Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 11

Selgitused TAT õigusakti eelnõu

koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise

ja muutmise kohta

 TAT õigusakti eelnõu väljatöötamisel ja vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi reglement)

§-dest 6-8, ÜM-i 2. ja 8. peatükist ja teistest õigusaktidest, juhenditest ja SiM

töökorraldust reguleerivatest õigusaktidest.

 ÜSS2021_2027 § 10 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada TAT

õigusakt kas määruse, käskkirja või halduslepinguga.

 TAT õigusakti väljatöötamiseks moodustatakse ministri käskkirjaga töörühma, kuhu

kuuluvad eelnõuga puutumust omavad SiM-i osakonnad, SiM valitsemisala asutuste

esindajad, teised ministeeriumid ja vajadusel muud osapooled.

 TAT õigusakti vorm, ehk määrus, käskkiri või haldusleping, sõltub sellest, kellele

toetatavad tegevused on suunatud.

 Käskkiri on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes

üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakt. Seega valitakse käskkirjaline

rakendusskeem olukordades, kus TAT õigusakti kehtestamise hetkel on teada, kes

konkreetse TAT eesmärkide saavutamiseks tegevusi ellu viib. Samuti on käskkirja

kehtestamisel võimalik otsustada, milliseid tegevusi hakatakse tulemuste saavutamiseks

tegema. Vaatamata sellele, et TAT käskkirjaga toetuse andmisel on elluviija(d) teada,

kehtib sellisel toetuse andmisel ÜSM-i artiklist 73 tulenev läbipaistvuse nõue. Seetõttu

tuleb TAT käskkirjas või selle seletuskirjas elluviija valikut põhjendada.

 TAT õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas horisontaalsete eeltingimuste,

rakenduskava ja rahastamiskavaga, samuti „Siseturvalisuse arengukavaga 2020-2030“1

ja AMIFi puhul ka „Sidusa Eesti arengukavaga 2021-2030“2. Vastavad viited ja seosed

tuleb välja tuua TAT õigusakti eelnõu seletuskirjas.

 TAT õigusakti eelnõus sätestatakse elluviijale tähtaeg projekti kirjelduse, tegevuskava

ja eelarve esitamiseks.

 TAT õigusakti seletuskirjas kirjeldatakse mh:

o viited ja seosed horisontaalsete eeltingimuste täitmisele ja kuidas toetuse

saaja/elluviija peab neid tegevuste elluviimisel arvestama ja toetavaid tegevusi

planeerima;

o kuidas TAT-iga hõlmatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud

valikukriteeriumidele;

o riigiabi analüüsi3 tulemusi (kas tegu on riigiabi või vähese tähtsusega abiga);

o topeltrahastamise riski võimalusi, sh kaardistatakse võimalikud kattuvused ja

nende olemasolul määratletakse piisavad maandustegevused. ÜSM preambuli

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka

kolmandast sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka kolmandast

sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. https://www.siseministeerium.ee/sidest 3 Juhend analüüsi läbiviimiseks kättesaadav: https://meie.sim.sise/wiki/13542447/oigus/riigiabi-ja-vahese-

tahtsusega-abi

2 (3)

punktide 48 ja 49 ning artikli 58 kohaselt on lubatud sama tegevuse

rahastamiseks kombineerida rahastusallikaid. Siseturvalisupoliitka fondidest

abikõlblikud tegevused on üldjuhul spetsiifilised, kuid mõnel juhul võib sarnast

tegevust rahastada ka nt struktuurivahenditest. Võimalike kattuvuste

hindamiseks vaatab VVO koordinaator üle eelkõige struktuurivahendite

meetmete nimekirja ja toetuse saaja kodulehel oleva info saadavate toetuste osas

(nt Politsei- ja Piirivalveamet:

https://www.politsei.ee/et/juhend/rahvusvaheline-koostoeoe/valisrahastajate-

toetatud-ppa-projektid; Päästeamet: https://www.rescue.ee/et/projektid;

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: https://www.smit.ee/#el-

projektid) ning märgib TAT eelnõu seletuskirja tuvastatud potentsiaalsed

kattuvused või nende puudumise. Nõuet, et sama kulu ei ole rahastatud mitmest

allikast, kontrollib VVO kontrollija SFOSi ristkontrolli funktsiooni kasutades,

siis kui elluviija/toetuse saaja on esitanud taotluse kulu hüvitamiseks;

o mõjusid isikuandmete töötlemisele, kui eelnõu toob kaasa isikuandmete

töötlemise või muudetakse isikuandmete senist töötlemist;

o kuidas tagatakse, et rahastamiseks valitud tegevused esindavad toetuse summa,

ellu viidavate tegevuste ja eesmärkide saavutamise parimat suhet.

 TAT õigusakti seletuskirja koostamisel saab horisontaalsete põhimõtete rakendamise

kohta abi küsida nende teemade eest vastutavatelt ministeeriumitelt:

o sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium;

o keskkond, kliima, kliimakindlus ja „Ei kahjusta oluliselt“ – Kliimaministeerium;

o regionaalareng – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

 „Eesti 2035“ strateegias sätestatud regionaalarengu eesmärgi rakendamise kohta

saab abi küsida Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonnast.

 Taotleja peab taotluse esitamisel ja elluviija TAT-is nõutud projekti kirjelduse

esitamisega kinnitama, et tegutseb projekti ellu viimisel heas usus ja kooskõlas

põhiseaduses, EL põhiõiguste hartas ja ÜRO Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis sätestatuga.

 Kliimakindluse tagamise nõue tuleneb ÜSM-i artiklist 73, mis kohustab KA-d

tegevuste valimisel tagama selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse, mille eeldatav

kestvus on vähemalt viis aastat. Seega kohaldub kliimakindluse tagamise kohustus vaid

taristuinvesteeringutele. Kliimakindlust ei ole võimalik hinnata rakenduskava ega

erieesmärgi tasandil. Kliimakindluse tagamise meetmeid selgitatakse TAT õigusakti

eelnõu seletuskirjas või sätestatakse see TAT õigusaktis taotleja/toetuse saaja /elluviija

kohustusena.

 EK-le iga-aastase tulemusaruande esitamisel tuleb tagada, et rakenduskava elluviimise

ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse toetuse saajale/elluviijale TAT õigusaktis proportsionaalsed

aruandlusnõuded.

 Kui TAT õigusakti jõustumine toob kaasa isikuandmete töötlemise või töötlemise

muutumise, tuleb seda seletuskirjas selgitada.4

 TAT õigusaktiga võib kehtestada ÜSM artikli 50 lõike 1 kohased erinõuded avalikkusele

teabe esitamiseks fondidest saadava toetuse kohta, kui see on õigustatud julgeoleku ja

avaliku korraga seotud põhjustel kooskõlas artikli 69 lõikega 5.

 Enne TAT õigusakti eelnõu EIS-is puutumust omavatele ministeeriumitele

kooskõlastamiseks esitamist:

o kooskõlastab töörühma juht eelnõu töörühma liikmetega;

4 Isikuandmete töötlemise toimingute ülevaade on kättesaadav:

https://wiki.smit.sise/pages/viewpage.action?pageId=103742687

3 (3)

o juhul, kui eelnõul on puutumus horisontaalsete põhimõtetega,

eelkooskõlastatakse eelnõu vastava ministeeriumiga;

o vajadusel tutvustatakse eelnõud ministrile, ministri nõunikule, kantslerile,

valdkonna eest vastutavale asekantslerile ja teabevahetusametnikule.

 TAT-i muutmise eelnõud ei pea kooskõlastama töörühma liikmetega ega

eelkooskõlastama horisontaalsete põhimõtete eest vastutavate ministeeriumidega.

 Kui toetuse saaja on kavandanud tegevuste rakendamisse kaasata kolmanda riigi5

avalik-õigusliku juriidilise isiku, konsulteerib VVO enne TAT õigusakti kehtestamist

või enne taotluse rahuldamise otsuse kinnitamist Euroopa Komisjoniga eesmärgiga

maandada topeltrahastamise6 riski. Planeeritava tegevusega seotud vajalik teave ja

järelepärimine edastatakse EK-le e-kirjaga või SFC2021 kaudu. E-kirjavahetus

registreeritakse DHS-is.

 TAT määruse eelnõus sätestatakse ÜM § 41 ja 50 toodud nõuded.

 TAT käskkirja eelnõus sätestatakse volitusnorm, et elluviija esitatavate andmete alusel

sisestab KA projekti SFOS-i.

 TAT õigusakt ja selle alusel rahastatud tegevus/projekt tugineb rahastamiskavas

omistatud vähemalt ühele sekkumise liigile.

 TAT muudatuse tegemisel järgib VVO koordinaator SiM terviktekstide koostamise ja

avaldamise juhendit.

5 Kolmas riik on muu riik kui Euroopa Liidu liikmesriik. 6 Topeltrahastamise all peetakse silmas sellise kulu hüvitamist, millele on toetust eraldatud teise EL fondi

toetusmeetmest vm välisabi vahenditest.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 12

Selgitused toetuse andmise kohta määruse

alusel avatud taotlusvooru tulemusel

 Taotlust menetletakse vastavalt horisontaalsetes õigusaktides (eelkõige

ÜSS2021_2027, ÜM, ÜSM) toodud nõuetele arvestades sealhulgas nõudeid taotluse,

taotleja ja partneri vastavaks tunnistamise kohta.

 Täiendavad nõuded taotlusele ja taotlejale (sh partnerile) tulenevad TAT õigusaktist.

 Enne käskkirjaga taotlusvooru avamist on võimalik SFOS-is seadistada taotlusvoor ning

vajadusel luua testprojekt.

 Taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonna kaudu, kus toimub ka kogu järgnev

infovahetus. Taotluse menetlemise nõuded on sätestatud ÜM §-des 5-9.

 ÜSM artikkel 73 punkti 1 alusel peab toetust saavate tegevuste ja projektide

valikuprotsess olema mittediskrimineeriv ja läbipaistev. Taotluse menetleja peab

vastama TAT nõuetele ja kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust menetletavast

taotlusest, taotlejast ja tema partneritest taotleja ja taotluse vastavuse kontrolli kontroll-

lehtedel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 11 lõikele 2 ei või taotluse menetleja (sh taotlust

hindav ekspert ja hindamiskomisjoni liige) ega taotluse suhtes otsuse tegija olla isik,

kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või

karistusseadustiku §-de 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole

karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Taustakontroll, mille näeb

ette politsei ja piirivalve seaduse §759 ja mis hõlmab eeltoodud karistusseadustiku

sätteid, tehakse nii PPA-sse kui SiM-i või tema hallatavale riigiasutusesse praktikale,

teenistusse või tööle kandideerija sobivuse hindamisel. Sama kontroll viiakse läbi ka

SiM-ile teenust osutava isiku suhtes.

 Taotluse suhtes otsuse tegijate suhtes viiakse läbi iga taotlusvooru eelne kontroll

ÜSS2021_2027 § 11 lg 2 alusel. Otsuse tegemisega seotud isikud on kõik teenistujad,

kes kuuluvad taotluse suhtes otsuse tegemise kooskõlastusringi.

 Taotleja ja partneri ning taotluse nõuetele vastavuse kontrolli raames tuvastatud

puuduste kõrvaldamise tähtaja andmisel tuleb arvestada taotluse menetlustähtajaga, mis

on sätestatud TAT õigusaktis. Kui puuduste kõrvaldamine mõistliku aja jooksul ei ole

võimalik või kui puuduste kõrvaldamise tähtaja seadmine annab taotlejale olulise eelise

võrreldes teiste taotlejatega, siis tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata, taotlus

tunnistatakse mittevastavaks ning taotlus hindamisele ei kuulu.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 13

Selgitused rakenduskava

juhtimisülesannete üldpõhimõtete ja

toetuse saajale tehtavate ettemaksete

menetlemise kohta

 SFOS-i kasutamist on selgitatud SFOSi kasutajajuhendis.1

 VVO koordinaator seadistab TAT käskkirja alusel SFOS-is taotlusvooru. Projekt

muutub elluviija ja partneri kontaktisikutele e-toetuse keskkonnas nähtavaks alles pärast

"rahastatud" seisundi salvestamist ning seejärel on elluviijal võimalik e-toetuse

keskkonna kaudu esitada maksetaotlusi ning maksetaotluse kulude kontrollimise

aluseks olevaid dokumente ja aruandeid.

 E-toetuse keskkonnast toetuse saajale (elluviijale) edastatavad automaatteavitused

jõuavad üksnes nende isikuteni, kes on SFOS-is või e-toetuse keskkonnas

kontaktisikuks määratud ja kelle kontaktandmed on korrektsed.

 Kui toetuse saaja poolt esitatavat aruannet ei täiendata olulisel määral (ei esitata uut

infot, vaid täiendatakse või antakse selgitusi aruandes esitatud info osas), võib

aktsepteerida kontaktisiku esitatud täiendusi.

 Ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavate dokumentide kontroll teostatakse

sarnaselt maksetaotluse kontrollile.

1 Kättesaadav RTK kodulehel: https://rtk.ee/media/2611/download

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 14

Selgitused EK-le maksetaotluste ja

maksetaotluste prognoosi koostamise ja

esitamise kohta

 Kui EL-i nõukogu on tunnistanud ÜSM-i artikkel 20 lõikes 1 punktis a nimetatud

ebatavalise sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu euroalal

või EL-is tervikuna või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu1 või

ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur

negatiivne mõju, võib VVO koostada KA ametliku kirja EK-le, et suurendada ÜSM-i

artikli 112 lõigetest 3 ja 4, AMIF-i määruse artiklist 15, määruse (EL) 2021/1149

artiklist 12 ning määruse (EL) 2021/1148 artiklist 12 tulenevalt vahemakseid 10

protsendipunkti võrra üle kohaldatava kaasrahastamise määra, ületamata 100 %.

 EK võib talle esitatud maksetaotluse maksetähtaega edasi lükata, välja arvatud

eelmaksete puhul, maksimaalselt 6 kuu võrra, juhul kui:

a) on tõendeid selle kohta, et LR-is esineb tõsine puudus, mille suhtes ei ole võetud

parandusmeetmeid või

b) EK-l tuleb korraldada täiendav kontrollimine pärast temani jõudnud teavet, et LR-i

maksetaotluses sisalduvad kulud võivad olla seotud õigusnormide rikkumisega.

 Kui EK on teatanud kirjalikult maksetaotluse maksetähtaja edasi lükkamiste põhjustest

ja palunud olukorda parandada, siis tuleb parandusmeetmed tarvitusele võtta.

 LR võib nõustuda maksetaotluse maksetähtaja edasilükkamise pikendamisega 3 kuu

võrra.

1 Nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97 (45) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas

lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsise majandusliku

sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr

1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 1

Selgitused rakenduskava koostamise,

esitamise, muutmise ja läbivaatamise

kohta

 Rakenduskava eelnõu koostatakse kooskõlas pikaajalise riikliku katusstrateegiaga

„Eesti 2035“ ning arvestades nii riigieelarve kui 2021–2027 EL finantsperioodi

riigisisese planeerimise aluseks olevates „Siseturvalisuse arengukavas 2020-2030“1 ja

„Sidusa Eesti arengukavas 2021-2030“2 seatud eesmärke, Euroopa Komisjoni

positsioonipaberis toodud seisukohti3, 2021-2024 ja 2022-2025 riigieelarve strateegia

koostamise käigus SiM valitsemisala asutuste esitatud ettepanekuid ning fondi eraldise

mahtu.

 Rakenduskava eelnõu väljatöötamisel lähtutakse ÜSMist, fondimäärusest, muudest EL

ja riigisisestest õigusaktidest ning EK esitatud juhistest (nt tulemusraamistiku jms

kohta).

 Rakenduskava eelnõu menetlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse reglemendist,

kaasamise heast tavast, EK delegeeritud määrusest 240/2014 (partnerluse

käitumisjuhendist) ja SiMi õigusaktide menetlemise korrast.

 ÜSM artikli 21 lõike 2 kohaselt peab AMIFi, BMVI ja ISFi rakenduskavad EK-le

esitama hiljemalt kolm kuud pärast ÜSMi või asjakohase fondimääruse jõustumist,

olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kuna kõik fondimäärused jõustusid

7. juulil 2021 (ÜSMist hiljem), on rakenduskavade EK-le esitamise tähtaeg

7. oktoober 2021. Kui selleks tähtpäevaks rakenduskavasid esitada ei ole võimalik,

tuleb EK-d kirjalikult teavitada.

 ÜSM artikli 10 lõike 3 kohaselt esitab LR partnerlusleppe EK-le kas enne esimese

rakenduskava esitamist või selle esitamisega samal ajal. RM koostöös ministeeriumite

ja Riigikantseleiga koostas partnerlusleppe, pidas EK-ga läbirääkimisi ja korraldas

partnerlusleppe kinnitamise ÜSS2021_2027 § 3 kohaselt. Partnerlusleppega muu

hulgas hõlmatud AMIFi, ISFi ja BMVI ja teiste fondide vastastikust täiendavust ja

koostoimet kirjeldav alapeatükk on koostatud koostöös SiMiga. Partnerlusleppes

kajastatud kokkuvõte horisontaalsete eeltingimuste täitmise kohta on esitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027“. See kokkuvõte

on üldjoontes aluseks ka AMIFi, ISFi ja BMVI horisontaalsete eeltingimuste täitmise

kokkuvõttele, mis on EK-le esitatud koos rakenduskavadega. Kokkuvõtete erinevused

tulenevad sellest, et partnerlusleppega hõlmatud fonde rakendatakse erinevates EL

poliitikavaldkondades (EL ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks loodud fondide

eesmärgid erinevad EL rände- ja piirihalduspoliitika ning laiemalt turvalisuspoliitika

elluviimiseks mõeldud eesmärkidest).

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka

kolmandast sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. Kättesaadav https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ koostamisse olid kaasatud huvigrupid nii avalikust, era- kui ka kolmandast

sektorist ning lähtuti kaasamise heast tavast. Kättesaadav https://www.siseministeerium.ee/sidest 3 Programming fiches on suggested priorities for the future programmes of Estonia (MFF 2021-2027), 23.12.2019,

SiM DHS-is registreeritud 14-13.1/32-1

2 (3)

 ÜSM artikli 8 lõikes 2 pandud kohustuse täitmiseks esitatakse rakenduskava eelnõu

EIS-i avalikuks konsulteerimiseks enne selle kooskõlastamist ministeeriumitega. Avalik

konsulteerimine kestab neli nädalat.

 Enne rakenduskava eelnõu heakskiitmist EK poolt korraldab VVO koordinaator

rakenduskava eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise, et oleks

võimalik otsustada, kas on vaja läbi viia rakenduskava eelnõu keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Seejuures arvestatakse EK selgitusi direktiivi 2001/42/EÜ

kohaldamisala kohta4. Rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on

kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt

oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkt 4).

 Eelhindamise tulemusena vormistab VVO koordinaator keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu ja kooskõlastab selle

vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 23 lõikele

2.

 EK hindab kolme kuu jooksul rakenduskava SFC2021 kaudu esitamise kuupäevast

alates rakenduskava eelnõud, selle vastavust ÜSMile ja fondimäärusele. Oma hinnangu

koostamisel võtab EK eelkõige arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, lõimitud

riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks tehtud asjaomaseid probleeme ja Euroopa

sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ning nende käsitlemise viisi.

 ÜSMi artikkel 23 lõige 3 paneb LRile kohustuse EK tähelepanekuid arvestada, mistõttu

EK tähelepanekutele vastavalt muudetud rakenduskava eelnõud EISis enam ei

kooskõlastata, vaid see esitatakse otse VV-le kinnitamiseks.

 EK tähelepanekute alusel täiendatud rakenduskava eelnõu esitatakse VV-le

kinnitamiseks juhul, kui muutub riigieelarve seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud

välistoetuse ja kaasrahastamisega seotud vahendite liigitus (nn eelarvepilt) ja/või

vahendite sihtotstarve (sh nt muutus eelarvepildis teenuste osas, millega on välistoetuse

ja kaasrahastamise kasutamine seotud jms). Kui rakenduskavale lisatakse vaid

temaatilisest rahastust eraldatav erimeetme eelarve, rakenduskava muudatust VV-le

kinnitamiseks ei esitata.

 Hiljemalt viis kuud pärast seda, kui LR on rakenduskava esimest korda esitanud, võtab

EK oma rakendusaktiga vastu rakenduskava heakskiitmise otsuse.

 Rakenduskava muutmisel avalikku konsultatsiooni ei toimu, sest LR ja KA ettepanekul

toimuvad rakenduskava muudatused peab ÜSM artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt

heaks kiitma seirekomisjon. Seirekomisjoni liikmetena on asjakohased huvigrupid

kaasatud ja rakenduskava muutmisel ei ole avalik konsultatsioon seega enam vajalik.

 Kui EL nõukogu on pärast 1. juulit 2021 tunnistanud ebatavalise sündmuse olemasolu,

mis on väljaspool ühe või mitme LR-i kontrolli ja millel on suur mõju valitsemissektori

finantsseisundile, või tõsise majandusliku surutise olemasolu euroalal või EL-is

tervikuna5, või ootamatu tõsise majandusliku sündmuse olemasolu, millel on riigi

rahandusele suur negatiivne mõju, peab LR EK-lt taotlema luba, et toetada ÜSMi artikli

63 lõikest 6 erandina neid tegevusi, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud

4 Clarifications on HOME funds and SEA, nr AMIF-ISF/2020/08, 14.05.2020, SiM DHS-is registreeritud 14-

13.1/39-1 5 Nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1466/97 (45) artikli 5 lõike 1 kümnendas lõigus, artikli 6 lõike 3 neljandas

lõigus, artikli 9 lõike 1 kümnendas lõigus ja artikli 10 lõike 3 neljandas lõigus, või ootamatu tõsise majandusliku

sündmuse olemasolu, millel on riigi rahandusele suur negatiivne mõju, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr

1467/97 artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2.

3 (3)

enne, kui rakenduskava alusel on KA-le rahastamistaotlus nõuetekohaselt esitatud.

Tingimus on, et tegevus on ette nähtud erandlikele asjaoludele reageerimiseks.

 Temaatiline rahastu on osa fondist, mille komponendid (sh erimeetmed, liidu meetmed,

erakorraline abi ning AMIF-i puhul lisaks ümberasustamine ja humanitaarsetel

põhjustel vastuvõtmine, LR-idele rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise

kaitse saajate üleandmisel solidaarsuspingutuste raames antav toetus ning Euroopa

rändevõrgustik) teenivad kooskõlas fondi erieesmärkidega peamiselt EL-i sisepoliitikat.

Temaatilise rahastu vahendite kasutuselevõtuks vajalikku rakenduskava muudatust

seega seirekomisjonile heakskiitmiseks ei esitata, sest temaatilise rahastu kaudu eraldab

vahendeid eelmääratud tingimustel ja teeb taotluse rahuldamise (eel)otsuseid (annab

vastavaid rakendusakte) EK.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 2

Selgitused seirekomisjoni moodustamise ja

töö korraldamise kohta

 Seirekomisjoni roll, selle koosseis ning ülesanded on sätestatud ÜSM artiklites 38-40

ning ÜSS2021_2027 §-des 53 ja 54.

 Seirekomisjoni liikmed palutakse asjaomastel asutustel (ministeeriumid ja

Riigikantselei, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), pädevatel

kohaliku valitsemistasandi asutustel, majandus- ja sotsiaalpartneritel ning

kodanikuühiskonda esindavatel organisatsioonidel (Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda) esitada ametliku kirjaga SiM-ile. Sotsiaalpartnerite

liikmelisuse seirekomisjonis näeb ette ÜSM artikkel 8 ja EK delegeeritud määrus nr

240/2014.

 Seirekomisjoni esimeseks kohtumiseks esitab SiM VVO seirekomisjonile

heakskiitmiseks seirekomisjoni töökorra eelnõu.

 Üheks fondide rakendamise horisontaalseks eeltingimuseks on põhiõiguste harta tõhus

kohaldamine ja rakendamine ning koostöö Õiguskantsleri Kantseleiga on seega

vältimatu, sest seirekomisjonile on vaja esitada aruanne kõigist juhtumitest, mille puhul

ei vasta EL fondist toetatav tegevus hartale ning hartat käsitlevatest kaebustest, mis on

esitatud ÜSM artikli 69 lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. Siiski ei ole Õiguskantsleri

Kantselei seirekomisjoni ametlik liige vaid tema poole peab pöörduma päringuga, et

seirekomisjonile vajalikku infot anda.1

 Seirekomisjoni töös osalevad EK ametnikud vaatlejatena ning neile tagatakse koosoleku

tõlge eesti keelde.

 Kõik seirekomisjoni liikmed peavad kinnitama huvide konflikti puudumist. Enne

ministri käskkirjaga seirekomisjoni liikmeks nimetamist, võtab VVO nõunik isikult

selle kohta kirjaliku vormikohase digiallkirjastatud kinnituse.

 Seirekomisjoni koosoleku protokoll koos kõikide lisadega tuleb avaldada fondi

veebilehel.

1 Õiguskantsleri vastus kirjalikule pöördumisele rakenduskava seirekomisjoniga koostöö tegemise kohta, DHS nr

14-13.1/92-2, 10.08.2022. https://delta.sim.sise/n/document/6e7d08ad-3238-4a5b-9716-489b8dd2032c

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 3

Selgitused rahastamiskava koostamise ja

muutmise ning andmete edastamise kohta

 Rahastamiskava eelnõu või selle muutmise eelnõu menetletakse DHS-is.

 Rahastamiskavas on toodud fondimääruses sätestatud ning rakenduskava koostamise ja

muutmise käigus kogutud andmed:

1. erieesmärgid,

2. rakendusmeetmed,

3. sekkumisvaldkonna koodid,

4. tegevuste nimetused;

5. tegevuste maksumused;

6. EL toetuse määrad,

7. riikliku kaasfinantseeringu määrad,

8. omafinantseeringu määrad,

9. elluviijad;

10. tegevuse väljundnäitaja algtase;

11. tegevuse väljundnäitaja tase 2024. aastaks;

12. tegevuse väljundnäitaja sihttase 2029. aastaks;

13. tegevuse tulemusnäitaja;

14. tegevuse tulemusnäitaja algtase;

15. tegevuse tulemusnäitaja sihttase 2029. aastaks.

 Vajadusel on rahastamiskavas toodud seos tegevuspõhise riigieelarve

tulemusvaldkonna ja programmiga.

 Väljund- ja tulemusnäitaja valikul ning 2024. ja 2029. aastaks saavutatavate tasemete

määratlemisel arvestatakse muu hulgas EK vastu võetud delegeeritud õigusakte, EK

antud juhiseid ja juhendeid1.

 Rahastamiskavas toodud väljund- ja tulemusnäitajate taseme saavutamise kohta

annavad teavet toetuse saajaid. Teavet kasutatakse EK-le andmete edastamisel, iga-

aastase tulemusaruande koostamisel ja rakenduskava hindamisel.

 Kui EK on rahuldanud temaatilise rahastu erimeetmest toetust taotlenud avalik-

õigusliku juriidilise isiku või rahvusvahelise organisatsiooni taotluse või eraldanud

erakorralist abi rakenduskava kaudu (jagatud juhtimise teel), hindab VVO koordinaator

rahastamiskava muutmise vajadust.

 Rahastamiskava muutmise taotluse menetlemisel hindab VVO koordinaator kas

taotletav muudatus on vastavuses fondi määrusega ja ÜSMiga (sh fondi eesmärgid,

kohustuslikud piirmäärad jms).

 Vajadusel konsulteerib VVO koordinaator Euroopa Komisjoni Eesti lauaametnikuga e-

kirja teel või SFC2021 kaudu, kas tegemist on ÜSM art 24 lõike 6 alusel toimuva

rakenduskava muutmisega, mis ei vaja EK heakskiitu. E-kirjavahetus registreeritakse

DHSis.

1Ares(2021)4076862 – 21/06/2021; Ares(2021)7915358 – 21/12/2021; Ares(2022)1238557 – 18/02/2022;

Ares(2022)2447428 – 01/04/2022

2 (2)

 Kui rahastamiskava muutmine ei tingi rakenduskava muutmist, konsulteerib VVO

juhataja või koordinaator rahastamiskava muutmise eelnõu koostamisel vajadusel SiM

juhtkonnaga jt pädevate osakondadega eesmärgiga jõuda selguseni, kas muudatused on

kooskõlas valdkondlike strateegiliste eesmärkide saavutamisega ja/või SiM

valitsemisala asutuse taotletud rahastamiskava muutmise puhul asutuse töökavaga.

 VVO koordinaator teeb rahastamiskava andmete muudatused SFOSis, kui muutub nt

eraldatud toetuse summa, tegevused. Muudel juhtudel edastab VVO koordinaator RTK-

le kui struktuuritoetuse registri vastutavale töötlejale rahastamiskava andmed (nn SOFSi

puu) andmeväljade sisestamiseks.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 4

Selgitused iga-aastase tulemusaruande

koostamise kohta

 Iga-aastase tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et rakenduskava elluviimise ja

tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse toetuse saajale/elluviijale TAT õigusaktis proportsionaalsed

aruandlusnõuded.

 Rakenduskava iga-aastase aruande aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale

eelnevat viimast aruandeaastat ehk ajavahemikku 1. juulist kuni järgmise aasta

30. juunini. Erandiks on EL eelarveperioodi esimene aruandeaasta, mil see tähendab

ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2022 ning aruanne esitatakse 15.

veebruariks 2023. Viimase aruandeaasta puhul tähendab see ajavahemikku 1. juulist

2029 kuni 30. juunini 2030.

 Kui EL nõukogu on tunnistanud ÜSM artikli 20 lõikes 1 punktis a nimetatud ebatavalise

sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu või ootamatu tõsise

majandusliku sündmuse olemasolu, võib VVO koostada kantsleri kirja eelnõu EK-le, et

taotleda ajapikendust ÜSM artikli 41 kohaste andmete esitamiseks kuni kolme kuu

võrra. Samal alusel koostab VVO kirja eelnõu EK-le, et pikendada läbivaatamise

koosoleku käigus tõstatatud küsimuste järelmeetmetest teavitamise tähtaega.

 Kui EL nõukogu on tunnistanud ÜSM artikli 20 lõikes 1 punktis a nimetatud ebatavalise

sündmuse olemasolu või tõsise majandusliku surutise olemasolu või ootamatu tõsise

majandusliku sündmuse olemasolu, võib VVO koostada kirja eelnõu EK-le.

 Rakenduskava iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

1. rakenduskava elluviimisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud

edusammud, võttes arvesse andmeid esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga, nagu on

nõutud ÜSM artiklis 42;

2. rakenduskava tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud

meetmed, sealhulgas teave EK poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase

rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab

fondi/rahastu rakendamist;

3. fondist/rahastust toetatud meetmete, eelkõige kolmandates riikides võetud või nendega

seotud meetmete ning muudest EL fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

4. rakenduskava panus EL-i asjaomase acquis’ ja EL-i tegevuskavade rakendamisse;

5. teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

6. horisontaalsete eeltingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö

perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

7. projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga.

AMIFi puhul lisaks:

1. panus liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse;

2. fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artiklis 19

sätestatud summasid;

3. ühest LR-ist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse

saajate arv vastavalt , nagu on osutatud AMIF-i määruse artiklis 20.

2 (2)

BMVI puhul lisaks:

1. määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulutuste (ETIASe

tegevuskulud) tase, mis on kantud määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 alusel

raamatupidamisarvestusse.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 5

Selgitused raamatupidamise aastaaruande

koostamise kohta

 Raamatupidamise aastaaruande kinnituspaketti kuuluvate dokumentide vorminõuded

on kehtestatud ÜSM-i artiklis 98 viidatud lisades, kuid esitatakse SFC2021 sisalduvatel

andmeväljadel.

 Kinnituspakett puudutab eelmist aruandeaastat, so perioodi 1. juulist kuni järgmise aasta

30. juunini.

 Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab iga rakenduskava erieesmärgi tasandil

järgmist:

1. SAP-is kirjendatud ja SFOS-i andmetele vastav abikõlblike kulude kogusumma, mis

sisaldub kõnealuse aruandeaasta lõppmaksetaotluses (so 31. juuliks esitatud

viimane maksetaotlus);

2. iga erieesmärgi puhul eelneva punkti kohaselt deklareeritud summade ja sama

aruandeaasta maksetaotlustes deklareeritud summade vaheliste võimalike

erinevuste selgitusi;

3. aruandeaasta jooksul tühistatud summad;

4. võimalikud selgitused iga erieesmärgi puhul abikõlblike kulude kogusumma ja sama

aruandeaasta maksetaotluses deklareeritud summade vaheliste erinevuste kohta.

 EK ei võta vastu raamatupidamise aastaaruannet, milles raamatupidamisarvestuses

esitatud kulutuste seaduslikkuse ja korrektsusega seotud jääkvigade määr oleks võrdne

2%-ga või üle selle. See tähendab, et KA ja AA peavad enne raamatupidamise

aastaaruande esitamist kokku leppima, millised kulud ja millises mahus

raamatupidamise aastaaruandest välja jäetakse, et jääkvigade määr jääks lubatu

piiresse. Juhinduda tuleb VV 27.05.2021 ja 22.09.2022 kabinetiistungitel heaks

kiidetud VV reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutamise põhimõtetest välistoetuste

mitte-abikõlblike kulude katmisel.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 6

Selgitused rakenduskava hindamise kohta

 VVO lähtub hindamiste korraldamisel SiMi riigihangete (ja väikeostude) läbiviimise

sisekorrast. Tegemist on mahuka hindamisega ning ettevalmistusega tuleb alustada

vähemalt 6 kuud enne EK-le hindamisaruande esitamise tähtaega.

 EK võib väljastada LR-idele juhiseid ja juhendeid hindamiste läbiviimise kohta kuni

hindamisaruande esitamise tähtpäevani.1 St, et teenuse hankimisel tuleb seada

riigihangete seadusega kooskõlas olevad tingimused, mis kohustaksid pakkujat/töö

teostajat EK või tellija suunistega kogu hindamise vältel arvestama.

 Üldjuhul moodustab EK hindamiste läbiviimiseks LR-ide esindajatest koosneva

infovõrgustiku, kus EK selgitab hindamist puudutavat (metoodika, ootused

uurimisküsimustele jm aspektid).

 ÜSM artikkel 44 loetleb hindamiskriteeriumid ning sätte kohaselt võivad hindamised

hõlmata ka muid asjakohaseid kriteeriume nagu kaasatus, mittediskrimineerimine ja

nähtavus. Samas ÜSM artikkel 9 lõige 2 paneb LR-ile kohustuse rakenduskava

hindamise ajal võtta arvesse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, arvestada soolist aspekti

ning sooküsimuste lõimimist.

1 Vt, Note for the Attention of the Members of the Committee for the Home Affairs Funds, HOME-Funds/2023/19,

22.05.2023.

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 7

Selgitused õigusnormide rikkumiste

aruannete koostamise ja esitamise kohta

 Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem IMS on rakendus, mis asub OLAF-i käitatavas

infosüsteemis Anti-Fraud Information System (AFIS)1.

 AFIS-i kasutamiseks peab teenistuja sülearvutisse paigaldama sertifikaadi ning

taotlema süsteemi kasutusõigust. Selleks peab pöörduda RM-i finantskontrolli

osakonna poole, kes on OLAF Eesti koostööüksus AFCOS (Anti-Fraud Co-ordination

Service).

 Iga rikkumisjuhtumi kohta täidetakse IMS-is2 eraldi aruanne, mida täiendavate

asjaolude selgumisel IMS-is kaasajastatakse.

 Õigusnormide rikkumisest teatamise reeglid on kehtestatud ÜSM-i XII lisas.

 IMS-i sisestatakse ainult need ÜM 7. peatüki kohaselt koostatud FKO-d, mille EL-i

toetuse maht on 10 000 eurot või rohkem. Sh omavahel seotud eraldiseisvad

rikkumisjuhtumid ka siis, kui ükski neist eraldiseisvalt eelnimetatud mahtu ei ületa.

 IMS-i ei sisestata neid FKO-sid, mis on tehtud juhul, kui toetuse saamisega seotud

kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult toetuse saaja pankroti tõttu, mis ei

ole seotud pettusega.

 IMS-i aruandes sisalduvat teavet võib kasutada toetuse saajate riskipõhise

kontrollimetoodika väljatöötamiseks.

 RM-i finantskontrolli osakond tagab riigisisese vajaliku infovahetuse ja koostöö,

koostab ja rakendab finantshuvide kaitse tugevdamise strateegiat, koolitab partnereid

ning annab juhiseid.

 AFCOS koordineerib infovahetust ja koostööd nii riigisiseselt kui OLAF-iga, teeb

ettepanekuid probleemide või teavitatud õigusrikkumiste lahendamiseks ning süsteemi

tugevdamiseks.

 Kõik korraldusasutused ja rakendusüksused täidavad OLAF-i iga-aastast küsimustikku,

mille põhjal koostatakse aruanne EL-i finantshuvide kaitse kohta (nn PIF aruanne3).

Küsimustiku täitmist koordineerib RM-i finantskontrolli osakond.

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning

haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava

kohaldamise tagamiseks 2 Sertifikaadi olemasolul kättesaadav: https://afis.olaf.europa.eu/ 3 Aruanded kättesaadavad: https://anti-fraud.ec.europa.eu/about-us/reports/annual-reports-protection-eus-

financial-interests-pif-report_en

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 8

Selgitused EK fondide

dokumendihaldussüsteemile SFC2021

juurdepääsuõiguste halduse kohta

 Juurdepääsuõiguste haldamisel lähtutakse üldjoontes töökorra punktis 3.78 nimetatud

korrast.

 SFC2021-ile1 juurdepääsuõiguse saamise eelduseks on Euroopa Komisjoni

autentimisteenuse ECAS (European Commission Authentication Service)2 konto

olemasolu. ECAS konto loomisel luuakse kasutajale unikaalne identifikaator (uid).

 SFC2021-ile juurdepääsuõiguse loomiseks saadetakse uid isikule, kes täidab SFC2021

dokumendihaldussüsteemi MS Liaison (MSL) või tema asetäitja MS Liaison Deputy

officer (MSLd) ülesandeid. Iga fondi kohta on võimalik määrata üks MSL ja mitu

MSLd.

 MSL ja MSLd taotlevad EK-lt SFC2021 kaudu uid-d kasutades teenistujale SFC2021

kasutamiseks kasutajakontot ja määravad SFC2021-s rolli vastavalt süsteemi

kasutusjuhendile teenistuja tööülesandeid arvestades.

 Kui kasutajakontode õigused vajavad muutmist (sh sulgemist) saadab MSL või MSLd

EK-le SFC2021 kaudu taotluse kasutajakonto muutmiseks (sh sulgemiseks).

1 Ligipääsetav: https://ec.europa.eu/sfc/en 2 Ligipääsetav: https://webgate.ec.europa.eu/cas/login

KINNITATUD

Siseministri 21.07.2025 käskkirjaga nr 1-3/57

„Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite

kasutamiseks“

LISA 9

SISETURVALISUSPOLIITIKA

VALDKONNA FONDIDE

KORRALDUSASUTUSE RISKIDE

HINDAMISE JA HALDAMISE

RAAMISTIK

September 2022

2 (11)

Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3

1. Riskihalduse põhimõisted ....................................................................................................................4

2. Riskide hindamise ja haldamise üldised põhimõtted ...........................................................................4

2.1 Riskide hindamine ..........................................................................................................................4

2.2 Riskide hindamise sagedus ............................................................................................................5

2.3 Riskide hindamise üldine korraldus ...............................................................................................5

3. Riskide hindamise metoodika ..............................................................................................................5

3.1 Riskide põhivaldkonnad .................................................................................................................6

3.2 Riskide sõnastamine .......................................................................................................................6

3.3 Olemasolevate maandusmeetmete kirjeldamine ............................................................................7

3.4 Riskide hindamise etapp...........................................................................................................7

3.5 Täiendavate maandusmeetmete kirjeldamine ning tähtaegade ja vastutajate määramine ..............8

KA ülesandeid reguleerivad õigusaktid ja juhendid ................................................................................9

EL tasandi õigusaktid ...........................................................................................................................9

Riigisisesed õigusaktid ja juhendid ......................................................................................................9

Riskide hindamise vorm ........................................................................................................................11

3 (11)

Sissejuhatus

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 48 lõike 1 alusel täidab Siseministeerium liikmesriigi ja

korraldusasutuse ülesandeid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu puhul (koos HOME fondid).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 74 punkti 1(c) kohaselt on

perioodi 2021-2027 fondi korraldusasutuse ülesanne rakendada tulemuslikke ja

proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi võttes arvesse kindlakstehtud riske.

Sama määruse XI lisas on juhtimis- ja kontrollisüsteemide (JKS) üks peamine nõue

proportsionaalsete pettustevastaste meetmete tõhus rakendamine. Sama määruse XVI lisa

kohaselt peab JKS-is olema kirjeldatud raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub

korraldusasutuses asjakohane riskijuhtimine (eelkõige juhul, kui JKS-i muudetakse

märkimisväärselt).

Käesoleva raamistiku eesmärgiks on kirjeldada nõuded riskide hindamise ja juhtimise protsessi

läbiviimiseks korraldusasutuses. Raamistik võtab arvesse Euroopa Liidu (EL) määruseid ning

Euroopa Komisjoni (EK) juhenditest tulenevaid nõudeid (lisa 1).

Kuna JKS ning pettuse riskid võivad sisu poolest kattuda, viiakse läbi JKS ja pettuse riskide

üheaegne hindamine. Nii JKS kui pettuse riske hinnatakse üldjuhul üks kord aastas.Riskide

üheaegne ja ühetaoline hindamine tagab parema ülevaate korraldusasutuses avalduda võivatest

riskidest ning võimaldab planeerida ja viia ellu maandamistegevusi.

Eraldiseisvas asutusesiseses protsessis toimub küberturvalisuse seadusega pandud kohustuste

täitmine ning seda käesolevas raamistikus ei käsitleta.

4 (11)

1. Riskihalduse põhimõisted

 Risk – võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste

kompleks) või tegevusetus võivad põhjustada vara või maine kaotuse ning ohustada

asutusele pandud ülesannete tulemuslikku täitmist.

 Riskihaldus – asutuse süsteemne, koordineeritud ja proaktiivne tegevus, et leida parim

tegutsemisviis organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes.

 Riskihalduse protsess – asutuse juhtimispoliitikate, -protseduuride ja -tavade süstemaatiline

rakendamine riskihalduse komponentidena.

 Riskihalduse raamistik – kogum komponente, mis loovad alused ja organisatsioonilise

korralduse riskihalduse kavandamiseks, rakendamiseks, seireks, ülevaatuseks ja pidevaks

täiustamiseks KA-s

 Riskide nimekiri – asutuse ajakohastatud kõikvõimalike riskide nimekiri (ilma

hinnanguteta). Jaotatud põhivaldkondade kaupa.

 Riskilävi – asutuse juhtkonna poolt aktsepteeritav riskitase.

 Mõju – riski realiseerumise tulemusena tekkiv kõrvalekalle oodatavast tulemusest või

eesmärgist.

 Tõenäosus – sündmuse toimumise/riski avaldumise võimalus ehk kui tõenäoliselt/tihti

võiks risk avalduda.

 Maandamine – asutuse poolne tegevus (meetmed), mis on suunatud riski mõju või

tõenäosuse ärahoidmisele või vähendamisele.

 Puhas risk – ei ole tehtud midagi, et riski mõju või tõenäosust vähendada, risk enne

kontrollimeetmete rakendamist.

 Jääkrisk – riski mõju ja tõenäosus, mis jääb pärast maandamismeetmete rakendamist.

2. Riskide hindamise ja haldamise üldised põhimõtted Risk on KA risk vaid siis, kui ta võib ohustada mõnda HOME fondi KA ülesannete

täitmisega seotud eesmärki või selle saavutamisega seotud tööprotsessi.

EL finantshuvide kaitsmiseks on vaja tuvastada võimalikke rikkumisi ja pettuseid ning tagada

eeskirjade eiramise, sh pettuse ärahoidmine, avastamine ja parandamine, rakendades selleks

mõjusaid ja proportsionaalseid meetmeid, arvestades tuvastatud riske.

Riskihalduse eesmärgiks on aidata SiM-il mõista, hinnata ja juhtida KA toimimist ohustavaid

asjaolusid, et tagada KA ülesannete edukas täitmine, vähendada võimalikke tagasilööke ning

ohjata ja suunata tulevikusündmusi. Riskihaldus annab võimaluse vigu ennetada ja

realiseerunud probleemide põhjuseid analüüsides leida neile lahendusi JKS-is tehtavate

muudatuste abil.

Riskihaldus on osa sisekontrollisüsteemist, juhtimise hea tava ja juhtkonna kohustus.

Riskihalduse abil kindlustatakse KA sisekontrolli süsteemide toimimine: probleemide

ennetamine ja lahendamine ning seeläbi tegevuste kvaliteet ja kooskõla õigusaktidega.

Riskihaldus on eelkõige kvaliteedijuhtimise instrument, mille abil kaardistatakse regulaarselt

tööprotsesside kitsaskohti ja otsitakse neile lahendusi.

2.1 Riskide hindamine JKS riskide puhul jaotatakse hinnatavad riskid KA põhivaldkondade alla (vt p 3.1).

5 (11)

Pettuse riskide puhul identifitseerib KA need riskid, mis sobituvad paremini HOME fondide

rakendamise Eesti konteksti (nt toetuse saajateks on enamasti riigiasutused sh SiM

valitsemisala asutused) ning võtaks arvesse vastavaid eripärasid.

Juhul, kui SiM-is kehtestatakse eraldi riskide hindamise kord, võib KA JKS riskide hindamise

ning pettuse riskide hindamise koormuse vähendamiseks ühildada asutuse üldise riskihaldamise

protsessiga eeldusel, et seda võimaldab teha mõlema protsessi eesmärk, metoodika ja ajakava.

2.2 Riskide hindamise sagedus Kuigi kohalduvad õigusaktid ei näe JKS riskide hindamisel ette sagedust (tuues välja vaid, et

riske tuleb hinnata vajadusel ning eelkõige siis, kui toimunud on suuremad muutused juhtimis-

ja kontrollisüsteemides), on KA JKS riske hinnatud üldjuhul üks kord aastas. Selline sagedus

on olnud õigustatud, kuna on taganud maandamismeetmete õigeaegse rakendamise.

Pettuse riskide osas on EK kehtestanud oma juhenditega kohustuse hinnata pettuse riske mitte

harvem kui kord kahe aasta jooksul, sõltudes riskide tasemetest. Kuna pettuse riskid ning JKS

võivad kattuda ning pettused võivad olla osa süsteemist, hinnatakse neid samaaegselt.

2.3 Riskide hindamise u ldine korraldus VVO juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja kaasab riskide hindamise tiimi KA

funktsioone täitvaid teenistujaid VVO-st ja teistest SiM osakondadest, et tagada võimalikult

lai valdkondade katmine ning kompetents.

Kuna valdavat osa KA ülesannetest täidab SiM VVO, vastutab KA riskide hindamise eest VVO

juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja.

Enne iga hindamisprotsessi algust on soovitatav viia läbi riskide hindamist tutvustav infotund

hindamistiimi liikmetele. Infotunni käigus selgitab VVO juhataja või tema poolt määratud

VVO teenistuja riskide hindamise põhimõtteid, ajakava, metoodikat ning töökorraldust.

Pärast hindamistulemuste selgumist määratakse olulistele riskidele (mille puhasrisk on olnud

kriitiline ja jääkrisk on tingimuslik või mille jääkrisk on kriitiline) maandamismeetmed,

täitmise tähtajad ning täitmise eest vastutajad.

Kui hindamise käigus selgub, et mõni tuvastatud risk ei ole KA risk, siis tuuakse see välja

välise riskina. Väliste riskide väljatoomine on vajalik selleks, et kaardistada kõik JKS

efektiivse toimimisega seotud riskid. Soovitav on välja tuua ka riskid, mille osas on KA

otsustanud võtta riskivalmiduse – nende jaoks ei pea täiendavaid maandusmeetmeid

planeerima, kuid asutus peab riski teadvustama.

Riskide hindamisega seotud dokumendid säilitatakse SiM VVO võrgukettal (metoodika,

hindamise tulemused, maandustegevuste info).

3. Riskide hindamise metoodika JKS riskide hindamisel kasutatakse kvalitatiivset riskianalüüsi - tõenäosuse ja mõju hindamisel

kasutatakse subjektiivseid andmeid, so ekspertteadmisi ja varasemat kogemust. Individuaalne

hindamine on vajalik võimalikult erapooletu tulemuse saamiseks ja vältimaks

domineeriva/subjektiivse arvamuse kõlama jäämist hindamistulemustes.

Riskide identifitseerimiseks, riskide hindamiseks, maandamismeetmete ning tähtaegade ja

6 (11)

vastutajate sõnastamiseks kasutatakse vormi (Exceli tabel), mis on toodud lisas 2.

3.1 Riskide po hivaldkonnad Riske käsitletakse tööprotsesside põhiselt ja põhivaldkonnad on järgmised:

 Poliitika kujundamine

Riskid, mis on seotud peamiselt õigusaktide ja muude dokumentide ettevalmistamise ja

väljatöötamisega planeerimise faasist kuni nende jõustumiseni.

 Fondi vahendite rakendamine (KA ülesanded)

Riskid, mis võivad tuleneda tegevustest, mis ajaliselt jäävad vahemikku

õigusaktide/alusdokumentide jõustumisest kuni taotluse rahuldamise otsuste jõustumiseni, aga

ka rakenduskava seirega seotud riskid.

 Projektide rakendamine (juhtimiskontrollid)

Riskid, mis võivad esile kerkida erinevate kontrollide läbiviimisel (kulude abikõlblikkuse

kontroll, paikvaatlus, riigihangete õiguspärasuse kontroll, tulu teenimise kontroll,

finantskorrektsioonide tegemine, projektide järelkontroll) ja toetuse saajate võimalikud

rikkumised.

 Pettuse riskid

Riskid, mis võivad esile tulla tulemuste ja eesmärkide saavutamise ja vahendite ärakasutamise

valdkonnas nii projekti, meetme kui ka prioriteetse suuna tasandil.

 Muud riskid

Riskid, mis on seotud asutuse teenistujatega, sh nende kompetentsi ja töökorraldusega,

infosüsteemide arendamise või kasutamisega, aga ka muud riskid, mis eelnevate kategooriate

alla ei sobi.

3.2 Riskide so nastamine Riskide hindamise esimese etapina identifitseerivad hindamistiimi liikmed riskid

individuaalselt, seejärel grupeeritakse sarnased riskid ning hindamistiimi liikmed lepivad

ühiselt kokku riskide sõnastuse. Riski sõnastus peab olema piisavalt konkreetne ja täpne, et

selle olemust suudaks mõista ka see, kes riski ise sõnastanud ei ole. Kõik sõnastatud riskid

paigutatakse punktis 3.1 nimetatud põhivaldkondade alla.

Sõnastatud risk peab andma vastuse kolmele küsimusele:

 mis võib juhtuda?

 mille tõttu?

 tuues kaasa mida?

Oluline on jälgida, et kirja ei saaks ainult juba juhtunud intsidendid. Kui midagi on juba

juhtunud ja selle uuesti juhtumine on kindel, ei ole tegemist enam riskiga. Riskina tuleb kirja

panna olukord, kus midagi on juba juhtunud ning ei ole välistatud, et sama asi võib korduda.

Riskide sõnastamisel tuleb eelkõige keskenduda KA-sisestele riskidele, kuid vaatluse alt ei saa

7 (11)

välja jätta ka väliskeskkonnast tulenevaid riske, mis avaldavad KA tegevusele otsest mõju.

Seda silmas pidades peab KA kaaluma ka oma riskitaluvust ja riskivalmidust. On võimalik, et

hindamistiim küll tuvastab riski, kuid on arusaadav, et antud riski vähendamiseks ei pruugi abi

olla ka maandamismeetmetest ning riski tuleb aktsepteerida. Sellised riskid on vajalik siiski

sõnastada ja ka hinnata, kuid ära tuleb märkida see, et riski aktsepteeritakse.

Riskide hindamise eesmärgiks ei ole saada kirja võimalikult pikk vaid võimalikult täpne ja

asjakohane riskide nimekiri.

3.3 Olemasolevate maandusmeetmete kirjeldamine Pärast riski sõnastamist mõeldakse läbi, millised on need meetmed, mida on juba praeguseks

riskiga tegelemiseks rakendatud. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et olemasolevate

maandusmeetmete puhul peavad kirjeldatud tegevused olema ka reaalselt juba ellu viidud

(mitte olema alles plaanimisjärgus).

3.4 Riskide hindamise etapp

Pärast riskide ja olemasolevate maandusmeetmete sõnastamist antakse riski mõjule ja

tõenäosusele hinnang ilma maandamismeetmeid arvestamata, st esmalt selgitatakse välja puhas

risk ning seejärel arvestades olemasolevaid maandamismeetmeid ehk hinnatakse jääkriski

järgmiselt:

 mõju all mõistame kahju, mida võib põhjustada konkreetse riski avaldumine KA-le

tervikuna (nii tulemuste kui eesmärkide saavutamise vaatest);

 tõenäosuse all mõistame seda, kui tõenäoliseks hinnatakse konkreetse riski avaldumise

võimalust.

Riskide hindamisel kasutatakse skaalat (maatriksit) sügavusega 4x4, sest see võimaldab hinnata

ka riske, mille ilmnemine on väga tõenäoline, kuid mõju tähtsusetu või riski ilmnemise

tõenäosus on üliharv, kuid mõju kahjustav. Seega antakse nii mõjule kui tõenäosusele hinnang

vahemikus 1-4.

Tabel 2. Mõju hinnete selgitused

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 Tähtsusetu

mõju

Riski avaldumisel ei ole käimasolevad ja planeeritavad

tegevused häiritud.

2 Vähene mõju Riski avaldumisel on küll tegevused häiritud, kuid see ei

põhjusta lisaressursside (aeg, raha, teadmised) vajadust.

3 Oluline, aga

kontrollitav

Riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud, kuid see

ei põhjusta eesmärkide mittesaavutamist.

4 Kahjustav

mõju

Riski avaldumisel on tegevused oluliselt häiritud ning

eesmärkide saavutamiseks on vaja oluliselt lisaressursse

või ei ole eesmärgid saavutatavad.

Tabel 3. Tõenäosuse hinnete selgitused

Hinne Hinnang Kokkuleppeline tähendus

1 Üliharv Riski avaldumine on praktiliselt võimatu.

8 (11)

2 Vähetõenäoline Riski avaldumine on teoreetiliselt küll võimalik, aga

praktilisi juhtumeid on üksikuid.

3 Tõenäoline Riski avaldumise tõenäosust toetavad mõningad

tõendusmaterjalid.

4 Väga

tõenäoline/

vältimatu

Riski avaldumise tõenäosust toetavad selged

tõendusmaterjalid, selle avaldumine tulevikus on vältimatu

või on risk juba avaldunud.

Mõju ja tõenäosuse hinnete korrutamisel tekib riski aste: väheoluline, madal, tingimuslik või

kriitiline. Riski astme määratlemisel juhindutakse alljärgnevast skaalast:

Tabel 4. Jääkriski astmete selgitus

Riski aste Skoor Olulisuse määratlus

Väheoluline risk 1-2 Probleemid, mis ei vaja hetkel reageerimist

(aktsepteeri).

Madal risk 3-6 Probleemid, mis vajavad perioodilist jälgimist, kuid ei

nõua spetsiaalseid uusi tegevusi (jälgi).

Tingimuslik risk 7-11 Probleemid, mis nõuavad pidevat jälgimist ning mis

nõuavad maandamismeetmeid (maanda).

Kriitiline risk 12-16 Probleemid, mis nõuavad kohest tegutsemist (väldi).

Oluliste/kõrgete riskidena peetakse silmas riske, mille:

1) puhta riski tase on „kriitiline“ ja jääkriski tase on „tingimuslik“

2) jääkriski tase on „kriitiline“.

3.5 Ta iendavate maandusmeetmete kirjeldamine ning ta htaegade ja vastutajate ma a ramine

SiM juhtkond hindab KA riskivalmidust ning juhul, kui riski ollakse valmis aktsepteerima, ei

pea riskile täiendavaid maandusmeetmeid sõnastama. Üldjuhul tingimuslikele ja kriitilistele

riskide sõnastatakse täiendav maandamismeede. Samas võib juhtkond otsustada sõnastada

maandamismeetmed ka riskidele, mis ei ole olulised/kõrged.

Maandamismeetmetele määratakse vastutaja ning tähtaeg meetme elluviimiseks.

9 (11)

KA ülesandeid reguleerivad õigusaktid ja juhendid EL tasandi o igusaktid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060: - Artikkel 69 (Liikmesriikide kohustused) lõige 1 sätestab: Liikmesriikidel on oma

programmide jaoks käesoleva jaotise kohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning nad

tagavad nende toimimise kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja XI

lisas loetletud peamiste nõuetega. Sama artikli lõikes 11 on sätestatud: Igal liikmesriigil on

hiljemalt esimese eelarveaasta lõppmakse taotluse esitamise ajaks ning mitte hiljem kui

30. juuniks 2023 koostatud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus vastavalt XVI lisas

esitatud vormile. Liikmesriik ajakohastab kõnealust kirjeldust, et võtta arvesse kõik

hilisemad muudatused. - Artikkel 74 (Korraldusasutuse poolt elluviidav programmijuhtimine) lõige 1 punkt c ja d

sätestavad: (c) rakendab tulemuslikke ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid ja menetlusi, võttes arvesse kindlakstehtud riske; (d) ennetab, avastab ja kõrvaldab õigusnormide rikkumisi;

- XI lisa, mis kehtestab juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavad peamised nõuded ning

nende süsteemide klassifitseerimine vastavalt artiklile 69 lõikele 1 tabelis 1 ning eriti selle

punkt 7: „Proportsionaalsete pettustevastaste meetmete tõhus

rakendamine“ korraldusasutuses;

- XVI lisa (Juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjelduse vorm – artikli 69 lõige 11) lõige 2

(Korraldusasutus) punkt 2.1.5: Raamistik, millega tagatakse, et vajaduse korral toimub

asjakohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemi muudetakse

märkimisväärselt.

Euroopa Komisjoni juhendid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid. Juhised liikmesriikidele ja programmi

rakendamisse kaasatud asutustele. Pettuseriski hindamine ning tõhusad ja proportsionaalsed

pettusevastased meetmed, nr EGESIF_14-0021-00 ( EGESIF_14-0021-00 – 16/06/2014)

Juhises esitab EK soovitused korraldusasutustele tõhustate ja proportsionaalsete

pettusevastaste meetmete rakendamise kohta.

Riigisisesed o igusaktid ja juhendid Vabariigi Valitsuse seadus - § 49 lõige (1) punkt 131 sätestab, et minister vastava ministeeriumi juhina tagab

sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise

ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning

valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes;

- § 921. Lõige (1) sätestab, et sisekontrolli süsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse

hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud

terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada õigusaktidest kinnipidamise; vara

kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja

muust sarnasest tingitud kahju eest; asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete

täitmisel; ning asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni

kogumise, säilitamise ja avaldamise.

10 (11)

„Riskijuhtimine. Juhendmaterjal täidesaatva riigivõimu asutustele.“ Rahandusministeerium, 20131 Juhend sätestab, et „Riskide hindamise ja haldamise kohustust avaliku sektori asutustele

õigusaktides sätestatud ei ole./…/ Samas sisekontrollisüsteemi rakendamise kohustus

valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes (edaspidi asutus) tuleneb

vabariigi valitsuse seadusest, mille kohaselt vastutab täidesaatva riigivõimu asutustes

sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse eest asutuse juht. Siinkohal on

oluline rõhutada, et tõhusa sisekontrollisüsteemi kujunemise eelduseks on vähemalt

riskianalüüsi toimimine.“

„Siseministeeriumi valitsemisala projekti- ja riskijuhtimise

kontseptsioon.“ Siseministeerium, 2018

Alates 2017. aastast korraldab Siseministeeriumi (SiM) ja tema valitsemisalas riskide

tuvastamist, hindamist ja protsessi elluviimist SiM strateegia- ja arendusosakond vastavalt SiM

juhtkonnale 18.12.2018 tutvustatud „Siseministeeriumi valitsemisala projekti- ja riskijuhtimise

kontseptsioonile“ (edaspidi: kontseptsioon)2 ning Siseministeeriumi ja tema valitsemisala

asutuste strateegilise planeerimise, seire ja aruandluse korrale 3.

Kontseptsioon käsitleb igapäevase töö planeerimise ja elluviimise ehk avaliku halduse mõistes

neid tööliine (ennekõike valdkondliku arengukava tase, asutuse tegevuskava tase ning

tööplaani tase), millele ei ole kehtestatud eraldiseisvaid regulatsioone. Kuna EL vahendite

rakendamisele on kehtestatud eraldiseisev regulatsioon, võtab käesolev raamistik riskide

hindamisel ja juhtimisel arvesse kontseptsioonis toodud põhimõtteid.

Kontseptsioonis on rõhutatud, et strateegilise planeerimise süsteem SiM valitsemisalas peab

toimima nii, et riskijuhtimine oleks igapäevatöö loomulik osa. Töökorraldus ja kultuur peavad

olema üles ehitatud nii, et teenistujad ei pea otseselt teadvustama, et nad osalevad igapäevaselt

oma valdkonna riskide defineerimisel vaid see toimib loomuliku osana igapäevatöös

strateegilisel (arengukava) ja operatiivtasandil (asutuse tegevuskava, tööplaan).

1 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/riigihaldus/organisatsioonide-juhtimiskvaliteet

218.12.2018 SiM teemade tutvustamise ja arutelu koosoleku protokoll, 20.12.2018 nr 1-9/1059,

https://delta.sim.sise/n/document/1d4aecb5-49b3-4a08-8376-0f2ff955d7d6 3 01.10.2020 siseministri käskkiri nr 1-5/115

11 (11)

Riskide hindamise vorm

Riskide hindamise

vorm 2022.xlsx

KÄSKKIRI

21.07.2025 nr 1-3/57

Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi programmperioodi

2021–2027 vahendite kasutamiseks

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2, 7, 15 ja 20 alusel ning kooskõlas perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 9

lõikega 1 ning § 48 lõigetega 1-3.

I ÜLDSÄTTED

Töökorra eesmärk on reguleerida liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesannete täitmise

tööprotsesse ning tagada ülesannete korrektne ja kvaliteetne täitmine Euroopa Liidu

programmperioodi 2021–2027 piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi rakendamisel.

Töökord põhineb suures osas varasema programmperioodi (2014–2020) rakenduskavade puhul

rakendatud protseduurireeglitel1 ning korraldusasutus jätkab ülesannete täitmist vastavalt

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 49 lõikele 2. Töökord on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) artikli 69 lõike 11 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi

kirjelduse vormi täitmisele, mis esitatakse Euroopa Komisjonile.

ÜSMi artikkel 71 lõike 1 tähenduses on Siseministeerium rakenduskava haldav asutus täites

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 48 lõike 1 kohaselt nii liikmesriigi kui

korraldusasutuse ülesandeid. Korraldusasutuse ülesanded ei ole delegeeritud.

ÜSMis nimetatud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid, sh artiklis 76 nimetatud

raamatupidamise ülesandeid, ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud

ülesandeid täidavad Siseministeeriumi välisvahendite osakond, rahandusosakond,

õigusosakond ja kommunikatsiooniosakond vastavalt oma pädevusele (joonis 1).

1 „Siseministeeriumi protseduurireeglid Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks“

kehtestatud siseministri 14.05.2020 käskkirjaga nr 1-3/58 ja „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ kehtestatud siseministri 25.05.2020 käskkirjaga nr 1-3/63.

2 (25)

Fondide tulemuslikuks haldamiseks ja rakendamiseks kasutatakse ÜSMi artikli 36 kohast

tehnilist abi, mida eraldatakse liikmesriigile ühtse määra alusel 6% Euroopa Komisjonile

esitatavas maksetaotluses sisalduvatest abikõlblikest kuludest.

Joonis 1: Siseministeeriumi struktuur ja korraldusasutuse ülesannete täitmisega seotud

osakonnad

Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesannete täitmist toetavad teised Siseministeeriumi

osakonnad: kantslerile alluv personaliosakond, varade asekantslerile alluvad strateegia- ja

arendusosakond ning digi-ja teabehaldusosakond ja teistele asekantsleritele alluvad

poliitikaosakonnad vastavalt oma pädevusele. Siseministeeriumi teenistuskohtade koosseis (sh

teenistuskohtade jaotus ja arv) on kehtestatud käesolevast korrast eraldiseisva kantsleri

käskkirjaga. Ametijuhendites on määratud liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täitva

ametikoha teenistusülesanded ning nõuded teenistuja haridusele, töökogemusele, teadmistele

ja oskustele.

Korraldusasutuse ülesannete täitmist toetavad kaudselt struktuuritoetuse registri vastutava

töötlejana Riigi Tugiteenuste Keskus ja Siseministeeriumile ning tema valitsemisala info- ja

kommunikatsiooniteenust osutav ja korraldav Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus.

Dokumentide ja teabe elektroonilise andmevahetuse, kättesaadavuse ja säilitamise kohustus

tagatakse Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta, Euroopa Komisjoni fondide

dokumendihaldussüsteemi SFC2021 (ÜSMi artikli 69 lõike 9 ja lisa XV kohane

andmevahetussüsteem), struktuuritoetuse registri (ÜSMi artikli 69 lõike 8 ja lisa XIV kohane

andmevahetussüsteem) ja rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi IMS kasutamisega ning

dokumentide säilitamisega Siseministeeriumi võrgukettal. Euroopa Komisjoniga

andmevahetuseks kasutatakse üldjuhul SFC2021 ning andmed esitatakse välisvahendite

osakonna ametniku poolt vastavalt selle infosüsteemi andmeväljadele.

Kuivõrd Euroopa Komisjonil on õigus fondide määrustes sätestatud temaatiliste rahastu

komponentide rakendamiseks määrata erimeetmete ja erakorralise abi toetuse taotlemise

3 (25)

tingimusi ning teha taotluse rahuldamise otsuseid, sh otsuseid toetuse lisamise kohta fondi

rakenduskavasse, kohaldatakse selliste projektide puhul käesolevat korda alates nende

rakenduskavasse lisamise järgselt toetuslepingu sõlmimisest.

Töökord ei asenda olemasolevaid valdkondlikke riigisiseseid ega Euroopa Liidu õigusakte ning

juhendmaterjale. Teemade käsitlemisel, mis töökorras ei ole reguleeritud või ei ole reguleeritud

piisava detailsusega, võetakse aluseks fonde reguleerivad Euroopa Liidu õigusaktid, Euroopa

Komisjoni juhiseid ning vastavad riigisisesed õigusaktid ja juhendid.

ÜSM art 69 lg 8 alusel võib korraldusasutus toetuse saaja selgesõnalise taotluse korral

erandkorras nõustuda teabevahetusega paberkandjal (paberdokumendi esitamisega), ilma et see

piiraks tema kohustust andmeid registreerida ja säilitada vastavalt artikli 72 lõike 1 punktile e.

Sellistel juhtudel lähtub korraldusasutus Siseministeeriumi asjaajamiskorrast.

Käesolev töökord vaadatakse üle hiljemalt jooksva aasta oktoobriks. Välisvahendite osakonna

juhataja määratud teenistuja vastutab töökorra muudatuste ettevalmistamise eest.

1. Kasutatavad lühendid

AA auditeeriv asutus

AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

BMVI piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

DHS Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteem Delta

e-toetuse keskkond struktuuritoetuse registri toetuse saaja poolne keskkond2

EIS Eelnõude infosüsteem3

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

FKO finantskorrektsiooni otsus

Fondid Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning

Sisejulgeolekufond

HMS haldusmenetluse seadus

IMS Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem (Irregularity Management

System)

ISF Sisejulgeolekufond

KA korraldusasutus

KO SiM kommunikatsiooniosakond

LR liikmesriik

OLAF Euroopa Pettustevastane Amet

RHO SiM rahandusosakond

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus; struktuuritoetuste registri vastutav töötleja

SAP SiM raamatupidamisarvestuse pidamiseks kasutatav majandustarkvara

SFOS struktuuritoetuse registri toetuse andja poolne keskkond4

SiM Siseministeerium

TAT toetuse andmise tingimused

VV Vabariigi Valitsus

VVO SiM välisvahendite osakond

ÕO SiM õigusosakond

2 Ligipääsetav: https://etoetus.rtk.ee 3 Ligipääsetav: https://eelnoud.valitsus.ee/ 4 Ligipääsetav: https://sfos.rtk.ee

4 (25)

ÜM Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

ÜSM Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku

Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi

ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid

ÜSS2021_2027 perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus

2. Kasutatavad mõisted

AMIFi määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL)

2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond

Aruandeaasta Ajavahemik 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini. Erandiks on

EL eelarveperioodi esimene aruandeaasta, mil see tähendab

ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 30. juunini 2022 ning viimase

aruandeaasta puhul ajavahemik 1. juulist 2029 kuni 30. juunini

2030.

Auditeeriv asutus ÜSS2021_2027 § 59 lõike 1 alusel SiM siseauditi osakond.

BMVI määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL)

2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

desk-based meetod Kontrolli teostamine dokumendipõhise kinnitamise meetodil, kui

projekti tegevuste kohapealset kontrolli on võimalik teostada ilma

kohapeal käimata.

Fondimäärus(ed) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL)

2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse

Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus

(EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond.

Fondi veebileht ÜSM § 49 lõike 1 kohustuse täitmiseks loodud veebileht, kus

avaldatakse rakenduskavasid puudutavat teavet

https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvusvaheli

ne-koostoo/valisvahendite-kasutamine

Horisontaalsed

eeltingimused

Euroopa Komisjonile esitatud hinnang ÜSM-i lisas III sätestatud

erieesmärkide saavutamise eeltingimuste kohta.

ISFi määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL)

2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval viisil.

Juhtimiskontroll Riskipõhine ja proportsionaalne eelnevalt kirjalikult kindlaks

määratud riskidega kontroll selle kohta, et projekt on ellu viidud

kooskõlas horisontaalsete eeltingimustega, rakenduskavaga,

5 (25)

kohaldatava õigusega, TAT õigusaktiga ning et EL-i toetuse abil

soetatud tooted on tarnitud ja teenused osutatud.

Kinnituspakett EK-le iga aasta 15. veebruariks eelneva aruandeaasta kohta esitatav

maksetaotlus, mis hõlmab raamatupidamise aastaaruannet, liidu

vahendite haldaja kinnitust, iga-aastast auditiarvamust ja iga-aastast

auditiaruannete ja kontrollide kokkuvõtet ÜSMi lisas XXIV toodud

vormil. EK-le esitatav viimane kinnituspakett sisaldab viimast

tulemusaruannet.

Kolmas riik Muu riik kui Euroopa Liidu LR

Korraldusasutus ÜSS2021_2027 § 48 lõike 1 alusel Siseministeerium.

Maksetaotlus Maksetaotlus on makse saamise aluseks nõutud dokumentide ja

tõendite kogum, mille toetuse saaja on KA-le esitanud e-toetuse

keskkonna kaudu ja mis on KA poolt menetlusse võetud.

Partnerluslepe ÜSS2021_2027 § 3 alusel koostatud ja kinnitatud partnerlusleping

ÜSMi artiklite 10-13 tähenduses, mille EK heaks kiidab.

Projekt ÜSS2021_2027 § 2 punktis 2 nimetatud ÜSMi artikli 2 punkti 4

tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja

piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millele

on antud iseseisev tunnuskood struktuuritoetuse registris.

Rakenduskava ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktides 3, 4 või 5 nimetatud

rakenduskava.

Riiklik

kaasfinantseering

Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline toetus, mis on üldjuhul

25% projekti maksumusest, erimeetmete puhul üldjuhul 10%

projekti maksumusest.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Struktuuritoetuse

register

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” loodud

andmekogu, mis on toetuse haldamise keskkond ja milles

töödeldakse andmeid ÜSMi artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud

ülesande täitmiseks ja statistiliste ülevaadete tegemiseks.

SFC2021 Elektrooniline andmevahetussüsteem, mille kaudu toimub ametlik

teabevahetus Euroopa Komisjoniga.

TAT õigusakt ÜSMi artikli 73 lõikele 1 ja ÜSS2021_2027 §-le 10 vastava toetuse

andmise ja kasutamise tingimuste määrus, käskkiri või leping.

Teabevahetusametnik ÜSMi artikli 48 lõikes 2 nimetatud teabevahetusametniku

ülesandeid täidab kommunikatsiooniosakonna teenistuja.

Teenistuja Ametnik, töötaja ja võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik.

Temaatiline rahastu Fondi rakendamiseks ette nähtud rahastamispaketi osa, millest

eraldatakse vahendeid vastavalt EK väljatöötatud tööprogrammile

ning taotluse rahastamisotsuse teeb EK oma rakendusaktiga.

Toetus AMIFi, BMVI või ISF-i ÜSS2021_2027 § 1 nimetatud

rakenduskava vahend koos riikliku kaasfinantseeringuga.

Toetusleping Temaatilise rahastu kasutamiseks toetuse saajaga sõlmitud leping.

VVO koordinaator VVO nõunik, kelle ametikoha eesmärgiks on tagada valdkonna

areng EL vahendite kasutuselevõtu kaudu ning korraldada vahendite

kasutamist.

VVO kontrollija VVO nõunik, kes teostab juhtimiskontrolle.

6 (25)

RHO teenistuja RHO nõunik, kes eelarvestab siseturvalisuse valdkonna EL fondide

vahendeid ja teostab juhtimiskontrolle.

Valdkonna eest

vastutav minister

Ministrite vastutusvaldkonnad tulenevad Vabariigi Valitsuse

seaduse § 3 lõikes 2 toodud peaministri korraldusest, mille kohaselt

lahendavad ministrid enda pädevusse jäävad küsimused vastavalt

oma vastutusvaldkonnale.

3. Õiguslik raamistik

3.1. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ELT C 326, 26.10.2012, lk 391-407;

3.2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon;

3.3. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu

võetud Pariisi kokkulepe;

3.4. Nõukogu 18. detsembri 1995. a määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse kohta;

3.5. Nõukogu 11. novembri 1996. a määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni

tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste

finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest;

3.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. a määrus majanduspoliitika tulemusliku

koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97;

3.7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. a määrus (EL) nr 182/2011 millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava

kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise

suhtes;

3.8. Nõukogu 9. juuni 2022. a määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’

kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja

toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013;

3.9. Nõukogu 13. juuli 2015. a määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud

eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EMPs kohaldatav

tekst);

3.10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

(EMPs kohaldatav tekst);

3.11. Nõukogu 12. oktoobri 2017. a määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud

koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel;

3.12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. a määrus (EL) 2018/1725, mis

käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides,

organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (EMPs kohaldatav tekst);

3.13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. a määrus (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088;

3.14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. a määrus (EL) 2021/695, millega

luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja

kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013;

3.15. Nõukogu 17. detsembri 2020. a määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse

kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027;

3.16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrus (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

7 (25)

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

3.17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

3.18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse

Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu;

3.19. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. a määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond;

3.20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. a määrus (EL) 2022/585, millega

muudetakse määrusi (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted, (EL) nr

516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, ning (EL)

2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond;

3.21. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. a määrus (EL) 2024/1349, millega

kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL)

2021/1148;

3.22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. a määrus (EL) 2024/1350, millega luuakse

liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistik ning

muudetakse määrust (EL) 2021/1147;

3.23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.mai 2024. a määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb

varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL)

2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013;

3.24. Komisjoni 7. jaanuari 2014. a delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse

käitumisjuhend;

3.25. Komisjoni 17. juuni 2014. a määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst);

3.26. Komisjoni teatis 2009/C 257/ eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku

ringhäälingu suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.27. Komisjoni teatis 2012/C 8/03 Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse

avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (EMPs kohaldatav tekst);

3.28. Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes;

3.29. Komisjoni teatis 2012/C 8/02 Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (EMPs

kohaldatav tekst);

3.30. Komisjoni 13. detsembri 2023. a määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.31. Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst);

3.32. Komisjoni 27. novembri 2015. a määrus (EL) 2015/2282, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (EMPs kohaldatav tekst);

3.33. Komisjoni teatis 2016/C 262/01 riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 tähenduses;

3.34. Komisjoni 14. juuni 2017. a määrus (EL) 2017/1084, millega muudetakse määrust (EL)

nr 651/2014 sadama- ja lennujaamataristule antava abi, kultuuri edendamiseks ja

8 (25)

kultuuripärandi säilitamiseks antavast abist teavitamise künnise, spordi- ja

mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antava abi ja äärepoolseimaid piirkondi

käsitlevate regionaalse tegevusabi kavade osas ning millega muudetakse määrust (EL) nr

702/2014 abikõlblike kulude arvutamise osas (EMPs kohaldatav tekst);

3.35. Komisjoni 25. jaanuari 2023. a rakendusmäärus (EL) 2023/168, millega kehtestatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1148 piirihalduse ja

viisapoliitika rahastut käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027. aasta

programmitöö perioodiks;

3.36. Komisjoni 25. jaanuari 2023. a rakendusmäärus (EL) 2023/169, millega kehtestatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1147 Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027.

aasta programmitöö perioodiks;

3.37. Komisjoni 25. jaanuari 2023. a rakendusmäärus (EL) 2023/170, millega kehtestatakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1149

Sisejulgeolekufondi käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027. aasta

programmitöö perioodiks;

3.38. Komisjoni teatis C/2021/5430 taristu kliimakindluse tagamiseks tehnilised suunised

aastateks 2021-2027;

3.39. AMIFi, BMVI ja ISFi puhul muud asjakohaseid EL-i Eestile adresseeritud soovitused;

3.40. EK kinnitatud AMIF, BMVI ja ISFi rakenduskavad aastateks 2021-2027;

3.41. arhiiviseadus;

3.42. avaliku teabe seadus;

3.43. avaliku teenistuse seadus;

3.44. haldusmenetluse seadus;

3.45. isikuandmete kaitse seadus;

3.46. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

3.47. konkurentsiseadus;

3.48. perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus;

3.49. raamatupidamise seadus;

3.50. riigieelarve seadus;

3.51. riigihangete seadus;

3.52. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus;

3.53. töölepingu seadus;

3.54. võlaõigusseadus;

3.55. VV 13. jaanuari 2011. a määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“;

3.56. VV 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“;

3.57. VV 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus”;

3.58. VV 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus”;

3.59. VV 31. juuli 2014. a määrus nr 123 "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise

ja eraldatud vahendite kasutamise kord";

3.60. VV 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“;

3.61. VV 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“;

3.62. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“;

3.63. VV 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

9 (25)

3.64. VV 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“;

3.65. rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse

ja -aruandluse juhend”;

3.66. rahandusministri 10. septembri 2014. a määrus nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“;

3.67. Siseministri 27. detsembri 2022. a käskkiri nr 1-3/103 „Perioodi 2021- 2027

Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu

sõlmimise protseduurireeglid“;

3.68. ÜSS2021_2027 § 47 lõike 3 alusel kinnitatud rahastamiskavad;

3.69. TAT õigusaktide koostamise töörühmade käskkirjad;

3.70. TAT õigusaktid;

3.71. valdkonna eest vastutava ministri käskkiri "Siseministeeriumi töökord piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks";

3.72. Rahandusministeeriumi koostatud "Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja

finantsjuhtimine"5;

3.73. SAPi moodulite kasutusjuhendid6;

3.74. SFOSi kasutajajuhend7;

3.75. SiM teenistuskohtade koosseis;

3.76. SiM valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri;

3.77. SiM raamatupidamisarvestuse protseduurireeglistik ja eelarvestamise kord;

3.78. SiM info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele juurdepääsude

taotlemise ja haldamise kord;

3.79. SiM palgajuhend;

3.80. SiM asjaajamiskord;

3.81. SiM teabe liigitusskeem;

3.82. SiM riigihangete läbiviimise kord;

3.83. SiM valitsemisala riigihangete läbiviimise kord;

3.84. SiM osakondade põhimäärused;

3.85. fondide vahendite rakendamisega tegelevate teenistujate ametijuhendid ja/või

töölepingud;

3.86. SiM ja tema valitsemisala asutuste kohtuasjade ja muude õiguslike vaidluste menetlemise

kord;

3.87. SiM õigusaktide eelnõude menetlemise kord;

3.88. tugiteenuste osutamise kokkulepe Riigi Tugiteenuste Keskusega;

3.89. muud SiM-i töökorraldust reguleerivad dokumendid8.

II LIIKMESRIIGI ÜLESANDED

VVO koordineerib ja korraldab ÜSS2021_2027 § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist

vastavalt ÜSMi artiklis 69 pandud kohustustele ja artiklites 7-11, 20-24, 26, 38-39 ja 41-44

sätestatud ülesannetele.

Käesolevas korras reguleeritud otsuste ja toimingute tegemisel lähtutakse korruptsioonivastase

seaduse §-ist 11, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046

artiklist 61 ja haldusmenetluse seaduse §-ist 10.

5 Kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/4669/download 6 Kättesaadavad RTK kodulehel: https://www.rtk.ee/finantsarvestus-ja-personaliteenus/kasutajajuhendid/sapi-

juhendid 7 Kättesaadav RTK kodulehel: https://rtk.ee/media/2611/download 8 Kättesaadavad Siseministeeriumi intranetis

10 (25)

4. Rakenduskava koostamine, esitamine, muutmine ja läbivaatamine

4.1. VVO koordinaator koostab ÜSM artikli 7 lõike 1, artikli 21 lõike 1 ja ÜSS2021_2027

§ 46 lõike 1 kohaselt rakenduskava eelnõu, korraldab EISis avaliku konsultatsiooni,

kooskõlastamise teiste asjassepuutuvate ministeeriumite ning Riigikantseleiga. VVO

juhataja määratud teenistuja korraldab rakenduskava eelnõu VV-le kinnitamiseks

esitamise.

4.2. Enne rakenduskava eelnõu heakskiitmist EK poolt korraldab VVO koordinaator

rakenduskava eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise ja koostab

selle tulemuste põhjal keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata

jätmise ministri otsuse eelnõu ning kooskõlastab selle õigusaktides ettenähtud korras.

4.3. Otsuse keskkonnamõjude algatamise või algatamata jätmise kohta avaldab KO fondi

veebilehel.

4.4. Kui ÜSMi artikli 21 lõikes 2 toodud rakenduskava esitamise tähtaja järgimine ei ole

võimalik, korraldab VVO koordinaator sellest DHSi kaudu EK kirjaliku teavitamise.

4.5. VVO koordinaator esitab rakenduskava eelnõu EK-le SFC2021 kaudu pärast VV poolt

kinnitamist ja hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui rahandusministeerium on EK-le

esitanud partnerlusleppe. Rakenduskava eelnõu EK-le esitamise kaaskirja allkirjastab

kantsler.

4.6. VVO koordinaator vaatab läbi kõik EK esitatud tähelepanekud koos asjassepuutuvate

SiMi struktuuriüksuste, valitsemisala asutuste ja vajadusel teiste ministeeriumitega ning

täiendab rakenduskava eelnõud. Vastuskiri tähelepanekute kohta registreeritakse DHSis

ja esitatakse EK-le SFC2021 kaudu.

4.7. EK tähelepanekute alusel täiendatud rakenduskava eelnõud EISi kooskõlastamiseks ei

esitata. Tehnilisi muudatusi, mille tõttu ei muutu VV esialgse rakenduskava eelnõu

kinnitamise otsus ja riigieelarve vahendite kasutamine, VV-le kinnitamiseks ei esitata.

4.8. SiMi ettepanekul tehtavad rakenduskava muudatused peab üldjuhul heaks kiitma

seirekomisjon enne nende EISis kooskõlastamist ja VV-le kinnitamiseks esitamist.

Temaatilise rahastu vahendite kasutuselevõtuks vajalikku rakenduskava muudatust

seirekomisjonile heakskiitmiseks ei esitata. Rakenduskava muudatuse, mida ei pea ÜSMi

artikli 24 lõike 5 kohaselt kinnitama EK, kiidab heaks seirekomisjon ning see kinnitatakse

kantsleri käskkirjaga ja esitatakse SFC2021 kaudu EK-le teadmiseks.

4.9. Kui EL nõukogu on tunnistanud ebatavalise sündmuse olemasolu ja neile erandlikele

asjaoludele reageerimiseks on ÜSMi artikli 63 lõike 6 erandina vajadus valida

toetamiseks tegevused, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui

rakenduskava alusel on rahastamistaotlus nõuetekohaselt esitatud, koostab VVO selleks

EK-lt loa küsimise kirja eelnõu.

4.10. Kui EK rahuldab temaatilise rahastu erimeetmest toetust taotlenud avalik-õigusliku

juriidilise isiku või rahvusvahelise organisatsiooni taotluse või eraldab erakorralist abi,

mis kajastatakse rakenduskavas, muudetakse rakenduskava.

4.11. Kui rakenduskavasse planeeritud tegevused muutuvad olulisel määral, korraldab VVO

koordinaator rakenduskava muutmise eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise ja koostab selle tulemuste põhjal keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu ning kooskõlastab selle õigusaktides

ettenähtud korras.

4.12. Rakenduskava elluviimiseks eraldatavad rahalised vahendid planeeritakse iga-aastases

riigieelarve ja riigieelarvestrateegia koostamise protsessis.

4.13. Rakenduskava muutmisel ei korraldata avalikku konsultatsiooni.

4.14. Rakenduskava koostamist, esitamist, muutmist ja läbivaatamist on selgitatud lisas 1.

5. Seirekomisjoni moodustamine

11 (25)

5.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 53 ja ÜSMi artiklitele 38-39 moodustatakse rakenduskava

seirekomisjon. Seirekomisjon moodustatakse valdkonna eest vastutava ministri

käskkirjaga, mille eelnõu koostab VVO.

5.2. Seirekomisjoni tööd juhib välisvahendite eest vastutav asekantsler või tema äraolekul

välisvahendite osakonna juhataja.

5.3. Seirekomisjoni koosolek toimub vähemalt üks kord aastas.

5.4. Seirekomisjoni liikmete nimekirja, kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja

teabe avaldab KO fondi veebilehel.

5.5. Seirekomisjoni moodustamist ja töö korraldamist on selgitatud lisas 2.

6. Rahastamiskava koostamine ja muutmine ning seireandmete edastamine EK-le

6.1. VVO koordinaator koostab ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel rakenduskava

elluviimiseks, selle tulemuslikkuse seireks, aruandluseks ja hindamiseks ning ÜSMi

artikli 69 lõikes 4 toodud nõude täitmiseks rahastamiskava.

6.2. Rahastamiskava sisaldab ÜSMi artiklis 16 ja ÜMi §-s 50 sätestatud teavet.

6.3. Pärast seirekomisjoni poolt üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika kinnitamist koostab

VVO koordinaator valdkonna eest vastutava ministri käskkirja eelnõu rahastamiskava

kinnitamiseks.

6.4. Rahastamiskava eelnõu kooskõlastavad VVO juhataja, asjaomaste poliitikaosakondade

juhatajad, SiM strateegia- ja arendusosakonna juhataja, RHO juhataja, ÕO juhataja,

valdkonna eest vastutavad asekantslerid, ministeeriumi nõunik ja kantsler.

6.5. Rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ja KO avalikustab

rahastamiskava fondi veebilehel.

6.6. Rahastamiskava muudetakse järgmistel juhtudel:

6.6.1. kui seirekomisjon muudab üldiseid valikukriteeriumeid ja/või -metoodikat ja

muutuvad punktides 6.6.4.-6.6.5. nimetatud elemendid;

6.6.2. rakenduskava muutmisel (sh kui EK on rahuldanud temaatilise rahastu

erimeetmest toetust taotlenud avalik-õigusliku juriidilise isiku või rahvusvahelise

organisatsiooni esitatud taotluse või kui erakorraline abi eraldatakse rakenduskava

kaudu või kui EK eraldab täiendavaid vahendeid fondi rakendamise vahe-

ülevaatuse korral);

6.6.3. väljund- ja tulemusnäitajate muutmisel;

6.6.4. tegevuse ja/või sekkumise liikide muutmisel;

6.6.5. elluviija muutmisel;

6.6.6. tegevuste mahtude ja/või eelarvete muutumisel, millega ei kaasne rakenduskava

muutmist;

6.6.7. tegevuste lisamisel;

6.6.8. tegevuse kuludeta lõpetamisel, kui sellega ei kaasne rakenduskava muutmist.

6.7. Rahastamiskava muutmisel lähtutakse punktides 6.1.-6.6. sätestatust.

6.8. Toetuse saaja esitatud maksetaotlus(t)e alusel koostavad VVO koordinaatorid ÜSMi

artikli 42 kohased ja ÜSMi VII lisas toodud koondandmed (finantsteave ja selle jaotus

sekkumisliikide kaupa) rakenduskava kohta ja edastavad EK-le SFC2021 kaudu iga aasta

31. jaanuariks, 30. aprilliks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks eelneva kuu

lõpu seisuga. Nimetatud koondandmed ei hõlma valitud tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate koondaruannet. Vajadusel saab taotleda tähtaja pikendamist ÜSMi

artiklis 20 sätestatud juhtudel.

6.9. TAT õigusaktis kehtestatud ja toetuse saaja esitatud vahe- ja/või lõpparuande alusel

koostavad VVO koordinaatorid ÜSMi artikli 42 lõike 2 punkti b kohase ühiste väljund-

ja tulemusnäitajate koondaruande ning edastavad selle EK-le SFC2021 kaudu iga aasta

31. jaanuariks ja 31. juuliks eelneva kuu lõpu seisuga. Andmed esitatakse viimast korda

31. jaanuariks 2030. Tähtaja pikendamist saab taotleda ÜSMi artiklis 20 sätestatud

juhtudel.

12 (25)

6.10. Punktides 6.8 ja 6.9 nimetatud aruanded kooskõlastavad VVO juhataja ja välisvahendite

eest vastutav asekantsler ning allkirjastab kantsler. EK-le edastatud andmed avaldab KO

fondi veebilehel.

6.11. Korrektsete andmete tagamiseks SFOSis teeb VVO nõunik üks kord finantsaastas

31. maiks juhuvalimi alusel andmekvaliteedi kontrolli 30. aprilli seisuga SFOSi kantud

projektidest. VVO nõunik kontrollib VVO koordinaatorite ja toetuse saajate (elluviijate)

sisestatud andmete terviklikkust ja õigsust. Valimisse võetakse 5% jooksval finantsaastal

käimasolevate projektide arvust iga fondi kohta. Ühte projekti kontrollitakse üldjuhul üks

kord programmperioodi jooksul. Kui muutub TAT või temaatilise rahastu toetusleping,

võib ühe projekti valimisse võtta ka erinevatel aastatel. Kontrolli tulemuse fikseerib VVO

nõunik kontroll-lehel ja salvestab selle VVO võrgukettal.

6.12. VVO edastab RTK-le kui struktuuritoetuse registri vastutavale töötlejale rahastamiskava

andmed andmeväljade sisestamiseks SFOSi, v.a juhul, kui muudatuse tegemise õigus on

VVO koordinaatoril.

6.13. Rahastamiskava koostamist ja muutmist on selgitatud lisas 3.

7. Rakenduskava iga-aastase tulemusaruande koostamine ja esitamine

7.1. VVO koordinaatorid koostavad ja esitavad SFC2021 kaudu 15. veebruariks 2023 ja iga

järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) EK-le iga-aastase

rakenduskava tulemusaruande vastavalt EK kehtestatud vormile ning punktides 6.8. ja

6.9 esitatud andmetele. Kui EK ei ole esitanud tulemusaruande kohta märkuseid kahe kuu

jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast, loetakse aruanne vastuvõetuks.

7.2. VVO korraldab EK-ga 2021-2027 programmperioodi jooksul vähemalt kaks korda

rakenduskavade läbivaatamise koosoleku, koostab selle kohta protokolli eelnõu ja

kooskõlastab EK-ga. Kokkuleppel EK-ga võib hindamiskoosoleku jätta korraldamata

ning hindamise võib läbi viia kirjalikult. Kui läbivaatamise käigus tõstatatakse küsimusi,

mis mõjutavad rakenduskava elluviimist, teavitab VVO tarvitusele võetud meetmetest

EK-d kolme kuu jooksul. Tarvitusele võetud meetmetest teavitamise tähtaja pikendamist

saab taotleda ÜSM artiklis 20 sätestatud juhtudel.

7.3. Viimase aasta tulemusaruanne kuulub viimase aruandeaasta kohta esitatavasse

kinnituspaketti.

7.4. Tulemusaruannete koostamist on selgitatud lisas 4.

8. Raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine

8.1. Kui aruandeaasta kohta on EK-le esitatud maksetaotlus, koostavad VVO koordinaator ja

RHO teenistuja iga eelneva aruandeaasta kohta raamatupidamise aastaaruande eelnõu,

mille esitamistähtaeg EK-le on 15. veebruar.

8.2. RHO teenistuja koostab raamatupidamise aastaaruande SFOSi aruandlusmooduli ja SAPi

andmete alusel. VVO koordinaator koostab EL vahendite haldaja kinnituse ÜSMi lisas

XVIII toodud vormi kohaselt. Nimetatud dokumendid kooskõlastavad VVO juhataja,

RHO juhataja, välisvahendite valdkonna eest vastutav asekantsler ja allkirjastab kantsler.

8.3. Raamatupidamise aastaaruanne tehakse AA-le auditeerimise eesmärgil kättesaadavaks

vastavalt KA ja AA eelnevalt kokku lepitud tähtajale arvestades punktis 8.1. toodud

tähtaega.

8.4. Kui aruandeaasta kohta on EK-le esitatud maksetaotlus, esitab VVO koordinaator EK-le

15. veebruariks iga eelneva aruandeaasta kohta kinnituspaketi, mis sisaldab punktides

8.2.1.-8.2.2. nimetatud dokumente, iga-aastast auditiarvamust ning iga-aastast

auditiaruannete ja kontrollide kokkuvõtet SFC2021 kaudu.

8.5. Viimase aruandeaasta kohta esitatav kinnituspakett sisaldab viimase aasta

tulemusaruannet.

8.6. Vajadusel võib KA taotleda EK-lt kinnituspaketi esitamise tähtaja pikendamist kuni

1. märtsini.

13 (25)

8.7. Raamatupidamise aastaaruandest jäetakse välja kulud, mille seaduslikkust ja korrektsust

parajasti hinnatakse, õigusnorme rikkuvad kulud, mille suhtes on tehtud FKO, ja muud

kulud, et vähendada aruandes esitatud kulude jääkvigade määra 2%-ni või alla selle. KA

ja AA erimeelsused raamatupidamise aastaaruandest väljajäetavate kulude kohta

lahendatakse läbirääkimiste teel.

8.8. Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse kulud, mille suhtes on juhtimiskontrollid

aruande esitamise tähtpäevaks lõppenud.

8.9. Raamatupidamise aastaaruande koostamist ja esitamist on selgitatud lisas 5.

9. Rakenduskava hindamine

9.1. Rakenduskava kavandamise ja rakendamise kvaliteedi parandamiseks hinnatakse

rakenduskava elluviimist.

9.2. VVO koostab rakenduskava hindamiskava või selle muutmise eelnõu ja esitab

seirekomisjonile heakskiitmiseks hiljemalt aasta pärast esmakordse rakenduskava

heakskiitmise otsust. Hindamiskava võib hõlmata rohkem kui üht rakenduskava.

9.3. VVO korraldab ÜSMi artikli 44 kohased rakenduskava hindamised. Rakenduskava

vahehindamine tuleb läbi viia 31. märtsiks 2024 ja rakenduskava mõju hindamine

30. juuniks 2029.

9.4. Rakenduskava hinnatakse lähtuvalt ühest või mitmest järgmisest kriteeriumist:

tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus, EL lisaväärtus. Hindamisel võib hõlmata

ka muid asjakohaseid kriteeriume nagu kaasatus, mittediskrimineerimine (meeste ja

naiste võrdõiguslikkus, sooline aspekt ja sooküsimuste lõimine) ja nähtavus.

9.5. Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest

sõltumatud eksperdid.

9.6. Rakenduskava hindamise tulemuse avaldab KO fondi veebilehel.

9.7. Rakenduskava hindamisega seonduvat on selgitatud lisas 6.

10. Õigusnormide rikkumiste aruannete koostamine ja esitamine 10.1. VVO juhataja esitab ÜSMi artikli 69 lõigete 2 ja 12 ning lisa XII kohase õigusnormide

rikkumise aruande EK-le IMSi kaudu RMis asuva OLAF Eesti koostööüksuse AFCOS

(Anti-Fraud Coordination Service) vahendusel.

10.2. Aruande koostab VVO kontrollija alates rikkumise avastamisest kahe kuu jooksul pärast

iga kvartali lõppu või niipea, kui saadakse lisateavet aruandega esitatud õigusnormi

rikkumise kohta. Viivitamata peab teavitama avastatud või oletatavast õigusnormide

rikkumisest, kui õigusnormide rikkumisel võivad olla tagajärjed väljaspool Eestit,

märkides ära kõik teised asjaomased LRid. Esitatava aruande kinnitab IMSis VVO

juhataja.

10.3. EK nõudmisel peab VVO koostöös asjassepuutuvate institutsioonidega esitama

lisaandmeid konkreetset rikkumist või mitut omavahel seotud rikkumist puudutavate

asjaolude kohta.

10.4. Õigusnormide rikkumise kohta aruande koostamist ja esitamist on selgitatud lisas 7.

11. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguste haldus

11.1. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguseid haldab VVO

juhataja koostöös SIM-poolse peakasutajaga vastavalt SiMi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ja infosüsteemidele juurdepääsude taotlemise

ja haldamise korrale ning arvestades EK kehtestatud õigusaktidest, juhenditest ja juhistest

tulenevaid erisusi.

11.2. EK fondide dokumendihaldussüsteemi SFC2021 juurdepääsuõiguste haldust on

selgitatud lisas 8.

12. Vaiete lahendamine

14 (25)

12.1. Vaiet menetletakse ja see lahendatakse ÜSS2021_2027 §-is 31 ja §-is 60 ning HMSis

sätestatud tingimustel ja korras. Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised

õiguslikud vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

12.2. KA otsuse või toimingute peale esitatud vaie registreeritakse DHSis ja suunatakse

viivitamata täitmiseks välisvahendite eest vastutavale asekantslerile ning teadmiseks

VVO-le ja ÕO-le.

12.3. Teenistuja, kelle poole pöördutakse sooviga esitada suuline vaie, teatab sellest viivitamata

VVO juhatajale või tema äraolekul teda asendavale VVO ametnikule, kes korraldab

viivitamata suulise vaide protokollimise. Protokollija registreerib esitatud vaide ning seda

menetletakse vastavalt punktile 12.2.

12.4. Vaide menetlejaks määrab välisvahendite eest vastutav asekantsler teenistuja, kes ei ole

vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud.

Asekantsleri puudumisel määrab vaide menetleja õigusosakonna juhataja või tema

asendaja.

III KORRALDUSASUTUSE ÜLESANDED

KA kannab peamist vastutust fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise ning rakenduskava

eesmärgistatud juhtimise eest. KA ülesandeid täidab VVO koos RHO, ÕO ja KO-ga. KA

ülesanded on seotud eelkõige rahastamiskavast rahastatavate tegevuste valikuga, rakenduskava

juhtimis- ja raamatupidamisülesannete täitmisega, seirekomisjoni töö toetamisega, andmete ja

dokumentide säilitamisega, mis on vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise

ja auditite tegemiseks ning EL toetuse nähtavuse tagamisega. KA hindab rakenduskava

juhtimis- ja kontrollisüsteemi riske kord aastas üldjuhul 30. juuniks vastavalt riskide hindamise

raamistikule, mis on toodud lisas 9. Kuna valdavat osa KA ülesannetest täidab SiM VVO,

vastutab KA riskide hindamise eest VVO juhataja või tema poolt määratud VVO teenistuja.

13. EL toetuse nähtavuse tagamise üldpõhimõtted

13.1. Tulenevalt ÜSMi artiklis 49 sätestatud nõudest, loob KO hiljemalt kuus kuud pärast

rakenduskava heakskiitmise otsust fondi veebilehe, kus on esitatud KA vastutusalasse

kuuluvaid rakenduskavasid käsitlev teave (rakenduskava eesmärgid, meetmed,

rahastusvõimalused ja rakenduskavade hindamiste tulemused).

13.2. KO avaldab fondi veebilehel:

13.2.1. ÜSMi artikli 49 ja ÜM § 48 lõige 3 kohase teabe masinloetavas vormingus, sh:

TAT õigusakt koos seletuskirjaga; välja kuulutatavate taotlusvoorude ajakava

ning sellega seotud poliitikaeesmärk või erieesmärk; taotlusvooruga hõlmatud

geograafiline piirkond; taotlusvooru kogumaht ning taotlusvooru toimumise aeg

(koos taotluse esitamise tähtpäevaga). Neid andmeid ajakohastab KO hiljemalt

31. jaanuaril, 30. aprillil, 31. augustil ja 30. novembril ning teabevahetusametnik

salvestab ekraanikuva SiM võrgukettale;

13.2.2. ÜSMi artikli 42 ja 44 kohase teabe hiljemalt 15 tööpäeva jooksul EK-le

esitamisest arvates.

13.3. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku

teabe seaduse või muude õigusaktide alusel või millele kehtib juurdepääsupiirang teistest

õigusaktidest tulenevatel alustel.

14. Rakenduskava tegevuste valik

14.1. Seirekomisjoni töö korraldamine

14.1.1. VVO korraldab seirekomisjoni koosoleku vähemalt üks kord aastas. Koosolekut

juhib punktis 5.2. nimetatud isik.

14.1.2. VVO toetab seirekomisjoni tööd edastades seirekomisjoni liikmetele õigeaegselt

kogu tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe, tagab seirekomisjoni koosolekute

15 (25)

korraldamise ja asjaajamise, sealhulgas seirekomisjoni töökorra eelnõu jm

materjalide ettevalmistamise ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise

ÜSS2021_2027 § 53 kohaselt. Seirekomisjoniga ei jagata teavet, mis on

tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, riigisaladuseks või salastatud

välisteabeks.

14.1.3. VVO koordinaator koostab järgmiste dokumentide eelnõud ja seirekomisjoni

sekretariaat esitab need seirekomisjonile heaks kiitmiseks:

14.1.3.1 tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende

muudatused;

14.1.3.2. vajadusel tingimuse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna alla

200 000 euro kogumaksumusega tegevuste väljajätmine

ühikuhindadena, kindlasummaliste maksetena või ühtse määra alusel

toimuvast rahastamisest;

14.1.3.3. rakenduskavade iga-aastased tulemusaruanded;

14.1.3.4. ettepanekud rakenduskava muutmiseks, v.a punktis 4.8. nimetatud

juhul.

14.1.4. Seirekomisjoni poolt punktis 6.3. nimetatud tegevuste valimise metoodika ja

kriteeriumid ning nende muudatused esitatakse EK-le tema taotluse alusel

vähemalt 15 tööpäeva enne nende heakskiitmiseks esitamist seirekomisjonile.

14.1.5. Seirekomisjoniga võib konsulteerida lihtsustatud kuluhüvitisvõimaluste

kasutamiseks.

14.1.6. KA arvestab seirekomisjoni otsuseid ja soovitusi ning tagab vajadusel

järelmeetmete tarvitusele võtmise.

14.2. TAT õigusakti eelnõu koostamine, kooskõlastamine, kehtestamine ja muutmine

14.2.1. ÜSS2021_2027 § 7 lõike 2 punkti 1 ja rahastamiskava alusel koostatakse

rakenduskava elluviimiseks TAT õigusakti eelnõu.

14.2.2. TAT õigusakti eelnõu väljatöötamisel lähtutakse fondimäärusest, ÜM 8. peatüki

sätetest, ÜSMi lisas III sätestatud horisontaalsetest eeltingimustest ning punktides

6.3. ja 14.1.4 nimetatud seirekomisjoni kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest

ja metoodikast.

14.2.3. VVO koordinaator selgitab välja TAT õigusakti eelnõuga puutumust omavad

ministeeriumid jt osapooled ning TAT õigusakti eelnõu koostamiseks

moodustatakse töörühm siseministri käskkirjaga. Töörühma juhib VVO

koordinaator.

14.2.4. TAT töörühma liikmete roll on sätestatud TAT töörühma loomise käskkirjas.

14.2.5. TAT õigusakti eelnõu lisaks on EL põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht (lisas 10). ÜM §-s 48 sätestatud

nõuete täitmiseks esitab digi- ja teabehaldusosakond eelnõu kooskõlastamiseks

EISi.

14.2.6. VVO koordinaator kooskõlastab TAT õigusakti eelnõu e-kirja teel töörühma

liikmetega ning DHSis RHO teenistujaga, õigusosakonna õigusteeninduse

valdkonnajuhiga, valdkonna eest vastutava osakonnajuhatajaga, valdkonna eest

vastutava asekantsleri või tema puudumisel õigusosakonna juhatajaga,

ministeeriumi nõuniku ja kantsleriga ning esitab selle ministrile allkirjastamiseks.

Kirjavahetus töörühma liikmetega salvestatakse VVO võrgukettal.

14.2.7. VVO koordinaator annab kõigile EISis kooskõlastuskirja esitanud

kooskõlastajatele ja arvamuse avaldajatele tagasisidet märkuste ja ettepanekutega

arvestamise või mittearvestamise kohta. Kooskõlastamisel ilmnenud eriarvamuste

korral arutab VVO koordinaator need ettepaneku esitanud kooskõlastajaga läbi, et

jõuda ühisele seisukohale.

16 (25)

14.2.8. TAT õigusakti jõustumise järel hindab KA riske vastavalt ÜSM artikkel 74

lõike 2 kohasele juhtimiskontrollide riskipõhisele metoodikale üldjuhul 15

tööpäeva jooksul.

14.2.9. TAT õigusakti muutmise ettepaneku võib teha SiM, toetuse saaja (elluviija) või

puutumust omav ministeerium. TAT õigusakti muudatuse eelnõu koostamisele,

kooskõlastamisele ja kehtestamisele kohaldatakse TAT õigusakti koostamisele,

kooskõlastamisele ja kehtestamisele sätestatut, v.a. töörühmaga kooskõlastamine.

14.2.10. TAT õigusakti eelnõu koostamist, kooskõlastamist, kinnitamist ja muutmist,

sh TAT õigusakti eelnõu ja seletuskirja kohustuslikke elemente on selgitatud

lisas 11.

14.3. Toetuse andmine käskkirja alusel

14.3.1. TAT käskkirja kehtestamisele eelneva kooskõlastamise käigus allkirjastavad

VVO koordinaator, RHO teenistuja ja valdkonna eest vastutav osakonnajuhataja

erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni.

14.3.2. VVO koordinaator lisab allkirjastatud deklaratsioonid TAT õigusakti eelnõu

DHSi menetluse juurde taustainfo failide plokki.

14.3.3. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri käskkirjaga, avaldab KO selle

kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist koos seletuskirjaga fondi

veebilehel.

14.4. Toetuse andmine määruse alusel

14.4.1. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri määrusena, esitab digi- ja

teabehaldusosakond selle pärast vastuvõtmist Riigi Teatajasse, määruse

seletuskirja ja kooskõlastustabeli EIS-i ning KO avaldab määruse koos

seletuskirjaga kümne tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist ka fondi

veebilehel.

14.4.2. Kui TAT õigusakt kehtestatakse ministri määrusena, edastab VVO teabe

planeeritud taotlusvoorude ajakava kohta KO-le, ning see avaldatakse fondi

veebilehel.

14.5. Toetuse andmine määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel

14.5.1. Taotlusvooru avamise käskkirja ja muud TAT õigusaktis ette nähtud taotlusvooru

korraldamisega seotud dokumendid ning taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuse allkirjastab välisvahendite eest vastutav asekantsler.

14.5.2. Taotlusvooru avamise käskkiri edastatakse DHSis VVO koordinaatorile ja KO-le

täitmiseks. KO avaldab selle koos lisaga fondi veebilehel ning koostab avalikkuse

teavitamiseks pressiteate ja/või sotsiaalmeedia postituse.

14.5.3. Taotlusvoorus esitatud taotluste hindamiseks moodustatakse kantsleri käskkirjaga

hindamiskomisjon. Sama käskkirjaga kinnitatakse hindamiskomisjoni tööks

vajalikud dokumendid, sh huvide konflikti puudumise deklaratsioon.

14.5.4. Enne hindamiskomisjoni moodustamist kontrollib KA hindamiskomisjoni liikme

kandidaatide, taotluste menetlejate ja otsuse tegemisega seotud isikute andmeid

karistusregistrist ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 seatud kohustuse täitmiseks.

14.5.5. VVO koordinaator:

14.5.5.1. koostab vastavalt TAT määrusele taotlusvooru avamise käskkirja

eelnõu;

14.5.5.2. koostab enne taotlusvooru avamist hindamiskomisjoni loomiseks ja

tööks vajalikud dokumendid ning hindamislehed ja vajadusel muud

vormid/juhised;

14.5.5.3. korraldab vajadusel koostöös asjaomaste osapooltega pärast

taotlusvooru väljakuulutamist taotlejatele infopäeva;

17 (25)

14.5.5.4. kontrollib taotleja ja taotluse vastavust VVO juhataja kehtestatud

kontroll-lehe alusel;

14.5.5.5. koostab tuvastatud puuduste osas SFOSis teate toetuse taotlejale

kirjeldades selgelt puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning

määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning suunab taotluse vajadusel

taotluse taotlejale e-toetuse keskkonnas täiendamiseks tehes vastava

märke kontroll-lehele;

14.5.5.6. vajadusel pikendab puuduste kõrvaldamise tähtaega, kui on tagatud

taotluse menetlemine TAT-is toodud tähtaegadel ja teavitab sellest

taotlejat;

14.5.5.7. algatab taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu koostamise kui

taotleja puuduseid tähtajaks ei kõrvalda ja/või tähtaja pikendamine ei

ole võimalik või juhul kui puudused, mida pole võimalik kõrvaldada,

mille kohta teeb ka vastavasisulise märke kontroll-lehele;

14.5.5.8. vormistab hindamiskomisjoni otsuse eelnõu ja koostab selle alusel

taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse või selle muutmise eelnõu.

14.5.6. Toetuse andmist määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel on selgitatud

lisas 12.

15. Rakenduskava juhtimisülesanded

15.1. Rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtted, projekti kirjelduse, tegevuskava

ja eelarve kinnitamine, vahe- ja lõpparuande kinnitamine, ettekirjutuse tegemise

ning toetuse saajale tehtava ettemakse taotluse menetlemine 15.1.1. SFOS on ÜSMi artikli 69 lõike 8 kohane ning ÜSS2021_2027 §-s 21 nimetatud

toetuse haldamise keskkond, kuhu LRi ja KA ülesannete täitjad kannavad teabe ja

dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel ning kus KA ja

toetuse saaja vahetavad elektrooniliselt andmeid toetuse taotlemise ja kasutamise

kohta. SFOSi kasutades tagab KA andmete turvalisuse, terviklikkuse ja

konfidentsiaalsuse ning kasutajate autentimise.

15.1.2. KA töötleb andmeid SFOS-is ÜSM artikli 72 lõike 1 punkti e täitmiseks ning

salvestab ja säilitab andmeid iga tegevuse kohta, mis on vastavalt ÜSMi XVII

lisale vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditite jaoks.

15.1.3. SFOSi ei pea kandma teavet ja andmeid, millele on riigisiseste või EL õigusaktide

alusel kehtestatud juurdepääsupiirang. Kui teabele on kehtestatud

juurdepääsupiirang, võivad toetuse saaja ja KA vahetada teavet muul viisil,

vajadusel teisi infosüsteeme kasutades ning tagades seejuures andmete säilitamise

teistes infosüsteemides. Täpsemad tingimused sätestatakse TAT õigusaktis.

15.1.4. Vastavalt ÜSMi preambula punktile 59 ja artikli 72 lõikele 3 on rakenduskava

juhtimisülesannete paremaks korraldamiseks raamatupidamisülesanded

integreeritud KA ülesannetesse ning seega neid ülesandeid täidab KA.

15.1.5. VVO koordinaator koostab otsuse eelnõu elluviija esitatud projekti kirjelduse,

tegevuskava ja eelarve kinnitamiseks. Otsuse eelnõu kooskõlastab DHS-is VVO

juhataja, RHO teenistuja ja ÕO selleks määratud teenistuja ning allkirjastab

välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsler. Kui elluviijaks on SiM

valitsemisala asutus, siis kooskõlastab eelnõu vastava valdkonna poliitika

kujundamise eest vastutav osakonnajuhataja ja asekantsler.

15.1.6. Kinnitatud projekti kirjelduse, tegevuskava ja eelarve sisestab VVO koordinaator

SFOSi ning märgib projekti seisundiks "rahastatud".

15.1.7. VVO nõunik kontrollib juhuvalimi alusel projekti kirjelduse, tegevuskava ja

eelarve vastavust TAT õigusaktile või toetuslepingule üks kord aastas hiljemalt

31. maiks ja fikseerib tulemuse kontroll-lehel salvestades selle VVO võrgukettale.

18 (25)

15.1.8. VVO koordinaator seadistab SFOSis toetuse saaja poolt esitatava aruande.

Toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande kinnitab VVO koordinaator SFOSis

15 tööpäeva jooksul, kui aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate

tehtud tegevustest. Kui VVO koordinaator saadab aruande toetuse saajale

täiendamiseks, pikeneb nimetatud tähtaeg toetuse saaja poolt aruande täiendamise

kasutatud aja võrra. Kui aruannet ei ole vaja täiendada olulisel määral, võib

aktsepteerida projektijuhi tehtavaid täiendusi. Punktis 15.1.3. nimetatud juhtudel

täidab ja esitab toetuse saaja vormid teisi infosüsteeme kasutades tagades

seejuures andmete säilitamise teistes infosüsteemides. Kui toetuse saaja esitab

vahe- või lõpparuande DHSi kaudu, loetakse vahe- või lõpparuanne kinnitatuks,

kui SiM ei ole toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul aruande kohta märkuseid

esitanud.

15.1.9. Toetuse saaja esitatud ettemakse taotluse vastavust ÜM §-des 30-32 sätestatud

nõuetele kontrollib VVO koordinaator VVO juhataja otsusega kinnitatud kontroll-

lehe alusel 15 kalendripäeva jooksul ettemakse taotluse saamisest arvates. Juhul

kui ettemakse saamiseks esitatavates dokumentides on puudusi või ettemakse

tegemise otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ettemakse taotluse menetlemise

tähtaega pikendada puuduste kõrvaldamise või täiendavate dokumentide või teabe

esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat SFOSi kaudu. Kui toetuse

saaja esitatud ettemakse saamiseks olevad dokumendid on korrektsed ja/või

puudused kõrvaldatud ja/või selgitused piisavad, suunab VVO koordinaator

ettemakse taotluse RHO teenistujale, kes kinnitab makse SFOSis. Toetuse

maksmise aluseks olevate dokumentide menetluse võib osaliselt või täielikult

peatada ÜM § 33 sätestatud juhtudel ning maksmisest keelduda FKO alusel.

15.1.10. VVO koordinaatoril ja RHO teenistujal on õigus koostada ettekirjutuse eelnõu,

kui kohustuse või nõudele mittevastavust või puudust on võimalik kõrvaldada

või kohustus või nõue täita. VVO koordinaator või RHO teenistuja koostöös ÕO

teenistujaga töötab välja ÜSS2021_2027 § 8 lõike 2 punkti 6 kohase

ettekirjutuse eelnõu. Analüüsides eelnevalt (vajadusel koostöös teiste

asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega) nõudele mittevastavuse või puuduse

või täitmata kohustuse mahtu, määrab VVO koordinaator või RHO teenistuja

ettekirjutuse eelnõus nõudele mittevastavuse või puuduse kõrvaldamise või

lisatoimingute tegemise tähtaja. Enne ettekirjutuse tegemist antakse toetuse

saajale võimalus esitada arvamus ja vastuväited vastavalt HMSile ja

ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktile 1.

15.1.11. Ettekirjutuse eelnõu kooskõlastab ÕO ja ettekirjutuse allkirjastab VVO juhataja.

RHO teenistuja ettekirjutuse eelnõu kooskõlastab RHO juhataja.

15.1.12. VVO koordinaator või RHO teenistuja edastab ettekirjutuse toetuse saajale

üldjuhul SFOSi kaudu ja kontrollib ettekirjutuste täitmist vastavalt seatud

tähtaegadele.

15.1.13. Rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtteid ja toetuse saajale tehtavate

ettemaksete menetlemist on selgitatud lisas 13.

15.2. Juhtimiskontrollide läbiviimine

15.2.1. Juhtimiskontrolli üldpõhimõtted 15.2.1.1. KA juhtimiskontrollide eesmärk on veenduda, et ELi toetusest

kaasrahastatavad tooted on tarnitud ja teenused osutatud ning toetatav

tegevus on kooskõlas kohalduva õiguse, rakenduskava ja TAT

õigusaktis sätestatuga. VVO kontrollijad ja RHO teenistuja teevad

juhtimiskontrolle vastavalt ÜSM artiklile 74, fondipõhistele määrustele

ja riigisisestele õigusaktidele.

19 (25)

15.2.1.2. Juhtimiskontrolli alla kuuluvad toetuse saaja ettemakse kasutamise

aluseks olevate dokumentide ja tõendite halduskontroll, maksetaotluse

halduskontroll ja tegevuste kohapealne kontroll. Juhtimiskontrolli

tulemusena viiakse läbi järelevalvetoiminguid.

15.2.1.3. Info juhtimiskontrollide läbiviimise kohta salvestatakse SFOS-is ning

infovahetus toetuse saajaga toimub SFOSi kaudu (v.a. punktis 15.1.3.

nimetatud juhtudel). Juhtimiskontroll dokumenteeritakse ja säilitatakse

tõendusmaterjalid (sh kontroll-leht, saadud tulemus, tehtud järeldus,

kontrolli tulemusel tuvastatud puudusega ja pettuse kahtlustega seotud

järelmeetmed jms). Juhtimiskontrolli tegemiseks vajalikud kontroll-

lehed kinnitab VVO juhataja oma otsusega.

15.2.1.4. Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse

saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist ning tuvastatakse

võimalikke rikkumisi ja pettuseid. VVO ja RHO teenistuja analüüsivad

toetuse andmise ja abikõlblikkuse tingimuste eiramisi ja rikkumisi ning

nende tekkimise põhjuseid juhtumipõhiselt ja otsustavad täiendavate

meetmete kasutuselevõtu.

15.2.1.5. Juhtimiskontrollid on riskipõhised ja proportsionaalsed riskihindamise

metoodikas eelnevalt kindlaks määratud riskidega. Riskide hindamine

ning sellel põhinevad järeldused koostatakse kirjalikult taasesitatavas

vormis ning säilitatakse SiM võrgukettal. Riskihindamise metoodika,

riskide hindamine ja sellel põhinevad järeldused on asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave, mida DHSis ei registreerita. Riskide

hindamise protsessi eest vastutavad VVO ja RHO teenistuja kaasates

vajalikud osapooled.

15.2.2. Toetuse saaja ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite

või maksetaotluse valimipõhine halduskontroll 15.2.2.1. VVO koordinaator suunab toetuse saaja esitatud ettemakse kasutamise

aluseks olevad dokumendid ja tõendid või maksetaotluse SFOSi

(v.a. punktis 15.1.3. nimetatud juhul) kaudu VVO kontrollijale,

määrates tähtajaks 80 kalendripäeva. Ettemakse kasutamise aluseks

olevate dokumentide suunamisel teeb VVO koordinaator vastava

märke SFOSi.

15.2.2.2. Kui toetuse saaja esitab maksetaotluse DHSi kaudu, seostab VVO

koordinaator DHSis maksetaotluse toetuse saaja poolt esitatud vahe-

või lõpparuandega ja suunab VVO kontrollijale täitmiseks. VVO

kontrollija kontrollib maksetaotlust ning allkirjastab kontrolli lõppedes

kontroll-lehe DHSis ning suunab RHO teenistujale kontrollimiseks.

RHO teenistuja kontrollib maksetaotlust ning allkirjastab kontrolli

lõppedes kontroll-lehe DHSis, suunates selle täitmiseks VVO

koordinaatorile. VVO koordinaator sisestab maksetaotluse SFOSi ja

lisab maksetaotluse juurde DHSi viited ning suunab maksetaotluse

SFOSis RHO teenistujale, kes suunab selle maksmisele.

15.2.2.3. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevate

dokumentide kontrollimise valimi, mille ulatus määratakse

riskihindamise metoodikas, koostab VVO kontrollija. VVO kontrollija

suunab SFOSis maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise

aluseks olevad dokumendid RHO teenistujale kontrollimiseks. RHO

kasutab kontrollimiseks VVO koosatud valimit, põhjendatud juhul võib

RHO kontrollija valimit laiendada. Kindlasummalist makset ja

20 (25)

standardiseeritud ühikuhinda käsitletakse valimipõhise kontrolli

mõistes kui kuludokumenti.

15.2.2.4. Maksetaotlust või ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja

tõendeid kontrollib VVO kontrollija ja RHO teenistuja valimi alusel

SFOSis. Valimisse valitud kuludokumendid märgistatakse SFOSis

(v.a. punktis 15.1.3. nimetatud juhul). VVO kontrollija ja/või RHO

teenistuja tagavad, et kontrollitavate kulude kohta on tõendav

dokumentatsioon SFOSi sisestatud ning täidavad kontrolli kohta

kontroll-lehe, mille lisavad SFOSis maksetaotluse või ettemakse

kasutamise dokumentide juurde. Punktis 15.1.3. nimetatud juhtudel

viib VVO kontrollija ja/või RHO teenistuja toetuse saaja esitatud

maksetaotluse kontrolli läbi DHSis või kohapeal.

15.2.2.3. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide

ja tõendite kontroll viiakse läbi 80 kalendripäeva jooksul dokumentide

saamisest arvates. Vajaduse korral edastatakse toetuse saajale üldjuhul

20 tööpäeva jooksul alates maksetaotluse laekumisest esmane valim

ja/või päring, määrates toetuse saajale vastamise tähtaja. Vastavalt ÜM

§ 24 lõikele 3 ei pea riigiasutus esitama kulu tasumist tõendavaid

dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu

avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja

maksete tasumist tõendavaid dokumente.

15.2.2.4. Juhul kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks

olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle

otsustamiseks on vaja lisateavet, võib VVO kontrollija või RHO

teenistuja maksetaotluse menetlemise tähtaega pikendada puuduste

kõrvaldamise või täiendavate dokumentide või teabe esitamise aja

võrra, teavitades sellest toetuse saajat SFOSi kaudu ja andes tähtaja

puuduse likvideerimiseks või lisateabe esitamiseks. Vajadusel võib

VVO kontrollija või RHO teenistuja viia läbi kohapealse kontrolli. Kui

maksetaotluse puuduste kõrvaldamine ei too kaasa maksetaotluse

abikõlbliku summa muutust, võib aktsepteerida ka e-toetuse

keskkonnas projekti juurde määratud kontaktisiku poolt esitatud

täiendusi.

15.2.2.5. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse

kasutamise tõendamise menetluse võib osaliselt või täielikult peatada

või peatada edasiste maksete menetlemise ÜM §-s 33 sätestatud

juhtudel.

15.2.2.6. VVO kontrollija või RHO teenistuja võib põhjendatud juhtudel suunata

maksetaotluse SFOSis väljamaksmiseks osaliselt.

15.2.2.7. Kui toetuse saaja kulud hüvitatakse tegelikult tekkinud kulude alusel,

kontrollib RHO teenistuja, et valimis sisalduvad kulud on toetuse saaja

poolt tasutud ning et toetuse saaja peab hüvitamiseks esitatud kulude

kohta eraldi raamatupidamisarvestust või kasutab asjakohaseid

raamatupidamiskoode.

15.2.2.8. Kui kulud hüvitatakse ühikuhinna, kindlasummaliste maksete või ühtse

määra alusel, kontrollib VVO kontrollija, et valimis sisalduvate kulude

puhul on toetuse saaja täitnud kulude hüvitamiseks seatud tingimused.

15.2.2.9. Kui rakenduskavas on sätestatud ÜSMi artikli 95 kohane kuludega

sidumata rahastamine, on KA juhtimiskontrollide ainus eesmärk

kontrollida, et EK-poolse hüvitamise tingimused on täidetud või

tulemused saavutatud.

21 (25)

15.2.2.10. Maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevaid riigihangetega

seotud kulusid kontrollib VVO kontrollija, vajadusel konsulteerib

ÕO-ga. ÜM § 27 lõike 4 kohaselt kontrollitakse riigihanke kooskõla

riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele

riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega kui

hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne

20 000 euroga või sellest suurem. Hankemenetluse õiguspärasust ei ole

kohustust kontrollida juhul, kui see on kontrollitud mõnes teises

projektis või mõne teise toetuse andja poolt, kes on kontrolli tulemused

lisanud SFOS-i (kontroll seotakse varem tehtud kontrolliga).

15.2.2.11. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluses või ettemakse kasutamise

aluseks olevates dokumentides esinevaid puudusi või ei esita

maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide

kontrolli käigus küsitud lisateavet, võib VVO kontrollija ja/või RHO

teenistuja paluda toetuse saajal mitteabikõlblikuks osutunud kulu välja

võtta.

15.2.2.12. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluses või ettemakse kasutamise

aluseks olevates dokumentides esinevaid puudusi või neid ei ole

võimalik parandada, jätkub juhtimiskontroll järelevalvetoiminguga

vastavalt punktis 15.2.4 toodule.

15.2.2.13. Kui toetuse saaja esitatud maksetaotlus või ettemakse kasutamise

aluseks olevad dokumendid on korrektsed ja/või puudused kõrvaldatud

ja/või selgitused piisavad, suunab RHO teenistuja SFOSis

maksetaotluse või ettemaksetaotluse maksmisele ja kinnitab makse

hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm

tööpäeva sisalduvad punktis 15.2.2.2. toodud päevade arvus.

15.2.3. Toetuse saaja tegevuse kohapealne kontroll

15.2.3.1. Kohapealset kontrolli viiakse läbi riskihindamise tulemuse alusel.

15.2.3.2. Kohapealse kontrolli viib läbi vastavalt ÜSS2021_2027 § 41 lõikele 2

selleks volitatud teenistuja, üldjuhul VVO kontrollija ja/või RHO

teenistuja, kes võib vajadusel kaasata valdkonnaeksperdi.

15.2.3.3. Kui valimisse satub projekt, mida on võimalik kontrollida ilma

kohapeal käimata, võib seda teha dokumendipõhise kinnitamise

(nn desk-based) meetodil või virtuaalselt.

15.2.3.4. ÜSMi artikli 81 lõike 1 kohaselt võib kohapealse kontrolli läbiviimisel

tugineda teise ÜSS2021_2027 § 24 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse

kontrollile.

15.2.3.5. Toetuse saajat teavitatakse SFOSi või punktis 15.1.3. nimetatud

juhtudel e-kirja vahendusel kohapealse kontrolli toimumisest vähemalt

5 tööpäeva ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku

kontrolli eesmärgiga.

15.2.3.6. Kontrolli toiminguid kirjeldatakse ning tulemused fikseeritakse

kontrolliaktis, mille vormi kinnitab VVO juhataja. Kontrolliakti

allkirjastab punktis 15.2.3.2 nimetatud isik ja võimalusel toetuse saaja

esindaja. Kontrolliakt lisatakse SFOSi vastavasse moodulisse (punktis

15.1.3 nimetatud juhul DHS-i) ja edastatakse toetuse saajale e-toetuste

keskkonda SFOSi või e-kirja vahendusel või punktis 15.1.3 nimetatud

juhul DHSi kaudu.

15.2.3.7. Kui kohapealse kontrolli tulemusel selguvad puudused, tehakse vastav

märkus kontrolliakti, määratakse vajadusel tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. KA kontrollib puuduste kõrvaldamist

22 (25)

järelevalvetoimingu käigus toetuse saaja edastatud kinnituse, tõendite

vms ja/või täiendava kontrollkäigu alusel. Puuduste kõrvaldamata

jätmise korral algatab KA finantskorrektsiooni menetluse.

15.2.4. Järelevalvetoiming

15.2.4.1. VVO kontrollija või RHO teenistuja võib koostada ettekirjutuse eelnõu,

kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aluseks olevate

dokumentide kontrolli või tegevuste kohapealse kontrolli käigus

tuvastatud kohustuse või nõudele mittevastavust või puudust on

võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita. Ettekirjutuse koostaja

koostöös ÕO teenistujaga töötab välja ÜSS2021_2027 § 8 lõike 6

kohase ettekirjutuse eelnõu. Analüüsides eelnevalt (vajadusel koostöös

teiste asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega) nõudele

mittevastavuse või puuduse või täitmata kohustuse mahtu, määrab

ettekirjutuse koostaja ettekirjutuse eelnõus nõudele mittevastavuse või

puuduse kõrvaldamise või lisatoimingute tegemise tähtaja. Enne

ettekirjutuse tegemist antakse üldjuhul toetuse saajale üldjuhul SFOSi

kaudu võimalus esitada arvamus ja vastuväited vastavalt HMSile ja

ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktile 1.

15.2.4.2. Ettekirjutuse eelnõu kooskõlastab ÕO juhataja määratud teenistuja ja

ettekirjutuse allkirjastab VVO juhataja. RHO teenistuja kooskõlastab

ettekirjutuse eelnõu oma vahetu juhiga.

15.2.4.3. Ettekirjutuse koostaja edastab ettekirjutuse toetuse saajale üldjuhul

SFOSi kaudu ja kontrollib ettekirjutuste täitmist vastavalt seatud

tähtaegadele.

15.2.4.4. Kui toetuse saaja ei kõrvalda maksetaotluse või ettemakse kasutamise

aluseks olevate dokumentide kontrolli või kohapealse kontrolli käigus

tuvastatud kohustuse või nõuetele mittevastavust või ei täida

ettekirjutust või ei ole võimalik kohustuse või nõuetele mittevastavust

ettekirjutuse tegemisega heastada, koostab VVO kontrollija koostöös

ÕO teenistujaga ÜSS2021_2027 7. jao ja ÜM 7. peatüki kohase FKO

eelnõu, analüüsides eelnevalt (vajadusel koostöös teiste

asjassepuutuvate SiM struktuuriüksustega) rikkumise ulatust ja mahtu.

VVO kontrollija saadab FKO eelnõu kavandi toetuse saajale üldjuhul

SFOSi kaudu, et anda toetuse saajale võimalus esitada arvamus ja

vastuväited vastavalt haldusmenetluse seadusele ja ÜSS2021_2027

§ 13 lg 2 punktile 3.

15.2.4.5. FKO eelnõu kooskõlastavad VVO juhataja, RHO teenistuja,

ÕO juhataja määratud teenistuja, ja välisvahendite valdkonna eest

vastutav asekantsler või tema puudumisel õigusosakonna juhataja. FKO

allkirjastab kantsler. Otsus esitatakse toetuse saajale üldjuhul SFOSi

kaudu.

15.2.4.6. FKO tehakse ka ÜM § 30 lõikes 5, § 33 lõikes 9 ja § 34 lõikes 1 ja 2

nimetatud juhtudel. FKO jäetakse tegemata ÜM § 37 lõikes 5 nimetatud

juhtudel.

15.2.4.7. ÜM § 37 lõike 4 kohaselt vähendab KA FKO alusel TAT käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole

tehtud, loetakse, et FKOs nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

15.2.4.8. Kui abikõlbmatu kulu on kuni 1 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 2%

projektile määratud toetusest ning toetust ÜM § 37 lõike 5 alusel tagasi

ei nõuta, vähendab VVO SFOSis projekti abikõlblike kulude,

23 (25)

sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning teavitab sellest

toetuse saajat SFOSi kaudu või e-kirja teel.

15.2.4.9. Kui toetuse saaja ei maksa tagasinõutud toetust tagasi tagasimaksmise

tähtpäevaks (ega tagasinõutavat summat ei ole võimalik tasaarveldada

maksetaotlusega), annab FKO sundtäitmisele (kohtutäiturile)

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades HMS ja

riigiasutusest ning rahvusvahelisest organisatsioonist toetuse saajale

kohalduvaid erisusi.

15.2.4.10. Enne sundtäitmiseks esitamist saadab RHO teenistuja toetuse saajale

meeldetuletuse tasumise tähtaja saabumisest. Kui toetuse saaja ei

reageeri meeldetuletusele, siis teavitab RHO teenistuja VVO juhatajat

ning VVO juhataja pöördub ÕO poole täitemenetluse algatamiseks.

15.2.4.11. FKO alusel sisestab VVO kontrollija rikkumise aruande SFOSis

üldjuhul 5 tööpäeva jooksul alates FKO allkirjastamisest.

15.2.5. Toetuse vabatahtlik tagastamine

15.2.5.1. VVO koordinaator teavitab VVO kontrollijat ja RHO teenistujat toetuse

saaja taotlusest toetus vabatahtlikult tagastada.

15.2.5.2. RHO teenistuja sisestab SFOS-i uue tagastuse ning teavitab toetuse

saajat SFOS postkasti kaudu otsusest ja edastab makse info ning tähtaja,

mis on 10 tööpäeva otsuse saatmisest.

15.2.5.3. RHO teenistuja teavitab RTK raamatupidajat tagastuse otsusest ning

laekunud tagastusest teavitab RTK raamatupidaja RHO teenistujat

jooksvalt (hiljemalt järgmiseks päevaks, kui laekumine on toimunud)

e-kirja vahendusel, edastades RHO teenistujale SAP pildi/tabeli/E-

riigikassa väljavõtte laekumisest.

15.2.5.4. RHO teenistuja kontrollib summad, sisestab laekumise SFOS-i ja

teavitab VVO koordinaatorit laekumisest.

15.3. EK-le maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi koostamine ja esitamine

15.3.1. RHO teenistuja koostab SFC2021-s aruandeaasta kohta kõige rohkem kuus

maksetaotlust iga rakenduskava kohta ja esitab selle allkirjastamiseks kantslerile.

VVO koordinaator esitab maksetaotluse EK-le SFC2021 kaudu.

15.3.2. Igal aastal võib igal ajal esitada ühe maksetaotluse ajavahemikel, mis jäävad

järgmiste kuupäevade vahele: 28. veebruar, 31. mai, 31. juuli, 31. oktoober,

30. november ja 31. detsember. 31. juuliks esitatud viimane maksetaotlus loetakse

30. juunil lõppenud aruandeaasta lõppmaksetaotluseks.

15.3.3. RHO teenistuja koostab ja VVO koordinaator esitab EK-le SFC2021 kaudu

maksetaotluse prognoosi jooksval kalendriaastal ja järgneval kalendriaastal

esitatavate maksetaotluste summa kohta 31. jaanuariks ja 31. juuliks toetuse

saajalt DHS-i kaudu saadud teabe alusel.

15.3.4. Selgitused maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi esitamise kohta on lisas 14.

16. Auditi järeltoimingute tegevused

16.1. Kui AA on VVO-le DHSis teadmiseks edastanud kommenteerimiseks auditi lõpparuande

projekti, kujundab selle kohta seisukoha VVO koostöös asjassepuutuvate osakondadega.

VVO juhataja või tema poolt määratud isik esitab lõpparuande kommentaarid AA-le.

16.2. Kui auditi tähelepanekute osas tekib erimeelsus, kutsub VVO juhataja kokku ümarlaua

koosoleku, et arutada erimeelsusega seotud tähelepaneku lahendamise võimalusi,

kaasates arutellu asjakohased osapooled. Ümarlaual tehtud otsused protokollib VVO

juhataja poolt selleks määratud teenistuja.

24 (25)

16.3. JKS auditi järeltoimingud toimuvad vastavalt AA soovitusele AA auditi aruandes

määratud tähtajaks.

16.4. Kui projektiauditi raames on tehtud finantsmõjuga tähelepanek, menetleb VVO

kontrollija kaasust edasi järelevalvetoiminguna vastavalt punktis 15.2.4 toodule (FKO

menetlusena).

16.5. EK audiitorite tehtavate auditite järeltoimingud (ÜSM art 70) Kui on kehtestatud tähtaeg,

mille jooksul peab liikmesriik käesoleva lõike esimese lõigu punktides c ja d osutatud

esialgsetele auditileidudele või auditiaruandele vastama, algab tähtaeg kuupäevast, kui

liikmesriigi pädev asutus sai esialgsed auditileiud või auditiaruande kätte vähemalt ühes

asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles.

16.6. Rakenduskava puhul, millega seoses EK leiab, et AA arvamus on usaldusväärne, ning

mille puhul asjaomane liikmesriik osaleb Euroopa Prokuratuuriga seotud tõhustatud

koostöös, piirduvad EK enda auditid AA töö auditeerimisega.

17. Dokumentide säilitamine 17.1. KA kasutab SFOS-i, DHS-i jt IT-süsteeme ning menetlusi, millega tagatakse vastavalt

ÜSMi artiklile 74 lõikele 2 läbiviidud juhtimiskontrollide ning ÜSMi artikliga 69 pandud

kohustuste lisa XIII kohase kontrolljälje elementide jaoks nõutavate dokumentide

hoidmine vastavalt sama määruse artiklis 82 sätestatud nõuetele.

17.2. ÜSMi lisa XIII kohaste kontrolljälje jaoks nõutavaid dokumente säilitab KA vastavalt

ÜSS2021_2027 § 18 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

17.3. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-ile 12 peab raamatupidamiskohustuslane

raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust,

kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.

Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente,

mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus,

peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta

lõpust. Seejuures säilitatakse raamatupidamise dokumente masintöödeldavalt.

17.4. Arhiiviseaduse § 2 tähenduses arhivaalid, mis on Rahvusarhiivi poolt tunnistatud

arhiiviväärtuslikeks, antakse pärast punktis 16.2 toodud tähtaja möödumist üle

Rahvusarhiivile, välja arvatud juhul, kui seadus ei sätesta teisti.

17.5. Säilitatavate dokumentide ja andmete taasesitatavus kirjalikus vormis, lihttekstis loetavus

ja tõendusväärtus on tagatud kogu säilitustähtaja jooksul.

18. Rakendussätted

18.1. Tunnistan kehtetuks siseministri 13.06.2024 käskkirja nr 1-3/59 „Siseministeeriumi

töökord piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

ning Sisejulgeolekufondi programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks“.

18.2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 30.06.2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Selgitused rakenduskava koostamise, esitamise, muutmise ja läbivaatamise kohta;

Lisa 2. Selgitused seirekomisjoni moodustamise ja töö korraldamise kohta;

Lisa 3. Selgitused rahastamiskava koostamise ja muutmise ning andmete edastamise kohta;

25 (25)

Lisa 4. Selgitused iga-aastase tulemusaruande koostamise kohta;

Lisa 5. Selgitused raamatupidamise aastaaruande koostamise kohta;

Lisa 6. Selgitused rakenduskava hindamise kohta;

Lisa 7. Selgitused õigusnormide rikkumiste aruannete koostamise ja esitamise kohta;

Lisa 8. Selgitused EK fondide dokumendihaldussüsteemile SFC2021 juurdepääsuõiguste

halduse kohta;

Lisa 9. Siseturvalisuspoliitika valdkonna fondide (vastutava) korraldusasutuse riskide

hindamise ja juhtimise raamistik;

Lisa 10. EL põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht;

Lisa 11. Selgitused TAT õigusakti eelnõu koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja

muutmise kohta;

Lisa 12. Selgitused toetuse andmise kohta määruse alusel avatud taotlusvooru tulemusel;

Lisa 13. Selgitused rakenduskava juhtimisülesannete üldpõhimõtete ja toetuse saajale tehtavate

ettemaksete menetlemise kohta;

Lisa 14. Selgitused EK-le maksetaotluste ja maksetaotluste prognoosi koostamise ja esitamise

kohta.