Vastuskiri

Lk 1 / 19

Projekti pealkiri: Relvalubade digitaliseeritud menetlus

Taotleja: PPA

Käesoleva taotluse SF vahendite maht: 365 000 eurot (ilma KM)

KOMISJONI KOONDHINNANG

Otsus: Esitatud projekt kutsuda avalike e-teenuste arendamise avatud taotlusvooru.

Ametlikus taotluses peab olema arvestatud mitteametlikus eelvoorus taotlusele tehtud

märkustega!

Taotlusvoor avaneb aprilli alguses 2017. Detailsem info vooru kohta koos oluliste

kuupäevadega avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehel

(https://www.ria.ee/ee/avalike-teenuste-arendamine-sf.html).

Põhjendus:

Palume Teil avalike e-teenuste arendamise avatud taotlusvooru esitatavasse eeltaotlusesse

lisada täiendused vastavalt allpool toodud kommentaaridele. Samuti on taotluse tekstis

konkreetse lugeja kommentaarid, millega palume ka taotluste täiendamisel arvestada.

Täienduste tegemisel palume jälgida, et konkreetse punkti juurde tehtud kommentaar

kajastuks täiendatud eeltaotluse samas punktis.

Kommentaarid on alljärgnevad:

Üldine kommentaar

 Rakendada tuleb Andmejälgijat (edaspidi AJ). Kasutades AJ standardlahendust

[https://github.com/e-gov/AJ/] (kodanikele X-tee kihis toimuva andmekasutuse

ilmutamiseks) on arenduse/seadistuse kulu hinnanguliselt kuni 500 eurot infosüsteemi

kohta. AJ standardlahenduse kasutamisega kaasneb haldusega seonduv kulu

hinnanguliselt 300 eurot aastas.

Realiseerides AJ funktsionaalsus infosüsteemis (võimaldab avaldada sisemist

andmekasutust ja muudes kanalites toimuvad andmekasutust), on selle arenduse

maksumuseks hinnanguliselt 1000-5000 eurot infosüsteemi kohta. Halduskulu

infosüsteemi üldise halduse raames.

 Palume selgitada, milline X-tee alamsüsteem antud andmekogu juurde kuulub.

1. Punkt 3. „Projekti eesmärgid“

 Palume täita statistilised näitajad osutatavate teenuste osas Teenuste kataloogis

(riigiteenused.ee). Milliste riigiteenuste kataloogis olevaid teenuseid käesolev projekt

puudutab?

 Palume selgitada, kas relvalubade menetluses on plaanis ainult see digitaliseerida või ka

protsess vaadatakse üle ja tehakse vajadusel muudatused?

2. Punkt 6. „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“

Palume lisada andmed mõõdetaval kujul.

3. Punkt 7. „“Projekti tulemus“

Palume lisada andmed mõõdetaval kujul, tuginedes punktis 6 toodud väljastatud lubade

arvule.

4. Punkt 8. „Projekti mõju“

Palume lisada andmed mõõdetaval kujul, tuginedes punktis 6 toodud väljastatud lubade

arvule.

5. Punkt 9. „Õiguslik regulatsioon“

Lk 2 / 19

 MKM-le on edastatud kutse uue relvaseaduse tervikteksti koostamises osalemiseks.

Taotluses on juttu relvaseaduse muutmise eelnõust. Palume selgitada täpsemalt, milline

mõju on relvaseaduse uuendamisel antud projektile ja kavandatavale infosüsteemile.

 Kas projekti saab ennem töösse panna kui seadus ei ole vastu võetud?

 Juhime tähelepanu, et kui regulatsiooni välja töötamise käigus muutub projekti skoop,

siis tegemist ei ole enam sama taotlusega ning projekti tulemus jääb saavutamata.

Rakenduvad rahalised sanktsioonid ning raha tuleb tagasi maksta.

6. Punkt 11. „Kolmandad osapooled ja kulud“

Kirjeldatud on ainult SMIT-i rolli. Osapooli on kindlasti rohkem – näiteks jahimeeste

ühendused, relvakaupmehed, teiste andmekogude omanikud (näit MKM ja

majandustegevuse register, kus on relvaseaduse alusel välja antud tegevusload). Palume

punkti täiendada ja lisada taotlusele kolmandate osapoolte kinnitused..

7. Punkt 17. „Projekti elluviimiseks vajalike kulude eelarve tegevuste lõikes koos

kalkulatsiooni ja põhjendusega“

 Palume välja tuua palgakulu aluseks olev kalkulatsioon või statistika ning selgitada selle

mõistlikkust.

 Palume põhjendada, millest ligi 100 000 euro suurune aastane hooldus- ja arenduskulu

(mida seal iga aasta arendada vaja on)? Sisuliselt 4 aastaga sünnib uus süsteem? Palume

lisada tasuvusarvutus, et see ennast ära tasub võrreldes vana süsteemiga.

 Juhime tähelepanu, et abikõlblik on vaid toetuse saaja projektijuhi palgakulu.

8. Punkt 18. „Projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu

lühikirjeldus“

Juhime tähelepanu, kui projektis on kavas mitu hanget, siis tuleb kõikide hankelepingute

projektid (st allkirjastamata lepingud) eelnevalt korraga esitada ja kooskõlastada RIA-ga.

1. KAVANDATAVA PROJEKTI TULEMUSTE MÕJU INVESTEERINGUTE KAVAS VÕI AVATUD

TAOTLUSVOORUS SEATUD EESMÄRKIDE TÄITMISELE

 Kirjeldada, kuidas taotletav projekt aitab kaasa käesoleva investeeringute kava/ avatud

taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, mis on toodud [VV määruse/ ministri käskkirja nr]

VASTUSE VÄLI

Meede „Avalike teenuste pakkumise arendamine“: taotletava projekti raames asendatakse

tänane täismahus paberkandjal läbiviidav haldusmenetlus digitaalse menetlusega. Selle

tulemusena saavutatakse oluliselt suurem efektiivsus menetlusprotsesside läbiviimisel,

taotleja/loa omaniku taustakontrollide teostamisel ja seotud osapooltega (relvakaupmehed,

partnerorganisatsioonid Eestis ja välismaal) reaalajas andmevahetus. Klient saab esitada

taotlusi kodust lahkumata ning loa relva omada digitaalselt. Projekt teenib täismahus

„paberivaba Eesti“ eesmärki ning pakub nutikaid lahendusi nii teenuse osutajale kui teenuse

kasutajale. Tagatud on elektrooniline andmevahetus relva kaupmeeste ja EL

liikmesriikidega.

2. PROJEKTI SEOS ASUTUSE EESMÄRKIDEGA

Lk 3 / 19

 Selgitada, mis on asutuse organisatsioonipõhises strateegias sätestatud suur eesmärk, mille

saavutamisele selle konkreetse projekti elluviimisega kaasa aidatakse?

 Miks on plaani võetud just selle projekti elluviimine asutuse prioriteete ja strateegilisi

eesmärke silmas pidades?

VASTUSE VÄLI

PPA on Siseministeeriumi valitsemisala asutus ning valitsemisala eesmärgid on kirjeldatud

„Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“ (edaspidi STAK). Dokumendis on üldise

eesmärgina välja toodud, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises

ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe

turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse

elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning

tagatakse kiire ja asjatundlik abi.

STAK on omakorda jagatud programmideks, neist kolme programmi (turvalisemad

kogukonnad, tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika ning tõhusam piirihaldus)

eesmärkide saavutamiseks on abi loodavast rakendusest. Programm „Turvalisemad

kogukonnad“ eesmärk on järgnev: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega

ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku

võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuseriske märgata ning

nendele adekvaatselt reageerida.

STAK programm Turvalisemad kogukonnad rakendusplaan 2015-2019:

Meede 4: tõhus reageerimine ning nutikas järelevalve. Olulised tegevused punkt 4:

Töötatakse välja ning võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja seda toetav IKT lahendus.

See vähendab relvalubade menetlusele kuluvat tööaega, lihtsustab nende kontrollimist ning

nende üle arve pidamist

Eesmärk:

 Eesti täidab Euroopa Liidu nõuetest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, tagades

kvaliteetse statistika hankimise võimaluse, elektroonilise suhtluskanali

relvakauplejate ja relvaregistri vahel ning relvalubade alase andmevahetuse

liikmesriikide vahel;

 tagada tõhus järelevalve relvaseaduse alusel läbiviidavate toimingute efektiivsuse

ning füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt relvaseaduse nõuete täitmise üle.

Alameesmärk

 muuta loamenetlus efektiivseks ja kontrollitavaks (st järelevalve loamenetluse

kvaliteedi ja õiguspärasuse üle);

 muuta loa taotlemine kliendile oluliselt mugavamaks ja tänapäevastele ootustele

vastavaks.

3. PROJEKTI EESMÄRGID

 Sõnastada selgelt projekti peamine eesmärk ehk, mida püütakse saavutada:

Lk 4 / 19

o Kas tegemist on projektiga, mis eelkõige taotleb nt suuremat efektiivsust/ kulude

kokkuhoidu, vabanemist vananenud tehnoloogilistest lahendustest (legacy’st),

regulatsiooniga vastavusse viimist, kõrgemat teenuskvaliteeti vms. Ehk, mis on selle

projekti peamine fookus?

VASTUSE VÄLI PPA-l on vananenud kujul olemas relvalubade digitaalne register (relvade ja lubade staatuse

üle arvestuse pidamiseks) ja üle x-tee on võimalik relvaloa olemasolu ja kehtivust kontrollida

– aga puudub võimekus tagada vajalik andmevahetus näiteks Euroopa Liidu

liikmesriikidega. Samas toimub relvaloa menetlus täismahus käsitsi ja paberil - relvatoimik

on paberkandjal ja dokumendid koostatakse käsitsi. Ka luba prinditakse lokaalse printeriga

ja väljastatakse isikule paberkandjal. Andmevahetus relvakaupmeeste ja PPA vahel toimub

paberkandjal ning relvaloa taotleja vahendusel. Samamoodi toimub relvade üle piiri

transportimine. Laskemoona müük registreeritakse paberkaustikutes.

Selle tulemusena kannatab järelevalve relva omaniku, relvade ja laskemoona üle:

1) ei ole võimalik omada süsteemset ülevaadet menetluse sisulisest kvaliteedist ja

raskendatud ning ressursimahukas on teenistusliku järelevalve teostamine lubade

menetluse õiguspärasuse üle

2) ei ole võimalik teostada laskemoona müügi või relvade hoiustamise seiret

3) ei ole võimalik reageerida kiirelt ümbritseva keskkonna muudatustele ja relvade

omamisest tulenevatele riskidele

Antud olukord võib kujutada olulist sisejulgeoleku ohtu Eestile ning selle maandamise üheks

eelduseks on menetluse efektiivsus ning kontrollitavus.

Projekti edukal rakendamisel:

a) loodame suunata osa vabanevast menetlusressursist loa omanike ja juriidiliste isikute

järelkontrollile (mille läbiviimiseks PPA-l täna vahendid puuduvad) ja

b) osa vabanevast ressursist IKT lahenduse ülalpidamisele ja jätkuarendustele (tänase

teadmise juures keeruline anda hinnangut, millises mahus ja seetõttu taotletava raha

vaates hetkel kajastamata).

4. PROJEKTI SKOOP

 Ulatus ehk skoop: mida konkreetselt selle taotletava investeeringuga saavutatakse? Peab

olema selgelt aru saada, millist ulatust ehk skoopi planeeritav investeeringumaht katab.

 Täpsustage, milliste asutuse infosüsteemidega on arendus seotud (nt ametnikurakendus

(iseteenindus), kliendirakendus (iseteenindus), kontoritarkvara, siseveeb, välisveeb,

tugiteenuste rakendused, personal, planeerimine, finants (ERP), asjaajamine (DHS), IT

helpdesk ja monitooring, andmevahetuse loomine, andmebaasid vmt).

 Juhul, kui tegemist on suure projekti alamosaga, siis lisada ka suurema projekti eesmärkide

kirjeldus ning jaotus alamprojektideks/ projektietappideks, täpsustades ühtlasi, millised

alamprojektid on tehtud ning millised on veel ees.

Näiteks, kui käivitatakse IT arendusprojekt mille eesmärk on viia 10 erinevat tüüpi menetlused

paberilt elektrooniliseks (et vähendada nii kodanike kui asutuse kulusid), siis kirjeldada, milliste

menetluste elektrooniliseks viimine selle projektiga saavutatakse ning milliste menetluste üleviimine

on planeeritud järgmistes projektides.

VASTUSE VÄLI

Lk 5 / 19

Skoobis on digitaliseerida kogu tsiviilkäibes olevate relvade nn „elukaar“, mis hõlmab muu

hulgas:

relvade müüki toomist (aga ka viimist) üle piiri;

relvasoetusloa taotlemist;

relva müümist tsiviilkäibesse (sh kaupmeestega andmevahetus);

relva loa menetlust (sh päringud) koos järelevalvega;

relva tsiviilkäibest kõrvaldamine (kahjutustamine).

Vajalik on lisaks nn laskemoona „elukaar“:

laskemoona üle piiri toomine

laskemoona müük tsiviilkäibesse, kuid jääb arenduste järgmisesse etappi kuivõrd käesoleva

taotluse rahuldamisel eeldatav maht ei kata kogu vajalikku rahastust.

Antud projekti skoobis ei ole teenistusrelvad ega juriidiliste isikute relvasoetusload

Lk 6 / 19

5. PROJEKTI KIRJELDUS

 Selgitada, kuidas eelmises väljas nimetatud eesmärke on plaanis saavutada.

Näiteks, kui projekti peamiseks eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis kirjeldada, milliste

protsessi muudatustega seda saavutatakse.

VASTUSE VÄLI

Luuakse elektrooniline relvalubade taotlemise ja menetlemise süsteem ning elektrooniline

relvaluba, mis võimaldab teha kvaliteetseid andmeuuringuid ning on andmeallikaks relvade,

lubade ja loa staatuse osas analüüside koostamiseks. Tagatud on elektrooniline andmevahetus

relva kaupmeeste ja EL liikmesriikidega. Tagatud on võimalus teostada efektiivset

teenistuslikku järelevalvet ning avastada võimalikud süsteemi kuritarvitused.

Järelevalve loa taotlejate ja loa omanike üle on tõhus ning miinimumini on viidud

soetamislubade ja relvaubade võltsimine, kuna load on digitaalsed ning kättesaadavad

infosüsteemis. Füüsilisi lube ei väljastata ning seega ei ole neid ka võimalik võltsida. Teised

liikmesriigid saavad relvalube (Relvaregistris) või nende andmisest keeldumisi

(menetlusinfosüsteemis) kontrollida igal ajal ja võltsimised on välistatud.

6. OLEMASOLEV OLUKORD JA ÜLEVAADE PROJEKTI VAJALIKKUSEST

Hetkeolukorra kirjeldus (AS IS), mis selgitab planeeritava arendusprojekti vajalikkust. Kirjeldus

peab sisaldama:

 Finantsilist ülevaadet, s.t ülevaadet tänaste protsessidega seotud kuludest (büroo, paber, IT

haldus ja arendus, tööjõud, post jne), sh kuludest, mida projekti elluviimise järgselt on plaanis

vähendada või tuludest, mida püütakse suurendada. Esitatud kulude ja tulude puhul tuleb

selgitada ka kalkuleerimise alus (milliseid ühikuid, koguseid arvutamisel aluseks võeti).

 Protsesside lühiülevaadet, s.t ülevaadet sellest, kuidas protsessid (sh arendusega seotud

teenused täna toimivad, protsessis osalevate isikute arv (nii kodanikud, ettevõtted kui teised

Lk 7 / 19

asutused, sh rollide lõikes) ja ajakulu nii asutuse siseselt kui väliselt; mis on peamised

kitsaskohad, mis tingivad muutmise vajadust, millised on peamised protsessiga seotud riskid.

 Kasutajate rahulolu: ülevaade sellest kas ja kuidas olete mõõtnud kasutajate rahulolu

infosüsteemi, teenuste ja/või tööprotsessidega. Mis on olnud hindamise peamised tulemused?

 Meetrika selgitus: kirjeldada tuleb hindamismeetrika vahendid, mida kasutades

hetkeolukorda hinnati, täpsustades ka kulude kalkuleerimise alusandmeid.

 Tehnilist lühiülevaadet: juhul, kui tegemist on olemasoleva süsteemi asendamise või

täiendamisega, siis kirjeldada üldises võtmes lahenduse tehnilist ülesehitus (näiteks, kas

lahendus on tehnoloogiliselt ajakohane või mitte, kas liidestused toetavate infosüsteemidega

on olemas, et näiteks vältida kodanikelt/ kasutajatelt andmete mitmekordset esitamist

erinevatele asutustele, kas kasutusel on toetavad kesksed lahenduse (x-tee, DVK jne));

 Ülevaade projekti vajalikkusest: Ülevaade sellest, miks just konkreetne valitud alternatiiv

(projekt) on eesmärgi saavutamiseks parim? Kirjeldada, kuidas veenduti, et projekt on teistest

alternatiividest suurema mõjuga ega dubleeri juba olemasolevat kolmanda osapoole (sh nii

avalik- kui erasektor) lahendust?

VASTUSE VÄLI

Relvaregister:

Relvaregister on vananenud ning ei võimalda teha toiminguid, mida on Euroopa Liidust

tulenevatest kohustustest tulenevalt vaja täita (statistilised andmed, relvaregistri ja

relvakauplejate vaheline elektrooniline suhtlus, andmevahetus EL liikmesriikide vahel).

Relvakauplejad kannavad ostu/müügi toimingud siiani füüsiliselt relvaraamatusse, mida

hoitakse relvakaupleja juures, selles tulenevalt puudub võimalus efektiivselt kontrollida

ostude sooritamisi. Euroopa Liikmesriikide vahel relvade sisse-väljaveoks antakse load

paberkandjal. Neid on kerge võltsida ja e-posti või faksiga teistele liikmesriikide asutustele

koopiate saatmine ei ole piisavalt kiire ega töökindel lahendus.

Menetlusinfosüsteem:

Tänane menetlus toimub täismahus paberkandjal. Loa taotlemiseks peab isik tulema

teenindusse ning esitama vajalikud paberid. Seejärel komplekteeritakse toimik, mis liigub

edasi menetleja kätte, kes teeb vastavad toimingud ja päringud infosüsteemides. Suhtlemine

muude asutustega toimub peamiselt e-kirja teel, automaatseid toiminguid ei ole! Samuti on

vajalik relva hoiukoha kontroll piirkonnapolitseiniku poolt, mille algatamiseks on samuti

vajalik vahetu suhtlemine piirkonnapolitseinikuga.

Järelevalve:

Täna teenistuslik järelevalve loamenetluse kvaliteedi osas puudub, kuivõrd kogu menetlus

on paberkandjal toimikutes üle Eesti ja nende ka pisteline kontroll käib tänase ressursi juures

üle jõu.

Järelevalve füüsiliste ja juriidiliste isikute üle on riskiprofiilipõhine, kuid äärmiselt

ressursimahukas ja täies ulatuses käsitöö. Ka andmevahetus kooskõlastavate asutustega on

e-mailipõhine käsitöö. Kuivõrd tegemist on ressursimahuka tööga, on järelevalveulatus

piiratud.

Taotluste maht aastas:

Aastal 2015 väljastati kokku 12932 erinevat luba (sh relvalube 8158, relva soetamislube

3430, juriidilise isiku lube 43, kollektsioneerimislube 6, paralleelrelvalube 464, kandmislube

218,tulirelvpasse 203 ja võõrandamislube 410.

Lk 8 / 19

2016 aastal on 06.09 seisuga väljastatud kokku 8222 erinevat luba ( sh relvalube 4992´, jur.

isiku lube 45, kollektsioneerimislube 7, paralleelrelvalube 333, soetamislube 2299,

kandmislube 109, tulirelvapasse 189, võõrandamislube 234, laskekõlbmatuks muutmise

tõendeid 14).

Kasutusmugavus:

Automaatsed päringud puuduvad.

Menetlejad teevad täna päringuid käsitsi Politsei infosüsteemide kaudu

(MIS, Karistusregister, MISP jm). Samamoodi toimetavad käsitsi päringuid

kriminaalpolitsei ja KAPO. Iga käsitsi päringuga peab kasutaja avama antud registri, logima

sisse, sisestama isiku andmed (nimi, sünniaeg jne.) ning käivitama kontrolli. Seega on hetkel

palju väliseid tegevusi, mis kulutavad menetlemisele kuluvat aega. Ühe esmase taotluse

puhul päringud kokku võtavad ca 20 minutit, mis on ilmselgelt liiga palju.

Eeltäidetud andmed: loamenetlus on täismahus paberkandjal relvaregistri vaatest ühtesid ja

samu andmeid sisestatakse korduvalt erinevatel töölehtedel. Korduv ja kohmakas sisestus

kulutab mõttetult tööaega selle asemel, et süsteem kasutaks juba sellesse hõivatud andmeid.

Süsteemikontrollid: puuduvad igasugused elementaarsed kontrollimehhanismid süsteemi

poolt, mis on viinud olukorrani, kus andmekvaliteet on äärmiselt madal, raskendatud on

aruannete koostamine (suur osa aruandeid saabki teha vaid käsitööna). Puudub liidestus

aadressiandmete süsteemiga (ADS), et saada standardiseeritud kujul aadressiandmeid ja neid

ka teistele süsteemidele edastada. Samuti on puudlik järelevalve ja reaalajas puudub ülevaade

relvade ja laskemoonaga toimuvast ning andmete kogumine on aeganõudev ja kohmakas

käsitöö.

Haldamine:

Relvaregistri hoolduskulud täna on : 46 187 eurot aastas. Menetlusinfosüsteem puudub.

Arvesse tuleb võtta, et olemasolev süsteem on läbinud vaid hädavajalikud arendustööd, et

tagada registri toimimine.

Olemasolevate infosüsteemide haldamiseks või muutmiseks vajalik kompetents on

monopoolses seisus, kuna kasutusel on vanad ja iganenud platvormid. Seetõttu on arendus

väga kulukas.

Logid:

Relvaregistri logi on puudulik ja seetõttu ei ole kõigi toimingute puhul võimalik selgitada

välja tehtud muudatusi.

Loamenetluse logi puudub täielikult.

7. PROJEKTI TULEMUS

 Oodatava mõõdetava lõpptulemuse kirjeldus (TO BE), mille saavutamisel saab projekti

pidada edukaks:

o Finantsilised eesmärgid: kirjeldada, milliseid kulusid soovitakse muuta, selgitada,

millest muutus tulenema peaks. Sellest kirjeldusest peaks nähtuma milline on

finantsiline vaade peale projekti edukat elluviimist.

o Protsesside muudatuste ülevaade: millised ärilised protsessid (sh arendusega seotud

teenused) muutuvad ja kuidas (nt teenus muutub automaatseks, protsess viiakse

Lk 9 / 19

paberilt elektrooniliseks, dokumendivahetus asendatakse andmevahetusega vms, sh

kirjeldada muutust ajakulus ning kuidas muudatus mõjutab ametnikke, ettevõtteid,

kodanikke jne). Kas ja milliseid protsessiga seotud riske projekt maandab ja kuidas?

o Kasutajate rahulolu: ülevaade sellest millised on ootused kasutajate rahulolule

infosüsteemi, teenuste ja/ või protsessidega peale projekti elluviimist. Kuidas

plaanite seda hinnata?

o Tehnilise lahenduse muudatuse ülevaade: juhul, kui tegemist on olemasoleva

infosüsteemi asendamise või täiendamisega, siis kirjeldada üldises võtmes, milline

saab olema lahenduse tehniline ülesehitus peale projekti elluviimist (näiteks, kas

planeeritakse lahenduse tehnoloogilist uuendamist, liidestatakse täiendavate

infosüsteemidega, et vähendada andmete topelt esitamist või mitmekordset

sisestamist, võetakse kasutusele kesksed toetavad lahendused (x-tee, DVK jne),

luuakse iseteeninduse võimalus vms).

Projekti tulemusi tuleb kirjeldada selgelt mõõdetavana, sealjuures tuleb kirjeldada ka meetrika,

millega tulemuse saavutamist peale projekti lõppemist hinnatakse. Väli "olemasolev olukord"

peab sisaldama kasutatava meetrika alusel mõõdetud tänast olukorda ning käesolevas väljas tuleb

kirjeldada planeeritav siht, mille saavutamisel loetakse projekt edukaks (Nt hindamisvahend:

teenuse kasutatavuse rahuloluküsimustik. Tänane keskmine hinnang 5/10-st, oodatav tulemus

peale projekti elluviimist 7,5/10-st). Vajadusel võib taotlusele lisada ka selgitava faili (nt

majanduslikku tasuvusanalüüsi kajastav tabel vms; sellisel juhul tuleb välja kirjeldustes viidata

lisafailile, täpsustades failinime).

VASTUSE VÄLI

Relvaregister:

Kaasajastatud relvaregister võimaldab teha kvaliteetseid andmeuuringuid ning on

andmeallikaks relvade, lubade ja loa staatuse osas analüüside koostamiseks. Tagatud on

elektrooniline andmevahetus relva kaupmeeste ja EL liikmesriikidega.

Järelevalve on tõhus ja miinimumini on viidud soetamislubade ja relvaubade võltsimine,

kuna load on digitaalsed ning kättesaadavad infosüsteemis. Füüsilisi lube ei väljastata ning

seega ei ole neid ka võimalik võltsida. Teised liikmesriigid saavad relvalube (Relvaregistris)

või nende andmisest keeldumisi (menetlusinfosüsteemis) kontrollida igal ajal ja võltsimised

on välistatud

Menetlusinfosüsteem:

Isik saab esitada taotluse PPA e-taotluskeskkonnas (esimesed arendused valmivad 2017

kevadel korduva ID-kaardi taotlemiseks, järgmises etapis lisatakse korduva passi ja seejärel

relvalubadega seotu). Taotluskeskkonnast kanduvad andmed menetluse infosüsteemi, kus

menetleja saab läbi viia erinevaid kontrolle süsteemipõhiselt ning algatada töövooge

erinevatele osapooltele (kriminaalpolitsei, kaitsepolitsei, piirkonnapolitseinik) automaatselt.

Kõigi osapoolte arvamused ja menetluse tulemused talletatakse menetluse süsteemi. Otsuse

pinnalt genereeritakse digitaalne luba, mille kontrollimiseks on tagatud juurdepääsud

õigustatud isikutele. Infosüsteem on integreeritud PPA identiteedihalduse ja haldusmenetluse

infosüsteemidega ning kasutab nende süsteemide arenduseks juba loodud lahendusi

(alustatakse 2017 UUSISillegaali arendustega ning jätkatakse RAKS arendustega

haldusmenetluse mootori väljaehitamisel). Konkreetse taotluse raames lisatakse

relvaloamenetluse ja järelevalvespetsiifilised rakendused.

Järelevalve:

Lk 10 / 19

Süsteemipõhine ja logidega menetlus tagab efektiivse järelevalve menetluskvaliteedi, aga ka

ressursi koormatuse ja tähtaegadest kinnipidamise üle.

Järelevalvemudel ja süsteemipõhised kontrollid on võimalik luua efektiivselt tehniliste

lahenduste kaasabil võites oluliselt aega kohapealseteks füüsilisteks kontrollideks relva

hoiukohas või laskeklubis.

Taotluste maht aastas:

Relvalubade taotlemise maht on aastate lõikes suhteliselt stabiilne kõikudes aastate lõikes

mõnevõrra. 2016 aastal on märgata esmataotlejate arvu kasvu, kuid üldine taotlejate arv on

jäänud võrreldavaks eelmiste aastatega. Seega prognoosime stabiilsuse jätkumist.

Kasutusmugavus:

Automaatsed süsteemisisesed päringud – eesmärk on asendada võimlaikult suures mahus

käsitsi päringuid süsteemisiseste automaatsete kontrollide ja IS-üleste otsingutega.

Eeltäidetud andmed: luua süsteemile funktsionaalsus, mis viiks ühtede ja samade andmete

korduva sisestuse minimaalseks ja kasutaks juba süsteemi talletatud andmeid viisil, kus

ametnikul jääks vaid üle kontrollida ja veenduda andmete korrektsuses. Lahendus aitaks

vähendada ka sisestusvigu ning aitaks kaasa kõrgemale andmekvaliteedile. Isikuandmete

vaates on juba täna kogu isikuandmete komplekt UUSIS-s olemas ja saaks efektiivselt

kasutada juba isikult varem kogutud/hõivatud isikuandmeid.

Iseteenindus: taotlejal on võimalik ise esitada vajalikke andmeid ilma PPA-d külastamata.

Samuti luua lahendused lisaandmete edastuseks PPA-le ilma PPA-d külastamata. Haakub

PPA e-taotluskeskkonna kontseptsiooniga, kuid siinkohal seotud andmete kandumisega

taotluskeskkonnast menetluskeskkonda. Lahendus hoiab kokku nii ametniku kui taotleja kulu

ja aega. Samuti hakkavad relvakaupmehed sisestama andmeid relvade ja laskemoona müügi

kohta ning saama menetluskeskkonna kaudu ka infot olemasolevate soetuslubade kohta, mis

omakorda muudab kõik relvadega seotud tegevused oluliselt paremini jälgitavaks ning

kokkuvõttes muudab keskkonna turvalisemaks.

Automaatteavitus: inimene saab jälgida tema taotluse seisu ja väljastatud loa staatust

reaalajas.

Süsteemikontrollid: realiseeritud on lahendused, mis aitavad ametnikku korrektsel andmete

sisestusel (näiteks kuupäeva formaadi kontroll, aadressandmete kontroll (liidestus ADS-iga),

õiguslike aluste kontroll, taotluse esitamise koha kontrollid jne). Tulemuseks on kõrgem

andmekvaliteet ja sellega kokku hoitud kasvõi näiteks analüütikute tööaega vigade pideva

otsimise ning hiljem süsteemi administraatori tööaega, kes neid pidevalt korrastab. Iseäranis

oluliseks peab PPA süsteemi kaasabil lahenduse loomist, kus menetluse käigus on võimalik

süsteemikontrollide kaudu saada eelnevalt kokkulepitud riskiprofiilide hit’te.

Haldamine ja rahaline mõju:

Arvesse tuleb võtta, et uuel süsteemil hakkab olema oma meeskond, kes pidevalt uuendab ja

täiendab infosüsteemi. Platvormid saavad olema kaasaegsemad, seega dünaamilisemad

(kergem hallata ka tulevikus) ning süsteem saab korralikud logid.

Arendus on hõlmatud visiooniga, kus juba loodud haldusmenetlusel on üks ja ühine nn

keskne mootor (alustatakse UUSISillegaal ja RAKS arendustega).

Lk 11 / 19

Logid:

Logimise osa relvaregistri osas on parandatud ja uue loodava loataotluse menetlemise

süsteemis on arendatud logimine, mille abil on võimalik nii tagantjärgi tuvastada tehtud

toimingute sisu, kui ka saada statistilisi andmeid töökoormuse ja ressursi efektiivse

rakendamise osas üle Eesti.

8. PROJEKTI MÕJU

 Kirjeldada olemasoleva olukorra (AS IS) ja projekt tulemuse (TO BE) VAHE ehk selle

konkreetse elluviidava PROJEKTI MÕJU (sh finantsiline mõju - millises ulatuses kulud

muutuvad, esitades kalkulatsiooni alused, äriprotsesside muudatused jm oluline).

 Juhul, kui tegemist on suurema projekti alametapiga, siis eristada selgelt selle konkreetse

alamprojekti ning suurema projekti mõjude kirjeldused.

 Mõjude hindamisel tuleb minimaalselt kirjeldada, milline on oodatav projekti mõju ulatus

organisatsiooni töötajatele ning protsessi kaasatud teistele osapooltele (näiteks: ettevõtted,

kodanikud).

 Juhul, kui lisaks mõõdetavatele peamistele tulemustele kaasnevad projekti elluviimisega ka

muud sotsiaalsed või majanduslikud kasud, mida otseselt ei mõõdeta (kuna need ei ole seotud

peamiste taotletavate eesmärkidega), siis tuleks ka need kaasnevad mõjud kirjeldada.

VASTUSE VÄLI

Infotehnoloogilise lahenduse realiseerimisel on kogu relvaloa taotlemine ja menetlemine

viidud infosüsteemipõhiseks. Lahendusega on liidestatud relvakaupmehed ja tagatud on

võimalus kontrollida väljastatud loa staatust reaalajas. Tagatud on paberivaba menetlus,

efektiivne järelevalve menetluskvaliteedi üle ja võimalus juhtida menetlusressurssi

efektiivselt. Lahenduse edukal rakendamisel loodab PPA lisaks:

a) tõhustada oluliselt relvaseaduse alusel läbiviidavaid järelevalvetoiminguid nii

füüsilisest isikust loa omanike, taotlejate, aga ka juriidiliste isikute üle (kuni

paikvaatlusteni välja);

b) ka täiendavat ressursi kokkuhoidu, mida on võimalik suunata näiteks IKT-lahenduste

jätkusuutlikkuse tagamisele.

Lahenduse realiseerimisel on kliendil võimalik taotleda luba kodust lahkumata, saada luba

digitaalselt, mis on reaalajas kontrollitav kõigile õigustatud osapooltele. Lahenduse

realiseerimisega on tagatud reaalajas infovahetus relvakaupmeestega. Oluliselt on tõusnud

PPA menetlustöö efektiivsus.

9. ÕIGUSLIK REGULATSIOON

 Juhul, kui regulatsioonides on kitsaskohti, siis kirjeldada lühidalt, mida on vaja muuta ning

kui kaugel ollakse planeeritud regulatsioonide muudatuste elluviimisega?

 Anda ülevaade milliseid õigusakte on vaja muuta või luua ning mis ajaks?

VASTUSE VÄLI

Vajalik on muuta Relvaseadust ning selle alamakte. Relvaseaduse muudatuste töögrupp

alustab tööd 2017 aasta algul ning kõik vajaminevad muudatused on plaanis sisse viia. Eelnõu

peaks valmima eeldatavalt 2018 aasta alguseks.

Peamisteks muudatusteks on relvaloa regulatsiooni muudatus nagu relvaeksamite

väljaviimine PPA-st, samas digiloa väljastamise muudatused on juba sisse viidud 01.06.2017

Lk 12 / 19

kehtima hakkavas Relvaseaduses. Isik ei pea esitama taotlust teeninduses ning samuti ei saa

ta seda kätte teeninduses, samuti ei säilitata eelnevaid lube füüsilises toimikus jmt.

Seaduse vastuvõtmisel on võimalik määrata üleminekuaeg, mis oleks vastavuses uue

menetlussüsteemi eeldatava valmimisajaga.

Muuta tuleb kõiki alamakte ja asutuse sisemisi tööprotsesse, koolitada kasutajad.

10. PROJEKTI KASUSAAJAD – SIHTGRUPP

 Kirjeldada projekti tulemuste kasutatavuse ulatus, peamised kasutajate grupid ja orienteeruv

potentsiaalsete kasutajate arv. Selgitada, millele need numbrid tuginevad?

 Juhul, kui projekti eesmärgiks on suurendada kasutajate arvukust või lisada uusi

kasutajagruppe, selgitada, milliseid tegevusi on planeeritud teha selle eesmärgi

saavutamiseks?

VASTUSE VÄLI

Uue süsteemi kasutajateks on kõik relvaomanikud, tegevusluba omavad isikud ja

lubadeametnikud. Samuti järelevalvet teostavad ametnikud ja asutused

(keskkriminaalpolitsei, KAPO, EKEI, Maksu-ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon, muud

valitsusasutused, kohtud, kohtutäiturid, kohalikud omavalitsused, Kaitseliit, Jahiliit,

Laskespordiliidud jm)

Relvaomanikke on Eestis u. 28000; tegevusluba omavaid juriidilisi isikuid on u. 70 (u.250

kasutajat).

PPA ja muud asutused u. 1000 kasutajat.

Koguarv on suurusjärgus 30000 kasutajat.

Kaudsed kasusaajad on kõik Eesti ja EL kodanikud, kelle turvalisuse tagamine muutub

süsteemi kasutuselevõtuga tuntavalt paremaks.

11. KOLMANDAD OSAPOOLED JA KULUD

 Täpsustada, kas projekti edukaks elluviimiseks on vajalik koostöö kolmandate osapooltega

(näiteks andmevahetuse automatiseerimine, vajalik et kolmandad osapooled hakkavad

asjakohaselt/rohkem andmeid esitama vmt)?

 Juhul kui projekti edukas elluviimine eeldab kolmandate osapoolte poolset panustamist, siis

kirjeldada kas vajalik panustamine on kolmandate osapooltega kokku lepitud?

 Juhul, kui projekti elluviimine eeldab kolmandatelt osapooltelt kulutuste tegemist, siis

selgitada, kes need kulud kannab ja kas selles osas on eelkokkulepped olemas?

VASTUSE VÄLI

Projekti on kaasatud Siseministeeriumi valitsemisalas IT teenuseid pakkuv

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kes sätestab

tehnoloogilised nõuded rakenduse väljatöötamiseks ning realiseerimiseks. Taotlus on

kirjutatud koostöös SMITiga ning nende nõusolek projektis osalemiseks on olemas.

SMIT viib läbi hanke ning sõlmib pakkujaga lepingu(d).

Tehnilise lahenduse loomise kulud on kaetud projekti eelarves. Loodava lahenduse tehnilist

osa hakkab haldama SMIT, sisulist haldamist teeb PPA.

Lk 13 / 19

12. PROJEKTI INNOVAATILISUS

 Selgitada projekti innovaatilisust – st kirjeldada, millist arenguhüpet projekti

ellukutsumisega püütakse saavutada võrreldes tänase olukorraga?

Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, protsessiline või organisatoorne. St innovatsioon võib olla

seotud nt uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, protsesside oluliselt efektiivsemaks muutmisega, või

valdkondade vahelise uuendusliku koostöö käivitamisega.

Innovaatilisuse kirjeldus on oluline, et põhjendada projekti rahastamist struktuurfondide vahenditest.

VASTUSE VÄLI

TEGEMIST ON UUE LOODAVA TEHNILISE LAHENDUSEGA, MILLEGA SENINE TÄISMAHUS

PABERKANDJAL MENETLUS VIIAKSE INFOSÜSTEEMIPÕHISEKS JA PROJEKTI INNOVAATILISUS

HÕLMAB MITUT TAHKU:

1. UUE TEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTT - KASUTUSELE VÕETAKSE TÄIESTI UUS SÜSTEEM

(TAOTLUS-JA MENETLUSKESKKOND)

2. PROTSESSIDE EFEKTIIVSEMAKS MUUTMINE - TAOTLEJA VAATES SAAB KÕIKI

TOIMINGUID TEHA E-KESKKONNAS NING PUUDUB VAJADUS KÄIA TEENINDUSES VÕI

MENETLEJA JUURES. MENETLEJA SAAB TEHA KESKKONNAS ÜHE PÄRINGU NING

ANDMED KOGUTAKSE ERINEVATEST ANDMEBAASIDEST KOKKU. ERINEVATE LUBADE

TAOTLEMINE MUUTUB OLULISELT TÕHUSAMAKS (NÄITEKS SOETAMISLOA

TAOTLEMISEL ISIK ESITAB TAOTLUSE, MENETLEJA SAAB SELLEKOHASE TEATE, TEEB

VAJALIKUD TOIMINGUD NING KAS TEEB LUBAVA VÕI KEELDUVA OTSUSE, OTSUS

TEHAKSE TEATAVAKS ELEKTROONILISEL TEEL).

JÄRELEVALVE TEGEMINE MUUTUB OLULISELT TÕHUSAMAKS, KUNA KÕIK ANDMED

JÕUAVAD KESKKONDA REAALAJAS. TÄNA KASUTUSEL OLEV SÜSTEEM VÕIMALDAB

JÄRELEVALVET TEHA VAID KAUPMEHE JUURDE KOHALE MINNES NING FÜÜSILISTEST

RELVARAAMATUTEST ANDMEID OTSIDES (S.T KÕIK ANDMED ON PABERKANDJAL NING

NENDEST VAJALIKE ANDMETE LEIDMINE ON AJA- JA RESSURSIMAHUKAS).

3. KOOSTÖÖ ERINEVATE OSAPOOLTEGA (PPA, MAKSU-TOLLIAMET, KAPO JNE) MUUTUB

SAMUTI OLULISELT KIIREMAKS, VÕRRELDES TÄNA KASUTUSEL OLEVA SÜSTEEMIGA,

KUS KÕIK TOIMUB KAS PABERKANDJAL VÕI E-KIRJA TEEL. SAMAS EFEKTIIVNE JA

REAALAJAS KOOSTÖÖ JULGEOLEKUASUTUSTEGA TAGAB SENISEST OLULISEMALT

TÕHUSAMA JÄRELEVALVE ERINEVATE MENETLUSLIIKIDE ÜLE TUUES KAASA SUUREMA

TURVALISUSE.

13. PROJEKTI EELTINGIMUSED

 RIHA: selgitada, kas projektiga seoses tekib täiendavaid kohustusi riigi infosüsteemi

haldussüsteemis. Juhul, kui tegemist on jätkuarendusega, siis kirjeldada, kas RIHAga seotud

varasemad kohustused on korrektselt täidetud.

Kui projekt on seotud taotleja mitme infosüsteemiga, siis peavad RIHAga seotud kohustused

olema täidetud kõigi süsteemide puhul. Näiteks kui projekti käigus tehakse arendusi mitte

ainult põhiinfosüsteemis, vaid ka Taotleja dokumendihaldussüsteemis (DHS), peab ka DHS

ja selle kasutamine olema RIHAs registreeritud.

 ISKE: juhul, kui tegemist on jätkuprojektiga, siis kirjeldada ISKE rakendamise hetkeseis

varem loodud lahenduse osas. Kirjeldada, millised kohustused turvanõuetega seoses

Lk 14 / 19

projektile laienevad ning millises ulatuses need on täidetud. Näiteks, kui tegemist on

infosüsteemiga, mille osas on kohustus ISKE nõudeid rakendada, siis kirjeldada nende

rakendamise hetkeseis. Juhul, kui süsteemile laieneb ka auditeerimise kohustus, siis

täpsustada, kas seda kohustust on nõuetekohaselt täidetud. Juhul, kui ISKE nõuete täitmine

on käesoleva projekti alamosa, siis täpsustada ka seda.

 Koosvõimeraamistik: milliseid koosvõimeraamistiku dokumente projektis rakendatakse? Ei

pea detailsemalt kirjeldama koosõimeraamistiku erinevate dokumentide konkreetsete nõuete

rakendamise ulatust.

 Iseteeninduskeskkonna raamistik: Kas on kavandatud tegevused, mis tagavad

„Iseteeninduskeskkonna raamistiku“ (dokument leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf) Lisas 1

kirjeldatud funktsionaalsused (iseteeninduskeskkonda sisenemine, teenuste kohta info

saamine, teenuse taotlemine ja saamine, infovahetus ja haldusotsuste kätte toimetamine,

volituste haldamine, kliendiandmete ja seadete haldamine, kasutajatoe osutamine ja

kasutajatelt tagasiside kogumine, iseteeninduskeskkonna haldamine), või miks raamistikus

kirjeldatud funktsionaalsust ei kasutata?

 Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik: Milline on teie poolt arendatava teenuse

rahulolu hetkeseis ja milline on rahulolu näitaja prognoos peale arendustegevuste

elluviimist vastavalt hetkel kasutusel olevale rahulolu hindamise metoodikale. Kui rahulolu

ei mõõdeta, siis palume põhjendada, miks ei mõõdeta. Kasutatavuse analüüs peab

tuginema raamistiku „Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori

tarkvarasüsteemidele“ printsiipidele (leitav:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2

014.pdf)  Avaandmete hetkeseis ning plaanid: täpsustada, kas vastavalt avaliku teabe seadusele laieneb

infosüsteemile andmete masinloetavas formaadis kättesaadavaks tegemise kohustus. Juhul,

kui AvTS järgi vastav kohustus kehtib/ tekib, siis selgitada kohustuse täitmise hetkeseisu ning

projekti käigus planeeritavaid tegevusi nõuete täitmise osas (st täpsustada, millisel kujul, mis

ajaks ja kuhu andmed avalikult kättesaadavaks tehakse).



VASTUSE VÄLI

RIHA: loodav menetlusinfosüsteem on uus ja varasem tehniline lahendus puudub. Andekogu

ei ole RIHA-s registreeritud;

ISKE: loodava infosüsteemi vaates ISKE rakendatud ei ole;

Koosvõimeraamistik: a) projekt aitab kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik

inimesed saavad riigiga suhelda ilma, et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori

hierarhiliselt struktuurist ja rollide jaotusest selles (eelkõige „paberivaba Eesti“ ja võimalus

suhelda riigiga asutust külastamata või külastades vaid erivajadusel (intervjuu/küsitluse

läbiviimiseks); b) toetab riigi infosüsteemi koosarenemist – eelkõige läbi selle, et projekt

realiseeritakse koosmõjus PPA e-taotluskeskkonnaga ja juba välisrahastuse saanud

UUSISillegaali arendustega

Iseteeninduskeskkonna raamistik: haakub PPA e-taotluskeskkonna ja taotletava projekti

arendustega, mis omakorda arvestab ja on kooskõlas raamistiku põhimõtetega arusaadavast,

usaldusväärsest ja täisautomaatsest taotlemise ning menetluse keskkonnast hõlmates

erinevaid ristkasutusfunktsioone teiste riigi infosüsteemidega;

Avaandmete hetkeseis: täna avalikud andmed puuduvad, kuid loodava projekti raames on

vajadus kuvada kindlasti relva mudeli andmed (kohustuslik) ja lisaks lubadega seotud

statistikat.

Lk 15 / 19

14. PROJEKTI ETTEVALMISTUSE HETKESEISU KIRJELDUS

 Kirjeldada lühidalt, milliseid eeltöid on projekti ettevalmistamiseks juba tehtud (eelanalüüs,

prototüübi loomine, projektorganisatsiooni loomine, protsesside kaardistamine, ärianalüüs

majandusliku kasu täpsemaks hindamiseks, jõustumist ootav seadus/ määrus, jõustuv

direktiiv või EL määrus vms).

VASTUSE VÄLI

Taotluse esitamise ajaks on läbi mõeldud detailne sisuvajadus, koostatud lühianalüüs

hetkeseisu ja oodatava kasu võrdlusega. Koostatud vajaduse eelanalüüs kontseptsiooni näol.

Sisuline vajadus on läbi räägitud ja kooskõlastatud ministeeriumi poliitikaosakonnaga.

Esitatud on ettepanekud Siseministeeriumile uue relvaseaduse väljatöötamise raames

vajalike õiguslike sätete muutmiseks, mis tagavad digitaalse menetluse täismahus

õiguspärasuse ja vajalikud juurdepääsud/õigused kaasatud osapooltele (näiteks relvaeksamite

väljaviimiseks PPA-st).

15. TELLIJAPOOLNE PROJEKTORGANISATSIOONI KIRJELDUS NING VASTUTAVATE

ROLLIDE ISIKULINE KOOSSEIS

 Kirjeldada võimalikult täpselt, millise meeskonna tellija komplekteerib projekti

elluviimiseks: millised on tellija meeskonna võtmerollid ning millise koormuse ulatuses nad

projekti elluviimisesse panustavad? (Kes on lahenduse omanik (struktuuriüksus, roll),

projektijuht, ärianalüütik, teenuste omanik, peakasutaja, testimise juht jne).

VASTUSE VÄLI

Projekti elluviimiseks rakendavad PPA ja SMIT seni praktiseeritud ja kokkulepitud

tööprotsesse, kus:

a) tellija ja lahenduse omanik on PPA ning meeskonnaliikmed arendusosakonna

identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Erki Uus (teenuse omanik/analüütik) ja

infovarade juhtivkorrakaitseametnik Teo Niklus (peakasutaja ja testimise juht);

b) kaasatakse nõuandjana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna

nõunikud;

c) SMIT –i poolelt on lahenduse omanikus Piiri- ja rahvastikukorralduse valdkond

d) SMIT –i poolelt osaleb veel ka Politsei valdkond, kellele kuulub relvaregister

e) Lahenduse loomiseks komplekteerib SMIT meeskonna, kuhu kuulub täiskohaga

Projektijuht/tootejuht; 0,3 koormusega nn. ScrumMaster, kelle ülesandeks on

meeskonna töökorralduslikud küsimused; neli täiskohaga nö. full stack arendajat

Infosüsteemi arendamise tellib SMIT.

16. PROJEKTI TEGEVUSTE LÜHIKIRJELDUS

 Kirjeldada projekti kavandatav algus ja projekti elluviimiseks planeeritud tegevuste loetelu

ning ajaline kestus üldisel tasemel.

VASTUSE VÄLI Projekti kestvuseks on planeeritud 8 kuud, mis on jagatud 2 nädalasteks etappideks.

Lk 16 / 19

17. PROJEKTI ELLUVIIMISEKS VAJALIK KULUDE EELARVE TEGEVUSTE LÕIKES KOOS

KALKULATSIOONI JA PÕHJENDUSEGA

 Eelarves tuleks eristada, millele ja kui suures mahus (üldisel tasemel) investeeringuid

planeeritakse. Nt kui suur osa eelarves kulub enda projektimeeskonna suurendamisele, kui

palju tellitakse teenusena sisse, milliseid teenuseid täpsemalt sisse tellitakse jne. Eelarve

detailse ülevaate võib taotlusele lisada eraldi tabelina.

 Kui tegemist on mahukama projekti alamprojektiga, siis tuleks lisaks taotletava projekti

eelarvele täpsustada ka kogu projekti eelarve ning projektietappide loodetavad

rahastamisallikad.

 Juhul, kui osa eelarvest kaetakse muudest vahenditest, siis lisada ka see info.

 Lisaks investeeringu suurusele on vaja selgitada, millele kulude prognoos põhineb.

Kirjeldada eelarve koostamise eeldused (nt millise tunnihinnaga on eelarvet planeerides

arvestatud).

VASTUSE VÄLI

Tegevus Aeg

(kuud)

Põhjendus Maksumus EUR

Projektijuhi

palgakulu

9 Projekti skoobi lahtikirjutamine,

prioriteetide seadmine, analüüs, tööde

vastuvõtmine arendajatelt.

Palk on arvestusega, et 3700 EUR

brutot

45 000,-

Arendustööde

läbiviimine

8 Funktsionaalsuse realiseerimine, mis

on kirjeldatud eelnevates punktides.

Planeeritud on 4 liikmeline meeskond

8 –ks kuuks. Praeguse raamlepingu

alusel võime öelda, et ühe

meeskonnaliikme hind kuus on kuni

10 000EUR, koos käibemaksuga.

Tegelik hind kujuneb minikonkursi

käigus

320 000, -

ScrumMaster 9 0,3 FTE SMIT eelarve

Tellija ja teenuse

omanik

9 2 x 0,5 Arendusosakonna eksperdid PPA eelarve

Maksumus kokku: 365 000,-

18. PROJEKTI ELLUVIIMISEKS KAVANDATAV HANKEMENETLUSTE ARV JA NENDE SISU

LÜHIKIRJELDUS

 Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hankega, tuleb see eeltaotluses lahti kirjeldada,

et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete arvust, mida viiakse ellu eeltaotluses toodud

eesmärkide saavutamiseks.

VASTUSE VÄLI

Lk 17 / 19

SMIT–il on tehtud ressursi hange, mille käigus sõlmitud raamlepingu alt me teeme vajalikud

minikonkursid arendustiimi sisseostmiseks.

19. KAASNEVAD RISKID JA NENDE MAANDAMINE

 Kirjeldada, kuivõrd on tegeletud projekti riskianalüüsiga. Millised on peamised riskid ja

nende ulatus? Kas ja kuidas on planeeritud tuvastatud riskide maandamise mehhanismid?

Riskianalüüs on soovitav esitada järgmisel kujul:

Risk Riski

realiseerumise

tõenäosus

Riski

realiseerumise

mõju projekti

eesmärkide

täitmisele

Riski

maandamise

tegevused

Riskijuht/

vastutaja

VASTUSE VÄLI Risk Riski

realiseerumise

tõenäosus

Riski

realiseerumise

mõju projekti

eesmärkide

täitmisele

Riski maandamise

tegevused

Riskijuht/

vastutaja

arendusmeeskonnaliikme

lahkumine

keskmine keskmine projekti hetkeseisu

pidev

monitoorimine,

info jagamine,

kokkulepete/otsuste

fikseerimine,

dokumentatsiooni

loomine ja

hoidmine info

säilitamiseks ja

taasesitamiseks

SMIT

projektijuht

arendusmahu hinnang

ebatäpne

keskmine keskmine arendustööde

eeldatava mahu

perioodiline üle

vaatamine koostöös

arendajaga.

Arendajale antav

sisend töötatakse

meeskonna poolt

detailselt läbi ja

vajadusel seatakse

ümber prioriteete.

SMIT

projektijuht

arendajal puudub vaba

tööjõuressurss

madal keskmine Hankelepingu

tingimuste täpne ja

eesmärgipärane

sõnastamine.

SMIT

projektijuht

Lk 18 / 19

20. PROJEKTI TULEMUSTE JUURUTAMISE PROTSESSI KIRJELDUS

 Selgitada, milliseid tegevusi on planeeritud, et loodud lahendus juurutada, sh kirjeldada

tegevused kasutajagruppide lõikes (sisemised vs välised kasutajad jne).

Näiteks juhul, kui lahenduse eduka ellurakendamise eelduseks on, et poole aasta jooksul

peale live'i on e-teenuse kasutatavus 30%, siis milliste tegevustega on plaanis see

saavutada).

VASTUSE VÄLI

Tegemist on täiesti uue lahenduse loomisega, kus olemasolev 100% paberil menetlus viiakse

digitaalseks. Seega on esimeseks otsustamist vajavaks kohaks, millises ulatuses olemasolev

toimikutes kajastuv menetlus nn tagantjärele digitaliseeritakse – st millises ulatuses

olemasolevad menetlusandmed siirdatakse infosüsteemi. Otsus siirde ulatuse osas

langetatakse projekti algusfaasis.

Teises etapis - infosüsteemi live’i ajaks on koolitatud PPA prefektuuride teeninduste ja

prefektuuride lubade menetlemisega tegelevad ametnikud. Esimeses faasis alustavad

infosüsteemis andmete töötlemist just need kaks kategooriat. Paralleelselt lisanduvad

relvakaupmehed vajaliku info edastamiseks relvaloamenetlusele ja digitaalse loa kontroll.

Kolmandas etapis lisanduvad digitaalsed kontrollid ja andmevahetus välistele osapooltele.

Neljandas etapis järelkontrollilahendused (riskiprofiilide koostamine, erinevad hoiatused

jne).

21. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS

 Kirjeldada projekti jätkusuutlikkust puudutav - nt see, milliseid halduskulusid on projekti

elluviimise järgselt ette näha (või kuidas need muutuvad võrreldes tänase olukorraga 5 aasta

jooksul peale süsteemi kasutuselevõttu). Lisaks kirjeldada, kas ja millises ulatuses on

planeeritud vahendeid jätkuarenduste tegemiseks. Täpsustada ka, millistest vahenditest need

kulud kaetakse.

Info halduskulude osas esitada aastate lõikes kujul:

Aasta/tegevus 2015 2016 2017 2018 2019 Millistest

vahenditest kulud

kaetakse?

majutus

Hooldus/

arendus

Riistvara

Muud kulud

Kulud kokku

 Taotleja peab kinnitama projektiga hangitava süsteemi või süsteemi komponendi

ekspluateerimise kulude katmise projekti elluviimisele järgneva 5 aasta jooksul.

 Juhul, kui tegemist on lahendusega, millel puudub üks selge omanik (nt KOV-idele suunatud

lahendused), siis selgitada lahenduse rahastamismudelit ning organisatsiooni, mis tagab

jätkusuutlikkuse

Lk 19 / 19

VASTUSE VÄLI

Aasta/tegevus 2017 2018 2019 2020 2021 Millistest

vahenditest kulud

kaetakse?

majutus

Hooldus/

arendus

100000 100000 100000 100000 Osaliselt

planeeritakse PPA

eeldatavast

ressursisäästust.

Selle

mittesaavutamisel

lisataotlusega RE-

st

Riistvara 10000 10000 10000 10000 Osaliselt

planeeritakse PPA

eeldatavast

ressursisäästust.

Selle

mittesaavutamisel

lisataotlusega RE-

st

Muud kulud

Kulud kokku 110000 110000 110000 110000