Käskkiri

KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/27

Sisejulgeolekufondi meetme 3.3

"Kuritegevuse ennetamine ja koolituste

kaudu siseturvalisuse valdkonna

suutlikkuse suurendamine" toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.08.2029

Elluviijad

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Justiitsministeerium

Sisekaitseakadeemia

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium

2 (18)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Kuritegevuse

ennetamine ja koolituste kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust

ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli

3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu

võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- koolitus; - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse

suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed;

- uuringud, katseprojektid, riskide hindamine.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega,

aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Selleks koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtute ja prokuratuur i)

töötajaid. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. Samuti on TATi tegevustel seos „Eesti 2035“

sihiga nr 4 „inimene, ühiskond ja elukeskkond“, kuna suureneb inimeste teadlikkus küberruumise valitsevatest ohtudest, sh veebis levivatest ohtudest lastele, kasvab oskus

märgata ning ennetada väärkohtlemist küberruumis. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Ennetav ja turvalise elukeskkonna kujundamise“ ning „Kiire ja asjatundlik abi“ täitmisse.

TATi tegevused on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (18)

kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbra lik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.“.

TAT toetatavad tegevused on seotud dokumendi „Kriminaalpoliitika põhialused aastani

2030“ punktiga 4, mille kohaselt keskendub kriminaaljustiitssüsteem ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele: ennetatakse korruptsiooni-, majandus- (sealhulgas rahapesu), narko-, tehnoloogia- ja keskkonnakuritegevust, inimkaubandust

ning vägivalda. Samuti on tegevused seotud justiitsministri ja siseministri poolt 2021. aastal kokku lepitud kuritegevusvastaste prioriteetidega, mille kohaselt tagatakse politseis

ja prokuratuuris organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Lisaks on Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aastal heaks kiidetud „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, milles on sätestatud, et viiakse

läbi korruptsiooniuuring kolmes sihtrühmas. Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Vägivalla ennetuse kokkuleppe 2021-2025“ alaeesmärgi 7 kohaselt on inimkaubanduse

valdkonna prioriteediks teadlikkuse tõstmine ning noorte koolitamine, samuti noorte kaasamine ennetustöösse ja lisaks suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadmisi tööõigusest.

TAT toetatavad tegevused on seotud Päästeameti strateegiadokumend iga

„Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu. Selle eesmärgi täitmiseks on fookuses demineerimiskoolitused.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

Meetmest toetatakse projekte, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad

põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste strateegia „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse

tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (18)

Õiguskaitseametnike koolitused arvestavad Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud

peamistele võimelünkadele.

TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Raske peitkuritegevuse ennetamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekt koosneb kahest alategevusest: korruptsiooniennetus ja inimkaubanduse ennetamine.

2.1.1.1. Korruptsiooniennetus

Alaprojekti raames keskendutakse järgmistele tegevustele: kolme sihtrühma

korruptsiooniuuringu läbiviimisele ning õiguskaitse spetsialistide koolitamise le (õppereisidele) ning rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele ning arendamisele.

Korruptsiooniuuring viiakse läbi kolmes sihtrühmas, et hinnata inimeste korruptsioonialaseid teadmisi ning korruptsioonialaste (ennekõike teadlikkuse kasvatamisele suunatud) tegevuste mõju. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aastal heaks

korruptsioonivastase tegevuskava, mille eesmärkideks on korruptsiooni teadlikkuse edendamine, otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine ning uurimisvõimekuse

arendamine. Õiguskaitse teadlikkuse kasvatamine ning koostöövõrgustike loomine. Korruptsiooni ja inimkaubanduse uurimisel, mis on seotud ka organiseer itud

kuritegevusega, on äärmiselt oluline rahvusvaheline koostöö ning spetsialis t ide (politseinikud, prokurörid jt) teadmised. Seetõttu seatakse projekti eesmärgiks tõsta

selliste süütegude uurimisega ja analüüsimisega tegelevate spetsialistide teadmisi. Selleks viiakse läbi koolitusi ja õppereise ning laiendatakse rahvusvahe lis i koostöövõrgustikke. Eeltoodu lihtsustab edaspidi õigusabipalvete alast koostööd

keeruliste kuritegude korral nagu rahvusvahelised altkäemaksud, inimkaubandus jne. Raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks on vajalik viia läbi ka

pikemaajalisi koolitusi välisriikides, kuna paljudes välisriikides (ennekõike nt Ameerika Ühendriikides) on raske peitkuritegevuse avastamisel oluliselt rohkem kogemusi. Õppevisiite korraldatakse õiguskaitse valdkonna spetsialistidele raske

peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, et tõhustada eriliigiliste organiseer itud kuritegude menetlemisel omavahelist koostööd nii siseriiklikult kui välisriikidega,

kellega sellealaseid menetlusi läbi viiakse. Õppevisiitidel osalevad organiseer itud kuritegude menetlejad prokuratuurist ja politseist. Nende kogemuste põhjalt on võimalik ka Eesti uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu teenistujatel omandada olulis i

teadmisi ning valmistuda võimalikeks juhtumiteks. Ühtlasi kavandatakse projekti käigus õppevisiit välisriiki (nt Suurbritannia ja Põhja-

Iirimaa Ühendkuningriiki) korruptsioonivastase ja kuritegeliku tulu uurimisega seotud valdkonna ametnikele, et õppida korruptsioonikuritegude menetlemise, kuritege liku vara ülesleidmise ja varade arestimise kohta. Kogemuste vahetamine ja uued

teadmised aitavad otseselt kaasa Eesti praktika muutmisele ning kuritegeliku vara tõhusamale tuvastamisele ning arestimisele. Õppevisiidist võtavad osa mh Politsei- ja

Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Riigiprokuratuuri, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikud. Ministeeriumide esindajate osalemine on vajalik, et teha teadlikumaid valikuid võimalike regulatiivsete

muudatuste tegemisel ning strateegilisel planeerimisel. Õppevisiidi maksumus on kuni 35 000 eurot ning selle korraldab projekti partner Politsei- ja Piirivalveamet.

5 (18)

2.1.1.2. Inimkaubanduse ennetamine Inimkaubanduse ennetamine on võimalik noorte teadlikuma hoiaku ja käitumise kaudu. Projekti käigus koolitatakse kuni kolmandik gümnaasiumiealistest Eesti

noortest märkama inimkaubanduse ohte ja neis olukordades abi otsima, samuti koolitatakse koolitajaid õpilaste koolitamiseks inimkaubanduse teemadel. Lisaks

noorte koolitamisele tõstetakse ka õiguskaitse jm asutuste teenistujate pädevust inimkaubanduse juhtumite uurimisel. Selleks viiakse läbi regulaarseid ühiskoolitus i selliselt, et kaetud on terve menetlusahel (politsei, prokuratuur) ja kaasatud on lisaks

tööinspektorid ja ohvriabi töötajad. Inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse põhjuste paremaks mõistmiseks arvestatakse koolitustel ka soolise ebavõrdsuse

teemaga. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike koolitamiseks ning Eesti siseselt

ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare. Lisaks viiakse läbi tööalastest õigustest teadlikkuse tõstmise alaseid ennetustegevus i

(kampaaniad, sotsiaalmeedia jm) Eestisse tulevatele välistöötajatele, kuna Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusametisse on jõudnud avaldusi töökeskkonnas toimunud juhtumitest, mis viitavad mh inimkaubanduse võimalikkuse le.

Ennetustegevuste tulemusel oskavad inimesed võimalikke inimkaubanduse märke märgata ja neist teavitada

Viimasena kavandatakse koostöökohtumisi/seminare kolmandate riikidega, kelle kodanikega seoses on Eestis märgatud ekspluateerimist tööturul.

2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on koostatud korruptsiooniuuring, õiguskaitse

spetsialistid on korruptsiooni ja inimkaubanduse teemadel koolitatud ning arendatud on rahvusvahelist koostööd. Samuti on tõusnud spetsialistide, gümnaasiumiealiste noorte ning välistöötajate teadlikkus inimkaubandusest.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Kohtuteenistujad, prokurörid, politseinikud, uurijad, analüütikud, tööinspektor id, maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajad, gümnaasiumiealised noored, omavalitsus te ja riigiasutuste avaliku sektori töötajad, volikogude liikmed ja riigikogu liikmed.

Laiemalt Eestisse tööle asunud välistöötajad.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.10.2022 – 31.08.2029

2.1.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium Projekti partnerid: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet

Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.2. Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames koolitatakse õiguskaitseasutuste (kohtud ja prokuratuur) töötajaid . Selleks tehakse projekti raames järgmisi tegevusi:

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), tehisintellekti ning digitõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse väljatöötamine ning vajaduspõhine

uuendamine ja rakendamine kogu projektiperioodi vältel;

6 (18)

- Iga-aastaste koolituste läbiviimine terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamise või rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlevatel aktuaalteemadel.

Lisaks korraldatakse õppevisiite ning osaletakse väliskoolitustel, tõhustamaks õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd ja teabevahetust ning edendamaks parimate

praktikate vahetust võitluses raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevusega. Korraldatakse ka õpikodasid, mis võivad sisaldada ka väliskoolitajate ja -ekspertide visiite Eestisse õiguskaitsespetsialistide ja -ametnike

koolitamiseks ning Eesti siseselt ametkondade või ametiasutuste vahelisi ühisseminare .

Õiguskaitseasutuste töötajaid on vaja koolitada, sest IKT rakenduste kasutamise tõus tänapäeva ühiskonnas on esitamas uusi väljakutseid. Muutunud suhtlus- ja ettevõtluskeskkonna tõttu on kasvamas arvutisüsteemide vahendusel toimepandava te süütegude arv, mille lahendamine eeldab nii õigus- kui ka tehnoloogia valdkonna

teadmisi. Digiühiskonna kiire areng on muutmas raske- ja organiseeritud kuritegevuse toimepanemise viise ning virtuaalkeskkondade kaudu levitatakse äärmuslikke ideid.

Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tuleb tagada piisavad baasteadmised IKTst ning IKTd hõlmavast kriminaalsest tegevusest koos piisavate õigusalaste teadmistega, et edukalt lahendada arvutisüsteemide vahendusel toime pandud süütegusid.

Täiendavalt on oodata tehisintellekti laialdasemat kasutuselevõttu Eesti avalikus sektoris. Selleks, et tagada nii ühiskonna usaldus uudsete IKT lahenduste kasutamise l ning ühtlasi edendada tehisintellekti laialdasemat kasutamist, sh kohtusüsteemis ning

maandada tehisintellekti rakendamisega kaasnevaid võimalikke riske (sh põhiõigus te algoritmiline diskrimineerimine), tuleb Eesti õiguskaitseasutuste töötajatele tagada

piisavad teadmised tehisintellekti rakenduste toimimisest ja kasutusviisidest.

Lisaks tingivad IKT-alase koolitusvajaduse ka muutused kohtusüsteemis, kuna aina rohkem kogutakse ja kasutatakse kohtumenetluses digitaalseid tõendeid.

Kokkuvõttes on vajalik kohtute ja prokuratuuri töötajaid järjepidevalt koolitada, et kindlustada Eesti õiguskaitseasutuste püsiv võimekus radikaliseerumise, raske ja

organiseeritud kuritegevuse (sh rahapesu) ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks. Koolitused aitavad kaasa digitaalse ühiskonna küberturvalisuse ning riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eesmärkide saavutamisele.

Kõiki projekti tegevusi (sh korraldavad õppevisiite ja koolitusi) viivad ellu projekti partnerid Riigiprokuratuur ja Riigikohus.

2.2.2. Projekti sihtrühm IKT, tehisintellekti ning digitaalsete tõendite ja arvutikuritegevuse alase e-kursuse sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad, kelleks on: kohtunikud, kohtunikuab id,

kohtujuristid, Riigikohtu nõunikud, prokurörid ja konsultandid. Terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist ning rasket ja organiseeritud kuritegevus t

käsitlevate koolituste sihtgrupiks on kohtute ja prokuratuuri töötajad. Õppevisiitide ja väliskoolituste sihtrühmaks on terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist ning rasket ja organiseeritud kuritegevust, sh inimkaubandusega seotud

kohtute ja prokuratuuri töötajad ning teised organiseeritud kuritegevuse ning inimkaubanduse tõkestamisega seotud spetsialistid (nt politseinikud, tööinspektor id,

maksu- ja tolliametnikud, ohvriabitöötajd).

2.2.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena paranevad Eesti õiguskaitseasutuste töötajate kutseoskused ja teadmised järgnevates valdkondades:

7 (18)

- IKT ja arvutikuritegevus. Õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad tehnoloogiaalased teadmised arvutisüsteemide vahendusel toimepandavate süütegude edukaks

lahendamiseks. Neil on piisavad teadmised IKT põhielementidest ning arvutivõrkude ja -taristute ülesehitusest; nad mõistavad IKTd hõlmavate kuritegude spetsiifika t;

tunnevad krüptovaluutade väärkasutamise viise õigusrikkumiste toimepanemisel koos võimalustega krüptovaluutade tuvastamiseks, jälitamiseks ning konfiskeerimiseks.

- Digitõendid. Õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku, sh rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks; mõistavad digitaalsete tõendite erinevust muudest tõenditest; oskavad digitaalse id

tõendeid süüteomenetluses koguda, analüüsida ning kasutada.

- Tehisintellekt. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on ülevaade tehisintellek t i rakenduste olemusest, toimimisest ning nende loomisprotsessist koos potentsiaalse te ohukohtadega. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad avalikus sektoris

kasutatavaid tehisintellekti rakendusi ning krattide kasutamist reguleerivat riigisisest ja üle-Euroopalist õigusraamistikku.

- Raske ja organiseeritud kuritegevus ning terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamine. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised antud süütegude edukaks

lahendamiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajad tunnevad organiseeritud kuritegevuse asjakohast materiaal- ning menetlusõiguslikku raamistikku rahvusvahelise koostöö edukaks läbiviimiseks. Eesti õiguskaitseasutuste töötajatel on piisavad teadmised

ennetamaks ja võitlemaks radikaliseerumise ning terrorismiga.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2027

2.2.5. Projekti elluviija: Justiitsministeerium

Projekti partnerid: Riigiprokuratuur, Riigikohus

Elluviija sõlmib partneritega lepingud, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.

2.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Projekti raames plaanitakse ellu viia järgmised tegevused:

- Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks teadusuuringu tegemine, mis hõlmab nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt tehtud uuringute kaardistamist; laste seas populaarsemate veebirakenduste kasutamist; laste ning lastevanemate kasutajateekonda; lastevanemate teadlikkust erinevatest laste poolt kasutatavatest

rakendustest.

- Luuakse hariduslik veebirakendus, mille raames tõstetakse laste teadlikkust ja oskusi, kuidas käituda küberruumis, vältimaks seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemist. Eesmärk on tõsta noorte teadlikkust, et veebis ei saa kunagi kindel

olla, kellega suheldakse.

8 (18)

- Materjalide loomine. Kohandatakse vanu ja luuakse uusi materjale laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise teemal nii õpetajatele, noorsootöötajatele, lastekaitse

ametnikele, politseinikele kui ka lapsevanematele. Lastevanematele mõeldud materjalid võetakse eraldi fookusesse selleks, et kasvatada nende teadlikkust ja oskusi sel teemal

lastega kõnelemiseks. Koostöös mobiilside teenusepakkujatega on plaanis välja töötada soovituslikud infomaterjalid, mis antakse igale lapsele ja tema vanemale, kui lapsele ostetakse esimene mobiiltelefon. Infomaterjali sisu peaks andma edasi praktilis i

näpunäiteid, kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude eest.

- Koolitusprogrammi väljatöötamine, mis aitaks laste väärkohtlemise ennetamisega tegelevatel spetsialistidel paremini mõista veebis toime pandud seksuaalvägiva lla olemust ning vajadusel nõustada sel teemal nii lapsevanemaid kui lapsi.

- Koolitused ja seminarid spetsialistidele, et tõsta noortega kokku puutuvate spetsialist ide teadlikkust ja oskusi märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud noort ning

pakkumaks asjakohast abi.

- Õppevisiidid välisriikidesse spetsialistide teadlikkuse suurendamiseks ja praktikatega tutvumiseks.

- Lisakoolitused veebipolitseinikele ning neile vajalike õppematerjalide loomine.

2.3.2. Projekti sihtrühm Lapsed, noored, koostööpartnerid, ametnikud, spetsialistid, lapsevanemad.

2.3.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena tõuseb laste teadlikkus ja oskused, kuidas käituda küberruumis, et vältida seksuaalse väärkohtlemise ja väljapressimise ohvriks langemis t. Samuti tõusevad teadmised abi saamise võimalustest.

Tõuseb lastega kokkupuutuvate täiskasvanute teadlikkus, kuidas kõige paremini kaitsta lapsi interneti seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise eest proaktiivselt.

Tõuseb lastega kokku puutuvate täiskasvanute (sh lapsevanemad, haridusasutus te personal) teadlikkus ja oskused märkamaks veebis väärkohtlemise ohvriks langenud last, pakkumaks asjakohast abi läbi aktiivõppemeetodite.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2022 – 31.12.2027

2.3.5. Projekti elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Demineerimisalased koolitused

2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk Demineerimisvaldkonna erialaseid sh ka CBRN4 valdkonnas, riigisiseseid koolitusi ei

ole saada, kuna sellise tasemega spetsialiste Eestis napib. Projekti raames plaanitakse saata demineerijad erialastele väliskoolitustele, konverentsidele ja seminaridele. Samuti

on kavas väliskoolitajatega koolitused Eestis ja/või ühisõppused välisriikide ja koostööpartneritega. Eesmärgiks on tõsta kõigi demineerimiskeskuse töötajate demineerimisalaseid oskuseid vastavalt nende kvalifikatsioonile.

4 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ning tuuma-ja lõhkeained

9 (18)

2.4.2. Projekti sihtrühm

Demineerijad ja laiemalt kõik Eestis elavad inimesed, kes võivad sattuda

plahvatusohtlikule alale. Demineerijate tegevuse abil väheneb risk inimeste elule ja tervisele ning kasu saavad ka teised ametkonnad (Politsei- ja Piirivalveamet,

Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet jt), kes on kaasatud plahvatusohtliku olukorra

lahendamiseks.

2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on Eesti demineerijad koolitatud.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija Päästeamet

2.5. Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Sisekaitseakadeemia kujundatakse siseturvalisuse teadus- ja arendustegevuse

kompetentsikeskuseks. Projektist rahatatakse kahe teaduri - terrorismi ja radikaliseerumise valdkonna teaduri ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh

finantskuritegevuse) valdkonna teaduri – töötasu.

Teadurite tegevused aitavad kaasa eesti ja võõrkeelse teaduskirjanduse tekkele ning valdkonna süsteemsele ja metodoloogilisele uurimisele, mis toetab poliit ika kujundamist, asutuste töö korraldamist ning taseme- ja täiendõpet võitluses

organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) ning terrorismi ja radikaliseerumisega. Samuti rahastatakse teadustegevust toetavaid tegevusi. Projektist

rahastatakse lisaks nimetatud teaduritele ka nende juhitud uurimisgruppide tööd (sh töötasu).

Teaduritel on kohustus publitseerida kõrgetasemelisi teadusartikle id, aga kirjutada ka mõttepabereid, analüüse ja raporteid ning juhtida uurimisgruppe või nende töös osaleda.

Uurimistulemuste tutvustamiseks korraldatakse seminare ja ümarlaudu valdkonnaga puutumust omavatele ekspertidele. Samuti osalevad akadeemia teadurid suuremate

valdkonna konverentside korraldamisel oma uurimissuunal. Teadurite täpsemad tööülesanded lepitakse kokku iga-aastases tööplaanis. Teaduritele on võimalik esitada konkreetse uuringu läbiviimise ülesanne läbi Sisekaitseakadeemia tegevuskava.

Siseministeerium on planeerimas ajavahemikul 2022-2024 koostöös teiste ministeeriumite ja valitsemisala asutustega tegevusi, mis aitavad kaasa kuritegeliku vara äravõtmiseks tõhusamate meetodite leidmisele ja vajalike muudatuste tegemisele alates

2025. aastast.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia organiseeritud ja raske peitkuritegevuse

(sh finantskuritegevuse) valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Eesti Vabariigis organiseeritud ja raske peitkuritegevuse (sh finantskuritegevuse) kujunemise ja toimimise põhjuste, arengutrendide, mõjufaktorite ja võimaliku ulatuse

süsteemne uurimine ning võrdlemine. Samuti kuritegevuse vähendamiseks võimalike lahenduste pakkumine, et anda teadmistepõhist sisendit poliitika kujundamiseks,

politseivõimekuse suurendamiseks või taseme- ja täiendkoolituseks.

10 (18)

- Lähiriikide kohta olukorrakirjelduse kogumine ja analüüsimine kuritegevuse trendidest ning muutuste prognoosimist. Euroopa Liidu üleste trendide analüüsimist ja

rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist.

- Kuritegevusest tingitud otseste ja kaudsete kulude suurusjärgu ja mõju majanduskeskkonnale analüüsimine. Kuritegeliku tulu ulatuse arvestamise metoodikate analüüsimine ja uute meetodiliste võimaluste esitamine.

Strateegiline ootus Sisekaitseakadeemia radikaliseerumise ja terrorismi

valdkonna teadus- ja arendustegevusele:

- Uuringud Eesti siseturvalisust mõjutavate radikaalsete ideoloogia ilmingute ja propaganda äratundmiseks ja väljaselgitamiseks (meelsuse tekitamine, üleskutsed, värbamised, poliitiline äärmuslus). Uurida, kuidas poliitilisest äärmuslusest lähtub radikaalsus ja terrorism.

- Islamistlike ühiskondlike alusväärtuste uurimine, analüüsimine ja võrdlemine universaalsetel inimõigustel põhinevate ühiskondlike alusväärtustega. Analüüs ida

potentsiaalseid konfliktikohti, mis võivad olla aluseks radikaliseerumisele ja sellest tõusetuvalt terrorismile.

- Uurida rahvastiku muutuse mõju radikaliseerumise ja terrorismiohu muutuse le, muuhulgas läbi teiste (Euroopa) riikide kogemuste: riskiriikidest lähtuva

immigratsiooni mõju äärmusluse levikule; lõimumise, integratsiooni, assimileerumise, hariduse rolli uurimist radikaliseerumise, terrorismiohu muutumisel. Osaleda

asjakohastes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.

- Uurida Venemaa Föderatsiooni propaganda radikaliseerivat mõju, võrrelda seda muudest (nt islamistlikest) allikatest lähtuva terrorismi propagandaga.

- Terrorismi rahastamise valdkonna analüüsimine, keskendudes muuhulgas virtuaalvääringute kasutamisele terrorismi rahastamisel ning sotsiaalmeedia ja vabakonna ärakasutamise võimalused terrorismi rahastamisel. Uurimisprojektide

algatamine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega.

- Äärmusluse ja sellest tõusetuva terrorismi ennetamiseks loodud taasühiskonnastamise ja deradikaliseerimise programmide mõju hindamine rahvusvahelise kogemuse pinnalt, et teha teadmistepõhiseid soovitusi programmide Eestis rakendamiseks.

2.5.2. Projekti sihtrühm

Sisekaitseakadeemia teadurid. Laiemalt saavad projekti tegevustest kasu ka

Sisekaitseakadeemia õppurid, õiguskaitse ja muu valdkonna spetsialistid, riigiasutus te avaliku sektori töötajad, Riigikogu liikmed, volikogude liikmed ning Eesti ühiskond ja

Euroopa partnerid (sh Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, agentuurid).

2.5.3. Projekti tulemus Ilmunud on valdkonda uurivad kõrgetasemelised publikatsioonid, mõttepaberid, analüüsid, raportid ja muud publikatsioonid. On toimunud arutelud, seminarid ja

konverentsid uurimistulemuste tutvustamiseks ning sünergia tekitamiseks. Projekti tulemusena tõuseb valdkonna süsteemne uurimine läbi süstemaatilise

käsitlemise, millest saavad kasu Siseministeeriumi haldusala asutused ja partnerministeeriumid. Sisekaitseakadeemia teadustegevus on mh sisendiks avalikku debatti ning seeläbi poliitikakujundamiseks. Valminud publikatsioonid leiavad

kajastamist ajakirjanduses ning samuti on sisendiks poliitika kujundamisse.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029

11 (18)

2.5.5. Projekti elluviija

Sisekaitseakadeemia

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus Näitaja

mõõt-

ühik

Siht-

tase

2024

Siht-

tase

2029

Selgitav teave

Raske

peitkuritegevuse ennetamine

O.3.1 Koolitus-

tegevuses osalejate arv

arv 2 430 7 290 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus-

programmide/ õpikodade/ õppekülastuste

arv

arv 3 6 Vahetusprogrammid/seminarid/

õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.

O.3.6 Projektide arv kuritegevuse

ennetamiseks

arv 1 2 Kuriteoennetus hõlmab kõiki meetmeid, mille eesmärk on

vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii kvantitatiivselt kui

kvalitatiivselt või otseselt tõkestada kuritegelikku

tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja kuritegevuse põhjuseid.

Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

O.3.1 Koolitus- tegevuses osalejate arv

arv 165 245 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on osaleja isik, kes

tegeleb ametialaselt selle konkreetse eesmärgiga

hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus- programmide/ õpikodade/

õppekülastuste arv

arv 10 19 Vahetusprogrammid/seminarid/ õppekülastused tähendavad vastastikust õppimist, et jagada

teadmisi ja häid tavasid.

Laste seksuaalse

väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis

O.3.6 Projektide

arv kuritegevuse ennetamiseks

arv 0 1 Kuriteoennetus hõlmab kõiki

meetmeid, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust nii

kvantitatiivselt kui

12 (18)

kvalitatiivselt või otseselt

tõkestada kuritegelikku tegevust või vähendada kuritegevuse potentsiaali ja

kuritegevuse põhjuseid.

Demineerimisalased koolitused

O.3.1 Koolitus- tegevuses

osalejate arv

arv 15 81 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.

Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

O.3.1 Koolitus- tegevuses

osalejate arv

arv 400 1 000 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt selle

konkreetse eesmärgiga hõlmatud küsimustega.

O.3.2 Vahetus- programmide/õpi

kodade/õppeküla stuste arv

arv 10 25 Vahetusprogrammid/seminarid/ õppekülastused tähendavad

vastastikust õppimist, et jagada teadmisi ja häid tavasid.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõt-

ühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Raske peitkuritegevuse

ennetamine

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 3 645 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolituse

läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 1 823 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

R.3.12 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks

arv 196 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes teatavad kolm kuud

pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse

arv 171 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

13 (18)

käigus omandatud

oskusi ja pädevust

Demineerimisalased koolitused

R.3.12 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende

osalejate arv, kes teatavad kolm kuud

pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi ja pädevust

arv 52 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi

ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

Sisekaitseakadeemia

kompetentsikeskus

R.3.12 Nende

osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks

kasulikuks

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab

otseselt kasu. Selleks et teha kindlaks, kas osaleja peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt

küsida tema arvamust.

R.3.13 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad

kasutavad koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

arv 500 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu. Selleks et teha

kindlaks, kas osaleja kasutab oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida tema arvamust.

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus

(75%

abikõlblikest

kuludest) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25% abikõlblikest

kuludest) EUR

Kokku

EUR (koos

käibemaksuga)

Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Raske peitkuritegevuse

ennetamine 382 500 127 500 510 000 0%

Kohtuteenistujate ja prokuröride koolitused

225 000 75 000 300 000 0%

Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks

langemise ennetamine veebis

562 500 187 500 750 000 3,1%

Demineerimisalased koolitused 525 000 175 000 700 000 0%

Sisekaitseakadeemia kompetentsikeskus

750 000 250 000 1 000 000 7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

14 (18)

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. koolituste (sh koolitajate koolituste), seminaride, konverentside, infopäevade ,

ümarlaudade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja tehnika rent, toitlustus, osalejate ligipääsetavuse kulud (sh vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);

7.5.3. koolitusmaterjalide (sh e-õppematerjalide), metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh materjalide ja e-kursuste koostamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine,

paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)), koolitusmaterjalide koostajate eksperttasud ning neile ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (nt subtiitrid videotele);

7.5.4. teaduskirjanduse soetamisega ning teadusandmebaasidele ja teadusartiklite ning

ajakirjade täistekstidele ligipääsuga seotud kulu; 7.5.5. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge));

7.5.6. temaatilistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuva te l õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuste keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil

vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist ; 7.5.7. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu,

meediakampaaniad, videoklippide tootmine);

7.5.8. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.5.9. uuringu, küsitluse, analüüsi läbiviimine (sh teenuste tellimine) ja selle avalikustamise

kulu; 7.5.10. kohtuteenistujate ja prokuröride koolitusprojekti puhul on abikõlblik ka infosüsteemi

arendamise kulu;

7.5.11. erisoodustus ja sellelt tasutav maks.

15 (18)

7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktis 7.5.2 nimetatud tehnika rentimise kulu.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates.

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-i 10 lõigetes 2 ja 3 ning §-is 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima

ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks

ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja

eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

16 (18)

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus ; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse,

kontrolli, auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale

vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

17 (18)

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4 väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

18 (18)

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

KINNITATUD Siseministri 14.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/27

„Sisejulgeolekufondi meetme 3.3 "Kuritegevuse ennetamine ja koolituste kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse siseturvalisuse valdkonna suutlikkust. Toetuse

andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) poliitikaeesmärgi „Aidata tagada kõrget

julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes

kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluva teks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 sätestatud erieesmärgi nr 3 „Toetada

liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside

juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu“ täitmisesse. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2022-31.08.2029. TATi tegevuste

elluviijateks on Justiitsministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Sisekaitseakadeemia. TAT eelarve on 3 260 000 eurot, sh ISFi toetus 75% (2 445 000 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (815 000 eurot).

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulusid teenistujad Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi erinevatest struktuuriüksustest ning Politsei- ja

Piirivalveameti, Päästeameti, Riigiprokuratuuri ja Sisekaitseakadeemia esindajad. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) välisvahendite osakonna nõunik Ülle Leht (tel 612 5078, [email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise

ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 27.10.2022 otsusega nr

C(2022)7920 Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Sisejulgeolekufondi rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades ISFi määruse artiklis 13 toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 4 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM ISFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1

alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

2 (10)

rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 14 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Tulemused ja näitajad“;

5. punkt „Projektide eelarved“; 6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 9. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“;

10. punkt „Aruandlus“; 11. punkt „TAT muutmine“;

12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaiete lahendamine“; 14. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud ISFi erieesmärgiga nr 3. Näidatud on ka ISFi rakenduskava sekkumisvaldkonnad, millega TATi

tegevused on seotud. TAT vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ (edaspidi STAK) ning selle programm „Siseturvalisus 2023-2026“. STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja

sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud arvesse seotud Eesti ELi poliitikaeesmärke. Riiklikud strateegiad, arengukavad, programmid ja tegevuskavad

täiendavad üksteist, sh Riigikogu heaks kiidetud „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“, ja „Eesti julgeolekupoliitika alused“, Vabariigi Valituse heaks kiidetud „Justiitsministeer iumi programm 2022-2025“ ja „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025“, lisaks

„Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025“ ning „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“.

ISFi eesmärkidega on seotud järgmised Eesti väljakutsete märksõnad: küberkuritegevus, terrorism ja radikaliseerumine, raske ja organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, inimkaubandus, laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine ning küberrünnakute ning

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete (edaspidi CBRN) tõrjumine.

Nende probleemide lahendamiseks plaanitakse TATi raames rahastada koostööd ametiasutus te

vahel, suurendada analüütilist suutlikkust ja teha koostööd kolmandate riikidega.

Selleks, et ennetada kuritegevust ja tugevdada riigi ametiasutuste suutlikkust kuritegevuse vastu võitlemisel, on põhiline, et inimesed oleksid motiveeritud, kvalifitseeritud ja informeeritud.

Seega on oluline TAT raames korraldada koolitusi, jagada teadmisi ja suurendada teadlikkust.

Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (edaspidi CEPOL) koostöös

ja õiguskaitseametnike koolitused arvestavad CEPOLi koostatud Euroopa Liidu strateegilise koolitusvajaduse hinnangu 2022-2025 tulemusi. Erilist tähelepanu pööratakse nimetatud koolitusvajaduse hinnangus toodud peamistele võimelünkadele. Lisaks CEPOLi koolitustele on

vaja ka erikoolitusi, mida CEPOL ei paku. Õiguskaitseametnike koolitustegevus te kavandamisel konsulteeriti CEPOLi riikliku üksusega, et vältida tegevuste kattumist.

3 (10)

Erikoolitusi rahastatakse käesoleva TATi raames, kuna CEPOL korraldab alg- või kesktaseme koolitusi ja keskendub vähem konkreetsematele teemadele, mis on mõeldud kitsamate valdkondade tippspetsialistidele. Lisaks on CEPOLi koolitustel ja õppekülastustel osalejate arv

piiratud ning ei ole alati piisav. TATi raames planeeritakse koolitusi ja õpikodasid nii välisriikides kui Eesti siseselt. Nii välisekspertidega kui Eesti siseste valdkonnaekspertidega

kontaktide loomine on oluline õiguskaitseametnike omavahelise koostöö suurendamiseks ja parandamiseks ning parimate praktikate jagamiseks. Välisekspertide kutsumine Eestisse on kuluefektiivne, kuna suure hulga Eesti ekspertide viimise asemel on võimalik paar-kolm

väliseksperdid kutsuda Eestisse koolitama ning keskkonnahoidlik (jääb ära lendudega kaasnev CO2 heide). Tõhus küberkuritegevuse vastane võitlus nõuab sihipäraseid meetmeid ja on üks

ISFi rakenduskava prioriteete. Andmevargus ja -lekked, lunarahanõuded ning veebipõhised maksepettused on muutunud Eestis tavaliseks probleemiks. Küberkuritegevuse uurimiseks on vaja digitõendite kasutamise eriteadmisi ja -oskusi. Asjaomastes õiguskaitseasutustes peab

olema piisavalt inimesi, kes on koolitatud ja valmistatud ette selleks, et koguda ja analüüs ida

vajalikku teavet.

Eestis registreeriti 2017. aastal 291, 2018. aastal 376 ja 2019. aastal 72 korruptsioonikuritegu. Raskete korruptsioonijuhtumite avastamine on endiselt prioriteet. Kuna korruptsioon on Eestis üha enam peidetud, on vaja analüüsida teavet, mis võib aidata selliseid kuritegusid paremini

avastada ja isikuid nende eest vastutusele võtta. Korruptsiooni ja teiste varjatud kuritegude uurimiseks on vaja koolitusi ning parimate tavade vahetamist välispartneritega. Kaks

õppevisiiti tehakse õiguskaitse valdkonna spetsialistidele raske peitkuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks. Rõhk on ka teadlikkuse suurendamisel ja valdkonnauuringutel, et teha paremaid

poliitikavalikuid.

Tähtis on ametnikke ja spetsialiste koolitada, et nad tunneksid ära radikaliseerumise esimesed

märgid ning suudaksid hinnata riske ja nende põhjal delikaatselt tegutseda, austades samal ajal üksikisikute põhiõigusi. SiM-i ja Sisekaitseakadeemia juhtimisel on juba koolitatud üle 2000

esmataseme praktiku. On vaja jätkata spetsialistide asjatundlikkuse arendamist ning tutvuda partnerriikide tavadega. Et kasutada Sisekaitseakadeemia potentsiaali täielikult ära, kujundatakse see siseturvalisuse teadus-arendustegevuse kompetentsikeskuseks, näiteks

radikaliseerumise ja terrorismivastase võitluse ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Keskus toetab valdkonna planeerimist ja strateegilist arengut

teadusuuringute, analüüsi ja koolituse kaudu. Arendatakse strateegilisi uurimissuundi läbi Sisekaitseakadeemia juures tegutsevate teaduritest, valitsemisala ekspertidest ja välisekspertidest mehitatud uurimisrühmade; algatatakse Sisekaitseakadeemia teadus- ja

arendusasutuseks evalveerimise protsess; arendatakse valitsemisalas läbi viidud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide laiem kättesaadavus (nt. digiriiul). Sisekaitseakadeemia

lähtub teadustegevuses akadeemilise vabaduse printsiibist ning jälgib teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduses sätestatud põhimõtteid ning hea teadustava kokkulepet. Kuigi inimkaubandusega seotud ELi acquis’ on võetud Eesti õigusesse üle, tuleb meetmete

rakendamist asutustes veelgi parandada, sest mitte kõiki ohvrite kohtlemisega seotud meetmeid ei rakendata asutuste igapäevases töös. Eesti on pühendunud inimkaubanduse tõkestamise

direktiivi täielikule järgimisele. Ennetamine, teadlikkuse suurendamine ja koolitus toimuvad väikeses mastaabis ja aeglaselt. Inimkaubanduse vastu võitlevatele ametnikele on vaja (ühis)koolitusi ja õppevisiite, et suurendada nende pädevust ja parandada ELi acquis’

rakendamist. Neli õppevisiiti/õpikoda korraldatakse inimkaubanduse vastu võitlevate le ametlikele rahvusvaheliste praktikatega tutvumiseks ja tegevuste täiustamiseks. Täiendavalt on

vaja suurendada Eestisse sisenevate kolmandate riikide kodanike ja Eesti koolinoorte teadlikkust. Samuti on asjakohane koolitada õiguskaitseasutusi. Tööinspektsiooni ja Sotsiaalkindlustusameti andmetel on suurenenud välismaalastega seotud töövaidluste arv ning

4 (10)

nende välismaalaste arv, kes otsivad abi inimkaubanduse vastase võitluse abitelefonilt. Koolide jaoks on välja töötatud koolitusvahendid, mida toetati ISFi programmi 2014–2020 projekti raames, kuid koolitust tuleb laiendada, et hõlmata ja ka harida koolidesse suunduva id

koolitajaid, kes tõstaks noorte teadlikkust, et ennetada inimkaubandust.

Eesti on ratifitseerinud Euroopa Nõukogu konventsiooni laste kaitse kohta seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest ehk Lanzarote konventsiooni. Eesti õigus on kooskõlas Lanzarote konventsiooni kriminaalõigussätetega. Siiski on vaja teha teavituskampaaniaid ning

tihedat koostööd haridusasutustega, et hoida ära laste seksuaalset kuritarvitamist. Eesmärk on uurida, kuidas osapooli ennetustegevustega uuel ja uuenduslikul viisil hõlmata. Samuti on vaja

suurendada teadlikkust täiskasvanute seas, kes puutuvad kokku väärkohtlemise ohvritega ja annavad neile asjakohast abi (nt politseinikud, lastekaitseametnikud, õpetajad, arstid ja vanemad). Kui ohvrite tuvastamise suutlikkus kasvab, paraneb ka laste kaitse ja võimekus

kurjategijaid varem kinni pidada. Samuti on vaja uurida ja hinnata olemasolevaid programme

ja teenuseid, mille eesmärk on ennetada ja takistada laste seksuaalset kuritarvitamist Eestis.

Rohkem tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule reageerida CBRN ning ohtlike materjalide intsidentidele, võttes arvesse ohtude muutumist Euroopas. Hinnangute kohaselt on Eestis üle

poole miljoni teise maailmasõja aegse lõhkekeha. Nendele ligipääs on Eesti siseturvalisuse seisukohalt suur probleem ning kujutab endast ohtu avalikkusele. Seetõttu on

demineerimiskoolitused väga olulised.

Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste ISFi määruse II lisas toodud meetmete tegevustega: suurendada koolituse, õppuste, vastastikuse õppe võimaluste ja

spetsiaalsete vahetusprogrammide pakkumist ja parimate tavade jagamist liikmesriik ide pädevates asutustes ja nende vahel, sealhulgas kohalikul tasandil ning koostöös kolmandate

riikidega ja muude asjaomaste osalejatega.

Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed

põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja puuetega isikute

erivajadused. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja kommunikatsioonile.

Järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10603 artiklis 9 toodud „ei

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

5 (10)

kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8524 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide

rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like hangete põhimõtteid. Elluviijad korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mistõttu neile ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine;

- kliimamuutustega kohanemine; - vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse;

- ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-is 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. ISFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse

juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole

Sisejulgeolekufond loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib EL raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja radikaliseerumise vastu võitlemise poliitikaeesmärke. Sellest ning ISFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei

lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamise le.

TATi raames viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Gümnaasiumiõpilas te koolitamise lähtutakse regionaalse tasakaalustatuse põhimõttest. Koolide valikul võetakse arvesse regionaalset ja koolide suuruse tasakaalu.

Punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse projekti sisu ja eesmärk, sihtrühm, tulemus, abikõlblikkuse periood,

elluviija ja partner. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektidel puudub omafinantseerimise kohustus.

Punkt 3 „Riigiabi“

Punktis 3 sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi. TAT eesmärk on kuritegevuse ennetamine ning siseturvalisuse valdkonna koolituste

ettevalmistamne ja läbiviimine. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisese lt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on

igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088.

6 (10)

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriik ide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiab i

kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindla lt

majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad ja partnerid on valitud sellised riigi

valitsemisala asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Vastavalt Justiitsministeeriumi põhimäärusele on Justiitsministeeriumi valitsemisalas esimese ja teise astme kohtute ning prokuratuuri küsimused ning kuriteoennetuse koordineerimine. Lisaks on

ministeeriumi pädevuses kriminaalpoliitika kujundamiseks vajalike uuringute läbiviimine ja riikliku korruptsioonivastase tegevuse koordineerimine. Prokuratuur on Justiitsministeer iumi

valitsemisalas olev valitsusasutus ning prokuratuuri põhimääruse kohaselt korraldab Riigiprokuratuur prokuratuuri koolitustööd. Kohtute seaduse alusel on Riigikohus kohtuasutus ning kohtunikud peavad pidevalt oma erialateadmisi ja -oskusi täiendama, osaledes selleks

ettenähtud koolitustel. Politsei- ja Piirivalveameti põhimääruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet SiMi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh süütegude ennetamine .

Päästeameti põhimääruse kohaselt on Päästeamet SiMi valitsemisala valitsusasutus, mille ülesanne on mh demineerimistöö tegemiseks valmisoleku tagamine. Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse järgi on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille

ülesanne on sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine. Sisekaitseakadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on mh viia läbi teadus- ja

arendustegevust, sealhulgas teha rakendusuuringuid ning anda eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aidata kaasa innovatsioonile ja teadmiste siirdele. Samuti on Sisekaitseakadeemia ülesandeks luua tingimused teadus- ja arendustööks ning koostööks

siseturvalisuse valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega Eestis ja välisriikides. Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviijad teenuseid

tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Tabelis on projektide kaupa esitatud tulemus- ja väljundinäitajad ning tulemusnäitaja te sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud projektide elluviijate poolt saadetud sisendi alusel. Sisendi aluseks on

mh eelnevad koolitused ja turu-uuringud. Majanduslik keskkond on küll oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid

ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse ISFi määruse V lisas toodud ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

 Koolitustegevuses osalejate arv;

 Vahetusprogrammide/õpikodade/õppekülastuste arv;

 Projektide arv kuritegevuse ennetamiseks.

Tulemusnäitajad:

 Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks;

 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolituse läbimist, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

7 (10)

Punkt 5 „Projektide eelarved“

Punktis 5 on toodud TATi punktides 2.1-2.5 nimetatud projektide kogueelarved ning ISFi ja

riikliku kaasfinantseeringu määr ning kaudsete kulude määr.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik.

Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimisega ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud personalikulu on otsene kulu. Kui projekti heaks töötavad isikud

täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks tööd tehtava aja ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases

dokumendis. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteeriumi „projekti kuluefektiivsus “, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 ja § 21 lõikele 1 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete

kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva

personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest.

Kaudsete kulude protsent on iga projekti kohta sätestatud TATi punktis 5. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu projekti elluviimise ajal. Kui kontrolli või auditi tulemuse l kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka

kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3.

Vastavalt ISFi määruse artikli 13 punktile 11 peab liikmesriik konsulteerima Euroopa Komisjoniga, kui rakendatakse projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Seetõttu tuleb kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja

konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes omakorda kooskõlastab selle Euroopa Komisjoniga.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile maksetaotlused. See tagab, SiM saab abikõlblikud kulud omakorda lisada Euroopa Komisjonile

8 (10)

esitatavasse maksetaotlusse. Kui 6 kuu jooksul kulusid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.

Punkt 9 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16 ning §-is 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata ühendmääruse § 11 toodud ostumenetluse põhimõtetele ja riigihangete seaduse järgimisele, sh tuleb järgida

asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid. SiM sisestab projektid struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist iga projekti kohta projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui

tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile vastava taotluse. Halduskoormuse optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 9.3.2. on toodud olukorrad, mil ametlikku

muudatust taotlema ei pea. Elluviija peab projekti raames planeeritavatest üritustest teavitama SiM välisvahend ite

osakonda e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist. Kuna ISFi toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus, peab

SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga

projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Punkt 10 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord.

Projekti aruannetes tuleb esitada ka teave elluviidud tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste

elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 11 „TAT muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi

muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TATi

rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 12 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

9 (10)

Punkt 13 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 14 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV TAT mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt siseministri kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust

puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse

üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad näitajatesse „Koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmis i

andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt

tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info RÜ-le. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri.

V TAT kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud ISFi üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotus erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2.

TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis 4.

2. TAT põhjendatus

TAT tegevused aitavad kaasa ISFi erieesmärgi nr 3. saavutamisele. TAT eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviijad on riigiasutused - Justiitsministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Sisekaitseakadeemia ning partnerid Politsei- ja Piirivalveamet, Riigiprokuratuur ja Riigikohus, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on

toodud seletuskirja punktis 2. Nimetatud avalikke ülesandeid saavad täita vaid selleks pädevad asutused.

10 (10)

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on selgitatud käskkirja eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga suurendab TATi elluviimine

kogu Eesit elanikkonna turvatunnet.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei Siseministri 6. mai 2022. a käskkirja nr 1-3/35 alusel otsustati ISFi rakenduskva keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et ISFi

rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima-

ega keskkonnahoiu eesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju.

Infoühiskond ☐jah ☒ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju infoühiskonnale.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviija teks saavad TAT tegevuste spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused.

Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? ☐jah ☒ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei

Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike

teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei TAT tegevused on suunatud Justiitsministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveameti,

Sisekaitseakadeemia, Riigiprokuratuuri ja Riigikohtu võimekuse suurendamisele . Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☒jah ☐ei Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsele kohtlemise le ja ligipääsetavusele. Inimkaubanduse ennetamiseks ja inimkaubanduse põhjuste paremaks mõistmiseks arvestatakse koolitustel soolise ebavõrdsuse teemasid. Koolitustel tagatakse

vajadusel info ja kommunikatsioon erivajadusega inimestele. Parandatakse õiguskaitseasutuste töötajate teadmisi tehisintellekti rakendustega kaasnevast

algoritmilise diskrimineerimise riskidest ja selle maandamise võimalustest. Koolituste l tagatakse vajadusel info ja kommunikatsioon erivajadusega inimestele.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

VII TAT kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium kooskõlastas käskkirja eelnõu Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

märkusteta ning Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeer ium vaikimisi.