Taotlus

1

SISEJULGEOLEKUFONDI RIIKLIK PROGRAMM

Programmi teksti tõlgendamisküsimuste korral on ülimuslik programmi ingliskeelne

tekst.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide eest vastutavad pädevad asutused

Asutus Asutuse nimetus Asutuse juht Aadress E-posti aadress Määramise

kuupäev

Delegeeritud

tegevused

Vastutav

asutus

Siseministeeriumi

välisvahendite

osakond

kantsler Pikk 61

Tallinn

info@siseminist

eerium.ee

02.06.2015

Auditee-

rimis-

asutus

Siseministeeriumi

siseauditi osakond

siseminister Pikk 61

Tallinn

info@siseminist

eerium.ee

Juhtimis- ja kontrollisüsteem

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi on kirjeldatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) rakendamise

protseduurireeglites. Süsteemi loomisel võetakse aluseks üldprogrammi „Solidaarsus ja

rändevoogude juhtimine“ juhtimis- ja kontrollisüsteem. Siseministeeriumi välisvahendite

osakond täidab vastutava asutuse (edaspidi VA) kohustusi, VA juht on kantsler.

Siseministeeriumi siseauditi osakond täidab auditeerimisasutuse (edaspidi AA) kohustusi,

asutuse juht on siseminister. VA ja AA täidavad põhiõigusaktides määratud ülesandeid,

delegeeritud asutust ei kasutata.

CCI 2014EE65ISNP001

Nimi Sisejulgeolekufondi Eesti riiklik programm

Versioon 5.0

Esimene aasta 2014

Viimane aasta 2020

Abikõlblik alates 01.01.2014

Euroopa Komisjoni

otsuse number

Euroopa Komisjoni

otsuse kuupäev

1. KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE

Ajavahemikul 2013–2015 koostatud Eesti mitmeaastane programm ISF-i rakendamiseks toetab

järgmistes riiklikes strateegiates seatud eesmärkide saavutamist:

1) „Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015“ (edaspidi TPPS),

2) „Eesti julgeolekupoliitika alused“,

3) „Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013–2016“,

4) „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“,

5) „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015“ peatükk „Turvaline Eesti“,

6) Siseministeeriumi valitsemisala arengukava (edaspidi VAAK),

7) „Välisministeeriumi arengukava 2013–2016“,

8) „Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“.

2

2017. aasta seisuga on mõne nimetatud arengukava periood lõppenud ja on kehtestatud uued,

mille eesmärgid on eelmiste strateegiatega kooskõlas, näiteks

1) „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“,

2) „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“,

3) „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2016–2019“ peatükk X „Siseturvalisus ja

õigusruum“,

4) „Välisministeeriumi arengukava 2017–2020“,

ent edaspidises tekstis nendele viidatud ei ole.

Programmis kavandatud meetmete tulemusena peab paranema riigi võime viisade, välispiiri

valvamise ja piirikontrolli, kuritegevusevastase võitluse ning kriisiohje valdkonnas.

Viisade valdkonnas kavandatud meetmete oodatavad tulemused on lõpetada Euroopa Liidu

viisainfosüsteemi (edaspidi VIS) ja riikliku viisaregistriga seotud arendused. Oluline on muuta

viisa andmise kooskõlastamine jätkusuutlikumaks, luues tervikliku infosüsteemi. Infosüsteem

aitab viisade kooskõlastamist kiirendada, tagada parema kontrolli ja vastavuse ühtsetele

põhimõtetele. Viisamenetluse valdkonnas on prioriteet tagada kõrge kvaliteediga

sõrmejäljefailide edastamine VIS-i kesksüsteemi. Viisamenetlusega tegelevate

konsulaarametnike amortiseerunud arvutite väljavahetamine kindlustab tõhusa ja operatiivse

viisamenetluse. Ametnike koolitamise eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu (edaspidi EL)

ühise viisapoliitika elluviimisele.

Välispiiri valvamise ja piirikontrollide suute parandamiseks on programmis kavandatud mitu

meedet. Meetmetega panustatakse Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR),

piirikontrollis ja -valves infovahetamise parandamisse, EL-i ühistele standarditele vastava

välispiiri kontrolli tagamisse ning Schengeni õigustiku ühtsesse kohaldamisse. Suur osa

meetmetest toetab ja laiendab riigi olemasolevat suudet hallata välispiire.

Programmist rahastatavate meetmete oodatavad tulemused kuritegevusevastase võitluse

valdkonnas on suurendada raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude menetlussuudet, muuta

kuritegude avastamine ja lahendamine tulemuslikumaks (sh tõhustada finantsuurimisi),

suurendada salakauba avastamise võimalusi, tõhustada terrorismi ennetamist ja teavitada

avalikkust inimkaubanduse eri vormidest. Ülalnimetatud eesmärkide saavutamist toetavad info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) arendused, sh infovahetuse parandamine.

Elanikkonda ohustavate riskide ja kriiside ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks

keskenduvad programmi meetmed keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete

(edaspidi CBRN) valdkonnaga seotud suute parendamisele ja pommiohu kõrvaldamisele ehk

demineerimisvaldkonnale. Varajase hoiatamise eesmärki panustavate meetmete oodatavad

tulemused on uuendada kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi (inimtegevusest tingitud

kriis), parandada elutähtsa teenuse osutajate kriitiliste infosüsteemide vastu suunatud

küberrünnete tõrjumise suudet ning parandada kriisiolukordade ja ressursimahukate sündmuste

lahendamise võimalusi. Meetmete kaudu soovitakse suurendada ka demineerimissündmustega

seotud suudet anda ohu- ja riskihinnanguid ning suutlikkust hinnata julgeolekuriske ja juhtida

kriise.

2. LIIKMESRIIGI LÄHTEOLUKORD

Kokkuvõte liikmesriigi hetkeolukorrast (2013. a detsembri seisuga) fondi jaoks

asjakohastes valdkondades

EL-i välispiiri valvatakse maismaal ning merealadel kordonite baasil patrullidega ja

seiresüsteemidega. Välispiiri maismaapiiri osa on osaliselt kaetud elektroonilise ja tehnilise

3

valvega. Välispiiri mereala jälgimiseks ja objektide avastamiseks on kasutusel

mereseiresüsteem (20 radarit).

Tehnilise valveta piirilõikudel valvatakse patrull- ja vaatlustegevusega. Piiripunktidevahelist

ala valvatakse kordonite- ja teenistuskohtadepõhiselt. Patrullimise intensiivsus sõltub

piirilõigule antud ohuhinnangust. Patrullimiseks merel on kasutada viis patrull-laeva, neli

helikopterit ning kolm patrull-lennukit. Piiriveekogudel kasutatakse patrullimiseks kaatreid,

mootorpaate ja hõljukeid. Enamik vee- ja maasõidukitest, sh eritransport, on hangitud

välisabiprogrammi Schengen Facility (edaspidi SF) toel ja on praeguseks amortiseerunud. Vana

varustuse hooldus- ja remondikulud on suured. Nende sõidukite asendamine on vajalik, et

parandada piirijuhtumitele reageerimise valmisolekut ja tagada patrullimise tõhusus. Väheneva

tööjõu (personal) tõttu on uute sõidukitega saavutatav patrullide mobiilsus oluline, kuna

ebaseaduslikult piiri ületavad isikud kasutavad tihti sõidukeid. Raskesti läbitaval maastikul ja

keerulistes ilmastikutingimustes (jää, lumi, vihm) patrullimiseks on vaja erisõidukeid, nagu

maastikusõidukid, mootorsaanid, maastikujalgrattad jne.

Välispiiril on 43 rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti, millest 29 paiknevad mere- ja

piiriveekogude sadamates, 7 lennujaamades, 3 maanteelõikudel, 2 raudteejaamades ning

2 piiripunktis on piiri võimalik ületada ainult jalgsi. 2013. aastal oli piiri ületanud ja

piirikontrolli läbinud inimeste arv 8 142 176. Olemasolev piirikontrolli varustus, mis on

soetatud suuresti enne 2007. aastat, on vaja välja vahetada ja vaja on soetada lisavarustus

esimese ja teise astme piirikontrolliks. Piiripunktide ja kordonite suudet dokumentide

kontrollimisel peab parendama. Uus varustus parandab piirikontrollitegevuste kvaliteeti,

panustab ebaseaduslike piiriületusjuhtumite lahendamisse ning seega tagab turvalisuse

välispiiril ja sujuva välispiiri ületuse kooskõlas Schengeni õigustikuga. 2013. aastal oli piiril

128 ebaseaduslikku sisse- ja läbirände juhtumit. Sagenenud on salakauba üle piiri

toimetamised, kus ebaseaduslikku piiriületust ei toimu ja vedajad annavad või viskavad kauba

üle piiri.

Eesti panustab aktiivselt EL-i välispiiri valvamisse ja Frontexi koordineeritavatesse

ühisoperatsioonidesse. 2013. aastal osales operatsioonidel 71 Eesti eksperti, panustades

2260 operatsioonipäevaga; lennuk panustas 30 päeva ja vaatlusbuss 2018 päeva Bulgaarias ja

Kreekas. 2012. aasta novembris liitus Eesti EUROSUR-iga.

Valdkonna arendamist on rahastatud muu hulgas Välispiirifondi (edaspidi VPF), Euroopa

naabrus- ja partnerlusinstrumendi, SF-i ja Phare programmi rahaga. VPF-i toetust kasutati Eesti

SIS kesksüsteemi (E-SIS), SIRENE töövoosüsteemi ning nendega seotud asutusesiseste

infosüsteemide uuendamiseks ja käivitamiseks seoses infovahetusega SIS II raames.

Lisavajadused puudutavad SIS II-ga seotud riiklike infosüsteemide arendamist. VPF-i

toetusega rahastati ka piirikontrolli infosüsteemi tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetust

ning valmisolekut tulevikus Entry/Exit süsteemiga (EES) liideste loomiseks.

Valdkonna arendamine lähtub riiklikest strateegiatest: TPPS ja igal aastal uuendatav VAAK.

Eesti läbis edukalt Schengeni hindamised. 2012. aastal hinnati Eesti õhu- ja merepiiri ning

2013. aastal maismaapiiri. Hindamisraportite kohaselt on piirikontrolli- ja piiride valve

tehnilised seadmed Eestis tasemel, mis võimaldavad piirivalvuritel täita oma tööülesandeid

tõhusalt. Lisaks märgiti, et pidev seiresüsteemide täiendamine ja uuendamine tagab välispiiri

turvalisuse nõutud tasemel.

Välisministeeriumis (edaspidi VM) tegeleb viisküsimustega praegu 128 töötajat (66 konsulit,

16 välislähetuses tehnilist töötajat ja 46 kohalikku ametnikku). Ühise viisapoliitika elluviimise

ning Schengeni õigustiku korrektseks ja ühtseks kohaldamiseks on vajalikud valdkonnaga

seotud konsulaar-, politsei- ja piirivalve- ning Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ametnike

4

ühiskoolitused, mida ei ole varem korraldatud. Aastatel 2006–2008 ja 2012 toimusid

üldseminarid kõikidele konsulaarametnikele, aastatel 2009–2011 toimusid viisamenetlustega

tegelevate välisesinduste konsulaarametnike piirkondlikud koolitused. Varem

ametkondadevahelist tõhusat koostööd edendavat koolitust ei ole tehtud, samas kasvab

viisataotlejate arv 1520% võrra aastas (Eesti 24 välisesinduses menetleti

202 303 viisataotlust), see eeldab viisamenetlustes uuenduslikumat ja professionaalsemat

lähenemist, sh ametkondade läbimõeldud koostööd.

Viisamenetluses kasutatav arvutipark on vananenud ja seda on vaja uuendada. Pidevalt kasvav

viisataotluste arv on raske tööülesanne, millele on vaja lahendus leida. Suurem osa arvutitest

on soetatud aastal 2005 või 2006. Praegu kasutusel olevate arvutitega võib väheneda

viisamenetluse operatiivsus ja andmebaaside kasutamine isikute tuvastamisel muutub

keeruliseks. Varem on arvutiparki uuendatud SF-i rahaga.

Eesti ühines VIS-iga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis viisasid väljastavates

välisesindustes. Eesti järgib globaalset VIS-i juurutamise ajakava, lõpetab edukalt

VISMail2 projekti ja on valmis VISMail2 kasutuselevõtmiseks, kui VIS-i juurutamine lõpeb.

Ühtse viisapoliitika toetamiseks ei olnud muud raha 2013. aastal ette nähtud. Viisade

väljastamisega seotud halduskulusid rahastatakse riigieelarvest. Eesti VPF-i riiklikust

programmist viisapoliitika tegevusi ei rahastatud.

Võitlus narkokaubitsemisega on prioriteet. 2013. aastal tuvastati 1019 narkokuritegu.

Kriminaalpolitseile on eraldatud lisaraha, et keskenduda raskele kuritegevusele ja

narkootikumidega seotud organiseeritud rühmitustele. Eraldi tähelepanu pööratakse kangete ja

eriti kangete uimastite kättesaadavuse raskendamisele, et vähendada uimastisurmasid.

2013. aasta alguses tegutsema hakanud narkokuritegudele spetsialiseerunud üksuse ülesanne

on tegeleda esmatasandi narkokaubitsejatega ja narkoainete kõrvaldamisega tänavamüügist.

Narkovastase võitluse taktikat on seoses tänavadiilerite ja organisaatoritega muudetud.

Korrakaitse-, kriminaalpolitsei ja piirivalveüksuste omavahelises tööjaotuses ja koostöös on

tehtud muudatusi. Koostööd partneritega on tõhustatud (nt Maksu- ja Tolliamet). Koostöö

tulemusena on ühtlustatud nende piiriületajate profileerimist, kes võivad tegeleda

narkosalakaubaveoga.

2013. aastal hakati välja töötama uimastitarvitamise vähendamise poliitika valget raamatut,

mille valitsus 2014. aastal heaks kiitis. Tegemist on poliitikadokumendiga, mis on teaduspõhine

suunis iga-aastase narkomaania valdkonna tegevuse plaanimiseks ja tugineb Euroopa Liidu

narkostrateegiale (2013–2020), teiste riikide uimastistrateegiatele, teaduskirjandusele ning

põhjalikele konsultatsioonidele valdkonna ekspertide ja teenusepakkujatega Eestis.

Keskendutakse uute psühhoaktiivsete ainete jälgimiseks uue varajase hoiatussüsteemi

käivitamisele ja rakendamisele. 2013. aastal eraldati märkimisväärselt raha

keskkriminaalpolitsei menetlussuute parendamiseks, sh narkokuritegude menetlemiseks ja

sõiduvahendite hankimiseks. Narkokuritegude üksuse politseinikele korraldati mitu

täienduskoolitust. 2013. aastal korraldati narkootikumidega seotud koolitusüritused Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) 43 ametnikule 14 teemal, 507 PPA ametnikku osales kokku

4905 akadeemilist tundi. Seni narkokuritegevuse valdkonnas EL-i ja teistest fondidest raha

taotletud ei ole.

2014. aasta alguses loodi keskkriminaalpolitsei koosseisu majanduskuritegude büroo. Büroo

eesmärk on intensiivne raskete majanduskuritegude vastane võitlus (ettevõtetega seotud

kuriteod, pankrotid, rahapesu, kelmused). 2012. aastal eraldati umbes 1,4 miljonit eurot

tulemustasudeks, vaatlustegevuseks ja uute ametnike värbamiseks, et võidelda nii raskete kui

ka varjatud kuritegude vastu. 2013. aastal eraldati samal eesmärgil peaaegu 700 000 eurot

andmebaaside arendamiseks.

5

2013. aasta alguses töötas kriminaalpolitseis 17 digitõendite käitlemisega tegelevat ametnikku.

Arvestades andmemahte, ei ole olemasoleva tööjõuga võimalik tagada digitaaltõendite

analüüsimiseks ja haldamiseks piisavalt võimalusi ning see hakkab negatiivselt mõjutama

kuritegude väljaselgitamist ja lahendamist. Kuritegusid pannakse üha enam toime internetis

ning digitaalseid tõendeid sisaldavate andmekandjate arv on viimase kolme aastaga Eestis

kahekordistunud ja analüüsitav andmemaht suureneb iga aastaga. Lisaraha riigis leitud ei ole,

rahastust ei ole saadud ka EL-i fondidest.

Peaaegu kõiki PPA osutatavaid avalikke teenuseid on võimalik tagada ainult transpordivahendi

olemasolul. 1. jaanuari 2013. aasta seisuga oli PPA omandis olevate sõidukite keskmine vanus

kümme aastat, seega on suur hulk sõidukeid amortiseerunud ja need on vaja välja vahetada.

Enamik e-politsei seadmetest on vaja välja vahetada ning luua tänapäevane ja turvaline

tehniline platvorm (tarkvaralahendused mobiilseks kasutuseks), et tagada kogu PPA välitöö

senisest operatiivsem juhtimine ja kiirem tegutsemine eri juhtumite korral ning võimaluse

korral neid ennetada.

Inimkaubandusega seotud kuritegude arv on kasvanud eeskätt alaealiste ekspluateerimise arvelt

(2013. aastal oli juhtumeid 18). Varasematel aastatel on inimkaubanduse kuriteod olnud seotud

prostituutide vastu suunatud vägivallaga. 2013. aastal kerkisid esile kuriteole sundimise

juhtumid, kus kurjategijad sundisid vägivalda kasutades ohvreid kuritegusid sooritama

(varastamine, uimastikaubandus). Üks probleeme on ka see, et ei ole olnud inimkaubanduse

vastu tehtud teavituskampaaniaid. Kampaaniaid on seni rahastatud 2000. aastate algul Nordic-

Baltic koostööprogrammist ja Norra toetuste 2009–2014 programmist „Kodune ja sooline

vägivald“.

Ülalkirjeldatud valdkondade arendamine põhineb järgmistel riiklikel strateegiatel: TPPS,

VAAK, „Läänemere strateegia“, „Uimastitarvitamise vähendamise programm 2013–2016“,

„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2011–2015 peatükk „Turvaline Eesti“, „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks

2010–2014“.

Hetkeolukorra analüüsi kohaselt on Demineerimiskeskuse osutatavatest teenustest kõige

problemaatilisem CBRN-i valdkond puuduliku inventari ja reageerimissuutlikkuse poolest.

CBRN-i ja demineerimisvaldkonnas kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja tehnikat täiustatakse

pidevalt, ent tehnoloogia arenguga kaasaskäimine nõuab suuri investeeringuid, mille jaoks ei

ole eelarves raha kavandatud. ISF-ist taotletava multifunktsionaalse kompleksi, varustuse ja

demineerimise infosüsteemi DEMIS arenduse vajadused on nimetatud VAAK-i 2014–2017

prioriteetsetes tegevustes.

Demineerimiskeskuse eelarve oli 2011. aastal 1 596 324 eurot, 2012. aastal 2 127 308 eurot

ning 2013. aastal 2 050 890 eurot. Investeeringuteks ei olnud 2011. aastal võimalik raha

eraldada, 2012. aastal eraldati 201 918 eurot ja 2013. aastal 78 000 eurot. Suur osa kasutuses

olevast varustusest on saadud abi korras USA-st (alates 1998. aastast on USA koostööpartnerid

toetanud varustusega 4 743 815 USA dollari ulatuses). Raamprogrammist „Turvalisus- ja

vabaduste kaitse“ toetust saadud ei ole.

Demineerimisvaldkonna planeerimistegevus lähtub valdkonna strateegilistest suunistest,

sh VAAK-ist ja „Eesti julgeolekupoliitika alustest“, aastapõhistest tegevuskavadest ning

muudest valdkondlikest dokumentidest ja põhimõtetest, mida viivad ellu neli regionaalset

pommigruppi ning planeerimise ja keemia talitus.

2013. aastal reageeris Demineerimiskeskus 1479 väljakutsele, tuvastati 3569 lõhkeainet ja

3 lõhkeseadeldist, pommitehnilisi kontrolle tehti 71 korral ja reageeriti 29 CBRN-i välja-

kutsele. 2009. aastal Eestis toimunud terrorismivastase võitluse hindamismissioonil pidasid

6

väliseksperdid Eesti üheks suuremaks sisejulgeolekuprobleemiks teise maailmasõja aegse

lõhkeaine kättesaadavust. Hinnanguliselt vähemalt 50% Demineerimiskeskuse teenuste

osutamise mahust on lahingumoona likvideerimise teenus (leidude arv ei ole vähenenud).

Hinnanguliselt oli oodata koormuse märkimisväärset suurenemist Eesti EL-i eesistumise tõttu

2017. aastal. Kuna osa kohtumisi korraldatakse eesistujariigis, tähendab see Eestit külastavate

isikute tegevusala ja ametikohtade ning sündmusele tähtsuse tõttu võimalikult kõrge

riskiklassiga ajavahemikku.

3. PROGRAMMI EESMÄRGID

Erieesmärk 1  Toetus ühisele viisapoliitikale

TPPS-ist lähtuvas VAAK-is 2014–2017 on seatud valdkonna üldeesmärk: tagada inimeste ja

vara suurem turvalisus ning Eesti põhiseaduslik kord, riigi sisemine rahu ja stabiilsus. Selle

eesmärgi saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille hulka kuulub muu hulgas

piiriviisa väljastamise teenus (välismaalaste seadus § 83 − piiripunktis erandina viisa andmise

või andmisest keeldumise otsustab PPA). Viisa andmise kooskõlastamise teenuse tagamine ja

VIS-i jätkuarendused on samuti VAAK-is kavandatud tegevustena nimetatud. Viimased on

seotud ka ajavahemiku 2014–2020 siseturvalisuse fondide kavandamise eesmärgil Euroopa

Komisjoni ja Eesti vahel peetud poliitikadialoogiga, mille käigus seati oodatavaks tulemuseks

ja rahastamisprioriteediks VIS-i täielik rakendamine ning vastavate riiklike infosüsteemide

arendamine.

VM-i arengukavas 2013–2016 püstitatud eesmärgid sisaldavad valmidust menetleda igal aastal

151 000 viisataotlust. Viisataotluste tõhus menetlemine ja viisataotlejate kliendisõbralik

teenindamine seati ka poliitikadialoogi käigus oodatavaks tulemuseks ühtse viisapoliitika

rakendamise valdkonnas. Rahastamisprioriteedina lepiti poliitikadialoogi käigus kokku

seadmete (arvutite) uuendamine ja konsulaarametnike koolitamine. Kulud on seotud Schengeni

viisade menetlemisega, mitte konsulaarteenustega üldiselt.

Riiklik eesmärk 1  Riigi suutlikkus

Viisamenetluses kasutavate VM-i ning PPA sõrmejäljeskannerite tarkvara ei tööta

operatsioonisüsteemil Windows 7. VIS-i sõrmejäljeskannerite ostmisega tagatakse

kvaliteetsete sõrmejäljefailide edastamine VIS-i kesksüsteemi, et viisamenetlust oleks võimalik

teha vastavalt viisaeeskirja ja välismaalaste seaduse nõuetele (st hõivata sõrmejälgi) ka pärast

töökohaarvutite operatsioonisüsteemi Windows XP väljavahetamist Windows 7 vastu.

Schengeni viisamenetlusega tegelevate konsulaarametnike töökohtade arvutipargi uuendamine

on vajalik arvutite amortiseerumise tõttu ning selleks, et tagada tõhus ja operatiivne viisade

menetlemine.

Pärast viisade väljastamist piiril on PPA-l viisade väljastamise protsessis ka muid kohustusi.

Konsulaarametnikud on kohustatud kooskõlastama viisade väljastamise PPA-ga, et tuvastada,

kas esineb aluseid viisa väljastamisest keeldumiseks (ebaseaduslik migratsioon, võimalik

seotus piiriülese kuritegevusega, oht avalikule korrale). Praegu kasutatakse viisade väljastamise

kooskõlastamisel erinevaid infosüsteeme, et tuvastada võimalikud alused viisa väljastamisest

keelduda. Praegu kasutatavad süsteemid ühendatakse ja selle tulemusena hakkab üks PPA

üksus kasutama viisade väljastamise kooskõlastamisel ühte süsteemi.

Riiklikus viisaregistris on vaja lõpuni viia viisaeeskirja ja VIS-i rakendamisest tulenevad

arendused.

7

Rahastamisprioriteedid

Riigieelarvest ja EL-i rahast toetatakse järgmisi põhimeetmeid:

1) viisamenetluses kasutatavate VIS-i sõrmejäljeskannerite soetamine;

2) Schengeni viisade menetlemisega tegelevate välisesinduste konsulaartegevuseks

kasutatavate arvutite uuendamine;

3) infosüsteemide arenduste loomine (viisade kooskõlastamine);

4) viisaeeskirja ja VIS-i jätkuarendused viisaregistris.

Tulemused

 Ühtne Schengeni viisade kooskõlastamise süsteem.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Liidu acquis

Välisesinduste, VM-i, SiM-i ja PPA ametnikud vajavad koolitusi, mis toetavad ühise

viisapoliitika elluviimist ning Schengeni õigustiku korrektset ja ühtset kohaldamist. Üks

asutuste ühiskoolituse eesmärke on tõhustada teabe haldamist ning ametkondadevahelist

ja -sisest suhtlemist. Vajalikud on teadmised ametkondade valdkondadest, mis nii otseselt kui

ka kaudselt omavahel haakuvad. Ühiskoolitused soodustavad infovahetust ametkondade vahel

ja parandavad koostööd, aidates paremini tagada Schengeni õigustiku ühtse kohaldamise ja

ühise viisapoliitika elluviimise.

Koolitusel osalevate ametnike teadlikkus paraneb. Koostatakse koolitustel käsitletud teemasid

kajastav parimate konsulaarkoostöö kogemuste käsiraamat, mida saab kasutada lai sihtrühm

pikka aega. Käsiraamatus kirjeldatakse Eesti ametkondade võimalikke nõrkusi EL-i ühise

viisapoliitika rakendamisel, Schengeni õigustiku korrektsel ja ühtsel kohaldamisel ning

pakutakse lahendusi.

Ametkondade vahel tekib uus koostöövorm, mis eeldatavasti aitab kaasa, et ametnike töös

rakendada parimaid meetodeid.

Rahastamisprioriteet

Järgmist meedet toetatakse riigi ja EL-i rahast.

Konsulaar-, PPA ja SiM-i ametnikele korraldatakse ühiskoolitusi, mis toetavad EL-i ühise

viisapoliitika elluviimist ja Schengeni õigustiku ühtset kohaldamist koolitusel osalevates

ametkondades.

Prioriteetsed teemad on näiteks:

 EL-i ühise viisapoliitika rakendamine ning Schengeni õigustiku korrektne ja ühtne

kohaldamine, et tagada võrdne kohtlemine (kaasates ka idapartnerlusriikide ametkondi);

 võltsitud dokumentide tuvastamine;

 ebaseadusliku immigratsiooni riski hindamine;

 smugeldamise ja ebaseadusliku migratsiooni vähendamine;

 intervjueerimine ja profileerimine.

Meede on jagatud rahaliselt pooleks liidu viisade acquis’i ja välispiiride acquis’i prioriteedi

vahel, kuna meede panustab mõlema eesmärkidesse. Jaotamine tehakse osalejate

põhiülesannete põhjal (nt viisad või piir).

Olenevalt vajadustest ja olemasolevatest rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

8

Riiklik eesmärk 3  Konsulaarkoostöö

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

Kuna Eesti välisesinduste võrgustik on väike, on viisaesinduskokkulepete võrgustiku

laiendamine ja parem haldamine prioriteet, samuti püütakse neid kokkuleppeid ühtlustada, kui

võimalik. Eraldi raha ei ole riigieelarvesse sel eesmärgil kavandatud, kulud kaetakse rahast, mis

on ette nähtud VM-i igapäevaseks tegevuseks.

Erimeede 1  Konsulaarkoostöö

1. Eesti on partner erimeetmes „Consular Cooperation Mechanism“, milles Belgia on juhtriik.

Projekti eesmärk on luua ühiselt kokku lepitud kolmandates riikides Schengeni viisade

menetlemisalane konsulaarkoostöö mehhanism, mis toetub kolmele tegevussambale:

 EL-i liikmesriikide ühine viisade väärkasutuse, dokumentide võltsimise ja

ebaseadusliku rände alane riskide ja trendide hindamine pealinnades ja valdkonna

tasemel;

 ühiste dokumentide kontrollimisega tegelevate ametnike või dokumentide kontrolli

talituste lähetamine, et uurida Schengeni viisade taotlemisel esitatud teabe autentsust ja

usaldusväärsust;

 liikmesriikide ja konsulaarpersonali ühine koolitamine kolmandatest riikidest saadetava

tõendavate dokumentide kontrollimise teemadel, et analüüsida Schengeni viisade

väärkasutamise suundumusi, tuvastada isikut tõendavaid ja reisidokumente, mis on

võltsitud, samuti kolmandate riikide ametnike ühine koolitamine, et soodustada

Schengeni viisade algdokumentide usaldusväärsust.

Eesti osaleb projekti partnerina ühistegevustes ühiselt kokku lepitud kolmandates riikides ja on

kaastoetusesaaja. Partneritevaheline rahalise panuse jaotus määratakse kindlaks projekti

alguses.

2. Meetme „Schengen House Ulanbaatar, Mongoolia“ juhtriik on Tšehhi Vabariik. Tšehhi

Vabariik esindab Eestit viisade väljastamisel Ulaanbaataris. Partnerriigid osalevad ainult

mittekulupõhiselt.

3. Meetme „Schengen Representation House in Kigali (Rwanda) and Bujumbura (Burundi)“

(seda juhib Belgia) peamine eesmärk on panustada nii viisataotlejatele parema teenuse

pakkumisse kui ka luua mastaabisääst taotluste menetlemisel ja viisade väljastamisel

riikides, kus Belgia esindab suuremat osa liikmesriike. Projektipartnerite vahel võidakse

luua kahepoolseid rakkerühmi, et laiendada ja standardiseerida esinduskokkuleppeid ning

võtta olemasolevate esinduskokkulepete kohta järelmeetmeid. Partnerorganisatsioonid on

kaastoetusesaajad mittekulupõhiselt.

Meetme partnerid:

 osalevad aktiivselt kahepoolsetes rakkerühmades;

 määravad personali, et koolitada viisaagente ja kohalikku personali.

Erieesmärk 2  Piirid

TPPS-is on seatud järgmised eesmärgid: riigil on suude usaldusväärselt tuvastada Eestis

viibivad isikud, vähenevad võimalused ebaseaduslikult Eestisse siseneda ja ebaseaduslikult

Eestis viibida. Nende eesmärkide täitmiseks on kavandatud: ühtlustada isikutuvastamise ja

isikut tõendavate dokumentidega seotud andmekogude ning isiku staatuse ja

9

isikutuvastamisega seotud menetlused, see suurendab illegaalse immigratsiooni ennetamisele,

tõkestamisele ja avastamisele suunatud tegevuste tulemuslikkust; parendada merealadelt

saadud info vahetamise tulemuslikkust pädevate ametkondade vahel; ehitada valmis välispiiri

maismaapiiri, sh jõe- ja järvepiir; tõhustada välispiiri maismaapiiri valvamist tehniliste

seiresüsteemide abil ja suurendada tänapäevase tehnika kasutamist piirikontrolli tegemisel.

TPPS-ist lähtuv VAAK 2014–2017 seab valdkonna üldeesmärgi: „Tagada nii inimeste ja vara

suurem turvalisus kui ka Eesti põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja stabiilsus”. Selle eesmärgi

saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille hulka kuulub ka riigipiiri ebaseadusliku

ületamise ennetamine, avastamine ja tõkestamine. See tagatakse välispiiril

piiripunktidevahelistel aladel patrullimise ja vaatlustega, kasutades teenistuskoeri, tehnilisi

(elektroonilisi) vahendeid ja transpordivahendeid (sh õhusõidukid). Lähiaastate olulisim

arendus on EUROSUR. Lisaks on VAAK-is kavandatud öövaatlusseadmete ja

piirikontrollivahendite soetamine, õhusõidukite lisaseadmete ja täisautomatiseeritud

piirikontrollisüsteemide hankimine (ABC väravad (inglise keeles Automated Border Control

gates)), mida saab tulevikus kasutada e-piiride algatuse registreeritud reisijate programmi

jaoks. VAAK-i kohaselt aitab välispiiri valvamise suutlikkust tagada amortiseerunud

maismaasõidukite ja veesõidukite väljavahetamine. Operatiivraadiosidevõrk tõhustab

piirikontrolli tegemist, selle jätkusuutlikkuse kindlustamiseks näeb arengukava ette täiendava

keskjaama ja seda toetava taristu soetamise.

Migratsioonijärelevalve valdkonna olulise tegevusena on VAAK-is nimetatud

migratsioonijärelevalve teenuse tagamine, sealhulgas suutlikkus teha aastatel 2014–2017 igal

aastal vähemalt 800 kontrollitoimingut, et kontrollida, kas välismaalaste Eestis viibimise alused

on täidetud. Enamiku ebaseaduslikult riigis viibijatest moodustavad viisa väärkasutajad.

Strateegiates kirjeldatud eesmärgid, kavandatud tegevused ja fondist rahastatavad meetmed

sisalduvad suuresti ka Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel peetud poliitikadialoogi tulemustes.

Riiklik eesmärk 1  EUROSUR

EL-i välispiiril valve tõhustamiseks on vaja soetada tehnilisi vahendeid: osta kaamerad ja

arendada nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevat mobiilset ehk teisaldatavat süsteemi, mis

koosneb andmevahetuse tarkvarast, kesksest juhtimissüsteemist ja mobiilsetest uue põlvkonna

sensoritest ühendatuna ühtsesse võrku.

Mehitatud patrullimine asendub järk-järgult tehnilise valvega, sellega suureneb vajadus

reageerimisvõimaluse järele. Seetõttu on eesmärk võtta kasutusele uudsed tehnilised vahendid

(varustus tuvastamiseks) ja paigaldada piirilõigu eripära järgi tehnilised valve- ja

vaatlusseadmed, mis moodustavad integreeritud seiresüsteemi.

Mehitamata õhusõidukid (UAV-d) soetatakse piirivalvele lisaabivahenditeks ja neid

kasutatakse nagu muud patrullimisvarustust. Esialgu on kavas hankida akudega töötavad

multirootorid, mis on varustatud nii päeva- kui ka termokaameratega. Eesmärk on hankida

lõpptoode ning kõige tähtsamad nõuded on seotud lennuaja, optika ja juhtimise lihtsusega (iga

piirivalvur peaks suutma seadet pärast koolitust kasutada). UAV-d ei vaja Eesti Lennuameti

luba, kui neid kasutatakse väljaspool õhkutõusmis- ja maandumistsoone1.

Ööpäevaringse patrullisuutlikkuse tagamiseks (sh pimedal ajal) on vaja välja vahetada

amortiseerunud öövaatlusseadmed.

1 Madalamal kui 500 jalga maa- või veepinnast

10

Praegu kasutusel olevas serveriruumis on SiM-i valitsemisala IKT-teenuseid toetav taristu

vananenud. IKT-teenuste osutamiseks ning IKT-süsteemide töökindluse ja turvalisuse

tagamiseks on vaja luua andmekeskus. Andmekeskuse uue serveriruumi ülesehituse ja

riistvaraga väheneb riistvarast tulenevate tõrgete risk IKT-teenustele.

Rahastamisprioriteedid Põhimeetmed on:

1) öövaatlusseadmete soetamine;

2) tehnilised vahendid välismaismaapiiri valvamiseks;

3) idapiiri seiresüsteemide integreerimine;

4) mehitamata õhusõidukite ostmine  umbes 90% rahastatakse ISF-i projekti raames

(EL-i toetus ja riiklik kaasfinantseering), umbes 10% riigieelarvest (kasutatakse ka

tegevusteks, mis ei ole ISF-ist abikõlblikud);

5) IKT-süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

Abikõlblikke valdkondi rahastatakse ISF-i rahast, jagades rahastamise kahe rahastamisvahendi

vahel (sh riiklik kaasfinantseering). Mistahes abikõlbmatu osa rahastatakse väljaspool ISF-i

projekti riigieelarvest (mitmeotstarbelise kasutuse korral).

Tulemused

 Täielik vastavus ja valmisolek seoses EUROSUR-iga.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Teabevahetus

Piiriülese kuritegevuse ohjeldamiseks peab tõhustama suudet lahendada rahvusvaheliste

liikuvate rühmituste toimepandud kuritegusid. Seoses üleminekuga Schengeni II põlvkonna

infosüsteemile (edaspidi SIS II) on vaja teha süsteemiarendusi EU-LISA (EL-i suuremahuliste

IT-süsteemide amet) soovituste ja Eesti riigi vajaduste kohaselt, mis suurendab süsteemi

tulemuslikku kasutamist.

Piirivalveüksused kasutavad sidepidamiseks käsiterminale. Kagu-Eesti metsades on levi nõrk

ja patrullidel ei ole ühendust ei juhtimiskeskuste ega teineteisega. Seetõttu peab sõidukid

varustama terminalidega, mis tagavad sidelevi ka juhul, kui operatiivraadiosidevõrgu töös on

rikkeid.

Merevalvekeskustesse (raha olemasolul ka piiripunktidesse) peab soetama tänapäevased

raadiojaamad, keskused ja veesõidukid tuleb varustada info- ja andmevahetuseks oluliste

andmebaasidega ning tõrkekindlate töövahenditega. Tegevuse tulemusena paraneb raadio- ja

andmeside.

Operatiivraadioside parandamiseks on vaja operatiivraadiosidevõrgu tööala laiendada. Selleks

paigaldatakse lisatugijaamad, luuakse nendevahelised ühendused ja ühendatakse need

olemasolevasse ühtsesse võrku. Selle tulemusena on võimalik teha piirikontrolli paikades, kus

operatiivraadiosidevõrk ei toimi.

Rahastamisprioriteedid Peamised meetmed on:

1) SIS II kasutuselevõtmisega seotud tegevus;

2) piirivalve ja -kontrolli side- ja andmesideühenduse tagamine;

3) raadio- ja andmesidesüsteemide nüüdisajastamine;

11

4) operatiivraadiosidevõrgu laiendamine  90% ulatuses on abikõlblik ISF-i projekti

raames (sh riiklik kaasfinantseering), jaotades meetme kahe rahastamisvahendi vahel,

ja 10% ulatuses väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest, kuna operatiivraadiosidevõrku

kasutatakse 90% ulatuses kooskõlas ISF-i eesmärkidega (mitmeotstarbeline kasutus).

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 3  Liidu ühised normid

Sertifikaatide kesksüsteemi loomine võimaldab peale muude isikuandmete kontrollida

dokumendi kasutaja sõrmejäljekujutise vastavust tema esitatud dokumendile kantud

sõrmejäljekujutisega ja veenduda piirikontrolli tegemise ajal dokumendi ehtsuses. Süsteem

tagab praeguste isikutuvastamisvõimalustega võrreldes tunduvalt suurema turvalisuse ja

usaldusväärsuse, seega see peaaegu välistab võimaluse kasutada valeidentiteeti. ABC väravate

tõhusa toimimise eeldus on samuti sertifikaatide jaotussüsteemi olemasolu.

EL-i kodanike piirikontrollis kiirema teenuse osutamiseks paigaldatakse suurema koormusega

piiripunktidesse ABC väravad.

Rahastamisprioriteedid Põhimeetmed on:

1) sertifikaatide jaotussüsteemi (SPOC) loomine;

2) täisautomatiseeritud piirikontrollisüsteemide kasutuselevõtmine.

Tulemused

 Paigaldatakse ABC väravad.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 4 − Liidu acquis

Ametnike ettevalmistus peab vastama EL-i ja Schengeni ühtses viisaruumis kehtestatud

tingimustele ja võimaldama rakendada uusi piirikontrollimeetmeid. Professionaalse

isikkoosseisuga tagatakse sujuv piiriületus, ebaseaduslike piiriületuste tõkestamine ning

teenuste kõrge tase ja nende edasine arendamine.

Välisesinduste, VM-i, SiM-i ja PPA ametnikud vajavad koolitusi, mis toetavad ühise

viisapoliitika elluviimist ning Schengeni õigustiku korrektset ja ühtset kohaldamist. Üks

asutuste ühiskoolituse eesmärke on tagada teabe parem haldamine ning ametkondadevaheline

ja -sisene suhtlemine. Ühiskoolitused soodustavad infovahetust ametkondade vahel ja

parandavad koostööd, aidates paremini tagada Schengeni õigustiku ühtset kohaldamist ja ühise

viisapoliitika elluviimist.

Koolitusel osalevate ametnike teadlikkus paraneb, samuti koostatakse Schengeni viisade alase

konsulaarkoostöö parimate meetodite käsiraamat. Uus koostöövorm riiklike ametkondade

vahel aitab kaasa ametnike töös rakendada parimaid meetodeid.

Rahastamisprioriteedid Põhimeetmed on:

1) PPA ekspertide koolituste korraldamine.

2) konsulaarametnike, PPA ja SiM-i ametnike ühiskoolituste korraldamine, mis toetavad

EL-i ühise viisapoliitika elluviimist ja Schengeni õigustiku ühtset kohaldamist

koolitusel osalevates ametkondades. Meede on jagatud rahaliselt pooleks viisade

acquis’i ja välispiiride acquis’i prioriteedi vahel, kuna panustab mõlema eesmärkidesse.

12

Peateemad on näiteks:

 EL-i ühise viisapoliitika rakendamine ja Schengeni õigustiku korrektne ja ühtne

kohaldamine, et tagada võrdne kohtlemine (kaasates ka idapartnerlusriikide ametkondi);

 võltsitud dokumentide tuvastamine;

 ebaseadusliku immigratsiooni riski hindamine;

 smugeldamise ja ebaseadusliku migratsiooni vähendamine;

 intervjueerimine ja profileerimine.

Teine meede on jagatud rahaliselt pooleks viisade acquis’i ja välispiiride acquis’i prioriteedi

vahel, kuna panustab mõlema eesmärkidesse. Jaotamine tehakse osalejate peamiste ülesannete

põhjal (nt piirihaldus).

Tulemus

 Koolitatakse 955 isikut.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 5  Eesseisvad ülesanded

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavandatud.

Riiklik eesmärk 6  Riigi suutlikkus

E-piiride pakett on üks olulisemaid algatusi Schengeni koostöö valdkonnas, see mõjutab

vahetult piirikontrollide tegemisi ning võimaldab võtta senisest tõhusamaid meetmeid

ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse ohjeldamiseks. Eesti seisukohalt on olulisim

EES-i (Entry-Exit) ja ETIAS-i (European Travel Information and Authorisation System) tööga

alustamine.

Migratsioonijärelevalves kasutatavat varustust on vaja uuendada. Migratsioonijärelevalve on:

1) üks kompensatsioonimeetmeid, et panustada sellise poliitika väljatöötamise, elluviimise ja

täitmise edendamisse, mille eesmärk on tagada igasuguse piirikontrolli puudumine mistahes

kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel, kuna sisepiiride ületamisel inimeste

suhtes kontrolli puudumise tõttu on ebaseadusliku migratsiooni võimalik risk suurem; 2) riigi

territooriumil võetav dokumentide turvalisuse ja identiteedi haldamisega seotud vajalik

lisameede, mida tehakse riskihinnangule tuginedes.

Lisaks puudub võimalus teha sõrmejälgede ja tähtnumbriliste andmete alusel päringuid VIS-i

välismaalase Eestis viibimise aluste kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks. Selleks luuakse

riigisisese infosüsteemi päringu tegemise funktsioon.

Piirkontrolli toimingute kvaliteedi parendamiseks ja kiiruse suurendamiseks on vaja

tänapäevaseid kontrollivahendeid. Et tagada ühilduvus uute infosüsteemidega, peab uuendama

sõidukite arvutiparki.

Asendada on vaja amortiseerunud maismaa- ja veesõidukid (sh vajaduse korral varustus), et

paraneks tehniline valmisolek, sh raskesti läbitaval maastikul ja keerulistes oludes. Selleks, et

tagada kiirem reageerimine piirijuhtumitele ja ööpäevaringne valmisolek patrullimiseks,

uuendatakse helikopterite varustust.

Immigratsiooni sideohvitseride (ILO-d) tegevustes jätkusuutlikkuse tagamine on oluline, et

säilitada kolmandates riikides, nt Ukrainas, loodud sidemeid.

Rahastamisprioriteedid

13

1) Euroopa reisiinfo ja - lubadesüsteemi (ETIAS) arendamine ja rakendamine

peatükis 7 nimetatud rahastustingimustel;

2) SIS-i riikliku komponendi uuendamine kooskõlas määruse (EL) 2018/1861

nõuetega peatükis 7 nimetatud rahastustingimustel;

3) EL EES arendamine ja rakendamine peatükis 7 nimetatud rahastustingimustel;

4) migratsioonijärelevalve varustus ja piirikontrollivahendite uuendamine;

5) VIS-i päringute tegemise võimaluse loomine migratsioonijärelevalve

menetlustes;

6) IT arendused;

7) patrullsõidukite väljavahetamine;

8) eritransport patrullimiseks raskesti läbitaval maastikul ja rasketes

ilmastikuoludes;

9) amortiseerunud veesõidukite väljavahetamine; helikopterite seadmete

uuendamine;

10) ILO-de lähetamine.

Tulemused

 Lahendatud ebaseaduslike piiriületuste osatähtsus – vähemalt tasemel 90%.

 Piiriületajate rahulolu piiriületuse kontrolliga – 86%.

 Parandatakse piirikontrolli kvaliteeti.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Erimeede 2 - FRONTEX varustus

Soetatakse 1 ranniku patrullpaat (CPB-RHIB ühekereline) koos vajaliku varustusega. Paat

antakse nõudmisel EL Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse.

Tehniline kirjeldus:

Pikkus 9,5-12 m; Laius 3-3,5 m; maksimaalne süvis 0,8 m; (päramootorite) maksimaalne süvis

1,0 m.

Maksimumkiirus > 55 sõlme – kergetel ilmastikutingimustel (tuul alla 4 m/s), 50% kütusega ja

vähemalt 6 meeskonnaliiget (6x110 kg).

Kiirus 45 sõlme – kergetel ilmastikutingimusetel (tuul vähem kui 4 m/s), 100% kütusega ja

vähemalt 17 meeskonnaliikmega (17x110 kg) pardal.

Ökonoomne sõidukiirus – ehitaja ja mootori tootja arvutus, kuid mitte vähem kui 250 meremiili.

Patrullpaadil peab olema:

• 4 tõsteaasa ja tagatud vigastuse korral ujuvus ühe veekindla sektsiooni täitumisel;

• täispuhutav 5-7 sektsioonist koosnev täite- ja väljalaske klappidega varustatud pontoon;

• täispikkuses kaitstud kiil (nt: roostevabast terasest kiilukaitse);

• 2-inimese konsool koos raami ja esiklaasiga;

• hõlpsasti eemaldatav roolimaja, mis katab vähemalt 4 (konsoolile kõige lähemal) olevat

istekohta;

• 3 neljataktilist päramootorit, millel on kiire sammuga propellerid, et saavutada soovitud

maksimaalne kiirus 55 + sõlme;

14

• piisava võimsusega 12V generaatorid ja multi aku isolaatorid/releed tagamaks akude

laadimise;

• hüdrauliline roolisüsteem;

• vähemalt 2 roostevabast terasest kütusetanki all pool peatekki;

• elektrisüsteem, mis on piisavalt võimas, et tagada korraga kõigi elektritarbijate

kasutamise vajadus;

• libisemisevastase kattega kaetud paetekk.

Pardavarustus:

• valgustus: navigatsioonituled, statsionaarne ja kaugjuhtimispuldiga käsitsi juhitava

otsinguvalgusti, LED tekivalgustid, töövalgustid, kõikide tulede väljalülituslüliti,

panipaikade tuled ning valmidus paigaldamaks masti IR kaamera.

• navigatsiooniseadmed, IR-kaamera, OLYMPIA-TRIUMPH 15 m pardumissüsteem;

• reelingud, haardetorud, raamid.

Lisavarustus:

• patrullpaadi transportimise treiler koos järgmiste vahenditega: tugiratastega,

automaatlukuga vints, peal seismist kannatavad porilauad, LED-tuled, veekindlad rataste

rummud, kuumtsingitud raam;

• spetsiaalne sõiduk paadi transportimiseks EE-s ja EL Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

ühisoperatsioonidele või eriolukordades reageerimisks ELi välispiiridel (N2).

Erieesmärk 5  Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

„Eesti julgeolekupoliitika alused“ seab eesmärgiks ennetada ja tõkestada terrorismi selle kõigis

vormides, ennetada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse mõju, tõkestada ebaseadusliku

tulu teenimist ja selle legaliseerimist. Rõhutatakse küberkuritegevuse tõkestamise olulisust

võitluses terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ning info- ja

sidesüsteemide toimimise ja finantsturvalisuse tagamist.

Dokumendi „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kohaselt tekitab ühiskonnale

kõige suuremat kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korruptsiooni-, küber-

ja inimkaubanduse kuriteod, mistõttu tuleb väga suurt tähelepanu pöörata loetletud kuritegude

ennetamisele ja neile reageerimisele.

TPPS seab järgmised eesmärgid: terroriaktide ennetamise ja tõkestamise tõhustamine; Eesti

vastu suunatud luure- ja õõnestustegevuse ennetamise ning tõkestamise tugevdamine;

kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine.

VAAK 2014–2017 seab valdkonna üldeesmärgiks tagada inimeste ja vara suurem turvalisus

ning põhiseaduslik kord, sisemine rahu ja stabiilsus. VAAK loetleb tegevused, mille hulka

kuuluvad korrarikkumiste lahendamine e-politsei amortiseerunud seadmete väljavahetamise

kaudu, digitaalsete tõendite haldamissuutlikkuse suurendamine, raske narkokuritegevuse

vastase võitluse suutlikkuse parendamine, kriminaaltulu tuvastamise ja jälitustegevuse

suutlikkuse suurendamine. VAAK-is seatud üldeesmärgi saavutamisele aitab kaasa

IKT-teenuste arendamine ja operatiivraadioside võrgu jätkusuutlikkuse kindlustamine.

„Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tolli-

kontrolli uute lahenduste kasutuselevõtu (sh automaatne numbrituvastussüsteem ANTS) ja

röntgenseadmete soetamise.

15

Strateegiates kajastatud eesmärgid ja ISF-ist rahastatavad meetmed on seotud poliitikadialoogi

käigus seatud prioriteetidega. Uus TPPS ja VAAK on pärast 2017. aastat kooskõlas ISF-i

riikliku programmiga.

Lepiti kokku uimastikaubanduse vastase võitluse rahastamisprioriteetides – toetatakse

narkootiliste ainete tuvastamistehnoloogia ja -varustuse soetamisega seotud meetmeid ning

valdkonnaspetsiifilist koolitust. ISF-ist otsustati rahastada finantsuurimise tõhustamist raske ja

organiseeritud kuritegevuse valdkonnas, olemasolevate infotehnoloogiavahendite

ja -infrastruktuuri uuendamist, turvalistesse sidekanalitesse investeerimist küberjulgeoleku

tagamiseks. Euroopa õiguskaitsealase koolituskavaga seotud rahastamine kaetakse

riigieelarvest.

Kriminaalluure suutlikkuse, narkopolitsei ja digitaaltõendite käitlemise suutlikkuse

suurendamine tagab umbes 20% keskkriminaalpolitsei teenistujate teadmiste ja oskuste

paranemise.

Riiklik eesmärk 1  Kuritegevus  kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu

võitlemine

Politseiametnike suutlikkuse parandamiseks on oluline vahetada välja e-politsei

amortiseerunud seadmed ja rahastada seotud IKT-arendusi.

On vaja parandada raskete varjatud ja organiseeritud kuritegude menetlussuutlikkust, selleks

viiakse mobiilne positsioneerimissüsteem üle uuele platvormile, vahetatakse välja jälitus-

sõidukid, tõhustatakse digitõendite käitlemist (sh koolitatakse umbes 18 ametnikku).

Digitõendeid vajavad peamiselt üksused, kes menetlevad varjatud ja organiseeritud kuritegusid,

sh lastevastaseid. Eespool nimetatud tegevusega panustatakse ka tõhusamasse finantsuurimisse

FATF-i2 definitsiooni kontekstis.

Teadustöö tulemusena arendatakse tõenduslikku narkomeetrit, mis on võimeline tõendus-

põhiselt hindama narkootikumide tarvitamist enamate narkootiliste ainete gruppide lõikes, ja

on abiks sündmuskohal. Arendusega tegelevad ülikooli teadlased ja võimalik lahendus võib

olla kapillaarelektroforeesi tehnoloogia. Samuti kavandatakse soetada tänapäevased

narkoanalüsaatorid.

Salakauba avastamiseks on vaja soetada automaatsed numbrituvastamise süsteemid ja

paigaldada need tollikontrolli autosse.

Kuritegude avastamiseks ja lahendamiseks on tähtis suurendada internetist ja infokandjatelt

asitõendite otsimise oskusi ja investeerida teenistujate turvalisuse tagamisse, soetades

seadmeid, mida saab kasutada kuriteo sündmuskohal või hädaolukordades. Vaja on parandada

riskianalüüsi põhjal viisade väljastamise otsustega tegelevate ametnike kutseoskusi ja täiustada

nende keeleoskusi.

IKT-teenuste osutamiseks ja IKT-süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamiseks on vaja luua

andmekeskus.

Rahastamisprioriteedid 1) e-politsei seadmete soetamine ja nendega seotud IKT-arenduste rahastamine;

2) digitaaltõendite käitlemise tõhustamine;

3) jälitussõidukite ostmine;

2 ingl Financial Action Task Force – rahapesuvastane töökond

16

4) tõendusliku narkomeetri väljatöötamine;

5) narkoanalüsaatorite ostmine;

6) terminaliseadmete asukoha tuvastamine ja jälitussuutlikkuse parandamine;

7) portatiivsete röntgenseadmete soetamine;

8) tollikontrolli sõidukile tollikontrollisüsteemi ANTS soetamine;

9) julgeolekuohtude ennetamise ja kuritegude tuvastamise tarkvara arendamine;

10) teenistujate turvalisusesse investeerimine;

11) terrorismi ennetamine;

12) araabia keele oskuste täiendamine;

13) IKT-süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

Abikõlblikke valdkondi rahastatakse ISF-i rahast, jagades rahastamise kahe rahastamisvahendi

vahel (sh riiklik kaasfinantseering). Mistahes abikõlbmatu osa rahastatakse väljaspool ISF-i

projekti riigieelarvest (meede 13).

Tulemused

 Terrorismi ennetamine on tõhusam.

 Politsei vahendid ja teenused on uuendatud ja kaasaegsed.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Kuritegevus – teabevahetus

Korrakaitse ja politsei sidepidamine on turvalisuse ja julgeoleku jaoks vajalikud igas

ühiskonnas. Politsei sidepidamise arendamine võimaldab korrakaitsel olla mobiilsem ja

sündmustele kiiremini reageerida.

Operatiivraadioside kättesaadavuse parendamiseks on vaja operatiivraadiosidevõrgu tööala

laiendada. Selleks paigaldatakse lisatugijaamad, nendevahelised ühendused ja ühendatakse

need olemasolevasse ühtsesse võrku. Selle tulemusena on võimalik täita politseikohustusi ja

tagada avalikku korda paikades, kus operatiivraadiosidevõrk praegu ei toimi.

Rahastamisprioriteet Operatiivraadiosidevõrgu laiendamist on 90% ulatuses abikõlblik rahastada ISF-i projekti

raames (sh EL-i toetus ja riiklik kaasfinantseering), jaotades meetme kahe rahastamisvahendi

vahel, ja 10% ulatuses väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest, kuna 90% ulatuses kasutab

operatiivraadiosidevõrku SiM-i valitsemisala kooskõlas ISF-i eesmärkidega, kuid 10% ulatuses

teiste ministeeriumide valitsemisalad (mitmeotstarbeline kasutus).

Riiklikul tasandil lennureiside informatsiooni töötlemise üksuse (ingl passenger information

units − PIU) loomine, et arendada ja rakendada lennureiside broneeringuinfo süsteemi

(ingl passenger name record – PNR) määruse (EL) nr 513/2014 artikli 4 lõike 1(e) kohaselt.

Vajalike IT-lahenduste arendamine, et tõhustada teabevahetust liikmesriikide vahel ning

koostöövõimet Euroopa Liidu või teiste liikmesriikide loodud IT-süsteemide ja

andmebaasidega

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 3  Kuritegevus – koolitus

Jälitustegevuse parendamiseks on vaja nüüdisajastada salajasele koostööle kaasatud isikute

haldamisega seonduvat tegevust, sealhulgas koolitussüsteemi. Euroopa parima tava

juurutamisega paraneb salajasele koostööle kaasatud isikutelt hangitava teabe kvaliteet ning

luuakse paremad võimalused leida kriminaalmenetluses tõendeid ja allikaid ning tuvastada

17

kriminaaltulu. Samuti väheneb jälitusametnike korruptsiooni oht ning paraneb sellealase

tegevuse teadlikkus ja ametnike turvalisus. Samuti panustab tegevus tõhusamasse

finantsuurimisse FATF-i3 definitsiooni kontekstis.

Oluline on vähendada inimesi kõige enam ohustavate narkootikumide pakkumist. Selle

eesmärgi saavutamiseks peavad narkopolitseinikud olema võimelised tuvastama narkolaboreid

ja sünteetilisi narkootikume, eelkõige just fentanüüli, kuid ka teisi narkootikume, nagu kokaiin,

kanep ja heroiin. Eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa narkopolitseinike töövõimet parendava

narkopolitsei tegevusmudeli kasutuselevõtmine ja selle rakendamiseks tehtavad koolitused.

Rahastamisprioriteedid 1) jälitustegevuse suutlikkuse parendamine koolituste kaudu;

2) narkopolitsei suutlikkuse suurendamine nüüdisaegse koolitusprogrammi väljatöötamise ja

ellurakendamisega.

Tulemused

 Koolitatakse u 165 ametnikku.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 4  Kuritegevus – ohvrite abistamine

Valdkonnaülese laia koostöö tulemusena korraldatud teavituskampaania tegemine on parim

võimalus teavitada elanikkonda Eestis levinud inimkaubanduse vormidest, abisaamise

võimalustest ja valdkonnas tegutsevate poolte rollidest inimkaubanduse juhtumite

menetlemisel. Kampaania tulemusel suureneb inimeste teadlikkus inimkaubandusest kui

kuriteost, selle esinemisvormidest ja abi saamise võimalustest. Lisaks suureneb nii

abiorganisatsioonide kui ka riigiasutuste poole pöördunute hulk, et leida lahendus võimalikule

inimkaubanduse juhtumile.

Rahastamise prioriteedid 1) teavituskampaania kolme teemafookusega: tööalase ärakasutamise, töövahenduse,

tööorjuse teemal täisealise elanikkonna teadlikkuse parandamine ja ohvrite

ohvriabiteenuste juurde juhatamine; seksuaalne ekspluateerimine nõudluse vaates;

alaealised kui sunnitud kerjamise ohvrid;

2) kampaaniale eelnev ja järgnev elanikkonna teadlikkuse taset hindav uuring;

3) pärast kampaaniate tegemist inimkaubanduse valdkonnaspetsialistide temaatiline

analüüsiseminar.

Tulemused

 Inimesed on inimkaubandusest rohkem teadlikud.

 Tuvastatakse rohkem ohvreid.

 Rohkem inimesi otsib inimkaubandusega seotud teemal abi.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 5  Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

Riigieelarve rahaga loodi 2014. aasta alguses keskkriminaalpolitsei koosseisu iseseisev

majanduskuritegude büroo. Büroo eesmärk on intensiivselt võidelda raskete

majanduskuritegude vastu (ettevõtetega seotud kuriteod, pankrotid, rahapesu, kelmused jne).

3 ingl Financial Action Task Force – rahapesuvastane töökond

18

Büroo loomine tõi kaasa selge probleemi- ja valdkonnapõhise lähenemise

majanduskuritegudele ning suurendas keskkriminaalpolitsei suutlikkust töötada välja ohu- ja

riskihinnanguid, mis on seotud majanduskeskkonda enim kahjustavate kuritegudega.

Võitlus narkokaubitsemisega on prioriteet. Keskkriminaalpolitseile on eraldatud lisaraha, et

keskenduda tööle raskete kuritegudega ja narkootikumidega seotud organiseeritud

rühmitustele. Narkoüksuse loomine 2013. aasta alguses suurendas keskkriminaalpolitsei ohu-

ja riskihinnangute väljatöötamise suutlikkust seoses narkootikumidega seotud kuritegudega.

Erieesmärk 6  Riskid ja kriisiolukorrad

Riigikogu otsusega heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ seab eesmärgiks ohutu

elukeskkonna, elanike turvalisuse, julgeolekuohtude ennetamise ja nendega toimetulemise ning

elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise. Nende eesmärkide saavutamiseks peab muu

hulgas tagama elanikkonna kaitse hädaolukordades ning CBRN-i ja lõhkeainetega kaasneda

võiva terrorismiohu tõkestamise. Rõhutatakse küberkuritegevusvastase võitluse jätku-

suutlikkuse olulisust, eriti elutähtsate teenuste info- ja sidesüsteemide toimimise kaitsmist.

Kiirguskaitse ja kiirgusohutuse edendamisel on tähtis roll kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemil.

TPPS määrab turvalisuspoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mille

saavutamisele avalik, mittetulundus- ja erasektor peavad kaasa aitama.

TPPS-ist lähtuvas VAAK-is 2014–2017 on seatud valdkonna üldeesmärk: tagada inimeste ja

vara suurem turvalisus. Selle eesmärgi saavutamiseks loetleb VAAK olulised tegevused, mille

hulka kuuluvad ka pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus (sh päästeinfosüsteemi

rakenduse DEMIS arendamine) ning CBRN ohu kõrvaldamise teenus. Olulisena on esile

tõstetud demineerimiskompleksi ehitust ning vajadust soetada pommikonteiner,

raadiolainetesegaja, väikesemõõtmelised pommirobotid ja demineerijatele kaitsevarustus.

Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa IKT-teenuste arendamine.

Strateegilistes dokumentides kajastatud eesmärgid ja ISF-ist rahastatavad meetmed on seotud

ka Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel peetud poliitikadialoogi käigus seatud eesmärkidega. Uus

TPPS ja VAAK on pärast 2017. aastat ISF-i riikliku programmiga kooskõlas.

Olulise teemana käsitleti CBRN-i suutlikkuse parendamist nii reageerimis- kui ka

uurimisvõime seisukohalt. Lepiti kokku järgmistes oodatavates tulemustes ja

rahastamisprioriteetides: valmisoleku suurendamine CBRN-i juhtumiteks ja tegutsemissuute

tagamine CBRN-i ainete, miinide ja teiste lõhkekehade kahjutuks tegemisel; kaitsevarustuse

soetamine ja infosüsteemide arendamine; CBRN-i ja demineerimiskompleksi rajamine;

asjakohaste ametiasutuste töötlemissuutlikkuse parendamine. Eraldi märgiti panustamist ka

küberjulgeolekusse ja kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi. Kuna ISF-i vahendid on

piiratud, rahastatakse küberturvalisusega seotud tegevust peamiselt riigieelarvest. PPA-s

suurendatakse küberkuritegudega tegelevate ametnike arvu ja ametnike suutlikkust tegeleda

digitaalsete andmekandjatega, sealhulgas digitõenditega. Lisaks suurendatakse tehnoloogilist

suudet nüüdisaegse riist- ja tarkvara kasutamisega, samuti parendatakse digitõendite

hoiustamise tingimusi.

Riiklik eesmärk 1  Riskid – riskide ennetamine ja nende kõrvaldamine

Eestis on puudulik keemia- ja bioloogilisi aineid tuvastavate seadmete park, CBRN-i

sündmustele reageerijate varustus ning lõpuni on komplekteerimata CBRN-buss. Puudub

ligipääs massihävitusrelvade andmebaasidele. Seega, osaliselt ei ole võimalik analüüsida

keemilisi ja bioloogilisi relvi, mis võivad kujutada julgeolekuohtu.

19

Tagamaks demineerijate ohutus lõhkekehade kahjutuks tegemisel, on vaja soetada

pommiülikonnad. Selleks, et lõhkeseadeldis kahjutuks teha või eemaldada kitsastest, raskesti

ligipääsetavatest kohtadest ja korraldada sündmuskoha vaatlus relvastatud kuritegevuse korral

või muus ohtlikus olukorras, on vaja soetada väiksemõõtmelised pommirobotid.

Plahvatusohu tulemuslikuma elimineerimise tagab reaktiivse raadiolainete segaja soetamine

rahaliste vahendite olemasolu korral. Lõhkekehade ohutuks transportimiseks on vaja kinnist

pommikonteinerit, mis soetatakse raha olemasolu korral.

Rahastamisprioriteedid Peamiselt kaalutakse järgmiseid meetmeid (tegevusvaldkondi) kui peamisi

rahastamisprioriteete (olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid

abikõlblikke tegevusi):

1) CBRN-i suutlikkuse parendamine;

2) raskete pommiülikondade soetamine;

3) väikesemõõtmeliste pommirobotite soetamine.

Tulemus

 Parandatakse CBRN-i võimelisust.

 Tagatakse avalik julgeolek.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 2  Riskid – teabevahetus

Meede „Päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS arendus“, mis on paigutatud riikliku eesmärgi

„Riskid – ohu- ja riskihinnangud“ alla, panustab ka eesmärki, mis on nimetatud ISF-Police’i

määruse4 artiklis 3 (3) (b).

Terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise meetmete rakendamist rahastatakse riigieelarvest:

terrorismi ning selle rahastamise ja toetamise ärahoidmine ja tõkestamine, vajaliku teabe

kogumine ja selle töötlemine terrorismi ennetamiseks.

Riiklik eesmärk 3  Riskid – koolitus

CBRN-i suutlikkuse parandamiseks on vaja suurendada teenistujate kutseoskusi

koostööprojektides osalemise ja koolituste tegemise kaudu. Võimaluse korral tehakse koolitus

näiteks Umeå Ülikoolis Rootsis või praktilised seminarid Ühendkuningriigis ja USA-s.

Võimaluse korral osaletakse sümpoosionitel või konverentsidel ja programmis „Joint CBRN

Defence Centre of Excellence“.

Rahastamisprioriteet

 Ametnikke koolitatakse CBRN-iga seotud ülesannete täitmiseks.

Tulemus

 44 ametnikku

 CBRN-i võimelisuse suurendamine

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

4 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulge-

olekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje

rahastamisvahend, ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA

20

Riiklik eesmärk 4  Riskid – ohvrite abistamine

Selle eesmärgiga meetmeid ei ole kavas ISF-i programmi kaudu rahastada.

Terrorismi ennetamise ja sellega võitlemise meetmete rakendamist rahastatakse riigieelarvest.

Meetmete üksikasjad ei ole avalik teave.

Riiklik eesmärk 5  Riskid – taristu

Päästeameti demineerimiskeskuse olemasolevatest hoonetest on enamik rahuldavas või halvas

seisukorras. Ühtegi kasutatavat hoonet ei ole ehitatud spetsiaalselt demineerimis- või CBRN-i

valdkonda arvestades. Põhja-Eesti pommigrupi reageerimisüksus asub endises garaaži-

kompleksis Tallinna kesklinnas.

Puuduvad riiklikult määratud hävituskohad ja lõhkekeha hävitatakse kokkuleppel

maaomanikega. CBRN-i ja demineerimiskompleksi ehitamine või sobiva rajatise

renoveerimine väljaspool kesklinna on vajalik, et korraldada vähemalt Põhja-Eestis

demineerimisvaldkonda kuuluvad tegevused ohutult ühes kompleksis ning viia keskus Tallinna

kesklinnast eemale. Kompleksi kuuluksid lõhkematerjalide ja CBRN-i varustuse hoiu- ja

hooldusruumid, hävituskoht, lõhkeseadeldiste uurimise ja CBRN-i laboratoorium. Kompleksis

olevat hoidlat kasutaksid peale Päästeameti ka teised ametiasutused.

Kompleksi rajamisega tagatakse erimaterjalide ohutu käitlemine, ühtne hoiustamine ja

operatiivne valmisolek reageerimiseks. See parendab demineerimis- ja CBRN-i valdkonna

võimelisust.

Rahastamisprioriteet

CBRN-i ja demineerimise kompleksi ehitamine või samal eesmärgil sobiva rajatise

renoveerimine väljaspool kesklinna

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 6  Riskid – varajane hoiatamine ja kriisolukorrad

Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmed ja sidesüsteemid on vaja

ajakohastada. Süsteemi tõrgeteta toimimine aitab varakult tuvastada ja teavitada elanikke

ohtlikest piiriülestest kiirgusõnnetustest.

Elutähtsa teenuse osutajate ülitähtsate infosüsteemide vastu suunatud küberrünnete

tuvastamiseks ja analüüsimiseks peab välja töötama vastava seiresüsteemi lähteülesande ja

prototüübi. Selle alusel oleks võimalik hankida elutähtsa teenuse osutajatele ründetuvastus-

vahendeid, ehitada üles süsteemi hooldus ja analüüsida riske. Keskse seiresüsteemi ja analüüsi-

võimaluste väljaarendamine aitab ennetada ja tõhusamalt tõrjuda küberründeid.

Praegu kasutusel olevas serveriruumis on SiM-i valitsemisala IKT-teenuseid toetav

infrastruktuur vananenud. IKT-teenuste osutamiseks ning IKT-süsteemide töökindluse ja

turvalisuse tagamiseks on vaja luua andmekeskus. Andmekeskuse uue serveriruumi

arhitektuuri ja riistvaraga väheneb riistvarast tulenevate tõrgete risk IKT-teenustele.

Rahastamisprioriteedid 1) Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmete ja sidesüsteemide

ajakohastamine;

2) infosüsteemidest, sh tööstuslikest automaatjuhtimissüsteemidest, sõltuvate elutähtsa

teenuse osutajate võrkude turvaseire küberrünnakute ja pahavara avastamiseks;

3) IKT süsteemide töökindluse ja turvalisuse tagamine.

21

Meede nr 3 hõlmab kõiki SiM-i valitsemisala valdkondi. Abikõlblikke valdkondi rahastatakse

ISF-i rahast, jagades rahastamise kahe rahastamisvahendi vahel (sh riiklik kaasfinantseering).

Abikõlbmatu osa rahastatakse väljaspool ISF-i projekti riigieelarvest. Jaotus määratakse

programmi koostamisel ja korrigeeritakse tegeliku kasutamise alusel

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

Riiklik eesmärk 7  Riskid – ohu- ja riskihinnangud

Oluline takistav tegur demineerimiskeskuse põhiülesannete täitmisel on demineerimistööde

andmestiku haldamiseks kasutatava päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS piiratud

funktsionaalsus. Rakendust DEMIS kasutatakse demineerimissündmusel tekkinud andmete

kogumiseks, säilitamiseks, otsimiseks ja statistiliseks analüüsiks ning see sisaldab teavet

viimase 20 aasta sündmuste kohta lõhkematerjaliga seotud väljakutsetest üle Eesti.

Infosüsteemi rikke korral võib kogutud teave kaduda. Tarkvara on ehitatud platvormil, mis ei

vasta ISKE taseme nõuetele. Enim tekitab probleeme kaardipõhjade vananemine ja võimaluse

puudumine muuta otsinguväljade parameetreid, see omakorda mõjutab otseselt

demineerimiskeskuse analüüsivõimet. Päringuvõimaluste laiendamine ja demineerimisalase

teabe kvaliteetsem kogumine vähendab demineerimistöödel esineda võivaid riske, suurendab

tõhusust, võimaldab tõhusamalt kavandada tehtavaid koolitusi ning kaitsta

kriminaalmenetlusalast teavet.

Tõhustamaks Päästeameti ja Häirekeskuse suutlikkust julgeolekuriskide hindamisel ja

kriisiohje juhtimisel, on vajalik töötada välja ning rakendada taktikalist ja strateegilist

juhtimisvõimalusi toetav tehniline lahendus – andmelao infosüsteem.

Rahastamisprioriteedid 1) Päästeinfosüsteemi rakenduse DEMIS arendus;

2) Päästeameti ja Häirekeskuse valdkonna andmelao infosüsteemi väljaarendamine.

Olenevalt vajadustest ja olemasolevast rahast võidakse kaaluda muid meetmeid.

22

SOOVITUSLIK AJAKAVA

Erieesmärk Riiklik

eesmärk /

erimeede

Põhi

meed

e

Meetme nimetus Kavan-

damis-

etapi

algus

Raken-

damis-

etapi

algus

Lõpeta-

misetapi

algus

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi suutlikkus

1 Viisamenetluses kasutatavate

VIS-i sõrmejäljeskannerite

soetamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi suutlikkus

2 Schengeni viisade menetle-

misega tegelevate välis-

esinduste konsulaar-

tegevuseks kasutatavate

arvutite uuendamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 1 

Riigi suutlikkus

3 Infosüsteemide arendamine

(viisade kooskõlastamine)

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 1

 Toetus ühisele

viisapoliitikale

Riiklik

eesmärk 2 

Liidu acquis

1 Konsulaarametnike, PPA ja

SiM-i ametnike ühis-

koolituste korraldamine

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

1 Öövaatlusseadmed 2014 2015 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

2 Tehnilised vahendid

välismaismaapiiri valvamiseks

2018 2018 2020

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 1 

EUROSUR

3 Idapiiri seiresüsteemide

integreerimine

2016 2018 2022

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

1 SIS II kasutuselevõtmisega

seotud tegevused

2014 2016 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

2 Operatiivraadiosidevõrgu

laiendamine

2015 2016 2018

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 2 

Teabevahetus

3 Raadio- ja andmeside

süsteemid

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 3 –

Liidu ühised

normid

1 Sertifikaatide jaotussüsteem

(SPOC)

2016 2016 2019

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 3 –

Liidu ühised

normid

2 Täisautomatiseeritud

piirikontrollisüsteemid

2016 2018 2022

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 4 –

Liidu acquis

1 PPA ekspertide koolitused 2014 2015 2021

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 4 –

Liidu acquis

2 Konsulaarametnike, PPA ja

SiM-i ametnike ühis-

koolituste korraldamine

2014 2015 2021

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi suutlikkus

1 Migratsioonijärelevalve

varustus ja piirikontrolli-

vahendite uuendamine

2015 2015 2020

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi suutlikkus

2 EES, SIS ja ETIAS-e

arendamine ja käivitamine

2018 2019 2022

23

ERIEESMÄRK 2

 Piirid

Riiklik

eesmärk 6 –

Riigi suutlikkus

3 Patrullsõidukite

väljavahetamine

2014 2015 2016

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1 

Kuritegevus −

kuritegevuse

tõkestamine ja

selle vastu

võitlemine

1 E-politsei seadmete soetamine

ja seotud IKT-arenduste

rahastamine

2014 2015 2019

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1.

Kuritegevus −

kuritegevuse

tõkestamine ja

selle vastu

võitlemine

2 Digitõendite käitlemise

tõhustamine 2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 1 

Kuritegevus −

kuritegevuse

tõkestamine ja

selle vastu

võitlemine

3 Jälitussõidukite ostmine 2014 2015 2020

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 2 

Kuritegevus 

teabevahetus

1 Operatiivraadiosidevõrgu

laiendamine

2016 2016 2018

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 2 

Kuritegevus 

teabevahetus

2 PNR süsteemi loomine ja

rakendamine

2016 2017 2021

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 3 

Kuritegevus 

koolitus

1 Jälitustegevuse suutlikkuse

parendamine koolituste kaudu

2014 2015 2018

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 3.

Kuritegevus 

koolitus

2 Narkopolitsei suutlikkuse

suurendamine nüüdisaegse

koolitusprogrammi kaudu

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 5

 Kuritegevuse

tõkestamine ja

selle

vastu võitlemine

Riiklik

eesmärk 4 

Kuritegevus –

ohvrite

abistamine

1 Teavitustegevus

inimkaubanduse ennetamiseks

ja selle ohvrite toetamiseks

2014 2015 2017

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 1 

Riskid  riskide

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

1 CBRN-i suutlikkuse

parendamine 2014 2015 2021

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 1 

Riskid  riskide

2 Raskete pommiülikondade

soetamine

2014 2015 2016

24

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 1 

Riskid  riskide

ennetamine ja

nende

kõrvaldamine

3 Väikesemõõtmeliste

pommirobotite soetamine

2015 2015 2016

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 3 

Riskid 

koolitus

1 CBRN-i suutlikkuse

parendamine

2016 2016 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 5 

Riskid  taristu

1 CBRN-i ja demineerimise

kompleksi ehitamine või

sobiva olemasoleva rajatise

renoveerimine

2016 2017 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 6 

Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

1 Kiirgusohust varajase

hoiatamise süsteemi

ajakohastamine

2019 2019 2020

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 6 

Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

2 Elutähtsa teenuse osutajate

võrkude turvaseire

2017 2017 2019

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 6 

Riskid 

varajane

hoiatamine ja

kriisolukorrad

3 IKT-süsteemide töökindluse

tagamine

2015 2015 2017

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 7 

Riskid  ohu- ja

riskihinnangud

1 Päästeinfosüsteemi rakenduse

DEMIS arendamine

2015 2015 2018

ERIEESMÄRK 6

 Riskid ja

kriisiolukorrad

Riiklik

eesmärk 7 

Riskid  ohu- ja

riskihinnangud

2 Päästeameti ja Häirekeskuse

valdkonna andmelao info-

süsteemi väljaarendamine

2015 2015 2019

25

5. ÜLDISED JA PROGRAMMISPETSIIFILISED NÄITAJAD:

Erieesmärk 1 – Toetus ühisele viisapoliitikale

Näitaja Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  fondi toel välja töötatud konsulaarkoostöö

meetmete arv

number 0,00 0,00 projektid

C2.1  fondi toel ühise viisapoliitikaga seotud

aspektide alast koolitust saanud töötajate arv

number 0,00 255,00 projektid

C2.2  koolituskursuste arv (tundide arv) number 0,00 500 projektid

C3  fondist toetatavate spetsialiseeritud

ametikohtade arv kolmandates riikides

number 0,00 0,00 projektid

C4.1  fondi toel arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste arv kõigist

konsulaaresindustest

number 0,00 18,00 projektid

C4.2  fondi toel arendatud või ajakohastatud

konsulaaresinduste protsent kõigist

konsulaaresindustest

osatähtsus

(%) 0,00 78,00 projektid

Erieesmärk 2 – Piirid

Näitaja Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1.1  fondi toel piirihaldusega seotud

aspektide alast koolitust saanud töötajate arv

number 0,00 955,00 projektid

C1.2  fondi toel piirihaldusega seotud

aspektide alal korraldatud koolituskursuste

arv

number 0,00 80,00 projektid

C2  fondi toel välja töötatud või

ajakohastatud piirikontrolli (kontroll ja valve)

taristu ja vahendite arv

number 0,00 1300 projektid

C3.1  fondist toetatavate automaatse

piirikontrolli väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv välispiiridel

number 0,00 1 095 000,00 projektid

C3.2  piiriületuste koguarv number 0,00 54 000 000,00 projektid

C4  Euroopa piiride valvamise süsteemi

(EUROSUR) raames loodud või edasi

arendatud riiklike piirivalvetaristute arv

number 0,00 0,00 projektid

C5  liikmesriikide poolt Euroopa

olukorrapildi jaoks teatatud intsidentide arv

number 0,00 4000 liikmesriigi

olukorrapilt

Erieesmärk 5 – Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

Näitaja Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  fondist toetatavate ühiste

uurimisrühmade ja kuritegevusega seotud

ohte käsitleva Euroopa valdkondadevahelise

platvormi (EMPACT) raames algatatud

projektide arv, sh osalevad liikmesriigid ja

ametiasutused

number 0,00 0,00 projektid

C2.1  nende õiguskaitseametnike arv, kes on

saanud fondi toetusel koolitust piiriülestes

küsimustes

number 0,00 183,00 projektid

C2.2  fondi toel korraldatud (toimunud),

piiriüleseid küsimusi käsitleva koolituse

kestus

inim-

tööpäevad

0,00 3500,00 projektid

C3.1  kuritegevuse tõkestamise valdkonna

projektide arv

number 0,00 18,00 projektid

C3.2  kuritegevuse tõkestamise valdkonna

projektide rahaline väärtus

EUR 0,00 12 500 000 projektid

26

Erieesmärk 5 – Kuritegevuse tõkestamine ja selle vastu võitlemine

Näitaja Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C4  Fondist toetatud selliste projektide arv,

mille eesmärk on parandada õiguskaitsealast

teabevahetust, mis on seotud Europoli

andmesüsteemide, -hoidlate või

kommunikatsioonivahenditega

(nt andmelaadijad, SIENA kättesaadavuse

laiendamine, projektid, mille eesmärk on

parandada analüüsimiseks koostatud

tööfailide sisendeid jne).

number 0,00 0,00 projektid

Erieesmärk 6 – Riskid ja kriisiolukorrad

Näitaja Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus Andmeallikas

C1  selliste fondi toel kasutusele võetud või

ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on

hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa taristu

kaitset kõigis majandussektorites

number 0,00 218 projektid

C2  selliste fondist toetatud projektide arv,

mis on seotud sisejulgeoleku valdkonna

riskide hindamise ja juhtimisega

number 0,00 10 projektid

C3  fondi toel korraldatud eksperdi-

kohtumiste, õpikodade, seminaride,

konverentside, väljaannete, veebisaitide ja

(veebipõhiste) konsultatsioonide arv

number 0,00 52 projektid

27

6. PROGRAMMI LIIKMESRIIGIPOOLSE ETTEVALMISTAMISE JA

RAKENDAMISE RAAMISTIK

6.1. Programmi ettevalmistamisse kaasatud partnerid

SiM-i algatusel loodi rahastamisvahendite põhised töörühmad, mille eesmärk oli selgitada välja

riigi valdkondlikud vajadused ja eesmärgid ning koostada ISF-i mitmeaastane riiklik programm

EL-i eelarveperioodiks 2014–2020. Töörühmadesse kuulusid vastavalt valdkonnale

ministeeriumide ja avaliku sektori asutuste esindajad. Töörühmade töö korraldamise vormiks

valiti kohtumiste korraldamine ja infovahetus elektrooniliselt töörühma postiloendi kaudu.

Töörühmadesse kaasatud asutused esitasid ettepanekud, mille seast valiti välja ISF-i

eesmärkidele ja riiklikele vajadustele vastavad meetmed.

6.2. Järelevalvekomisjon

ISF-i rakendamise toetamiseks luuakse järelevalvekomisjon, mis koosneb SiM-i kõrgetest

ametnikest ja toetuse saajate esindajatest. Järelevalvekomisjoni ülesanne on hinnata

projektitaotluste ja toetuse saajate poolt projektide elluviimise käigus esitatud

muudatusettepanekuid. Vajaduse korral hindab järelevalvekomisjon ISF-i rakendamise

edukust, teeb ettepanekuid rakendamise tõhustamiseks ja otsustab ühekordseid fondi

rakendamisega seotud küsimusi. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust kirjeldatakse täpsemalt

fondi riigisiseseks rakendamiseks kehtestatavates reeglites.

6.3. Ühine järelevalve- ja hindamisraamistik

ISF-i rakendamise järelevalve- ja hindamissüsteemi ülesehitamisel lähtutakse Euroopa

Komisjoni poolt ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku arendamiseks kehtestatud reeglitest.

Esimese tasandi järelevalvet toetuse saajate üle teostab aruandluse ja kohapealsete kontrollide

kaudu fondi rakendamise eest vastutav asutus, SiM-i välisvahendite osakond. Teise taseme

kontrolli teeb SiM-i rahanduspoliitika osakond. Auditeeriv asutus teeb auditeid ja kohapealseid

kontrolle.

Fondi rakendamise hindamisel kasutatakse vastutavast ja auditeerivast asutusest sõltumatuid

hindamiseksperte, kes lähtuvad hindamisel Euroopa Komisjoni juhistest. Vastutav asutus tagab

hindamiseks vajalike andmete kogumise (sh indikaatorid).

Järelevalve ja hindamisega seonduvat kirjeldatakse täpsemini fondi riigisiseseks rakendamiseks

kehtestatavates reeglites.

6.4. Partnerite kaasamine riikliku programmi rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse

Partnereid kaasatakse ISF-i mitmeaastase programmi ettevalmistamisel, rakendamisel ja

hindamisel. Partnerid kaasatakse lähtuvalt riigisisestest reeglitest ja praktikast. Programmi

ettevalmistamise käigus kaasati ministeeriumid ja avaliku sektori asutused, kes on võimalikud

toetuse saajad. Rakendamise ja hindamise käigus kaasatakse partnerlusse ministeeriume ja

vajaduse korral eksperte. Partnerite valikul eri etappides (ettevalmistamine, rakendamine ja

hindamine) hoitakse ära huvide konflikti tekkimise võimalus.

6.5. Teave ja avalikustamine

Eesti tagab, et veebileht või veebiportaal teabega riiklikust programmist ja ligipääsuga

riiklikule programmile tehakse kättesaadavaks, informeerib potentsiaalseid toetuse saajaid

28

rahastamisvõimalusest ning avalikustab liidu kodanikele nn erimääruste rolli ja saavutused

riikliku programmi tulemusi ning mõju puudutavate informatsiooni- ja

kommunikatsioonimeetmete kaudu.

Eesti tagab riikliku programmi rakendamisel läbipaistvuse ja säilitab nimekirja meetmetest,

mida toetati riikliku programmiga, mis omakorda tehakse kättesaadavaks veebilehe või

veebiportaali kaudu.

Programmi rakendamise ajal võib korraldada täiendavaid informatsiooni ja avalikustamise

tegevusi.

6.6. Vastastikune täiendamine ja koordineerimine muude vahenditega

ISF-ist eraldatakse toetust meetmetele, mis üldjuhul ei ole teistest EL-i finantsinstrumentidest

rahastamiseks abikõlblikud. Programmi meetmete kavandamise käigus on sellegipoolest

jälgitud EL-i tõukeraha kavandamist, et ei esineks kattumist, nt Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondiga. Projektitaotluste esitamisel kontrollib vastutav asutus, missugusteks sarnase

valdkonna projektideks on toetuse saaja saanud varem toetust või taotleb edaspidi.

6.7. Toetuse saajad

6.7.1. Nimekiri peamistest programmi alusel toetuse saajatest:

Riigiasutused

Valitsusvälised organisatsioonid

Haridus- ja teadusasutused

6.7.2. Otsetoetus (kui kohaldub)

Vastutav asutus eraldab toetust otse, kui projekti olemus seda nõuab või on projekti võimalik

ellu viia ainult riigiasutusel, kes lähtudes oma tehnilistest teadmistest ja haldusvolitusest on

selleks pädev ja monopoolses seisundis. Põhjendus toetuse otse eraldamise kohta lisatakse

rahastamisotsusesse.

7. PROGRAMMI RAHASTAMISKAVA

Tabel 1. Rahastamiskava ISF – piirid

Erieesmärk / riiklik eesmärk Kokku

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 1. Riigi suutlikkus

690 000,00

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 2. Liidu acquis

112 500,00

ERIEESMÄRK 1

RIIKLIK EESMÄRK 3. Konsulaarkoostöö

KOKKU RIIKLIK JA ERIEESMÄRK 1

Toetus ühisele viisapoliitikale

802 500,00

ERIEESMÄRK 1

ERIMEEDE 1. Konsulaarkoostöö

KOKKU ERIEESMÄRK 1

Toetus ühisele viisapoliitikale

802 500,00

ERIEESMÄRK 2 5 102 039,40

29

RIIKLIK EESMÄRK 1. EUROSUR

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 2. Teabevahetus

1 250 625,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 3. Liidu ühised normid

525 000,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 4. Liidu acquis

517 500,00

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 5. Eesseisvad ülesanded

0

ERIEESMÄRK 2

RIIKLIK EESMÄRK 6. Riigi suutlikkus

26 827 457,27

KOKKU RIIKLIKUD EESMÄRGID ERIEESMÄRK 2 Piirid

34 222 621,67

ERIEESMÄRK 2 ERIMEEDE 2 FRONTEX varustus 1 211 619,60

KOKKU ERIEESMÄRK 2 Piirid 35 434 241,27

KOKKU ERIEESMÄRK 3 Tegevustoetus 0,00

Tehniline abi – piirid 1 589 087,60

KOKKU 37 825 828,87

Erieesmärk 2/Riiklik eesmärk 6 sisalduv summa hõlmab:

 6 412 600,00 € suurust eraldist, mida kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 2017/2226 artikli 64

lõigetele 1 ja 2. See konkreetne eraldis võib toetada 100% kuludest (sealhulgas süsteemi käitamise

kulud) ja see on ette nähtud ainult selleks otstarbeks. Seda ei saa kasutada teiste vajaduste / kulude,

sealhulgas artikli 64 lõike 2 punktides a-g ja artikli 64 lõikes 3 osutatud kulude katmiseks. Kõnealust

sihtotstarbelist eraldist ei võeta arvesse arvutuses, mis määrab kindlaks rahastamisvahendite

protsendi, mida võib kasutada tegevustoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EL) nr 515/2014

artikli 10 lõikele 1;

 3 217 566,00 € suurust eraldist, mida kasutatakse vastavalt määruse (EL) nr 2018/1240 artikli 85

lõikele 1. Sellest eraldisest võib nimetatud kulusid toetada kuni 100%. Seda lisaeraldist ei saa kasutada

teiste vajaduste / kulude, sealhulgas määruse (EL) nr 2018/1240 artikli 85 lõike 2 punktides a-d

osutatud kulude ning ETIASe käitlemiskulude katmiseks;

 1 227 000 € suurust eraldist, mida kasutatakse liikmesriigil, SISi riiklike komponentide kiireks ja

efektiivseks ajakohastamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 2018/1861, tekkinud kulude katmiseks.

Sellest eraldisest võib nimetatud kulusid toetada kuni 100%.

Tabel 2. Rahastamiskava ISF – politsei

Erieesmärk / riiklik eesmärk Kokku

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 1. Kuritegevus – kuritegevuse tõkestamine ja

selle vastu võitlemine

6 772 771,05

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 2. Kuritegevus – teabevahetus

2 504 516,00

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 3. Kuritegevus – koolitus

457 500,00

ERIEESMÄRK 5

RIIKLIK EESMÄRK 4. Kuritegevus – ohvrite abistamine

63 750,00

ERIEESMÄRK 5.

RIIKLIK EESMÄRK 5. Kuritegevus – ohu- ja riskihinnangud

KOKKU ERIEESMÄRK 5. Kuritegevuse tõkestamine ja selle

vastu võitlemine

9 798 537,05

30

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 1. Riskid – riskide ennetamine ja nende

kõrvaldamine

817 500,00

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 2. Riskid – teabevahetus

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 3. Riskid – koolitus

187 500,00

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 4. Riskid – ohvrite abistamine

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 5. Riskid – taristu

2 377 623,55

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 6. Riskid – varajane hoiatamine ja kriisiolukorrad

983 485,95

ERIEESMÄRK 6

RIIKLIK EESMÄRK 7. Riskid – ohu- ja riskihinnangud

315 000,00

KOKKU ERIEESMÄRK 6. Riskid ja kriisiolukorrad 4 681 109,50

Tehniline abi – politsei 874 013,45

KOKKU 15 353 660,00

1

Lisa 7

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond/ Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. MINISTEERIUMI LOGO

Siseministeeriumi logo kasutamine on reguleeritud valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi

stiilijuhisega. Ministeeriumi logode failide saamiseks palume pöörduda toetuslepingus

sätestatud kontaktisiku poole. Logode kasutamise infokandjatel peab eelnevalt

kooskõlastama Siseministeeriumiga.

Logo koosneb sümbolist, milleks on kolm lõvi ning asutuse nimetusest. Kolme lõviga logo

sümboliseerib valitsusasutuste avatust ja uuendusmeelsust.

Infokandjatel ja turundusprojektides (sh mapp, kuulutus, pressiteade, pressisein, flaier, voldik,

meened (nt pastapliiats, helkur), (väli)reklaam, veebibännerid, sotsiaalmeedia, plakatid, roll-

up, presentatsioonid jms) kasutatakse tavapäraselt kolme lõviga logo.

4

LOGODE VÄRVID

Kolme lõviga logo eeliskasutus on täisvärvides (PMS 285 C/U, CMYK 100/45/0/0, RGB

0/110/181; PMS Process Black C/U, CMYK 0/0/0/100, RGB 0/0/0. Virtuaalruumis kasutatakse

kahevärvilist RGB värvides logo. Trükkimisel võib kasutada nii Pantone- kui CMYKtrükki.

Viimasel juhul võib logo olla nii nelja- kui ühevärviline. Musta või valge ühevärvilise kolme

lõviga logo kasutamisel peab infokandja kujundus olema samuti ühevärviline.

LOGODE PAIGUTUS

Logod paigutatakse üldjuhul heledale taustale. Logo võib kasutada tumedal taustal, kui

trükitehniliselt ei ole võimalik luua valget tausta või kasutada Pantone- või CMYK trükki. Siis

kasutatakse logo trükkimisel kuldset või hõbedast fooliotrükki.

TURVAALA

Logode turvaalad on kindlaks määratud ruudustikuga, millel logod paiknevad.

5

MÕÕTMED

Logo minimaalse suuruse määrab ära sümboli kõrgus. Kolme lõviga logo miinimumkõrgus on

12 mm. Kui kujundus tingib miinimumist väiksema logo kasutamise, siis kasutatakse ainult

asutuse nimetust Roboto kirjatüübis või kolme lõvi.

3. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud või

ehitatud objekti vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i ja Siseministeeriumi logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „Objekti soetamist/valmimist rahastasid Euroopa Liit

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi/ Sisejulgeolekufondi kaudu ning

Siseministeerium“.

6

Näidis.

PROJEKTI PEALKIRI JA

NUMBER Projekti pealkiri peab olema

samas proportsioonis logode

suurusega.

Logod peavad moodustama

25% infotahvli pindalast.

LISA 9

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Muudatused võrreldes 17.10.2018. a kinnitatud versiooniga:

- täpsustatud alla 1500 eurose maksumusega asjade soetamise ja teenuste hankimise

põhimõtte sõnastust. Siseministeeriumile peab esitama tõendava dokumentatsiooni,

kui toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või

suurem kui 1500 eurot (ilma km-ta). Läbipaistvuse tagamiseks peab võtma erinevaid

pakkumisi või võrdlema hinnakirju olenemata maksumusest (p. 1.6);

- täpsustatud kulu tõendavatele dokumentidele märgitava teabe loetelu (p. 2.4);

- täpsustatud tööjõukulude abikõlblikkuse tingimuste sõnastust (p. 6.1.4 ja 6.1.6);

- kustutatud punkt 6.5 „Eksperditasud“, sest need kulud on abikõlblikud tööjõukulude

või muude otseste kuludena.

aprill 2019

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

KASUTATUD MÕISTED .................................................................................................... 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 11

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 11

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ........................................................................................................................ 13

6.5 EKSPERDITASUD ...................................................... Error! Bookmark not defined.

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 14

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 15

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja projekti elluviijale, selgitamaks Sisejulgeolekufondi

(edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-i

erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti

lõpparuande esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg

sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse

periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t

toetuse saaja kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-

l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

5

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ISF-i toetuse

kasutamise kaasrahastamiseks, mis on minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Partner Toetuse taotluses nimetatud, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata

maksumusest küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või

teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem kui 1500

eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni,

nt hinnapäringu ja -pakkumused. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama

pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama

turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad

pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte.

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1.

jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine

teave:

 projekti tunnus, (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile selle

koostamisel);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta (kui

kohaldub);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab taotleja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema piisavalt täpsed, põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-

ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need

kulud abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i

ja kaasfinantseeringu eraldist. Projekti tuluallikad peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

9

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud. Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis

kasvõi teoreetiliselt piiravad võimalike pakkujate ligipääsu hankele2.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt punkti

7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest abikõlblikest

kogukuludest.

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega) ja

kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.

Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega

kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud

täpsustust).

6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase töötasupoliitikaga

ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

2 Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse

standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine

lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu

sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.

10

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu

ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses

sätestatud korrale;

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid. 6.1.4 Kui teenistuja töötab projekti heaks täistööajaga, võib kanda kõik töötasudega seotud kulud

projekti kuludesse ning tööajatabelit ei ole vaja täita

6.1.5 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti.

6.1.6 Kui teenistujale makstakse projektist tunnitasu, peab esitama tööajatabeli (lisa 1, näidis),

kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt mitmes

projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.6.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on

töötasu maksmise aluseks.

6.1.7 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.8 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.9 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või

korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja maksude

tasumise kohta3;

 muud dokumendid.

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad üldjuhul

majutust, toitlustust, kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-

, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab

lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu dokument);

 lähetuse korralduse;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta4.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed

osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks,

seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise

kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

13

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta5;

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käigu.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse

tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning

tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse

asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb

projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast

projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul, kui VA

annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise

korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse

või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2

punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

14

6.4.5 Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.6 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.7 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõendi (kinnisvara

ostmise puhul);

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta6.

6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta7.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Organisatsioonid,

mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid projekti

eelarvesse.

7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.

7.5 Lõpparuandes deklareeritud kaudsed kulud ei tohi ületada toetuslepingus määratud

abikõlblike otseste kulude protsenti, st kui otsesed kulud võrreldes planeeritud eelarvega

vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid.

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning saab

tõendada, et ei saa seda tagasi)8;

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus. 8 Maksu- ja Tolliameti tõend

16

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija

esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja

seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

17

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamises

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi: Sõiduki omanik: Sõiduki registreerimisnumber: Sõiduki kasutaja nimi: Projekti pealkiri ja tunnus: Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Politsei- ja Piirivalveamet

04.11.2019 nr 14-8.7/718-1

Vormide edastamine Sisejulgeolekufondist rahastuse

taotlemiseks

28. oktoobril 2019. a tegi Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjon eelotsused välispiiride ja

viisade rahastusvahendi jääkide kasutamiseks.

Edastame vormid otsetoetuse taotlemiseks. Täpsem teave, milleks otsetoetust taotleda saab, on

kirjale lisatud Exceli tabelis „Ülevaade ja JK eelotsused ISFB jääkide kasutamiseks

28.10.2019“. Nende projektide Euroopa Liidu (EL) toetus on 75% ning riiklik kaasfinantseering

25%.

Lisaks palun Politsei- ja Piirivalveametil koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusega esitada taotlused riiki sisenemise ning riigist lahkumise süsteemi1 järgmiste

etappide rahastamiseks maksimaalselt 4 051 787,36 euro ulatuses. Nende projektide EL toetus

on 100%.

Projektid peavad lõppema hiljemalt 31. detsembril 2022. Abikõlblikud on tegevused, mis

toetavad ISF-i eesmärke ning on kooskõlas fondi riikliku programmiga (lisatud).

Palun esitada taotlused ning taotlusvormil nimetatud lisadokumendid SiM-i üldaadressile

([email protected]) esimesel võimalusel.

Taotlust hindab siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 moodustatud

järelevalvekomisjon, vajadusel kaasatakse valdkonna eksperdid. Hindamisel võetakse arvesse

tegevuste abikõlblikkust ja vajalikkust, vastavust riiklikule programmile, plaanitud kulutuste

põhjendatust, eelarve selgust ning asjaolu, mil määral projekt täiendab teisi EL-i üldeelarvest

ja riiklikest programmidest rahastatavaid tegevusi. Taotluse rahastamise otsustab

Siseministeeriumi kantsler.

Täiendavate küsimuste korral nõustab välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel. 612

5179, e-post [email protected]) .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lilleväli

varade, planeerimise ja tehnoloogia

asekantsler

1 Abikõlblikud on määruses EL 2017/2226 art 64 (1) ja (2) nimetatud kulud.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lisad:

1. toetuse taotlemise vorm;

2. projekti tegevuskava ja tulemuste vorm;

3. eelarve, rahastusallikate ja maksetaotluse vorm;

4. partnerluse kinnituse vorm;

5. toetuslepingu vorm;

6. abikõlblikkuse reeglid;

7. juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

8. Sisejulgeolekufondi riiklik programm (inglise keeles);

9. Ülevaade ja JK eelotsused ISFB jääkide kasutamiseks 28.10.2019

Teadmiseks: Alla Voinova, Inna Pusikova

Aivi Kuivonen 6125179

[email protected]