Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

LISA 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 46 lõike 2 alusel:

1. Kinnitada siseministri esitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava

2021–2027 versioon 2.0“.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile

heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma

veebisaidil.

Kristen Michal

peaminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 2

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) kinnitas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi1 (edaspidi

AMIF) rakenduskava 28. aprillil 2022. a. protokolliga nr 29 ning Euroopa Komisjon (edaspidi

EK) 10. oktoobril 2022. a. otsusega nr C(2022)7201. Rakenduskava muudetakse esimest korda

seoses sellega, et EK eraldas Eestile AMIFi kaudu täiendavat sihtotstarbelist raha erimeetme

tegevuste elluviimiseks.

EK eraldab Eestile AMIFi kaudu täiendavalt 24 029 959,00 eurot ELi varjupaiga- ja

rändehalduse reformiga (edaspidi rändepakt) seotud tegevusteks2.

Raha kasutuselevõtuks peab SiM esitama EK-le rakenduskava uue versiooni (2.0). Kuna

muutuvad rakenduskava maht ja näitajad, peab perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 46 lõigete 2 ja 3 kohaselt selle eelnevalt

heaks kiitma VV.

SiM esitab VV-le kinnitamiseks AMIFi rakenduskava muudatused.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Ave Osman

([email protected]) ja Martin Eber ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusteeninduse valdkonnajuht Merje Joll ([email protected]).

II. Rakenduskava muudatuste sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada AMIFi rakenduskava 2021–2027

muudatused.

Planeeritud muudatused puudutavad AMIFi rakenduskava kolme erieesmärki – tugevdada ja

arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, toetada seaduslikku rännet ja

kolmandate riikide kodanike lõimumist ning võidelda ebaseadusliku rände vastu.

Lisaeraldis 24 029 959,00 eurot jaguneb 22 669 772,64 eurot projektidele ning 1 360 186,36

eurot fondi administreerimiseks (e tehniline abi). Rändepakti eraldis on sihtotstarbeline, st et

seda raha tohib kasutada ainult rändepakti rakendamisega seotud tegevuste elluviimiseks.

Alates 2024. aasta juunist on siseministri käskkirja3 alusel tööd teinud ministeeriumide ja teiste

riigiasutuste ülene rändepakti rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühm, mille

tulemusena valmis võimelünkade analüüs ning pakti riiklik rakenduskava. Töörühma liikmed

esitasid 2024. aasta lõpus oma valdkonna rahalised vajadused rändepaktiga kaasnevate

1 Ingl Asylum, Migration and Integration Fund 2 EK 21. veebruari 2025. a kiri nr Ares(2025)1432010 3 Siseministri 3. septembri 2024. a käskkiri nr 1-3/113 „Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi

rakenduskava koostamise ja elluviimise töörühma moodustamine“

2

ülesannete täitmiseks, mille põhjal koostas ja esitas Siseministeerium 14. mail 2025. a EK-le

AMIFi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu erimeetme taotluse. EK tegi erimeetme

taotluse kohta positiivse otsuse 25. juunil 2025. a.

Võimelünkade analüüsi ning rändepakti riikliku rakenduskava alusel valiti AMIFist

rahastamiseks järgmised tegevused:

 varjupaiga- ja rändemenetlusvõimekuse tõstmine ning rahvusvahelise kaitse taotlejate

ja saajate toetamine menetlustes;

 vastuvõtutingimuste parendamine ja vastuvõtuvõimekuse tõhustamine

sotsiaalvaldkonnas;

 justiits- ja kohtusüsteemi võimestamine, riigi õigusabi pakkumine;

 õigusnõustamise tagamine rahvusvahelise kaitse menetluses;

 kohanemisprogrammi pakkumine varjupaigataotlejatele;

 teenused tagasisaadetavatele piirimenetluses.

Tegevuste lisandumisega muutuvad osaliselt rakenduskava tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate sihtväärtused ning summade jaotus sekkumise liikide kaupa. Rakenduskava

muutmisel ajakohastatakse osaliselt ka erimeetmega mitte seotud tegevuste väljund- ja

tulemusnäitajate sihtväärtusi ning summade jaotust. Alltoodud tabelid 1–10 kajastavad ainult

muudetud ridu. Muudatused tabelites on märgitud paksus kirjas ning on mitteametlikult

eelkooskõlastatud EK-ga.

Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)*

O.1.1. Toetatud osalejate arv, millest

omakorda

Absoluutarv 455 2065 9835

O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280 1800

O.1.1.2 nende osalejate arv, kes saavad

muud liiki toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse jooksul

Absoluutarv 375 1785 8035

O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898 1308

*sihtväärtusi on korrigeeritud üles tulenevalt sihtrühma järsust kasvust ja vajadusest koolitada täiendavaid

ametnikke.

Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnuskood Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.1.5 Nende osalejate arv, kes

peavad koolitust oma töö

jaoks kasulikuks

729 1034 Absoluutarv Pärast täiemahulise sõja

algust Ukrainas tõusis

varjupaigataotlejate arv.

Suurenes ka vajadus

koolitada täiendavaid

ametnikke.

3

R.1.6 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast

koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud

oskusi ja pädevust

375 570 Absoluutarv Pärast täiemahulise sõja

algust Ukrainas tõusis

varjupaigataotlejate arv.

Suurenes ka vajadus

koolitada täiendavaid

ametnikke.

R.1.7 Nende isikute arv, kelle

puhul kasutati alternatiivi

kinnipidamisele

0 180 Absoluutarv Uue menetlusliigiga

(varjupaiga piirimenetlus)

seotud hinnanguline

sihtväärtus

Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25 3 307 333,89

*rändepakti rakendamisega

seotud tegevused

SO1 Varjupaigamenetlus 002 4 495 312,50 22 349 242,50

*rändepakti rakendamisega

seotud tegevused

Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Vahe-

eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)*

O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 608 1858 4590

O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340 2240

O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168 2600

O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud

osalejate arv

Absoluutarv 490 0 1690 0**

*sihtväärtusi on korrigeeritud üles tulenevalt sihtrühma järsust kasvust ja vajadusest koolitada täiendavaid

ametnikke.

** võrreldes esialgu kavandatuga on EK muutnud näitaja definitsiooni, mis ei sobi elluviidavate tegevuste sisuga.

Kajastatakse näitaja O.2.3. all.

Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnu

skood

Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv,

kes on parandanud oma vastuvõturiigi

keele oskuse taset pärast keelekursuse

lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra

vastavalt Euroopa keeleõppe

raamdokumendile või samaväärsele

riiklikule näitajale

146 1120 Absoluutnumber Sihtväärtus on

korrigeeritud üles

tulenevalt sihtrühma

järsust kasvust.

4

R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et

tegevus aitas nende integreerumisele

kaasa

1382 3052 Absoluutnumber Sihtväärtus on

korrigeeritud üles

tulenevalt sihtrühma

järsust kasvust.

Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00 1 792 500,00

*tõstetud koodi 006 alt, et

katta keeleõppe vajadusi

SO2 Integratsioonimeetmed –

ühiskonnaõpetus ja muud koolitused

005 225 000,00 3 203 100,00

*lisandunud erimeetme

tegevusega

SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus,

osalemine, arvamusevahetused

vastuvõtva ühiskonnaga

006 1 950 000,00 1 432 500,00

*tõstetud koodi 004 alla

Tabel 7. Erieesmärgi 3 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Vahe-

eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)

O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475 1000

O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud

tagasipöördujate arv

Absoluutarv 190 665 975

Tabel 8. Erieesmärgi 8 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnu

skood

Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Märkused

R.3.8 Tagasipöördujate arv, kelle

puhul kasutati alternatiivi

kinnipidamisele.

0 180 Absoluutnumber Uue menetlusliigiga

(tagasisaatmise

piirimenetlus) seotud

hinnanguline sihtväärtus

Tabel 9. Erieesmärgile 3 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 0 900 000

*lisandunud erimeetme

tegevusega

5

Tehniline abi AMIFi tulemuslikuks haldamiseks

EK eraldab tehnilist abi ühtse määra alusel, mis on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

14. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060, artikli 36 lõike 5 punkti b) alapunktile vi, 6% EK

heaks kiidetud maksetaotluses sisalduvatest rahastamiskõlblikest kuludest. See tähendab, et

igale kinnitatud maksetaotlusele lisab EK 6%. Näiteks, kui Eesti esitab taotluse 1 miljoni euro

hüvitamiseks ja tehtud kulud vastavad kõikidele tingimustele, hüvitab EK 1 miljoni ja lisab

juurde 60 000 eurot. Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia AMIFi rakenduskava 2021–2027

tulemuslikult ellu ja selle kasutamist korraldab Siseministeerium siseministri 12. mai 2023. a

käskkirja nr 1-3/72 „Perioodi 2021–2027 Siseturvalisuspoliitika fondide tehnilise abi

kasutamise tingimused“ kohaselt.

Täiendava eraldisega suureneb tehnilise abi eelarve 1 360 186,36 euro võrra. Lisaraha

jaguneb erinevate tegevuste vahel. Enim planeeritakse raha rakendamisele, seirele ja

kontrollile, kuna selle sekkumisliigi alt on võimalik korraldusasutusel katta fondi

rakendamisega seotud teenistujate tööjõukulu, vabastades riigieelarvet.

Tabel 10. Tehnilise abi jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 11 967,11 25 568,98

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 089 007,61 2 173 363,32

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 47 868,47 178 982,86

Suutlikkuse suurendamine 004 47 868,47 178 982,86

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos

välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu

võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79

lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide

ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi toimimise lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi toimimise lepingu kolmanda osa

V jaotise 2. peatükis sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning

vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse

poliitika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

AMIFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi

õigusaktides:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2509, 23. september 2024, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud)4;

4 ELT L, 2024/2509, 26.9.2024.

6

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid5;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega

luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond6.

AMIFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas.

IV. Rakenduskava muudatuste mõju

Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on sellel peale riigieelarve olnud siiani vähe

võimalikke muid rahastusallikaid. Lähitulevikus tekib teoreetiline võimalus katta laiapindse

riigikaitse kulusid ka ühtekuuluvuspoliitika fondidest, kuid kuna vajadused on väga suured, on

valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel väga tähtis.

AMIFi rakenduskava muutmisega luuakse täiendav võimalus viia ellu AMIF-i määruses

kirjeldatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias

kindlakstehtud vajadustega.

Rakenduskava muudatuste kinnitamisega lisandub riigile 10% kaasrahastamise kohustus.

Enne kulude hüvitamist on elluviijad kohustatud kinnitama, et projektide läbiviimisel

lähtutakse keskkonnahoidlikest põhimõtetest, arvestatakse põhiõigustega, sealhulgas välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise

võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Kokkuvõttena võib öelda, et rakenduskava muudatustel on oluline mõju eelkõige riigi eelarvele

ning siseturvalisuse valdkonnale. Tekib võimalus kasutada ELi toetust tegevusteks, mis aitavad

täita liikmesriigi kohustusi rändepakti rakendamisel.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Rakenduskava muutmisega kaasneb erimeetmele kaasrahastamise kohustus, täiendavalt

on juurde vaja 2 518 863,63 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis. Tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2029.

Tehniline abi on 100% EL toetus ja kaasfinantseeringut lisama ei pea.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust AMIFi rakenduskava

maht 54 339 126,74 eurot, sh ELi toetus 45 171 865,00 eurot ja riiklik kaasfinantseering

9 167 261,74 eurot.

AMIFi eraldis koos riikliku kaasfinantseeringuga jaguneb erieesmärkide vahel järgmiselt:

5 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 ELT L 251, 15.7.2021, lk 1—47.

7

a) varjupaigasüsteemi tugevdamine – 30 543 296,43 eurot, sh ELi toetus 26 039 417,76 eurot

(enne 9 663 660,16 eurot, sh ELi toetus 7 247 745,12 eurot);

b) seaduslik ränne ja lõimumine – 11 359 000,00 eurot, sh ELi toetus 9 015 600,00 eurot (enne

8 050 000,00 eurot, sh ELi toetus 6 037 500,00 eurot);

c) tagasisaamine – 9 879 932,29 eurot, sh ELi toetus 7 559 949,22 eurot (enne 8 879 932,29

eurot, sh ELi toetus 6 659 949,22 eurot);

d) tehniline abi (100% ELi toetus) – 2 556 898,02 eurot (enne 1 196 711,66 eurot).

Infosüsteemide erinevate ümardamisreeglite tõttu võivad tekkida lõplikes summades

sendivahed.

VI. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS)

kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning "Siseministeeriumi töökord piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi

programmperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks" kohaselt Riigikantseleile.

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus)

artikli 21 lõige 3

CCI number 2021EE65AMPR001

Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava

Versioon 2.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number C(2022)7201

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

2

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: Ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste

programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“1 seatud eesmärke.

Strateegias antakse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja seatakse eesmärgid.

„Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mitu arengukava,

kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed

põhinevad peamiselt „Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030“2 (edaspidi STAK) ja selle

programmidel, sealhulgas „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“

ning „Kindel sisejulgeolek“. Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos „Sidusa Eesti

arengukavaga 2021–2030“3 (edaspidi sidusa Eesti arengukava). AMIFi rakenduskava

kavandamisel võeti arvesse ka „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“4, „Heaolu

arengukava 2016–2023“5 ja „Heaolu arengukava 2023–20306.

STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist

välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas

avalike huvide, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja

ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide

kodanike tagasisaatmist, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukavas

pööratakse tähelepanu toetusele, mida vajavad Eestis nii lühikest kui ka pikka aega viibivad

sisserändajad, ning toetatakse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset

osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet.

AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014–2020.

Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programmitöö perioodi

eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid. Lisaks võetakse rakenduskavas

arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe meetmeid, samuti lihtsustusvõimalusi, et vähendada

halduskoormust ja tagada tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu

rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamist, kohanemise ja

kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise

tagasisaatmisega seotud tegevusi. Tegevuste kavandamisel võetakse kindlasti arvesse muutuvat

olukorda maailmas, sh 2022. aastal alanud sõda Ukrainas. Võimalikud tulevased

rakendusmeetmed, mis kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d,

1 Strateegia "Eesti 2035" 2 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 4 Eesti keele arengukava 2021–2035 5 Heaolu arengukava 2016–2023 6 Heaolu arengukava 2023–2030

3

on tabelites 3, 6, 9 ja 10 märgitud 0 euroga, et olukorra muutumisel ja lisaraha saamisel tagada

võimalike kulude tagasiulatuv abikõlblikkus. AMIFi rakenduskava eesmärke aitavad saavutada eri

asutused. Abi pakutakse rahalise toetusena.

Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi (edaspidi: varjupaiga- ja rändereform või

rände- ja varjupaigapakt) rakendamiseks eraldatud erimeetme vahendeid kasutatakse Euroopa

Komisjoni võimelünkade analüüsis ning varjupaiga- ja rändereformi riiklikus rakenduskavas

kajastatud peamiste prioriteetidega tegelemiseks. Nende hulka kuuluvad tõhusalt toimiva

piirimenetluse loomine sidustatuna taustakontrolliga, sujuvate ja õiglaste menetluste ning

menetluslike kaitsemeetmete tagamine, samuti varase kohanemise toetamine rahvusvahelise kaitse

taotlejatele ning ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike kiire tagasisaatmine.

Nende prioriteetidega ei tegeleta üksnes AMIF-i vahendite ja selleks eraldatud riikliku

kaasfinantseeringu abil. Mitmes valdkonnas kasutatakse olemasolevaid riigieelarve vahendeid.

Viimast kasutatakse jätkuvalt kohanemise ja lõimumise toetamiseks, sealhulgas tagatakse

juurdepääs haridusele, tööturumeetmetele ning õigus säilitada emakeel. Riigieelarvest tagatakse

jätkuvalt ka vajaduspõhised tervishoiuteenused kolmandate riikide kodanikest varjupaiga- ja

tagasisaatmismenetluse subjektidele. Lisaks kasutatakse riigieelarve vahendeid erinevaid

menetlusi läbi viivate kohtunike palkade katmiseks. Riigieelarve vahendeid kasutatakse vastavalt

vajadusele koostoimes EL-i vahenditega (AMIF ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu)

kohtusüsteemi võimekuse tõstmiseks, et tagada õiglased ja sujuvad menetlused (sealhulgas

piirimenetlus). Võimalustest sõltuvad meetmed selles valdkonnas on personali palkamine, maa- ja

ringkonnakohtunike ajutine suunamine halduskohtutesse, mis on kehtiva õiguse kohaselt võimalik

massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal,

kohtusüsteemi personali koolitamine ja digitaalse juhtumikorralduse arendamine (Politsei- ja

Piirivalveameti ning kohtute infosüsteemi liidestamine E-toimiku vahendusel). Riigeelarve

vahendid panustavad ka riigi õigusabi tagamisse, kolmandate riikide kodanike üle andmisesse

vastutavale liikmesriigile ning solidaarsusmeetmetega seotud kuludesse, mis on lisaks personali

palkamisele ja koolitamisele. Riigieelarvest rahastatakse ka põhiõiguste järgimise sõltumatut

järelevalvemehhanismi.

Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutuste, majutuskeskuse,

kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades

rände arengusuundi maailmas, sh seoses Ukraina sõjaga tekkinud vajadust rakendada ajutise kaitse

direktiivi, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi ja

tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalikud vastuvõtutingimused. Seda eelkõige selleks, et

katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate

isikute vajadused.

Oluline on luua eeltingimused rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks

lõimumiseks Eestis.

Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on säilitada valmisolek panustada

solidaarsusesse, eeskätt pakkudes ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte

või tehnilisi seadmeid. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaameti

(edaspidi EUAA) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid,

et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust

inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest, ja nende varajast tuvastamist,

4

et juhtida inimesed vajaduse korral asjakohase abi ja teenusteni, kooskõlas inimkaubanduse vastu

võitlemise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025.

Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised:

1. tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust;

2. tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja

tugiteenuseid;

3. tagada varjupaiga- ja rändereformi rakendamine.

Eesti tagab, et rakendab varjupaigataotluse esitamise kolme etappi (soovi avaldamine,

registreerimine ja taotluse esitamine) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2024/1348 (menetluse kohta). Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et varjupaigataotlejatele, eriti

alaealistele, oleks tagatud kõik õigused alates taotluse esitamisest vastavalt varjupaiga- ja

rändereformi õigusaktidele. Samuti tagab Eesti rahvusvahelise kaitse taotlejate, kes on avaldanud

selleks soovi, õigeaegse juurdepääsu vajalikule teabele ning tasuta õigusnõustamise, -abi ja

esindamise vastavalt riigi õigusaktidele pädeva asutuse poolt ning kooskõlas varjupaiga- ja

rändereformi õigusaktidega.

Varjupaiga- ja rändereformi rakendamine hõlmab piirimenetluse kehtestamist ja selleks vajaliku

võimekuse loomist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348 (menetluse kohta)

rõhutab vajadust menetleda varjupaigataotlusi kiiresti ja tõhusalt. Nende nõuete täitmiseks loob

Eesti sujuvad menetlused ning võimestab seotud asutusi, et tagada taotluste menetlemine

ettenähtud tähtaegade jooksul. Selleks on vaja lisavõimekust Politsei- ja Piirivalveametile (nt

olemasolevate üksuste ümberstruktureerimine ja vajalike uute loomine) ja teistele asutustele, mis

hõlmab koolitusi ja vajadusel lisapersonali palkamisi ning IT-arendusi. Neisse vajadustesse

panustatakse AMIF-i rahastusega. Lisaks võib olla vajalik AMIFi vahendeid osaliselt kasutada, et

tagada esmased tervishoiuteenused piirimenetluses olevatele isikutele ja parendada

õigusnõustamise pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline

on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt,

rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud

oleksid piisavad majutustingimused.

Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti

kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja

rakendamise eest. Justiits- ja Digiministeerium vastutab tõhusa õigusemõistmise tagamise ning

õigusabi olemasolu ja kättesaadavuse, sealhulgas õigusabi, esindamise ja õigusnõustamise, eest.

Eesti tagab tõhusa koostöö asjakohaste riigiasutuste ja institutsioonide vahel, et varjupaiga- ja

rändevaldkonnas oleks terviklik ja sidus lähenemine. Selles on oluliseks teguriks terviklik

juhtumikorralduse süsteem, mille arendamist jätkatakse, et tagada kiiremad ja tõhusamad

menetlused. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on näidanud Eesti suutlikkust kohandada

oma varjupaiga- ja rändevaldkonna toetussüsteeme oludele vastavaks ning tõestanud nende

säilenõtkust ja paindlikkust.

5

Eesti on võtnud üle ELi varjupaigaõiguse oma riigisisestesse õigusaktidesse, on võtmas üle

varjupaiga- ja rändereformi õigusaktide sätteid ning valmistub reformi rakendamiseks.

Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse

kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse

prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–20277. ELi

tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumiseks üliolulistes poliitikavaldkondades. Lisaks ELi

kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste

konkreetsete probleemide lahendamiseks. Eesti keskendub rahvusvahelise kaitse taotlejate

kohanemise meetmetele võimaldamaks varjupaigataotlejatel peale kaitse saamist sujuvalt

iseseisvalt toime tulla.

Üks sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, milles

käsitletakse tõhusat lõimumis-, sh kohanemispoliitikat. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse

viimastel aastatel suurenenud: üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt tööks, õppeks

või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu

tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest ning kolmandatest riikidest, peamiselt

Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenest. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise

monitooringu (edaspidi EIM 2020) järgi kavatseb märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%)

siduda oma tuleviku Eestiga.

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on

rände arengusuundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arvestades oluline, et Eesti oleks valmis

võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid.

Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium.

Enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliitika

eest vastutas Kultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos

hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime.

Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude

keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Kohanedes omandatakse teadmised ja oskused, mis aitavad

toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli

või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursustele

registreerumine jne), 2) riik (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste

riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning

3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonidest,

keele baasõpe jne). Kõigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt, omandada

Eesti kodakondsus jne. Tööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia

elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke

lõimumisteenuseid.

Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna

sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka

rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning

Eesti kodakondsuse saamist.

7 Integratsiooni ja kaasamise tegevuskava aastateks 2021-2027

6

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele, sealhulgas

rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võimalus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna

aktiivseks liikmeks, samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada

iseseisvalt igapäevaeluga uues vastuvõtvas ühiskonnas hakkama. Lisaeesmärk on aidata Eestis

arendada sidusat ühiskonda, kus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimesed kannavad Eesti

identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja

kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja

sotsiaalsele arengule.

Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas, kes kavatsevad jääda Eestisse

lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed), kui ka nende seas, kes kavatsevad jääda

pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate

sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasama

rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning

valitsusvälised organisatsioonid).

AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid:

• kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas,

sealhulgas kodanikuühiskonnas;

• tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliitika

arendamisele;

• kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud;

• avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud.

Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise

tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse suurendamist, koolitusi, koostööd,

teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisserändajate ja

rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide

kodanike lõimumises osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi.

Eestis vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja

kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse

taotlejate ja saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest Sotsiaalministeerium ning eesti

keele poliitikat koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike

tõhusal tagasisaatmisel on STAKis endiselt väga suur tähtsus. Seetõttu keskendutakse

eelarveperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasiarendamisele, sealhulgas

tagasisaatmisnõustamise süsteemi parendamisele ning IT-süsteemide, tagasisaatmisjuhtumite

haldamise süsteemi ja selle koostalitusvõime arendustele.

Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu

kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on sõlminud tagasivõtulepingud

Usbekistani ja Kasahstaniga ning on alustanud läbirääkimisi tagasivõtulepingu sõlmimiseks

Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Vietnamiga.

7

Tagasipöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on:

• tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus;

• edendada vabatahtlikku tagasipöördumist;

• kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel ning pakkuda

tagasipöördujatele nõustamist.

Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) oma õigusaktidesse üle ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks,

et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused. Välja on töötatud varjupaiga- ja

ränderefomi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused.

Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumist,

tagasipöördumise ajal ning pärast saabumist, samuti tagada nende põhiõigused kogu

tagasipöördumisprotsessi ja tagasisaatmismenetluse vältel. See hõlmab teabe jagamist ja

tagasisaatmisnõustamist, et tagasipöördujad oleksid teadlikud riigi õigusabi saamise võimalusest.

Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud

välismaalaste andmekogus. Eesmärk on võimaldada viia tagasipöördumismenetlus, sh

kohtumenetlus, läbi paberivabalt nii palju kui võimalik.

Praeguste plaanide kohaselt rahastatakse tagasisaatmise piirimenetluse jaoks vajalikku põhiõiguste

järgimise sõltumatut järelevalvemehhanismi riigieelarvest.

Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate

huvidega. Praktikas ei ole kinnipidamist rakendatud ning Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata

alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust. Tagasipöördumismenetluse läbiviimisel

arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega. Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele

isikutele teenuseid, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi.

Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja

kolmandate riikidega.

Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse

võrdsed võimalused kõigile inimestele olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt

tunnustest ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine.

Võimaluse korral püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja

vahenditega. AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise

kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) tegeleb samuti kolmandate

riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIFiga. Eestis kasutatakse ESF+ vahendeid

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ ja eesti keele õppe pakkumiseks B1-tasemeni kolmandate

riikide kodanikele. Sihtrühma hulgas on ka rahvusvahelise kaitse saajad, kelle osalemiskulusid

kohanemisprogrammis ja keeleõppes kaetakse peamiselt AMIFist. Varjupaiga- ja rändereformi

erimeetme AMIFi vahendeid hakatakse kasutama kohanemisprogrammi ja A1-taseme eesti keele

õppe pakkumiseks peamiselt rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

AMIF-i ja ESF+ vahendeid kasutatakse omavahelises sünergias ka kohalike omavalitsuste ja

kogukondade toetamiseks. ESF+ keskendub kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemi

8

arendamisele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele, mis on mõeldud üldiseks

uussisserändajate toetamiseks. Samal ajal keskendub AMIF kultuurilisele kohanemisele ning

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate heaolule. See hõlmab koolitusi kohalike omavalitsuste

esindajatele ning nõustamise ja toe pakkumist rahvusvahelise kaitse saajatele, et aidata neil lõimuda

ja saada vastuvõtvas ühiskonnas iseseisvalt hakkama. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF

ka saabumiseelsetele teenustele, nagu migratsiooninõustamine.

Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmetes, mis on seotud sisserändajatest

laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega ning

sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja

tõkestamisega. Meetmed, millega arendatakse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi, on seotud

piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI).

AMIFil on tugev sünergia BMVI-ga, eriti seoses varjupaiga- ja rändereformi erimeetme

rakendamisega. Erimeetme BMVI rahastust kasutatakse mitmeotstarbelise majutuskeskuse

loomiseks, eelkõige taustakontrolli menetluse jaoks, mille käigus kujundatakse ümber olemasolev

kinnipidamiskeskus ja hangitakse teisaldatavaid moodulmaju. Loodav mitmeotstarbeline taristu on

mõeldud taustakontrolli teostamiseks, kuid seda saab vastavalt vajadusele kasutada ka

piirimenetluse eesmärkidel. Erimeetme BMVI vahendeid kasutatakse ka täiendavate piirivalve- ja

seireseadmete soetamiseks. Samuti tehakse IT-arendusi, et tõhustada taustakontrolli ning

infosüsteemide ühenduvust (nt ILLEGAAL, RAKS, E-toimik), sealhulgas tagada automaatne

tõlkelahendus. Erimeetme BMVI vahendite toel tagatakse ka vajalikud teenused nendele, kes

suunatakse taustakontrolli ja piirimenetlusse, sealhulgas kaetakse mitmeotstarbelises

majutuskeskuses üldisi ülesandeid täitva personali kulud.

AMIF on peamine rahastamisvahend, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike

vastuvõtmist. Välismõõtme tegevusi rakendatakse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja

rahvusvahelise koostöö instrumendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad

ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm

Erasmus+ toetab meetmeid parandada haridussüsteemi ja kohandada see sisserändajate

vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIFist toetatavaid tegevusi

vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja

lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Et ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimist

rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab

programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas.

Laste õiguste kaitsmise ja edendamise meetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserändajatest laste kaitsele.

Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFist või riigieelarvest meetmeid, mis tulenevad Schengeni

hindamise soovitustest.

AMIFil on sünergia ka tehnilise toe instrumendiga (Technical Support Instrument; edaspidi: TSI).

TSI programmi rahastust kasutati 2024. aastal analüüsimaks riiklikke ja EL-i õigusakte ning

varjupaiga- ja rändereformi ühise rakenduskava plokiga 8 (valmisolek, hädaolukorraks

valmistumine ja kriisidele reageerimine) seotud meetodeid. 2025. aastal kasutati TSI toetust, et

suurendada varjupaigataotlejate vastuvõtuga seotud ametnike ja teenistujate teadmisi haavatavas

seisukorras olevate isikute tuvastamiseks, luua eraldiseisev Dublini üksus, analüüsida riiklikku ja

Euroopa õigusraamistikku ning toimepidevust, arendada õppematerjale ja juhendeid, et hõlbustada

erivajaduste hindamist vastuvõtu- ja menetlustoimingutes.

9

AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike abisaajate asjakohaste vajadustega,

mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise

rahastu vahendid, mida EL-üleste väljakutsete korral on liikmesriigil võimalik EK poolt

väljakuulutatavatest voorudest taotleda. Eesti kasutas ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud

võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suurematest katsumustest ja seega ka

valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir. Aastateks 2022–2025 on seatud

eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad

väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.

Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas

esitatud rakendusmeetmetele.

a) Tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide

ühetaoline kohaldamine.

b) Vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja

teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

STAKi rändepoliitikaga seotud alaeesmärgi all on seatud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika

eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega:

• tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine;

• tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused,

tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale.

2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madal.

Rahvusvahelise kaitse taotluste järsk kasv toimus aastatel 2015–2016 Ukraina Krimmi poolsaare

okupeerimise tõttu Venemaa Föderatsiooni poolt ning eriti alates 2022. aastast, mil algas Venemaa

Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas. Selle tõttu esitati 2022. aastal tavapärase umbes 100

10

taotluse asemel ligi 3000 taotlust ning 2023. aastal ligi 4000 taotlust. Rahvusvaheline kaitse anti

2023. aastal ligi 4000 inimesele, võrreldes tavapärase umbes 50 inimesega. 2024. aastal esitas

taotluse 1328 välismaalast ning kaitse anti 1369 inimesele. Kõige rohkem esitasid rahvusvahelise

kaitse taotlusi 2024. aastal Ukraina, Venemaa, Valgevene, India ja Gruusia kodanikud. 2025. aasta

esimese nelja kuuga on esitatud kokku 434 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, millest 92%

moodustavad Ukraina kodanikud. Suurem osa neist inimestest elas Eestis juba enne sõda ega kuulu

seetõttu ajutise kaitse alla.

Lisaks esitas 2022. aastal ajutise kaitse taotluse 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, 2023. aastal 8782

ja 2024. aastal 6096. See järsk kasv tekitas suure halduskoormuse, mille tõttu tuli kiiresti

suurendada PPA ning Sotsiaalkindlustusameti menetlus- ja vastuvõtuvõimekust. 2025. aasta

esimese nelja kuu jooksul on registreeritud kokku 1811 uut ajutise kaitse taotlust, mille tulemusena

on ajutise kaitse alusel kehtiv elamisluba kokku 33 961 inimesel. See teeb Eestist ühe riigi, kus

elaniku kohta on enim Ukraina sõjapõgenikke. Uute ajutise kaitse taotluste arv kõigub nädalas 85

ja 140 vahel. Eeldame, et see suundumus jätkub ka järgnevatel kuudel.

Ajalooliselt on taotlejate päritoluriigid olnud mitmekesised, tunnustamismääraga umbes 48–53%.

Kuna alates 2022. aastast on enamik taotlejaid tulnud Ukrainast, on see suurendanud ka

tunnustamismäära.

Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunktis või migratsioonijärelevalve

ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Taotlused registreeritakse ja esitatakse tavaliselt vastutava

üksuse poolt 8 tunni jooksul, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. Olemasolev taristu on kvaliteetne,

kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Teeninduspunktid on

ka esmased kohad, kus võetakse vastu (registreeritakse ja esitatakse) rahvusvahelise kaitse taotlusi.

Pärast seda viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh

vestluse. Alates 2026. aasta juunist peab Eesti rakendama varjupaiga piirimenetlust (kestus kuni 12

nädalat) ja tagasisaatmise piirimenetlust (kestus kuni 12 nädalat).

Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusest on Eesti alati püüdnud pakkuda kvaliteetseid

vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks sisserändeks. Seetõttu tuleb taristu ja

teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada.

ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal

asutustevahelise koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku

rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja

-asustamise arengusuundi. Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Samuti

korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja

kohalike omavalitsuste tasandil arutelud, kus selgitati ümberasustamise ja -paigutamisega seotud

teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat.

ELi ühtse varjupaiga- ja rändehalduse süsteemi rakendamise ettevalmistamist on koordineerinud

Siseministeerium ja koordinatsioon toimub eri tasanditel (vt täpsemalt peatükk 5 „Partnerlus“).

Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskusesse. Keskused on hästi

varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste

järgi vastuvõtul eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu-

ja majutustingimusi.

11

Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. Kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise

kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmeid on võimatu tõhusalt kohaldada ja esineb

vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse kinni

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib

rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada

järelevalvemeetmeid ja erimeetme AMIF-i toetust võidakse kasutada nende isikute

ülalpidamiskulude katmiseks, kellele on kohaldatud kinnipidamise alternatiivi. Seda praktikat

jätkatakse ka edaspidi. Koostoimes erimeetme BMVI eraldisega kasutatakse mitmeotstarbelist

taristut kinnipidamise alternatiivina ning selles võidakse majutada isikuid, kellele teostatakse

taustakontrolli ja rakendatakse piirimenetlusi. Nendega kaasnevate teenuste kulud kaetakse AMIFi

vahenditest.

AMIFi raames jätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud

teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh

tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused).

Eesti tagab võimekuse tuvastada haavatavaid isikuid ning pakkuda neile vajalikud tingimused ja

teenused.

AMIFi rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmärke.

2025. aasta juuniks valmis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu ning

eelnõu kooskõlastatakse seotud osapooltega eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel. 2026. aasta

juuniks saavad seadus ja selle rakendusaktid vastu võetud.

Eesmärk 1: tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt

menetlustingimusi ja keskendub sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus

juurdepääs.

Meetmete esialgne loetelu:

• olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine,

sealhulgas nende integreerimine Eurodac-süsteemiga;

• koolitusprogrammide ja juhendite väljatöötamine ja pakkumine;

• tööprotsesside analüüsimine ja arendamine;

• õigusaktide ja praktika väljatöötamine;

• rahvusvahelise kaitse taotlejatele teenuste pakkumine, sealhulgas kvaliteetse kirjaliku ja

suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine, teabe jagamine, õigusnõustamine,

õigusabi ja esindamine, ülalpidamine;

• päritoluriigi infoga seotud tegevused;

• uuringud, analüüsid jne;

• koolitused, teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;

• valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevusteks.

• tõhusate kohtumenetluste toetamine, koormuse haldamine ja juurdepääsu tagamine

kohtumenetlustele (nt videokonverentsivõimekuse ja vajalike seadmete hankimise abil).

12

Eesmärk 2: tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja

saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale

Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas

direktiiviga 2013/33/EL.

Meetmete esialgne loetelu:

• vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine (sealhulgas arvestades lastega perede ja

saatjata alaealiste vajadustega);

• rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline

nõustamine, kohanemistegevused ja vaba aja tegevused);

• võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenus;

• uuringud, analüüsid jne;

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;

• kohalike omavalitsuste toetamine täiendavate teenuste (nt eestkoste ja lastekaitse)

kavandamisel ja korraldamisel ning toimepidevuse ja kriisikindluse plaanide

väljatöötamisel;

• juhiste ja juhendite väljatöötamine (nt saatjata alaealiste esindamiseks, juhtumikorralduse

toetamiseks).

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

c) Suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil,

sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute

kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis.

Kui meedet rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole

konkreetseid meetmeid ette nähtud.

d) Anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.

Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. 2022. aastal tegeles PPAs varjupaigaküsimustega viis

ametnikku ja umbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13

profiili. 2025. aastal tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega 7 ametnikku ning PPA-s on umbes 750

varjupaigavaldkonna reservametnikku. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik

reservametnikud on koolitatud, et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osa

ametnikest on koolitatud viima läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal

pooleteiseks kuuks ehk kuueks nädalaks EUAA varjupaigatugirühmadesse 3–4 ametnikku. PPA

on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev

meeskonnaga). Eesti on võtnud kohustuse jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke

paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks

oluline. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaiga valdkonna IT-süsteemide ja -seadmete

ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine

tagab kvaliteetse ja kiire menetluse ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega

13

rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes

vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikust

korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna

IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmär

k

Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)

SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 9835

SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 1800

SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul

Absoluutarv 375 8035

SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 1308

SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le

loodud uute kohtade arv

Absoluutarv 20 120

SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le

renoveeritud/remonditud kohtade arv

Absoluutarv 23 130

14

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmär

k

Tun

nusk

ood

Näitaja Mõõtü

hik

Lähtetase Lähtetase

me

mõõtühik

Võrdl

usaast

a(d)

Sihtväärtu

s (2029)

Sihtvää

rtuse

mõõtü

hik

Andmete

allikas

SO1 R.1.5 Nende osalejate arv,

kes peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

Absoluu

tarv

0 Osakaal Ei

kohaldu

1034 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

SO1 R.1.6 Nende osalejate arv,

kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluu

tarv

0 Osakaal Ei

kohaldu

570 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

SO1 R.1.7 Nende isikute arv,

kelle puhul kasutati

alternatiivi

kinnipidamisele

Absoluu

tarv

0 Abosluutarv Ei

kohaldu

180 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või

BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Vastuvõtutingimused 001 3 307 333,89

SO1 Varjupaigamenetlus 002 22 349 242,50

SO1 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00

SO1 Lapsrändajad 004 0

SO1 Vastuvõtmise ja menetlusega

seotud erivajadustega isikud

005 0

SO1 Liidu ümberasustamise

programmid või riiklikud

ümberasustamise programmid ja

humanitaarsetel põhjustel

vastuvõtmise kavad (III lisa punkti

2 alapunkt g)

006 0

SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37

2.2. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele

ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni

ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

15

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas

esitatud rakendusmeetmetele.

b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks.

d) Edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks

integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada

ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende

aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või

kohalikke, ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja

rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.

Eelarveperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keeleliste ja kultuuriliste lõimumis-, sh

kohanemismeetmetega ning võtta uusi lahkumiseelseid ja saabumisjärgseid meetmeid (nt vaimse

tervise teemad), et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette

sisenemiseks tööturule. Tegevust rahastatakse AMIFist peamiselt kooskõlas STAKiga ja sidusa

Eesti arengukavaga.

Tuginedes EIM 2020, Eesti inimarengu aruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute

andmetele on oluline keskenduda järgmistele katsumustele.

Ränne Eestisse on eelmise programmitöö perioodi jooksul pidevalt suurenenud, eelkõige

tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke

lõimumis-, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja töötada välja

uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele, mille

sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu

lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksele ja eesmärgipärasele

osutamisele, teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku

hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele.

Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja

toetada kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke, ning

avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate

riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis-, sh

kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisserändajatele tõhusalt

lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade

suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool, kus sisserändajad

elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulijate

16

vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja

tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel,

haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal-majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usulistel

ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisserändajatel

endal. Kestlikuks ja edukaks lõimumiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad

kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda.

EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub

umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on uuringu

„Uussisserändajate kohanemine Eestis“ (2019) andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis

pererändega välistöötajaga kaasa tulnud abikaasad (kellest uuringute andmetel on 65% naisi), kuna

neil puudub tööandja poolne tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste

jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja

leida kontakte teiste Eesti elanikega. Head kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad

vastastikust mõistmist, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise

mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid

kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanike rühmade vahel sotsiaalset kapitali.

Probleemi aitab lahendada ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete

arendamine.

Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus,

konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumist

haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale

aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui

eestlastel.

EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et

sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem

positsioon: nende tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. Et teisest

rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivset osalemist parandada, on traditsiooniliste

keelekursuste kõrval vaja lisameetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja -platvormide ning kontaktide

loomine elanike rühmade vahel. Seda eesmärki aitavad saavutada ka kõigile sihtrühmadele

kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused ning ühine meediaruum.

Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid

vene, ukraina, inglise või muu keel. Seega vajab aina rohkem haridusasutusi abi, et toetada

mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele

omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilisi teadmisi.

Võimalike meetmete loetelu rakendusmeetmete põhjal:

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtvale

ühiskonnale;

• vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine,

kodanikuõppe ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine

jne;

• keeleõpe;

• koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse

arendamine jne;

17

• saabumiseelsed meetmed;

• tugi- ja nõustamisteenused;

• kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine;

• ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused;

• suulise ja kirjaliku tõlke teenused;

• uuringud, analüüsid jne.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

Avalikkusele suunatud IT lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmiliste

süsteemide rakendamine toimub põhiõigusi järgival viisil, algoritmilistes hinnangutes välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ning kallutatud otsuseid.

Igati tagatakse AMIFi ja muude fondide, nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF)

ja välismõõtme koostoime. AMIF täiendab peamiselt ESF+. Nii AMIF kui ka ESF+ toetavad

sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF

eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide

kodanike vajaduste järgi. ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsioonimeetmetega eri

valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg,

sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne.

Tegevustoetus. Ei kohaldata.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

18

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Eriees

märk

Tunnu

skood

Näitaja Mõõtü

hik

Lähtetas

e

Lähtet

aseme

mõõtü

hik

Võrdlusaas

ta(d)

Sihtväärt

us (2029)

Sihtvää

rtuse

mõõtüh

ik

Andmete

allikas

SO2 R.2.8 Nende keelekursustel

osalejate arv, kes on

parandanud oma vastuvõturiigi keele

oskuse taset pärast

keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme

võrra vastavalt Euroopa

keeleõppe raamdokumendile või

samaväärsele riiklikule

näitajale

Absolu

utarv

0 Osakaa

l

Ei kohaldu 1120 Absoluu

tarv

Projektiar

uanded

SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas

nende integreerumisele

kaasa

Absolu utarv

0 Osakaa l

Ei kohaldu 3052 Absoluu

tarv

Projektiar uanded

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või

BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesm

ärk

Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.2. Integratsioonimeetmete

rakendamisel toetatud kohalike ja

piirkondlike ametiasutuste arv

Absoluutar

v

15 15

SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest

omakorda

Absoluutar

v

608 4590

SO2 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutar

v

70 2240

SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv

Absoluutar v

48 2600

SO2 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud

osalejate arv

Absoluutar

v

0 0

SO2 O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on

suurendada teadlikkust liitu

suunduvatest seaduslikest rändekanalitest

Absoluutar v

2 3

19

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa

(eurodes)

SO2 Integratsioonistrateegiate väljatöötamine 001 0

SO2 Inimkaubanduse ohvrid 002 0

SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed

kontaktpunktid

003 1 687 500,00

SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 792 500,00

SO2 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 3 203 100,00

SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine,

arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga

006 1 432 500,00

SO2 Integratsioonimeetmed – põhivajadused 007 0

SO2 Lahkumiseelsed meetmed 008 0

SO2 Liikuvuskavad 009 0

SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00

SO2 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 011 0

SO2 Tegevustoetus 012 0

2.3. Erieesmärgi nimetus

Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat

tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset

taasintegreerumist kolmandates riikides

2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus

AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas

esitatud rakendusmeetmetele.

a) Tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu,

menetluste ja teenustega.

b) Toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja

liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse

arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid.

c) Toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja

taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve.

d) Tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja

kestliku tagasipöördumisega.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus

tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021–2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepanu

20

pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja -järgsetele ning

saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega.

Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi

haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud

ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajatega

seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT-

süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud,

tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne.

Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes

viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise

korral arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi. Isiku üle 48-tunnise kinnipidamise otsustab

halduskohus.

Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud tagasisaatmise

süsteemi RECAMASi mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust, nt väljastada ühes

haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta, ning

vahetada andmeid ja teavet, nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteemi ning muude

ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel. 2024. aastast on Eestil loodud

ühendus tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteemi (RCMS) vahendusel Armeenia,

Bangladeshi, Gruusia ja Pakistaniga. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud

ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust.

Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetodi.

Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud

vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIFist.

Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi

(edaspidi VARRE) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist. Olemasolevat

programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda

tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eriabi haavatavatele isikutele,

abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust

enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimestel

päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korral osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise

ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edastada teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta

võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele.

2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208

sunniviisiliselt. VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik

tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174

vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati

mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete

karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevusi ka eelseisval

21

programmitöö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised

organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud.

Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise

tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist, lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise

tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi,

sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eriabi

haavatavatele isikutele. Vajaduse korral osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi.

Haavatavatele isikutele pakutakse lisaabi. AMIFi meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatavaid

meetmeid. AMIFi toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmavat

sõltumatu vaatlemise süsteemi.

2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kuhu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja

rahvusvahelise kaitse taotlejat. Eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vanaga

võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja

osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes

arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni acquis’

kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas.

Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFit: tagasisaatmisoperatsioonide

ettevalmistamine, sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide hankimine,

väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma.

Loetelu ei ole lõplik.

Nende sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud.

2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on

Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud

Venemaa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundumisel peamised lähte- või

transiidiriigid. Euroopa Liidu sõlmitud viisavabastuslepingud on suurendanud sisserännet

Gruusiast, Ukrainast ja Molodvast ning sellega seoses ka nendes riikidest pärit kodanike

viibimisaja rikkumiste arvu. Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast

(Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta

viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide

kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutub tagasisaatmisprotsess

keerukamaks ja ka kulukamaks.

Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majandusliku

olukorra tõttu veelgi suureneda. Täiendava riskina peab Eesti olema valmis olukordadeks, kus

sisserändajaid kasutatakse ära Euroopa Liidu liikmesriikide destabiliseerimise eesmärgil.

Katsumuseks on ka põgenike kriis, mille on põhjustanud Venemaa agressioon Ukraina vastu.

2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96%. 2020. aastal langes see esialgu COVID-

19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta

oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmise määr tõuseb

aja möödudes. Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike

tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA

koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipäraseid

meetmeid ja ühiskontrolli Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga.

22

Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega.

Tagasisaatmist saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle

eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi

liikmesriikides kui ka kolmandates riikides.

Välisministeerium, Siseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate

riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid. Eesmärk on parandada kahepoolset koostööd

riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad.

Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste

vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine

päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute,

ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korral tehakse uuringuid, et tagada

tagasipöördumispoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on riigieelarvest kaetud Eesti

ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö, et viia tagasisaatmismenetlused läbi kiirendatud korras,

ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega, et hõlbustada tagasivõtulepingute ja

rakendusprotokollide rakendamist.

Meetmete esialgne loetelu:

• VARRE jätkamine ja arendamine;

• sunniviisiline tagasisaatmine;

• majutuse pakkumine haavatavatele isikutele ja neile, kellele kohaldatakse tagasisaatmise

piirimenetlust;

• tagasisaatmisnõustamine ning teadlikkuse tõstmine riigi õigusabi taotlemise võimalusest;

• meditsiinilise ja psühholoogilise abi osutamine;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine;

• kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega;

• sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine;

• tagasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi

liikmesriikide ja asutustega;

• IT-süsteemide arendamine;

• massilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke

paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks

ülioluline. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete

hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi

edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT-

süsteemidega.

Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja

rakendamise eest vastutaja PPA. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-süsteemide

hooldusega seotud rahalised vahendid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

23

arenduskeskusele, kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja

hooldamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

24

2.3.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7. Väljundnäitajad

Tabel 8. Tulemusnäitajad

Erieesmär

k

Tun

nusk

ood

Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetase

me

mõõtühik

Võrdl

usaast

a(d)

Sihtväärtu

s (2029)

Sihtvää

rtuse

mõõtü

hik

Andmete

allikas

SO3 R.3.6 Vabatahtliku

lt

tagasipöördu

nute arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

560 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

SO3 R.3.7 Välja

saadetud

tagasipöördu

jate arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

1190 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

SO3 R.3.8 Tagasipöörd

ujate arv,

kelle puhul

rakendati

alternatiivi

kinnipidamis

ele

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

180 Absoluut

arv

Projektiaruande

d

Erieesmärk Tunnu

skood

Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitustegevuses

osalejate arv

Absoluutarv 124 1000

SO3 O.3.2 Ostetud seadmete

arv, sealhulgas

ostetud või ajakohastatud IKT-

süsteemide arv

Absoluutarv 2 3

SO3 O.3.3 Taasintegreerimise

abi saanud tagasipöördujate

arv

Absoluutarv 190 975

25

2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või

BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 Alternatiivid kinnipidamisele 001 900 000,00

SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20

SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15

SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 771 131,25

SO3 Taasintegreerimise abi 005 225 000,00

SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10

SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00

SO3 Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised 008 0

SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15

SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37

26

2.4. Erieesmärgi nimetus

Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt

tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas

praktilise koostöö kaudu

2.4.1. Erieesmärgi kirjeldus

2.4.2. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või

BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 10. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO4 Üleandmised teisele liikmesriigile

(ümberpaigutamine)

001 0

SO4 Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus

002 0

SO4 Ümberasustamine (artikkel 19) 003 0

SO4 Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 19)

004 0

SO4 Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks 005 0

SO4 tegevustoetus 006 0

2.5. Tehniline abi

2.5.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõige 5 ja artikkel 95

AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt

vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitamis- ja avalikustamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

27

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.

Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, BMVI

ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse

korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel

osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada

parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate

pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste

jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS

ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi,

vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa

sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist,

kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja

kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on

nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse

korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

2.5.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 11. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 25 568,98

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 173 363,32

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 178 982,86

Suutlikkuse suurendamine 004 178 982,86

28

2. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 12. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (Selle tabeli koostab Euroopa Komisjon)

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

AMIF

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 13. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosa

lus (b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahastamismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 015 653,75 2 338 551,25 2 338 551,25 0,00 9 354 205,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 18 791 672,64 2 087 963,63 2 087 963,63 0,00 20 879 636,27 90

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

29

Erieesmärk 1 kokku 26 039 417,76 4 503 878,67 4 503 878,67 0,00 30 543 296,43

Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 2 978 100,00 330 900,00 330 900,00 0,00 3 309 000,00 90

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

Erieesmärk 2 kokku 9 015 600,00 2 343 400,00 2 343 400,00 0,00 11 359 000,00

Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0,00 7 242 302,13 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 900 000,00 100 000,00 100 000,00 0,00 - 90

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

Erieesmärk 3 kokku 7 559 949,22 2 319 983,07 2 319 983,07 0,00 9 879 932,29

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohane

tehniline abi

kogusumma 2 556 898,02 0,00 0,00 0,00 2 556 898,02 100

30

Ühissätete määruse

artikli 37 kohane tehniline abi

kogusumma - - - - -

Kogusumma 45 171 865,00 9 167 261,74 9 167 261,74 0,00 54 339 126,74

3.3. Ümberpaigutamised

Tabel 14. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised8

Saaja fond/vahend

Ümberpaigutatav

fond/vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu

vusfond

EMKVF Kokku

AMIF - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Kokku - - 1 112 731,00 - - - - 1 112 731,00

8 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

31

3. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 15. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhanism

id riigihangete turu

jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid, mis

hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja nende

hankeid fondidest, kooskõlas

ELi hankeõigusega. Selleks

on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete andmete

kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad ELi

lävendeid, kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artiklitest 83 ja 84 ning

direktiivi 2014/25/EL

artiklitest 99 ja 100

tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja

intensiivsus: võitnud

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus;

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11303

2019145?leiaKehtiv)

Konkurentsiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10206

2021018?leiaKehtiv)

Info Rahandusministeeriumi

veebilehel

(https://www.fin.ee/riigihanked-

riigiabi-osalused-

kinnisvara/riigihanked

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse

e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmäärusega (EL)

2019/1780. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab

Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest

vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad

kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline

maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena

komisjoni 23. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1780

alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud

lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave

VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registris lepingu

sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud

riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja

riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Riigihangete statistika ja ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi

veebilehel (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked).

5. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks

saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole

riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel

on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab

32

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde kui

otsepakkujate osalemise

kohta, kui sellist teavet

pakuvad riiklikud

süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele kättesaadavaks

tegemise kord kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artikli 83 lõikega 3 ja

direktiivi 2014/25/EL

artikli 99 lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioon

ile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artikli 83 lõikega 2 ja

direktiivi 2014/25/EL

artikli 99 lõikega 2.

Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle

teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka

uurimisasutus ja pädev asutus konkurentsiseaduse (vt § 54) järgimise üle

järelevalve teostamisel, keda tuleb teavitada rikkumistest.

Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et ettevõtjate võimaliku

konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb teavitada

Konkurentsiametit.

33

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine ja

rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta järgimine,

on olemas tõhusad

mehhanismid, mis hõlmavad

järgmist:

1. kord, mis tagab fondidest

toetatavate programmide

vastavuse ja nende

rakendamise harta

asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda seirekomisjonile

aru juhtumitest, mis on

seotud fondide toetatavate

tegevuste

mittevastavusega hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on osa

osalisriikide aruannetest – Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/

15/treatybodyexternal/Download.aspx

?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%

2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11104

2025002?leiaKehtiv)

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus – ÜSS 2021-2027

(jõustunud 21.03.2022)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13006

2023056?leiaKehtiv)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12604

2013009?leiaKehtiv)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10607

2012022?leiaKehtiv)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-

ja-noorte-%C3%B5igused)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud

mehhanism inimõiguste, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS)

§ 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31,

32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS

§ 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse

seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29,

Töölepinguseadus. Jaotis V (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,

44, 46, Haldusmenetluse seadus.

ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab

keskselt oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele

kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on läbivates

projektivalikukriteeriumides.

Korraldusasutus ja võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus tagavad

koolitused EL põhiõiguste harta nõuetega arvestamiseks.2.

Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle

ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse

korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri

ettepanekul.

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada

arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema

juhtum, mille puhul ei vasta AMIFist toetatav tegevus ELi põhiõiguste

hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest

menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist.

34

Seirekomisjoni kooseis ja liikmed

https://siseministeerium.ee/seirekomis

jon

Puuetega inimeste

õiguste konventsiooni

(PIK) kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega 2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega inimeste

õiguste konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis hõlmab

järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille kohaselt

antakse seirekomisjonile

aru juhtumitest, mille

puhul ei vasta fondidest

toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste

õiguste konventsioonile,

ning kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69 lõikes

1. JAH

2. JAH

3. JAH

1. Heaolu arengukava 2023-2030

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2023-2030)Strateegia

„Eesti 2035“

(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid)

2. Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligipaas

etavus)

TTJA

(https://www.ttja.ee/ariklient/ehitised-

ehitamine/ligipaasetavus)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13105

2018055)

Nõuded eluruumile

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10307

2015034?leiaKehtiv)

3.

Puuetega inimeste nõukoda

(https://www.oiguskantsler.ee/et/puue

tega-inimeste-n%C3%B5ukoda)

Õiguskantsler (https://www.oiguskantsler.ee/)

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri strateegiate

vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika strateegia on seatud

„Heaolu arengukavas 2023–2030“. Sihtrühma ees seisvaid

probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on

kirjeldatud sama arengukava programmides. Samuti katab PIK

nõudeid strateegia „Eesti 2035“. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-

uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu kaudu ning

asjakohaste tervise-, vananemis- ja pensioniteemaliste uuringutega.

Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande

statistikat ja vajaduse korral teeb konkreetseid uuringuid.

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte

PIK artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika

väljatöötamiseks lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse

rakkerühma. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus-

ja rakendusasutustele ning toetuse taotlejatele/saajatele

ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab

meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja

„Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab

määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise

keskkonna ligipääsetavuse üle ning on kavandatud ka teostama

järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 üle.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et Eesti seadusi

ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete

rakendamisel.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

35

7 ette nähtud korra

kohaselt.

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/%C3

%95KS)

ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.

Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. AMIFi

projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral

laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni

kohtumisele on kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda,

õiguskantsler ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinik.

Seirekomisjoni tööprotseduuride kohaselt, mis kinnitati

seirekomisjoni 25.10.2022 koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja

vajadusel seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest,

mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul

ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile.

36

4. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 16. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

5. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja

tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste

pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraalne.

Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh

partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia

„Eesti 2035“, STAKi ja sidusa Eesti arengukava koostamisega.

STAKi koostamine algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses

konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis

maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade

turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide

esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja

neid kasutati STAKi koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse

veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei

heakskiit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste

asutuste ja partnerite esindajatest.

2018. aastal hakati koostama ka sidusa Eesti arengukava. Arengukava koostamise eeltööna

tegid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks

37

valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades

mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja

sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumise

liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike

organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati

arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse

saamiseks.

Varjupaiga- ja rändereformi riikliku rakenduskava jaoks moodustati 2024. aasta juunis

siseministri käskkirjaga ministeeriumidevaheline töörühm. Kõik seotud ministeeriumid

vastutasid oma valdkonna asjakohaste sidusrühmade kaasamise eest. Töörühma koosolekud

toimusid kord kuus, mille tulemusel koostati prioriseeritud tegevuste ja rahastamisvajaduste

nimekiri. Lisaks korraldati 2025. aasta aprillis sidusrühmadele veebiseminar.

ELi reformitud ühise varjupaiga- ja rändepoliitika rakendamiseks valmistumise

koordineerimist juhib Siseministeerium ning see toimub mitmel tasandil. Rakendamise

juhtimist ja seiret riiklikul tasandil toetab ministeeriumidevaheline töörühm. See töörühm

koondab kõik peamised varjupaiga- ja rändekorralduses osalevad osapooled Eestis.

Püsiliikmeteks on Siseministeerium, Riigikantselei, Politsei- ja Piirivalveamet,

Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Justiits- ja

Digiministeerium, Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Vajadusel kaasatakse ka

teisi asjakohaseid sidusrühmi. Kolmanda sektori sotsiaalpartnereid ning rahvusvahelisi

organisatsioone, nagu IOM ja UNHCR, on kaasatud koordineerimisprotsessi ning neid hoitakse

kursis regulaarsete kohtumiste kaudu.

Et AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb

samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud

sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

6. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu

avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab

juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev

elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide

veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud

38

tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-,

kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku.

Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspoliitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks fotode ja videomaterjalide

loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav

ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe

edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või viipetõlge.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook, X ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeediakontodel.

39

Lisa 1. Temaatiline rahastu

Eri-

eesmärk Liik ELi toetus

(EUR) Kirjeldus

Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel

SO1 Erimeede 18 791 672,64 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO1 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava erinevate plokkide

rakendamisesse, eelkõige:

2. plokk „Uus süsteem rändevoogude juhtimiseks ELi välispiiridel“:

 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) personali palkamine ning piirimenetlusega seotud asutuste personali koolitamine;

 rahvusvahelise kaitse taotlejate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja

esmatarbekaubad) ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine.

3. plokk „Vastuvõtu ümbermõtestamine“:

 Vao majutuskeskuse (ja selle asjakohaste üksuste) kaasajastamine elamistingimuste parandamiseks eelkõige lastega peredele ja

saatjata alaealistele;

 toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele, et tõsta nende suutlikkust ja kaasatust eestkoste ja muude vastuvõtuteenuste alal (nt

eestkoste ja lastekaitseteenuste arendamine, laste kriisikodude parandamine, koolitused ning toimepidevuse ja kriisikindluse

arendamine);

 IT-süsteemide arendamine juhtumikorralduse paremaks koordineerimiseks vastuvõtusüsteemis;

 töökordade ja juhiste koostamine (nt vastuvõtutingimuste piiramise, tõhustatud juhtumikorralduse, saatjata alaealiste esindamise

kohta);

 PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine vastuvõtuteenuste teemadel.

4. plokk „Õiglane, tõhus ja ühtlustatud varjupaigamenetlus“:

 PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine varjupaigamenetluse teemadel;

 justiitssüsteemi personali (kohtunikud, õigusnõustajad, kohtusekretärid, advokaadid jne) koolitamine;

 kohtumenetluse tõhustamine töökoormuse haldamiseks ja kohtumenetlusele juurdepääsu parandamiseks (nt

videokonverentsiseadmete ja muu vajaliku tehnika soetamise abil).

40

6. plokk „Õiglane ja tõhus süsteem: uute vastutuse jaotamise reeglite rakendamine“:

 PPA-sse üksuse loomine, mis vastutab üleandmiste eest vastutavale liikmesriigile, selle personali palkamine ja koolitamine.

7. plokk „Solidaarsuse rakendamine“:

 PPA ja teiste asjakohaste asutuste personali palkamine ja koolitamine solidaarsusmeetmete rakendamiseks.

8. plokk „Valmisolek, hädaolukorraks valmistumine ja kriisidele reageerimine“:

 asjakohaste asutuste personali koolitamine ning teadlikkuse tõstmine kriisi- ja toimepidevusplaanide koostamise teemal.

9. plokk „Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja haavatavatele isikutele tagatud uued kaitsemeetmed ning põhiõiguste suurem järelevalve“:

 tasuta õigusnõustamise tagamine haldusmenetluses;

 tasuta õigusabi ja esindamise tagamine kohtumenetluses;

 PPA, kohtusüsteemi ja teiste asjakohaste asutuste personali koolitamine.

10. plokk „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“:

 asjakohaste asutuste personali koolitamine suutlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas.

SO2 Erimeede 2 978 100,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO2 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 3

„Vastuvõtu ümbermõtestamine“ ja plokki 10 „Ümberasustamine, kaasatus ja lõimumine“.

Toetus on suunatud eelkõige kohanemismeetmete pakkumisele, sealhulgas:

 kohanemiskursus ja keeleõpe (A1-tasemel) rahvusvahelise kaitse taotlejatele;

 andmebaasi arendamine taotlejate kursustele suunamiseks ja asjakohase teabe vahetamiseks teenusepakkujate ja PPA vahel.

SO3 Erimeede 900 000,00 Erimeetmest toetatavad tegevused seoses erieesmärgiga SO3 panustavad rände- ja varjupaigapakti ühise rakenduskava plokki 5 „Tõhusad

ja õiglased tagasisaatmismenetlused“:

 tagasipöördujate, eelkõige piirimenetluse subjektide, toetamine, sealhulgas ülalpidamise (nt majutus, toit ja esmatarbekaubad)

ja teenuste (nt suuline ja kirjalik tõlge, esmane arstiabi) tagamine.

Tehniline

abi

1 360 186,36 Erimeede liikmesriikide toetamiseks rände- ja varjupaigapakti rakendamisel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

29.07.2025 nr 1-6/3215-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“

kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud ministrid

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0“

kinnitamine“ eelnõu, selle seletuskirja ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0 ettepaneku.

Euroopa Komisjon eraldab Eestile Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF)

rakenduskava kaudu täiendavalt 24 029 959 eurot, mida saab kasutada kuni 2029. aasta lõpuni

varjupaiga- ja rändereformi elluviimisega seotud tegevusteks. Vajalik on täiendav

kaasfinantseering 2 518 863,63 eurot, mis planeeritakse riigieelarvesse RES protsessis.

Koos kohustusliku kaasfinantseeringuga on pärast muudatust AMIFi rakenduskava maht

54 339 126,74 eurot, sh ELi toetus 45 171 865,00 eurot ja riiklik kaasfinantseering

9 167 261,74 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise eelnõu seletuskiri

3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon 2.0

2 (2)

4. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 versioon

2.0_TRACK

Sama: Riigikantselei

Martin Eber 6125180

[email protected]