Õigusakti eelnõu

KINNITATUD

Kultuuriministri .2021 käskkirjaga nr …

„Perioodil 2014−2020 Euroopa Sotsiaalfondist

toetatavate tegevuste elluviimisel täidetavate

vormide kinnitamine“

LISA 1

Toetatavate tegevuste tegevuskava

perioodil …1

1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine

1.1 Detailsem tegevus2 Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust. Sihtgrupp:

Tabel3 1. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse väljund- näitaja nimetus

Sihttase (2023)

Detailsete tegevustega seotud väljundid tegevuskava aasta(te)l

Kavandatud saavutustase tegevuskava aasta(te)l

Selgitus

2. Kohanemiskoolituse väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine

2.1 Detailsem tegevus Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust. Sihtgrupp:

Tabel 3. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

1 Näidatakse perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid tegevusi lisada iga põhitegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.

2

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tabel 4. Tegevustega seotud näitajad

Toetatava tegevuse väljund- näitaja nimetus

Sihttase (2023)

Detailsete tegevustega seotud väljund tegevuskava aasta(te)l

Kavandatud saavutustase tegevuskava aasta(te)l

Selgitus

3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine

3.1 Detailsem tegevus Kirjeldada vajadust tegevuse järele, läbiviimist ja oodatavat tulemust. Sihtgrupp:

Tabel 5. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

Tabel 6. Tegevustega seotud näitajad Toetatavat egevuse väljund- näitaja nimetus

Sihttase (2023)

Detailsete tegevustega seotud väljund tegevuskava aasta(te)l

Kavandatud saavutustase tegevuskava aasta(te)l

Selgitus

KINNITATUD

Kultuuriministri .2021 käskkirjaga nr …

„Perioodil 2014−2020 Euroopa Sotsiaalfondist

toetatavate tegevuste elluviimisel täidetavate

vormide kinnitamine“

LISA 3

Seirearuanne

Aruande liik ☐ vahearuanne ☐ lõpparuanne Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist

1. TAT nimetus 2. TAT tunnusnumber 3. Toetuse saaja nimi 4. Partnerite nimi/nimed 5. TAT abikõlblikkuse periood

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta

(lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane

teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse

tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT-i jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi).

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse

alles peale konkreetse

tegevuse või

alamtegevuse

lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik

algus- või

lõppkuupäev on

sätestatust erinevad,

siis selgitatakse

põhjuseid „tegevuse

või alamtegevuse

lühiülevaate ja

hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga

järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta

tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja

hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta

2

kui ka kumulatiivselt.

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta

(lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane

teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse

tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi)

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse

alles peale konkreetse

tegevuse või

alamtegevuse

lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik

algus- või

lõppkuupäev on

sätestatust erinevad,

siis selgitatakse

põhjuseid „tegevuse

või alamtegevuse

lühiülevaate ja

hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga

järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta

tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja

hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta

kui ka kumulatiivselt.

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta

(lisatakse aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane

teave märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse

tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi).

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev

lisatakse alles peale

konkreetse tegevuse

või alamtegevuse

lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik

algus- või

lõppkuupäev on

sätestatust erinevad,

siis selgitatakse

põhjuseid „tegevuse

3

või alamtegevuse

lühiülevaate ja

hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga

järgneva aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta

tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja

hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta

kui ka kumulatiivselt.

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus

Kavanda- tud saavutus- tase1

Tegelik saavutus- tase

Kavan- datust täidetud (%)

Näitajate täitmise selgitus ning põhjendused näitaja üle- või alatäitmisel Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused.

Toetatava tegevuse 2.1 näitaja

Infoplatvormi kasutajate arv

Toetatava tegevuse 2.2 näitajad2

Kohanemiskoolitustel osalejate arv

Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud.

Toetatava tegevuse 2.3 näitaja Arendatud või välja- töötatud teenuste arv

TAT lõppeesmärgist täidetud

(%):

TAT lõppeesmärgi täitmise osakaal arvutatakse lõpparuandes. Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. TAT lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud

1 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase. 2 Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes

4

100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist TAT eesmärkide 100%-lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%.

TAT lõppeesmärgi täitmise

selgitus:

Selgitus tuleb lisada, kui TAT-iga on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem); • kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt).

9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele3

Olukord pärast TAT tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12.

Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on

kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas TAT tegevused on aidanud kaasa eesmärkide

saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja

edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja

takistavaid tegureid (sisemised ning välised).

Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide

saavutamist.

Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TAT-is.

Juhul kui TAT-i eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud

takistuste kõrvaldamiseks.

10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele4 Kirjeldada, kuidas tegevused on kaasa aidanud läbivate teemade suunas liikumisele ja milline on nende mõju olnud (nii „jah“ kui ka „ei“ vastuse korral). Esitada info, mis võimaldab tegevuse sisu tõendada – loodud veebikeskkondi külastada, koostatud materjalide ja IKT vahenditega tutvuda jmt ning (võimalusel) välja tuua statistilised näitajad.

Horisontaalne teema

Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida

ristiga)

Jah Ei Jah Ei

Regionaalareng

Selgitus:

Infoühiskond

Selgitus:

Riigivalitsemine

Selgitus:

3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12. 4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12

5

Võrdsed võimalused

Selgitus:

Keskkonnahoid ja kliima

Selgitus:

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

Täidetakse juhul, kui toetatavate tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud

koostöö, mis on eelduseks TAT-i eesmärkide saavutamisele.

Lisaks hinnata partnerluse mõju TAT-i tulemustele.

NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (vorm „Toetatavate

tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa“).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

1

Kultuuriministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate

kohanemise toetamiseks uues redaktsioonis kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestab toetuse andmise tingimused uussisserändajate

kohanemise toetamiseks (edaspidi TAT) uues redaktsioonis toetuse andmisel

rakendusasutuse tegevusteks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS)

§ 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse vahetus 2021. aasta alguses tõi kaasa rahvastikuministri ametikoha

kaotamise Siseministeeriumis. Rahvastikuministri vastutada oli muuhulgas

uussisserändajate kohanemispoliitika. Selleks, et tagada edaspidi sünergia kohanemis- ja

lõimumispoliitika arendamisel, leppisid valdkondade eest vastutavad ministrid kokku

kohanemispoliitika valdkonna ületulekus Kultuuriministeeriumisse. Alates 1. maist 2021

vastutab uussisserändajate kohanemispoliitika koordineerimise ja tegevuste korraldamise

eest Kultuuriministeerium.

Uussisserändajate kohanemist on seni toetatud siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr

1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ alusel.

Uussisserändajate kohanemispoliitika ületulekuga Kultuuriministeeriumisse on vajalik teha

muudatused siseministri viidatud käskkirjas. Muudatused puudutavad uue rakendusasutuse

ja toetatavate tegevuste elluviija pädevust ja ülesandeid.

TAT-i uue tervikteksti kehtestamine teenib õigusselguse eesmärki. Seletuskiri kirjeldab

ainult muudatusi võrreldes siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 1-3/87 ja selle

jõustunud muudatustega kehtestatud TAT-i redaktsiooniga.

Käskkirja ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna juhataja asetäitja Eda Silberg (e-post [email protected], tel 628 2204),

finantsosakonna välisvahendite juht Kärt Kallion (e-post [email protected], telefon

628 2208) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri

Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

TATi punktides 1.3.1, 1.3.1.1, 2.1.1.1, 2.2.1.1 ja 2.3.1.1 muudetakse alates 1. mai 2021. a

tegevuste elluviijat. Tegevuste elluviija on 30. aprillini 2021. a Siseministeerium ja alates

1. maist 2021. a Kultuuriministeerium. Lisaks täpsustatakse tegevuste elluviijat

struktuuriüksuste tasandil. Tegevuste elluviija struktuuriüksuse tasandil on kuni 30.

aprillini 2021. a Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond ja

alates 1. maist 2021. a Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond.

TATi punktides 1.3.3 ja 1.3.3.1 muudetakse alates 1. maist 2021. a rakendusasutust.

Toetavate tegevuste rakendusasutus on kuni 30. aprillini 2021. a Siseministeerium ning

alates 1. maist 2021. a Kultuuriministeerium. Lisaks täpsustatakse rakendusasutust

struktuuriüksuse tasandil. Rakendusasutus struktuuriüksuse tasandil on kuni 30. aprillini

2021. a Siseministeeriumi välisvahendite osakond ja alates 1. maist 2021. a

Kultuuriministeeriumi finantsosakond.

2

TAT-ist on välja jäetud viited käskkirjadele, millega on varasemaid muudatusi tehtud, sest

muudatusi on olnud arvukalt ning nende üleslugemine raskendab tervikteksti loetavust.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Eelnõu mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus

kujunenud vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid. Mõju

muudele valdkondadele ja ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

Uussisserändajate kohanemispoliitka ületulekuga seotud muudatused viiakse ellu

ministeeriumide vahel olemasoleva eelarve ümberpaigutamise piires. Siseministeerium

annab üle 2021. aasta kasutamata eelarve osa, nõuded ja kohustused ning aastate 2022–

2025 eelarved nii riigituludest (nt nõunike palk ja majandamiskulud) kui ka välisvahendite

eelarvetest. TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi

vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses. Seega eelnõu rakendamisega ei

kaasne täiendavaid kulusid.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks toetuse andmise tingimused kehtivas redaktsioonis ehk

siseministri 27. märtsi 2015. a käskkiri nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“.

7. Eelnõu jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus

3

koos Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega

(Siseministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna

meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja

Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad

läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad

tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks

rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskus) ning teadmiseks TAT-i partneritele PPA,

SMIT, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus.

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn kuupäev digitaalallkirjas nr

Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks

uues redaktsioonis kehtestamine

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 ning

Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud

“Kultuuriministeeriumi põhimääruse” punkti 9 alapunkti 25 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

meetmete nimekiri” kinnitamine“:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks uues

redaktsioonis koos muudatustega. Muudatuste selgitused on toodud käskkirja

seletuskirjas.

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise

tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“.

3. Kultuuriministeeriumi finantsosakonnal esitada käskkiri korraldusasutusele

avalikustamiseks.

4. Toetatavate tegevuste elluviijal esitada 10 tööpäeva jooksul käskkirja andmisest

rakendusasutusele kinnitamiseks täpsustatud 2021. aasta eelarve ja tegevuskava lähtuvalt

toetuse andmise tingimuste uuest redaktsioonist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Ott

Kinnitatud

kultuuriministri

käskkirjaga nr …

Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks

1. Üldsätted

1.1 Reguleerimisala

1.1.1 Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi TAT)

käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate kohanemise

toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava (edaspidi

rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6.

„Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse

hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja

hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste (edaspidi toetatavad tegevused või

tegevused) elluviimiseks:

1.1.1.1 meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine;

1.1.1.2 meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja

rakendamine;

1.1.1.3 meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.

1.1.2 Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis

ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas

tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.

1.1.3 Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise

ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on projekti nimetuseks

„Uussisserändajate kohanemise toetamine“.

1.2 Terminid

1.2.1 Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks

ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.

Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades neile

teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga

seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist.

Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles osalemisse suunamise

kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34

„Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus).

1.2.2 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

1.2.2.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

3

1.3 Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1 Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on 30. aprillini 2021. a Siseministeerium, 1. maist

2021. a Kultuuriministeerium.

1.3.1.1 Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana 30. aprillini 2021. a Siseministeeriumi

kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda, 1. maist 2021. a

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonda.

1.3.2 Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna

Kesklinna Valitsus.

1.3.2.1 Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove, 1. aprillist

2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus.

1.3.3 Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on 30. aprillini 2021. a

Siseministeerium, 1. maist 2021. a Kultuuriministeerium.

1.3.3.1 Käesolevas käskkirjas mõistetakse 30. aprillini 2021. a RA-na Siseministeeriumi

välisvahendite osakonda, 1. maist 2021. a Kultuuriministeeriumi finantsosakonda.

2. Toetatavad tegevused

2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu 30. aprillini 2021. a Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond, 1. maist 2021 Kultuuriministeeriumi kultuurilise

mitmekesisuse osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT.

2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse

PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab

kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2 nimetatud

tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA asjakohases

andmebaasis.

2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja

rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning arendab

perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga portaali

sisuliselt.

2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,

arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele ning

kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse.

2.1.2. Tulemus

2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt

eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle tugiteenused.

2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud

4

2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse

pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on tehniline

analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks rakendamiseks ja

veebipõhise rakenduse lähteülesanne.

Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid

veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt

2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu 1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste

sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju pakutakse,

kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega. Selgitatakse välja

optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi raames), maksimaalselt

automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud) ning andmevahetuseks

sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv) lahendus uussisserändajatele

suunatud info pakkumiseks.

2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.

2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine

2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud mitmekeelne

(vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.

Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja

alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks. Tehakse

tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist. EAS tagab

koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada teiste

asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse

tehniliselt.

2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.

2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus

2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi

arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks

vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse

infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud

andmekogumisele seatud nõuetele.

2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019.

2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine

2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv

veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle

infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning

edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt vajadusele

pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt parimatele

infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid teenuseid pakkuvate

asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile konsultatsiooni info

kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad koostöös elluviijaga, et

rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste andmebaasidega.

2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf

5

2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja

ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“;

2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja

erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja

lõimumisel.“ (tööversioon).

2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine

2.2.1. Elluviija ja partnerid

2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu 30. aprillini 2021. a Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond, 1. maist 2021. a Kultuuriministeeriumi kultuurilise

mitmekesisuse osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA

Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad.

2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema

kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja

tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.

2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3

osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3

raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale ning

teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad

kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit.

2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades, mis

puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on SA

Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need infoplatvormi

kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi õppimise

teemamoodulit.

2.2.2. Tulemus

2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud

kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,

välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,

piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.

2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning

6

teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine ja

arendamine

2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud

koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,

metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid.

2.2.3.1.2. Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus- või

hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest

Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika

juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid (nii

kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise

metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.

2.2.3.1.3. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017.

2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine

2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja

testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.

Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi kontaktõppe

sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe materjalide ja

metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2 vähemalt inglise

ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja

arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes ning õppimise

ja teaduse moodul, mille pakkujatel on õigus pakkuda koolitusi ühes

raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad partnerid ning vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja

teadmiste testide kohta. Materjalid tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja

punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi kaudu. Vajaduse korral soetatakse või

renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas

sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele

osalema PPA.

2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017.

2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine

2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja

keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on materjale

programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud lisamaterjale.

Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad

eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide kohta.

Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad partnerid ja

vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale

ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu.

2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020.

2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine

2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele

võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat,

Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.

7

2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu

ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed

lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles ning

kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse raames

hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste materjalide

kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud tagasisidele.

Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete seaduses sätestatud

korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks

infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.

2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023.

2.2.3.5. Koolituste pakkumine

2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud

pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud

üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud

kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.

Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles. Koolitusmooduleid

ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige Tallinnas, Tartus ja

Narvas 4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste läbiviimise ning

tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad vastavalt

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad. Koolitusi

pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste

ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse korral soetatakse

või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas

sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele

osalema PPA.

2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.

2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted hindavad

Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;

2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja

ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda soovijatele

võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik väljaspool Tallinnat,

Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse

korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis

kehtestatud nõuetest.

8

parandamine“;

2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“;

2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine“.

2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“

tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada

suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon).

2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine

2.3.1. Elluviija ja partnerid

2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu 30. aprillini 2021. a Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond, 1. maist 2021. a Kultuuriministeeriumi kultuurilise

mitmekesisuse osakond ja elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu

Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud

partnerid.

2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku

Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse.

2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames

võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi Eestisse

elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.

2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral

teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise

toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning

kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt

sihtgrupi vajadustele.

2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2 raames

esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.

2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinnasse Kesklinna Valitsuse

haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse

2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab

omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele.

2.3.2. Tulemus

2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda

sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.

2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine

2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest

teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud teenuseid

pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada. Elluviija kohtub

arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega teenuste

9

arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.

2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–30.06.2022.

2.3.3.2. Teenuste arendamine

2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või

leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja pakkumiseks

uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse (välja)arendatud teenuseid

(sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja renditakse teenuste

rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja

tahvelarvuteid.

2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.

2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine

2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate vahetamise

seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele, sealhulgas

ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid, kohaliku omavalitsuse üksused,

teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate praktikate seminaridele

kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse uussisserändajatega kokku

puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel õppereise välisriikide praktikatega

tutvumiseks. Koostatud on kohanemist toetavad informatiivsed juhendmaterjalid

uussisserändajatega kokku puutuvatele organisatsioonidele.

Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas

kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,

võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate ja

teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare

välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks

uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.

Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja

jagamise.

2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.

2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele

suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle

jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta

2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise

tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas

majanduslikku jätkusuutlikkust.

Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju

kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja

asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende

pakkumisele.

2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022.

2.3.4. Sihtrühm

2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid pakkuvad

avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate teenuste kohta on

toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud uuringutest,

ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide tagasisidest

lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid pakkuvate

10

organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.

2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute ja

ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“.

2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“

tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada

suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad

Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2016

Siht-

tase

2018

Siht-

tase

2020

Siht-

tase

2023

Selgitav teave

Toetatav tegevus 2.1

Tulemus-

näitaja

Infoplat-

vormi

kasutajate

arv

0 500 1500 6500

11 000

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.1

väljundnäitaja.

Toetatav tegevus 2.2

Tulemus-

näitaja

Kohanemis-

koolitustel

osalejate

arv

0 494 2353 5575

12 843 Tulemusnäitaja

moodustub

kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust.

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja

panustab rakenduskava

väljundnäitajasse

„Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel

osalejate arv“. Selle

sihttase kokku on

11

18 343 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (12 843).

Rakendus-

kavaga

seonduv

tulemus-

näitaja

Kohanemis-

programmi

läbinute 6

arv, kelle

eesti keele

oskus,

praktiline

informeeri-

tus ja

teadmised

Eesti riigi,

ühiskonna

ja kultuuri

kohta on

paranenud

0 346 1647 3902

8990 Näitaja moodustub

kohanemisprogrammi

koolituste

läbimiskordade arvust,

mille järel inimene on

andnud hinnangu, et

tema eesti keele oskus,

praktiline informeeritus

ja teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud.

Tulemusnäitaja

panustab rakenduskava

tulemusnäitajasse

„Kohanemis- ja

lõimumisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti

keele oskus,

informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud“.

Selle sihttase kokku on

12 840 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (8990).

Toetatav tegevus 2.3

Tulemus-

näitaja

Arendatud

või välja-

töötatud

teenuste arv

0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.3

väljundnäitaja ning

ühtlasi rakenduskava

väljundnäitaja

„Uussisserändajate

kohanemise

toetamiseks arendatud

või väljatöötatud

teenuste arv“.

4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud

6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi

teemamoodulis või 60% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.

12

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.

4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja

riigivalitsemine.

4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud järgmiste

läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.

5. Tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.

6. Tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste

väljatöötamine ja rakendamine

542 390 100%

1.1 ESF-i toetus 461 031,5 85%

sh PPA (2015−2018) 82 058,52

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 81 358,5 15%

sh PPA (2015−2018) 14 480,92

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine,

piloteerimine ja rakendamine

7 200 429,08 100%

2.1 ESF-i toetus 6 120 364,82 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

PPA (2019−2020) 47 090

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 080 064,26 15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

PPA (2019−2020) 8310

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine

ja rakendamine

1 662 147,92 100%

3.1 ESF-i toetus 1 412 825,68 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 53 659,82

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750

Terviseamet (2020-2022) 72 250

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 76 500

3.2 Riiklik kaasfinantseering 249 322,24 15%

13

sh PPA (2017−2021) 112 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 9469,38

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250

Terviseamet (2020-2022) 12 750

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 13 500

3.3 Omafinantseering 0 0%

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblikud kulud

7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse perioodil ja

makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti

abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja

korrast.

7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud

7.1.3.1. Otsesed personalikulud

7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning §

3 lõikes 4.

7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel

otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu

alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse

otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.

7.1.3.2. Kaudsed kulud:

7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,

mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad

toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud

personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti

administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti

otsestest personalikuludest.

7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud

7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või

muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse ja

transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.

7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud

7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud

7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse

14

§ 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud

toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul

7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele

viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega

7.1.3.8. Tõlkekulud

7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise

kulud, sealhulgas litsentsitasud

7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasud

7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud

7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine

teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,

ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on

kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti

keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.

7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.

7.1.4. Kehtetu

7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud

7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud

7.1.5.2. Majutuskulud

7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale, kes

osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle

osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes

osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on osalenud

koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on tõendatav

kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka järgmised

kulud:

7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;

7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4 sätestatud

tingimustel;

7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;

7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;

7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;

7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja

autoritasud;

7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas

sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning

sidekulud.

7.2. Mitteabikõlblikud kulud

15

7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:

7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

7.2.1.2. preemiad;

7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;

7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;

7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele

mittekuuluva piirmäära;

7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS)

§-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1

punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4.

8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse RÜ-

le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse

keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks

tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige

harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike

kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse

saaja maksetaotluse kord kuus.

8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:

8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist

muudest elluviija kuludest;

8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;

8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,

viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral

vastavad volituste koopiad.

8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud

väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate

kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt

ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu

tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu

tasumist tõendavaid dokumente.

8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.

8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt

tegelikele otsestele personalikuludele.

8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast,

tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest

kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.

8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad STS

16

§-s 30 nimetatud asjaolud.

8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse

tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.

8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.

Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26

sätestatule on elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava ja

sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis

eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve

kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri

esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA7;

9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja

eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni

15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis;

9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

RÜ kooskõlastuse saamisest;

9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu

jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ

poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi

kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva

jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest

arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist vastavalt RÜ hangete eelnõustamise

protseduuridele;

9.1.9. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse

partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel;

9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2

raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

17

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469),

artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama

need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.

10. Partnerite kohustused

10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga

partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja

kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.

11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord

11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste

tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust

läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.

11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev

pärast vea kõrvaldamist.

11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.

11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande

esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist.

11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane

ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ

vahearuande.

11.5. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande

kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

11.6. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist

RA-le kinnitamiseks.

18

11.7. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi

menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.

11.8. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ- d

lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest

arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud RÜ

ettepaneku saamist.

12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ- l

on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku

muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja

ulatusest.

12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul. Sagedamini

võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse

ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta.

12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat

ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine

on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse

kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste rakendamisel

on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus

vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve

summa ulatuses.

12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.

12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,

eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas

kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.

13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS §

45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47.

13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.

19

14. Vaidluste lahendamine

14.1 Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

15. Riigiabi

15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

16. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.

17. Lisad

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve täitmise kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3. Seirearuande vorm

Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected]

18.05.2021 nr 1-11/1220-1

Kultuuriministri käskkirja eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame korraldusasutusele ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning teistele arvamuse

avaldamiseks kultuuriministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise

toetamiseks uues redaktsioonis kehtestamine“ eelnõu, millega muudetakse ja tunnistatakse kehtetuks

siseministri 27. märtsi 2015. a käskkiri nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate

kohanemise toetamiseks“.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Ott

minister

Lisad: 1. Eelnõu 19 lehel

2. Seletuskiri 3 lehel

3. Eelnõu lisad 1–4

Sama:

Rahandusministeerium

Siseministeerium

Haridus-ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikantselei

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

MTÜ Kodukant

Tartu Linnavalitsus

Terviseamet

Tallinna Kesklinna Valitsus

Kärt Kallion 628 2248

[email protected]