Üldkäskkiri

1

Peadirektori käskkirja

„Politsei- ja Piirivalveameti

töökorra kinnitamine“ lisa

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI TÖÖKORD

I Üldsätted

1. Politsei- ja Piirivalveameti töökorraga (edaspidi töökord) määratakse kindlaks:

1.1. tööaja algus ja lõpp;

1.2. puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad ning tööpäevasisesed üldised

vaheajad;

1.3. teenistus- ja tööalaste korralduste teatavakstegemise kord;

1.4. palga ja töötasu maksmise aeg ning koht;

1.5. töötervishoiu, töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;

1.6. vaba aja andmine ning teenistusest või töölt puudumisest teatamise kord;

1.7. üldised käitumisjuhised ja distsiplinaarvastutus.

2. Mõisted:

2.1. teenistuja – Politsei- ja Piirivalveametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes

olev ametnik, s.h politseiametnik ja eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;

2.2. ametnik – Politsei- ja Piirivalveametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes

olev teenistuja, s.h politseiametnik;

2.3. tööaeg - aeg, millal teenistuja täidab kokkulepitud teenistus- või tööülesandeid;

2.4. palk - politseiametnikule makstav ametipalk ja ametnikule makstav põhipalk koos

seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavate lisatasudega;

2.5. töötasu - töötajale töö eest makstav kokkulepitud tasu koos seaduses sätestatud ja

seaduse alusel makstavate lisatasudega;

2.6. vahetu juht - teenistuja juht, kellele ta ametijuhendi kohaselt allub;

2.7. korraldus - üksikjuhu kohta antav suuline või kirjalik akt, millega midagi

korraldatakse, kohustatakse või keelatakse.

3. Töökord on Politsei- ja Piirivalveametis (edaspidi PPA) teenistujatele täitmiseks

kohustuslik.

4. Töökorraga reguleerimata sisekorra küsimustes juhindutakse teenistus- ja töösuhteid

reguleerivatest seadustest ning muudest õigusaktidest, sealhulgas ametijuhenditest,

kollektiivlepingust ning üldtunnustatud moraalse ja eetilise käitumise normidest.

5. Töökorras mõistetakse prefektuuri teenindava PPA administratsiooni büroo teenistuja

vahetu juhi tähenduses teenistujat, kes on määratud koordineerima selle büroo teenistujate

tööd prefektuuris (edaspidi büroo koordineerija).

2

II Töö- ja puhkeaeg

6. PPA-s on 5-päevane töönädal. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Tööaja

pikkus on 40 tundi nädalas.

7. Tööpäeva algus ja lõpp:

7.1. PPA-s algab tööpäev ajavahemikus 08.00 - 08.30 ning lõpeb esmaspäeval,

teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 8 töötunni ja 15 minuti möödumisel sõltuvalt

tööaja algusest, s.o 16.45 - 17.15; reedel 7 töötunni möödumisel sõltuvalt tööaja

algusest, s.o 15.30 - 16.00.

7.2. Prefektuuri klienditeenindajate tööpäeva algus ja lõpp kehtestatakse

teenindusstandardiga.

8. Teenistujale punktis 7 märgitud üldisest tööpäeva algusest ja lõpust erineva tööpäeva

alguse ja lõpu kellaaja lubamise otsustab peadirektor, peadirektori asetäitja, prefekt või

muu struktuuriüksuse juht teenistuja kirjaliku taotluse alusel, võttes arvesse PPA ja

teenistuja huve ning kinni pidades üldisest tööajanormist.

9. Tööpäeva või vahetuse alguseks peab teenistuja olema talle teenistus- või tööülesannete

täitmiseks ette nähtud kohas ning alustama teenistus- või tööülesannete täitmist.

10. Lõunavaheaeg:

10.1. PPA-s on lõunavaheaeg 30 minutit ajavahemikus 12.00 - 14.00.

10.2. Kokkuleppel vahetu juhiga võib teenistuja pidada lõunavaheaega ka muul ajal.

10.3. Teenistujal on õigus lahkuda lõunavaheajaks PPA territooriumilt.

10.4. Lõunavaheaega ei arvestata tööaja hulka, v.a ameti- ja töökohtade puhul, mille töö

iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning teenistujale on loodud võimalus

tööajal puhata ja einestada.

11. Vahetustega töö (summeeritud tööaeg) puhul määratakse igapäevase tööaja kestus,

sealhulgas tööpäeva algus ja lõpp, kindlaks tööajakavaga.

12. Tööajakava koostatakse vähemalt üheks kalendrikuuks. Tööajakava tehakse

teenistujatele, va politseiametnikele, teatavaks hiljemalt kümme päeva enne kalendrikuu

või arvestusperioodi algust. Politseiametnikele tehakse tööajakava teatavaks hiljemalt viis

päeva enne kalendrikuu või arvestusperioodi algust. Tööajakava võib muuta ainult

teenistuja ja tööajakava koostanud juhi kokkuleppel.

13. Tööajakava koostamisel tuleb juhinduda töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse,

politsei ja piirivalve seaduse ning teiste õigusaktide, s.h kollektiivlepingu töö- ja

puhkeaega reguleerivatest sätetest.

14. Teenistuja võib tööpäeva jooksul kasutada puhkepausiks kahte 15-minutilist vaheaega,

mis arvatakse tööaja hulka.

15. Teenistujal on õigus kasutada vahetu juhiga kokkulepitud ajal tööajast 2 tundi nädalas, et

tegelda üldfüüsilise treeninguga, ning vajaduse korral lahkuda selleks ajaks PPA

territooriumilt treeningu toimumise kohta.

3

16. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult

eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Muule riigipühale vahetult eelnevat

tööpäeva võib lühendada peadirektori, peadirektori asetäitja, prefekti, politseijaoskonna

juhi või büroo juhi suulise või kirjaliku korraldusega. Tööajakava järgi teenistuses või

tööl olevate teenistujate tööpäeva ei lühendata, v.a prefektuuri klienditeenindajad.

17. Teenistuja töölt eemal oldud aeg punktides 44 ja 46 märgitud juhtudel loetakse tööajaks

ning selle aja eest makstakse keskmist töötasu, välja arvatud juhul, kui eemalolekut ei saa

pidada mõistlikuks.

III Palga ja töötasu maksmine

18. PPA-s makstakse palka ja töötasu üks kord kalendrikuus.

19. Teenistuja palk või töötasu kantakse tema kirjalikus avalduses märgitud arvelduskontole

hiljemalt järgneva kuu 7. kuupäevaks. Erandkorras võib detsembrikuu palga ja töötasu

maksta välja detsembri viimasel tööpäeval. Juhul kui teenistuja soovib, et tema palk või

töötasu kantakse teise isiku (nt abikaasa) arvelduskontole, peab ta saatma vastavasisulise

e-kirja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) palgaarvestajale, märkides selles isiku nime,

isikukoodi ja arvelduskonto numbri.

20. PPA võib teenistuja palgast või töötasust kinni pidada PPA arvel tehtavate kulude

kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale tehtud ettemakse, mille teenistuja peab

PPA-le tagastama (mobiiltelefoni kasutuslimiidi ülekulu jmt). Töötaja puhul on PPA

arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja

kirjalik nõusolek.

IV Teenistus- ja tööalaste korralduste teatavakstegemise kord

21. Teenistujale annab teenistus- või tööalaseid korraldusi ja -ülesandeid või muudab või

peatab neid tema vahetu või kõrgemalseisev juht, samuti PPA õigusaktiga ette nähtud

juhtudel ja korras selleks õigustatud teenistuja.

22. Prefektuuri teenindavale PPA administratsiooni büroo teenistujale, kelle töökoha asukoht

on prefektuuri tööpiirkonnas, võib lisaks anda teenistus- või tööalaseid korraldusi ja -

ülesandeid või neid muuta või peatada PPA administratsiooni büroo koordineerija.

23. Peadirektori asetäitjal, prefektil, politseijaoskonna juhil ja prefektuuri büroo juhil on

õigus anda teenistus- ja tööalaseid korraldusi ja -ülesandeid või neid muuta või peatada

prefektuuri teenindavale PPA administratsiooni büroo teenistujale.

24. Teenistus- ja tööalane korraldus ja -ülesanne antakse kirjalikult või suuliselt. Korralduse

või ülesande võib anda ka dokumendihaldussüsteemi kaudu või edastada teenistuja e-

posti aadressile.

4

25. Teenistus- ja tööalase korralduse ja -ülesande andja peab korralduse või ülesande andma

selgelt, korrektselt, üheselt mõistetavalt, arvestades korralduse või ülesande täitmiseks

kuluvat aega.

26. Teenistus- ja tööalase korralduse või ülesande täitmisest või asjaolust, mis takistab

ülesande õigeaegset täitmist ja mida teenistuja ise kõrvaldada ei saa, teatab teenistuja

vahetule juhile. Kõrgemalseisvalt juhilt saadud korralduse või ülesande täitmisest teatab

teenistuja vahetule juhile, kui korralduse või ülesande andnud kõrgemalseisev juht ei ole

teenistujale teatanud oma teistsugust otsust.

27. Korralduse seaduslikkuses kahtlemise korral on teenistuja kohustatud kohe teatama

korraldusest ja oma kahtlusest korralduse andjale ning tema vahetule juhile.

28. Teenistus- ja tööalastes küsimustes pöördub teenistuja kõrgemalseisva juhi poole üldjuhul

vahetu juhi kaudu. Seda nõuet ei pea täitma, kui esitatakse kaebus oma vahetu või

kõrgemalseisva juhi peale või kui pöördutakse kõrgemalseisva juhi poole isiklikus

küsimuses. Kiireloomuliste küsimuste korral võib teenistuja pöörduda kõrgemalseisva

juhi poole otse, informeerides sellest kas samal ajal (kui ta pöördub e-posti teel) või

esimesel võimalusel vahetut juhti.

V Kaugtöö

29. Vahetu juhi ja teenistuja kokkuleppel võib teenistuja täita teenistus- või tööülesandeid

osalises või täielikus mahus väljaspool tema tavalist teenistus- või tööülesannete täitmise

kohta. Teenistus- või töölähetuses viibimist kaugtööks ei peeta.

30. Kaugtööna võib täita ülesandeid, mille puhul:

30.1. eksisteerib analüüsi- ja keskendumisvajadus;

30.2. puudub töökohal vahetu suhtlemise ja paberdokumentide menetlemise vajadus;

30.3. on võimalik töö edastada ja sellest aru anda kaugtööperioodi järel või kindlalt

määratud lõpptähtajal või turvaliselt infotehnoloogiavahendeid kasutades.

31. Rakendatava kaugtöö võimaliku mahu ja aja otsustab vahetu juht koos PPA

struktuuriüksuse juhiga iga teenistuja puhul eraldi, lähtudes organisatsiooni vajadustest

ning töö iseloomust.

VI Töötervishoiu, töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised

32. Teenistujale tutvustab töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, tagab teenistujale

neid valdkondi reguleerivate õigusaktide kättesaadavuse ning kontrollib nende nõuete

täitmist tema vahetu juht.

33. Kuvariga töötav teenistuja peab silmade ülepinge ja sundasendis töötamise tõttu tekkivate

vaevuste vältimiseks vaheldama kuvariga töötamist teistlaadsete teenistus- või

tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab teenistuja perioodiliselt pidama

puhkepause, mis arvatakse tööaja hulka. Puhkepauside kestus peab moodustama

vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

5

34. Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks on teenistuja kohustatud:

34.1. osalema ohutu töökeskkonna loomises, järgides töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid;

34.2. järgima PPA-s kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

34.3. läbima kehtestatud korra järgi tervisekontrolli;

34.4. kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;

34.5. teatama kohe vahetule juhile ja töökeskkonna spetsialistile õnnetusjuhtumist või

selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või teenistus- või tööülesande täitmist

takistavast tervisehäirest.

35. Infotehnoloogia-, side- või elektriseadet kasutades peab juhinduma selle kasutuseeskirjast

ja ohutusnõuetest, sh tuleohutusnõuetest. Kui töö on lõpetatud, tuleb elektriseade välja

lülitada, kui see ei pea olema pidevalt sisse lülitatud.

36. Haldushoonet ja selle ruume kasutatakse nende otstarbe kohaselt. Neis ei tohi:

36.1. tõkestada evakuatsiooniteed mööbli, sisseseade või muu esemega ning lukustada,

kinni naelutada või muul viisil sulgeda evakuatsioonitrepile või –redelile viivat ust

või luuki;

36.2. jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada nendel raskesti avatavaid sulgureid;

36.3. kasutada defektset elektriseadet, -kaablit või -juhet või ajutist elektriseadmestikku,

samuti mittestandardset elektrikütteseadet või elektrivalgustusseadet;

36.4. jätta vooluvõrku järelevalveta elektriseadet (nt kohviaparaati, elektriradiaatorit),

mis ei ole ette nähtud pidevaks tööks;

36.5. kasutada lahtist tuld ilma järelvalveta;

36.6. hoida kabinetis põlevvedelikku ja plahvatavat ainet;

36.7. tõkestada juurdepääsu tuletõrje- ja päästevahenditele;

36.8. jätta või hoida avatuna tuletõkketsoone või turvatsoone eraldavaid uksi (uksi,

millele on paigaldatud läbipääsusüsteem ja/või automaatsulgurid);

37. Suitsetamine haldushoone ruumides on keelatud. Erandina on suitsetamine lubatud teiste

asutustega ühiskasutuses olevate hoonete spetsiaalselt kohandatud suitsetamisruumides

38. Teenistuja peab olema tutvunud haldushoonest evakueerimise plaaniga ning töökohale

lähimate evakuatsioonipääsude ja tuletõrjevahendite asukohaga.

39. Tulekahju avastanud teenistuja on kohustatud:

39.1. teatama kohe häirekeskusele (telefon 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb

ning vastama valvetöötaja esitatud küsimustele;

39.2. hoiatama ohtu sattunud inimesi;

39.3. sulgema uksed ja aknad, et tõkestada tule levikut;

39.4. asuma tuld end ohtu seadmata kustutama.

40. Kui tulekustutus- ja päästemeeskond on sündmuskohale saabunud, informeerib tulekahju

avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:

40.1. tulekahju tekkekohast ja ulatusest;

40.2. võimalikust ohust inimestele;

40.3. muudest teadaolevatest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused,

ohtlikud kemikaalid vms).

6

41. Kui teenistujal ei ole võimalik tulekahju kõrvaldada, siis peab ta sulgema aknad, väljuma

ruumist, sulgema ukse (ust ei lukustata) ja lahkuma hoonest lähima väljapääsu kaudu.

42. Kui ruumist ei ole võimalik lahkuda, tuleb uks sulgeda seda lukustamata. Võimaluse

korral tuleb toppida uksepilud ja ventilatsiooniavad kinni veega niisutatud riidega, avada

aken ning anda endast märku.

43. Tulekahju ajal ei tohi kasutada lifti.

VII Vaba aja andmine ja töölt puudumisest teatamise kord

44. Teenistuja tohib isiklikul põhjusel töölt ära käia vahetu juhi või viimase äraolekul

kõrgemalseisva otsese juhi loal. Töölt ärakäimise all mõistetakse töölt eemalolekut mitte

üle ühe tööpäeva.

45. Teenistujale töölt ärakäimiseks vaba aega andes tuleb mõistlikult arvestada teenistuja ja

PPA huve, lähtudes avaliku teenistuse seaduse §-s 64 ja töölepingu seaduse §-s 38

ettenähtud tingimustest.

46. Eelnevat luba töölt ärakäimiseks ei nõuta, kui ärakäimist ei ole võimalik või mõistlik

edasi lükata. Sel juhul peab teenistuja esimesel võimalusel teavitama oma vahetut juhti

töölt ärakäimisest, selle põhjusest ja arvatavast kestusest. Kui vahetu juht ei ole

kättesaadav, teavitab teenistuja teist oma struktuuriüksuse teenistujat, kes teavitab

teenistuja vahetut juhti esimesel võimalusel. Vahetu juht võib nõuda teenistujalt

kirjalikku ettekannet töölt ärakäimise põhjuse kohta.

47. Vahetu juht peab teenistujale töölt ärakäimiseks loa mitteandmist põhjendama. Teenistuja

soovil esitab vahetu juht loa andmisest keeldumise põhjenduse kirjalikult.

48. Töölt teenistus- või tööasjus lahkumisest teavitab teenistuja oma vahetut juhti. Kui juht ei

ole kättesaadav, teavitab teenistuja teist oma struktuuriüksuse teenistujat, kes teavitab

teenistuja vahetut juhti esimesel võimalusel. Vahetu juht võib keelata teenistujal töölt

teenistus- või tööasjus lahkumise, kui ta ei pea seda otstarbekaks või põhjendatuks, või

nõuda ettekannet teenistusest või töölt puudumise põhjuste kohta.

49. Teenistujal on õigus tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks

töövõimetusleheta puududa töölt 3 päeva kalendriaastas (järjest või päevade kaupa).

Nimetatud töölt puudumise eest palka ega töötasu ei maksta.

50. Nii töövõimetuslehe alusel kui ka punktis 49 nimetatud põhjusel puudumisest ja selle

eeldatavast kestusest peab teenistuja teavitama oma vahetut juhti ja personalitöötajat

esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 3 tunni jooksul tööpäeva või vahetuse algusest. Kui

juht ei ole kättesaadav, teavitab teenistuja teist oma struktuuriüksuse teenistujat, kes

teavitab teenistuja vahetut juhti esimesel võimalusel.

7

51. Tööleasumisel pärast punktis 49 sätestatud puudumist sisestab teenistuja puudumise info

esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Riigitöötaja

iseteenindusportaali.

52. Teenistuja vahetu juht peab teadma, kus viibivad talle alluvad teenistujad töö ajal.

VIII Üldised käitumisjuhised

53. Teenistuja on tööruumi kasutades kohustatud:

53.1. hoidma korras tööruumi ja töövahendid;

53.2. tagama ruumidesse juurdepääsu koristus- ja remonditöid tegevatele isikutele, välja

arvatud juhul, kui on kehtestatud juurdepääsupiirang;

53.3. sulgema tööruumist lahkudes aknad, pitseerima tööpäeva lõpul pitseeritavate

tööruumide, seifide ja kappide uksed ning lukustama tööruumi ukse;

53.4. säästma soojus- ja elektrienergiat.

54. Teenistuja on kohustatud tegema endast kõik oleneva vältimaks kõrvaliste isikute

juurdepääsu infosüsteemidele ja andmekandjatele.

55. Arvuti, printeri, paljundusaparaadi, skanneri või faksi kasutamisel peab teenistuja tagama,

et juurdepääsupiiranguga teavet sisaldavad dokumendid oleksid kõrvaliste isikute eest

kaitstud.

56. Ametnik on kohustatud viivitamatult teavitama sisekontrollibürood avaliku teenistuse

seaduse § 60 lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevusega tegelemisest. Teavitus tehakse

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu ning teavituses märgitakse ka kõrvaltegevuse

ajaline kestvus. Teavitus edastatakse täitmiseks sisekontrollibüroo juhile ning teadmiseks

teenistuja vahetule juhile. Kui teavituse vormistamine dokumendihaldussüsteemis „Delta“

pole võimalik, koostab teenistuja vastaval vormil teavituse ja toimetab vahetule juhile, kes

korraldab selle edastamise. Kui kõrvaltegevusega tegelemine lõpeb, tuleb sellest teavitada

sisekontrollibürood.

57. Kui teenistuja võtab vastu tööülesannete täitmisega seonduvalt ainult temale suunatud

varalise või muu soodustuse, peab ta sellest viivitamatult teavitama vahetut juhti

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu.

58. Korruptsioonialane informatsioon on igasugune teave, mis:

58.1. viitab teenistujaga seotud ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe

korruptiivsele kasutamisele või korruptiivse tulu saamisele korruptsioonivastase seaduse

mõistes;

58.2. viitab altkäemaksu andmisele või võtmisele või vahendamisele või mõjuvõimuga

kauplemisele karistusseadustiku mõistes.

59. Teenistujaga seotud erakorraline juhtum on igasugune teenistuses või teenistusväliselt aset

leidnud sündmus, mille asjaolud viitavad, et:

59.1. toime on pandud mistahes väärteo, kuriteo või distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu

ning teo võimalikuks toimepanijaks või selles osalejaks oli teenistuja;

8

59.2. teenistuja tegevuse või tegevusetuse tulemusel on aset leidnud muu vahejuhtum, mis

võib pälvida avalikkuse ja/või meedia tähelepanu ning diskrediteerida politseid;

60. Korra punktides 58 ja 59 sätestatud informatsiooni töötleb sisekontrollibüroo.

61. Saades korra punktis 58 ja/või 59 nimetatud teabe, on teenistuja kohustatud sellest

viivitamatult teavitama oma vahetut juhti (selle ebaõnnestumisel järgmist teenistuslikult

kõrgemal asuvat juhti), valides olukorrast lähtudes kiireima ja otstarbekaima teavitusviisi.

Teenistuja koostab informatsiooni kohta esimesel võimalusel asjaolusid kirjeldava

ettekande ning ilma teistsugust korraldust saamata, edastab selle isikule, kellele ta

informatsioonist esialgselt teatas.

62. Juht, saades korra punktis 61 nimetatud teavituse ja sedastades selles korruptsioonialasele

informatsioonile või erakorralisele juhtumile viitavad tunnused, edastab selle viivitamatult

sisekontrollibüroole.

63. Teenistuja on kohustatud puhkuse või muu töölt eemalviibimise ajaks seadistama oma

kasutuses olevas arvutis meiliaadressile automaatvastaja režiimi, mis teavitab teenistuja

äraoleku kestusest ja asendaja olemasolul asendajast. Teenistuja kasutuses olev

lauatelefon tuleb suunata asendajale.

64. Teenistuja on kohustatud enne teenistusest vabastamist või töölepingu lõpetamist andma

asjaajamise ja tema kätte usaldatud vara üle dokumendihalduskorra järgi.

65. Omavahel suheldes juhinduvad kõik teenistujad üldtunnustatud moraalse ja eetilise

käitumise normidest.

66. Teenistuja väljanägemine ja riietus peavad olema korrektsed.

67. Teenistujal on keelatud viibida teenistus- või tööülesannete täitmiseks ettenähtud kohas,

haldushoones või haldushoone territooriumil olles tarvitanud alkoholi, narkootilist või

psühhotroopset või muud sarnase toimega ainet (edaspidi ebakaine olek).

68. Erandina on haldushoones või haldushoone territooriumil alkoholi tarvitamine lubatud

piduliku sündmuse puhul peadirektori, peadirektori asetäitja, prefekti, politseijaoskonna

juhi või prefektuuri büroo juhi loal.

69. Teenistuja vahetu või kõrgemalseisev juht on kohustatud ebakaines olekus teenistuja

selleks tööpäevaks või vahetuseks töölt eemaldama. Kui teenistuja juhte pole võimalik

olukorrast lähtuvalt mõistliku aja jooksul kätte saada, võib eemaldamise vormistada

sisekontrollibüroo ametnik.

70. Teenistuja ebakainele olekule viitavate tunnuste esinemise ja tema töölt eemaldamise

kohta koostatakse vabas vormis akt, milles kirjeldatakse toimunud sündmust, teenistuja

ebakainele olekule viitavaid visuaalseid ja meelelisi tunnuseid ning muid olulisi

asjaolusid (nt teenistujaga teostatud toimingud, teenistuja käitumine, kasutatud tehnika,

mõõtetulemused jne) ning sellele kirjutavad alla juht, eemaldatav teenistuja ja vähemalt

üks tunnistaja. Kui eemaldatav teenistuja keeldub aktile allkirja andmast, tehakse akti

sellekohane märge ning aktile kirjutavad alla juht ja vähemalt üks tunnistaja. Tunnistaja

9

olemasolu pole vajalik, kui teenistuja eelnev käitumine ja aktile allkirja andmisest

keeldumine on eemaldatava teenistuja teadmisel videosalvestatud.

71. Töölt eemaldamisest teavitatakse kohe PPA vastava struktuuriüksuse juhti,

sisekontrollibüroo ja regionaalse sisekontrolli talituse juhti, personalibüroo juhti või

regionaalse personalitalituse juhatajat.

72. Teenistujale ei maksta palka või töötasu tööpäeva või vahetuse eest, mil ta oli töölt

eemaldatud töökorra punkti 69 alusel.

73. Ametnikule võib määrata distsiplinaarkaristuse seaduses sätestatud distsiplinaarsüüteo

eest. Distsiplinaarsüüteo eest võib ametniku teenistusest vabastada ka juhul, kui tal ei ole

kehtivat karistust, kuid kelle rikkumine on oluline.

74. PPA-ga eraõiguslikus töösuhtes oleva töötaja töölepingu rikkumise korral tuvastatakse

rikkumise asjaolud ning seejärel hinnatakse töösuhte lõpetamise vajalikkus.

75. Teenistuskohustuste ja töölepingu oluliseks rikkumiseks peetakse muu hulgas:

75.1. teenistus- või töökohustuste süülist täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist,

kui tagajärjena sai teine isik varalist kahju või füüsiliselt kannatada või sai süüdlane

ise varalist kasu;

75.2. teenistusest või töölt põhjuseta puudumist üle kolme tunni või kui see põhjustas

raske tagajärje;

75.3. teenistus- või tööülesannete täitmiseks ette nähtud kohas, haldushoones või

haldushoone territooriumil viibimist ebakaines olekus, va punktis 68 toodud

asjaoludel;

75.4. seadusest tuleneva tegevus- või toimingupiirangu rikkumist;

75.5. dokumentide võltsimist;

75.6. juurdepääsupiiranguga teabe edastamist kõrvalistele isikutele, samuti sellise teabe

süülist avalikustamist;

75.7. ametiseisundi kasutamist isiklikes huvides.

76. Usalduse kaotuse võib põhjustada lisaks punktis 75 loetletud rikkumistele ka teenistus-

või töökohustuste süüline rikkumine, millega on teenistuja kahjustanud usku enda või

PPA tegevuse aususesse ja usaldusväärsusesse (diskrediteerimine) või mis tõi kaasa PPA

või PPA vastutusel oleva vara (sh asitõendite jm hoiule võetud vara) hävimise, riknemise

või kaotsimineku või muul viisil PPA-le varalise kahju tekkimise, samuti varalise kahju

tekkimise ohu süüline põhjustamine.

77. Teenistuja peab käituma väärikalt nii teenistuses või tööl olles kui ka väljaspool seda,

sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda teenistujana või kahjustaks

politsei mainet. Teenistuja peab järgima ametnikueetika nõukogu poolt heaks kiidetud

ametniku eetikakoodeksit.

78. Vääritu tegu on teenistuses või väljaspool seda toime pandud süüline tegu, mis on

vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või

diskrediteerib teenistujat või politseid.

79. Vääritu tegu on muu hulgas:

10

79.1. teise isiku ebatsensuursete väljenditega sõimamine, ähvardamine või löömine;

79.2. avalikus kohas joobeseisundis viibimine teist isikut häirival või ohtu seadval viisil;

79.3. võõra asja ebaseaduslik omastamine;

79.4. liiklusõnnetuse süüline põhjustamine, kui sellega kaasnes sündmuskohalt

põgenemine või õnnetusest teatamata jätmine;

79.5. ametiseisundi kasutamine isiklikes huvides;

79.6. tööajal või vormiriietuses hasartmängu mängimine;

79.7. valetamine või muu ebaausus;

79.8. sotsiaalmeedias sobimatute, ebatsensuursete või muul viisil ebaeetiliste

kommentaaride või materjalide avaldamine viisil, mis kahjustab PPA või Eesti

Vabariigi mainet.

80. Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse

määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista

ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest

distsiplinaarkaristuse määramist.

IX Rakendussätted

81. Töökord on teenistujatele tutvumiseks kättesaadav dokumendihaldussüsteemis ja PPA

siseveebilehel.

82. Haldushoones lepingu alusel töötavale isikule, kes ei ole PPA teenistuja, otsustab

töökorra tööohutust, töötervishoidu ja tuleohutust käsitlevate üldjuhistega tutvustamise

vajaduse ning vajaduse korral tutvustab üldjuhiseid lepingu täitmise eest vastutav

teenistuja allkirja vastu.

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 31.05.2019 nr 1.1-1/55

Politsei- ja Piirivalveameti töökorra

kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 67 ning siseministri 17. juuli 2014 määruse nr 33 „Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti töökorra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks peadirektori 15. veebruari 2015 käskkirja nr 73 „Politsei- ja

Piirivalveameti töökorra kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub 1. juunil 2019.

4. Dokumendihaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti

isikkooseisule dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Ain Lepikult, 6123404, [email protected]