Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Teenuste ja ressursside haldamise, planeerimise,

eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja

korralduse kinnitamine“

lisa 2

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI VÕIMEKUSTE LOETELU

I Põhivõimekused

Võimekuse nimetus Omanik Teenused

Avaliku korra tagamise

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

1. Patrulltöö teenus

2. Operatiivinfo ja ressursside juhtimise

teenus

3. Liiklusjärelevalve teenus

4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmise

teenus

Identiteetide haldamise

võimekus

identiteedi ja staatuse

büroo juht

5. Isiku tuvastamise teenus

6. Isikut tõendavate dokumentide

väljaandmise teenus

7. Isikut tõendavate dokumentide

tootmise teenus

Isikute ja objektide kaitse

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

8. Isikukaitse teenus

9. Objektide valvamise teenus

Kiirreageerimise ja

erioperatsioonide

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

10. Eriüksuse ja kiirreageerimise teenus

Kogukonna turvalisuse

tagamise võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

11. Piirkondliku politseitöö teenus

Mere- ja lennupääste

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

12. SAR teenus

13. Veesõidukite haldamise teenus

14. Õhusõidukite haldamise teenus

Merereostustõrje

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

15. Merereostustõrje teenus

Migratsioonjärelevalve

võimekus

integreeritud

piirihalduse büroo juht

16. Migratsioonijärelevalve teenus

Ohtude ja süütegude

ennetamise võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

17. Süüteo ja ohtu sattumise ennetamise

teenus

Piirikontrolli võimekus integreeritud

piirihalduse büroo juht

18. Piirikontrolli teostamise teenus

Rahapesu ja terrorismi

tõkestamise võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

19. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise

teenus

Raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastu

võitlemise võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

20. Raskete peitkuritegude avastamise

teenus

21. Tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus

22. Jälitustegevuse teenus

23. Kriminalistika teenus

Rände kontrolli

võimekus

identiteedi ja staatuse

büroo juht

24. Õigusliku staatuse määratlemise teenus

Riigipiiri valvamise

võimekus

integreeritud

piirihalduse büroo juht

25. Maismaapiiri (sh piiriveekogu)

valvamise teenus

26. Merepiiri valvamise teenus

Süütegude lahendamise

võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

27. Kogukonnaga seotud süütegude

lahendamise teenus

28. Isikute kinnipidamise teenus

29. Väärteokaristuste täideviimise teenus

30. Isikute otsimise teenus

Vabatahtliku tegevuse

edendamise võimekus

ennetuse ja

süüteomenetluse büroo

juht

31. Vabatahtlike kaasamise teenus

II Tugivõimekused

Võimekuse nimetus Omanik Teenused

Hankevõimekus eelarvebüroo juht 32. Ostude korraldamise teenus

Juhtimise toetamise

võimekus

peadirektori asetäitja

arenduse alal

33. Planeerimise ja eelarvestamise teenus

34. Analüüsi teenus

35. Rahvusvahelise koostöö teenus

Kinnisvara haldamise

võimekus

logistikabüroo juht 36. Kinnisvara tagamise teenus

Kliendisuhete haldamise

võimekus

identiteedi ja staatuse

büroo juht

37. Teeninduskorralduse teenus

Kommunikatsiooni

võimekus

kommunikatsioonibüroo

juht

38. Sisekommunikatsiooni teenus

39. Väliskommunikatsiooni teenus

40. Muusikalis-kultuuriline teenus

Kriisihaldusvõimekus valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

41. Kriisiregulerimise teenus

Logistilise toe tagamise

võimekus

logistikabüroo juht 42. Varahaldusteenus

43. Veoteenus

44. Toitlustusteenus

Personali juhtimise

võimekus

personalibüroo juht 45. Värbamise teenus

46. Personaliarvestuse teenus

47. Töökeskkonna tagamise teenus

48. Kaplaniteenus

49. Koolitusteenus

Politsei taktikaline

võimekus

valmisoleku ja

reageerimise büroo juht

50. Relvastuse ja erivahendite tagamise

teenus

51. Koerateenistuse tagamise teenus

52. Turvataktikalise eriettevalmistuse

teenus

Sisekontrolli võimekus peadirektor 53. Siseauditi teenus

54. Sisekontrolli teenus

Teabehalduse võimekus dokumendihaldus- ja

tõlkebüroo juht

55. Arhiiviteenus

56. Asjaajamisteenus

57. Andmeturbemeetmete haldamise

teenus

58. Füüsilise turbe teenus

59. Salastatud teabe kaitse teenus

Teabevahetusvõimekus integreeritud

piirihalduse büroo juht

60. Rahvusvahelise operatiivinfo

haldamise teenus

Tehnilise toe tagamise

võimekus

integreeritud

piirihalduse büroo juht

61. Seiretehnika haldamise teenus

Tõlkevõimekus dokumendihaldus- ja

tõlkebüroo juht

62. Tõlketeenus

Varustamise võimekus logistikabüroo juht 63. Vormiriietuse ja isikukaitsevahendite

tagamise teenus

64. Töövahendite tagamise teenus

65. Maismaasõidukite haldamise teenus

Õiguskeskkonna

tagamise võimekus

õigusbüroo juht 66. Õigusloome teenus

67. Õigusteeninduse teenus

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Teenuste ja ressursside haldamise, planeerimise,

eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja

korralduse kinnitamine“

lisa 1

TEENUSTE JA RESSURSSIDE HALDAMISE, PLANEERIMISE, EELARVESTAMISE

NING ARENDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

I Teenuste haldamise põhimõtted ja korraldus

1. Teenuse loomine

1.1 Teenus luuakse õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja arengudokumentides

püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Teenus luuakse, kui olemasolevad teenused püstitatud

eesmärki täita ei võimalda.

1.2 Teenuse loomise otsustab peadirektori asetäitja arenduse alal, otsus fikseeritakse

protokollilise otsusena. Uut teenust rakendatakse järgmisest eelarveaastast.

1.3 Teenuse loomisel määratleb peadirektori asetäitja arenduse alal teenuse liigi ja tema

kuuluvuse võimekusse. Teenus võib kuuluda ainult ühte võimekusse.

1.4 Metoodiliselt juhendab teenuse loomist teenuste arhitekt.

1.5 Võimekuse omanik vastutab võimekuse eesmärkide saavutamise eest ning juhib võimekusse

kuuluvate teenuse omanikke.

1.6 Teenuse liigid on:

1.6.1 Põhiteenus - asutuse põhiülesannete täitmiseks üldistes huvides osutatav teenus;

1.6.2 Toetav teenus - ühe või mitme põhiteenuse toimimist toetav teenus;

1.6.3 Tugiteenus - kõigi põhi-, toetavate- ja tugiteenuste toimimist toetav teenus.

1.7 Teenuse loomiseks koostab võimekuse omaniku poolt määratud teenistuja koostöös teenuste

arhitektiga teenuskaardi, kus on kajastatud teenuse nimetus, kirjeldus, sihtrühm/huvigrupp,

protsessid, kvaliteedimõõdikud ja ressursside loetelu ning eelduslikud mahud. Võimekuse

omanik määrab teenuse omaniku.

1.8 Loodava teenuse mõju teistele teenustele, protsessidele ja ressurssidele hindavad võimekuse

omanik ja teenuse omanik. Teenuse omanik tagab enne teenuse loomist asjassepuutuvate

struktuuriüksuste teavitamise mõistliku aja jooksul.

1.9 Teenuse loomise andmed kannab teenuse omanik juhtimisarvestuse tarkvarasse Troux

(edaspidi Troux), lähtudes siseveebis avaldatud teenusega seotud andmete Troux kandmise

juhisest.

2. Teenuse rakendamise korraldus

2

2.1 Teenuse planeerimise, eelarvestamise, arendamise ja asutuses rakendamise koordineerimise

ning järelevalve eest vastutab teenuse omanik. Teenuse omanik vastutab menetlus- ja

protsessijuhiste ning protsessikirjelduste olemasolu eest.

2.2 Teenuse rakendamise eest vastutavad üksused, kelle ülesannete hulka kuulub teenuse

protsesside rakendamine ja teenuse planeeritud ülesannete täitmine. Protsesside rakendamine

toimub vastavalt menetlus- ja protsessi juhistele, ülesannete täitmine toimub vastavalt üksuse

tööplaanile.

2.3 Järelevalvet teenuse osutamise üle teostab teenuse omanik teenistusliku kontrolli ja tööplaani

seirega.

2.4 Teenuse omanike ja võimekuse omanike nimekiri, teenuse planeerimise, eelarvestamise ja

arendamisega seotud metoodiline juhendmaterjal ja jooksva aasta teenuste tööplaan

avaldatakse siseveebis.

3. Teenuse lõpetamine

3.1 Teenus lõpetatakse, kui vajadus teenuse osutamise järele langeb ära ning õigusaktidest

tulenevate ülesannete täitmine ja arengudokumentides püstitatud eesmärkide saavutamine on

võimalik teiste teenuste osutamise kaudu.

3.2 Teenuse lõpetamisel koostab teenuse omanik kava, kus näitab ära, milliste teenuste koosseisu

liiguvad lõpetatava teenuse protsessid, ressursid ja muud tähendust omavad teenuse

komponendid või millised eelnimetatud komponentide kasutamine lõpetatakse.

3.3 Lõpetatava teenuse mõju teistele teenustele, protsessidele ja ressurssidele hindab teenuse

omanik, kes tagab enne teenuse lõpetamist asjassepuutuvate üksuste teavitamise mõistliku aja

jooksul.

3.4 Teenuse lõpetamise otsustab peadirektori asetäitja arenduse alal, otsus fikseeritakse

protokollilise otsusena.

3.5 Metoodiliselt juhendab teenuse lõpetamist teenuste arhitekt.

3.6 Teenuse lõpetamise andmed kannab teenuse omanik juhtimisarvestuse tarkvarasse Troux,

lähtudes siseveebis avaldatud teenusega seotud andmete Troux kandmise juhisest.

II Teenuste planeerimise põhimõtted ja korraldus

4. Asutuse tegevuskava, teenuse tööplaani ja struktuuriüksuste tööplaanide koostamine

4.1 Asutuse tegevuskava (edaspidi ATK) ja teenuse tööplaani koostamine toimub kahes etapis:

4.1.1 I etapp (detsember kuni mai) – Siseministeeriumi poolt edastatud juhiste ja kululae alusel

siseturvalisuse arengukava (edaspidi STAK) programmide uuendamine (sh programmi

esimese aasta planeerimine ATK detailsusega) pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks ning

lisarahastamist (s.o kululage ületavat rahastamist) vajavate teenuste tegevusmahtude ja

arenduste määratlemine ning Siseministeeriumiga läbirääkimine ja esialgse teenuse

tööplaani koostamine;

4.1.2 II etapp (august kuni detsember) – esialgse ATKi ja teenuse tööplaani korrigeerimine

lähtudes asutusele järgmiseks aastaks eraldatavatest eelarvevahenditest, ATK muudatuste

3

läbirääkimine Siseministeeriumiga ning teenuse tööplaani täitmiseks vajalike allülesannete

määramine asutuse struktuuriüksustele.

4.2 STAK programmide uuendamist, ATK koostamist ja infovahetust Siseministeeriumiga

koordineerib planeerimisjuht.

4.3 ATK koostamine, läbirääkimine, vormistamine ja kinnitamine toimub Siseministeeriumi poolt

määratud korras.

4.4 Teenuse tööplaani koostamise ning selle pikaajalistele eesmärkidele vastavuse eest vastutab

teenuse omanik.

4.5 Metoodiliselt juhendab teenuse ja struktuuriüksuste tööplaani koostamist planeerimisjuht.

4.6 Teenuse tööplaani kantakse:

4.6.1 kvaliteedimõõdikud ja nende planeeritav tase;

4.6.2 arendusprojektid;

4.6.3 tööülesanded, mis jagunevad:

4.6.3.1 inimressursi mahtu määravad tööülesanded;

4.6.3.2 arendusülesanded;

4.6.3.3 tööülesanded, mille realiseerimist teenuse omanik või võimekuse omanik peab vajalikuks

seirata;

4.6.3.4 riskide maandamismeetme realiseerimiseks vajalikud tööülesanded.

4.7 Struktuuriüksuste tööplaani kantakse struktuuriüksuste vastutada olevad kvaliteedimõõdikud,

arendusprojektid ja tööülesanded.

4.8 Tööülesanded määratakse osakonnale ja büroole ning prefektuuri puhul büroole ja

politseijaoskonnale ning struktuuriüksuse koosseisus olevale allstruktuuriüksusele ning

grupile ja teenistuslikule üksusele.

4.9 Teenuse tööplaani koostab teenuse omanik koostöös võimekuse omaniku, teiste teenuse

omanike ning teenuse rakendajatega. Teenuse tööplaani andmed kannab teenuse omanik

Troux´i lähtudes siseveebis avaldatud teenusega seotud andmete Troux kandmise juhisest.

4.10 Teenuse omanik:

4.10.1 uuendab teenuse planeerimise aluseks oleva informatsiooni (teenuse üldandmed, teenuse

osutamiseks vajalike protsesside ja ressursside loetelu jne);

4.10.2 määrab kvaliteedimõõdiku taseme planeeritavaks perioodiks;

4.10.3 kirjeldab arendusprojektid ja tööülesanded, lähtudes pikaajalistest eesmärkidest ning

prognoositavatest või planeeritavatest töömahtudest;

4.10.4 kontrollib planeeritaval perioodil kasutada oleva ressursi vastavust planeeritud

arendusprojektidele ja tööülesannetele, vajadusel korrigeerib arendusprojekte,

tööülesandeid või kvaliteedimõõdiku taset;

4.10.5 määrab teenuse tööplaanis ettenähtud arendusprojektide ja tööülesannete täitmiseks

allülesanded struktuuriüksustele ning allülesannete täitmiseks vajaliku ressursi;

4.10.6 määrab vajadusel teenuse kvaliteedimõõdiku planeeritava taseme saavutamiseks

struktuuriüksustele kvaliteedimõõdikud ja nende saavutamise tasemed;

4.10.7 räägib tööülesande saanud struktuuriüksuse juhiga läbi ülesande sisu ja selle täitmiseks

eraldatud ressursi mahu.

4

4.11 Struktuuriüksuse juht võib talle määratud tööülesande struktuuriüksuse siseselt lahti

planeerida, määrates allülesandeid oma allstruktuuriüksusele, grupile, teenistuslikule üksusele

ja/või teenistujale.

4.12 Troux´i kantud teenuste tööplaani alusel vormistab planeerimisjuht teenuste ja

struktuuriüksuste tööplaani ning esitab peadirektorile kinnitamiseks.

5. ATK ja tööplaani täitmine ja täitmise seire

5.1 ATK täitmise seire toimub Siseministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel. ATK

täitmise andmete Siseministeeriumile edastamise eest vastutab planeerimisjuht.

5.2 Teenuse tööplaani ja struktuuriüksuse seire toimub 5, 9 ja 12 kuu andmete põhjal.

5.3 Teenuse tööplaani täitmise eest vastutab teenuse omanik.

5.4 Struktuuriüksuse tööplaani täitmise eest vastutab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse

juht tuvastab, et tema üksusel ei ole võimalik ülesannet planeeritud mahus, kvaliteedis või

tähtajal täita, on ta kohustatud sellest koheselt teavitama teenuse omanikku.

5.5 Metoodiliselt juhendab teenuse tööplaani ja struktuuriüksuse tööplaani seiret planeerimisjuht.

5.6 Andmed teenuse tööplaani ja struktuuriüksuse tööplaani täitmise kohta kantakse Troux´i

lähtudes siseveebis avaldatud teenusega seotud andmete Troux kandmise juhisest.

5.7 Andmed struktuuriüksuse tööplaanis oleva ülesande täitmise seisu kohta kannab

struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud teenistuja Troux´i jooksvalt, kuid mitte hiljem

kui planeerimisjuhi poolt määratud kuupäevaks.

5.8 Andmed teenuse kvaliteedimõõdiku saavutatud taseme kohta kannab teenuse omanik Troux´i

kvaliteedimõõdiku kaardil määratud regulaarsusega.

5.9 Andmed teenuse tööülesannete ja arendusülesannete täitmise seisu kohta kannab teenuse

omanik Troux´i jooksvalt, kuid mitte hiljem kui planeerimisjuhi poolt määratud kuupäevaks.

5.10 Andmed teenuse tööplaanis oleva arendusprojekti realiseerimise kohta kannab projektijuht

Troux´i jooksvalt lähtudes projekti tegevuste ajakavast.

6. Tegevuskava ja tööplaani muutmine

6.1. ATK´i muutmine toimub Siseministeeriumi poolt määratud korras, planeerimisjuhi

eestvedamisel koostöös teenuse omanikega. ATK´i muutmisest tulenevad muudatused kannab

teenuse tööplaani teenuse omanik.

6.2. Teenuse tööplaani täiendamine uue tööülesande või projektiga toimub teenuse omaniku

otsusel. Enne muudatuse kandmist tööplaani teavitab teenuse omanik planeeritavast

muudatusest teenuse tööplaanis struktuuriüksuse juhti, kelle tööplaani muudatus mõjutab või

võib mõjutada.

III Teenuste eelarvestamise põhimõtted ja korraldus

5

7. Üldpõhimõtted

7.1. Aastaeelarve (edaspidi eelarve) kinnitab peadirektor enne eelarvestatava majandusaasta

algust.

7.2. Eelarve koostatakse täiseurodes ja koos maksukuludega.

7.3. Lisarahastuse taotlemiseks planeeritakse lisavajadused koos maksukuludega. Teenuste

aastaeelarve ressursi- ja kulukomplektide lõikes planeeritakse käibemaksuta summades ning

eelarvebüroo (eedaspidi EAB) planeerib PPA üleselt käibemaksukulu.

7.4. Eelarve koostamist ja sellealast infovahetust Siseministeeriumiga koordineerib finantsjuht,

kes tagab ka metoodilise juhendamise.

7.5. Aasta jooksul korrigeeritakse vastavalt vajadusele eelarvet eelarvejuhi või eelarvekomitee

otsusega, mis kajastatakse jooksvalt SAPis ja kinnitatakse üks kord aastas peadirektori

korraldusega.

7.6. Metoodiliselt juhendab teenuste eelarvestamist finantsjuht.

7.7. Eelarve planeerimisel ja haldamisel kasutatavad vormid ja liigenduse töötab välja EAB ning

need on kasutamiseks kohustuslikud. Vormid ja liigendus (sh SAP arvestusobjektide koodid

ja eelarveklassifikaatorid) on kättesaadavad võrgukettal.

8. Eelarve koostamine

8.1. Eelarve koostamine toimub kolmes etapis:

8.1.1. I etapp (detsember – märts) - Siseministeeriumi poolt edastatud juhiste ja kululae alusel

riigieelarvestrateegia rahastamiskava koostamine ning pikaajaliste eesmärkide

saavutamiseks vajaliku lisarahastuse planeerimiseks lisavajaduse kaartide koostamine, sh

prioritiseerimine;

8.1.2. II etapp (aprill – juuni) – aastaeelarve majandamiskulude detailne planeerimine teenuste ja

ressursi- ja kulukomplektide lõikes lähtudes etteantud kululaest ning esialgne personali

piirarvu määramine teenuste ja põhitööde lõikes;

8.1.3. III etapp (august – detsember) – esialgse majandamiskulude eelarve korrigeerimine, lähtudes

PPA-le järgmiseks aastaks eraldatavatest eelarvevahenditest ning personali piirarvu ja

personalikulude eelarve jaotuse koostamine ning kinnitamine. Vajadusel investeeringu-

vajaduste täpsustamine.

8.2. I etapi tegevused ja vastutajad:

8.2.1. Riigieelarvestrateegia rahastamiskava (sh tulude prognoos, info pikaajaliste kohustuste

juurdekasvu kohta, välistoetused ning nendega kaasnev kaas- ja omafinantseerimine, kulude

jaotus programmide/tegevusalade ja kululiikide lõikes) ja pikaajaliste eesmärkide

saavutamiseks vajaliku lisarahastuse planeerimiseks lisavajaduse kaartide koostamine

toimub Siseministeeriumi poolt määratud korras ja vormidel.

8.2.2. Riigieelarvestrateegia rahastamiskava koostab EAB koostöös teenuse omanikega.

8.2.3. Lisavajaduse kaardi koostab teenuse omanik koostöös võimekuse omaniku ja teiste

asjassepuutuvate teenuse omanikega, arvestades, et lisavajadus peab olema sisuliselt

põhjendatud ja vajalik eesmärkide saavutamiseks. Metoodiliselt juhib lisavajaduse kaardi

koostamist EAB.

6

8.2.4. Kui lisavajadus on seotud arendusprojektiga, esitab teenuse omanik koos lisavajaduse

kaardiga ka punktis 12.12. nimetatud projektiplaani, mis on heaks kiidetud arenduskomitee

poolt.

8.3. II etapi tegevused ja vastutajad:

8.3.1. Majandamiskulude detailse eelarve planeerib teenuse omanik eelarve planeerimise vormil

EAB lähteülesande alusel.

8.3.2. Teenuse omanik kooskõlastatult võimekuse omanikuga ja vajadusel koostöös teiste teenuse

omanikega planeerib teenuse osutamiseks vajalikud ressursid koguste ja maksumuste lõikes.

8.3.3. Tugiteenuse ja toetava teenuse omanik planeerib ressursivajaduse koostöös põhiteenuse

omanikega.

8.3.4. EAB koondab teenuste ressursside vajadused majandusliku sisu järgi (eelarvekontode

lõikes) ning esitab kululage ületavad vajadused eelarvekomiteele seisukoha kujundamiseks.

8.3.5. EAB korraldab vajadusel võimekuse omanike ja eelarvekomitee vahel eelarve

läbirääkimised, mille tulemusena korrigeeritakse majandamiskulude eelarve planeeringut

ja/või prioritiseeritakse kululage ületavad lisavajadused.

8.3.6. EAB koostab personali piirarvu esialgse jaotuse lähtuvalt eelarve kululaest ja jooksvaks

aastaks kinnitatud piirarvust, korrigeerides seda toimunud ja planeeritavate muudatustega.

Finantsjuht esitab juhtkonnale esialgsed ettepanekud järgmise aasta piirarvu osas.

8.4. III etapi tegevused ja vastutajad:

8.4.1. EAB korrigeerib esialgset majandamiskulude detailset eelarvet lähtudes PPA-le

eraldatavatest eelarvevahenditest ning võimekuse omaniku poolt antud sisendist varasema

planeeringu muutmiseks, millega ei kaasne eelarve üldmahu suurenemine.

8.4.2. EAB teeb arvutused piirarvu ja palgaeelarve jaotuse kohta, arvestades PPA-le eraldatavaid

eelarvevahendeid. Võimaluste piires arvestatakse võimekuse omanike ja struktuuriüksuste

juhtide ettepanekuid personali piirarvu ümberjagamiseks või

suurendamiseks/vähendamiseks, sh palkade korrigeerimiseks.

8.4.3. EAB esitab personali piirarvu, personalikulude ja majandamiskulude eelarve jaotuse koos

muutmist või ümberpaigutamist vajavate ettepanekutega (sh lisavajaduse taotlused ja

prognoositava üleviidava jäägi kasutus) juhtkonnale otsustamiseks.

8.4.4. võimekuse omanikud täpsustavad vajadusel investeeringute lisavajadusi EAB eestvedamisel

ning Siseministeeriumi poolt määratud korras ja vormidel.

8.4.5. Juhtkonna otsuse alusel vormistab EAB peadirektori korralduse eelarve kinnitamiseks.

9. Eelarve täitmine, seire ja aruandlus

9.1. Eelarve täitmise eest vastutab eelarvejuht. Eelarvejuht võib määrata volitatud isiku, kes

vastutab konkreetselt ressurss/kulukohalt, eelarvekontolt, ja/või kuluüksuse poolt tehtavate

kulude eest. Volitatud isikute nimekiri on kättesaadav siseveebist ja võrgukettalt.

9.2. Eelarvejuhi ja volitatud isiku ülesandeks on tagada, et:

9.2.1. tema poolt tehtavad tehingud on seaduspärased ja vajalikud ning ei ületa eelarvet või

kululimiiti;

9.2.2. tehingud tehakse analoogsete tehingutega võrrelduna parimatel tingimustel;

9.2.3. kokkulepete sõlmimisel lähtutakse kokkuhoidlikkuse põhimõttest;

9.2.4. kaupade ja teenuste tellimisel järgitakse riigihangete seadust ja PPA hangete korda;

9.2.5. dokumendid kajastavad majandustehingut õigesti;

9.2.6. dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud

lepingutele (tellimis- ja/või garantiikirjale).

7

9.3. Eelarve täitmise seireks kasutatakse SAP BO aruandluskeskkonda või võrgukettale

salvestatud SAP BO väljavõtete alusel koostatud aruandeid. Personalikulude eelarve täitmise

aruanne salvestatakse võrgukettale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 15. kuupäevaks ning

toetuste, majandamiskulude, investeeringute ja muude kulude eelarve täitmise aruanne

hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.

9.4. Finantsjuht esitab eelarve täitmisest ülevaate kolm korda aastas (4 kuud, 8 kuud ja 12 kuud)

juhtkonnale:

9.4.1. 4 ja 8 kuu ülevaade esitatakse hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks;

9.4.2. 12 kuu ülevaade esitatakse hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks

10. Eelarve muutmine

10.1. Eelarve muutmise ettepanek või vormikohane lisavajaduse taotlus esitatakse

dokumendihaldussüsteemi kaudu EAB-le kooskõlastades selle eelnevalt:

10.1.1. võimekuse omanikuga, kui muudatusega kaasneb teenusele planeeritud inimressurssi

ümbertõstmine, vähendamine või suurendamine.

10.1.2. teenuse omanikuga, kui muudatusega kaasneb sellele teenusele planeeritud

majandamiskulude eelarve ümbertõstmine, suurendamine või vähendamine.

10.2. Teenuse sisestest eelarve muudatustest (kululiikide vahel ümbertõstmised) teavitab teenuse

omanik EAB-d edastades need e-kirjaga teadmiseks EAB finantsanalüütikule.

10.3. EAB esitab eelarve muudatusettepaneku ja lisavajaduse taotlused otsustamiseks

eelarvekomiteele. EAB-l on õigus eelnevalt esitada muudatusettepanek või lisavajaduse

taotlus arenduskomiteele arvamuse andmiseks.

10.4. Eelarvekomitee otsuse alusel korrigeerib EAB eelarvet.

10.5. Riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud kulude eelarve

muutmine toimub Siseministeeriumi poolt määratud korras ja tähtaegadel.

10.6. Aasta lõpuks kasutamata jääkide ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse toimub

rahandusministri poolt määratud korras.

10.7. Järgmisesse eelarveaastasse ülekantud jääkide kasutamise otsustab eelarvekomitee.

IV Teenuste arendamise põhimõtted ja korraldus

11. Üldpõhimõtted

11.1. Arendatakse teenusega seotud:

11.1.1. tööprotsessi;

11.1.2. ressurssi.

11.2. Teenuspõhise juhtimise, tegevuspõhise juhtimise ja kuluarvestuse põhimõtete kohaselt

seotakse arendus ühe teenusega. Juhul kui arendus panustab mitme teenuse parendamisse,

nimetatakse üks teenus, mille parendamisse ta põhiliselt panustab, arvestades arenduse

põhjust või tulemit (milline teenus, protsess või ressurss saab arenduse tulemusel enim

mõjutatud, kas mahu või ärikriitilisuse aspektist).

11.3. Metoodiliselt juhendab teenuste arendamist planeerimisjuht.

8

12. Arenduse planeerimine ja realiseerimine

12.1. Arendusi (sh IKT arendusi) planeeritakse ja realiseeritakse jooksvalt.

12.2. Arendust planeeritakse ja realiseeritakse kas tööülesande või projektina. Projektina

planeeritakse arendust, kui selle realiseerimine on seotud ühe või mitme alljärgneva asjaoluga:

12.2.1. arendus eeldab finantseerimisotsust (olemasolevate või planeeritavate baaseelarve

vahendite ümberplaneerimist, lisarahastuse, sh välisabivahendite ja investeeringu

taotlemist);

12.2.2. arendus on ajamahukas (kestvus üle 1 aasta);

12.2.3. arendus on keerukas (nt nõuab mitme struktuuriüksuse ja/või välispartneri panustamist,

koosneb mitmest omavahel seotud erinevast komponendist/alaprojektist jne) ja eeldab

projektijuhtimise metoodika rakendamist;

12.2.4. arendus sisaldab IKT arendust.

12.3. Lisarahastuse, sh välisabivahendite ja investeeringu taotlemisega seotud tegevusi ei

käsitleta korra mõistes projektidena ning nende suhtes kohaldatakse asjassepuutuvaid

regulatsioone.

12.4. IKT arendust sisaldava projekti puhul otsustab selle realiseerimise, sh finantseerimise

taotlemise, arenduskomitee. Arenduskomitee otsuse alusel lisab IKT portfellihaldur IKT

arendust sisaldav projekti IKT arendusplaani.

12.5. IKT arendusplaan koosneb kahest osast:

12.5.1. arendusplaan – teostamisel olevad projektid ja projektid, mille teostamises on IKT

arendajaga kokku lepitud ning millel on finantseering;

12.5.2. arendussoovid – projektid, mille teostamises on IKT arendajaga kokku lepitud, kuid millel

puudub finantseering. Arendussoovides sisalduva projekti viib IKT portfellihaldur üle

arendusplaani koheselt, kui sellele on leitud finantseering.

12.6. IKT arendust sisaldava projekti esitab arenduskomiteele arutamiseks IKT portfellihaldur.

12.7. Arenduse realiseerimise otsustamisel hindab arenduskomitee arenduse eesmärgi olulisust,

projektist saadavat kasu/tulu, eesmärgi saavutamiseks pakutavat lahenduskäiku, projekti

kulusid (läbiviimine ja tulemite ülalpidamine) ning riske kogumis.

12.8. Projekti ettevalmistamist ja realiseerimist juhib projektijuht. Projektijuhiks on teenuse

omanik, kui võimekuse omanik ei ole nimetanud projektijuhiks teist isikut.

12.9. IKT arendust sisaldava projekti puhul määrab võimekuse omanik lisaks projektijuhile ka

PPA IKT projektijuhi.

12.10. PPA IKT projektijuht peab:

12.10.1. omama selget arusaamist projekti eesmärgist ning suutma seda kirjeldada IKT

arendajale, kes peab hindama, kas ja kuidas saab IKT vahenditega kõige paremini kaasa

aidata arenduse eesmärgi saavutamisele;

12.10.2. suutma hinnata, kas IKT arendaja poolt pakutav lahendus on koosõlas soovitava

tulemusega/aitab kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;

12.10.3. tegema IKT arenduse realiseerimisel tihedat koostööd IKT arendajaga,

veendumaks, et projekti tulem valmib õigeaegselt ja vastab soovitule;

9

12.10.4. suutma hinnata IKT arenduse tulemite vastuvõtmisel, kas tulemi kvaliteet vastab

soovitule.

12.11. Projekti ettevalmistamisel juhindub projektijuht ja PPA IKT projektijuht siseveebis ja

võrgukettal olevatest juhendmaterjalidest. Projektijuhi ja PPA IKT projektijuhi metoodilise

nõustamise ja juhendamise projekti planeerimisel ja läbiviimisel tagab IKT portfellihaldur.

12.12. Projektile koostab projektijuht projektiplaani ja ajakava. IKT arenduse projektiplaani

koostab IKT arendaja.

12.13. IKT arendust sisaldava projekti puhul koostab projektijuht vajadusel tasuvusanalüüsi.

12.14. Projektiplaan peab sisaldama järgmisi andmeid:

12.14.1. projekti eesmärk ja mõõdetavad tulemused, projektiga lahendatava probleemi

kirjeldus;

12.14.2. projekti planeeritav kestus, algus- ja lõputähtaeg;

12.14.3. projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ja nende vahelised loogilised

seosed ning tegevuste täitjad;

12.14.4. allprojektide või tegevuste teostamise planeeritav tähtaeg ja kestus;

12.14.5. projekti meeskond selle olemasolul;

12.14.6. projekti järelevalve teostamiseks vajalikud vahetähtajad;

12.14.7. projekti riskid ja nende maandamismeetmed;

12.14.8. projekti eelarve, sh ajalises vaates;

12.14.9. projekti realiseerimisel lisanduvate/vähenevate püsikulude arvestus;

12.14.10. IKT projektide korral arendatav IT rakendus ja võimalusel arendatav

funktsionaalsus, sh infomudel;

12.14.11. projekti raames arendatavad protsessid.

12.15. Projekti ajakava peab:

12.15.1. andma korrektse ja arusaadava ülevaate projekti kulgemisest;

12.15.2. võimaldama aru saada sellest, millised tegevused millises järjekorras peab läbi

viima;

12.15.3. näitama erinevate tegevuste vahelisi seoseid;

12.15.4. näitama projekti kriitilist teed, mis määrab projekti kestuse.

12.16. Projekti realiseerimist juhib projektijuht, kes:

12.16.1. jälgib tegevuste teostamise asjakohasust ja tähtaegsust;

12.16.2. teavitab võimekuse omanikku projekti viivitustest ja/või probleemidest projekti

realiseerimisel;

12.16.3. hindab projekti tulemite kvaliteeti ja otsustab nende vastuvõtmise;

12.16.4. korraldab projekti tegevuste ja tulemuste dokumenteerimise;

12.16.5. koostab projekti lõpparuande.

12.17. Projekti lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

12.17.1. projekti eesmärgi saavutamise ulatus (ei saavutatud, saavutati osaliselt või

täielikult);

12.17.2. projekti mõõdetavate tulemuste saavutamine;

12.17.3. projekti tegelik kestus (algus- ja lõputähtaeg);

12.17.4. projekti eelarve täitmine;

12.17.5. projekti vaegtööde olemasolul nende loetelu ja realiseerimise tähtajad.

10

12.18. Projektide realiseerimise seire toimub projekti ajakavas määratud olulistel

etappidel/vahetähtaegadel. Projektide seiret teostavad:

12.18.1. PPA juhtkond – peadirektori nimetatud projektide osas;

12.18.2. peadirektori asetäitja arenduse alal ning peadirektori asetäitja varade alal – nende

poolt nimetatud projektide osas;

12.18.3. teenuse omanik – kõigi tema teenuse projektide osas.

13. Arenduse dokumenteerimine

13.1. Arendusvajaduse, tööülesandena realiseeritava arenduse ja projekti andmed, samuti

arenduse seire andmed kantakse Trouxi vastavalt teenusega seotud andmete Troux kandmise

juhisele.

13.2. Projekti läbiviimisega seotud projektdokumentatsiooni hallatakse ja säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis Delta konkreetse projektiga seotud projektitoimikus.

Projektitoimiku loomiseks pöördub projektijuht dokumendihaldustalituse juhataja poole.

V Ressursside halduse põhimõtted ja korraldus

14. Üldpõhimõtted

14.1. Ressurssi käsitletakse ressursside haldamisel kolmes vaates:

14.1.1. ressurss kui materjal (edaspidi materjal), mis on grupeeritud ostugruppidesse;

14.1.2. ressurss kui kulu (edaspidi kulukomplekt);

14.1.3. ressurss kui komplekt (edaspidi ressursikomplekt), mis koosneb materjalidest.

14.2. Ressursikomplekt on seotud ühe või mitme ressursikomplekti kasutava teenuse või

protsessiga. Kui ressursikomplekt on seotud ühe teenusega, siis on selle teenuses osalemise

määraks 100%. Kui ressursikomplekt on seotud mitme teenusega, siis on määratud

protsentuaalne osalemise määr igas teenuses.

14.3. Iga materjal kuulub kas ühte või mitmesse ressursikomplekti.

14.4. Ressursikomplektid jagunevad:

14.4.1. inimvara;

14.4.2. sõidukid;

14.4.3. kinnisvara;

14.4.4. vallasvara;

14.4.5. IT rakendused;

14.4.6. koolitused.

14.5. Teenuse osutamiseks ja selle protsesside läbiviimiseks vajalikud ressursid määrab teenuse

omanik. Teenusega seotud ressursside andmed kannab teenuse omanik Troux´i vastavalt

teenuse andmete Troux´i kandmise juhisele.

14.6. Metoodiliselt juhendab ressursside haldamist teenuste arhitekt.

15. Ressursi- ja kulukomplektide moodustamise põhimõtted

15.1. Inimvara ressursikomplekti (edaspidi allpõhitöö) moodustamise aluseks on:

15.1.1. osalemine samades teenuste protsessides (ühesugune töö);

15.1.2. ühesugune ressursikomplektide vajadus.

11

15.2. Sõidukite ressursikomplekti (edaspidi sõiduki standard) moodustamise aluseks on:

15.2.1. kasutustingimuste samasus;

15.2.2. kasutusfunktsionaalsuse samasus;

15.2.3. ühesugune ressursikomplektide vajadus.

15.3. Kinnisvara ressursikomplekti (edaspidi kinnisvarakategooria) moodustamise aluseks on

ruumi kasutusfunktsioon.

15.4. Vallasvara ressursikomplektide moodustamise aluseks on:

15.4.1. osalemine sama teenuse protsessides (üldjuhul);

15.4.2. ühesugune ressursikomplektide/materjalide vajadus.

15.5. IT rakenduste ressursikomplektid moodustatakse IT rakenduse põhiselt (iga IT rakendus

on iseseisev ressursikomplekt).

15.6. Koolituste ressursikomplekti (edaspidi koolitusprogramm) moodustamise aluseks on

vajadus säilitada või parendada teenuse osutamise taset. Koolitusprogramm on seotud ainult

ühe teenusega.

15.7. Kulukomplekt moodustatakse vajaduspõhiselt spetsiifiliste kulude kajastamiseks, kui

kulusid ei ole võimalik või otstarbekas kajastada ressursikomplekti juures. Kulukomplektil

üldjuhul puudub materjal.

16. Ressursi- ja kulukomplektide haldamise põhimõtted

16.1. Ressursi- ja kulukomplekte haldab ressursihaldur. PPA-s on vähemalt järgmised

ressursihaldurid:

16.1.1. inimvara ressursihaldur;

16.1.2. maismaasõidukite ressursihaldur;

16.1.3. õhusõidukite ressursihaldur;

16.1.4. veesõidukite ressursihaldur;

16.1.5. kinnisvara ressursihaldur;

16.1.6. vormiriietuse ressursihaldur;

16.1.7. eririietuse ressursihaldur;

16.1.8. relvastuse ja erivahendite ressursihaldur;

16.1.9. muu vallasvara ressursihaldur;

16.1.10. IT rakenduste ressursihaldur;

16.1.11. koolituste ressursihaldur.

16.2. Inimvara, õhusõidukite, veesõidukite, eririietuse, relvastuse ja erivahendite ja IT

rakenduste ressursihalduri nimetab peadirektori asetäitja arenduse alal. Maismaasõidukite,

kinnisvara, vormiriietuse ja koolituste ressursihalduri nimetab peadirektori aseitäitja varade

alal. Muu vallasvara ressursihalduri nimetab peadirektori aseitäitja varade alal kooskõlastatult

peadirektori asetäitjaga arenduse alal.

16.3. Peadirektori asetäitjad võivad oma pädevuse piires nimetada täiendavaid ressursihaldureid.

16.4. Ressursihalduri nimetamisest teavitab nimetaja teenuste arhitekti e-kirja teel.

Ressursihaldurite nimekiri avaldatakse siseveebis.

16.5. Ressursside haldamisel ressursihaldur :

12

16.5.1. Moodustab uue ressursikomplekti, kui olemasolevad ressursikomplektid ei vasta teenuse

osutamise vajadustele;

16.5.2. Sulgeb ressursikomplekti, kui vajadus selle järele on ära langenud;

16.5.3. Muudab ressursikomplekti, muutes selle materjalide loetelu või sidudes komplekti teise

ressursikomplektiga;

16.5.4. Taotleb ostujuhilt uue materjali kirjeldamist;

16.5.5. Määrab ressursikomplekti teenuses osalemise määra teenuse omaniku ettepanekul.

16.6. Ressursikomplektide teenuses osalemise määrade muutmine toimub üks kord aastas 1.

maiks. Muudatus jõustub järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist.

16.7. Ressursikomplekti muutmine:

16.7.1. Ettepaneku ressursikomplekti muutmiseks võib resursihaldurile teha teenuse omanik ja

teise ressursikomplekti ressursihaldur.

16.7.2. Ressursikomplekti materjalide loetelu muutmine tuleb eelnevalt kooskõlastada vastava

ostugrupi ostujuhiga;

16.7.3. Ressursikomplekti sidumine teise ressursikomplektiga tuleb eelnevalt kooskõlastada seda

ressursikomplekti haldava ressursihalduriga.

16.8. Ressursikomplekti sidumine teenusega:

16.8.1. Ressursikomplekti seob teenusega ressursihaldur teenuse omaniku taotlusel;

16.8.2. Ressursikomplekti sidumisel teenusega hindab teenuse omanik ressursikomplekti teenuses

osalemise määra ja teeb ressursihaldurile ettepaneku ressursikomplekti teenuses osalemise

määra kinnitamiseks.

16.9. Inimvara ressursihaldur:

16.9.1. haldab allpõhitööde nimekirja;

16.9.2. haldab allpõhitööde jaotust struktuuriüksuste vahel osakonna ja büroo ning prefektuuri

puhul büroo, politseijaoskonna, piirivalvekordoni ja piiripunkti täpsusega.

16.10. Sõidukite ressursihaldur:

16.10.1. haldab PPA kasutuses olevate sõidukite nimekirja;

16.10.2. haldab sõiduki standardite nimekirja;

16.10.3. määrab sõiduki kuuluvuse sõiduki standardisse.

16.11. Kinnisvara ressursihaldur:

16.11.1. haldab PPA kasutuses olevate kinnisvaraobjektide nimekirja;

16.11.2. haldab kinnisvarakategooriate nimekirja;

16.11.3. määrab kinnisvaraobjekti jaotuvuse kinnisvarakategooriatesse.

16.12. IT rakenduste ressursihaldur:

16.12.1. haldab IT rakenduste nimekirja;

16.12.2. haldab IT rakenduste seoseid SMIT IT teenustega.

16.13. Koolituste ressursihaldur haldab koolitusprogrammi seost teenusega.

16.14. Ressursside haldamine toimub juhtimisarvestuse tarkvaras Troux.

17. Ressursi- ja kulukomplektide planeerimise põhimõtted

13

17.1. Ressursi- ja kulukomplekte planeeritakse kooskõlas punktis 8 sätestatuga rulluvalt

järgnevaks neljaks aastaks ning seda planeeringut uuendatakse kaks korda aastas (mai ja

novembri lõpuks).

17.2. Ressursi- ja kulukomplektide planeeringu muutmise, kui see toob kaasa eelarve muutmise

vajaduse, otsustab eelarvekomitee.

17.3. Ressursi- ja kulukomplektide planeerimine ja planeeringu muutmine toimub Troux´is.

17.4. Sõltuvalt ressursi eripärast planeeritakse:

17.4.1. ressursikomplektide arvu (kogust);

17.4.2. ressursikomplekti aastakulu;

17.4.3. ressursikomplekti kuuluvate materjalide soetust.

17.5. Kulukomplekti puhul planeeritakse kulukomplekti aastakulu.

17.6. Aastakulu on komplektide soetamise, uuendamise, hooldamisega seonduv summaarne

kulu, mis on liigendatud eelarvestamisel kasutatavate eelarve lisatunnustega.

17.7. Kulukomplekti planeerimise korraldab kulukomplekti ressursihaldur.

17.8. Inimvara ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse allpõhitööde arvu, palgakulu ja

jaotust üksuste vahel. Planeerimise korraldab EAB koostöös personalibürooga.

17.9. Maismaasõidukite ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu, sõidukite

arvu ja jaotust üksuste vahel. Planeerimise korraldab maismaasõidukite haldamise teenuse

omanik.

17.10. Õhusõidukite ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu ja sõidukite arvu.

Planeerimise korraldab õhusõidukite haldamise teenuse omanik.

17.11. Veesõidukite ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu, sõidukite arvu ja

jaotust üksuste vahel. Planeerimise korraldab veesõidukite haldamise teenuse omanik.

17.12. Kinnisvara ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu. Planeerimise

korraldab kinnisvara tagamise teenuse omanik.

17.13. Vormiriietuse ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu ja

ressursikomplekti kuuluvate materjalide soetust. Planeerimise korraldab vormiriietuse ja

isikukaitsevahendite tagamise teenuse omanik.

17.14. Eririietuse ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu ja ressursikomplekti

kuuluvate materjalide soetust. Planeerimise korraldab vormiriietuse ja isikukaitsevahendite

tagamise teenuse omanik.

17.15. Relvastuse ja erivahendite ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu ja

ressursikomplekti kuuluvate materjalide soetust. Planeerimise korraldab relvastuse ja

erivahendite tagamise teenuse omanik.

17.16. Muu vallasvara ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse aastakulu ja

ressursikomplekti kuuluvate materjalide soetust. Planeerimise korraldab vastavat muu

vallasvara ressursikomplekti planeeriva teenuse omanik.

14

17.17. Koolituste ressursikomplektide planeerimisel planeeritakse koolitussündmusi ja aastakulu.

Planeerimise korraldab tööalase ettevalmistamise teenuse omanik.

17.18. Ressursi- ja kulukomplekti planeerivate teenuste nimekirja hallatakse Troux´is.

18. Materjalide haldamise põhimõtted

18.1. Materjal on unikaalselt nimetatud ja seotud vähemalt ühe ressursikomplektiga.

18.2. Materjal kuulub ühte ostugruppi. Ostugrupid on moodustatud sarnase kasutusotstarbega

materjalidest.

18.3. Materjali unikaalseks nimetamiseks kirjeldab ostujuht tema eritunnused, mis võimaldavad

seda materjali eristada teiste samaliigiliste materjalide hulgast. Eritunnuste kirjeldamine peab

võimaldama soetada õiget materjali. Soetada võib ainult ostugrupi nimekirjas olevat materjali.

18.4. Materjale haldab ostujuht, kes uuendab tema vastutada oleva ostugrupi materjalide

nimekirja ning materjalide kirjeldusi.

18.5. Ostujuht koostab tema ostugruppi kuuluvate materjalide osas pikaajalise ostuplaani ning

uuendab seda kaks korda aastas (juuni ja detsembri lõpuks). Ostuplaani maht võib kuni 20%

ületada teadaoleva eelarve mahtu, et tagada suuremat paindlikkust hangete ajalisel

planeerimisel.

18.6. Ostugruppide pikaajaliste ostuplaanide alusel koostab peaostujuht PPA pikaajalise

ostuplaani.

18.7. Pikaajaline ostuplaan sisaldab järgmisi andmeid:

18.7.1. riigihanke objekt (materjali nimetus);

18.7.2. riigihanke väljakuulutamise aeg;

18.7.3. lepingu pikkus;

18.7.4. soetatava riigihanke objekti (materjali) kogus aastate kaupa (võimalusel);

18.7.5. maksumus aastate kaupa (võimalusel soetatava materjali maksumus, mis on arvutatud

materjali koguse ja eeldusliku tükihinna alusel);

18.7.6. ostujuhi nimi;

18.7.7. rahastamisallikas.

18.8. Ostugruppe haldab peaostujuht, kes uuendab ostugruppide loetelu ning ostugruppide

kirjeldusi.

18.9. Ostugruppide loetelu ja kirjeldus ning ostujuhtide nimekiri on aktuaalseisus kättesaadav

siseveebis.

18.10. Peaostujuhi määrab peadirektori asetäitja arenduse alal. Ostujuhi määrab peaostujuht

kooskõlastatult ostujuhi vahetu juhiga.

18.11. Metoodiliselt juhendab materjalide haldamist teenuste arhitekt.

18.12. Materjalide ja ostugruppide ning ostugruppi kuuluvate materjalide pikaajaliste

ostuplaanide andmeid hallatakse Troux´is.

15

VI Rakendussäte

19. Punkti 1.4. rakendamine kuni 01.01.2020

19.1. Avaliku korra tagamise võimekuse eesmärkide saavutamise eest vastuvad ja võimekusse

kuuluvaid teenuseid juhivad:

19.1.1. valmisoleku ja reageerimise büroo juht vastutab eesmärkide „Ohu või selle kahtluse

lahendab korrakaitseorgan viisil, mis minimeerib edasisi võimalikke kahjusid“ ja „Avalikus

ruumis ohuolukorda sattumine on vähenenud“ saavutamise eest ning juhib patrulltöö teenust

ja operatiivinfo ja ressursside juhtimise teenust;

19.1.2. ennetuse ja süütemenetluse büroo juht vastutab eesmärkide „Relvade ja laskemoona

käitlemine on õnnetusi ja õigusrikkumisi ennetav“ ja „Liikluskultuur on paranenud, liikluses

hukkunute ja vigastatute arv on vähenenud, liiklusõnnetustega seonduvad materiaalsed

kahjud on vähenenud„ saavutamise eest ning juhib liiklusjärelevalve teenust ja tegevus- ja

relalubade väljaandmise teenust.

19.2. Riigipiiri valvamise võimekuse eesmärkide saavutamise eest vastutavad ja võimekusse

kuuluvaid teenuseid juhivad:

19.2.1. valmisoleku ja reageerimise büroo juht vastutab eesmärgi „Merealadel ja piiriveekogudel

on tagatud õigusrežiim ning ohutu meresõidu nõuete järgimine“ saavutamise eest ning juhib

merepiiri valvamise teenust;

19.2.2. integreeritud piirihalduse büroo juht vastutab eesmärkide „Riigipiir on valvatud, kõigile

piirivahejuhtumitele maismaal, merel ja piiriveekogudel on asjakohaselt reageeritud“,

„Välispiir maismaal on välja ehitatud ja piiriveekogud on tähistatud vastavalt nõuetele“,

„Tehniliste seirevahendite osakaal välispiiri valvamisel on 90‒100% ning on piisavalt

personali reageerimisvõimekuse tagamiseks“, „Tagatud on tugi piiri väljaehitamiseks ja iga-

aastaseks hoolduseks, sealhulgas tehniliste süsteemide hooldamiseks“ ja „Tagatud on patrull

ja vaatlustegevus piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel sisepiiril, kaasates selleks

partnereid“ saavutamise eest ning juhib maismapiiri (sh piiriveekogu) valvamise teenust.

VII Mõistete ja lühendite loetelu

19.1.Arendus soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste kogum, mis

hõlmab endas nii probleemi defineerimist (selget sõnastamist),

eesmärgi fikseerimist kui ka nimetatud eesmärgi saavutamist

(probleemi lahendamist)

19.2.Arenduskomitee arenduskomitee ülesandeks on otsustada IKT arendust

sisaldavate projektide realiseerimine, finantseerimise taotlemine

ja vajadusel realiseerimise prioriteetsus. Arenduskomiteesse

kuuluvad peadirektori asetäitja arenduse alal, peadirektori

asetäitja varade alal, ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht,

identiteedi ja staatuse büroo juht, integreeritud piirihalduse büroo

juht, valmisoleku ja reageerimise büroo juht, analüüsibüroo juht,

finantsjuht, planeerimisjuht ja arendusosakonna (edaspidi ARO)

politseinõunik.

19.3.Asutuse tegevuskava

(ATK)

asutuse tegevuskavas määratletakse PPA planeeritava perioodi

arengueesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud ülesanded,

mis tulenevad STAK rakendusplaanist - kuidas asutus viib ellu

valdkonna üld- ja alaeesmärgid planeeritava perioodi lõikes

19.4.Baaseelarve riigieelarve koostamise menetluse protsessis planeeritavaks

aastaks eraldatavad rahalised vahendid (sarnane mõiste –

kululagi)

16

19.5.Eelarve konkreetse aasta tekkepõhine kuluplaan, mis on

eelarveklassifikaatori alusel jaotatud eelarveridadeks.

Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide

kogum, mille alusel koostatakse ja liigendatakse eelarve ja

seatakse eelarve piirmäärad

19.6.Eelarvejuht eelarve juhid on teenuse omanikud, peadirektori asetäitjad ja

prefektid

19.7.Eelarvekomitee eelarvekomitee ülesandeks on eelarve koostamise protsessis

eelarve piirsummade kujundamine ja eelarve läbirääkimistel

osalemine, eelarve muudatusettepanekute ja lisataotluste osas

otsuste tegemine. Eelarvekomiteesse kuuluvad peadirektori

asetäitja arenduse alal, peadirektori asetäitja varade alal, ARO

politseinõunik ja planeerimisjuht ning finantsjuht.

19.8.Finantsjuht peadirektori asetäitja arenduse alal poolt määratud teenistuja, kes

koordineerib ja juhendab metoodiliselt eelarve koostamist, selle

kasutamise jälgimist ning nõustab asjassepuutuvaid isikuid

eelarve planeerimise ja kasutamisega seotud küsimustes

19.9.IKT arendusplaan arenduskomitee poolt heakskiidetud IKT arendust sisaldavate

projektide mitmeaastane plaan.

19.10. IKT portfellihaldur peadirektori asetäitja arenduse alal poolt määratud teenistuja, kelle

ülesandeks on tagada IKT projektijuhtide metoodiline nõustamine

projekti planeerimisel ja realiseerimisel ning valmistada ette

arenduskomitee materjalid

19.11. Kululimiit struktuuriüksusele määratud rahaline limiit kulude tegemiseks

19.12. Ostugrupp sarnase kasutusotstarbega materjalid

19.13. Ostujuht peaostujuhi poolt määratud teenistuja, kes haldab tema vastutada

oleva ostugrupi materjale ning juhib nende soetamist

19.14. Peaostujuht peadirektori asetäitja arenduse alal poolt määratud teenistuja, kes

haldab ostugruppe ja juhendab metoodiliselt materjalide haldust

sh materjalide haldamist SAP-is ning pikaajaliste ostuplaanide

koostamist

19.15. Pikaajaline ostuplaan ametisisene rulluv ostuplaan, mis sisaldab prioritiseeritult ametile

teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks aastaks materjalide

ja kulukomplektide lõikes

19.16. Planeerimisjuht peadirektori asetäitja arenduse alal poolt määratud teenistuja,

kelle ülesandeks on korraldada ning metoodiliselt juhendada

planeerimis-, seire- ja aruandlusprotsesside läbiviimist PPA-s

ning sellega seotud koostööd Siseministeeriumiga

19.17. Projekt püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalike järjestatud tööde

kogum, mis on piiratud tähtaja ja eelarvega. Projekt viiakse ellu

vastavalt projektiplaanile

19.18. Protsess teatud eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste korrastatud

kogum

19.19. Rahastamiskava järgmise ja sellele järgneva kolme eelarveaasta ministeeriumi

valitsemisala rahaliste vahendite kava

19.20. Ressursihaldur peadirektori asetäitja arenduse alal või peadirektori asetäitja

varade alal poolt määratud teenistuja, kes haldab tema vastutada

olevaid ressursikomplekte

19.21. Ressurss kasutuses olevad vahendid (ressursikomplekt, kulukomplekt)

teenuspõhiseks eelarvestamiseks ja -kuluarvestuseks

17

19.22. SAP majandustarkvara, mille erinevates moodulites toimub

raamatupidamise-, personali- ja kuluarvestus

19.23. SAP BO aruandluskeskkond, milles kajastub eelarve ja kululimiitide

täitmise aruandlus

19.24. Teenus väärtuse pakkumine sihtrühmadele, tegevuse või tegevuste tulem,

mis on suunatud välis- või sisekliendile. Teenust osutatakse

kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel

19.25. Teenuse omanik üldjuhul arendusosakonna või administratsiooni büroo teenistuja,

kelle vastutusel on konkreetse teenuse juhtimine: planeerimine,

eelarvestamine, arendamine ja riskide haldamine ning teenuse

rakendamise koordineerimine ning järelevalve asutuses

19.26. Teenuse rakendaja struktuuriüksuse teenistuja, kes teostab igapäevaseid tegevusi või

toiminguid teenuse osutamisel ja rakendamisel asutuse sisestele

või välistele sihtrühmadele

19.27. Teenuste arhitekt peadirektori asetäitja arenduse alal poolt määratud teenistuja,

kelle ülesandeks on PPA teenuste portfelli ning teenuspõhise

juhtimise mudeli haldamine, arendamine ja metoodiline

juhendamine

19.28. Volitatud isik eelarvejuhi määratud isik, keda on volitatud tegema tehinguid

määratud teenuse, eelarve konto, ressurss/kulukoha või

kululimiidi piires ning kooskõlastama kuludokumente

19.29. Võimekus võimete omamise määr kindlaksmääratud valdkonnas

19.30. Võimekuse omanik üldjuhul arendusosakonna või administratsiooni büroo juht, kes

osaleb võimekuse eesmärgistamisel, vastutab talle määratud

võimekuse eesmärkide saavutamise ja riskide haldamise eest ning

juhib võimekusse kuuluvate teenuste omanikke

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 29.01.2019 nr 1.1-1/12

Teenuste ja ressursside haldamise,

planeerimise, eelarvestamise ning

arendamise põhimõtete ja korralduse ning

Politsei- ja Piirivalveameti võimekuste

loetelu kinnitamine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkt 1 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan:

1.1. teenuste ja ressursside haldamise, planeerimise, eelarvestamise ning arendamise

põhimõtted ja korralduse (lisatud);

1.2. Politsei- ja Piirivalveameti võimekuste loetelu (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.12.2016.a käskkirja nr 144

„Teenuste haldamise, planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korralduse

kinnitamine“.

3. Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise üle panen peadirektori asetäitjale arenduse alal.

4. Dokumendihaldustalitusel teha käskkiri teatavaks struktuuriüksuste juhtidele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

peadirektori asetäitja arenduse alal

peadirektori ülesannetes

Ene Rebane, 6123240, [email protected]