Üldkäskkiri

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra kinnitamine“ lisa

HANKEKORD

I Üldsätted

1. Hankekorraga kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet) riigihangete

planeerimise, korraldamise ja raam- ning hankelepingute sõlmimise üldpõhimõtted ning

riigihangetega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus.

2. Hankekorda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS),

Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise korra, ameti teenuste ja ressursside

haldamise, planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korraldusega

(edaspidi teenuste haldamise, planeerimise ja eelarvestamise kord) ning muude ameti

töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Välisvahenditest rahastatavate riigihangete

korral tuleb lähtuda ka teistest asjassepuutuvatest õigusaktidest.

3. Hankekorras kasutatavad mõisted:

3.1. erand – RHSis sätestatud erandid, eriolukorrad ja erisused, mille puhul RHSi

regulatsiooni rakendamine ei ole kohustuslik;

3.2. hankeleping – ameti ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping,

sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd;

3.3. hankelepingu täitmise eest vastutav isik - hankelepingus kontaktisikuna määratud

isik, kes korraldab, et hankelepingut täidetakse hankelepingus sätestatud tingimustel;

3.4. hankeplaan – ameti eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-aastane

riigihangete läbiviimise kava, mida vaadatakse uuendamise eesmärgil läbi vähemalt

kord kvartalis;

3.5. huvide konflikt – olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal,

ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke

ettevalmistamisesse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või sõltumatust

kahjustavatena;

3.6. lepingute register – hanke- ja lepingutalituse (edaspidi HLT) peetav register, mis

koondab ameti sõlmitud raamlepingute ja hankelepingute andmed ning kust on nähtav

raamlepingu või hankelepingu täitmise eest vastutav isik, raam- või hankelepingu

sõlmimise ja täitmise kuupäevad ning raam- või hankelepingu rahaline maht;

3.7. minikonkurss – raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel RHSis ja raamlepingus

sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine;

3.8. nõue – lepingust või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamine;

3.9. ostujuht – struktuuriüksuse juhi määratud ameti teenistuja, kes haldab tema vastutada

oleva ostugrupi materjale, ressursi- ja kulukomplekte ning juhib nende soetamist.

Ostujuhtide nimekiri ja muudatused registreeritakse dokumendihaldussüsteemis

(edaspidi DHS);

3.10. peaostujuht – peadirektori asetäitja arenduse alal määratud ameti teenistuja, kes

haldab ostugruppe ja juhendab metoodiliselt materjalide ning kulu- ja

ressursikomplektide haldust, sh materjalide haldamist SAPis, ning pikaajalise

ostuplaani koostamist;

2

3.11. pikaajaline ostuplaan – ametisisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis sisaldab

ametile teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks aastaks materjalide ja ressursi-

ning kulukomplektide lõikes;

3.12. pretensioon – etteheide lepingupartnerile asja, teenuse või töö kvaliteedi, koguse või

muu mittevastavuse kohta lepingule;

3.13. raamleping – ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping,

millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused;

3.14. riigihange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine

või kontsessioonilepingu sõlmimine sõltumata lepingu maksumusest;

3.15. riigihanke eest vastutav isik – HLT juhi määratud HLT teenistuja, kes vastutab

riigihanke menetluse õiguspärase läbiviimise eest;

3.16. riigihanke tehniline kirjeldus – raam- või hankelepingu eseme kirjeldamiseks

vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet

kasutades asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või

ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on koostatud

kooskõlas RHSiga ja hankekorras sätestatud põhimõtetega;

3.17. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik – ostujuht või tema poolt nimetatud

isik, kes vastutab konkreetse riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja sellele

eelneva turu-uuringu läbiviimise eest ning kes on hankeplaanis nimeliselt ära

määratud;

3.18. turu-uuring – riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamiseks ja

hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks tehtav analüüs, mille tulemusena

selgitatakse välja sobiv hankemenetluse liik ning see, milliseid tingimusi on riigihanke

tulemuslikuks läbiviimiseks riigihanke alusdokumentidesse võimalik ja otstarbekas

seada, arvestades turul pakutavaid asju ja teenuseid ning ettevõtjate võimekust;

3.19. väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mille käibemaksuta maksumus on väiksem

kui hankekorra punktis 15 nimetatud maksumused.

4. Volitused:

4.1. ameti esindaja riigihanke vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis

on ameti teenistuja või välisekspert HLT juhi ühekordse volikirja alusel;

4.2. ameti esindaja teise hankija poolt korraldatavas riigihankes on ameti teenistuja HLT

juhi ühekordse volikirja alusel. Ameti esindaja pädevus ameti esindamisel määratakse

volikirjas;

4.3. ameti nimel teisele hankijale ühishanke läbiviimiseks või raamlepingu alusel

minikonkursi korraldamiseks annab volikirja HLT juhataja;

5. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad teiste hulgas

väikeostu korraldavatele teenistujatele, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutavale

isikule, riigihanke eest vastutavale isikule, HLT teenistujale, kellega riigihanke eest vastutav

isik peab kooskõlastama muu hulgas riigihankes tehtavad otsused, hankekomisjoni

liikmetele ning raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule. Huvide konflikti

ennetamiseks ja vältimiseks riigihanke ettevalmistamisel, läbiviimisel ning otsuste tegemisel

tuleb muu hulgas juhinduda ameti korruptsiooni vältimise juhendis toodust.

6. Riigihanke menetlemisest ei tohi osa võtta ameti teenistuja, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Teenistuja peab huvide konflikti

ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma konkreetse riigihankega seoses

edaspidistest tegevustest.

3

7. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid ning ameti nimel tegutsev

isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis võib anda ühele või mõnele

pakkujale eelise teiste ees.

8. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud sellest viivitamata teavitama oma vahetut

juhti, kes otsustab kolme tööpäeva jooksul isiku taandamise vajalikkuse ja määrab vajadusel

uue isiku.

9. Turu-uuring viiakse läbi enne riigihanke taotluse esitamist HLTle. Turu-uuringu võib läbi

viia kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (teabepäring), koosoleku või infopäevana.

Koosoleku või infopäeva vormis läbi viidud turu-uuringud protokollitakse.

10. Turu-uuringu läbiviimisel:

10.1. tuleb jälgida riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et teabe hankimine ei

moonutaks konkurentsi, toimuks läbipaistvalt ja isikuid ja/või ettevõtjaid

mittediskrimineerivalt;

10.2. vajadusel konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja/või

ettevõtjatega, kes omavad turu-uuringu objektiks oleva asja, teenuse või töö kohta

laialdasi teadmisi ning kogemusi. Võimalusel kaasatakse turu-uuringusse vähemalt

kolm isikut ja/või ettevõtjat.

11. Turu-uuringu tulemused vormistatakse kirjalikult, allkirjastatakse koostaja poolt, esitatakse

muu hulgas riigihanke hankekomisjonile ja säilitatakse DHSis. Riigihanke taotluse juurde

lisatakse turu-uuringu tulemuste kohta vähemalt järgmised andmed:

11.1. turu-uuringus osalenud ettevõtjate, sh erialaliidud, nimed;

11.2. info, mis ettevõtjatele edastati;

11.3. info (teabepäringu vastused, koosoleku või infopäeva protokoll või helisalvestis), mis

turu-uuringu käigus ettevõtjatelt saadi.

12. Turu-uuringu võib läbi viia ka alla riigihanke piirmäära jäävate riigihangete

ettevalmistamiseks ja riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks.

II Riigihangete planeerimine

13. HLT koostab hankeplaani koostöös ostujuhtidega pikaajalise ostuplaani alusel. Pikaajalise

ostuplaani koostamine toimub vastavalt teenuste haldamise, planeerimise ja eelarvestamise

korrale.

14. Hankeplaanis fikseeritakse ühte kalendriaastasse planeeritud HLT läbiviidavad riigihanked,

mille korraldamisel on RHSi kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris ja

minikonkursid, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 30 000 eurost. HLT võib

hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille maksumus on väiksem, kui punktis 15 toodud

maksumused, kuid mis otsustatakse läbi viia riigihangete registris.

15. RHSi kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris järgmised riigihanked:

15.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30

000 eurost;

15.2. eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;

4

15.3. ehitustööde tellimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade ostmine või teenuste

tellimine, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 60 000 eurost;

15.4. ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

ehitustööde ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine, sotsiaalteenuste

tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost.

16. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks RHSis ning teenuste haldamise,

planeerimise ja eelarvestamise korras sätestatule arvestada muu hulgas järgmisi

põhimõtteid:

16.1. ühe kalendriaasta jooksul samale riigihanke objektile korraldatavate riigihangete ja

sõlmitavate lepingute maksumused tuleb summeerida ja võimalusel arvestada üheks

riigihankeks;

16.2. kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt,

arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav

kulu;

16.3. asja ostmisega kaasneva väljaõppe kulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse

sisse.

17. Hankeplaan peab sisaldama planeeritava riigihanke kohta vähemalt järgmisi andmeid:

17.1. riigihanke nimetus;

17.2. riigihanke eeldatav maksumus;

17.3. taotletav riigihanke menetluse liik;

17.4. riigihanke väljakuulutamise aeg vähemalt kvartali täpsusega;

17.5. raam- või hankelepingu täitmise periood (kuudes);

17.6. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

17.7. riigihanke eest vastutav isik;

17.8. rahastamisallikas.

18. Hankeplaan kinnitatakse eelarvebüroo juhataja otsusega 21 päeva jooksul pärast ameti

eelarve kinnitamist ja edastatakse DHSi kaudu teadmiseks Siseministeeriumile. Kinnitatud

hankeplaan avaldatakse viivitamata ameti veebilehel, v.a RHSi erandid ja eriolukorrad ning

kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete erisused.

19. Riigihankeid võib erandkorras korraldada hankeplaaniväliselt. Hankeplaanivälise riigihanke

korraldamiseks esitatakse HLTle hanketaotlus vastavalt hankekorra IV peatükis sätestatule.

20. Hankeplaani uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

Uuendatud hankeplaani kantakse info lisandunud, ära jäänud või edasi lükkunud riigihangete

kohta. Uuendatud hankeplaan kinnitatakse eelarvebüroo juhataja otsusega ning avaldatakse

pärast kinnitamist viivitamata ameti veebilehel ja edastatakse DHSi kaudu teadmiseks

Siseministeeriumile.

III Väikeostude korraldamine

21. Väikeost viiakse läbi juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem kui hankekorra

punktis 15 nimetatud maksumused ning asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks

puudub kehtiv raam- või hankeleping.

22. Väikeostu läbiviimisel tuleb muu hulgas lähtuda ameti rahaliste vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise põhimõttest.

5

23. Väikeostu läbiviimiseks peab ameti teenistuja pöörduma ostujuhi poole, kes hindab

väikeostu korraldamise otstarbekust, kontrollib eelarveliste vahendite ning raam- või

hankelepingu olemasolu ja konsulteerib vajadusel HLTga. Loa väikeostu läbiviimiseks

annab ostujuht. Kehtiva raam- või hankelepingu olemasolul ei ole lubatud väikeostu läbi

viia, v.a RHSis sätestatud juhtudel.

24. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on kuni 5 000 eurot, teeb ostujuht või

ostujuhi loal ameti teenistuja.

25. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5 000 eurost, korral lähtutakse

järgmistest põhimõtetest:

25.1. ostujuht või tema määratud isik koostab ostetava asja, tellitava teenuse või ehitustöö

kirjelduse ja määrab eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;

25.2. ostujuht või tema määratud isik küsib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

võrdlevad pakkumused võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt;

25.3. väikeostu võib läbi viia võrdlevaid pakkumusi küsimata sellisel juhul, kui tegemist on

ettenägematust vajadusest (oht varale, isikule, keskkonnale vms) tekkinud ostuga,

mille puhul ei ole võimalik ajalisest faktorist tulenevalt võrdlevaid pakkumusi küsida.

Ostujuht teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud otsuse

väikeostu läbiviimiseks võrdlevaid pakkumusi võtmata.

26. Väikeostu pakkumusi ja ostujuhi otsuseid võrdlevate pakkumuste mittevõtmise kohta

säilitatakse DHSis 24 kuud.

IV Riigihangete läbiviimine

27. Hankekorra neljandas peatükis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille

korraldamisel on RHSi kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris, samuti

raamlepingute alusel läbiviidavatele minikonkurssidele ning riigihangetele, mida on

otsustatud läbi viia riigihangete registris.

28. Riigihanke menetlemise käigus riigihangete registris koostatavaid dokumente DHSis ei

registreerita ja need säilitatakse riigihangete registris.

29. Raamlepingu kohase minikonkursi läbiviimiseks esitab ostujuht HLT juhile DHSi kaudu

minikonkursi korraldamise taotluse, millele lisab sõlmitava hankelepingu eseme tehnilise

kirjelduse. Taotlus esitatakse hiljemalt hankeplaanis määratud riigihanke taotluse esitamise

tähtajaks. Lähtudes pakkumuste hindamise keerukusest on ostujuhil õigus teha HLT juhile

ettepanek hankekomisjoni moodustamiseks ja liikmete määramiseks.

30. HLT juhtaja määrab minikonkursi korraldamise eest vastutava HLT teenistuja, kes valmistab

ette minikonkursi läbiviimiseks vajalikud dokumendid, teeb minikonkursi korraldamiseks

nõutud toimingud ja esitab riigihangete registrisse kõik RHSis nõutud andmed.

Minikonkursi läbiviimisel lähtutakse raamlepingus sätestatud tingimustest.

31. Riigihanke läbiviimiseks esitab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik HLT juhile

DHSi kaudu riigihanke läbiviimise taotluse, millele lisab raam- või hankelepingu eseme

tehnilise kirjelduse ja info turu-uuringu tulemuste kohta. Riigihanke tehniline kirjeldus peab

olema kooskõlas RHSiga ning arvestama ostetavatele asjadele, tellitavatele teenustele või

ehitustöödele tingimuste seadmisel muu hulgas ka hilisemate ülalpidamis- ja

6

hoolduskuludega. Riigihanke korraldamise taotlus esitatakse hiljemalt hankeplaanis

määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks.

32. HLT juhtaja määrab DHSis iga korraldatava riigihanke juurde kaks HLT teenistujat:

riigihanke eest vastutava isiku ja HLT teenistuja (üldjuhul jurist), kellega riigihanke eest

vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, vajadusel riigihanke

menetluse käigus antavad selgitused, riigihanke alusdokumentide muudatused, riigihanke

käigus tehtavad otsused ning riigihanke tulemusena sõlmitavad raam- või hankelepingud.

33. Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise ja riigihanke

tingimuste õiguspärasuse ja terviklikkuse eest ning riigihangete registrisse tähtaegsete

kannete, teadete, andmete ning dokumentide esitamise ja kogu riigihanke menetlusega

seotud dokumendihalduse eest.

34. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik vastutab RHSiga kooskõlas oleva

riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja turu-uuringu läbiviimise. Riigihanke tehnilise

kirjelduse eest vastutaval isikul on õigus teha ettepanekuid pakkujate kvalifitseerimise,

pakkumuste vastavustingimuste ning hindamiskriteeriumite seadmiseks, eesmärgiga

saavutada hankelepingu eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva

raha eest.

35. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib viie tööpäeva jooksul riigihanke taotluse saamisest

selle sisu, tehnilise kirjelduse ja turu-uuringu vastavust nõuetele ning määrab puudusteta

taotluse korral riigihanke läbiviimise eeldatava ajakava. Nõuetele mittevastava taotluse

tagastab riigihanke eest vastutav isik selle esitajale, määrates puuduste kõrvaldamise tähtaja

arvestades puuduste iseloomu ning esitab riigihanke eeldatava ajakava pärast puudusteta

taotluse saamist. Riigihanke eeldatav ajakava esitatakse viivituseta riigihanke taotluse

esitajale.

36. Riigihanke eest vastutav isik teavitab rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületava riigihanke

läbiviimisest Siseministeeriumit aadressil [email protected].

Siseministeeriumil on õigus määrata riigihanke hankekomisjoni oma esindaja.

37. Riigihanke läbiviimiseks teeb HLT juhataja riigihanke läbiviimise otsuse, millega

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke menetluse liik ja vajadusel selle

valiku põhjendus, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ning riigihanke eest

vastutav isik. Alla riigihanke piirmäära jääva riigihanke korral võib jätta hankekomisjoni

moodustamata ning hankekomisjoni ülesandeid täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest

vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik.

38. Hankekomisjon peab koosnema vähemalt kolmest liikmest, kellest üks peab olema

riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees,

kelleks on üldjuhul riigihanke eest vastutav isik. Hankekomisjoni puudumisel täidab

hankekomisjoni esimehe ülesannet riigihanke eest vastutav isik.

39. Hankekomisjoni esimehel on õigus kaasata hankekomisjoni töösse ka teisi ameti teenistujaid

ja ametiväliseid sõltumatuid eksperte.

40. Hankekomisjoni otsused langetatakse poolthäälte enamuse alusel, otsused peavad olema

õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud. Kui mõni hankekomisjoni liige jääb

eriarvamusele, lisatakse eriarvamus protokolli.

7

41. Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel annavad hääle vähemalt pooled

hankekomisjoni liikmetest, sealhulgas hankekomisjoni esimees. Kui hankekomisjoni

liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks hankekomisjoni esimehe hääl.

Hankekomisjoni puudumisel on erimeelsuste korral otsustav hääl riigihanke eest vastutaval

isikul.

42. Hankekomisjoni töö vorm on koosolek, mida võib läbi viia ka e-kirja teel või elektrooniliselt.

Kokku kutsutud koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja

ja protokollija. Riigihangete registris koostatavate dokumentide puhul järgitakse registris

etteantud vormi, registris koostatavaid dokumente allkirjastama ei pea.

43. Hankekomisjoni ülesanded riigihanke läbiviimisel on muu hulgas:

43.1. riigihanke alusdokumentide sisuline ettevalmistamine ja vajadusel nende muutmine;

43.2. esitatud pakkumuste läbivaatamine;

43.3. pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta

otsuse tegemine;

43.4. pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta otsuse

tegemine;

43.5. pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta otsuse tegemine;

43.6. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis osalemine;

43.7. vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamine ja eduka pakkuja väljaselgitamine ning

vastavasisulise otsuse tegemine;

43.8. kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks või riigihanke kehtetuks tunnistamiseks

põhjendatud otsuse tegemine.

44. Riigihanke eest vastutava isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel on muu hulgas:

44.1. koostöös teiste hankekomisjoni liikmetega riigihanke alusdokumentide ja teiste

riigihanke menetlusega seotud dokumentide ette valmistamine, lähtudes muu hulgas

riigihanke taotluses esitatud andmetest ja teiste hankekomisjoni liikmete tehtud

ettepanekutest;

44.2. riigihanke alusdokumentide ja nende sisuliste muudatuste kooskõlastamine teiste

hankekomisjoni liikmetega;

44.3. lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ning ideekonkursi läbiviimise

korra sätestamine riigihanke alusdokumentides;

44.4. riigihanke avaldamiseks või alustamiseks ning menetluse läbiviimiseks kõikide

vajalike toimingute tegemine riigihangete registris;

44.5. riigihankes esitatud huvitatud ettevõtjate küsimustele tähtaegse vastamise

korraldamine ning vajadusel taotlejatelt või pakkujatelt täiendavate selgituste,

andmete või dokumentide küsimine;

44.6. riigihanke alusdokumentide muutmise korral vajadusel pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamine lähtudes RHSis sätestatust;

44.7. pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimine;

44.8. koostöös teiste hankekomisjoni liikmetega või hankekomisjoni puudumisel tehnilise

kirjelduse eest vastutava isikuga pakkujate või taotlejate kvalifikatsiooni ja

pakkumuste vastavuse kontrollimine riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele ning kontrolli tulemustest teiste hankekomisjoni liikmetele või

hankekomisjoni puudumisel riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutavale isikule

ülevaate tegemine koos omapoolsete ettepanekutega;

44.9. võimalusel pakkumuste võrdlemise ja esialgse hindamise läbiviimine ja

hindamistulemustest teistele hankekomisjoni liikmetele ülevaate tegemine;

44.10. hankekomisjoni koosolekute protokollimine ja vajadusel juhtimine ning

hankekomisjoni otsuste ettevalmistamine;

8

44.11. läbirääkimistega riigihanke korral läbirääkimiste protokollimine;

44.12. taotlejate või pakkujate teavitamine riigihankes tehtud otsustest;

44.13. vaidlustuste korral HLT juristile sisendi andmine vaidlustusele kirjaliku vastuse

koostamiseks;

44.14. raam- või hankelepingu projekti koostamine ning selle kooskõlastamiseks ja

allkirjastamiseks edastamine;

44.15. riigihanke tulemusena sõlmitud raam- või hankelepingu edastamine lepingu täitmise

eest vastutavale isikule täitmiseks ja logistikabüroole SAPi kandmiseks.

45. Tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel on muu hulgas:

45.1. koostöös teiste hankekomisjoni liikmetega riigihanke alusdokumentide sisuline

ettevalmistamine ja vajadusel nende muutmine;

45.2. koostöös riigihanke eest vastutava isikuga pakkumuste vastavuse ja vajadusel

taotlejate või pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine;

45.3. riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine huvitatud ettevõtjate poolt

riigihanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

45.4. vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine taotlejatelt või

pakkujatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks.

46. Riigihanke alusdokumendid, pakkumuse esitamise ettepaneku ja nende muudatused

allkirjastab HLT juhataja. Hankekomisjoni otsused allkirjastab hankekomisjoni esimees.

V Erandid

47. Erandit kasutatakse vaid äärmuslikel ja põhjendatud juhtudel, kui esineb RHSist tulenev

alus. Erandi kasutamine kooskõlastatakse HLTga.

48. Kui erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, peab

erandi alusel sõlmitava lepingu tehnilise kirjelduse koostamise eest vastutav isik tõendama

või korraldama selle tõendamise, et kehtestatud piirang on kohane ja proportsionaalne, ning

et nimetatud julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega. Julgeolekuhuvide

kaitsmisega seotud erandi kohaldamise otsustab peadirektori asetäitja arenduse alal. Erandi

kohaldamise otsuses või sellega seotud dokumentides peavad olema põhistatud järgmised

asjaolud:

48.1. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama;

48.2. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi;

48.3. objektiivselt tuvastatud riigi olulise julgeolekuhuvi kirjeldus (mis on julgeolekuhuvi)

koos põhjenduste ja faktiliste asjaoludega;

48.4. selgitus kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

48.5. põhjendus, miks ei piisa tundliku teabe kaitsmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2009/81/EÜ, 13.07.2009 ettenähtud meetmetest, mis on üle võetud RHS-

i kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete läbiviimiseks;

48.6. kirjeldus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmise;

48.7. potentsiaalsed pakkujad;

48.8. riigihanke erandi läbiviimise õiguslik alus.

VI Raam- või hankelepingute kooskõlastamine ja allkirjastamine

49. Väikeost, mille käibemaksuta maksumus on kuni 5 000 eurot, tehakse ostujuhi

tellimiskirjaga või sõlmitakse hankeleping, kui ostujuhi hinnangul on vajalik lisaks hinnale

kokku leppida ka muudes tingimustes. Hankelepingu allkirjastab väikeostu teinud teenistuja

struktuuriüksuse juht.

9

50. Väikeost, mille käibemaksuta maksumus on alates 5 000 eurost kuni 20 000 euroni, tehakse

ostujuhi tellimiskirjaga või sõlmitakse hankeleping, kui ostujuhi hinnangul on vajalik lisaks

hinnale kokku leppida ka muudes tingimustes. Hankelepingu kooskõlastab hankelepingu

täitmise eest vastutav isik ja allkirjastab väikeostu teinud teenistuja struktuuriüksuse juht.

51. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, tulemusena

sõlmitakse raam- või hankeleping kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi

kirjalik vorm).

52. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema füüsilise

isikuga sõlmitavad käsundus- ja töövõtulepingud ning autoriõigusi kajastavad lepingud.

53. Ostujuht esitab väikeostu tulemusena hankelepingu sõlmimiseks HLT juhatajale DHSi

kaudu taotluse, mille juurde lisab väikeostu tehnilise kirjelduse (sh asjade tarneaeg ja -koht,

garantiitingimused, teenuse osutamise tingimused ning koht), eduka pakkumuse, lepingu

algus- ja lõppkuupäeva, lepingu täitmise eest vastutava isiku kontaktandmed, andmed teise

lepingupoole kohta ning muu olulise info, mis on vajalik lepingu koostamiseks ja

sõlmimiseks.

54. Raam- või hankelepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost kuni

rahvusvahelise riigihanke piirmäärani, kooskõlastavad raam- või hankelepingu täitmise eest

vastutav isik ja ostujuht ning allkirjastab riigihanke korraldamise või lepingu sõlmimise

taotluse esitanud struktuuriüksuse juht.

55. Raam- või hankelepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates rahvusvahelisest

riigihanke piirmäärast, kooskõlastab hankelepingu täitmise eest vastutav isik ja ostujuht ning

allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on riigihanke korraldamise või lepingu

taotluse esitanud struktuuriüksus.

56. Raam- või hankelepingu koostamise ja sõlmimise ning vajadusel muutmise või lõpetamise

korraldab HLT juhataja määratud HLT teenistuja.

VII Raam- või hankelepingu täitmine

57. Raam- või hankelepingust tulenevate ameti kohustuste täitmist korraldab hankelepingu

täitmise eest vastutav isik, kes:

57.1. määrab ostukorraldaja tema vastutusalas oleva raam- või hankelepingu alt tellimuste

tegemiseks, vajadusel juhendab teda, haldab ostukorraldajate nimekirja ning teavitab

lepingupartnerit muudatustest nimekirjas;

57.2. sisestab DHSi vastava raam- või hankelepingu seostesse kõik lepinguga seotud teated,

aktid, avaldused, pretensioonid jms;

57.3. teeb raamlepingu alusel tellimusi või esitab taotluse raamlepingu alusel hankelepingu

sõlmimiseks HLTle;

57.4. jälgib oma vastutusalas oleva raam- või hankelepingu mahu täituvust ning informeerib

õigeaegselt ostujuhti lepingu mahu täitumisest;

57.5. kontrollib raam- või hankelepingu või tellimuse alusel asja ja/või teenuse vastavust

kokkulepitud tingimustele (teenuse tellimisel soovitud tulemusele, asja ostmisel

tehnilisele kirjeldusele) või korraldab vastavuse kontrollimise tehnilise kirjelduse

koostanud isiku abil;

57.6. allkirjastab raam- või hankelepingu alusel üleandmise-vastuvõtmise akti, saatelehe või

muud asja ja/või teenuse vastuvõtmisega seotud dokumendi;

10

57.7. jälgib oma vastutusalas olevate raam- või hankelepingute otstarbekust ning teeb

vajadusel ostujuhile ettepaneku muudatusteks;

57.8. pöördub raam- või hankelepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu

muutmiseks, lepingu tõlgendamise vajaduse või muude lepingu täitmisega seotud

õiguslike küsimuste tekkimisel vastavasisulise hinnangu saamiseks HLT poole;

57.9. raam- või hankelepingu lõppedes, sh lepingus sätestatud garantiitähtaja saabumisel,

märgib raam- või hankelepingu täitmiseks temale edastatud tööülesande DHSis

teostatuks;

57.10. esitab hankelepingu lõppedes riigihanke läbiviinud riigihanke eest vastutavale isikule

15 päeva jooksul hankelepingu tegeliku maksumuse ning jooksvalt info raamlepingu

alusel 12 kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta;

57.11. vastab raam- või hankelepingu täitmise kohta esitatud päringutele.

58. Kõik raam- või hankelepingu täitmisega seotud dokumendid (lõppkasutaja sertifikaat,

täiendava tähtaja andmine, leppetrahvi nõue jms) allkirjastab lepingu allkirjastanud isik, v.a

juhul, kui raam- või hankelepingus on sätestatud teisiti.

VIII Pretensioonide ja nõuete esitamine

59. Pretensioonide ja nõuete esitamisel lähtutakse PPA lepingute sõlmimise muutmise ja

lõpetamise korrast arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

60. Asja või teenuse koguse või kvaliteedi mittevastavusel tellimusele või lepingule fikseerib

hankelepingu täitmise eest vastutav isik pretensioonid asja või teenuse puuduste kohta, kas

üleandmise-vastuvõtmise aktis või eraldi dokumendina ning esitab lepingupartnerile

pretensiooni.

61. Pretensioon esitatakse asja vastuvõtmisel või puuduse avastamisel vastavalt hankelepingus

sätestatud korras ja tähtajal.

62. Kui pretensioonile ei järgne hankelepingu täitmise eest vastutava isiku poolt määratud

tähtaja jooksul lepingukohast täitmist, edastab hankelepingu täitmise eest vastutav isik

esitatud pretensiooni kirjalikult HLT juhatajale nõude esitamiseks, lisades vajadusel

rikkumisega seotud asjaolude kirjelduse, taotletava sanktsiooni jms.

63. Tarne hilinemise korral teavitab hankelepingu täitmise eest vastutav isik koheselt sellest

riigihanke eest vastutavat isikut, kes kokkuleppel ostujuhiga koostab koostöös HLT juristiga

lepingupartnerile kirjaliku teate täiendava tähtaja andmise kohta hankelepingu kohaseks

täitmiseks.

IX Järelevalve

64. Ostujuht teostab järelevalvet tema vastutada oleva ostugrupi materjalide nimekirja lõikes

asjade ja/või teenuste soetamiseks sõlmitud hankelepingu täitmise eest vastutava isiku

tegevuse üle. Juhul kui hankelepingu täitmise eest vastutav isik ja ostujuht kattuvad, teostab

järelevalvet peaostujuht.

65. Hankelepingu täitmise eest vastutav isik teostab järelevalvet tema poolt määratud

ostukorraldajate tegevuse üle.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 27.12.2018 nr 1.1-1/146

Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra

kinnitamine

Riigihangete seaduse § 9 lg 1, siseministri 11.09.2017 käskkirja nr 1-3/88 " Siseministeeriumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korra“ ja siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei-

ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 2 alusel

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra (lisatud).

2. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

3. Tunnistan kehtetuks peadirektori 21.09.2017 käskkirja nr 1.1-1/123 „Politsei- ja

Piirivalveameti hankekorra kinnitamine“.

4. Kohaldada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 21.09.2017 käskkirja nr 1.1-1/123

„Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra kinnitamine“ enne 1.jaanuarit 2019 alustatud

riigihangete läbiviimisel ja peadirektori 20.02.2014 käskkirjaga nr 1.1-1/63 kehtestatud

„Lepingute sõlmimise, muutmise ja lõpetamise korda“ enne 1.jaanuarit 2019 alustatud

riigihangetes raam- või hankelepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise pädevuse osas.

5. Panen eelarvebüroo juhile kontrolli käesoleva käskkirja täitmise üle.

6. Dokumendihaldustalitusel edastada käskkiri teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti

isikkoosseisule dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Pärkna

peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal

peadirektori ülesannetes

Signe-Maarja Tina, 6123380, [email protected]