlepingute regulatsioon ei näe ette pakkumusega esitatud

tootekataloogis esitatud hindade ja/või sortimendi fikseerimist terveks raamlepingu perioodiks,

1 Sh raamleping, sest RHS § 29 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui RHS-is

ei ole sätestatud teisiti.

3 (6)

mistõttu tellimuskirja alusel läbiviidud minikonkursi pakkumustes võib esineda erinevusi

soetatavate asjade hindade ja sortimendi osas. Projektijuht viitas, et hankija on lähtunud

hankelepingute sõlmimisel raamlepingu projektis sätestatud tingimustest, kuivõrd tegemist on

lahtistel tingimustega sõlmitud raamlepinguga ühe või mitme pakkujaga, milles on fikseeritud

maksimaalne eeldatav kogumaksumus. Hankija soov oli RHAD kohaselt sõlmida raamleping

kuni kolme pakkujaga. Vaatamata asjaolule, et igas riigihanke osas oli hankijast mitte sõltuvatel

asjaoludel võimalik sõlmida raamleping igas osas ainult ühe täitjaga, ei ole hankija muutnud

raamlepingu projektis sätestatud tingimusi ja on hankelepingute sõlmimisel lähtutud

raamlepingu regulatsioonist, viies enne iga hankelepingu sõlmimist läbi minikonkursi.

Siseministeeriumi hinnangul ei saa sellise käsitlusega nõustuda ning on seisukohal, et

raamlepingute täitmise käigus muudeti sõlmitud hankelepingutega raamlepingutes sätestatud

tingimusi nii raamlepingu esemeks olevate toodete kui mõnel juhul ka nende hinna osas.

Tegemist on oluliste muudatustega, sest toetuse saaja ei olnud kummagi riigihanke RHAD-s

sätestanud sõnaselgeid ja üksikasjalikke reegleid selliselt lepingu tingimuste, sh hinna

muutmiseks. Seega, kui PPA soovis, et riigihanke pakkumuses esitatud hinnad võivad

raamlepingu kehtivusajal muutuda, tulnuks see selgelt ja üheselt mõistetavalt RHAD-s ka ette

näha, et kõik turuosalised oleksid sellest riigihanke läbiviimise ajal teadlikud.

Lisaks eeltoodule ei ole Siseministeeriumi hinnangul RHS-iga kooskõlas olukord, kus hankija

ostab raamlepingu alt, mille eesmärk on kaugusmõõtjaga binoklite ja nende lisavarustuse

soetamine, muud tüüpi binokleid, seadmeid või nendega seotud lisavarustust (nt teleskoope vms

ja nende lisavarustust). Tooted, mis olid tehnilises kirjelduses kirjeldatud ja pakkuja poolt

pakkumuses pakutud (sh nende hinnad) olid aluseks hankemenetluse käigus pakkumuse edukaks

tunnistamisel. Kuigi pakkujatel pidi olema tellimiskeskkond ühes eestikeelse tootekataloogiga,

ei anna see hankijale iseenesestmõistetavat õigust laiendada lepingu ulatust. Riigihangete

erinevates osades oli võimalik pakkuda vastava hankeosa tehnilises kirjelduses märgitud

konkreetset tüüpi kaugusmõõtjaga binokleid.

Kuivõrd riigihangete tulemusel sõlmiti mõlemal juhul raamleping vaid ühe pakkujaga, juhib

Siseministeerium tähelepanu ka RHS § 30 lõikele 3, mille kohaselt võib ühe pakkujaga sõlmitud

raamlepingu alusel sõlmida hankelepingu raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Esialgset

pakkumust võib paluda vajaduse korral vaid täpsustada. Uut pakkumust hankelepingu sõlmimise

raames esitada ei saa, mida sisuliselt on nendel juhtudel tehtud.

Potentsiaalsetele pakkujatele võis olla hankemenetluses osalemisele heidutav mõju, sest ei saa

välistada, et olukorras, kus RHAD-s oleks olnud sätestatud selged ja üksikasjalikud reeglid

lepingu ulatuse muutmiseks ja riigihankes pakutud hinna tõstmiseks, oleks ettevõtjatel olnud

hankemenetluste vastu suurem huvi ja seeläbi oleks hangetes osalenud rohkem pakkujaid. Kuna

raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel kallutati hankelepingu tasakaalu lepingus

sätestamata viisil pakkuja kasuks, on tegemist raamlepingu tingimuste olulise muudatusega.

PPA ei ole ostude sooritamisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke2 läbipaistvuse,

kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Raamlepingus sätestatuga võrreldes teistsuguse hinnaga toodete ja raamlepingu skoobi väliste

muude toodete ostmine on vastuolus ka RHS § 30 lõigetega 1 ja 3 ning §-ga 123.

2 Riigihange hõlmab endas kogu tegevust, mille tulemusena tehakse mingi soetus, st sõlmitakse hankeleping asja

soetamiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks, samuti tegevust kontsessiooni või raamlepingu alusel, samuti

menetlust, kus hankelepingut ei sõlmita, milleks on ideekonkurss. (RHS-i seletuskiri lk 14).

4 (6)

Eeltoodust tulenevalt saatis Siseministeerium 16. detsembril 2020. a PPA-le kirja

nr 14-8.7/873-1 „Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, millega andis PPA-le kooskõlas

haldusmenetluse seaduse § 40 lõikega 1 võimaluse esitada tuvastatud rikkumiste kohta kirjalik

arvamus ja vastuväited.

PPA esitas 13. jaanuari 2021. a vastuskirjas nr 1.13-2.2/440-6 arvamuse ja vastuväited, mille

kohaselt taotleb PPA tagasimakse nõude summa vähendamist lähtuvalt asjaolust, et

Siseministeeriumi otsus on tehtud Rahandusministeeriumi tõlgenduste pinnalt, mis on hilisemad

raamlepingu sõlmimisest, ning asjaolust, et PPA ei ole enda hinnangul sõlminud lubamatut

muudatust RHS § 123 tähenduses ega rikkunud riigihanke üldpõhimõtteid tootekataloogist

toodete ostmisel.

Oma vastuses toob PPA välja varasemas menetlusetapis esitatud argumendid. Täiendavalt viitab

PPA asjaolule, et Rahandusministeeriumi seisukoht, mille kohaselt esialgu mitme pakkujaga

kavandatud lepingu sõlmimine ühe pakkujaga on keelatud, on antud ligikaudu kaks aastat

kõnealuste riigihangete läbiviimisest hiljem. Hoolsa hankijana ei olnud PPA-l võimalik

Rahandusministeeriumi nimetatud seisukoha avaldamise järgselt riigihangetes nr 196523 ja

202024 menetlust lõpetada ega lepinguid tühiseks tunnistada, kuna selleks ajahetkeks olid

mõlemad riigihanke menetlused lõppenud ning hankelepinguga soetatud asjad ka tarnitud.

Viidates Rahandusministeeriumi 2013. a raamlepinguid käsitlevale analüüsile, leiab PPA, et

Rahandusministeerium on enne 2019. aasta lõppu pidanud võimalikuks mitme pakkujaga

raamlepingu sõlmimise asemel sõlmida leping ka hankemenetlusse jäänud ühe pakkujaga. Need

vastuväited ei ole käesoleval juhul siiski asjakohased, kuivõrd Siseministeerium ei heidagi

PPA-le ette seda, et raamlepingud sõlmiti ühe pakkujaga, vaid seda, et PPA on teinud

raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimisel oste, mis ei ole lepingu ulatuses, sh on

raamlepingus fikseeritud hinnaga toodete puhul ostnud tooteid kokkulepitust kallima hinnaga.

Mainitud 2013. aasta Rahandusministeeriumi analüüsile viitamine ei ole samuti asjakohane,

kuivõrd analüüs baseerub eelmisel, s.o kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS-il, samas kui

riigihanked nr 196523 ja 202024 on läbi viidud kehtiva RHS-i alusel. Nimetatud kahes RHS-i

versioonis on raamlepingutega seotud sätetes olemuslikud erisused.

PPA on oma vastuskirjas seisukohal, et ei ole sõlminud lubamatut muudatust RHS-i § 123

tähenduses ega rikkunud riigihanke üldpõhimõtteid, kuna arvestades lepingute nr 1.11-9/1895-1

ja 1.11-9/2300-1 punkte 4.4 ja 4.8, ei lisanud PPA lepingusse selle sõlmimise järgselt tingimust,

mida ei olnud seatud esialgse menetluse ajal. PPA hinnangul oli muude toodete ostmise õigus

avaldatud RHAD hulka kuuluvas lepingu projektis ja seega nähtav kõigile esialgsest menetlusest

huvitatud isikutele, mistõttu ei muutunud lisas 1 fikseeritud toodetest erinevate tehniliste

näitajatega toodete ostmisel lepinguliste kohustuste vahekord täitja kasuks lepingus sätestamata

viisil. Õiguskirjanduse kohaselt võib muutmise klausel puudutada mistahes hankelepingu

tingimusi3 ehk sealhulgas ka lepingu eset (antud juhul teiste tootekataloogis nimetatud toodete

tellimine). Ühtlasi toob PPA välja, et RHS § 123 lg 1 p 2 ei seo muutmise õigust rahalise

väärtusega, mida on käsitletud ka õiguskirjanduses4. Siiski viitab PPA, et pooled ei asunud

lepingu eseme hinna üle läbi rääkima, vaid lähtusid hankelepingute sõlmimisel raamlepingutes

sätestatud regulatsioonist tootekataloogist toodete ostmisel.

2. Õiguslikud põhjendused

Siseministeeriumi hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid

ega anna alust tagasimakse nõude summa vähendamiseks.

3 M.A. Simovart. Riigihangete seadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura (2019), lk 824, p 18. 4 M.A. Simovart. Riigihangete seadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura (2019), lk 825, p 22.

5 (6)

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja

tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise

tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord) § 10 lõike 1 kohaselt

nõuab otsustaja toetuse tagasi osaliselt või täielikult, kui ilmneb, et toetust on kasutatud

mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

Toetuslepingu sõlmimisega võttis PPA kohustuse järgida muuhulgas toetuslepingu punktis 7.2.3

sätestatud nõuet lähtuda toetuse kasutamisel toetuslepingu lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse

reeglitest, mille kohaselt peab kulude tegemisel muuhulgas järgima RHS-i.

RHS-i § 120 lõike 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping RHAD-s ettenähtud tingimustel ja

vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 30 lõike 1 järgi lähtutakse raamlepingul

põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest ja RHS-i §-s 30 sätestatud

korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. RHS-i § 30 lõike 3 kohaselt sõlmitakse

hankeleping ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel raamlepingus sätestatud tingimuste

kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täpsustada.

RHS § 123 lõike 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist

olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta,

olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

Siseministeerium on jätkuvalt seisukohal ja leiab, et PPA ei ole raamlepingute alusel

hankelepingute sõlmimisel järginud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, mille kohaselt

peab hankija tagama hanke läbipaistvuse, kontrollitavuse, isikute võrdse kohtlemise ja

konkurentsi efektiivse ärakasutamise, samuti on PPA hankelepingute sõlmimisel rikkunud RHS

§ 30 lõigetes 1 ja 3 ning § 123 lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimusi.

Vaatamata asjaolule, et mitme pakkujaga raamlepingu asemel sõlmis PPA lepingu

hankemenetlusse jäänud ühe pakkujaga, ja PPA selgitustele, mille kohaselt oli eesmärgiks

sõlmida mõlemas riigihankes lahtistel tingimustel raamlepingud kuni kolme pakkujaga,

fikseerides lepingu maksimaalse eeldatava kogumaksumuse, mille ulatuses vajaduspõhiselt

tellimusi teha, ei saa Siseministeerium sellise seisukohaga nõustuda. RHAD-st nähtub küll

hankija soov sõlmida raamleping kuni kolme pakkujaga, kuid mitte see, et fikseeritud on vaid

eeldatav kogumaksumus, sest raamlepingute lisadena on fikseeritud lepingu ühikuhinnad. Kui

PPA soovis, et riigihankes pakutud hinnad võivad raamlepingu kehtivusajal kõrgemaks

muutuda, tulnuks see selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt ka RHAD-s ette näha.

Samuti ei saa nõustuda PPA seisukohaga, mille kohaselt ei lisanud PPA lepingusse selle

sõlmimise järgselt tingimust, mida ei olnud seatud esialgse menetluse ajal, sest muude toodete

ostmise õigus oli avaldatud RHAD hulka kuuluvas lepingu projektis ja seega nähtav kõigile

esialgsest menetlusest huvitatud isikutele. Siseministeeriumi hinnangul on RHAD sõnastatud

pakkumuse väliste ehk nn kataloogitoodete ostmist puudutavas osas väga pealiskaudselt,

sh kirjeldavad raamlepingu punktid pigem tellimise protsessi kui sellist ja nendest ei selgu

üheselt arusaadavalt raamlepingute lisades fikseeritud toodetest erinevate, mistahes toodete

ostmise õigust. Kuigi pakkujatel pidi olema koduleht või tellimiskeskkond ühes eestikeelse

tootekataloogiga, ei tähenda selle olemasolu nõue, et see annab hankijale õiguse osta mistahes

raamlepingu väliseid tooteid, eriti võttes arvesse asjaolu, et mõlema riigihanke erinevates

hankeosades oli võimalik pakkuda vaid tehnilistes kirjeldustes märgitud konkreetset tüüpi

kaugusmõõtjaga binokleid, mille hinnad fikseeriti raamlepingute lisades. Seetõttu jääb

Siseministeerium jätkuvalt seisukohale, et kõnealuste lepingute puhul ei saa osta raamlepingu

6 (6)

alt selliseid tooteid, mida antud hankeosa ei hõlmanud, mistõttu on raamlepingute alusel

sõlmitud hankelepingute kaudu muudetud raamlepingutes sätestatud olulisi tingimusi nii

hangitavate toodete kui mõnel juhul ka nende hinna osas.

Eeltoodust tulenevalt saab abikõlblikuks lugeda Tamrex Ohutuse OÜ-ga sõlmitud hankelepingu

nr 1.11-9/178-1 puhul riigihanke nr 196523 tehnilises kirjelduses märgitud kaugusmõõtjaga

binokli ja selle lisavarustuse soetamise maksumuse summas 2903,93 eurot (sh käibemaks) ning

OÜ-ga Baltic Armaments sõlmitud hankelepingu nr 1.11-9/217-1 puhul riigihanke nr 202024

tehnilises kirjelduses märgitud binoklid ja nende lisavarustuse soetamise maksumuse summas

71 422,70 eurot (sh käibemaks), arvestades riigihankele esitatud ja edukaks tunnistatud

pakkumuse maksumuse vormil toodud hindasid.

3. Otsus

Eeltoodust lähtudes ning tuginedes tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 10 lõikele 1,

tunnistatakse PPA projekti ISFB-30 „Välispiiri valvamise tehnilised vahendid maismaapiirile“

kuludest abikõlbmatuks osa hankelepingu nr 1.11-9/178-1 maksumusest (69 043,635- 2903,93=

66 139,70 eurot) ja osa hankelepingu nr 1.11-9/217-1 maksumusest (91 475,74 - 71 422,70=

20 053,04 eurot), kokku summas 86 192,74 eurot, millest Euroopa Liidu toetus moodustab

64 644,56 eurot (75%) ja riiklik kaasfinantseering 21 548,18 eurot (25%).

PPA peab abikõlbmatuks tunnistatud summa tagastama tagasinõudmise otsuse kehtima

hakkamisest arvates 90 kalendripäeva jooksul järgmiselt:

Panga nimi: AS SEB PANK

Saaja nimi: Rahandusministeerium

Konto number: EE891010220034796011

Viitenumber: 2800045849

Selgitus: ISFB-30

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 11 lõike 6 kohaselt väheneb projekti eelarve

tagasinõutava EL-i toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti

kehtiva eelarve proportsioonile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler

Kairit Mägi 6125145

[email protected]

5 Toetuse saajale esitati arve summas 69 043,63 eurot.