Õigusakti eelnõu

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected]

16.12.2022 nr 1-11/2175-1

Kultuuriministri käskkirja „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ning linnavalitsustele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri käskkirja

„Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“

eelnõu, seletuskirja ja lisad.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

minister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 9 lehel

2. Seletuskiri 17 lehel

3. Käskkirja eelnõu lisad (7)

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Tallinna Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Margit Tilk 628 2358, [email protected]

1

Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-

keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames.

1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus

inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist

ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,

sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav

Eesti“ tegevuse „Lõimumis-sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“

teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.

1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L

198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.7 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030)

2

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“.

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel

viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata

või muu riigi kodakondsusega.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja,

valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis

tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas.

3 Toetatav tegevus

3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel.

3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

3.3 Elluviija ja partnerid.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija).

3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu Linnavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus ja

Rakvere Linnavalitsus.

3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada

lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale.

3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

3.5.1 Elluviija tegevused.

3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.

3.5.1.1.1 Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste arendamine, sealhulgas

veebipõhiste (mitmekeelsete) teenuste pakkumine ja info kajastamine KOV-ide

kodulehtedel.

3.5.1.1.2 Kohalike tugivõrgustike arendamine.

3.5.1.1.3 KOV-ides elavate sihtrühmade kaasamine.

3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine

KOV-ides.

3.5.1.3 Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni

tagamine KOV-ide seas.

3.5.1.3.1 KOV-ide nõustamine ja teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemis-

valdkonna küsimustes.

3.5.1.3.2 Rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase teabe ja tervikpildi kogumine ning

analüüsimine.

3.5.1.3.3 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku arendamine.

3

3.5.1.3.4 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase koostöö toetamine KOV-ide ja sidusrühmade

vahel.

3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.

3.5.1.4.1 Ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.

3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.

3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

3.5.2 Partnerite tegevused.

3.5.2.1 Tartu Linnavalitsus arendab Tartusse ja võimaluse korral teistesse Lõuna-Eesti

piirkondadesse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava

tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi

koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi.

3.5.2.2 Tallinna Linnavalitsus arendab Tallinnasse ja võimaluse korral mujale Harjumaale

elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja

tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse

raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd

ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi.

3.5.2.3 Pärnu Linnavalitsus arendab Pärnu linna ja võimaluse korral teistesse Lääne-Eesti

piirkondadesse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava

tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi

koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi.

3.5.2.4 Rakvere Linnavalitsus arendab Lääne-Virumaale elama asunud uussisserändajate,

erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas

kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid

nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste

planeerimisse sihtrühmi.

3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välj

undn

äitaj

a

KOV

koordinaatorite

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

5 7 Näitaja mõõdab

täiskohaga

töötavate

KOV-ide

koordinaatorite

arvu, kes

koordineerivad

KOV-ides

lõimumist,

sealhulgas

kohanemist

toetavate

tegevuste

pakkumist.

4

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide

osaluskogude

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

käivitatud

sihtrühmade

osaluskogude

arvu.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Kohaliku

tasandi

koostöövõrgus-

tike arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

tegutsevate ja

toimivate

koostöövõrgust

ike arvu, kuhu

kuuluvad

valdkondlike

sidusrühmade

esindajad.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide arv,

kus on

rakendatud

lõimumis- ja

kohanemistee-

kondade

mudelit

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 7 Näitaja mõõdab

KOV-ide arvu,

kus on

kasutusele

võetud välja

töötatud

kohanemis-

ja/või

lõimumistee-

konnad.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Koolitustel,

kogemuskohtu-

mistel,

õppevisiitidel

osalenud

KOVide arv

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei

kohaldu

20 45 Eestis on 2022.

aasta oktoobri

seisuga 79

KOV-i. Näitaja

mõõdab, mitme

KOV-i

esindajad on

osalenud

punktis 3.5.1.1

toodud

tegevustes.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

üle-eestiliste

koolituste arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

töötajatele ja

ametnikele

korraldatud

koolituste arvu.

5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 –31.10.2029.

6 Toetatava tegevuse eelarve

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 6 139 037

5

Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5.

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud

tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava

tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 KOV-ide ametnikele ja töötajatele ning sihtrühmale suunatud koolituste ja seminaride

kulu;

7.3.2 KOV-ide ametnike ja töötajate õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires;

7.3.3 sihtrühmale suunatud sündmustel osalejate transpordi- ja toitlustamiskulu ning

sündmusega seotud õppevahendite ja -materjalide kulu;

7.3.4 uuringute ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;

7.3.5 kommunikatsioonitegevuse kulu;

7.3.6 tõlkekulu;

7.3.7 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav

maks;

7.3.8 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste

täitmisega;

7.3.9 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu;

7.3.10 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu punktis 3.5.1.2 toodud tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi

koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu.

7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt.

Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja

6

ÜM-i § 30 kohaselt.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.4 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult

kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate

dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude

kohaselt.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta

tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest.

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos

7

esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul

vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke

väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle

riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes;

9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse

riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse

partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija

nõustamine punktis 3.5.1 toodud tegevuste planeerimisel;

9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses

keskkonnas;

9.3.13 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.13.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.13.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.13.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

8

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus

on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul.

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

9

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

15 Rakendussätted

15.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. a.

Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3 Seirearuande vorm

Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm

Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve

Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri käskkirja „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4

(edaspidi ÜSS) alusel.

Eelnõuga reguleeritakse ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ühtekuuluvus-

poliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme

21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ toetuse

andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite

nõunik Margit Tilk ([email protected], 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna

peaspetsialist Marion Tamberg (teenistussuhe lõppenud), kultuurilise mitmekesisuse

asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), finantsosakonna välisvahendite juht

Kärt Kallion ([email protected], 628 2248) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja

õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224). Eelnõu ja

seletuskirja toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni

Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi

Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.

ÜSS-i § 10 lõike alusel 2 ja kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus rakenduskavas ja

meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise

tingimused. Eelnõuga reguleeritakse meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohenemist toetav

Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Lõimumise, sh kohanemise toetamine kohalikul tasandil“

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

Eelnõuga määratakse toetatava tegevuse elluviija ja partnerid ning kirjeldatakse toetatavat

tegevust, selle tulemust, sihtrühma, ajakava, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestab eelnõu

abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise,

finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse korra ning sätestab elluviija ja partnerite

kohustused ning muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu

koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga.

Eelnõus on 15 punkti ja seitse lisa.

1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“;

2. punkt „Terminid“;

2

3. punkt „Toetatav tegevus“;

4. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“;

5. punkt „Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood“;

6. punkt „Toetatava tegevuse eelarve“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija kohustused“;

10. punkt „Partnerite kohustused“;

11. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“;

12. punkt „TAT-i muutmine“;

13. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

14. punkt „Vaiete lahendamine“;

15. punkt „Rakendussätted“.

Rahvastikuregistri 01.06.2022 andmete kohaselt elab Eestis 1 348 887 inimest, kellest

1 131 675 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on

registreeritud Eestis, on 65 473 (4,85% elanikest). Teiste riikide kodanikke, kellel on kehtiv

elamisõigus või elamisluba, on 151 739. Arvukaimalt on Venemaa Föderatsiooni kodanikke

(83 170), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (24 241). 2021. aasta rahvaloenduse

andmetel elab Eestis 211 rahvusest inimesi. Riigi elanikkonnast 69,4% on rahvuselt

eestlased, 23,7% venelased, 2,1% ukrainlased, 0,9 % valgevenelased ning 0,6 % soomlased.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli

kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest

positiivne. Nii sisse- kui ka väljarändajate seas oli kõige enam Eesti kodakondsusega isikuid:

vastavalt 7056 ja 6950, ehk eestimaalasi saabus riiki 106 võrra enam kui siit lahkus.

Rahvastikuregistri andmetel asuvad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud kõige

rohkem elama Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad elama

ka paljudesse teistesse piirkondadesse. 2021. aastal registreeris oma elukoha esimest korda

Harjumaal 6855 välismaalast, Tartumaal 1239, Ida-Virumaal 556, Pärnumaal 269,

Lääne-Virumaal 105 inimest. Neile lisanduvad Eestisse eelnevatel aastatel elama asunud

uussisserändajad, aga ka teise emakeelega püsielanikud ning 2022. aasta kevadest ajutise

kaitse saajad. Sageli vajavad uussisserändajad ja tagasipöördujad teenustele ligipääsuks tuge,

kuid omavalitsuste arusaam sihtrühmast ja valmisolek neile teenuseid pakkuda on üle Eesti

väga ebaühtlane.

Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu 2020. aasta lõpparuanne tõi välja, et

lõimumisvaldkonna oluline probleem on regionaalne lõhe ning keelekeskkondade

segregatsioon.1 Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige

Tallinna, Maardusse, Paldiskisse, Loksale), kus elatakse samades asulates, kuhu

sisserändajana teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Selline

olukord takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.2

Seetõttu on vaja tegeleda nii uussisserändajate kui ka vähelõimunud isikute lõimumise

kultuuriliste, keeleliste ja regionaalsete erinevustega. Uuringud leiavad, et teisest rahvusest

isikud usaldavad ka riigi institutsioone vähem kui eestlased. Nii suuremates kui ka

väiksemates kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) on kasvanud vajadus teemaga

tegelemiseks ja see võib ilmneda ootamatult. Seetõttu on oluline KOV-idele tuge pakkuda,

1 Eesti ühiskonna lõimumise monitooring 2020 2 Leetmaa, K. 2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti

Inimarenguaruanne 2016/2017. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

3

et nad arvestaksid oma põhitegevuses eesti keelest teise emakeelega inimeste vajadustega

ning oleksid teadlikud enda rollist inimeste kohanemis- ja lõimumisteekonnal.

2020.–2022. aastal tegid Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Integratsiooni

Sihtasutus (edaspidi INSA) koostöös maakondlikke infopäevi, kus tutvustati riiklikke

lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Infopäevadel selgitati välja ka valdkondlikud

probleemid. Ühe suurema kitsaskohana tuli välja KOV-ide ametnike vähene teadlikkus enda

ja teiste osapoolte rollidest ning olemasolevatest teenustest ja võimalustest, kuhu sihtgruppe

suunata. Samuti ei ole KOV-ides enamasti kindlat töötajat, kes rände-, lõimumis-, sh

kohanemisvaldkonna eest vastutab ning kes hoiaks valdkondlikku tervikpilti piirkonnas.

Lisaks ei ole enamike KOV-ide arengukavades lõimumis-, sh kohanemisteemasid eraldi esile

tõstetud.

Valdkonna probleemid:

 KOV-ide vähene teadlikkus kohanemise ja lõimumisega seotud probleemidest ja

võimalustest.

KOV-ides on suurenenud vajadus pakkuda vajalikku infot ja teenuseid uussisserändajatele,

erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele, kes on nende

halduspiirkonda elama asunud. KOV-idele kujunevad murekohaks viisadega seotud ränne ja

sellega kaasnev pereränne, mis tekitab lisavajaduse haridusasutustes õppekohtade loomiseks

ja eeldab nende pereliikmete tööhõive- ja arstiabiteenustega seotud küsimuste lahendamist.

Probleemiks on kohanemist ja lõimumist toetavate teenuste ebapiisavus või raskendatud

ligipääs neile, sest paljudel KOV-idel puudub kogemus neid teenuseid pakkuda, sh erikeelset

teavet uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga püsielanikele ja

tagasipöördujatele. Teenuse pakkumata jätmine või raske ligipääs neile asetab teenuse saajad

kogukondlikus ja ühiskondlikus elus osalemiseks ebavõrdsesse olukorda. Kõikidele Eesti

elanikele tuleb tagada aga võrdsed võimalused avaliku sektori teenuste kasutamisel.

Lisaks on oluline kaasata teenuste arendamisse erinevaid sihtrühmi. Seni on

uussisserändajaid, erineva kultuuri- ja keeletaustaga elanikke ja tagasipöördujaid kaasatud

episoodiliselt ja ilma läbimõeldud süsteemita, st eelkõige individuaalselt kogutud tagasiside

kaudu.3

 Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste kättesaadavus, info killustatus

ja vähesus.

Teenuste saajad ei ole sageli teadlikud olemasolevatest teenustest ning nende kättesaadavust

piirab info killustatus. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esinduse

2019. aastal KOV-ide seas tehtud uuring toob välja vajaduse tihendada ametkondade

koostööd, suurendada KOV-ide võimekust nii informatsiooni edastamise, koolituse kui ka

lisaressursside eraldamisega välismaalastele ja eesti keelest erinevatele elanikele avalike

teenuste (arstiabi, kooliharidus ja lasteaiad) senisest parema kättesaadavuse tagamiseks.

Piirkondades, kus on teise kodukeelega rahvastiku väike osakaal, on ka KOV-idel vähene

valmisolek lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna küsimustega tegelemiseks. Samuti võivad

puududa teadmised juba olemasolevatest riigiteenustest.

3 Balti Uuringute Instituut. (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. https://www.ibs.ee/wp-

content/uploads/2022/01/Uussisserandajate-kohanemine-Eestis-2019-EE.pdf

4

 Teisest rahvusest isikud usaldavad riigi institutsioone vähem kui eestlased.

Kuigi viimase Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu andmetel on teisest rahvusest

inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu kasvanud, on see eestlastest endiselt madalam.

Seega on oluline ka kohalike teenuste kättesaadavus, sujuv asjaajamine KOV-is ning meeldiv

kogemus KOV-i ametnikuga.

Väljatoodud probleemide lahendamiseks eelnõu raames asub elluviija juures tööle rände-,

lõimumis-, sh kohanemiskoordinaator, kelle ülesanne on KOV-ide toetamine üle Eesti,

keskendudes neljale tegevussuunale:

 kohaliku tasandi sisutegevuste toetamine (KOV-ide tegevusplaanide koostamine,

teenuste arendamine, sihtrühmade kaasamine, kohaliku koostöövõrgustiku loomine);

 kohaliku tasandi lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja

rakendamine;

 tõhusa lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine

KOV-ide seas;

 ametnike ja teenistujate lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna klientidega

töötamise võimekuse tõstmine.

Eelnõu eesmärk on suurendada KOV-ide suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.

Tegevuste tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteenuseid, eelnõu sihtrühmad on enam kaasatud kohalikku ellu ning

suurenenud on ligipääs avalikele teenustele.

Toetatav tegevus panustab ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fondide rakenduskava

erieesmärki h „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi,

diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras

olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Eelnõu sihtrühmad on ebasoodsas olukorras,

sest kogevad avalike teenuste tarbimisel mitmeid barjääre: näiteks ei ole teenused neile

keeleliselt arusaadavad, nad võivad kogeda ametnike stereotüüpset suhtumist, lisaks

puuduvad sageli võimalused või oskused kohalikus elus kaasa rääkida. See pärsib edukat

kohanemist, mis on eeldus tööalasele konkurentsivõimele. Tegevuste raames koolitatakse

uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujatega

kokkupuutuvaid KOV-ide töötajaid ja ametnikke, et nad oleksid valmis erineva taustaga

sihtrühmadele teenuseid pakkuma ning samas teadlikud võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse

põhimõtetest ning olemasolevatest valdkondlikest riigiteenustest, kuhu kliente suunata.

Lisaks panustavad tegevused meetme eesmärgi „Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele

on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on

rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine

kultuuri- ja infoväli“ saavutamisse KOV-ide võimestamise ja osaluskogude loomise kaudu,

kus eelnõu sihtrühmad saavad kohaliku elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida.

Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viitab ÜSS-ile, seosele

rakenduskava eesmärkidega, valdkondliku arengukavaga „Sidus Eesti 2021–2030“, Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ 4 sihtidega ning meetmete nimekirja meetmega „21.4.7.5

„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“.

Punktis 1.3 tuuakse välja eelnõu ja selle alusel toetatavate tegevuste seos Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“

4 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

5

alasihiga „Tegus inimene“. Lisaks panustavad tegevused valdkondliku arengukava „Sidus

Eesti 2021–2030“ 5. alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna

„Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist,

sh kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete

arendamine“. Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus

võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu

teemadega, mistõttu panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“

näitajatesse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

„Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

Punktis 1.4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on suurendada KOV-ide

suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimestele ning tagasipöördujatele. Oluline on tegeleda KOV-idega,

toetades neid uute lõimumis- sh kohanemisteenuste arendamisel ja olemasolevate

kohandamisel, et need oleksid kättesaadavad erinevatele sihtrühmadele. Samas tuleb tõsta

kohaliku tasandi teadlikkust rände-, lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Selle

saavutamiseks panustab eelnõu kahes suunas: toetab kohaliku tasandi sisutegevusi ja

teenuste arendamist konkreetse piirkonna vajaduste põhjal. Lisaks asub elluviija keskselt üle

Eesti arendama lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamise ja pakkumise võimekust.

Punkt 1.5 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 3 nimetatud

toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1, konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1

sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud

abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid

artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd

see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Eelnõu punktis 3 nimetatud toetatava tegevuse sihtgrupp on füüsilised isikud. Sihtgrupile

teenuse pakkujad leitakse järgides riigihangete seadust (edaspidi RHS) ja elluviija

hankemenetluse korda. Elluviija on kohalike omavalitsuste katusorganisatsioon ehk

üleriigiline omavalitsusliit, mille eesmärk on kaitsta liidu liikmete huve, ja partnerid on

kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad kitsalt oma üksuste piires omavalitsuses elavate

inimeste huvides. Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta

kättesaadavad ja suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile. Teenused täidavad sotsiaalset

eesmärki ja neil puudub piiriülene mõju. Seega puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele

ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust.

Punktis 1.6 sätestatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega vastavalt rakenduskava „Do no significant harm („Ei kahjusta oluliselt“)

analüüsile ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),

5 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

6

artikkel 17 tähenduses. Toetatavad tegevused on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega

hõlma selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega.

Eelnõu punktis 2 sätestatakse terminid „uussisserändaja“, „erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimene“, „tagasipöörduja“ ja „sidusrühm“.

Eelnõu punkt 3 sätestab toetatava tegevuse ning selle elluviija ja partnerid, tulemuse,

tegevuste kirjelduse ja elluviimise aja ning sihtrühma.

Punktis 3.2 sätestatakse rakendusasutus ja rakendusüksus, mis on kindlaks määratud

meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Rakendusüksus on

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Riigi Tugiteenuste Keskus, mis osutab

keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid, muu hulgas täidab Euroopa Liidu

struktuurivahendite korraldus- ja makseasutuse funktsiooni.

Punktis 3.3 sätestatakse elluviija ja partnerid. Tegevuse elluviijaks määratakse Eesti

Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL). ELVL on üleriigiline omavalitsusliit, mille

liikmeteks on 2022. aasta 1. septembri seisuga kõik Eesti 15 linna ja 64 valda. ELVL-i

eesmärk on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Nende

tegevusvaldkond hõlmab kogu KOV-ide korraldust, alates eelarvest ja lõpetades

välissuhtlusega. Oma tegevuses lähtub ELVL KOV-ide üksuste liitude seadusest ja

põhikirjast. Kuna eelnõu eesmärk on suurendada KOV-ide suutlikkust pakkuda tulemuslikult

teenuseid uussisserändajatele, tagasipöördujatele ning erineva keele ja kultuuritaustaga

inimestele, on mõistlik määrata elluviijaks ELVL, kelle liikmed on kõik Eesti KOV-id ja

kellel on suutlikkus keskselt koordineerida ja panustada KOV-ide võimekuse suurendamisse.

ELVL-i töötajatel on võimalik kasutada ülesannete täitmiseks vajaminevaid ja tänapäevaseid

tehnilisi vahendeid, ülesannete täitmiseks on koostatud tööprotseduurid ja reeglid. ELVL-is

töötavad vajalike teadmiste ja oskustega inimesed, muu hulgas luuakse tegevuste

elluviimiseks ELVL-i 2023. aastal lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna koordinaatori

ametikoht. ELVL-il ei esine halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud

asjaolusid.

Partneriteks määratakse Tartu Linnavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus

ning Pärnu Linnavalitsus. Tegemist on KOV-idega, kus elab proportsionaalselt kõige enam

uussisserändajaid, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid ning kus on

lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisega eelmisel struktuurivahendite

programmiperioodil 2014–2020 alustatud. Täiendavalt lisandub vähemalt kolm partnerit

piirkondadesse, kus tegevustega ei ole veel alustatud. Nende tegevus katab ülejäänud Eesti:

kaks partnerit lisandub Ida-Virumaale, sest tegemist on Tallinna järel suurima sihtrühmade

arvuga piirkonnaga, ning üks Lõuna-Eestisse. Partnerid võivad olla suuremad KOV-id või

ka maakondlikud katusorganisatsioonid (nt arenduskeskused, piirkondlikud omavalitsuste

liidud). Partnerite valikul arvestatakse rahvastikuregistri andmeid ja iga-aastast

olukorraülevaadet. 2023. aastal hakkab ELVL-is tööd alustav koordinaator katmata

piirkondade, sh Ida-Virumaa olukorda täpsemalt analüüsima, KOV-idega kohtuma ning

töötab 2023. aasta lõpuks välja täpse tegevuskava, mitu ja kellega täpsemalt 2024. aastal

järgmised lepingud sõlmitakse.

7

Punktis 3.4 sätestatakse tegevuse tulemus. Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse

tulemusena on suurenenud ja ühtlustunud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada

lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid. Tegevuste tulemusena on KOV-id teadlikud

piirkonnas elavatest sihtrühmadest ja nende vajadustest ning enda ja teiste sidusrühmade

rollist eelnõu sihtrühmade kohanemisel ja lõimumisel. Paranenud on kohalike teenuste

kättesaadavus uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja

tagasipöördujatele ning loodud on toimivad kohaliku tasandi tugivõrgustikud. Lisaks on

loodud võimalused sihtrühmadele kohalikus elus kaasa rääkimiseks ja paranenud

kuuluvustunne kogukonda.

Punktis 3.5.1.1 sätestatakse tegevus „Kohalike omavalitsuste tegevusplaanide koostamine

ja sisutegevuste toetamine“. Tegevuse raames sõlmitakse partnerluslepingud vähemalt

seitsme KOV-iga ning arendatakse kohalike koordinaatorite võrgustikku. Koordinaator on

KOV-i töötaja, kes tegeleb rände-, lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi

koondamisega oma regioonis, kohaliku tasandi tugivõrgustiku eestvedamise ja koostöö

koordineerimisega, uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekuse arendamisega,

nende informeerimise, nõustamise ja tagasiside kogumisega ning sihtrühmade kaasamisega

(nt osaluskogude loomisega). Koordinaatorid asuvad tööle suurema uussisserändajate arvuga

regioonides või seal, kus tekib vajadus teemadega kohalikul tasandil põhjalikumalt tegeleda.

Lisaks toetatakse KOV-ide teenuste analüüsimist ja arendamist, et kõrvaldada teenuste

kasutamise barjääre TAT-i sihtrühmadele, sh analüüsitakse sihtrühmasiseseid rühmi (mehed,

naised, eri vanuses ja rahvusest inimesed), et selgitada välja, kas nende vajadustes ja

kogemustes esineb erinevusi. Kontaktteenuste väljatöötamisel peetakse silmas, et ruumid

oleksid füüsiliselt ligipääsetavad ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega

inimestele ning lapsega vanematele. Partnerluslepingute sõlmimisel lähtutakse

rändetrendidest ja iga-aastasest regionaalse olukorra ülevaatest. Piirkondades, kus ei ole

mõistlik või vajalik eraldi koordinaatorit palgata, määratakse valdkondlik kontaktisik

valdkonnaga kokkupuutuvate ametnike seast.

Punktis 3.5.1.2 kirjeldatakse tegevust „Kohalike omavalitsuste lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine“. Tegevuse raames töötatakse välja

kohanemis- ja lõimumisteekonnad. Teekonnakaart aitab mõista sihtrühmade kogemusi ja

kavandada samme, mis aitavad kaasa tulemuslikule kohanemisele ja lõimumisele. Selleks

selgitatakse välja eri sihtrühmade vajadused ja teenuste kasutamise kogemus. Näiteks

pererändega saabunud kolmanda riigi kodaniku, keeleoskuseta pikaajalise püsielaniku ja

IT-sektorisse tööle asunud välisspetsialisti jaoks võib kohanemis- ja/või lõimumisteekond ja

selle eesmärk olla väga erinev. Lisaks analüüsitakse sihtrühmade siseseid rühmi (mehed,

naised, eri vanuses ja rahvusest inimesed), et selgitada välja, kas nende vajadustes ja

kogemustes esineb erinevusi. Kuna KOV-ides on olukord erinev, töötatakse välja üldine

mudel, mida kohandatakse piirkonna eripära põhjal.

Punktis 3.5.1.3 kirjeldatakse tegevust „Tõhusa lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna

kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas“. Tegevuse raames nõustatakse ja

informeeritakse KOV-e rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkondlikes küsimustes,

kogutakse ja analüüsitakse valdkondlikku infot ja tervikpilti ning toetatakse üle-eestilist

koostööd KOV-ide ja sidusrühmade vahel. Tegevus on vajalik, et vähendada info killustatust

ja suurendada KOV-ide teadlikkust enda ja teiste osapoolte rollidest ning olemasolevatest

kohanemis- ja lõimumisteenustest. Välja töötatud teenused, juhendmaterjalid ja veebilehed

luuakse kaasava disaini põhimõtetel, veebilehed arvestavad WCAG nõudeid ning olulisel

8

kohal on teenuste ja materjalide keeleline kättesaadavus eesti keelest erineva emakeelega

sihtrühmadele.

Punktis 3.5.1.4 kirjeldatakse tegevust „KOV ametnike ja töötajate sihtrühmadega töötamise

võimekuse tõstmine.“ Tegevuste raames selgitatakse üle Eesti välja KOV-ide töötajate ja

ametnike valdkondlik koolitusvajadus ning pakutakse vajalikke koolitusi üle Eesti.

Koolituste eesmärk on tõsta ametnike ja töötajate valmisolekut erinevate sihtrühmadega

töötada, sh tõsta teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja ligipääsetavusest ning olemasolevatest

riigiteenustest, kuhu kliendid suunata. Lisaks korraldatakse töövarjupäevi, kogemus-

kohtumisi ja õppevisiite nii Eestis kui ka Euroopa Liidu riikides parima praktikaga

tutvumiseks ja Eestis kasutuselevõtmiseks. Samuti koostatakse ametnikele ja sihtrühmadele

vajalikke valdkondlikke juhendmaterjale. Ametnike võimekuse tõstmine aitab kaasa

KOV-ide võimele pakkuda sihtrühmadele tulemuslikult teenuseid.

Punktis 3.5.4 sätestatakse, et tegevuste sihtrühm on uussisserändajad, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. Tegevused on suunatud vähemalt

18-aastastele, sest alaealised sisenevad Eesti haridussüsteemi ning saavad lõimumiseks, sh

kohanemiseks vajalikku tuge ja teenuseid sealt.

Eelnõu punkt 4 nimetab seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete nimekirjas nimetatud

ja/või eelnõu spetsiifilised näitajad ja sihttase(med), mis aitavad mõõta eesmärgi

saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja näitajate saavutustasemete allikat, mida

kajastatakse ka perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Toetatav tegevus „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „KOV koordinaatorite

arv“, mille raames loetakse kokku koordinaatorid, kes koordineerivad KOV-ides lõimumist,

sh kohanemist toetavate tegevuste pakkumist. Koordinaatorite arvu puhul jälgitakse

regionaalset katvust, sealhulgas lähtutakse põhimõttest, et lisaks sihtrühma arvu jälgimisele

piirkondades peetakse silmas seda, et kogu Eesti oleks tegevustega kaetud. 2029. aastaks on

plaanis vähemalt seitsmesse suurima sihtrühmade arvuga KOV-i (nt Tallinnasse, Tartusse,

Pärnusse, Rakverre, Narva, Jõhvi, Valka või muusse Lõuna-Eesti linna) palgata

koordinaatorid. Mõne piirkonna katmiseks võib koordinaator asuda tööle ka maakondliku

organisatsiooni (nt arenduskeskuse, piirkondliku omavalitsuste liidu) juures. Lõimumis- sh

kohanemisvaldkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu KOV-is aitab kaasa eelnõu

eesmärgi täitmisse, sest uuringute andmed ja maakondlike infopäevade kogemus näitavad,

et valdkondlik info on killustatud, teenuste kättesaadavus sihtrühmadele ebapiisav,

sihtrühmad on kohalikku ühiskonnaellu kaasatud vähesel määral ning on vajadus teemat

inimestele lähedal ehk KOV-ide tasandil eest vedada. Välja töötatud teenused ja mitmekeelse

info kättesaadavuse parandamine ning toimivate koostöövõrgustike käivitamine aitab luua

püsivat muutust ka pärast eelnõu abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Eelnõu spetsiifilised näitajad on sihtrühmale loodud KOV-ide osaluskogude ja

koostöövõrgustike arv, KOV-ide arv, kus on rakendatud kohanemis- ja/või

lõimumisteekonna mudelid, KOV-ide arv, mille esindajad on osalenud punkti 3.5.1.4

tegevustes, ning korraldatud koolituste arv. Loodud kohaliku tasandi osaluskogude ja

koostöövõrgustike arv on võrdne eelnõu meetmete nimekirja väljundnäitajaga (7), sest nende

käivitamine on tööd alustavate koordinaatorite üks ülesannetest. Samal põhjusel on võrdne

ka KOV-ide arv, kus on rakendatud kohanemis- ja/või lõimumisteekonna mudelit (7).

KOV-ide arv, mille esindajad on osalenud punkti 3.5.1.4 tegevustes, saadi seniste

9

maakondlike infopäevade kogemusele tuginedes, arvestades juurde senisest rohkemate

KOV-ide kaasamise vajadust. Seni on igast maakonnast osalenud keskmiselt kaks KOV-i,

kuid eesmärk on kaasata keskmiselt kolm ning tegevustesse rohkem kui pooled üle Eesti.

Korraldatud koolituste arv on saadud arvestusega, et igal aastal korraldatakse vähemalt kaks

koolitust, üks kevad- ja üks sügisperioodil (v.a 2023. aastal, kui aasta alguses alles asutakse

täpsemat koolitusvajadust välja selgitama, mistõttu ei jõuta esimese koolituseni enne teist

poolaastat).

Eelnõu punkt 5 sätestab toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi, milleks on 01.01.2023–

31.10.2029.

Eelnõu punkt 6 sätestab toetatava tegevuse eelarve, tuues välja finantsallikate (Euroopa

Sotsiaalfond+ toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) mahud ja proportsioonid.

Toetatava tegevuse eelarveks sätestatakse 6 139 037 eurot (millest 4 297 326 eurot Euroopa

Sotsiaalfond+ toetus ja 1 841 711 eurot riiklik kaasfinantseering). Omafinantseeringut

elluviijalt ei nõuta. Toetatava tegevuse eelarve on kooskõlas meetmete nimekirja meetme

21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ summa ja jaotusega, olles üks seitsmest

meetme sekkumisest.

Toetatava tegevuse detailne tegevuskava ja eelarve kinnitatakse igal aastal kultuuriministri

käskkirjaga (eelnõu punktid 9.3.1 ja 9.3.2).

Eelnõu punkt 7 sätestab, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte.

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Punkt 7.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Need moodustavad 7% toetatava

tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Kaudsed kulud on hüvitatavad elluviijale. Projekti

kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava

tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija

administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on

abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega

esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid

dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete

kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul

peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu

arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku

kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist

topeltfinantseerimisega. Kaudseid kulusid ei hüvitata elluviija partneritele. Vastav kitsendus

on tehtud põhjusel, et partnerluslepingute raames ellu viidavad tegevused ei eelda kulutuste

tegemist, mis ei oleks eelnõu raames abikõlblikud.

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Punkt 7.2.1 sätestab eelnõu raames kaudse kulu. Kaudsed kulud moodustavad 7%

toetatava tegevuse ehk projekti otsestest kuludest. Kaudsed kulud on hüvitatavad elluviijale.

Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk

toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Elluviija

10

administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on

abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega

esitada rakendusüksusele kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid

dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete

kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul

peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu

arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, siis selline kulu ei kuulu hüvitamisele

tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist

topeltfinantseerimisega. Kaudseid kulusid ei hüvitata elluviija partneritele. Vastav kitsendus

on tehtud põhjusel, et partnerluslepingute raames ellu viidavad tegevused ei eelda kulutuste

tegemist, mis ei oleks eelnõu raames abikõlblikud.

Punkt 7.3 annab loetelu kuludest, mis on abikõlblikud lisaks ühendmääruse §-s 16 toodud

abikõlblikele personalikuludele.

Ühendmääruse §-s 16 määratakse, millised personaliga seotud kulud loetakse abikõlblikeks

personalikuludeks. Personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult

projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või

ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu-

või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale.

Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh

tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu,

ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.

Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud

kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu

all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja

kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.

Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks

võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde

või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on

kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega).

Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse

lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda

personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus

selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude,

mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike

kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi

tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö

osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks

töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse

määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta,

et see oleks kooskõlas tegelikkusega.

Abikõlblikud on punktides 3.5.1 ja 3.5.2 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Sinna hulka kuuluvad kulud, mis on seotud

tõlkega, lähetusega, teenuste disainimisega (nt teenusedisaineri või konsultatsiooniteenus),

11

materjalide trükkimise ja kujundamisega, veebilehe arendusega, uuringute ja analüüsidega,

koolituste, seminaride ja õppereiside korraldamisega, ekspertide, sh välisekspertide

kaasamisega, ning kommunikatsioonitegevusega. Nimetatud kulud on vajalikud toetatava

tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Nii elluviija kui ka partnerid peavad vahendeid kasutades

käituma säästlikult ja otstarbekalt, saavutades eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades

konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemisel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi

suhte ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Punkt 7.4 annab loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodud

abikõlbmatutele kuludele.

Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress,

projekti elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav

leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud ja

amortisatsioonikulud ning kindlustusmaksed, v.a projekti tegevuse elluviimisega otseselt

vajalikud kindlustused; asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga

ettenähtud hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta töötasuna; organisatsiooni juhtimiskulu;

hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu investeeringu ning maa ja kinnisvara

ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara ostukulu; kulu, mille katteks on toetust

juba eraldatud riigieelarvest või muust toetusest; käibemaks, kui käibemaksuseaduse

kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi taotleda või käibemaks on

hüvitatav muul moel; liiklusvahendi ostmise kulu; esinduskulu ja kingitused;

täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse

seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; päevaraha, majutuskulu

ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele

mittekuuluvat piirmäära; partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sh sülearvutite

ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu, partneri tegevusi

koordineeriva töötaja töökohaga seotud ruumi rendi kulu ning kõik toetatava tegevuse

elluviimisega otseselt sidumata kulud.

Eelnõu punkt 8 sätestab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetuse väljamaksmisel

tuleb lähtuda ÜSS-is ja ühendmääruses toodud tingimustest ning eelnõus sätestatud

erisustest.

Eelnõuga lubatakse teha elluviijale ettemakseid. Elluviija võib taotleda ettemakseid,

kusjuures ettemakse võib korraga olla kuni 40% projektile määratud toetuse summast.

Ettemakse saamiseks peab elluviija põhjendama rakendusüksusele, miks tal on ettemakset

taotletud summas vaja. Ettemakse korral rakendatakse punkti 7.2.1.1 kaudseid kulusid 7%

otsestest kuludest.

Viimase väljamakse tegemine elluviijale sõltub sellest, millal rakendusasutus lõpparuande

kinnitab. Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine

tõendatud. Viimase väljamakse suurus ja selle tegemise võimaldamine alles pärast

lõpparuande kinnitamist on vajalik, et motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal

ning et väljamakse saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga,

näiteks kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus.

Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 3 kohaselt on kohustus tasuda viimane kulu hiljemalt

31.10.2029.

12

Eelnõu punkt 9 sätestab elluviija kohustused ÜSS-i, selle alusel kehtestatud õigusaktide ja

ühendmääruse kohaselt, lisaks täiendavad kohustused elluviijale ning asjakohaste

dokumentide rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitamise korra ja tähtajad.

Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on

neile viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab

olema täitnud tema ise või partner, sealjuures on kohustuste täitmise tõendamise koormus

elluviijal, sest temal on huvi tegevustele rahastust saada. Elluviija kohustuste täidetusest

sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb

elluviijal täita kohustusi väga hoolikalt.

Elluviija peab toetatava tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil

kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad

eelnõus nõutud väljund- ja tulemusnäitajate ning eelnõu spetsiifiliste näitajate sihttasemete

saavutamine. Kui elluviija sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega

ning tal ei ole õiguspärast ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud

summa ulatuses kehtima.

Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et projekt viiakse ellu kavandatud

ajakavas ja moel. Projekti kui terviku elluviimise suutlikkuse tõendamise vajadus võib

ilmneda, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on

tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud.

Elluviija peab esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal saab rakendusüksus oma

arvamust kujundada.

Punktis 9.3.6 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse

järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Elluviija peab tagama, et temal või kaasatud partneril on toetatavate tegevuste rakendamiseks

vajalik kvalifikatsioon ja õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest.

Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava

tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja

aruannete esitamise üldist korrektsust, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate

selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Kulu- ja

maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele

nõuetele.

Elluviijal on makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Kui elluviija

makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta või ettemakse korral

ei saa ettemakse kasutamist tõendatuks lugeda.

Kui toetatavate tegevuste elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest

rakendusüksust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel rakendusüksus hindab, kas

rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist.

Samuti peab elluviija punkti 9.3.13 alusel teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam

eelnõu raames tegevusi ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või on vaja eelnõu muuta.

13

Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu,

et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike

kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei

kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib

kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave

ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.

Elluviija peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma tähtajaks.

Elluviija peab täitma teavitamisega seotud kohustust. Kohustuse üksikasjad sätestatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.

Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid

ÜSS-i §-s 18 nõutud aja jooksul.

Punktis 9.3.7 sätestatakse, et elluviija võib rakendusüksuselt paluda riigihangete

eelnõustamist. Kuna riigihangete tegemisel tuvastatud rikkumised on suurim

struktuurivahendite tagasinõuete põhjus, on eelnõustamise võimaluse kasutamine väga

oodatud. Riigihangete eelnõustamisel tuleb juhinduda Riigi Tugiteenuste Keskuse

eelnõustamise protseduurist6.

Punktis 9.3.11 sätestatakse elluviija kohustus moodustada koostöös rakendusasutusega

eksperdigrupp, kuhu kaasatakse vajaduse korral väliseksperte. Grupi ülesanne on toetada

elluviijat tegevuste elluviimisel ning teenuste kujundamisel (sihtrühma detailsem

kirjeldamine, seotud teemad, infojagamise metoodikad, tugitegevused jms). Kvaliteetse

teenuse tagamiseks ning nii sisu kui ka teenuse rakendusmudeli kattuvuse vältimiseks teeb

elluviija koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseminis-

teeriumi ning teiste sarnaseid teenuseid pakkuvate asutustega.

Eelnõu punktis 10 sätestatakse partnerite kohustusena (lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2

ja 3 nimetatule) kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga ning ligipääsetavus

sihtrühmale suunatud sündmustele.

Sõlmitavas partnerlepingus tuleb muu hulgas sätestada elluviija ja partneri õigused,

kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning

infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja

elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad

täidetud.

Kui toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud partner, peab ka tema ühendmääruse § 10

lõike 2 kohaselt täitma elluviija kohustusi, et partneri kulud saaks lugeda abikõlblikuks ehk

need ei mõjutaks toetatavale tegevusele makstava toetuse hulka.

Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud

kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks

6 https://rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/abiks-taotlejale#riigihangete-eelnoustamine

14

lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon ikkagi, kusjuures rakendusüksuse ees ei ole

õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega.

Eelnõu punkt 11 kirjeldab esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Aruanded esitatakse

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab

rakendusüksus, lõpparuande rakendusasutus. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida

toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste täitmist, võimaldavad vajaduse korral tähelepanu

juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Eelnõu punkt 12 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on

rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatava tegevuse elluviijal. Muudatused

kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga.

Eelnõu punkt 13 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ja toetuse

tagasimaksmist ÜSS-i ja ühendmääruse kohaselt.

FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või

täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist.

Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet, sh

kohustuslikku omafinantseeringu osa.

Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse

tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga

keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse

kasutamise tõendamisel, jäetakse FKO-ga ettemakse tegemata.

Eelnõu punkt 14 sätestab vaiete lahendamise korra. Vaide esitamise õigus on elluviijal ja

partneril. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101

kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -üksuse otsuse või

toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või

pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke,

nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse

vähendamine.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui

vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates

päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui

vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates

päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.

Toetatava tegevuse vastavus rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja

valikukriteeriumidega

1. Toetatava tegevuse kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärgi saavutamisele

15

Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs“.

2. Toetatava tegevuse põhjendatus

Toetatav tegevus aitab kaasa meetmete nimekirja meetme 21.4.7.5 eesmärgi „Erineva keele

ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti

ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist

koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli“ saavutamisele. Toetatava tegevuse põhjalik

kirjeldus on esitatud seletuskirja peatüki 2 punktis 3.

3. Toetatava tegevuse kuluefektiivsus

Eelarve planeerimisel lähtuti eelnevate struktuurivahendite programmperioodide

kogemusest sama tüüpi tegevuste elluviimisel. Teenuste pakkujad (v.a partnerid) leitakse

järgides RHS-i ja elluviija hankemenetluse korda. Toetatava tegevuse detailsed eelarved

kulukohtade lõikes kinnitatakse iga-aastase tegevuskava raames. Partnerite kulude

planeerimisel on arvestatud varasema perioodi kogemust, eelnõu koostamisega paralleelselt

toimunud läbirääkimiste tulemusi ning KOV-ide vajadusi piirkonna eripära ja sihtrühma

osakaalu põhjal regioonis. Eelnõu tegevuse lõppemise järel on KOV-ides tõusnud võimekus

tegeleda lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadega ning välja on töötatud süsteemsed

lahendused, mis toimivad ilma täiendava rahastuseta KOV-ide enda eelarvest.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavat tegevust ellu viia

Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on toodud peatüki 2 punktis 3.3.

5. Toetatava tegevuse kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

Eelnõu panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed“ alasihti „Tegusad inimesed“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti

2035“ elluviimiseks seiratavasse näitajasse „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja „Tööjõus osalemise määr

(15–74)“.

Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks,

sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast.

Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju

horisontaalsete põhimõtete arvestamisel, nagu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete

võimaluste edendamise, ligipääsetavuse tagamise, keskkonnahoiu ning tasakaalustatuma

regionaalarenguga. Analüüsi tulemus, puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse

mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud lisas 6. Lähtudes horisontaalsete

põhimõtetega arvestamise analüüsist, leiti puutumus võrdsete võimaluste, soolise

võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega, mistõttu panustavad

toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihi „Tegus inimene“ näitajatesse „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Ligipääsetavuse mõõdik“ ja

„Tööjõus osalemise määr (15–74)“.

16

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

meetmeid seal, kus asjakohane.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvus-

fondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelus-

fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeoleku-

fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava

tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse

sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab

asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele

asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatavate tegevuste elluviimise tingimusi või

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021-2030“ eesmärkide

saavutamist, sest toetatavad tegevused lähtuvad arengukavast.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja

rakendamise eeldatavad tulud

Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub allkirjastamisest ning rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist

2023. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldus-

asutusega, Rahandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Haridus- ja Teadusminis-

teeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutus-

valdkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks ELVL-ile, Tartu

Linnavalitsusele, Tallinna Linnavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele ja Rakvere

17

Linnavalitsusele.

Huvirühmade kaasamiseks korraldati aastatel 2021–2022 valdkonna kaasamisüritusi.

Toetatava tegevuse plaanimiseks toimusid arutelud Integratsiooni Sihtasutuse, ELVL-i,

Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga. Valdkondliku arengukava juhtrühmas tutvustati 2021. aastal

kavandatavaid tegevusi. 2021. aastal osaleti Rahandusministeeriumi korraldatud

struktuurivahendite programmiperioodi 2021–2027 kaasamisüritusel. Lisaks tutvustati

2020.–2022. aastal ligi 30 maakondliku infopäeva raames KOV-ide ametnikele ja töötajatele

riiklikke lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Infopäevadel selgitati välja ka valdkondlikud

probleemid.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on

toimunud konsultatsioonid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonna-

ministeeriumiga.

KINNITATUD

Kultuuriministri .2022 käskkirjaga

nr … „“

LISA 1

Toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ tegevuskava perioodil …1

1. Detailsem tegevus2 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust tegevuskava aastal. Sihtgrupp:

Tabel3 1. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid Indikaator Indikaatori nimetus

ja mõõtühik Sihttase tegevuskava aastal (nt 2023)

Sihttase (2029)

Selgitus

1 Näidata perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.

KINNITATUD

Kultuuriministri .2022 käskkirjaga nr … „“

LISA 3

Seirearuanne

Aruande liik ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist

1. Projekti nimetus Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel

2. SFOS number 3. Elluviija nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. Projekti abikõlblikkuse periood

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta

(lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane

teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse

tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT-i jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi).

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse

alles peale konkreetse

tegevuse või

alamtegevuse

lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik

algus- või

lõppkuupäev on

sätestatust erinevad,

siis selgitatakse

põhjuseid „tegevuse

või alamtegevuse

lühiülevaate ja

hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga

järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta

tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja

hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

2

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta

kui ka kumulatiivselt.

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Kavanda- tud saavutus- tase1

Tegelik saavutus- tase

Kavan- datust täidetud (%)

Näitajate täitmise selgitus ning põhjendused näitaja üle- või alatäitmisel Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused.

Näitaja

Näitaja Näitaja Näitaja

TAT lõppeesmärgist

täidetud (%):

TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes. Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%- lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%.

TAT lõppeesmärgi täitmise

selgitus:

Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on

1 TAT-is sätestatud sihttase.

3

nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt).

9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele2

Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12.

Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd

on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärki. Vahearuannetes analüüsida eesmärgi täitmise

poole liikumise üldist suunda ja edenemist, selle saavutamise võimalikkust ning saavutamist

soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised).

Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärgi

saavutamist.

Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-

is. Juhul kui TAT-i eesmärki pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on

tehtud takistuste kõrvaldamiseks.

10. Toetatavate tegevuste mõju strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning seal sisalduvatesse horisontaalsetesse põhimõtetesse. 3 Kirjeldada, kuidas tegevused on konkreetselt (näidetena tegevustest) panustanud strateegia "Eesti 2035" sihti ja näitajasse läbi horisontaalsete põhimõtete edendamise. Aluseks võtta TAT lisa 6„Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“, kus on kirjeldatud planeeritav mõju.

„Eesti 2035“ siht „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“

Sooline võrdõiguslikkus

Võrdsed võimalused Ligipääsetavus Regionaalareng

Soolise võrdõiguslikkuse

indeks

Hoolivuse- ja koostöömeelsuse mõõdik

Ligipääsetavuse näitaja

Tööjõus osalemise määr (15-74)

Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited Selgitus ja näited

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

Täidetakse juhul, kui toetatava tegevuse elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud

koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärgi saavutamisele.

Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemusele.

NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (TATi lisa 4 „Toetatava

tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm“).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

2 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12

4

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Horisontaalne

põhimõte

"Eesti 2035"

alasihi "Tegus

inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte

kriteeriumi seose kohta

meetmega/seose puudumise

kohta

Tegevuse mõju

arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik

juhtivministeeriu

miga läbiräägitud

hinnang

puutumuse

olemasolu kohta.

Võrdsed võimalused

(CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused Hoolivuse ja

koostöömeelsuse

mõõdik.

Lahendus aitab kaasata

uussisserändajate, erineva keele-ja

kultuuritaustaga inimeste ja

tagasipöördujaid ühiskonna- ka

tööellu ning parandab ligipääsu

kohaliku tasandi avalikele

teenustele. Eestisse elama asunud

välismaalased ja Eestisse

tagasipöördujad on sageli

ebavõrdses olukorras võrreldes

teiste kohalike elanikega, sest nad

seisavad teenuste tarbimisel silmitsi

mitmete barjääridega: näiteks ei ole

teenused neile keeleliselt

arusaadavad, nad võivad kogeda

ametnike stereotüüpset suhtumist,

lisaks puuduvad sageli võimalused

või oskused kohalikus elus kaasa

rääkida. Antud TAT tegevused on

suunatud ka kohalikul tasandil

hoiakute kujundamisse

rändeteemadel ja kogukonna

avatuse suurendamine teisest keele-

Tegevuste raames koolitatakse

uussisserändajate, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ja

tagasipöördujatega kokku

puutuvaid kohaliku tasandi

ametnikke, et nad oleksid valmis

erineva taustaga sihtrühmadele

teenuseid pakkuma ning oleksid

samas ka teadlikud võrdse

kohtlemise ja ligipääsetavuse

põhimõtetest ning olemasolevatest

valdkondlikest riigiteenustest, kuhu

kliente suunata. Lisaks toetatakse

kohalike omavalitsuste teenuste

analüüsimist ja arendamist, et

kõrvaldada teenuste kasutamise

barjääre TAT-i sihtrühmadele,

sealhulgas analüüsitakse ka

sihtrühmasiseseid rühmi (mehed,

naised, erinevas vanuses inimesed),

et selgitada välja, kas nende

vajadustes ja kogemustes esineb

erinevusi. Tegevuste raames

luuakse vastavalt vajadusele KOV-

Puutumus olemas.

ja kultuuriruumist pärit inimeste

suhtes.

ide juurde osaluskogud, kus TAT-i

sihtrühmad saavad kohaliku elu

puudutavates küsimustes kaasa

rääkida ja arvamust avaldada.

b)sooline

võrdõiguslikkus Soolise

võrdõiguslikkuse

indeks

Tegevuste planeerimisel pööratakse

tähelepanu erinevatele

rändeliikidele, sh pererändega

tulijatele, kes on enamasti naised

ning kellel on teiste rändeliikide

raames tulijatega võrreldes suurem

oht ühiskonnast eemale jääda.

Pereränne tähendab elamisloa

taotlemist pereliikme juurde, kellel

on Eestiga seos töötamise vm

alusel, kuid kaasatulijal otsene seos

vastuvõtva ühiskonnaga puudub.

Seega tuleb sellele sihtrühmale

eraldi tähelepanu pöörata.

Kommunikatsioon pererändega

tulijate teavitamiseks ning

programmi tegevustesse

kaasamiseks; pererändega tulijate

kaasamine vastavalt vajadusele

loodavatesse kohalikesse

osaluskogudesse ning osaluskogude

loomisel soolise tasakaalu

arvestamine.

c) ligipääsetavus Ligipääsetavuse

mõõdik

Lahendus mõjutab ligipääsetavust

eelkõige teenuste keelelise

kättesaadavuse suurendamise näol.

TAT-i sihtrühmad on

uussisserändajad, erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesed ja

tagasipöördujad, kes sageli eesti

keelt veel ei valda ning seetõttu on

neil piiratud ligipääs vajalikule

infole ja teenustele. Samal ajal võib

nende sihtrühmade seas olla

Programmi raames välja töötatud

teenused, juhendmaterjalid ja

veebilehed luuakse kaasava disaini

põhimõtetel; veebilehed arvestavad

WCAG nõudeid ning olulisel kohal

on teenuste ja materjalide keeleline

kättesaadavus eesti keelest erineva

emakeelega sihtrühmadele.

Kontaktteenuste välja töötamisel

peetakse silmas, et ruumid oleksid

ligipääsetavad liikumis-, nägemis-,

füüsilise või intellektipuudega

inimesi, seetõttu tuleb tegevustes

ligipääsetavust laiemalt silmas

pidada.

kuulmis- ja intellektipuudega

inimestele ning lapsekäruga

vanematele.

Regionaalareng (CPR

artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne

tasakaalustatus

(piirkondlike lõhede

vähenemine ja teenuste

ühtlasem

kättesaadavus)

Tööjõus osalemise

määr 15-74a

Alates 2016. aastast on Eesti

rändesaldo olnud positiivne, järjest

rohkem välismaalasi asub Eestisse

elama ja järjest rohkem eestlasi

pöördub tagasi kodumaale ning

seejuures ei asuta elama ainult

kindlatesse Eesti piirkondadesse.

Üle Eesti on aga valmisolek

lõimumis-, sh

kohanemisvaldkonnaga tegeleda

väga ebaühtlane ning enamikus

KOV-ides ei ole selle teemaga

tegelemist arengukavas eraldi esile

tõstetud. Seetõttu on oluline KOV-

idele keskselt üle Eesti tuge

pakkuda, aga töötada välja ka

kohaliku tasandi tegevusplaanid.

Tegevuste raames asub Eesti

Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi

ELVL) juurde tööle lõimumis-, sh

kohanemiskoordinaator, kes hakkab

KOV-ide jaoks olema

valdkondlikuks kontaktisikuks, kes

muuhulgas nõustab ja pakub

vajalikku tuge ja teadmisi. ELVL

hakkab keskselt koordineerima ka

üle-eestilisi koolitus- ja

arendustegevusi, et sellest saaksid

osa kõik omavalitsused, ka need,

kus TAT-i sihtrühmade arv on väike

ning kus ei ole varem lõimumis-, sh

kohanemisteemadega teadlikult

tegeletud. Teenuste kättesaadavus

ja ühiskonnaelus osalemine aitab

kaasa edukale kohanemisele, mis on

eelduseks tööturul osalemisele.

Puutumus olemas.

b) KOVide haldus- ja

arendusvõimekus ning

autonoomia

Tööjõus osalemise

määr 15-74a

Tegevused aitavad viia lõimumis-,

sh kohanemisteenused inimestele

lähemale ning teha KOV teenused

kättesaadavaks laiemale

sihtrühmale (uussisserändajad,

erineva keele- ja kultuuritaustaga

inimesed ja tagasipöördujad). See

on oluline suund, kuna KOV on

nendele sihtrühmadele sageli

esmaseks kontaktpunktiks kohaliku

eluga ning eluolulistes küsimustes

riiki elama asudes KOV-i kindlasti

pöördutakse. Seetõttu on oluline, et

KOV oleks suutlik neile teenuseid

pakkuma ja vajalikku infot jagama.

Tegevuste raames suurendatakse

KOV-ide lõimumis-, sh

kohanemisteenuste arendamise ja

pakkumise võimekust ning

sihtrühmade laiendamist nii üle-

eestiliselt kui ka kohaliku tasandi

tegevusplaanide väljatöötamise ja

elluviimise kaudu. Tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel

lähtutakse regionaalse tasakaalus-

tatuse eesmärgist.

Kliima (CPR artikkel 9

ja 73) ja keskkonnahoid

Puutumus puudub.

a) Kliimamuutuste

leevendamine b)

Kliimamuutustega

kohanemine c)

Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti

2035“ strateegiaga ega hõlma selget

kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, ei ole

sellele näha ka olulist negatiivset

mõju. Lisaks on tööhõive

parandamine lahutamatu osa

majanduslikust kasvust.