Üldkäskkiri

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 25.11.2019 nr 1.1-1/113

Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra

kinnitamine" muutmine

Riigihangete seaduse § 9 lõike 1, siseministri 17. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-3/36 "Siseministeeriumi

valitsemisala riigihangete läbiviimise korra“ ja siseministri 17. juuli 2014. a määruse nr 33 „Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lg 1 punkti 10 ja lõike 2 alusel

1. Muudan peadirektori 19. novembri 2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/110 kinnitatud Politsei- ja

Piirivalveameti hankekorda järgmiselt:

1.1. sõnastan punkti 3.20 järgmiselt:

„3.20. väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui

hankekorra punktis 18 nimetatud maksumused.“;

1.2. sõnastan punktid 18.1.–18.4. järgmiselt:

„18.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000

eurost;

18.2. eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 60 000 eurost;

18.3. ehitustööde tellimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade ostmine või teenuste

tellimine, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 60 000 eurost;

18.4. ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde

ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh

sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega

alates 300 000 eurost.“.

2. Käskkirja rakendatakse 19. novembrist 2019. a.

3. Dokumendihaldusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseisule

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Signe-Maarja Tina, 6123380, [email protected]

1

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Politsei- ja Piirivalveameti hankekorra kinnitamine“ lisa

HANKEKORD

I Üldsätted

1. Hankekorraga kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi amet) riigihangete

planeerimise, korraldamise ning raam- ja hankelepingute (edaspidi koos nimetatud leping)

sõlmimise üldpõhimõtted ning riigihangetega seotud ülesannete ja vastutuse jaotus.

2. Hankekorda rakendatakse kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS),

Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise korra, ameti teenuste ja ressursside

haldamise, planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korraldusega

(edaspidi teenuste haldamise, planeerimise ja eelarvestamise kord) ning muude ameti

töökorraldust reguleerivate dokumentidega. Välisvahenditest rahastatavate riigihangete

korral tuleb lähtuda ka teistest asjassepuutuvatest õigusaktidest.

3. Hankekorras kasutatavad mõisted:

3.1. erand – hankekorra mõistes RHSis sätestatud erand või kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna erisus, mille korral ei ole hankija kohustatud RHSis sätestatud

korda rakendama;

3.2. lepingu täitmise eest vastutav isik - lepingus kontaktisikuna määratud isik, kes

korraldab, et lepingut täidetakse lepingus sätestatud tingimustel;

3.3. hankeplaan – ameti eelarve ja pikaajalise ostuplaani alusel koostatud iga-aastane

riigihangete läbiviimise kava;

3.4. huvide konflikt – olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal,

ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal või muul pädeval esindajal, kes

on kaasatud riigihanke ettevalmistamisesse või korraldamisse või kes võib muul moel

mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid,

majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust või

sõltumatust kahjustavatena;

3.5. lepingute register – register, mis sisaldab andmeid riigihanke lepingute, välja arvatud

raamlepingu alusel hankelepingud, kohta ja mille alusel amet ostab asju, teenuseid või

ehitustöid. Registrisse kantakse kirjalikus vormis sõlmitud lepingud, mille maksumus

on üldjuhul alates 20 000 eurost ning kust on nähtav lepingu täitmise eest vastutav isik,

lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäevad ning lepingu rahaline maht;

3.6. minikonkurss – raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel RHSis ja raamlepingus

sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine;

3.7. nõue – ameti õigus lepingust või seadusest tulenevat õiguskaitsevahendit rakendada;

3.8. ostujuht – struktuuriüksuse juhi määratud ameti teenistuja või ametikohapõhiselt

ostujuht, kes haldab tema vastutada oleva ostugrupi materjale ja koordineerib nende

soetamist;

3.9. ostujuhi loal ameti teenistuja - PPA teenistuja, kes vastutab konkreetse väikeostu

menetluse läbiviimise eest ja vajadusel annab HLT-le lepingu sõlmimiseks sisendi;

3.10. ostukorraldaja – lepingu täitmise eest vastutava isiku määratud ameti teenistuja, kes

korraldab lepingu alusel asjade ostmist või teenuste tellimist;

2

3.11. peaostujuht – peadirektori asetäitja arenduse alal määratud ameti teenistuja, kes

haldab ostugruppe ja juhendab metoodiliselt materjalide haldust, sh materjalide

haldamist SAPis, ning pikaajalise ostuplaani koostamist;

3.12. pikaajaline ostuplaan – ametisisene strateegiline rulluv ostuplaan, mis sisaldab

ametile teadaolevaid ostuvajadusi järgnevaks neljaks aastaks;

3.13. pretensioon – etteheide lepingupartnerile asja, teenuse või töö kvaliteedi, koguse või

muu asjaolu lepingule mittevastavuse kohta;

3.14. riigihange – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine

või kontsessioonilepingu sõlmimine sõltumata maksumusest;

3.15. riigihanke eest vastutav isik – HLT juhi määratud HLT teenistuja, kes vastutab

riigihanke menetluse õiguspärase läbiviimise eest kuni lepingu sõlmimiseni;

3.16. riigihanke tehniline kirjeldus – lepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas

tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades asjade või

teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu või ehitustööde omaduste ja neile

esitatavate tehniliste nõuete kogum, mis on koostatud kooskõlas RHSis ja hankekorras

sätestatud põhimõtetega;

3.17. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik – ostujuht või tema poolt nimetatud

ameti teenistuja, kes vastutab konkreetse riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja

sellele eelneva turu-uuringu läbiviimise eest ning kes on hankeplaanis nimeliselt ära

määratud;

3.18. teenistuja – ameti töötaja või ametnik;

3.19. turu-uuring – riigihanke piirmäära ületava riigihanke ettevalmistamiseks ja lepingu

eseme täpsemaks piiritlemiseks tehtav analüüs, mille tulemusena selgitatakse välja

sobiv hankemenetluse liik ning see, milliseid tingimusi on riigihanke tulemuslikuks

läbiviimiseks riigihanke alusdokumentidesse võimalik ja otstarbekas seada, arvestades

turul pakutavaid asju ja teenuseid ning ettevõtjate võimekust;

3.20. väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mille käibemaksuta maksumus on väiksem

kui hankekorra punktis 18 nimetatud maksumused (muudetud peadirektori 25.11.2019

käskkirjaga nr 1.1-1/113).

4. Volitused:

4.1. ameti esindaja riigihanke vaidlustuse läbivaatamisel riigihangete vaidlustuskomisjonis

on ameti teenistuja või välisekspert HLT juhataja ühekordse volikirja alusel;

4.2. ameti esindaja teise hankija poolt korraldatavas riigihankes on ameti teenistuja HLT

juhataja ühekordse volikirja alusel. Ameti esindaja pädevus ameti esindamisel

määratakse volikirjas;

4.3. ameti nimel teisele hankijale ühishanke läbiviimiseks või raamlepingu alusel

minikonkursi korraldamiseks annab volikirja HLT juhataja.

5. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad teiste hulgas

väikeostu korraldavatele teenistujatele, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutavale

isikule, riigihanke eest vastutavale isikule, HLT teenistujale, kellega riigihanke eest vastutav

isik peab kooskõlastama muu hulgas riigihankes tehtavad otsused, hankekomisjoni

liikmetele, lepingu täitmise eest vastutavale isikule ning lepingu allkirjastajale.

6. Riigihanke menetlemisest ei tohi osa võtta ameti teenistuja, kelle tegevuses esineb huvide

konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses. Teenistuja peab huvide konflikti

ilmnemisel või erapooletuse kahtluse korral hoiduma konkreetse riigihankega seoses

edaspidistest tegevustest. Huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks riigihanke

ettevalmistamisel, läbiviimisel ning otsuste tegemisel tuleb muu hulgas juhinduda ameti

korruptsiooni vältimise juhendist.

3

7. Pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid ning ameti nimel tegutsev

isik ei tohi olla seotud ühegi potentsiaalse pakkujaga viisil, mis võib anda ühele või mõnele

pakkujale eelise teiste ees.

8. Huvide konflikti ilmnemisel on isik kohustatud sellest viivitamata teavitama oma vahetut

juhti, kes otsustab kolme tööpäeva jooksul isiku taandamise vajalikkuse ja määrab vajadusel

uue isiku vastavat rolli täitma. Kui taandamine ei ole võimalik, peab riigihange olema läbi

viidud nii, et igasugune seotusest tulenev eelis, näiteks mingi informatsiooni teadmise

kaudu, on täielikult välistatud.

9. Riigihanke piirmäära ületavate riigihanke tingimuste või alusdokumentide koostamisele

peab eelnema turu-uuringu läbiviimine. Turu-uuringu võib läbi viia ka alla riigihanke

piirmäära jäävate riigihangete ettevalmistamiseks ja riigihanke eeldatava maksumuse

määramiseks.

10. Turu-uuring viiakse läbi enne riigihanke taotluse esitamist HLTle. Turu-uuringu võib läbi

viia kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt teabepäring), koosoleku või

infopäevana. Koosoleku või infopäeva vormis läbi viidud turu-uuringud protokollitakse.

11. Turu-uuringu läbiviimisel tuleb muu hulgas:

11.1. jälgida riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid selliselt, et teabe hankimine ei

moonutaks konkurentsi, toimuks läbipaistvalt ja isikuid ja/või ettevõtjaid

mittediskrimineerivalt;

11.2. vajadusel konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja/või

ettevõtjatega, kes omavad turu-uuringu objektiks oleva asja, teenuse või töö kohta

laialdasi teadmisi ning kogemusi. Võimalusel kaasatakse turu-uuringusse vähemalt

kolm isikut ja/või ettevõtjat.

12. Turu-uuringu tulemus vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lisatakse

riigihanke taotluse juurde ning säilitatakse dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS).

Turu-uuringu tulemus peab sisaldama, olenevalt hangitavast asjast, teenusest või ehitustööst,

vähemalt järgmisi turu-uuringu läbiviimise hetkel teadaolevaid andmeid:

12.1. kogu info, mis ettevõtjatele edastati;

12.2. kogu info (teabepäringu vastused, koosoleku või infopäeva protokoll või helisalvestis),

mis turu-uuringu käigus ettevõtjatelt saadi;

12.3. teadaolevad ettevõtjad, kes pakuvad turul riigihanke objektiks olevaid asju või

teenuseid;

12.4. esialgsed ettepanekud kvalifitseerimistingimusteks;

12.5. ettevõtjad, kes eeldatavalt vastavad eelnimetatud kvalifitseerimise tingimustele;

12.6. esialgsed ettepanekud pakkumuse vastavus- ja hindamiskriteeriumiteks;

12.7. hankija vajadusele ja esialgsele tehnilisele kirjeldusele vastavad asjad, teenused või

ehitustööd;

12.8. teadaolevad alternatiivsed asjad, teenused või ehitustööd;

12.9. asjade tootmis- ja/või tarneaeg, teenuse osutamise või ehitustöö teostamise

tähtaeg/periood;

12.10. kui asjad on seotud hilisemate kuludega, siis ka asjade elutsükli eeldatavad kulud;

12.11. allikad, mida on turu-uuringu koostamisel kasutatud või millele tuginetud;

12.12. riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta;

12.13. esialgsed ettepanekud maksumuse vormistusele (näiteks kuumaksumus,

tunnimaksumus, tüki maksumus jms);

12.14. turu-uuringu koostamise kuupäev ja koostaja nimi.

4

13. Kui turu-uuringuna käsitletakse kuni viimase kolme aasta jooksul sarnaste tingimuste alusel

läbiviidud riigihanget, tuleb turu-uuringu tulemustes eelnimetatud andmetest välja tuua vaid

riigihankega seotud dokumentides mittesisaldunud või kaasajastamist vajavad andmed,

sealhulgas hinnamuutus.

II Riigihangete planeerimine

14. HLT koostab iga-aastase hankeplaani koostöös ostujuhtidega pikaajalise ostuplaani alusel.

Pikaajalise ostuplaani koostamine toimub vastavalt teenuste haldamise, planeerimise ja

eelarvestamise korrale.

15. HLT esitab DHSi vahendusel järgmise kalendriaasta hankeplaani koostamiseks hankeplaani

lähteülesande jooksva aasta oktoobrikuu esimesel nädalal ostujuhtidele täitmiseks ja teenuse

omanikele teadmiseks. Ostujuhid esitavad DHSi vahendusel hankeplaani sisendi hiljemalt

jookva aasta 31. oktoobriks.

16. Hankeplaanis fikseeritakse ühte kalendriaastasse planeeritud HLT läbiviidavad riigihanked,

mille korraldamisel on RHSi kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris ja

minikonkursid, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 30 000 eurost.

17. HLT võib ostujuhi ettepanekul lisada hankeplaani ka need riigihanked, mille maksumus on

väiksem, kui punktis 18 toodud maksumused, kuid mis otsustatakse läbi viia riigihangete

registris.

18. RHSi kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris järgmised riigihanked:

18.1. asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30

000 eurost (muudetud peadirektori 25.11.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/113);

18.2. eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste

kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost (muudetud peadirektori 25.11.2019

käskkirjaga nr 1.1-1/113);

18.3. ehitustööde tellimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade ostmine või teenuste

tellimine, välja arvatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, eeldatava käibemaksuta

maksumusega alates 60 000 eurost (muudetud peadirektori 25.11.2019 käskkirjaga nr

1.1-1/113);

18.4. ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

ehitustööde ja lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimine, sotsiaalteenuste

tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava

käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost (muudetud peadirektori 25.11.2019

käskkirjaga nr 1.1-1/113).

19. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb lisaks RHSis ning teenuste haldamise

planeerimise ja eelarvestamise korras sätestatule arvestada muuhulgas järgmisi põhimõtteid:

19.1. ühe kalendriaasta jooksul samaliigilised, funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde maksumused

summeeritakse ja arvestatakse võimalusel üheks riigihankeks;

19.2. kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid asja pakkujalt,

arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka asja hoolduse ja tarvikute

eeldatav kogukulu;

5

19.3. kui riigihanke objektiks oleva asja ostmisega kaasneb väljaõppe läbiviimine ameti

teenistujale või muule tema poolt määratud isikule, siis arvestatakse riigihanke

eeldatava maksumuse hulka ka väljaõppega kaasnev kogukulu;

19.4. kui riigihanke objektiks oleva asja ostmisega kaasnevad teenused, mis on vajalikud

riigihanke lepingu täitmiseks, siis arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

ka teenuse eeldatav kogukulu.

20. Hankeplaan peab sisaldama planeeritavate riigihangete kohta vähemalt järgmisi andmeid:

20.1. riigihanke objekt;

20.2. riigihanke eeldatav maksumus käibemaksuta;

20.3. riigihanke menetluse liik;

20.4. riigihanke väljakuulutamise eeldatav aeg vähemalt kvartali täpsusega;

20.5. lepingu täitmise periood (kuudes);

20.6. riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik;

20.7. rahastamisallikas.

21. Hankeplaan kinnitatakse eelarvebüroo juhataja otsusega 21 päeva jooksul pärast ameti

eelarve kinnitamist. Kinnitatud hankeplaan edastatakse DHSi vahendusel teadmiseks

Siseministeeriumile ja avaldatakse viivitamatult ameti veebilehel, v.a RHSi erandid.

22. Riigihankeid võib erandkorras korraldada hankeplaaniväliselt. Hankeplaanivälise riigihanke

korraldamiseks esitatakse HLTle riigihanke taotlus vastavalt hankekorra IV peatükis

sätestatule.

23. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või

hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut

kinnitamist.

24. HLT vaatab hankeplaani üle üks kord kvartalis ja esitab hankeplaani täitmise ning

hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihangete kohta eelarvebüroo juhatajale aruande

üldjuhul viie tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu. Aruanne sisaldab vähemalt järgmist

infot: kvartali jooksul läbi viidud, töösse esitatud, edasi lükkunud, ära jäänud ja

hankeplaaniväliselt töösse võetud riigihanked, kohaldatud erandid ning esitatud

vaidlustused. Hankeplaani täitmise aruanne säilitatakse DHSis kinnitatud hankeplaani juures

taustainfo failides.

III Väikeostu menetluse läbiviimine

25. Hankekorra kolmandas peatükis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille eeldatav

käibemaksuta maksumus on väiksem kui hankekorra punktis 18 nimetatud maksumused

ning asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks puudub kehtiv leping.

26. Ameti teenistuja peab väikeostu menetluse läbiviimisel tegutsema läbipaistvalt ja

kontrollitavalt, kohtlema kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel ning ameti rahaliste vahendite säästliku ja

otstarbeka kasutamise.

27. Väikeostu menetluse viib läbi ostujuht või ostujuhi loal ameti teenistuja.

28. Väikeostu menetluse läbiviimiseks peab ameti teenistuja kooskõlastama väikeostu vajaduse

volitatud eelarvejuhiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning pöörduma ostujuhi

poole, kes hindab väikeostu korraldamise otstarbekust ja kooskõla hankekorraga ning

6

vajadusel konsulteerib HLT-ga. Ostujuht annab nõusoleku või keeldub selle andmisest

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

29. Ostujuht võib väikeostuks nõusoleku andmisest keelduda, kui:

29.1. ostu teostamiseks on olemas kehtiv leping. Erandkorras võib ostu teostada

lepinguväliselt, mille lubatavuse kohta peab hinnangu küsima HLT-lt iga juhtumi osas

eraldi;

29.2. ametis on tehtud eelarveaasta jooksul punktis 19.1 tähenduses summeeritavaid oste,

mille summeeritud maksumuse kohaselt tuleb riigihange korraldada riigihangete

registris;

29.3. puudub volitatud eelarvejuhi kooskõlastus;

29.4. ostuvajadus on pikaajalises ostuplaanis planeerimata.

30. Kui väikeostu menetluse viib läbi ostujuht, siis kooskõlastab väikeostu läbiviimise enne

pakkumuste küsimist peaostujuhiga, kes kontrollib punktis 28 ja 29 nimetatut, ning vajadusel

volitatud eelarvejuhiga. Peaostujuht ja volitatud eelarvejuht annavad oma nõusoleku või

keelduvad nõusoleku andmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

31. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5 000 eurost, korral peab

ostujuht või ostujuhi loal ameti teenistuja küsima võrdlevad pakkumused kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne tellimuse tegemist või kirjalikus vormis lepingu

sõlmimist.

32. Ostujuhi loal ameti teenistuja või ostujuht lähtub väikeostu menetluse läbiviimisel

järgmistest põhimõtetest:

32.1. küsib väikeostu läbiviimiseks punktis 28 või 30 kohased nõusolekud;

32.2. koostab väikeostu pakkumuste küsimise dokumendi (edaspidi väikeostu dokument),

mis sisaldab muu hulgas pakkumuste esitamise tähtpäeva, väikeostu eseme kirjeldust

ja täitmise tähtaega, eduka pakkumuse valimise kriteeriume ning arve esitamise

tingimusi;

32.3. kooskõlastab väikeostu dokumendi ostujuhiga või peaostujuhiga ning HLT-ga, kui

väikeostu eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 15 000 eurost;

32.4. küsib võrdlevad pakkumused võimalusel vähemalt kolmelt ettevõtjalt;

32.5. registreerib punktis 32.4 edastatud kirjad ja saadud pakkumused DHSis;

32.6. koostab väikeostu protokolli, kus toob muu hulgas välja eduka pakkuja valiku

põhjendused, kooskõlastab protokolli ostujuhi või peaostujuhiga ning volitatud

eelarvejuhiga, kui eduka pakkumuse maksumus ületab esialgu kooskõlastatud

eelarvelisi vahendeid.

33. Väikeostu menetluse võib läbi viia võrdlevaid pakkumusi küsimata, kui tegemist on

ettenägematust vajadusest (oht varale, isikule, keskkonnale vms) tekkinud ostuga, mille

puhul ei ole võimalik ajalisest faktorist tulenevalt võrdlevaid pakkumusi küsida või kui

tellimuse saab teha või lepingu sõlmida üksnes ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste,

sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ja konkurentsi puudumine

ei tulene tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel

põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel.

34. Ostujuht või ostujuhi loal ameti teenistuja teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

põhjendatud otsuse väikeostu läbiviimiseks võrdlevaid pakkumusi küsimata ja kooskõlastab

selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostujuhi või peaostujuhiga.

7

35. Väikeostu läbiviimiseks vajalikud kooskõlastused, pakkumuste küsimise kirjad, esitatud

pakkumused, väikeostu dokumendid, väikeostu protokoll ja ostujuhi või ostujuhi loal ameti

teenistuja otsus võrdlevate pakkumuste mitteküsimise kohta registreeritakse DHSis ja

säilitatakse 36 kuud, välisvahenditest rahastatavate projektide korral vähemalt seitse aastat

või vastava meetme kohta kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtajani.

IV Riigihanke läbiviimine riigihangete registris

36. Hankekorra neljandas peatükis sätestatud korda rakendatakse riigihangetele, mille

korraldamisel on RHSi kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris, samuti

raamlepingute alusel riigihangete registris läbiviidavatele minikonkurssidele ning

riigihangetele, mida on otsustatud läbi viia riigihangete registris, võttes arvesse peatükis

toodud erisusi.

37. HLT korraldab kõik ameti hankeplaanikohased riigihanked, sh Siseministeeriumi kesksete

riigihangete kavas ametile korraldada määratud riigihanked ning täiendavalt korraldada

otsustatud riigihanked.

38. Riigihanke menetlemise käigus riigihangete registris koostatavaid dokumente DHSis ei

registreerita ja need säilitatakse riigihangete registris.

39. Raamlepingu kohase minikonkursi läbiviimiseks esitab lepingu täitmise eest vastutav isik

HLT juhatajale DHSi kaudu raamlepingu alusel minikonkursi korraldamise taotluse, millele

lisab sõlmitava hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse. Taotlus esitatakse hiljemalt

hankeplaanis määratud riigihanke taotluse esitamise tähtajaks.

40. HLT juhtaja määrab minikonkursi korraldamise eest vastutava HLT teenistuja, kes valmistab

ette minikonkursi läbiviimiseks vajalikud dokumendid, teeb minikonkursi korraldamiseks

nõutud toimingud ja esitab riigihangete registrisse kõik RHSis nõutud andmed.

Minikonkursi läbiviimisel lähtutakse RHSis ja raamlepingus sätestatud tingimustest. HLT

teenistuja kooskõlastab minikonkursi dokumendid enne pakkumuste küsimist DHSis

lepingu täitmise eest vastutava isikuga, hankekomisjoni olemasolul kõikide hankekomisjoni

liikmetega ning vajadusel HLT juristiga.

41. Minikonkursi läbiviimiseks, lähtudes pakkumuste hindamise keerukusest, on lepingu

täitmise eest vastutaval isikul õigus teha HLT juhatajale ettepanek hankekomisjoni

moodustamiseks ja hankekomisjoni liikmete määramiseks. Sellisel juhul algatatakse

minikonkurss minikonkursi läbiviimise otsusega, kus moodustakse hankekomisjon,

määratakse selle liikmed ja pädevus. Minikonkursi läbiviimise otsus kooskõlastatakse

hankekomisjoni liikmetega DHSis ja otsuse allkirjastab HLT juhataja.

42. Riigihanke läbiviimiseks esitab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik HLT

juhatajale DHSi kaudu riigihanke läbiviimise taotluse, millele lisab lepingu eseme tehnilise

kirjelduse ning info turu-uuringu kohta vastavalt hankekorra punktile 12. Riigihanke

tehniline kirjeldus peab olema kooskõlas RHSiga ning arvestama ostetavatele asjadele,

tellitavatele teenustele või ehitustöödele tingimuste seadmisel muuhulgas ka hilisemate

ülalpidamis- ja hoolduskuludega.

43. Riigihanke korraldamise taotlus tuleb esitada hiljemalt hankeplaanis määratud riigihanke

taotluse esitamise tähtajaks. Hilinenud taotluste korral peab ostujuht arvestama, et lepingu

sõlmimise kuupäev võib edasi lükkuda.

8

44. Hankeplaanivälise riigihanke korral peab riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik

kooskõlastama riigihanke taotluse ostujuhi ja eelarvebüroo juhatajaga. Taotlusele peab

olema muuhulgas lisatud sisuline põhjendus, miks riigihange korraldatakse

hankeplaaniväliselt.

45. HLT juhataja määrab DHSis iga korraldatava riigihanke juurde kaks HLT teenistujat:

45.1. riigihanke eest vastutava isiku;

45.2. HLT teenistuja (üldjuhul jurist), kellega riigihanke eest vastutav isik peab

kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, vajadusel riigihanke menetluse käigus

antavad selgitused, riigihanke alusdokumentide muudatused, riigihanke käigus

tehtavad otsused ning riigihanke tulemusena sõlmitavad lepingud.

46. Riigihanke eest vastutav isik kontrollib viie tööpäeva jooksul riigihanke taotluse saamisest

selle sisu, tehnilise kirjelduse ja turu-uuringu vastavust nõuetele ning määrab puudusteta

taotluse korral riigihanke läbiviimise eeldatava ajakava, mis sisaldab infot RHSist tulenevate

menetlustähtaegade kohta kuni lepingu eeldatava sõlmimise ajani. Nõuetele mittevastava

taotluse tagastab riigihanke eest vastutav isik selle esitajale, määrates puuduste kõrvaldamise

tähtaja arvestades puuduste iseloomu ning esitab riigihanke eeldatava ajakava pärast

puudusteta taotluse saamist. Riigihanke eeldatav ajakava esitatakse viivituseta riigihanke

taotluse esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

47. Riigihanke eest vastutav isik teavitab rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületavast

riigihankest Siseministeeriumit aadressil [email protected], kui riigihange ei

sisaldunud kinnitatud hankeplaanis. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral

küsitakse Siseministeeriumilt hankekomisjoni ministeeriumi esindaja määramise kohta

sõltumata asjaolust, kas riigihange sisaldub kinnitatud hankeplaanis või mitte.

48. Riigihanke läbiviimiseks teeb HLT juhataja riigihanke läbiviimise otsuse, milles

moodustatakse hankekomisjon, määratakse riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik,

riigihanke eest vastutav isik ja riigihanke menetluse liik ning vajadusel tuuakse välja selle

valiku põhjendus. Hankeplaanivälise riigihanke korral märgitakse riigihanke läbiviimise

otsuses lisaks eelpool toodule riigihanke eeldatav maksumus. Alla riigihanke piirmäära jääva

riigihanke korral võib jätta hankekomisjoni moodustamata ning hankekomisjoni ülesandeid

täidavad riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik ja riigihanke eest vastutav isik.

49. Riigihanke eest vastutav isik vastutab riigihanke õiguspärase läbiviimise ja riigihanke

tingimuste õiguspärasuse ja terviklikkuse eest ning riigihangete registrisse tähtaegsete

kannete, teadete, andmete ning dokumentide esitamise ja kogu riigihanke menetlusega

seotud dokumendihalduse eest.

50. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik vastutab RHSiga kooskõlas oleva

riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja turu-uuringu läbiviimise ning riigihankele

esitatud sisuliste tingimuste läbimõelduse, otstarbekuse ja põhjendatuse eest. Riigihanke

tehnilise kirjelduse eest vastutaval isikul on õigus teha ettepanekuid pakkujate

kvalifitseerimise, pakkumuste vastavustingimuste ning hindamiskriteeriumite seadmiseks,

eesmärgiga saavutada hankelepingu eseme terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet

olemasoleva raha eest.

51. Hankekomisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm isikut, sealhulgas riigihanke eest

vastutav isik ja tehnilise kirjelduse eest vastutav isik. Hankekomisjoni esindab ja tööd juhib

9

hankekomisjoni esimees, kelleks on üldjuhul riigihanke eest vastutav isik. Hankekomisjoni

puudumisel täidab hankekomisjoni esimehe ülesannet riigihanke eest vastutav isik.

52. Hankekomisjoni esimehel on õigus kaasata hankekomisjoni koosseisu asutuseväliseid

sõltumatuid eksperte ning kesksete või ühishangete korral teiste hankijate esindajaid

tingimusel, et nende suhtes kehtivad hankekorras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud

on huvide konflikt.

53. Kui riigihanke alusdokumentides on pakkumuste hindamiseks sätestatud kvaliteediga seotud

hindamiskriteeriumid, millele antakse hindamispunkte, võib hankekomisjoni esimees

kaasata hankekomisjoni töösse ameti teenistujaid, asutuseväliseid sõltumatuid eksperte ja

keskse või ühishanke korral teiste hankijate esindajaid, kelle ülesandeks on pakkumuste

hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides esitatud hindamiskriteeriumidest.

Nimetatud isikud kaasatakse hankekomisjoni töösse tingimusel, et nende suhtes kehtivad

hankekorras sätestatud toimingupiirangud ja välistatud on huvide konflikt. Hankekomisjoni

esimees võib kaasata pakkumuste hindamisse ka teisi hankekomisjoni liikmeid, välja arvatud

riigihanke eest vastutavat isikut.

54. Pakkumuste hindamisse kaasatud isikute antud hindamispunktid koos põhjendustega

esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule hindamislehel, mis on hindaja poolt

allkirjastatud. Lisaks esitatakse riigihanke eest vastutavale isikule koos hindamislehega

allkirjastatud kinnitus huvide konflikti puudumise kohta. Hankekomisjonil on õigus küsida

pakkumuste hindamisse kaasatud isikutelt selgitusi pakkumustele antud hinnangute kohta.

55. Hankekomisjoni otsused langetatakse poolthäälte enamuse alusel. Otsused peavad olema

õiguspärased, kaalutletud ja põhjendatud ning kooskõlastatud kõikide otsuse tegemisel

osalenud hankekomisjoni liikmete poolt. Kui mõni hankekomisjoni liige jääb eriarvamusele,

lisatakse eriarvamus protokolli.

56. Hankekomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool hankekomisjoni

koosseisust. Kui hankekomisjoni liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks

hankekomisjoni esimehe hääl. Hankekomisjoni puudumisel on erimeelsuste korral otsustav

hääl riigihanke eest vastutaval isikul.

57. Hankekomisjoni töö vorm on koosolek, mille võib läbi viia ka kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis või muul moel elektrooniliselt. Hankekomisjoni otsuste hääletamise

võib läbi viia ka kooskõlastamise vormis.

58. Hankekomisjoni töö protokollid, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või muul moel

elektrooniliselt toiminud teabevahetus ja pakkumuste hindamislehed on avaliku teabe

seaduse § 35 lg 2 p 3 kohaselt asutusesisesed dokumendid.

59. Hankekomisjoni õiguste ja kohustuste hulka kuuluvad:

59.1. kõikide riigihankega seotud otsuste tegemine;

59.2. osalemine riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel;

59.3. riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine DHSis või riigihangete registris;

59.4. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis osalemine;

59.5. vajadusel riigihanke kohta saabunud küsimustele vastuste ettevalmistamisel

osalemine.

10

60. Riigihanke eest vastutava isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel on muu hulgas:

60.1. 6riigihanke menetluse läbiviimine, sh riigihangete registris kõikide vajalike

toimingute tegemine;

60.2. riigihanke taotluse ja hankekomisjoni ettepanekute alusel riigihanke alusdokumentide

ettevalmistamine ja vajalike kooskõlastuste tagamine;

60.3. riigihanke alusdokumentides vajadusel lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse, kontsessiooni ning ideekonkursi läbiviimise korra sätestamine;

60.4. riigihankes esitatud huvitatud ettevõtjate küsimustele tähtaegse vastamise

korraldamine ning vajadusel taotlejatelt või pakkujatelt taotluse või pakkumuse kohta

täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimine;

60.5. pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimine ja kontrolli

tulemuste säilitamise tagamine;

60.6. koostöös tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga oma pädevuse ulatuses taotlejate

või pakkujate ning taotluste või pakkumuste vastavuse kontrollimine riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning komisjonile otsuste tegemiseks ülevaate

esitamine eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete ettepanekute ja

otsuskohtadega;

60.7. hankekomisjoni koosolekute protokollimine ja vajadusel koosolekute juhtimine ning

riigihankega seotud otsuste ette valmistamine;

60.8. läbirääkimistega riigihangete korral läbirääkimistel või dialoogis osalemine ning

läbirääkimiste protokollimine;

60.9. taotlejate või pakkujate teavitamine riigihankes tehtud otsustest;

60.10. vaidlustuste korral HLT juhataja poolt riigihanke juurde määratud juristile sisendi

andmine vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamiseks;

60.11. vajadusel lepingu projekti koostamine ning selle kooskõlastamiseks ja

allkirjastamiseks edastamine;

60.12. sõlmitud lepingu täitmiseks edastamine muuhulgas lepingu täitmise eest vastutavale

isikule, teadmiseks edastamine peaostujuhile ning SAPi kandmiseks

logistikabüroole.

61. Riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ülesanded riigihanke läbiviimisel on muu

hulgas:

61.1. riigihanke sisult ühtse tervikuna planeerimine, eesmärgiga saavutada lepingu eseme

terviklik majanduslik soodsus ja parim kvaliteet olemasoleva raha eest;

61.2. turu-uuringu läbiviimine ja riigihanke tehnilise kirjelduse koostamine;

61.3. ettepanekute tegemine taotlejate või pakkujate kvalifitseerimis-, pakkumuse

vastavustingimuste, pakkumuse hindamiskriteeriumide ja sõlmitava lepingu sisuliste

tingimuste seadmiseks;

61.4. taotlejate või pakkujate ja pakkumuste sisulise vastavuse kontrollimine riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele;

61.5. üldjuhul pakkumuste hindamine lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud

hindamiskriteeriumidest;

61.6. hankekomisjoni olemasolul teistele komisjoni liikmetele ülevaate esitamine

eeltoodud kontrolli tulemustest koos omapoolsete tähelepanekute ja

otsustuskohtadega;

61.7. hangitavatele asjadele tingimuste seadmisel asjade elutsüklikuludega ja hilisemate

ülalpidamis- ja hoolduskuludega ning võimalike tulevikus tekkivate kohustustega

arvestamine;

61.8. riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine huvitatud ettevõtjate poolt

riigihanke kohta esitatud küsimustele vastamiseks;

61.9. vajadusel riigihanke eest vastutavale isikule sisendi andmine taotlejatelt või

pakkujatelt täiendavate selgituste, andmete või dokumentide küsimiseks;

11

61.10. vajadusel riigihanke tulemuslikkuse analüüsi läbiviimine.

62. Riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused kooskõlastavad riigihanke juurde

määratud HLT jurist ja hankekomisjoni liikmed ning allkirjastab HLT juhataja.

Hankekomisjoni otsused allkirjastab hankekomisjoni esimees.

V Riigihanke erandid

63. Erandite kasutamise korral lähtutakse hankekorras sätestatust, välja arvatud neljas peatükk.

64. Erandi kasutamise otsustab peadirektori asetäitja arenduse alal. Erandi kasutamise otsust ei

vormistata, kui:

64.1. sõlmitakse tööleping;

64.2. sõlmitakse leping kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste

omandamiseks või kasutamiseks;

64.3. ostetakse õigusteenust, mis on seotud asutuse potentsiaalse esindamisega Eesti või

teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses advokaadi poolt,

ja sellega seotud õigusnõustamist või notariaalse dokumendi tõestamistoiminguga

seotud teenust või hooldaja või eeskostja osutatavat õigusteenust või muud

õigusteenust, mida osutab kohtu määratud isik, või õigusteenust, mis on seotud

avaliku võimu teostamisega;

64.4. tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt,

kellele Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel

on antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil.

65. Lepingu sõlmimiseks erandi kasutamise otsuse alusel esitab tehnilise kirjelduse eest vastutav

isik HLT juhatajale DHS-i kaudu lepingu sõlmimise taotluse ostujuhiga, mille kooskõlastab

volitatud eelarvejuhiga ning millele lisab erandi kohaldamise õigusliku aluse ning

põhjenduse. Erandi kohaldamise põhjendus peab olema kaalutletud ning faktiliselt ja

õiguslikult põhjendatud.

66. Kui erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, peab

tehnilise kirjelduse eest vastutav isik tõendama või korraldama selle tõendamise, et

kehtestatud piirang on kohane ja proportsionaalne, ning et nimetatud julgeolekuhuve ei saa

tagada vähem sekkuvate meetmetega. Riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmisega seotud

erandi kohaldamise otsuses peab olema muuhulgas põhistatud järgmised asjaolud:

66.1. peamised tingimused, millele lepingu ese peab vastama;

66.2. kaitstava teabe kirjeldus, mille avaldamine ohustab riigi olulist julgeolekuhuvi;

66.3. objektiivselt tuvastatud riigi olulise julgeolekuhuvi kirjeldus (mis on julgeolekuhuvi)

koos põhjenduste ja faktiliste asjaoludega;

66.4. selgitus kellele ja millistel põhjustel teavet ei tohi avaldada;

66.5. põhjendus, miks ei piisa tundliku teabe kaitsmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2009/81/EÜ, 13.07.2009 ettenähtud meetmetest, mis on üle võetud RHS-

i kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete läbiviimiseks;

66.6. kirjeldus, kuidas erandi kohaldamine tagab riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmise;

66.7. potentsiaalsed pakkujad;

66.8. erandi läbiviimise õiguslik alus.

67. HLT jurist hindab tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku esitatud erandi kohaldamise

põhjendatust ja kui erandi kohaldamine on põhjendatud, koostab põhjenduse alusel erandi

kohaldamise otsuse kavandi, kus toob välja:

67.1 RHSist tuleneva erandi kohaldamise õigusliku aluse ja põhjenduse;

12

67.2 tehnilise kirjelduse eest vastutava isiku ja lepingu sõlmimise eest vastutava isiku ning

vajadusel komisjoni liikmete nimed;

67.3 lepingu sõlmimise töökorralduse ning vastutavate isikute õigused ja kohustused.

68. Erandi otsus kooskõlastatakse tehnilise kirjelduse eest vastutava isikuga, HLT juhatajaga ja

vajadusel komisjoni kavandatud liikmetega. Erandi kohaldamise otsuse allkirjastab

peadirektori asetäitja arenduse alal.

69. Erandi kohaldamise otsuses nimetatud isikud on kohustatud tegutsema kontrollitavalt,

võimalusel tagama riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise (kui see on ostu

spetsiifikast tulenevalt võimalik), tagama erandiga seotud tundliku ja salastatud teabe kaitse,

tehtavate otsuste ja toimingute kooskõla kehtivate õigusaktidega, dokumentide ja

põhjenduse vormistamise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja dokumentide

säilitamise vastavalt ametisisestele kordadele.

70. Erandi kasutamise otsuse alusel lepingu sõlmimine, muutmine, täitmine ja lepingu täitmise

üle järelevalve teostamine toimub vastavalt hankekorras sätestatule.

VI Lepingute sõlmimine ja muutmine

71. Väikeost, mille käibemaksuta maksumus on kuni 19 999 eurot, sooritatakse ostujuhi või

ostujuhi loal ameti teenistuja tellimiskirjaga, mida loetakse lepingu sõlmimiseks, või

sõlmitakse kirjalikus vormis leping, kui ostujuhi või ostujuhi loal ameti teenistuja hinnangul

on vajalik lisaks hinnale kokku leppida ka muudes tingimustes (näiteks autoriõigused,

leppetrahv, seadusest erinev viivis, konfidentsiaalsuskohustus) või tuleb kirjalikus vormis

lepingu sõlmimise kohustus õigusaktidest või ametisisestest kordadest. Kirjalikus vormis

sõlmitav leping kooskõlastatakse lepingu täitmise eest vastutava isikuga ja lepingu

allkirjastab väikeostu läbi viinud teenistuja struktuuriüksuse juht. Sõlmitud leping

saadetakse ostujuhile teadmiseks.

72. Väikeostu, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, menetluse

tulemusena sõlmitakse leping kirjalikus vormis.

73. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost kuni rahvusvahelise

riigihanke piirmäärani, kooskõlastavad lepingu täitmise eest vastutav isik ja allkirjastab

HLT-le riigihanke korraldamise või lepingu sõlmimise taotluse esitanud teenistuja

struktuuriüksuse juht. Sõlmitud leping saadetakse ostujuhile teadmiseks.

74. Lepingud, mille käibemaksuta maksumus on alates rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast,

kooskõlastab lepingu täitmise eest vastutav isik ja allkirjastab peadirektori asetäitja, kelle

alluvuses on HLT-le riigihanke korraldamise või lepingu sõlmimise taotluse esitanud

struktuuriüksus. Sõlmitud leping saadetakse ostujuhile teadmiseks.

75. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema füüsilise

isikuga sõlmitavad teenuslepingud, sõidukite üüri-, rendi- ja kasutuslepingud, isikuandmete

töötlust puudutavad lepingud ning intellektuaalomandi võõrandamise või ainulitsentsi

võtmist kajastavad lepingud.

76. Keskse hankija või ameti volituse alusel teise hankija läbi viidud riigihanke tulemusel

sõlmitavad lepingud allkirjastab vastavalt lepingu maksumusele hankekorra kohaselt

kesksele hankijale või teisele hankijale sisendi andnud ameti teenistuja struktuuriüksuse juht

või peadirektori asetäitja, kelle alluvuses on sisendi andnud struktuuriüksus.

13

77. Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu vormi nõue ja sõlmimise kord võib erineda

hankekorras sätestatust, kui see on raamlepingus kokku lepitud (raamlepingu täitmine

tellimuste alusel).

78. Kõik lepingu täitmisega seotud dokumendid (lõppkasutaja sertifikaat, täiendava tähtaja

andmine, leppetrahvi nõue jms) allkirjastab lepingu allkirjastanud isik, v.a juhul, kui

lepingus on sätestatud teisiti. Vajadusel, kui lepingut kirjalikus vormis ei sõlmita, allkirjastab

tellimuse täitmisega seotud dokumendid väikeostu teinud ostujuht või ostujuhi loal ameti

teenistuja, välja arvatud leppetrahvi nõue ja lepingu muutmine, mis tuleb eelnevalt

struktuuriüksuse juhiga kooskõlastada.

79. Lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks esitab ostujuht või ostujuhi loal ameti teenistuja HLT

juhatajale DHSi kaudu lepingu sõlmimise taotluse, mille juurde lisab lepingu eseme tehnilise

kirjelduse (sh asjade tarneaeg ja -koht, garantiitingimused, teenuse osutamise tingimused

ning koht), väikeostu korral väikeostu protokolli või põhjenduse võrdlevate pakkumuste

mittevõtmise kohta, eduka pakkumuse, lepingu algus- ja lõppkuupäeva, lepingu täitmise eest

vastutava isiku kontaktandmed, andmed teise lepingupoole kohta ning muu olulise info, mis

on vajalik lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks.

80. Sõlmitud lepingu muutmiseks esitab lepingu täitmise eest vastutav isik HLT juhatajale DHSi

kaudu vastavasisulise taotluse, kus on välja toodud viited muutmist või täiendamist

vajavatele lepingu punktidele ja muutmise põhjendus.

81. Lepingu koostamise ja sõlmimise ning vajadusel muutmise või lõpetamise korraldab HLT

juhataja määratud HLT teenistuja.

VII Lepingu täitmine

82. Lepingust tulenevate ameti kohustuste täitmist korraldab lepingu täitmise eest vastutav isik,

kes:

83.1 määrab ostukorraldaja tema vastutusalas oleva lepingu alt tellimuste tegemiseks,

vajadusel juhendab teda, haldab ostukorraldajate nimekirja ning teavitab

lepingupartnerit muudatustest nimekirjas;

83.2 teavitab HLT-d ja lepingupartnerit lepingu täitmise eest vastutava isiku muutumisest

ning lisab vastava info DHSis lepingu juurde kas seosena või taustainfo failidesse;

83.3 sisestab DHSi vastava lepingu seostesse kõik lepinguga seotud teated, aktid,

avaldused, pretensioonid jms;

83.4 teeb lepingu alusel tellimusi või esitab HLT-le taotluse raamlepingu alusel

hankelepingu sõlmimiseks;

83.5 jälgib oma vastutusalas oleva raamlepingu mahu täituvust ning informeerib

õigeaegselt ostujuhti lepingu mahu täitumisest;

83.6 kontrollib lepingu või tellimuse alusel asja ja/või teenuse vastavust kokkulepitud

tingimustele (teenuse tellimisel soovitud tulemusele, asja ostmisel tehnilisele

kirjeldusele) või korraldab vastavuse kontrollimise riigihanke tehnilise kirjelduse

koostanud isiku abil;

83.7 allkirjastab lepingu alusel üleandmise-vastuvõtmise akti, saatelehe või muud asja

ja/või teenuse vastuvõtmisega seotud dokumendi;

83.8 jälgib oma vastutusalas olevate lepingute otstarbekust ning teeb vajadusel ostujuhile

ettepaneku muudatusteks;

14

83.9 pöördub lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks, lepingu muutmiseks, lepingu

tõlgendamise vajaduse või muude lepingu täitmisega seotud õiguslike küsimuste

tekkimisel vastavasisulise hinnangu saamiseks HLT poole;

83.10 lepingu lõppedes, sh lepingus sätestatud garantiitähtaja saabumisel, märgib raam- või

hankelepingu täitmiseks temale edastatud tööülesande DHSis teostatuks;

83.11 esitab hankelepingu lõppedes riigihanke läbiviinud riigihanke eest vastutavale isikule

15 päeva jooksul hankelepingu tegeliku maksumuse ning jooksvalt info raamlepingu

alusel 12 kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta;

83.12 vastab lepingu täitmise kohta esitatud päringutele, kaasates vajadusel HLT-d.

VIII Pretensioonide ja nõuete esitamine

83. Asja, teenuse või töö koguse või kvaliteedi mittevastavusel tellimusele või lepingule

fikseerib lepingu täitmise eest vastutav isik pretensioonid asja või teenuse puuduste kohta,

kas üleandmise-vastuvõtmise aktis või eraldi dokumendina ning esitab lepingupartnerile

pretensiooni.

84. Pretensioon esitatakse asja või teenuse vastuvõtmisel või puuduse avastamisel vastavalt

lepingus sätestatud korras ja tähtajal.

85. Kui pretensioonile ei järgne lepingu täitmise eest vastutava isiku poolt määratud tähtaja

jooksul lepingukohast täitmist, edastab lepingu täitmise eest vastutav isik esitatud

pretensiooni DHSi kaudu HLT juhatajale nõude esitamiseks, lisades vajadusel rikkumisega

seotud asjaolude kirjelduse, taotletava sanktsiooni jms.

86. Tarne hilinemise korral teavitab lepingu täitmise eest vastutav isik sellest viivitamata

riigihanke eest vastutavat isikut, kes kokkuleppel ostujuhiga koostab koostöös HLT juristiga

lepingupartnerile kirjaliku teate täiendava tähtaja andmise kohta lepingu kohaseks

täitmiseks.

IX Järelevalve

87. Ostujuht teostab järelevalvet tema vastutada oleva ostugrupi materjalide nimekirja lõikes

asjade ja/või teenuste soetamiseks sõlmitud lepingu täitmise eest vastutava isiku tegevuse

üle. Juhul kui lepingu täitmise eest vastutav isik ja ostujuht kattuvad, teostab järelevalvet

peaostujuht.

88. Lepingu täitmise eest vastutav isik teostab järelevalvet tema poolt määratud ostukorraldajate

tegevuse üle.