Otsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Elmar Vaher

Politsei- ja Piirivalveamet

04.06.2021 nr 14-8.7/929-1

Sisejulgeolekufondi projekti ISFB-12

"Veesõidukite ja nende transporimise vahendite

soetamine" toetuse osaline tagasinõudmine

1. Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) taotles toetust Sisejulgeolekufondist (edaspidi ka

fond) ning 08.12.2015 sõlmiti PPA ja Siseministeeriumi vahel toetusleping nr 14-8.7/109-1

projekti nr ISFB-12 „Veesõidukite ja nende transportimise vahendite soetamine“ (edaspidi

projekt) rakendamiseks. Toetuslepingu sõlmimisega võttis PPA kohustuse järgida muuhulgas

toetuslepingu punktis 7.2.3 sätestatud nõuet lähtuda toetuse kasutamisel toetuslepingu lisas 5

toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest.

PPA viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Hõljuki ostmine“ (viitenumber 216238)

(edaspidi riigihange) eeldatava maksumusega 810 000 eurot käibemaksuta, mis ületab

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud rahvusvahelist piirmäära. Riigihanke

tulemusena sõlmiti ettevõtjaga Griffon Hoverwork Ltd (edaspidi edukas pakkuja) raamleping

nr 1.13-2.2/423-5 (edaspidi leping) maksumusega 810 000 eurot, millele lisandus

pöördkäibemaks summas 162 000 eurot. Lepingut rahastati projektist täies ulatuses.

Siseministeerium teostas järelevalvet riigihanke läbiviimise üle projekti lõpparuande (esitati

15.01.2021) menetlemise raames.

Vastavalt sõlmitud toetuslepingu punktile 9.3 ja toetuslepingu lisana kinnitatud abikõlblikkuse

reeglite punktidele 1.6 ja 5.1 on PPA kohustatud kulude tegemisel muuhulgas järgima RHS-i.

RHS § 77 lõike 1 kohaselt koostab hankija riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD)

vastavalt RHS-is sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb need

ettevõtjatele hankemenetluse algamisest (st hanketeate avaldamisest) arvates elektrooniliselt

piiranguteta tasuta kättesaadavaks, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 4

kohaselt peab RHAD-s sisalduma mh tehniline kirjeldus ja tulevase hankelepingu tingimused.

Riigihangete registri (edaspidi register) andmetel esitati hanketeade (edaspidi HT) registrile

20.12.2019 ja see avaldati 23.12.2019. Mitu riigihanke osaks olevat olulist dokumenti (nt

tehniline kirjeldus, raamlepingu projekt) on ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud 30.12.2019, so

7 päeva HT avaldamisest hiljem.

08.01.2020 pöörduti registri vahendusel hankija poole palvega pikendada proportsionaalselt

pakkumuste esitamise tähtaega seoses osade alusdokumentide viibimisega. 13.01.2020 vastas

2 (6)

PPA ettevõtja pöördumisele, et hankija ei pikenda pakkumuse esitamise tähtaega arvestades, et

RHAD on registris avaldatud 23.12.2019, hankija on neid täiendanud 30.12.2019 ning sisulisi

küsimusi hankeeseme või RHAD sisu kohta ei ole küsitud. Seejuures on tähelepanuväärne, et

nii esitatud küsimus kui vastus olid PPA poolt registris märgitud nähtavaks vaid küsimuse

esitajale, samas kui RHS § 1 lõike 2 kohaselt saab riigihankega seotud teabele juurdepääsu

piirata üksnes avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti.

Samas ei ole PPA märkinud, et sellist alust teabele juurdepääsu piiramiseks esineks.

Lisaks eelnevale, RHS § 104 lõike 8 kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist

edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide

esitamist. Ühtlasi kohustab nimetatud lõige hankijat kontrollima eduka pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt. RHS § 96 lõige 2 sätestab dokumendid, mida on

hankijal õigus RHS § 95 lõike 1 punktides 1-4 ja lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud

kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ettevõtjalt nõuda. RHS § 96 lõige 3 annab juhul, kui

pakkuja asukohariik ei väljasta RHS § 96 lõikes 2 nimetatud dokumente, hankijale õiguse nõuda

pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistust või pädeva justiits- või haldusasutuse või

notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt

antud tunnistust.

Riigihanke puhul ei nähtu, millistele dokumentidele või tõenditele tuginedes on PPA edukal

pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kontrollinud ning seega, mis asjaoludele ja

põhjendustele tuginedes on hankija otsustanud jätta eduka pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamata.

Järelevalve käigus toimus ajavahemikus 09.02-12.03.2021 Siseministeeriumi välisvahendite

osakonna nõuniku ja toetuslepingu täitmisega seotud projektijuhi vahel elektrooniline

kirjavahetus (edaspidi kirjavahetus), milles projektijuht möönas, et registris 23.12.2019

avaldunud RHAD-st oli üles laadimata jäänud registrivälised dokumendid (raamlepingu

projekt, tehniline kirjeldus ning hanke lisateave), mille puudumist hankija 30.12.2019 märkas

ning seejärel registrisse lisas. Samuti tõi ta välja, et olukorras, kus hankija ei ole RHS § 77

lõikes 1 sätestatud RHAD avaldamise nõudeid järginud, tuleb lähtuda RHS § 82 lõikest 3, mille

kohaselt, kui hankija ei tee ettevõtjatele RHAD kättesaadavaks RHS § 77 lõikes 1 nimetatud

viisil või lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul, pikendab hankija vajaduse ilmnemisel

mõistliku tähtaja võrra pakkumuste esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi

pakkumuste avamise aega, et kõik ettevõtjad võiksid kätte saada pakkumuse esitamiseks

vajaliku teabe. Projektijuht viitas, et arvesse tuleb võtta, et RHS § 82 lõige 3 ei sätesta kohustust,

vaid pigem rõhutab vajaduspõhisusele. Antud olukorras lähtus hankija RHS § 82 lõikest 1, mille

kohaselt RHAD muutmisel peab hankija pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et

muudetud RHAD kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste

esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS-is sätestatud minimaalsest tähtajast. Võttes

arvesse, et puuduolevate dokumentide lisamisest arvates jäi pakkumuste esitamiseni 20 päeva,

mis on rohkem kui pool RHS-is sätestatud tähtajast, ei pidanud hankija vajalikuks tähtaega

pikendada.

Projektijuht selgitas, et kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtus hankija varasemas riigihankes

(nr 202275) pakkuja poolt 19.03.2019 antud selgitustest, mille kohaselt tema asukohariigis

puudub pädev ametiasutus, kes selliseid tõendeid väljastab. Ühtlasi kontrollis hankija enne

riigihankes pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse tegemist e-Certises Suurbritannia kohta

avaldatud infoga, et kõik kõrvaldamise alused on pakkuja enda poolt kinnitatavad ehk puudub

vastav muu ametiasutus, kes neid tõendeid väljastaks. Pakkuja on hankepassis kinnitanud, et

tal puuduvad riigihankest kõrvaldamise alused. RHS § 95 lõike 1 punktis 4 sätestatud

kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtus hankija pakkumuses esitatud pakkuja asukohariigi

3 (6)

õigusaktide kohaselt Suurbritannia Maksuameti poolt väljastatud ettevõtte tulumaksu kohta

käivast tõendist, mis ei viita, et ettevõttel esineks tulumaksu võlgnevust. Samuti viitas

projektijuht oma vastuses, et ühegi teise RHS § 95 lõikes 4 esineva mittekohustusliku

kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda ettevõtjalt ühegi dokumendi esitamist peale

hankepassis sisalduva kinnituse.

Siseministeerium märgib, et riigihangetes kohalduvad minimaalsed pakkumuste esitamise

tähtajad on RHS-is sätestatud eeldusega, et hankija ei riku RHS § 77 lõikes 1 sätestatud

kohustust ja ettevõtjatele tehakse riigihankes osalemiseks vajalik teave, st RHS § 77 lõikes 4

sätestatud tingimustele vastav RHAD, kättesaadavaks alates riigihanke algamisest. RHS § 77

lõikes 1 sätestatud kohustuse eesmärk on omakorda, et riigihankes osalemisest huvitatud

ettevõtjad saaksid kohe HT ja RHAD tingimustega tutvuda ning neil oleks piisav aeg otsustada,

kas nad soovivad pakkumuse esitada või mitte ning osalemise soovi korral kokku panna

nõuetele vastava pakkumuse.

Eduka pakkuja suhtes RHS § 104 lõike 8 kohast sisulist kontrolli teostades ei saa

Siseministeeriumi hinnangul hankija RHS § 95 lõike 1 punktides 1-4 ja lõike 4 punktides 1 ja

3 nimetatud kõrvaldamise aluste puhul piirduda üksnes pakkuja poolt hankepassis või mujal

antud ausõnaliste kinnitustega. Eelviidatud sätetes nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist

on hankija sisulise kontrolli teostamisel kohustatud kontrollima tõendite alusel, kusjuures

nõuda võib ametiasutuse poolt välja antud tõendit või RHS § 96 lõikes 3 nimetatud tunnistust.

Vaid ülejäänud kõrvaldamise aluste osas on hankijal RHS § 96 lõike 4 kohaselt lubatud lähtuda

ettevõtja poolt antud kinnitustest, kui hankijal ei ole muudest usaldusväärsetest allikatest

informatsiooni kõrvaldamise aluse esinemise kohta.

Eeltoodust lähtuvalt on Siseministeeriumi hinnangul PPA rikkunud RHS-i § 77 lõikes 1

sätestatud kohustust - PPA tegi riigihanke osaks olevad olulised dokumendid ettevõtjale

kättesaadavaks hiljem, kui seaduses ette nähtud. Kuivõrd hiljem avaldatud dokumentide (nt

raamlepingu projekt ja tehniline kirjeldus) näol on tegemist hankemenetluse seisukohast

oluliste dokumentidega ning veelgi enam – hankijalt paluti pakkumuste esitamise tähtaja

pikendamist eeskätt seoses osade dokumentide hilisema avaldamisega, ei saa antud juhul RHS

§ 77 lõike 1 rikkumist pidada ka formaalseks. Samuti on PPA eduka pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluste kontrollimisel rikkunud RHS § 104 lõikes 8 sätestatud kohustust

kontrollida eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt. PPA ei ole edukalt

pakkujalt nõudnud RHS § 95 lõike 1 punktides 1–4 ning lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud

asjaolude puudumise tõendamiseks RHS-i § 96 lõike 3 kohaseid dokumente.

Eeltoodust tulenevalt saatis Siseministeerium 21.04.2021 PPA-le kirja nr 14-8.7/916-1

„Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, millega andis PPA-le kooskõlas haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikega 1 võimaluse esitada tuvastatud rikkumiste kohta kirjalik

arvamus ja vastuväited.

PPA esitas 30.04.2021 vastuskirjas nr 1.13-2.2/853-9 arvamuse ja vastuväited, mille kohaselt PPA ei nõustu seisukohaga, et on rikkunud RHS § 77 lõikes 1 sätestatud kohustust, mistõttu

tuleb PPA-le kohaldada 5 % tagasinõude määra, kuna Siseministeerium ei ole põhjendanud

oma seisukohta, miks oleks PPA-l pidanud antud olukorras tekkima vajadus tähtaja

pikendamiseks, võttes arvesse PPA projektijuhi poolt antud selgitusi tähtaja pikendamata

jätmise kohta. Ühtlasi on PPA märkinud, et ei saa oma ärakuulamise õigust teostada, kui

puuduvad põhjendatud väited, millest tulenevalt ei ole arvestatud PPA seisukohtadega § 77

lõike 1 küsimuses, millele oleks omakorda võimalik esitada vastuväiteid ja seeläbi oma

ärakuulamise õigust rakendada. Samuti ei nõustu PPA Siseministeeriumi seisukohaga, et pole

nähtav, millistele dokumentidele või tõenditele on PPA edukal pakkujal kõrvaldamise aluste

4 (6)

puudumise kontrollimisel tuginenud ning mis asjaoludele ja põhjendustele tuginedes on hankija

otsustanud jätta eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata ning kokkuvõtvalt jätnud

sisulise kontrolli teostamata, tuues oma vastuses välja varasemas menetlusetapis esitatud

argumendid.

2. Õiguslikud põhjendused

Siseministeerium edastas HMS § 40 lõike 1 kohaselt PPA-le 21.04.2021 kirja nr 14-8.7/916-1

„Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“ eesmärgiga tuua välja tuvastatud rikkumised koos

asjakohaste põhjendustega ning võimaliku tagasinõudega, millele oli PPA-l võimalik esitada

kirjalik arvamus ja vastuväited hiljemalt 03.05.2021. Ärakuulamise põhimõtte tõhus

realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib

arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise

menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid

täiendavaid andmeid. PPA edastas 30.04.2021 vastuskirjas nr 1.13-2.2/853-9 arvamuse ja

vastuväited. Eeltoodust lähtuvalt on Siseministeerium taganud PPA-le õiguse olla ärakuulatud.

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra1 § 10 lõike 1 kohaselt nõuab otsustaja toetuse tagasi

osaliselt või täielikult, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

Toetuslepingu sõlmimisega võttis PPA kohustuse järgida muuhulgas toetuslepingu

punktis 7.2.3 sätestatud nõuet lähtuda toetuse kasutamisel toetuslepingu lisas 4 toodud kulude

abikõlblikkuse reeglitest, mille kohaselt peab kulude tegemisel muuhulgas järgima RHS-i.

Siseministeerium on jätkuvalt seisukohal ja leiab, et PPA on rikkunud RHS § 77 lõikes 1

sätestatud kohustust, kuna tegi riigihanke osaks olevad olulised dokumendid ettevõtjale

kättesaadavaks hiljem, kui seaduses ette nähtud. Siseministeeriumi hinnangul peab RHS §-s 93

sätestatud tähtaegasid arvestama koosmõjus RHS § 77 lõikega 1. Vastasel juhul tekiks hankijal,

kes on rikkunud RHS § 77 lõikes 1 sätestatud kohustust, justkui täiendav võimalus minna RHS-i

rikkumisega veelgi kaugemale, andes ettevõtjatele seaduses ettenähtud miinimumist vähem

aega RHAD-ga tutvumiseks. Õiguskirjanduse kohaselt on hankija, kes on eksinud RHS § 77

lõike 1 nõuete vastu, kohustatud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja

võrra2. Kuigi seal viidatakse mõistliku tähtaja sisustamisel võlaõigusseaduse §-s 7 sätestatud

orientiiridele, ei saa siiski kõrvale jätta ka RHS-i teisi sätteid, sh RHS §-i 93, kus on ette nähtud

minimaalsed tähtajad, mis peavad ettevõtjatele olema tagatud RHAD-ga tutvumiseks ning

nende alusel pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. PPA tõlgenduse kohaselt muutuks RHS

§ 77 lõikega 1 ja § 93 lõike 1 punktiga 4 hankijale pandud kohustus sisutuks. Tähtaja

pikendamisega ei oleks PPA saanud küll RHS § 77 lõike 1 rikkumist olematuks muuta, kuid

oleks saanud seda heastada.

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 22 lõike 6 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise korra3 § 221 lõike 5 punkti 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 5%-list

finantskorrektsiooni määra, kui RHAD kättesaadavuse aeg moodustab RHAD-s ette nähtud

pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajast 50% või enam, kuid vähem kui 80%.

1 Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määrus nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse

andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“

2 M.A. Simovart ja M.Parind. Riigihangete seadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura (2019),

lk 464 p 8 ja 9. 3 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

5 (6)

Antud riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg 30 päeva HT registrile esitamisest arvates.

HT esitati 20.12.2019 ja avaldati 23.12.2019. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli määratud

20.01.2020. Puuduolevate RHAD-de lisamisest arvates jäi pakkumuste esitamise tähtajani 20

päeva ehk RHAD kättesaadavuse aeg moodustas RHAD-s ette nähtud pakkumuste esitamise

tähtajast 74,07%, mistõttu on põhjendatud kohaldada 5%-list tagasinõude määra.

Samuti on Siseministeerium jätkuvalt seisukohal, et PPA on eduka pakkuja suhtes

kõrvaldamise aluste kontrollimisel rikkunud RHS § 104 lõikes 8 sätestatud kohustust. RHS ei

võimalda § 95 lõike 1 punktides 1–4 ja § 95 lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolude sisulisel

kontrollimisel tugineda üksnes hankepassis pakkuja esitatud ausõnalistele kinnitustele, kuna

RHS § 96 lg 3 sätestab, et juhul kui pakkuja asukohariigis ei väljasta pädevad ametiasutused

RHS § 96 lõikes 2 nimetatud tõendeid, võib need asendada § 96 lõikes 3 sätestatud tingimustele

vastavate dokumentidega. PPA on oma kirjas viidanud varasemast hankest pärit tõendile, kuid

see ei vasta § 96 lõike 3 tingimustele, sh ei ole selge, missuguse kõrvaldamise aluse puudumist

see tõendama peaks.

Seetõttu esinevad riigihanke puhul ka tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 22 lõike 6 ja

perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja korra §-s 228 toodud asjaolud,

mille kohaselt kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse

rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud

hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra4, välja arvatud juhul,

kui rikkumine on üksnes formaalne.

Võttes arvesse, et PPA ei viinud eduka pakkuja suhtes läbi RHS-i nõuetele vastavat RHS § 104

lõike 8 kohast sisulist kontrolli, kuid seejuures arvestades asjaoluga, et e-Certises Suurbritannia

kohta avaldatud andmete kohaselt ei väljasta ükski ametiasutus RHS § 96 lõikes 2 nimetatud

tõendeid, on Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada 5%-list tagasinõude

määra.

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 112 lõige 16 sätestab, et kui projekti ühes hankes

tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine

on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral

rakendatakse suurimat tagasinõude määra. Seega kuulub kohaldamisele 5%-line tagasinõude

määr.

3. Otsus

Eeltoodust lähtudes ning tuginedes tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 112 lõikele 16,

§ 22 lõikele 6 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise korra § 221 lõike 5 punktile

3 ja §-le 228, tunnistatakse PPA projekti ISFB-12 „Veesõidukite ja nende transportimise

vahendite soetamine“ raames läbi viidud hanke „Hõljuki ostmine“ (viitenumber 216238)

tulemusel ettevõtjaga Griffon Hoverwork Ltd sõlmitud lepingu maksumus osaliselt

abikõlbmatuks. Nimetatud lepingu tegelik maksumus koos käibemaksuga on 972 000 eurot,

4 § 21 lg 1: “Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi

või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.“.

6 (6)

seega on abikõlbmatu summa 48 600 eurot, millest Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetus

moodustab 36 450 eurot (75%) ja riiklik kaasfinantseering 12 150 eurot (25%).

PPA peab abikõlbmatuks tunnistatud summa tagastama tagasinõudmise otsuse kehtima

hakkamisest arvates 90 kalendripäeva jooksul järgmiselt:

Panga nimi: AS SEB PANK

Saaja nimi: Rahandusministeerium

Konto number: EE891010220034796011

Viitenumber: 2800045849

Selgitus: ISFB-12

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 11 lõike 6 kohaselt väheneb projekti eelarve

tagasinõutava EL-i toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti

kehtiva eelarve proportsioonile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna

kantsler

Kairit Mägi 6125145

[email protected]