Leping

1 (5)

RAAMLEPING nr 1.11-9/72-1

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET, mida esindab peadirektori 20.02.2014 käskkirja nr

1.1-1/63 „Lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korra kinnitamine“ ja peadirektori

asetäitja varade alal 29.12.2017 käskkirja nr 1.9-5.4/97t „Puuduva teenistuja ülesannete

täitmine“ alusel logistikabüroo varahaldustalituse juhataja Seila Hõbe, logistikabüroo juhi

ülesannetes, ühelt poolt (edaspidi hankija),

ja

A&E KEELTEKOOL MTÜ, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Alena Sinelnikova,

teiselt poolt (edaspidi täitja 1),

edaspidi täitja ning tellija üheskoos kui pooled või pool, sõlmisid alljärgneva raamlepingu

(edaspidi leping):

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Suuline ja kirjalik tõlketeenus haruldasematele

keeltele“ (viitenumber 201252) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud

riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2 Riigihanke tulemusena sõlmitavat lepingut rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi projekti AMIF 2018-8 „Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ja tagasipöördujatele“ vahenditest, mis on saadud Euroopa Liidult

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumilt.

1.3 Hankija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele ning eeldades heas usus

täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate

kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest hankija ees vastutavaks täitja.

1.4 Lepingu esemeks on suulise tõlketeenuse (edaspidi teenus) tellimine käesolevas lepingus

sätestatud tingimustel ja korras. Suulise tõlketeenuse osutamisviisiks on tõlgi

väljakutsumine ja tõlkimine sidevahendite abil. Kui tõlk asub füüsiliselt Eestis, siis

hankija otsustab tõlketeenuse osutamise viisi. Olenevalt teenuse osutamise viisist peab

tõlk teenust osutama hankija poolt tellimuses esitatud ajal ja/või kohas. Teenust

osutatakse vastavalt lepingu lisas 1 toodud tõlgi käitumisjuhendile.

1.5 Teenust tellitakse järgmistele keeltele:

1.5.1 osa 6 – Vietnami - suuline tõlketeenus.

2. Lepingu osad 2.1 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke hankedokumendid, täitja riigihanke

pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

2.2 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult lepingu lisadena, mis kehtivad arvates

nende allkirjastamisest või poolte määratud tähtajast.

2.3 Lepinguga samaaegselt allkirjastatavaks lisaks on:

2.3.1 tõlgi käitumisjuhend;

2.3.2 teenuse hinnakiri.

3. Lepingu eeldatav maksumus ja maksmise kord 3.1 Lepingu eeldatav kogumaksumus on 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) eurot, millele

lisandub käibemaks. Nimetatud maksumus on eeldatav ning hankija ei ole kohustatud

täitjalt tellima teenust nimetatud kogumaksumuse summas. Raamlepingu lisas 2

2 (5)

nimetatud teenuse hinnad on hankija jaoks lõplikud ning neid ei saa tõsta ühelgi muul

põhjusel.

3.2 Täitja esitab hankijale arve 7 (seitsme) tööpäeva jooksul peale teenuse osutamist.

3.3 Täitja poolt esitatav arve peab olema adresseeritud lepingus toodud hankija

kontaktisikule, peab sisaldama lepingu numbrit, teenuse nimetust, riigihanke

viitenumbrit, viidet projektile AMIF2018-8, hankija kontaktisiku nime, täitja

kontaktisiku nime, makse teostamiseks vajalikke andmeid ning vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kajastama osutatud teenuse nimetust, ühiku- ja

kogumaksumusi. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu

tasumisele.

3.4 Tasumine toimub 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve

kättesaamist hankija poolt. Täitja esitab arve Eesti e-arve standardile vastava .xml

formaadis e-arve pärast poolte kontaktisikute poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist. E-arve tuleb saata hankija e-arvete operaatori (AS Fitek) ostuarvete

halduskeskkonda. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik saata .xml formaadis arveid ehk e-

arveid, tuleb saata .pdf formaadis arve e-posti aadressile [email protected].

3.5 Täitja kohustub säilitama 7 (seitse) aastat pärast hanke rahastamise projekti lõpu

kuupäeva lepinguga seonduva dokumentatsiooni ja materjalid ning võimaldama

vajadusel auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutama

selleks igakülgset abi, sh võimaldama volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse

kontrollimiseks kõigile lepingu rakendamisega seotud dokumentidele ja

informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele. Juhul kui pärast

projekti lõppu avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt 7

(seitse) aastat alates päevast, mil hankija tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu

ministeeriumile.

4. Lepingu täitmine

4.1 Hankija pöördub esimesena täitja poole, kes pakub vastavat teenust kõige odavamalt,

tuginedes lepingu lisas toodud hindadele.

4.2 Tõlgi vahetuse soovist on täitja (sh alltöövõtu korral) kohustatud hankija kontaktisikut

ette teavitama vähemalt 2 (kaks) tööpäeva. Hankija annab kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kooskõlastuse tõlgi vahetamiseks hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva

jooksul. Tõlgi vahetamise vajadusel esitab täitja hankijale uue tõlgi kvalifikatsiooni

nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.

4.3 Kui hankijale selguvad asjaolud, mis välistavad konkreetse tõlgi edaspidise kasutamise,

esitab hankija täitjale sellekohase teate ja täitja on kohustatud teenust osutava tõlgi välja

vahetama.

4.4 Teenuse osutamine toimub vastavalt hankija vajadusele e-posti või telefoni teel esitatud

tellimuste alusel, mida hankijal on õigus esitada 24 (kakskümmend neli) tundi ööpäevas

7 (seitse) päeva nädalas. Telefoni teel esitatud tellimused peavad olema fikseeritud ka e-

posti teel.

4.4.1 Suulise tõlketeenuse osutamisviisiks on tõlgi väljakutsumine, video- või

helikonverents.

4.4.2 Suulise tõlketeenuse esitamiseks võtab hankija tõlgiga ühendust vähemalt 6

(kuus) tundi enne teenuse vajadust ning täpsustab teenuse osutamise algusaja

ning muu asjas tähtsust omav info.

4.4.3 Teenuse tellimiseks võtab tellija kontaktisik ühendust täitjatega telefoni teel ja

valituks osutub täitja, kes saab viivitamata asuda teenust osutama. Juhul, kui

rohkem kui 1 (üks) täitja saab teenust osutada, valib hankija madalaima hinnaga

pakkumuse esitanud täitja.

3 (5)

4.4.4 Kui ükski täitja ei saa asuda viivitamata teenust osutama on tellijal õigus

pöörduda kolmandate isikute poole.

4.5 Täitja peab olema valmis hankijale teenust osutama ööpäevaringselt, kaasa arvatud

riigipühad.

4.6 Teenuse osutamise aja arvestus toimub 30 (kolmekümne) minutilise täpsusega.

5. Konfidentsiaalsus

5.1 Teenuse osutamisel peab täitja käsitlema kõike teenuse osutamise ajal kuuldut ja nähtut

konfidentsiaalsena. Täitja ei tohi avaldada osapoolte vahelise vestluse sisu või muud

teenuse osutamise käigus teatavaks saanud informatsiooni.

5.2 Täitja on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena lepingu täitmisel temale teatavaks

saanud informatsiooni hankija ja tema tegevuse kohta, samuti lepingu täitmisel teatavaks

saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks

kahjustada hankija huve.

5.3 Konfidentsiaalse teabe avalikustamist, müümist, pakkumist või levitamist täitja, tõlkide

või mõne muu isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist, mille tulemuseks

võib olla hankija poolt lepingu ülesütlemine.

5.4 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

6. Vääramatu jõud 6.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje

välistaks.

6.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

6.3 Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) kalendripäeva, loetakse, et

leping on lõppenud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus

nõuda teiselt poolelt lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju

hüvitamist.

7. Poolte vastutus

7.1 Nõuetekohaselt esitatud arve tasumisega viivitamise korral on täitjal õigus nõuda ja

hankijal kohustus maksta viivist 0,2% (null koma kaks protsenti) tähtaegselt tasumata

summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

7.2 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus

maksta ühekordset leppetrahvi 5000 (viis tuhat) eurot iga vastava juhtumi korral.

7.3 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 (kahekümne ühe) tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest arvates. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste

täitmisest.

7.4 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale

või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju

tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama hankijale olukorra taastamiseks kantud või

olukorra taastamiseks kantavad kulud.

7.5 Täitja on kohustatud tegema kõik temast sõltuva kõrvaldamaks rikkumist ja selle

tagajärgi ning tekitatud kahju selliselt, et see rahuldab hankijat.

4 (5)

7.6 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes või vastavas

ulatuses teenuse tunni hinna alandamises, millega loetakse vastav nõue täidetuks.

7.7 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,

mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8. Lepingu kehtivus 8.1 Leping jõustub alates hetkest, kui lepingupooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib

kuni 31.12.2020.

9. Lepingu loovutamine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Täitja ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.2 Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel.

9.3 Hankijal on õigus leping etteteatamistähtajata üles öelda, kui:

9.3.1 täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on

hankija jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega või lepingu jätkamist

hankija poolt ei saa mõistlikkuse põhimõttest eeldada;

9.3.2 täitja rikub muul moel oma lepingust tulenevaid kohustusi sedavõrd olulisel

määral, et hankijalt ei saa mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;

9.3.3 kui hankijal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vastav

vajadus. Hankija teatab täitjale sellekohasest soovist kirjalikult ette vähemalt 30

(kolmkümmend) kalendripäeva. Lepingu ülesütlemisel on hankija kohustatud

tasuma täitjale tema poolt hankijale faktiliselt osutatud ja hankija poolt

nõuetekohaselt vastuvõetud teenuse eest.

10. Lõppsätted 10.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.2 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

10.3 Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada poolte kokkuleppega. Juhul, kui

kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus kohtus.

10.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või teiste sätete kehtetust,

eeldusel, et leping on osadeks jagatav ning pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma

tühise sätteta.

11. Kontaktisikud 11.1 Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu.

11.2 Hankija kontaktisikud:

11.2.1 lepingu üldistes küsimustes, nõuete ja teiste dokumentide edastamisel on Kätlin

Arakas, tel: +372 5 336 4805, e-post: [email protected];

11.2.2 lepingu täitmisega seotud informatiivse teabe vahetamisel, lepingujärgsete

kohustuste täitmise korraldamisel, sh tellimuste esitamisel ja tellimusi esitavate

isikute määramisel, üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel ning lepingu

eseme puuduste osas pretensioonide esitamisel on: Kätlin Arakas, tel: +372 5 336

4805, e-post: [email protected];

11.3 Täitja kontaktisikud:

5 (5)

11.3.1 lepingu üldistes küsimustes: Alena Sinelnikova, tel +372 5 592 5026, e-post:

[email protected];

11.3.2 tellimuste vastuvõtmisel: Alena Sinelnikova, tel +372 5 592 5026, e-post:

[email protected].

11.4 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingus sätestatud

kontaktisikutele. Kõik lepinguga ja lepingu täitmisega seotud pretensioonid peavad

olema esitatud kirjalikult.

11.5 Kontaktisikute muutumisel tuleb esimesel võimalusel sellest teist poolt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingule ning ei

käsitleta lepingu muutmisena.

12. Poolte rekvisiidid

Politsei- ja Piirivalveamet A&E Keeltekool MTÜ

Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn Liivalaia tn 30-24, 10121b Tallinn

Registrikood: 70008747 Registrikood: 80288989

Tel: +372 612 3000 Tel: +372 5 592 5026

Koostatud 06.11.2018 09:52:06 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 728655/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 201252 Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet (70008747) Hange: Suuline ja kirjalik tõlketeenus haruldasematele keeltele Pakkumus: 195425 Ettevõtja: A&E Keeltekool MTÜ (80288989), roll: peapakkuja

OSA 6 – VIETNAMI - SUULINE TÕLKETEENUS

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Pakkumuse kogumaksumus

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 100%

Hindamismetoodika kirjeldus:

a. Pakkuja märgib maksumuseks hankedokumendis "Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse maksumusvorm" lahtris "G11" märgitud summa. The tender submits the price of the tender that is indicated in the “Suulise ja kirjaliku tõlketeenuse maksumusvorm” box number “G11”

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

1 Muu 283,00 283,00 0 283,00 KM ei lisandu

Osa maksumus kokku KM-ta: 283,00

Osa maksumus kokku KM-ga: 283,00

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 283,00

Maksumus kokku KM-ga: 283,00

1 (6)

TÕLGI TEGUTSEMISJUHIS

SUULINE TÕLGE

Üldised põhimõtted

Kohustus kohelda kõiki inimesi võrdselt

Kriminaalmenetluses ülekuulatavad, varjupaigamenetluses varjupaiga taotlejad, ebaseaduslikud

sisserändajad piirivalvemenetluses või menetlusosalised väärteomenetluses võivad olla väga erineva

ja mitmekesise kultuuritaustaga inimesed. Nimetatud menetluse käigus läbiviidavates toimingutes

osalev tõlk ei tohi diskrimineerida taotlejat või ülekuulatavat soo, etnilise päritolu, puude, seksuaalse

sättumuse/orientatsiooni, usutunnistuse või mõne muu tunnuse alusel. Tõlk on kohustatud olema

viisakas, professionaalne ja näitama üles austust erinevatest kultuuridest pärit inimeste suhtes.

Erapooletus Tõlk on kohustatud jääma erapooletuks igas olukorras ja paistma sellisena ka teistele menetluses

osalejatele. Kui teised tajuvad, et tõlk ei ole erapooletu, isegi kui tõlk seda enda arvates on, satub tõlgi

usaldusväärsus kahtluse alla. Tõlk peab püüdma vältida olukordi, kus võiks jääda mulje, et ta soosib

tõlgina juhtumi üht osapoolt.

Õige ja täpne tõlge

Tõlk on kohustatud tagama, et teises keeles öeldu tõlgitaks täpselt ja õigesti. Oluline on meeles

pidada, et Politsei ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnik toetub täielikult nii taotleja/ülekuulatava

ütlustele kui ka dokumentaaltõendite tõlgitud versioonile. Ebatäpsel tõlkel võivad olla väga tõsised

tagajärjed. Näiteks võidakse seetõttu ebaõiglaselt keelduda andmast varjupaigataotlejale

rahvusvahelist kaitset ning ta saadetakse tagasi päritoluriiki, mis aga võib tähendada ohtu taotleja

elule. Tõlgil on õigus paluda enne küsitluse või ülekuulamise algust toimingut teostavalt ametnikult

tutvumiseks olemasolevat tõlgitavat materjali (kahtlustus, määrus jm).

Kriminaal- ja väärteomenetluses1 on tõlk KrMS2 § 161 lg 6 järgi kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning ta vastutab teadvalt valesti tõlkimise eest KarS

§ 3213 järgi.

Isiklik kasu

Tõlk ei tohi kunagi vastu võtta raha, kingitusi, teeneid ega muud liiki soodustusi isikutelt, kelle ütlusi

ta on varjupaiga-, kriminaal-, väärteo- või muu menetluse raames tõlkinud või hakkab tõlkima, ega

kelleltki, kes tegutseb mõne nimetatud isiku nimel. Kui tõlgile pakutakse mõnda kingitust, on tõlk

kohustatud viisakalt selgitama, et ta ei tohi juhtumiga seotud pooltelt kingitusi vastu võtta.

1 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 24 järgi väärteomenetluses osalevad ekspert ja tõlk ja nad taanduvad või nad taandatakse

kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. 2 Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 161. Tõlk

(1) Kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk.

(2) Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik. Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt.

(3) Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest võib teda karistada kriminaalkorras.

(4) Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine.

(5) Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse.

(6) Tõlk on kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Kui tõlk ei ole koosseisuline ega valda piisavalt erialakeelt või tumma või kurdi väljendusviisi, on ta kohustatud kriminaalmenetluses osalemisest keelduma.

(7) Tõlgi poolt valesti tõlkimise peale võib kahtlustatav või süüdistatav või tema kaitsja esitada kaebuse käesoleva seadustiku §-s 228

sätestatud korras. 3 Karistusseadustik (KarS) § 321. Vale ekspertiisiarvamus ja valetõlge

(1) Eksperdi poolt teadvalt vale ekspertiisiarvamuse andmise eest või tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest -- karistatakse rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, -- karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

2 (6)

Varjupaigataotleja või ülekuulatava küsitlemisel ei tohi tõlk:

 avaldada kriminaal- ja varjupaigamenetluses ülekuulatava või varjupaigataotleja küsitlemisel oma

arvamust, teha märkusi ega anda ametnikule teada isiklikest tähelepanekutest taotleja aususe,

etnilise kuuluvuse vms kohta, isegi kui tal palutakse seda teha; tõlk peab palve tagasi lükkama ja

selgitama, et see ei kuulu tema kohustuste hulka;

 sekkuda piirivalvetoimingutes illegaalimenetluse käiku, kuid menetleja palvel võib avaldada

arvamusi ja kahtlusi tõlgitava sisu, rahvuse, võimaliku etnilise kuuluvuse kohta, see tähendab —

osaleda toimingus ka identiteeditõlgina.

 laskuda varjupaigataotleja küsitlemisel taotlejaga üldisesse vestlusse enne tõlketeenuse osutamist

(välja arvatud selleks, et kindlaks teha, kas mõlemad räägivad sama keelt ja/või dialekti), selle

ajal ega pärast seda, kuna eelnimetatud vestlus võib jätta mulje erapoolikusest; kui tõlgi poole

pöördub varjupaigataotleja, menetlusosaline või nende esindaja väljaspool tõlketeenuse

osutamist, peab tõlk selgitama, et ei saa juhtumit arutada ning jätma vestlusse laskumata; sellisest

pöördumisest on tõlk kohustatud teavitama PPA-d niipea, kui see on võimalik;

 tunda isiklikult ülekuulatavat või varjupaigataotlejat ega olla sugulussidemetes ülekuulatava või

varjupaigataotleja ega ühegi teise juhtumiga seotud isikuga; kui selline huvide konflikt ilmneb

vahetult enne tõlketeenuse osutamist või tõlketeenuse osutamise käigus, on tõlk kohustatud

viivitamatult teavitama sellest ametnikku, kes otsustab, kas tõlk sobib antud olukorras tõlkima või

mitte;

 olla isiklikult huvitatud juhtumi lõpptulemusest ega saada sellest rahalist kasu;

 anda varjupaigataotlejale või ülekuulatavale nõuandeid, mis ei ole seotud tõlketeenuse

osutamisega, näiteks teavet menetluse vms kohta, sellest hoolimata, kas temalt seda palutakse või

mitte;

 katkestada küsitluse kulgu muul põhjusel, kui tõlke parandamiseks, selgituste palumiseks,

arusaamatuse lahendamiseks või tähelepanu juhtimiseks segavatele asjaoludele;

 ilustada öeldut – tõlgi ülesanne on tõlkida täpselt ja korrektselt, tõlk peab piirduma üksnes

ametniku ja taotleja/ülekuulatava teineteisele öeldu tõlkimisega, tõlk ei tohi laskuda arutellu

küsitluse sisu üle ning peab tõlkima kõike, mida taotleja/ülekuulatav küsitluse käigus ütleb, isegi

kui see ei ole vastus esitatud küsimusele või kui taotleja/ülekuulatava sõnad on mõeldud otseselt

tõlgile, mitte ametnikule;

 jätta välja midagi taotleja või ülekuulatava ütlusest – tõlgi ülesanne ei ole kindlaks määrata,

milline teave on asjakohane ja milline mitte, tõlgi kohuseks on tõlkida kõike, mida räägitakse;

 püüda aimata, mida küsitleja või küsitletav tahavad öelda ega anda vastust, mis ei lähe kokku

tegelikult öelduga;

 lasta oma kogemustel ega vaadetel mõjutada tõlketeenuse osutamist;

 näidata välja oma emotsioone – ainsad reaktsioonid, mida tõlk võib näidata/vahendada, on

taotleja omad; samuti ei ole lubatud kasutada kehakeelt (näiteks „silmade pööritamine“,

noomivad häälitsused), kui küsitletava seletus ei tundu usutav; varjupaigataotleja või

ülekuulatava ütluste usaldusväärsust hindab ametnik, mitte tõlk – tõlk on vahendaja, mitte hindaja

ega lahendaja;

 seada oma käitumisega (sh seksuaalne väärkäitumine, vägivald, ähvardamine, poliitiline tegevus,

teotamine jms) halba valgusesse teda kaasavat osapoolt, näiteks osaleda toimingus alkoholi või

narkootikumide mõju all, ahistada seksuaalselt, ilmutada oma seksuaalset huvitatust või

vastumeelsust, afišeerida või halvustada seksuaalset sättumust/orientatsiooni, rakendada

vägivalda või ähvardada taotlejat/ülekuulatavat, propageerida oma ja/või halvustada ülekuulatava

või varjupaigataotleja poliitilisi vaateid või usulist kuuluvust teotava käitumisega.

Varjupaigataotleja või ülekuulatava küsitlemisel on tõlk kohustatud:

 andma edasi ülekuulatava või varjupaigataotleja küsitlemisel ülekuulatava või taotleja sõnumis

sisaldunud iga viimast üksikasja ning tõlkima nii täpselt kui see on stiili, lauseehitust ja

grammatikat järgides võimalik;

3 (6)

 olema suuteline tõlkima tõhusalt kogu küsitluse/ülekuulamise jooksul;

 rääkima rahulikult ja selgelt;

 teavitama ametnikku/küsitlejat kohe, kui tal tekib tõlkimisega raskusi (väsimuse, keelest

arusaamisega jm põhjusel);

 jääma alati rahulikuks, seda ka juhul, kui ta kuuleb ebameeldivaid või vasturääkivaid fakte – tõlk

ei ole seotud tõlgitavate faktidega;

 kasutama tõlkimisel otsekõnet, näiteks mitte tõlkima: “Ta ütles, et ta...”, vaid: “Mina ütlesin, et

ta...”;

 tõlkima ka solvavat keelekasutust – keelelistel ja kultuurilistel põhjustel võib olla eelnimetatut

raske tõlkida, kuid sel juhul tuleb otsida tähenduselt kõige lähedasem väljend;

 tegema temale tõlketeenuse osutamise pakkumisel kohe teatavaks oma ametialased piirangud,

ning võtma vastu üksnes tema kompetentsi kuuluva töö;

 paluma küsitlejal teha paus, kui ta tunneb, et väsimus segab teda täpselt tõlkimast;

 ütlema küsitlejale, kui ta ei suuda täpselt tõlkida, näiteks kui kasutatakse talle tundmatut žargooni

või kui tema tervislik seisukord on ootamatult halvenenud;

 viivitamatult teavitama küsitlejat sellest, et taotleja ei räägi seda keelt, mida tõlk kutsuti tõlkima,

isegi juhul kui ta teist keelt samuti oskab;

 välja lülitama kõik mobiiltelefonid, kellad ja muud seadmed, mis võivad segada küsitlust või

videokonverentsi aparatuuri tööd;

 andma piirivalvetoimingutes soovitusi küsitlemise/ülekuulamise läbiviimiseks, kui see on oluline

taotleja/ülekuulatava kultuurilistest või usulistest erisustest tingituna.

KIRJALIK TÕLGE

Nõuded kirjalikule tõlkele

Tõlkija esmaseks kohuseks on tõlkida algtekst sihtkeelde, tõlkides kõik vastavasse

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks

saanud andmeid. Töö käigus peab tõlkija silmas pidama järgmisi nõudeid.

1. Sisu korrektne edasiandmine. Tõlkija peab andma sisu korrektselt edasi. Tõlketekst peab

täielikult lähtuma algtekstist ning olema võimalikult täpne, selge ja üheselt mõistetav, säilitades

algteksti sisulise tähenduse. Tulemus peab oma tähenduselt ja mõjult olema võrdväärne

algtekstiga.

2. Terminid. Kasutatavad terminid peavad olema algteksti mõistega võrdväärse tähenduse,

hõlmavuse ja mõjuga ning andma teksti sõnastust ja sisu korrektselt edasi. Tõlkija koostab

vajadusel terminite loetelu, et tagada tõlkes kasutatava terminoloogia ühtsus, täpsus ja

vastuvõetavus. Loetelu koosneb selle tõlke valdkonda kuuluvatest erialasõnadest.

3. Järjekindlus. Terminoloogia kasutamisel peab olema järjekindel. Lähtuda tuleks loogika

põhireeglitest, eriti mõiste tähenduse muutumatuse reeglist (A=A: algtekstis samasugused

mõisted tuleks sihtkeelde tõlkida ühesuguselt), aga ka eri mõistete kattumatuse reeglist (A≠B:

üldiselt tuleks vältida algteksti erinevate mõistete tõlkimist sihtkeelde ühe ja sama mõiste abil).

4. Vastavus keelenormidele. Tõlge peab vastama eesti keeles ametlikult kehtivatele

keelenormidele. Ei tohi eksida „Eesti õigekeelsussõnaraamatus“ ja „Eesti keele grammatikas”

kindlaksmääratud reeglite ja normide vastu. Tõlge peab olema korrektne ja järjekindel ka tähe-,

algustäheortograafia, lühendamise, numbrite kirjutamise ja kirjavahemärkide (side- ja

mõttekriipsud) osas. Vt Tiiu Erelt. Eesti ortograafia.

4 (6)

5. Keelepuhtus. Tõlkimisel tuleb vältida liigset võõrkeelte mõju.

6. Korrektuur. Valmis tõlge tuleb üle kontrollida õigekirjakorrektoriga.

7. Vormistus. Tõlge peab olema vormistatud vastavalt asutuses kehtestatud dokumendihalduse

reeglitele (font Times New Roman, 12 pt, plokk-küljendus, köitemarginaalide arvestamine).

Erinevate dokumentide rangeks eraldamiseks faili piires tuleb kasutada arvutikäsku lehekülgede

eraldamiseks (lisada leheküljepiir PageBreak).

8. Tõlke järelkontroll. Tõlkebüroo juhatajale, peatõlgile või juhtivtõlgile kontrollimiseks saadetud

kirjaliku tõlke fail peab olema identne tellijale esitatava tõlkefailiga. Digitaalallkirjaga salvestatud

fail peab olema salvestatud ainult laiendiga *.rtf, *.pdf, – mis ei võimalda andmete ülekirjutamist

pärast digitaalallkirja andmist.

Kirjalike tõlgete vormistamine

Tõlke päises (või avalehe/esimese lehekülje ülaosas) peab olema märge tõlkesuuna kohta kooskõlas

järgmise näitega:

Tõlge inglise keelest

Kriminaalasjades tehtud kirjalike tõlgete puhul peab tõlke jaluses või iga eraldi tõlgitud dokumendi

lõpus olema järgmine kinnitus:

Tõlkija ………………………………………. (asendada tõlgi ees- ja perekonnanimega) on

teadlik hoolsus- ja konfidentsiaalsuskohustusest kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 161

lg 6 ning vastutusest karistusseadustiku (KarS) § 318 ja § 321 järgi.

_______________________________

(tõlkija allkiri / digitaalallkiri)

Seadusest tulenev vastutus

KrMS § 161. Tõlk

(6) Tõlk on kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning

hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Kui tõlk ei ole koosseisuline ega valda

piisavalt erialakeelt või tumma või kurdi väljendusviisi, on ta kohustatud kriminaalmenetluses

osalemisest keelduma.

KarS § 321. Vale ekspertiisiarvamus ja valetõlge

(1) Eksperdi poolt teadvalt vale ekspertiisiarvamuse andmise eest või tõlgi poolt teadvalt valesti

tõlkimise eest -- karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, -- karistatakse rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

5 (6)

Tõlgi konfidentsiaalsuskohustus

Kriminaalmenetluses

- vastavalt 27.10.2013 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustele on tõlk KrMS §

161 lg 6 järgi kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning

hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid.

Varjupaigamenetluses

- tuleb arvesse võtta, et välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 13 lg

1 kohaselt ei ole varjupaigamenetlus avalik. VRKS § 13 lg 2 näeb ette, et „Politsei- ja

Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala asutused, kinnipidamiskeskus,

varjupaigataotlejate majutuskeskus, samuti tõlk ja muud asjassepuutuvad isikud on

kohustatud hoidma neile taotleja kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima

nimetatud välismaalase isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid“. VRKS § 13

lg 4 kohaselt ei tohi teavet avaldada taotleja kodakondsusjärgsele või päritoluriigile.

Tõlk on kohustatud teavitama PPA-d viivitamatult,

kui ta on kahtlustatav või teda on süüdistatud, süüdi mõistetud ja/või karistatud mõnes süü- või

väärteos või hoiatatud mõne rikkumise eest või kui tõlgi suhtes on algatatud ametialane

distsiplinaarmenetlus.

ARVE VORMISTAMINE

Arve tuleb vormistada Eestis kehtiva raamatupidamiskorra, sh raamatupidamisseaduse (§ 7

lg 1), raamatupidamistoimkonna juhendite (RTJ) jne kohaselt, varustades arve järgmiste

nõutavate rekvisiitidega:

Arve number ja kuupäev

Arve esitaja

(FIE/äriühingu nimi, registrikood, aadress, kontaktandmed, arvelduskonto number

IBAN kujul)

Arve saaja:

Politsei- ja Piirivalveamet

Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn

Registrikood 70008747

Kontaktisik: …………………., telefon 612 ….

Teenuse/töö sisu (arve selgitusse märkida kindlasti meie vastava tellimuse (viite)number):

..... keele kirjalik tõlketeenus, tellimus 2017K.....

..... keele suuline tõlketeenus, (kuupäev), tellimus 2017S.....

6 (6)

Tellimuse (viite)numbri teatab PPA tõlkebüroo peatõlk tõlke tellimisel (erandkorras ka

valmimisel);

K viitenumbri keskel tähistab kirjalikku ja S suulist tõlget, suulise tõlke puhul on tarvis

märkida kindlasti teenuse osutamise kuupäev.

Arve peab sisaldama osutatud teenuse kogust/mahtu tähistavat ühikut (tund/lehekülg),

ühikuhinda ja summat koos võimaliku käibemaksuarvestusega.

NB! Kui arve esitatakse korraga mitme tõlketellimuse eest ehk see on mitmerealine, siis

palume märkida iga tõlketöö reale järjekorranumbrid.

Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva.

Kuupäev:_________________________________

Tõlgi tegutsemisjuhisega tutvunud tõlgi ees- ja

perekonnanimi:____________________________

(tõlgi allkiri/digitaalallkiri)