Üldkäskkiri

Peadirektori

KÄ S KK I R I

Tallinn 09.02.2024 nr 1.1-1/10

Relvaeksami korraldamise juhendi kinnitamine

Siseministri 18.03.2015 määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning

soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ ning siseministri 17.07.2014. aasta määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan: 1.1. Relvaeksami korraldamise juhendi (lisa 1);

1.2. Relvaeksamil kehtivad nõuded ja korra (lisa 2); 1.3. relvaeksami protokolli vormi (lisa 3).

2. Volitan arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhti kirjaliku otsusega

kinnitama relvaeksami teooriaeksami valikvastustega testid.

3. Volitan Põhja prefektuuri teabebüroo juhti ning Ida prefektuuri, Lõuna prefektuuri ja Lääne

prefektuuri prefekti kirjaliku otsusega moodustama eksamikomisjoni.

4. Punktis 1.1 nimetatud juhendi täitmise tagab ja järelevalvet selle üle prefektuuris teostab

prefekt. Vähemalt kord aastas teostab pistelist kontrolli juhendi täitmise üle prefektuurides ka arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo.

5. Tunnistan kehtetuks peadirektori 11.01.2019 käskkirja nr 1.1-1/3 „Relvaeksami korraldamise

juhendi kinnitamine“.

6. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks ennetuse ja süüteomenetluse büroole ja prefektuuridele dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Egert Belitšev peadirektor

Tiina Vellet, 6123208, [email protected]

1

Peadirektori käskkirja

„Relvaeksami korraldamise juhendi kinnitamine“ lisa 1

RELVAEKSAMI KORRALDAMISE JUHEND

I Üldsätted

1. Juhendi eesmärk on tagada relvaeksami (edaspidi eksam) ühetaoline korraldamine Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) prefektuurides.

2. Juhendit rakendatakse koos relvaseaduse ja siseministri 18.03.2015. a määrusega nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“.

3. Juhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: 3.1 eksam – relvaloa taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavuse hindamise

eksam, mis koosneb teooriaeksamist ja laskekatsest; 3.2 teooriaeksam – relva käitlemist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise kirjalik

eksam, kus kasutatakse kümnest küsimusest koosnevaid valikvastustega teste; 3.3 laskekatse – relva käsitsemise katse, kus kontrollitakse eksamineeritava relva

käsitsemise oskusi ja ohutust ning laskmisoskust vastavalt taotletava relva liigile;

3.4 eksamineeritav – eksamit sooritav soetamisloa või relvaloa taotleja; 3.5 eksamikomisjon – eksami läbiviimise komisjon, mille koosseisus on lisaks komisjoni

esimehele veel vähemalt üks liige; 3.6 eksamiruum – teooriaeksami läbiviimiseks sobiv ruum vastavalt prefektuur i

töökorraldusele;

3.7 eksamikord – eksamil kehtivad nõuded ja eksami sooritamise tingimused (lisa 2 „Eksamil kehtivad nõuded ja kord“);

3.8 eksamiprotokoll –teooriaeksami ja/või laskekatse hindamise protokoll (lisa 3 „Relvaeksami protokolli vorm)“;

3.9 taotluse menetleja – lubadegrupi grupijuht, menetleja;

3.10 lasketiir – laskekatse korraldamiseks kasutatav lasketiir või laskepaik; 3.11 täiskaliibriline püstol/revolver – püstol/revolver, mille laskemoonaks on

kesktulepadrun.

II Eksamikomisjon

4. Eksamikomisjoni iga liige on kohustatud tagama eksami läbiviimise vastavalt

õigusaktides sätestatud nõuetele ja käesolevas juhendis kehtestatud juhistele.

5. Eksamikomisjoni liikmetest viibivad teooriaeksami toimumise ajal eksamiruumis ja

laskekatse ajal lasketiirus eksamikomisjoni esimees või tema asendaja ja vähemalt üks eksamikomisjoni liige.

6. Eksamiruumis tagab iga eksamikomisjoni liige, et eksamineeritavad ei kasutaks testi

täitmise ajal abivahendeid ega vestleks teise eksamineeritavaga.

7. Laskekatse ajal jälgib eksamikomisjon eksamineeritava relva käsitsemist ja hindab

selle vastavust ohutu relvakäsitsemise nõuetele.

2

III Eksamil osalemine

8. Eksami aja ja koha teatab eksamineeritavale taotluse menetleja vastavalt prefektuur i eksamigraafikule.

9. Teooriaeksami ebaõnnestumise korral lepitakse sobiv korduseksami aeg võimaluse l

kokku kohe pärast mittesooritatud teooriaeksami tulemuse teatavaks tegemist.

10. Laskekatse ebaõnnestumise korral lepitakse korduskatse aeg võimalusel kokku kohe

pärast mittesooritatud laskekatse tulemuse teatavaks tegemist.

11. Laskekatset saab korrata kõige varem viie päeva pärast ebaõnnestunud laskekatse sooritamise päevast arvates, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul teooriaeksami sooritamise päevast arvates.

12. Eksamikomisjoni liige tuvastab eksamile saabunu isikusamasuse isikut tõendava

dokumendi alusel.

13. Eksamikomisjoni liige või taotluse menetleja kontrollib enne eksami algust iga eksamil

osaleda soovija riigilõivu tasumist.

IV Eksami korraldamine

14. Teooriaeksam toimub eksamiruumis, kus viibivad ainult eksamineeritavad ja eksamikomisjoni liikmed.

15. Eksam toimub eesti keeles.

16. Enne teooriaeksami sooritamist tutvustab eksamikomisjoni esimees eksamineeritavatele suuliselt eksamikorda, iga eksamineeritav saab eksamikorra

tutvumiseks ka kirjalikult.

17. Eksamineeritav kinnitab allkirjaga, et ta on eksamil kehtivatest nõuetest ja soorituse

tingimustest aru saanud.

18. Teooriaeksamil kasutatakse PPA arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhi kinnitatud valikvastustega teste.

19. Kui eksamineeritav on testi täitmise lõpetanud, annab ta testi ja allkirjastatud eksamikorra eksamikomisjonile ning väljub vajadusel eksamiruumist.

20. Teste kontrollib eksamikomisjon neljasilma printsiibil.

21. Eksamikomisjoni liikmed allkirjastavad iga kontrollitud testi.

22. Täidetud ja kontrollitud test säilitatakse isiku relvatoimikus.

23. Teooriaeksami tulemused tehakse eksamineeritavatele suuliselt teatavaks kohe pärast

kõigi testide kontrollimist.

24. Laskekatse toimub lasketiirus eksamikomisjoni juuresolekul.

3

25. Laskekatsele lubatakse eksamineeritav pärast teooriaeksami sooritamist.

26. Laskekatsel kasutab eksamineeritav samaliigilist PPA tulirelva eksamirelvade valikust,

mille luba ta taotleb.

27. Üksnes enese ja vara kaitse otstarbega tulirelvade relvaloa pikendamisel sooritatakse

täiendav laskekatse isiklikust relvast. Laskekatse sooritaja tagab ise katseks vajaliku laskemoona. Isikliku relva puudumisel või juhul, kui seda ei ole tehnilisel põhjusel võimalik kasutada, kasutatakse samaliigilist relva PPA eksamirelvade valikust ja PPA

laskemoona.

28. Enne laskekatse alustamist tutvustab eksamikomisjon eksamineeritavale vastavat liik i relva jaoks ettenähtud laskeharjutust ja laskude nõutavat tabavust.

29. Laskekatse esimeses osas kontrollib eksamikomisjon eksamineeritava teadmisi tulirelva tundmises ning tulirelva ohutu käsitsemise oskust laadimata relvaga.

30. Eksamineeritav peab nimetama tulirelva olulised osad ja ohutu suuna lasketiirus,

oskama kirjeldada tulirelva tööpõhimõtet ning demonstreerima tulirelva ohutut

käsitsemist.

31. Laskekatse teises osas laeb eksamineeritav relva ja sooritab tulejoonelt 3 lasku märklehe suunas.

32. Eksamineeritav võib soovi korral sooritada harjutuslasu.

33. Pärast ettenähtud laskude sooritamist peab eksamineeritav kontrollima ohutult relva laetust, toimides järgmiselt:

33.1 suunab relva ohutusse suunda;

33.2 eraldab salve püstoli käepidemest; kaitseriivi olemasolu korral vabastab relva kaitseriivistusest;

33.3 veendub, et padrunipesa või trummel on tühi ja sooritab sihitud tühilasu ohutus suunas (v.a kui relvakonstruktsioon seda ei võimalda või ei ole tehase poolt ette nähtud).

34. Kui eksamineeritav teeb laskekatse ajal ohtlikke vigu, käsitseb relva oskamatult, loob tulejoonel ohtliku olukorra või ei saa aru eesti keeles antud korraldustest ega oska

küsimustele anda eestikeelseid vastuseid, lõpetab eksamikomisjon viivitamatult laskekatse ja eksam loetakse mittesooritatuks.

35. Laskekatse mittesooritamisel selgitab eksamikomisjon eksamineeritavale eksami lõpetamise põhjust ja demonstreerib vajadusel nõuetele vastavat relva käsitsemise

võtet.

36. Laskekatse tulemuse teeb eksamikomisjon eksamineeritavale teatavaks kohe pärast

laskude sooritamist ja märklehe kontrollimist.

37. Eksamikomisjon vormistab ja allkirjastab eksamiprotokolli. Protokollis peab olema iga eksamineeritava:

37.1 nimi ja isikukood;

37.2 märkused: 37.2.1 eksamitesti number või eelneva sooritamise kuupäev;

37.2.2 kui sooritatakse laskekatse teist liiki relva soetamiseks, siis märge „teine liik“;

4

37.2.3 kui sooritatakse täiendav laskekatse relvaloa pikendamisel, siis märge „täiendav

laskekatse“; 37.2.4 kui eksamile registreerinud isik ei ilmu eksamile, siis märge „eksamile mitte

ilmunud“;

37.3 teooriaeksami tulemus; 37.4 mittesooritamise põhjus (ohutusnõuete rikkumine või ebapiisav keeleoskus);

37.5 laskekatse tabamuste arv relva liigiti; 37.6 komisjoni otsus eksami/laskekatse sooritamise kohta; 37.7 mittesooritamise korral uus teooriaeksami/laskekatse aeg.

38. Eksamiprotokollid registreeritakse dokumendihaldussüsteemis Delta sarja 4.2-3 „Relva

tundmise ja käsitsemise eksami protokollid ja memod“ vastava prefektuuri toimikusse . V Relva ohutu käsitsemine

39. Relva ohutu käsitsemine eksamineeritava poolt peab vastama järgmistele põhimõtete le :

39.1 relvaga käiakse ümber nii, nagu oleks see laetud; 39.2 relv peab käsitsedes olema suunatud ohutusse suunda – relvaraua ohutu suund kogu

laskekatse ajal on märklehe suund laskesektoris;

39.3 relva ei tohi suunata enda ega teise inimese poole; 39.4 päästev sõrm on sirgelt väljaspool päästikukaitset relvaraamil ja liigub päästikule ainult

lasu sooritamise ajaks. VI Nõuded eksamirelvadele

40. Laskekatsel kasutatavad PPA tulirelvad on:

40.1 vintraudne püss; 40.2 täiskaliibriline püstol; 40.3 täiskaliibriline revolver.

41. Kui eksamikomisjoni liikmel tekib kahtlus PPA eksamirelva tehnilises korrasolekus või

lasketäpsuses, annab ta relva puuduste kõrvaldamiseks oma struktuuriüksuse relvurile.

42. Ainult enese ja vara kaitse otstarbega tulirelvade relvaloa pikendamisel sooritatava l

täiendaval laskekatsel on lubatud kasutada järgmisi isiku enda tulirelvi: 42.1 vintraudne püss kaliibriga kuni 5,6 mm, ääretulepadrun (.22LR);

42.2 püstol; 42.3 revolver.