Õigusakti eelnõu

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

29.08.2019 nr 14-12.3/130-1

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87

„Toetuse andmise tingimused uussisserändajate

kohanemise toetamiseks“ muutmine

Lugupeetud minister / asutuse juht

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7

lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja

nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise

eelnõu.

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada

10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikantselei

Sotsiaalministeerium

SA Innove

Teadmiseks:

Eesti Külaliikumine Kodukant

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Tartu Linnavalitsus

Terviseamet

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lisad:

1. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu;

2. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;

3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud

tervikteksti eelnõu.

Ave Osman 6125242

[email protected]

EELNÕU

KÄSKKIRI

nr

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-

3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“

muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1, peaministri

1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a

korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“

1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:

1.1. sõnastan punkti 1.3.2 järgmiselt:

„Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet.“;

1.2. sõnastan punkti 2.3.1.1 järgmiselt:

„Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond, elluviija

partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet ning vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud

partnerid.“;

1.3. täiendan käskkirja punktiga 2.3.1.3 järgmises sõnastuses:

„MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames

võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi Eestisse elama

asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.“;

1.4. täiendan käskkirja punktiga 2.3.1.4 järgmises sõnastuses:

„Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral teistesse

Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse

2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab

omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele.“;

1.5. täiendan käskkirja punktiga 2.3.1.5 järgmises sõnastuses:

„Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames

esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.

1.6. kehtestan punkti 3 uues redaktsioonis:

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad

Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2016

Siht-

tase

2018

Siht-

tase

2020

Siht-

tase

2023

Selgitav teave

Toetatav tegevus 2.1

Tulemus-

näitaja

Infoplat-

vormi

kasutajate

arv

0 500 1500 6500

11 000

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.1

väljundnäitaja.

Toetatav tegevus 2.2

Tulemus-

näitaja

Kohanemis-

koolitustel

osalejate arv

0 494 2353 5575

12 843 Tulemusnäitaja

moodustub

kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust.

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja

panustab rakenduskava

väljundnäitajasse

„Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel

osalejate arv“. Selle

sihttase kokku on

18 343 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (12 843).

Rakendus-

kavaga

seonduv

Kohanemis-

programmi

läbinute1

arv, kelle

0 346 1647 3902

8990 Näitaja moodustub

kohanemisprogrammi

koolituste

läbimiskordade arvust,

1 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi

teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.

tulemus-

näitaja

eesti keele

oskus,

praktiline

informeeri-

tus ja

teadmised

Eesti riigi,

ühiskonna ja

kultuuri

kohta on

paranenud

mille järel inimene on

andnud hinnangu, et

tema eesti keele oskus,

praktiline

informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud.

Tulemusnäitaja

panustab rakenduskava

tulemusnäitajasse

„Kohanemis- ja

lõimumisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti

keele oskus,

informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud“.

Selle sihttase kokku on

12 840 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (8990).

Toetatav tegevus 2.3

Tulemus-

näitaja

Arendatud

või välja-

töötatud

teenuste arv

0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.3

väljundnäitaja ning

ühtlasi rakenduskava

väljundnäitaja

„Uussisserändajate

kohanemise

toetamiseks arendatud

või väljatöötatud

teenuste arv“.

1.7. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:

6. Tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine

ja rakendamine

620 000 100%

1.1 ESF-i toetus 527 000 85%

sh PPA (2015−2018) 82 058,52

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15%

sh PPA (2015−2018) 14 480,92

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine

ja rakendamine

6 608 734

100%

2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

PPA (2019−2020) 47 090

2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

PPA (2019−2020) 8310

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

2 176 233

100%

3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

MTÜ Kodukant (2019−2020) 54 952,50

Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 63 750

Terviseamet (2019−2021) 72 250

3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%

sh PPA (2017−2021) 112 500

MTÜ Kodukant (2019−2020) 9697,50

Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 11 250

Terviseamet (2019−2021) 12 750

3.3 Omafinantseering 0 0%

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

1

EELNÕU

Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise

tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate

tegevuste elluviimise käigus täpsustunud vajadustest. Toetatava tegevuse 2.1 Infoplatvormi ja

selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine (edaspidi tegevus 2.1) eelarvet suurendatakse,

et välja arendada automaatne andmevahetus infoplatvormi ning Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) asjakohaste andmebaaside vahel. Tegevuse 2.1 eelarvet suurendatakse toetatava

tegevuse 2.2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine (edaspidi

tegevus 2.2) eelarve arvelt. Teine tegevust 2.2. puudutav muudatus on PPA-le rahaliste

vahendite eraldamine elamisloa või tähtajalise elamisõiguse saanud inimeste suunamiseks

kohanemiskoolitustele kuni automaatse andmevahetuslahenduse tööle hakkamiseni. Toetatavat

tegevust 2.3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine (edaspidi tegevus

2.3) puudutav muudatus seisneb selles, et tegevuse elluviimisesse kaasatakse partnerina MTÜ

Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant). Uue partneri ülesandeks on edendada

Eestisse elama asunud välismaalaste osalemist vabatahtlikus ja vabaühenduste tegevuses.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2

punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a

korraldusega nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“

(edaspidi meetmete nimekiri).

Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman

(e- post [email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk (e-post [email protected], telefon

612 5082). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Merje Joll ([email protected], tel 612 5235).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimesega muudetakse TAT-i ja teine on eelnõu

rakendussäte.

Eelnõu punkti 1 kohaselt tehakse muudatusi TAT-i alljärgnevates punktides.

Punktides 1.3.2 ja 2.3.1.1 lisatakse partneriteks MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus ja

Terviseamet. MTÜ Kodukant valiti partneriks Siseministeeriumi korraldatud konkursi

„Uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemine“ tulemusena. Tartu Linnavalitsuse ja

Terviseametiga sõlmitakse partnerluslepingud, et nad arendaksid nende vastutusalas olevaid

teenuseid Eestisse alama asunud välismaalaste vaates vastavalt alategevuse 2.3.3.1 Arendamist

vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine raames selgunud vajadustele.

Punkti 2.3.1 täiendatakse punktiga 2.3.1.3, milles sätestatakse, mida MTÜ Kodukant toetatava

tegevuse 2.3 raames tegema hakkab. Uus partner loob Eestisse elama asunud välismaalastele

2

alategevuse nr 2.3.3.2 Teenuste arendamine raames võimalused vabatahtlikus tegevuses

osalemiseks ning toetab vabaühendusi nende inimeste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.

Eestis nii elamisloa, tähtajalise elamisõiguse kui viisa alusel elavate välismaalaste kaasamine

ühiskondlikesse tegevustesse on väga oluline. Seeläbi saavad need inimesed sõlmida

sotsiaalseid sidemeid ja samas panustada ka ühiskonda, edendades mõne vabaühenduse

tegevusi ja valdkonda, mille parendamisse ühendus panustab. Konkreetsemalt on partneri

ülesandeks kodulehe Vabatahtlike Värav (https://vabatahtlikud.ee) muutmine kolmekeelseks

(eesti, vene ja inglise) ja WCAG 2.0 juurdepääsetavuse standardile vastavaks, vabaühenduste

võimekuse tõstmine Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamiseks ning nende inimeste

kaasamine ühiskondlikesse tegevustesse teavitustöö abil.

Kuigi MTÜ Kodukant tegevus on eelkõige suunatud maapiirkondadele, ent uussisserändajad

asuvad enamasti elama suurematesse linnapiirkondadesse, on MTÜ-l Kodukant vabatahtliku

tegevuse arendamise ja vabaühenduste kaasamise kogemus ja võimekus olemas üleriigiliselt,

sealhulgas linnades, kuna MTÜ Kodukant on alates 2014. aastast koordineerinud üle-eestilist

Vabatahtliku Tegevuse Võrgustikku.

Punkti 2.3.1 täiendatakse punktiga 2.3.1.4, milles sätestatakse, et lisanduv partner Tartu

Linnavalitsus hakkab alategevuse nr 2.3.3.2 Teenuste arendamine raames koordineerima ja

arendama eelkõige Tartusse ja võimaluse korral teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama

asunud välismaalaste kohanemise toetamise vaates kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd

ning kujundama ja arendama omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt

sihtgrupi vajadustele. Tartu linna statistika kohaselt1 moodustavad teistest rahvustest (sh vene

rahvusest) inimesed 22% (ca 21 870 inimest) ja muu (sealhulgas määratlemata)

kodakondsusega inimesed 10% (ca 9940 inimest) Tartu elanikkonnast, mis on märkimisväärsed

protsendid. Nii Tartu linna valitsus, ettevõtjad kui ka ülikoolid on tõstatanud vajaduse arendada

avaliku, era ja kolmanda sektori koostööd ja avalikke teenuseid nii, et need lihtsustaksid

välismaalaste elama, õppima ja tööle asumist nii Tartus kui Lõuna-Eestis laiemalt. Seetõttu

sätestatakse TAT-i muudatusega, et partner arendab kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd

ning kujundab ja arendab teenuseid eelkõige Tartusse ja võimaluse korral, mis sõltub

koostöösuhetest teiste omavalitsustega, teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud

välismaalaste vajaduste vaates. Täpsema teenuste kontseptsiooni ja arendamise ulatuse töötab

partner välja sõlmitava partnerluslepingu raames.

Punkti 2.3.1 täiendatakse punktiga 2.3.1.5, milles sätestatakse, et lisanduv partner

Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks alategevuse

nr 2.3.3.2 Teenuste arendamine raames esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavust ja

asjakohase informatsiooni kättesaadavust. Esmatasandi tervishoiuteenuseid pakub perearst

koos pereõe ja teiste toetavate spetsialistidega. Eestisse elama asuvate välismaalaste arvu

kasvades on kogunud aktuaalsust probleem, et riigikeelt mitte valdavatel inimestel on raskusi

(eelkõige) inglise keeles teenindamise võimekusega perearstide leidmisega. Terviseamet

plaanib kaardistada inglise, aga ka teistes keeltes teenindamise võimekusega perearstiteenuse

pakkujad ning tõsta oma võimekust nõustada nii nende poole pöörduvaid välimaalasi

esmatasandi tervishoiuteenusega seonduvates küsimustes kui ka tervishoiutöötajaid nende

poole pöörduvate välismaalaste teemadel. Lisaks sellele plaanib Terviseamet arendada oma

veebilehte ja töötada välja infomaterjale välismaalaste vajadustest lähtuvalt.

1 Tartu arvudes 2017/2018 ja Statistiline ülevaade Tartu 2017, https://www.tartu.ee/et/statistika

3

Punktis 3 täpsustatakse tegevuse 2.2 kahe näitaja selgitust.

Tulemusnäitaja Kohanemiskoolitustel osalejate arv selgitusse lisatakse, et rakenduskava

väljundnäitaja sihttase kokku on 18 343 ning tegevus 2.2 panustab sellesse osaliselt (12 843

osalejaga).

Rakenduskavaga seonduva tulemusnäitaja Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinute arv,

kelle eesti keele oskus, informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on

paranenud selgitusse lisatakse, et rakenduskava näitaja sihttase kokku on 12 840 ja tegevus 2.2

panustab sellesse osaliselt (8990 kohanemisprogrammi läbinuga).

Punktis 6 suurendatakse tegevuse 2.1 eelarvet 110 000 euro võrra (93 500 eurot Euroopa

Sotsiaalfondi toetus ja 16 500 eurot riiklik kaasfinantseering) tegevuse nr 2.2 rahaliste

vahendite arvelt. Tegevuse 2.1 uueks kogueelarveks on seega 620 000 eurot (527 000 eurot

Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 93 000 eurot riiklik kaasfinantseering). Ühtlasi vähendatakse

tegevuses 2.1 partneri PPA eelarvet 24 460 euro võrra (20 791 eurot Euroopa Sotsiaalfondi

toetus ja 3669 eurot riiklik kaasfinantseering). Nii tegevuse 2.2 eelarvest lisanduvat kui partneri

PPA arvelt vabanevat summat kasutab elluviija selleks, et viia lõpule automaatse

andmevahetuslahenduse väljatöötamine. Andmevahetus infoplatvormi ja PPA asjakohaste

andmebaaside vahel pole vaatamata esialgsetele plaanidele automaatseks saanud, kuna 2018. a

luhtus hange teenusepakkuja leidmiseks. Hanke luhtumise üks peamine põhjus oli madal

eeldatav maksumus võrreldes hanke skoobiga. Partner Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (edaspidi SMIT) kitsendas hanke skoopi ning viis 2019. a läbi turuanalüüsi, et

selgitada välja täpsustatud skoobiga arenduse eeldatav maksumus. Analüüsi tulemi põhjal on

elluviija teinud ettepaneku tegevuse 2.1 eelarve tõstmiseks, et tagada raha olemasolu

automaatse andmevahetuse arendamise hankimiseks. Automaatse andmevahetuse välja

arendamise vajalikkust ja olulisust tõstis esile ka äsja valminud kohanemis- ja lõimumismeetme

vahehindamine („ESF kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil

2014–2018“, https://www.struktuurifondid.ee/et/hindamine). Tegevuse 2.2 eelarve väheneb

selle ümbertõste tõttu 1,6% võrra ning elluviija hinnangul ei sea see muudatus tegevusele 2.2

seatud eesmärgi ja näitajate sihttasemete täitmist ohtu. Tegevuse 2.2 uueks kogueelarveks on

selle muudatuse järel 6 608 734 eurot (5 617 424 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 991 310

eurot riiklik kaasfinantseering).

Lisaks tegevuses 2.1 partneri PPA eelarve vähendamisele 24 460 euro võrra lühendatakse ka

PPA eelarve kasutusaega 2018. aastani, kuna alates 2019. a on PPA peamiseks ülesandeks

seoses infoplatvormi ja kohanemiskoolitustega uussisserändajate suunamine

kohanemiskoolitustele (sealhulgas Eestisse elama asunud välismaalaste vastavuse

kontrollimine kohanemisprogrammis osalemise tingimustele). Selle ülesande täitmine on

vastavalt TAT-i punktile 2.2.1.2 seotud eelkõige tegevusega 2.2, mistõttu nähakse PPA-le

uussisserändajate suunamiseks vajalikud eelarvelised vahendid ette tegevuse 2.2 eelarvest.

Kuna praeguseks on selge, et automaatne andmevahetuslahendus ei valmi 2019. a, eraldatakse

PPA-le tegevuse 2.2 raames suurem summa kui tal tegevuses 2.1 kasutamata jääb (vastavalt

55 400 ja 24 460 eurot), et tagada piisav ressurss personalikuludeks kuni automaatse

andmevahetuse tööle hakkamiseni.

Punktis 6 sätestatakse tegevuse 2.3 uue partneri MTÜ Kodukant eelarveks 64 650 eurot

(54 952,50 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 9697,50 eurot riiklik kaasfinantseering) ja

selle kasutuse ajaks 2019–2020 vastavalt konkursi tulemusel elluviija ja partneri vahel sõlmitud

partnerluslepingule.

4

Tegevuse 2.3 uue partneri Tartu Linnavalitsus eelarveks sätestatakse 75 000 eurot (63 750 eurot

Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 11 250 eurot riiklik kaasfinantseering) ja selle kasutuse ajaks

2019–2021 vastavalt elluviija ja partneri vahel kavandatava partnerluslepingu eelarve

prognoosile.

Tegevuse 2.3 uue partneri Terviseamet eelarveks sätestatakse 85 000 eurot (72 250 eurot

Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 12 750 eurot riiklik kaasfinantseering) ja selle kasutuse ajaks

2019–2021 vastavalt elluviija ja partneri vahel kavandatava partnerluslepingu eelarve

prognoosile.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud

vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid. Tegevuste 2.1 ja 2.2

eelarvetes tehtavad muudatused tagavad rahalised vahendid infoplatvormi ja PPA vastavate

andmebaaside vahelise automaatse andmevahetuse välja arendamiseks, et pikemas

perspektiivis kokku hoida selleks praegu kuluvat PPA personali tööaega ja tööjõukulu.

Tegevuste 2.1 ja 2.2 vaheline eelarve ümbertõste tuleb muudatusena sisse viia ka meetmete

nimekirja selle järgmise muutmise käigus.

Tegevuse 2.3 muudatusega sätestatakse tegevuse partneriteks MTÜ Kodukant, Tartu

Linnavalitsus ja Terviseamet ja nähakse neile ette eelarve, et arendada nende vastutusalas

olevaid teenuseid Eestisse elama asunud välismaalaste vaates ja soodustada seeläbi nende

kohanemist Eesti ühiskonnas.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i

abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2019. a.

5

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–20120 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus

koos Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega

(Kultuuriministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna

meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja

Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad

läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad

tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks

rakendusüksusele SA Innove ning teadmiseks TAT-i partneritele PPA, SMIT, MTÜ Kodukant,

Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet.

1

EELNÕU

KÄSKKIRI

27.03.2015 nr 1-3/87

muudetud järgmiste käskkirjadega

04.01.2017 nr 1-3/3

11.05.2018 nr 1-3/46

25.04.2019 nr 1-3/43

Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi

TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate

kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava

(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud

püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja

uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste

(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:

1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja

rakendamine;

1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja

rakendamine;

1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine.

1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis

ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas

tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.

1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on

projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri

11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

1.2. Terminid

1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks

ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.

2

Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades

neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja

perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse

omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles

osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses

nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses

või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline

elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.

1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonda.

1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet. (muudetud

rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).

1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on SA Innove.

1.3.4. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.

1.3.4.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite

osakonda.

2. Toetatavad tegevused

2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond

ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud siseministri 11.05.2018

käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse

PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab

kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2

nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA

asjakohases andmebaasis.

2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja

rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning

arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga

portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,

arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele

ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018

käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.2. Tulemus

2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt

3

eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle

tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud

2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse

pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on

tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks

rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.

Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid

veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt

2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste

sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju

pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.

Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi

raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)

ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)

lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.

2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.

2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine

2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud

mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.

Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja

alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.

Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.

EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada

teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse

tehniliselt.

2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.

2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus

2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi

arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks

vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse

infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud

andmekogumisele seatud nõuetele.

2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine

2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv

veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle

infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning

edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt

vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt

parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid

teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile

konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad

koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste

andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf

4

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“.

2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine

2.2.1. Elluviija ja partnerid

2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond ja

elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes ning vastavalt

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema

kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja

tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.

2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3

osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3

raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale

ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad

kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,

mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on

SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need

infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi

õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.2. Tulemus

2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud

kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,

välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,

piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.

2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning

teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine

ja arendamine

2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud

koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,

metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

5

Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-

või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest

Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika

juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid

(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise

metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.

2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine

2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja

testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.

Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi

kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe

materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2

vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide

koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb

vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on

õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad

partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid

tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi

kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks

vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.

Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud

siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine

2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja

keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on

materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud

lisamaterjale.

Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad

eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide

kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad

partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi

kaudu.

2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine

2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe

sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed

lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles

ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse

raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste

materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt

2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda

soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik

väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.

6

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud

tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad

materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.5. Koolituste pakkumine

2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud

pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud

üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud

kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.

Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles.

Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige

Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste

läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad

vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.

Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja

arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse

korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi

vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab

kohanemiskoolitustele osalema PPA.

2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.

(muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted

hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;

2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“;

2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine“.

4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda

soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik

väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse

korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis

kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7

2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine

2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakond,

elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus ja Terviseamet ning

vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või

avaliku konkursi korras leitud partnerid. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019

käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku

Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2

raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi

Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral

teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise

toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning

kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt

sihtgrupi vajadustele. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-

3/xx).

2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2

raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.3.2. Tulemus

2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda

sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.

2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine

2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest

teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud

teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.

Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega

teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.

2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri

11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.3.3.2. Teenuste arendamine

2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või

leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja

pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse

(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja

renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas

sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr

1-3/3).

2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.

2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine

2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate

vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele

organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,

kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate

praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse

uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel

8

õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist

toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku

puutuvatele organisatsioonidele.

Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas

kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,

võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate

ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare

välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks

uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.

Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja

jagamise.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.

2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele

suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle

jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta

2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise

tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas

majanduslikku jätkusuutlikkust.

Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju

kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja

asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende

pakkumisele.

2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.3.4. Sihtrühm

2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid

pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate

teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud

uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide

tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid

pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.

2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“.

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad

Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2016

Siht-

tase

2018

Siht-

tase

2020

Siht-

tase

2023

Selgitav teave

9

Toetatav tegevus 2.1

Tulemus-

näitaja

Infoplat-

vormi

kasutajate

arv

0 500 1500 6500

11 000

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.1

väljundnäitaja.

Toetatav tegevus 2.2

Tulemus-

näitaja

Kohanemis-

koolitustel

osalejate arv

0 494 2353 5575

12 843 Tulemusnäitaja

moodustub

kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust.

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

väljundnäitajasse

„Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel

osalejate arv“. Selle

sihttase kokku on

18 343 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (12 843).

Rakendus-

kavaga

seonduv

tulemus-

näitaja

Kohanemis-

programmi

läbinute6

arv, kelle

eesti keele

oskus,

praktiline

informeeri-

tus ja

teadmised

Eesti riigi,

ühiskonna ja

kultuuri

kohta on

paranenud

0 346 1647 3902

8990 Näitaja moodustub

kohanemisprogrammi

koolituste

läbimiskordade arvust,

mille järel inimene on

andnud hinnangu, et

tema eesti keele oskus,

praktiline informeeritus

ja teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

tulemusnäitajasse

„Kohanemis- ja

lõimumisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti

keele oskus,

informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud“.

Selle sihttase kokku on

12 840 ja tegevus 2.2

6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi

teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.

10

panustab sellesse

osaliselt (8990).

Toetatav tegevus 2.3

Tulemus-

näitaja

Arendatud

või välja-

töötatud

teenuste arv

0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.3

väljundnäitaja ning

ühtlasi rakenduskava

väljundnäitaja

„Uussisserändajate

kohanemise toetamiseks

arendatud või

väljatöötatud teenuste

arv“.

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).

4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.

4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja

riigivalitsemine.

4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.

5. Tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.

6. Tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine

ja rakendamine

620 000 100%

1.1 ESF-i toetus 527 000 85%

sh PPA (2015−2018) 82 058,52

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15%

sh PPA (2015−2018) 14 480,92

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine

ja rakendamine

6 608 734 100%

2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

PPA (2019−2020) 47 090

2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

11

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

PPA (2019−2020) 8310

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

2 176 233

100%

3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 54 952,50

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750

Terviseamet (2019–2021) 72 250

3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%

sh PPA (2017−2021) 112 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 9697,50

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250

Terviseamet (2019–2021) 12 750

3.3 Omafinantseering 0 0%

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2019 käskkirjaga nr 1-3/xx).

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblikud kulud

7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse

perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese

õigusega.

7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja

korrast.

7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud

7.1.3.1. Otsesed personalikulud

7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning

§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel

otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu

alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse

otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.1.3.2. Kaudsed kulud:

7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,

mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad

toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud

personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti

administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti

otsestest personalikuludest.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud

7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või

muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse

12

ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.

7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud

7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud

7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas

tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega

7.1.3.8. Tõlkekulud

7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja

majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud

7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasud

7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud

7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine

teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,

ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on

kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti

keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.

7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46)

7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud

7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud

7.1.5.2. Majutuskulud

7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,

kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle

osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes

osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on

osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on

tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka

järgmised kulud:

7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;

7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4

sätestatud tingimustel;

7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;

7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;

7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;

7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja

autoritasud;

13

7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas

sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning

sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.2. Mitteabikõlblikud kulud

7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:

7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

7.2.1.2. preemiad;

7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;

7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;

7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluva piirmäära;

7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi

STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike

1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr

1- 3/3).

8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse

RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-

toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse

esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.2 nimetatud prognoosile kõige harvem

kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude

maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse saaja

maksetaotluse kord kuus.

8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:

8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist

muudest elluviija kuludest;

8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;

8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,

viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste

korral vastavad volituste koopiad.

8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.2 nimetatud väljamaksete

prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist

tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea

riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning muu

avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu tasumist tõendavaid dokumente.

8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.

8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt

tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr

1-3/46).

8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude

summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest

kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.

14

8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad

STS §-s 30 nimetatud asjaolud.

8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse

tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.

8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.

Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26

sätestatule on elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava

ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis

eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve

kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri

esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab

RA7;

9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja

eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul

kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva

jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe

kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele

saatmisest RÜ poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi

kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija

15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist

vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele;

9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS

§-le 35;

9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste

elluviimisel;

9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2

raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

15

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,

20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete

kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

10. Partnerite kohustused

10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga

partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja

kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.

11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord

11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste

tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust

läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.

11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev

pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.

11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande

esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga

nr 1-3/46).

11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.

11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle

viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab

ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist

RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi

menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.

11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab

RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

16

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või

toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis

12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga

nr 1-3/3).

12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.

RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku

muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja

ulatusest.

12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.

Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse

ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat

ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste

tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste

rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-

l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud

eelarve summa ulatuses.

12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,

eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas

kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.

13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning rahandusministeerium

STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele

45– 47.

13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.

14. Vaiete lahendamine

14.1. RÜ toimingu või otsuse peale peab enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide

RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

17

15. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

siseminister

Lisad:

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3).

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud

uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3)

Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-

3/3)