Käskkiri

1

Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise

tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate

tegevuste elluviimise käigus kujunenud vajadustest. Toetatava tegevuse nr 2.1 „Infoplatvormi

ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine“ peamised muudatused on tulemusnäitaja

sihttaseme tõstmine, partnerite eelarve suurendamine ja eelarve kasutusaja pikendamine.

Toetatavat tegevust 2.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“

puudutavad peamised muudatused on A2-taseme eesti keele õppe pakkumise võimaldamine,

kolme alategevuse elluviimise aja pikendamine ning tulemusnäitajate selgituste täpsustamine.

Toetatava tegevuse 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ puhul

lükatakse viimase alategevuse algust edasi ühe aasta võrra. Toetatavate tegevuste nr 2.2 ja 2.3

eelarveid vähendatakse tulenevalt ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava

(edaspidi rakenduskava) eelarve tehnilisest kohendusest.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike

2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a

korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman

(e- post [email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna nõunik Martin Tulit (e-post [email protected], telefon

612 5280). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu

rakendussäte.

Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.

Punkti 2.1.3.4.1 teises lauses täpsustatakse, et infoplatvormi rakendamise käigus seda ka

uuendatakse. Uuemate infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine on vajalik selleks, et

tagada infoplatvormi toimepidevus.

Punkti 2.2.3.2.1 esimeses lauses tehtava muudatusega tuuakse selgemalt välja, et toetatava

tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja Kohanemiskoolitustel osalejate arv,

mis ühtlasi panustab rakenduskava väljundnäitajasse Lõimumis- ja kohanemiskoolitustel

osalejate arv, moodustub kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust. See tähendab, et kokku

ei loeta kohanemisprogrammi koolitustel osalevaid üksikisikuid, vaid koolitusel

osalemiste/läbimiste kordi. Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid on enamuses 1-päevased,

mistõttu osutuvad osalejad ka läbinuteks. Keeleõppe puhul loetakse läbinuteks need, kes on

keeleõppes osalenud vähemalt 50% ulatuses.

2

Punkti 2.2.3.3.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Materjalide vahehindamine ja

uuendamine, uute materjalide koostamine elluviimise aega ühe aasta võrra (31. detsembrini

2020), et tagada pikem ajavaru materjalide uuendamiseks ja koostamiseks, kuna materjalide

vahehindamine viiakse lõpule 2019. aasta jooksul.

Punkti 2.2.3.4.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Materjalide lõpphindamine ning

materjalide muutmine elluviimise aega poole aasta võrra (30. juunini 2023), et tagada pikem

ajavaru materjalide muutmiseks ja muudatuste katsetamiseks paralleelselt koolituste läbiviimise

ajaga.

Selguse huvides saab terve punkt 2.2.3.5 uue sõnastuse, kuid sisulised muudatused on need,

et punkti 2.2.3.5.1 teises lauses täpsustatakse sarnaselt punkti 2.2.3.2.1 muudatusele seda, et

toetatava tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja Kohanemiskoolitustel

osalejate arv, mis panustab ühtlasi rakenduskava tulemusnäitajasse Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel osalejate arv, moodustub kohanemiskoolituste läbimiskordade arvust.

Senine kolmas lause jagatakse kaheks lauseks. Neist esimeses sätestatakse, et

kohanemisprogrammi koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Teises

lauses sätestatakse, et koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme õpet pakutakse eelkõige

Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sealjuures sätestatakse, et eesti keele algtaseme õpet ei pakuta

ainult A1-tasemel, vaid ka A2-tasemel. Kohanemisprogrammi raames pakutav keeleõpe, mida

seni on pakutud vaid A1-tasemel, on olnud sihtrühma seas väga populaarne ning A1-taseme

keeleõppe läbinud on avaldanud soovi jätkata eesti keele õpinguid A2-tasemel. Kuna nõudlus

A2-taseme tasuta keeleõppe kursuste järele ületab praegust riigipoolset pakkumust, on elluviija

teinud ettepaneku arendada kohanemisprogrammi selle sihtrühmale mõeldud A2-taseme

keeleõppe kursusega ning katsetada selle pakkumist kohanemisprogrammi raames.

Muudatusega antakse elluviijale see võimalus, kuna kohanemisprogrammi arendamine on

kooskõlas toetatava tegevuse eesmärgiga.

Punkti 2.2.3.5.2 muudatusega pikendatakse alategevuse Koolituste pakkumine elluviimise aega

poole aasta võrra (30. juunini 2023), et tegevuse elluviimise aeg oleks kooskõlas õppeaasta

kestusega.

Punkti 2.3.3.4.2 muudatusega lükatakse TAT-i alategevuse Lõpp- ja järelhindamise

läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning

sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta

algusaega ühe aasta võrra edasi (1. jaanuarile 2021), kuna hindamisega ei ole vaja alustada

2020. aastal, mil tugivõrgustike töö on alles aktiivses faasis.

Punktis 3 tõstetakse toetatava tegevuse 2.1 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja

Infoplatvormi kasutajate arv, mis on ühtlasi meetmetegevuse 2.6.1 väljundnäitaja, sihttaset

11 000-le. Seni seatud sihttase (4500) saab elluviija prognoosi kohaselt täidetud juba käesoleva

aasta jooksul. Kuna infoplatvormi kaudu toimub registreerumine kohanemiskoolitustele, on

vaja infoplatvormi rakendamisega jätkata. Sihttaseme muutmise järel on infoplatvormi

kasutajate arv ja kohanemiskoolitustel osaluskordade arv ligikaudu samas suurusjärgus, kuid

veidi väiksem kohanemiskoolitustel osalemiste arvust, kuna koolituste katsetamise faasis

infoplatvorm veel kasutusel ei olnud.

Punktis 3 lisatakse toetatava tegevuse 2.2 tulemusnäitaja ehk projekti tulemusnäitaja

Kohanemiskoolitustel osalejate arv selgitusse, et näitaja moodustub kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust, et oleks üheselt aru saadav, mida kokku loetakse. Kohanemisprogramm

koosneb 1-päevastest koolitustest, mis käsitlevad eri teemasid (baasmoodul, töö ja ettevõtlus,

3

õppimine, teadus, perekond, lapsed ja noored). Uussisserändaja võib omal valikul osaleda kas

ühel või mitmel koolitusel, lisaks ka keeleõppes. Seetõttu ei loeta sihttaseme arvestamisel

unikaalseid osalejaid, vaid kohanemisprogrammi eri koolituste läbimise kordi.

Toetatava tegevuse 2.2 rakenduskavaga seonduva tulemusnäitaja Kohanemisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna

ja kultuuri kohta on paranenud selgitusse lisatakse, et näitaja moodustub kohanemisprogrammi

koolituste läbimiskordade arvust, mille järel inimene on andnud hinnangu, et tema eesti keele

oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on

paranenud. Kui isik osaleb kohanemisprogrammi koolitustel (baas- või teemamoodul või

keeleõpe), küsitakse iga koolituse läbimise järel tema hinnangut selle kohta, kas tema eesti

keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on

paranenud. Näitaja täitmise arvestamisel võetakse arvesse iga koolituse järel antud hinnang.

Lisaks täiendatakse selle näitaja joonealust märkust viitega keeleoskuse A2-tasemele, et see

oleks kooskõlas punkti 2.2.3.5.1 muudatusega.

Punktis 6 suurendatakse tegevuse Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja

rakendamine partnerite Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT)

eelarvet 52 500 euro võrra (44 625 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 7875 eurot riiklik

kaasfinantseering) ja Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) eelarvet 36 547 euro võrra

(31 065 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 5482 eurot riiklik kaasfinantseering). Lisaks

pikendatakse PPA eelarve kasutusaega ühe aasta võrra, et tagada PPA-le piisav ajaline ja

rahaline ressurss automaatse andmevahetuslahenduse valmimiseks ja infoplatvormi jooksvaks

arendamiseks.

Tulenevalt rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest vähendatakse toetatava tegevuse

Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine eelarvet 70 466 euro võrra

(59 896 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 10 570 eurot riiklik kaasfinantseering) ja tegevuse

Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine eelarvet 24 567 euro võrra

(20 882 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 3685 eurot riiklik kaasfinantseering).

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

4

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused ja täpsustused tuginevad tegevuste elluviimise käigus saadud

kogemustele ja selgunud vajadustele ning korraldusasutuse suunistele ja võimaldavad

saavutada toetatavatele tegevustele seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused aja- ja

ressursitõhusamalt. Eelarves tehtavad muudatused tagavad täiendavad eelarvevahendid

partneritele SMIT ja PPA ning tagavad kooskõla rakenduskavaga.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud toetatavaid tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi

vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne

täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2019. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus),

valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega (Kultuuriministeerium) ning teiste

rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või

meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja Teadusministeerium ja

Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise

eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad tegevused mõjutavad (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadeti

teadmiseks rakendusüksusele SA Innove ning TAT-i partneritele (PPA ning SMIT).

Kooskõlastusringi käigus esitas Rahandusministeerium järgneva märkuse: „Palume järgmise

Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“

muudatusega viia väljundnäitaja sihttase „infoplatvormi kasutajate arv“ kooskõlla toetuse

andmise tingimustega.“ Antud märkus võetakse arvesse ning vastav muudatusettepanek

esitatakse Rahandusministeeriumile, kui nad algatavad eelnimetatud Vabariigi Valitsuse

korralduse muudatuse. Teistelt kooskõlastajatelt märkusi ei laekunud.

KÄSKKIRI

25.04.2019 nr 1-3/43

Siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja

nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“

muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“

1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise

tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:

1.1. sõnastan punkti 2.1.3.4.1 teise lause järgmiselt:

„Teenuse piloteerimise, hindamise ning edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi,

sealhulgas vastavalt vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse

vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid

pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info kättesaadavuse

parandamiseks.“;

1.2. sõnastan punkti 2.2.3.2.1 esimese lause järgmiselt:

„.Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja testide põhjal

korraldatud koolitused 1265 korral“;

1.3. sõnastan punkti 2.2.3.3.2 järgmiselt:

„Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020.“;

1.4. sõnastan punkti 2.2.3.4.2 järgmiselt:

„Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023.“;

1.5. sõnastan punkti 2.2.3.5 teksti järgmiselt:

„2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud

pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud

üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud

kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.

Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusmooduleid ja eesti

keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas1.

Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning tulemuste seiramise eest

ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale

leitud teenusepakkujad. Koolitusi pakutakse kahes raskusastmes6 kõikide

koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb

vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on õigus

pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele

osalema PPA.

2.2.3.5.2 Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.“;

1.6. sõnastan punkti 2.3.3.4.2 järgmiselt:

„Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022.“;

1.7. kehtestan punkti 3 uues redaktsioonis:

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2016

Siht-

tase

2018

Siht-

tase

2020

Siht-

tase

2023

Selgitav teave

Toetatav tegevus 2.1

Tulemusn

äitaja

Infoplatvor

mi kasutajate

arv

0 500 1500 6500

11 000

Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.6.1

väljundnäitaja.

Toetatav tegevus 2.2

Tulemusn

äitaja

Kohanemisk

oolitustel

osalejate arv

0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja moodustub

kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust.

Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

väljundnäitajasse

„Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel

osalejate arv“.

1 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda

soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik

väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.

Rakendus

kavaga

seonduv

tulemusn

äitaja

Kohanemisp

rogrammi

läbinute2

arv, kelle

eesti keele

oskus,

praktiline

informeeritu

s ja

teadmised

Eesti riigi,

ühiskonna ja

kultuuri

kohta on

paranenud

0 346 1647 3902

8990 Näitaja moodustub

kohanemisprogrammi

koolituste läbimiskordade

arvust, mille järel inimene

on andnud hinnangu, et

tema eesti keele oskus,

praktiline informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri kohta

on paranenud.

Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

tulemusnäitajasse

„Kohanemis- ja

lõimumisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti

keele oskus, informeeritus

ja teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri kohta

on paranenud“.

Toetatav tegevus 2.3

Tulemusn

äitaja

Arendatud

või välja-

töötatud

teenuste arv

0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.6.3

väljundnäitaja ning ühtlasi

rakenduskava

väljundnäitaja

„Uussisserändajate

kohanemise toetamiseks

arendatud või väljatöötatud

teenuste arv“.

1.8. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:

6. Tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine

ja rakendamine

510 000 100%

1.1 ESF-i toetus 433 500 85%

sh PPA (2015−2020) 102 850

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 76 500 15%

2 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud kohanemisprogrammi koolitusmoodulis

või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.

sh PPA (2015−2020) 18 150

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine

ja rakendamine

6 718 734

100%

2.1 ESF-i toetus 5 710 924 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 007 810

15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

2 176 233

100%

3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%

sh PPA (2017−2021) 112 500

3.3 Omafinantseering 0 0%

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister