Käskkiri

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23

„Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga muudetakse TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi, täpsustatakse tegevusi ja

suurendatakse eelarvet, kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete

käskkirjade seletuskirjades nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav

rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected])

koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Sissejuhatavat osa on täiendatud strateegilise alusdokumendiga „Kindel sisejulgeolek

2025-2028“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/13, mis käsitleb

reisijaid käsitleva eelteabe kogumist ja edastamist terroriaktide ja raskete kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, täiendab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6811 sätestatud norme, seega kogutakse reisija

eelteabe andmeid BRIIS2 andmekogusse. Määrusega kehtestatakse selgemad ja täpsemad

eelteabe kogumise normid, lisaks luuakse andmete edastamiseks keskne andmeedastuspunkt

ehk ruuter, mille arendamise ja haldamise eest vastutab eu-LISA3. Tulevikus hakkavad

lennuettevõtted liikmesriikidele nii reisija eelteabe kui ka broneeringuinfo andmeid edastama

ruuteri kaudu. BRIIS andmekogu liidestamine ruuteriga planeeritakse vastavalt eu-LISA poolt

suvel 2025 aastal antud ajakavale.

Eeltoodust lähtuvalt täpsustatakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine SMITis4“ sisu,

pikendatakse projektide elluviimise aega 2029. a lõpuni ja suurendatakse kolme projekti

eelarvet.

Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks

paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalisuse

tagamisel.

Samuti tõstetakse projekti „BRIIS andmekogu jätkusuutlikkuse tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja jätkuarenduste teostamine PPAs“ väljundnäitaja „O.1.2 Ekspertide

kohtumiste/ õpikodade/ õppekülastuste arv“ sihttase 11-ni.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo

kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele

võtmiseks 2 BRIIS – broneeringuinfo andmekogu 3 Eu-LISA – Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise

Euroopa Liidu Amet 4 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Täiendatakse punkti 7.6.2. ja lisatakse abikõlblike kulude nimekirja töötubade läbiviimine, et

võimaldada rahastada lisaks seminaridele ka praktilisi töötubasid.

Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja

punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline

kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu,

sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

Kuna projektide elluviimise tähtaega pikendatakse maksimaalse võimaliku tähtajani

(31.12.2029), tuleb elluviijal lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast või tegevuste lõpetamisest, kui tegevused lõpetatakse enne

abikõlblikkuse tähtaega.

Muudetakse punktis 10.8. toodud kohustust anda elluviijale aruande puuduste kõrvaldamiseks

10 tööpäeva, kuna Siseministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatava aruande tähtaeg ei

võimalda nii pikka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks elluviijale anda.

Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vaikimisi.

KÄSKKIRI

23.12.2025 nr 1-3/91

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi

meetme 1.1 „Broneeringuinfo andmekogu

arendamine ja rakendamine“ toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1 "Broneeringuinfo andmekogu

arendamine ja rakendamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/23 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu arendamine ja rakendamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja tiitellehel olevat toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi

ja sõnastan selle järgmiselt:

„Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

2. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1

„Broneeringuinfo andmekogu (edaspidi BRIIS) arendamine ja rakendamine“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

3. Muudan käskkirja punkti 1.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja

toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim

paik elamiseks ja töötamiseks. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“

riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni

ning tagame julgeoleku ja turvalisuse“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“

2 (5)

näitajatesse: „hea valitsemise indeks“ ja "hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik",

millega mõõdetakse võrdsete võimaluste edenemist.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti

2035“ arenguvajadusi.

TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 programmi

„Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ tegevuse 1 „Põhiseadusliku korra tagamine“

peatükis 3.1.3 „Terrorismivastane võitlus“ arendusülesandesse 1.4 „Arendatud

on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste andmete laiemat

kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi (PNR) ning muid

rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh majutusteenuste kasutajate

register). Parendatud on infosüsteemide koostalitlusvõimet.“ TAT tegevused

aitavad suurendada suutlikkust tuvastada terrorismiga ja raske kuritegevusega

seotud riske.

Programmis „Siseturvalisus 2023–2026“ on meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ all

märgitud, et ohuks on iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud

terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse

siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda

või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud

massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise

tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste

taotluste menetluses biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt ja

Schengeni kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh BRIIS andmekogu)

tähtsad ka terrorismiohu maandamisel.

Programmis „Kindel sisejulgeolek 2025–2028“ on märgitud, et ohuks on

(internetis) iseradikaliseerunud isikud ning Euroopa riikidesse naasnud

terroristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. Konfliktipiirkondadesse

siirdunud välisvõitlejad on kasutanud Eestit transiitriigina teel konfliktipiirkonda

või tagasi Euroopasse. Valgevene rände hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud

massiline sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike inimeste sisenemise

tõkestamise ja piirikaitse vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste

taotluste menetluses oluline biomeetriliste andmete laialdasem kasutuselevõtt.

Euroopa Liidu sisepiiridel on oluline Schengeni kompensatsioonimeetmete

rakendamine (sh PNR ja API andmete töötlemine) ka terrorismiohu

maandamiseks.“.

4. Muudan käskkirja punkti 2.1.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

5. Muudan käskkirja punkti 2.2.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt aitab suurendada suutlikkust tuvastada terrorismi ja raske kuritegevusega

seotud riske. Projekti raames arendatakse ning tagatakse IKT võimekust, mille

kaudu tõhustatakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd ning

infovahetust.

3 (5)

Projektist kaetakse BRIIS andmekogu jooksvad hooldus- ja haldustööde kulud,

sh lennuettevõtete liidestamise kulud. Vajadusel kaetakse projektist eu-LISA

poolt loodava ruuteri liidestamise kulud või selle toetavad tegevused. BRIIS

andmekogu näol on tegemist IKT lahendusega, kuhu kogutakse ja kus

töödeldakse reisijate broneeringuandmeid, sh eelteabe andmeid. See võimaldab

õiguskaitseasutustel hinnata reisijate seoseid terrorismi ja muu raske

kuritegevusega. Projektiga teostatakse andmete ekspordi funktsionaalsuse

jätkuarendusi. Samuti luuakse BRIIS andmekogu uus funktsionaalsus, mis

võimaldab teatud lennuliine sisse ja välja lülitada. Antud funktsionaalsus on

vajalik, et täita Euroopa Kohtu otsusest nr C-817/19 tulenev PNR direktiivi

tõlgendus.

Projektist kaetakse SMITi töötajate tööjõukulud ja sisseostetud arendusteenuste

kulud.“.

6. Muudan käskkirja punkti 2.2.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.3. Projekti tulemus

Tagatud on BRIIS andmekogu nõuetekohane hooldus ja töökindlus. Andmed on

turvaliselt töödeldud vastavalt PNR direktiivis toodud nõuetele. Tagatud jooksev

lennuettevõtete liidestamine andmekoguga ja andmete ekspordi

funktsionaalsuse jätkuarendused.“.

7. Muudan käskkirja punkti 2.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.06.2023–31.12.2029“.

8. Muudan käskkirja punkti 2.3.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.01.2022–31.12.2029“.

9. Muudan käskkirja punkti 2.4.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.03.2023–31.12.2029“.

10. Muudan käskkirja punktis 4.1 toodud esimest väljundnäitajat järgmiselt:

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

BRIIS

andmekogu jätkusuutl

ikkuse

tagamine, infovaheta

mise võimekuse

parandamine ja

jätkuarenduste

teostamine PPAs

O.1.2 Ekspertide

kohtumiste/

õpikodade/

õppekülastuste

arv

arv 2 11 Koosolekud/ seminarid/

õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et

jagada teadmisi ja häid

tavasid. See hõlmab projekti

raames läbiviidavaid riiklikke

ja rahvusvahelisi tegevusi.

11. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt:

4 (5)

Projekt ISF toetus (75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

PPAs

647 314 215 771

863 085

7%

BRIIS

andmekogu jätkusuutlikkuse

tagamine, infovahetamise

võimekuse parandamine ja

jätkuarenduste teostamine

SMITis

1 987 364 662 455

2 649 818

0%

Tegevustoetus –

broneeringuinfo üksuse

ametnike personalikulud

(2022-2029)

1 236 827 412 276

1 649 102

0%

Tegevustoetus – BRIIS

andmekogu

ülalpidamiskulud

256 650 85 550 342 200

0%

KOKKU 5 504 205

12. Muudan käskkirja punkti 7.6.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6.2. koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, infopäevade korraldamise

kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja

reisikulud), ruumide ja tehnika rent, toitlustus);“.

13. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10

ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

14. Muudan käskkirja punkti 10.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates

tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused

lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30

päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

15. Muudan käskkirja punkti 10.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

16. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

5 (5)

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Seletuskiri