Õigusakti eelnõu

KÄSKKIRI

12.02.2020 nr 14-12.3/134-100

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja

nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“

muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1, peaministri

1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega

kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri

1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:

1.1. Sõnastan punkti 1.3.1.1. järgmiselt:

„1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi

kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda.“;

1.2. sõnastan punkti 1.3.2. järgmiselt:

„1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna

Kesklinna Valitsus.“;

1.3. sõnastan punkti 1.3.3. järgmiselt:

„1.3.3. Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove,

1. aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus.“;

1.4. sõnastan punkti 2.1.1.1. järgmiselt:

„2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT.“;

1.5. lisan punkti 2.1.5.1.5. järgmises sõnastuses:

„2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga

suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“;

1.6. sõnastan punkti 2.2.1.1. järgmiselt:

„2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja

kohanemispoliitika osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA

Archimedes ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad.“;

1.7. lisan punkti 2.2.5.1.7. järgmises sõnastuses:

„2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga

suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“;

1.8. sõnastan punkti 2.3.1.1. järgmiselt:

„2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika

osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja

Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud partnerid.“;

1.9. lisan punkti 2.3.1.6. järgmises sõnastuses:

„2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinna Kesklinna Valitsuse

haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise toetamiseks tegevuse

2.3.3.2. raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundab ja arendab

omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi vajadustele.“;

1.10. lisan punkti 2.3.5.1.5. järgmises sõnastuses:

„2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga

suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja lõimumisel.“ (tööversioon)“;

1.11. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:

6. Tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine

ja rakendamine

620 000 100%

1.1 ESF-i toetus 527 000 85%

sh PPA (2015−2018) 82 058,52

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15%

sh PPA (2015−2018) 14 480,92

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine

ja rakendamine

6 608 734 100%

2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

PPA (2019−2020) 47 090

2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

PPA (2019−2020) 8310

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

2 176 233 100%

3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

MTÜ Kodukant (2019−2020) 54 952,50

Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 63 750

Terviseamet (2019−2021) 72 250

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 56 950

3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%

sh PPA (2017−2021) 112 500

MTÜ Kodukant (2019−2020) 9697,50

Tartu Linnavalitsus (2019−2021) 11 250

Terviseamet (2019−2021) 12 750

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 10 050

3.3 Omafinantseering 0 0%

1.12. sõnastan punkti 13.2. järgmiselt:

„13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning

korraldusasutus STS § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt

STS §-dele 45– 47.“;

1.13. sõnastan punkti 14 järgmiselt:

„14. Vaidluste lahendamine“;

1.14. sõnastan punkti 14.1 järgmiselt:

„14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne

halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide

lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a

lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.“;

1.15. sõnastan punkti 15 järgmiselt:

„15. Riigiabi“;

1.16. lisan punkti 15.1 järgmises sõnastuses:

„15.1 Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi“;

1.17. lisan punkti 16 järgmises sõnastuses:

„16. Rakendussäte

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a. “.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

1

Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise

tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate

tegevuste elluviimise käigus täpsustunud vajadustest. Muutuvad rakendusüksuse ning elluviija

nimetused ning sätestatakse, et toetus ei ole riigiabi. Samuti lisatakse toetatavat tegevuse 2.3

Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine (edaspidi tegevus 2.3)

elluviimisesse partnerina Tallinna Kesklinna Valitsus, et arendada Tallinnas Kesklinna

linnaosas teenuseid Eestisse elama asunud välismaalaste vajaduste vaates.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2

punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega

kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri.

Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margit Tilk

(e- post [email protected], telefon 612 5242) ning kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk (e-post [email protected], telefon

612 5082). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected], tel 612 5073).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i alljärgnevates punktides.

Punktides 1.3.1.1, 2.1.1.1, 2.2.1.1 ja 2.3.1.1 sätestatakse elluviijana Siseministeeriumi

kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond Siseministeeriumi kodakondsus- ja

rändepoliitika osakonna asemel vastavalt Siseministeeriumi põhimääruse muudatusele.

Punktis 1.3.3 nimetatakse alates 1. aprillist 2020. a rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste

Keskus kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020

struktuuritoetuste meetmete nimekiri, sest SA Innove struktuurivahendite rakendusüksuse

funktsioonid viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Punktides 1.3.2 ja 2.3.1.1 lisatakse partneriks Tallinna Kesklinna Valitsus, kellega sõlmitakse

partnerlusleping, et arendada Tallinnas Kesklinna linnaosas teenuseid Eestisse alama asunud

välismaalaste vaates vastavalt alategevuse 2.3.3.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende

pakkumise võimekuse väljaselgitamine raames selgunud vajadustele.

Punktides 2.1.5.1.5, 2.2.5.1.7 ja 2.3.5.1.5 sätestatakse, et tegevused on seotud „Siseturvalisuse

arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi 4.4 „Tõhus rahvastikuhaldus“ tegevussuunaga 4.4.2

„Koostöös avaliku, kolmanda ja erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid

kohanemisel ja lõimumisel“ (tööversioon).

Punkti 2.3.1 täiendatakse punktiga 2.3.1.6, milles sätestatakse, et lisanduv partner Tallinna

Kesklinna Valitsus hakkab alategevuse nr 2.3.3.2 Teenuste arendamine raames koordineerima

2

ja arendama Tallinnas Kesklinna Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste

kohanemise toetamise vaates kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning kujundama ja

arendama linnaosavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt sihtgrupi

vajadustele. Harjumaa statistika kohaselt1 moodustavad kogu elanikkonnast (01.01.2019

seisuga 598 059) teistest rahvustest (sh vene rahvusest ja määratlemata kodakondsusega)

inimesed 18,6% (111 783 inimest) Harjumaa elanikkonnast, mis on märkimisväärne osakaal.

Uute sissekirjutuste statistika kohaselt on perioodil 01.01.2019-29.10.2019 end Harjumaale

esmakordselt sisse kirjutanud 5407 välismaalast. Enim sissekirjutusi on olnud Tallinna

Kesklinna Valitsuses, täpsemalt 1139 Euroopa Liidu kodanikku ja 886 kolmandate riikide

kodanikku. Nii Tallinna Kesklinna Valitsus, ettevõtjad kui ka ülikoolid on tõstatanud vajaduse

arendada avaliku, era ja kolmanda sektori koostööd ja avalikke teenuseid nii, et need

lihtsustaksid välismaalaste elama, õppima ja tööle asumist Tallinnas. Seetõttu sätestatakse

TAT-i muudatusega, et partner arendab kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning

kujundab ja arendab teenuseid eelkõige Tallinna Kesklinna linnaosas. Täpsema teenuste

kontseptsiooni ja arendamise ulatuse töötab partner välja sõlmitava partnerluslepingu raames.

Punktis 6 sätestatakse tegevuse 2.3 uue partneri Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarveks 67 000

eurot (56 950 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 10 050 eurot riiklik kaasfinantseering) ja

selle kasutuse ajaks 2020–2022 vastavalt elluviija ja partneri vahel kavandatava

partnerluslepingu eelarve prognoosile.

Muudetakse punkti 14 nimetust, uus nimetus „Vaidluste lahendamine“. Punkti 14.1

täiendatakse, et RÜ toimingu või otsuse peale tuleb kuni 31. märts 2020 esitada vaie RÜle.

Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt,

sest uus RÜ (Riigi Tugiteenuste Keskus) ning elluviija (Siseministeerium) on riigiasutused,

kelle õiguslikke vaidlusi kohtus ei lahendata.

Punkti 13.2 muudatusega täpsustatakse, et korraldusasutus teeb finantskorrektsiooni otsuse

STS-i § 45 lõike 4 alusel.

Asendatakse punkt 15 uue sisuga „Riigiabi“. Lisatakse punkt 15.1, millega sätestatakse, et

käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Uussisserändajate kohanemise toetamise

projekt on üldist majandushuvi pakkuv sotsiaalvaldkonna teenus, mille puhul leitakse avaliku

teenindamise kohustuste täitja (partner) avaliku konkursi teel või on teenuse pakkuja

monopoolses seisundis. Toetuse suurus on objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud (sh

turu-uuring) ning see ei ole suurem, kui avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajalik.

Avalik konkurss korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja

mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Muutub punkti „Rakendussätted“ numeratsioon (uus punkt 16) „Riigiabi“ punkti lisandumise

tõttu.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

1 Eesti statistikaameti andmebaas, http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV021#

3

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud

vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid. Tegevuse 2.3

muudatusega sätestatakse tegevuse partneriks Tallinna Kesklinna Valitsus ning nähakse talle

ette eelarve, et arendada Tallinnas Kesklinna linnaosas teenuseid Eestisse elama asunud

välismaalaste vaates ja soodustada seeläbi nende kohanemist Eesti ühiskonnas.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i

abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel õigusaktide

kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus koos

Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega

(Kultuuriministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna

meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja

Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad

läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad

tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks rakendusüksusele

SA Innove ning teadmiseks TAT-i partneritele PPA, SMIT, MTÜ Kodukant, Tartu

Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus.

1

KÄSKKIRI

27.03.2015 nr 1-3/87

muudetud järgmiste käskkirjadega

04.01.2017 nr 1-3/3

11.05.2018 nr 1-3/46

25.04.2019 nr 1-3/43

03.10.2019 nr 1-3/66

Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi

TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate

kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava

(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“

meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud

püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja

uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste

(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:

1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja

rakendamine;

1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja

rakendamine;

1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine.

1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis

ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas

tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.

1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on

projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri

11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

1.2. Terminid

1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks

ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.

2

Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades

neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja

perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse

omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles

osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses

nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses

või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline

elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.

1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi

kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda. (muudetud rahvastikuministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna

Kesklinna Valitsus. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

1.3.2.1.Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove, 1. aprillist

2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020

käskkirjaga nr 1-3/xx).

1.3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.

1.3.3.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite

osakonda.

2. Toetatavad tegevused

2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika

osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud rahvastikuministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse

PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab

kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2

nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA

asjakohases andmebaasis.

2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja

rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning

arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga

portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,

arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele

ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018

käskkirjaga nr 1-3/46).

3

2.1.2. Tulemus

2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt

eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle

tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud

2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse

pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on

tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks

rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.

Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid

veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt

2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste

sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju

pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.

Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi

raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)

ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)

lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.

2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.

2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine

2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud

mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.

Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja

alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.

Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.

EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada

teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse

tehniliselt.

2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.

2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus

2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi

arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks

vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse

infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud

andmekogumisele seatud nõuetele.

2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine

2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv

veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle

infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning

edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt

vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt

parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid

teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile

konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad

koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste

1 http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf

4

andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“;

2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja

erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja

lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga

1-3/xx).

2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine

2.2.1. Elluviija ja partnerid

2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika

osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes

ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema

kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja

tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.

2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3

osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3

raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale

ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad

kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,

mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on

SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need

infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi

õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.2. Tulemus

2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud

kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,

välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,

piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.

5

2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning

teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine

ja arendamine

2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud

koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,

metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-

või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest

Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika

juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid

(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise

metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.

2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine

2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja

testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.

Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi

kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe

materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2

vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide

koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb

vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on

õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad

partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid

tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi

kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks

vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.

Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud

siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine

2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja

keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on

materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud

lisamaterjale.

Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad

eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide

kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad

partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud

teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi

kaudu.

2 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda

soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik

väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 3 Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.

6

2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine

2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe

sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed

lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles

ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse

raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste

materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt

riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud

tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete

seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad

materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.3.5. Koolituste pakkumine

2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud

pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud

üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud

kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.

Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles.

Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige

Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste

läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad

vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.

Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja

arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse

korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi

vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab

kohanemiskoolitustele osalema PPA.

2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.

(muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.

2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted

hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;

2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda

soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik

väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades. 5 Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse

korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis

kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7

2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“;

2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse

kindlustamine“.

2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja

erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja

lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga

1-3/xx)

2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine

2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika

osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus,

Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete seaduses

sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud

partnerid. (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga 1-3/xx)

2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku

Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri

04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2

raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi

Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.

2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral

teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise

toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning

kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt

sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66)

2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2

raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.

(lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66)

2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinnasse Kesklinna

Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise

toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning

kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt

sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.3.2. Tulemus

2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda

sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.

2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg

2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine

2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest

teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud

teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.

Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega

teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.

2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021. (muudetud siseministri

11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.3.3.2. Teenuste arendamine

8

2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või

leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja

pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse

(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja

renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas

sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr

1-3/3).

2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.

2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine

2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate

vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele

organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,

kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate

praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse

uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel

õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist

toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku

puutuvatele organisatsioonidele.

Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas

kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,

võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate

ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare

välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks

uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.

Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja

jagamise.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.

2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele

suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle

jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta

2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise

tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas

majanduslikku jätkusuutlikkust.

Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju

kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja

asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende

pakkumisele.

2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri

25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).

2.3.4. Sihtrühm

2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid

pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate

teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud

uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide

tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid

pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.

2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:

2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud

kodakondsus- ja rändepoliitika“;

9

2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;

2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute

ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse

parandamine“;

2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate

linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja

keskkonnasõbralik elukeskkond“.

2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus

rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja

erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja

lõimumisel.“ (tööversioon) (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr

1-3/xx).

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad

Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2016

Siht-

tase

2018

Siht-

tase

2020

Siht-

tase

2023

Selgitav teave

Toetatav tegevus 2.1

Tulemus-

näitaja

Infoplat-

vormi

kasutajate

arv

0 500 1500 6500

11 000

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.1

väljundnäitaja.

Toetatav tegevus 2.2

Tulemus-

näitaja

Kohanemis-

koolitustel

osalejate arv

0 494 2353 5575

12 843 Tulemusnäitaja

moodustub

kohanemiskoolituste

läbimiskordade arvust.

Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.2

väljundnäitaja.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

väljundnäitajasse

„Lõimumis- ja

kohanemiskoolitustel

osalejate arv“. Selle

sihttase kokku on 18 343

ja tegevus 2.2 panustab

sellesse osaliselt

(12 843).

Rakendus-

kavaga

seonduv

tulemus-

näitaja

Kohanemis-

programmi

läbinute6

arv, kelle

eesti keele

0 346 1647 3902

8990 Näitaja moodustub

kohanemisprogrammi

koolituste

läbimiskordade arvust,

mille järel inimene on

6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi

teemamoodulis või 50% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.

10

oskus,

praktiline

informeeri-

tus ja

teadmised

Eesti riigi,

ühiskonna ja

kultuuri

kohta on

paranenud

andnud hinnangu, et

tema eesti keele oskus,

praktiline informeeritus

ja teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava

tulemusnäitajasse

„Kohanemis- ja

lõimumisprogrammi

läbinute arv, kelle eesti

keele oskus,

informeeritus ja

teadmised Eesti riigi,

ühiskonna ja kultuuri

kohta on paranenud“.

Selle sihttase kokku on

12 840 ja tegevus 2.2

panustab sellesse

osaliselt (8990).

Toetatav tegevus 2.3

Tulemus-

näitaja

Arendatud

või välja-

töötatud

teenuste arv

0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja

moodustab meetme

tegevuse 2.6.3

väljundnäitaja ning

ühtlasi rakenduskava

väljundnäitaja

„Uussisserändajate

kohanemise toetamiseks

arendatud või

väljatöötatud teenuste

arv“.

(muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).

4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.

4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja

riigivalitsemine.

4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud

järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.

5. Tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.

6. Tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

11

1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine

ja rakendamine

620 000 100%

1.1 ESF-i toetus 527 000 85%

sh PPA (2015−2018) 82 058,52

EAS (2015−2017) 35 511,76

SMIT (2018−2022) 108 885

1.2 Riiklik kaasfinantseering 93 000 15%

sh PPA (2015−2018) 14 480,92

EAS (2015−2017) 6266,78

SMIT (2018−2022) 19 215

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine

ja rakendamine

6 608 734 100%

2.1 ESF-i toetus 5 617 424 85%

sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56

PPA (2019−2020) 47 090

2.2 Riiklik kaasfinantseering 991 310 15%

sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63

SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27

PPA (2019−2020) 8310

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

2 176 233 100%

3.1 ESF-i toetus 1 849 798 85%

sh PPA (2017−2021) 637 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 54 952,50

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750

Terviseamet (2019–2021) 72 250

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 56 950

3.2 Riiklik kaasfinantseering 326 435 15%

sh PPA (2017−2021) 112 500

MTÜ Kodukant (2019–2020) 9697,50

Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250

Terviseamet (2019–2021) 12 750

Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 10 050

3.3 Omafinantseering 0 0%

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblikud kulud

7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse

perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese

õigusega.

7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja

korrast.

12

7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud

7.1.3.1. Otsesed personalikulud

7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning

§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel

otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu

alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse

otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.1.3.2. Kaudsed kulud:

7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,

mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad

toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud

personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti

administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti

otsestest personalikuludest.

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud

7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või

muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse

ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.

7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud

7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud

7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas

tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega

7.1.3.8. Tõlkekulud

7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja

majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud

7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasud

7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud

7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine

teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,

ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on

kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti

keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.

7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks

13

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46)

7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud

7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud

7.1.5.2. Majutuskulud

7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,

kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle

osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes

osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on

osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on

tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.

7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka

järgmised kulud:

7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;

7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4

sätestatud tingimustel;

7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;

7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;

7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;

7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja

autoritasud;

7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas

sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning

sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

7.2. Mitteabikõlblikud kulud

7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:

7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

7.2.1.2. preemiad;

7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;

7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;

7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluva piirmäära;

7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi

STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike

1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr

1- 3/3).

8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse

RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-

toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse

esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud

siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige

harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike

kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse

saaja maksetaotluse kord kuus. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019

käskkirjaga nr 1-3/66).

8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:

14

8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist

muudest elluviija kuludest;

8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;

8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,

viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste

korral vastavad volituste koopiad.

8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud

väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate

kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt

ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu

tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu

tasumist tõendavaid dokumente. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019

käskkirjaga nr 1-3/66).

8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.

8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt

tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr

1-3/46).

8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude

summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest

kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.

8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad

STS §-s 30 nimetatud asjaolud.

8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse

tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.

8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.

Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26

sätestatule on elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava

ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis

eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve

kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri

esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab

RA7;

9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja

eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul

kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva

jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;

7 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

15

(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe

kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele

saatmisest RÜ poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi

kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija

15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist

vastavalt RÜ hangete eelnõustamise protseduuridele;

9.1.9. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt STS

§-le 35;

9.1.10. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste

elluviimisel;

9.1.11. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2

raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja

Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,

20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete

kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

10. Partnerite kohustused

10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga

partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja

kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.

11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord

11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste

tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust

läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.

11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev

pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.

16

11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna

kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande

esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea

kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga

nr 1-3/46).

11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.

11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle

viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab

ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist

RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).

11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi

menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.

11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab

RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või

toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis

12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga

nr 1-3/3).

12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.

RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku

muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja

ulatusest.

12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.

Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks

läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse

ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat

ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste

tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste

17

rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-

l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud

eelarve summa ulatuses.

12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.

(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,

eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas

kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud

siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.

13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS

§ 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47.

(muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.

14. Vaidluste lahendamine (muudetud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx)

14.1 Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse

kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse

vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud rahvastikuministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

15. Riigiabi (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/xx).

15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. (lisatud rahvastikuministri xx.yy.2020

käskkirjaga nr 1-3/xx).

16. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

siseminister

Lisad:

Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3).

Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud

uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)

Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017

käskkirjaga nr 1-3/3)

18

Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-

3/3)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

12.02.2020 nr 14-12.3/134-1

Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja

nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“

muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7

lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja nr

1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise

eelnõu.

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palun eelnõu kooskõlastada

10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigikantselei

Sotsiaalministeerium

SA Innove

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Eesti Külaliikumine Kodukant

Tartu Linnavalitsus

Terviseamet

Tallinna Kesklinna Valitsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lisad:

1. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu;

2. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;

3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud

tervikteksti eelnõu.

Margit Tilk 6125242

[email protected]