Siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri

12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3

„Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“

(edaspidi TAT).

Eelnõuga lisatakse TATi täiendav tegevus ja lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega ning

täpsustatakse selguse huvides sõnastust. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 uuendatakse viidet piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI)

rahastamiskavale ning üldistatakse viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava

programmid kinnitatakse igal aastal uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem

sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Eelnõuga lisatakse TATi tegevustoetus täiendava personali palkamiseks välisesindustesse,

kus lisatööjõu vajadus on kõige suurem (punkt 2.4.3). Täiendav tööjõud (viisaspetsialistid)

võimaldab paremini korraldada välisesinduses viisamenetlusega seotud tööd: jagada

ülesandeid nii, et konsul saaks muu hulgas pühenduda rohkem välise teenuseosutaja üle

tehtavale regulaarsele järelevalvele ning jagada otsustusprotsessis vastutusala kohalike

töötajate ja keskasutustega nii, et maksimaalselt arvestatakse konsuli teadmistega.

Tegevustoetusega adresseeritakse muu hulgas Schengeni hindamise soovitusi nr 56 ja 60

välise teenuseosutaja üle järelevalve tõhustamiseks ning viisataotluste läbivaatamise ja

otsustusprotsessi parandamiseks.

3) TATi täiendatakse punktiga 6.2.6, lisades abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu

töökoha loomise kulu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148

(edaspidi BMVI määrus) VII lisa punkti b kohaselt kaetakse ühise viispoliitika erieesmärgi

saavutamiseks tegevustoetusega personalikulud, sealhulgas koolituskulud, teeninduskulud,

seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud ning kinnisvara kulud, sealhulgas

rendikulud ja kulum, mis tavaprojektide puhul oleksid abikõlblikud vaid kaudse kuluna.

Välisteenistuse seadusega1 kooskõlas loetakse abikõlblikuks ka perekonnaliikmete

lähetamisega seotud kulud. Topeltrahastamise riski vältimiseks lisatakse TATi punkt 6.3.2,

täpsustades, et tegevustoetuse puhul on kaudsed kulud keelatud.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelis parandatakse näitaja BMVI R.2.9 kood, viiakse

sihtväärtused kooskõlla rahastamiskavaga ning lisatakse teave täiendava tegevuse kohta.

Uue tegevuse lisandumisega tõuseb TATi eelarve 950 000 euroni.

1 Välisteenistuse seadus

5) Punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul kokkuleppel

SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav paindlikkus on vajalik

väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse hajutamiseks.

6) TATis täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva TATi punkti 8.2 kohaselt

järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb

ühendmäärusest. Seega elluviija kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida

mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

7) Punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäevalt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused

kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni

31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

8) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile

esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et

elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad

aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks

vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on väga madal. Välisministeerium palkab ja lähetab täiendavad

viisaspetsialistid Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusamaks osutamiseks, et

ühtlasi täita Schengeni hindamise soovitusi. Viisamenetlejaid on teoreetiliselt võimalik

rahastada riigieelarvest. Arvestades riigi rahanduse seisu, täiendava personali palkamiseks raha

puudub, ning Vabariigi Valituse (edaspidi VV) suunis on katta võimalikult palju kulusid

välisvahenditest.. VV 9. jaanuari 2025. a korralduses nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisas 1 ei ole ühtegi meedet,

mis oleks suunatud Schengeni hindamise puudujääkide kõrvaldamiseks või Eesti välisesinduste

mehitamiseks.

Detailse kulude kontrolli teeb SiM siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst

hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

TATi lisatud tegevus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu

teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Välisministeeriumi

põhimääruse § 11 p 10 kohaselt koordineerib Välisministeerium Eesti viisapoliitika

kujundamist, korraldab Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisesinduste kaudu viisade

andmist koostöös Siseministeeriumiga. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud

ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on

siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena

pakub hanke võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole

tegemist riigiabiga.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10602;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11483;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse

piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

24.11.2025 nr 1-3/82

Siseministri 12. detsembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3

„Koolituse ja koostöö kaudu ühise

viispoliitika rakendamine“ toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 12. detsembri 2023. a

käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö

kaudu ühise viispoliitika rakendamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5

ning lähtudes Välisministeeriumi 31. märtsi 2025. a kirjast nr 1-11/1949-1

Muudan siseministri 12. detsembri 2023. a käskkirja nr 1-3/143 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika rakendamine“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI)

rahastamiskava meetme nr 2.3 „Koolituse ja koostöö kaudu ühise viisapoliitika toetamine“

tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärgi „Eesti arengut

toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ alaeesmärgi „Tasakaalustatud

rändepoliitika“ saavutamisse ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse Välispoliitika

Arengukava 2030“ programmiga.“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. „TEGEVUSTOETUS – VIISAMENETLUSE TÕHUSTAMINE“

(sekkumisliik 008 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika)

2.4.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Schengeni viisa taotlemisega seotud teenuste tõhusam

osutamine, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse. Projekti

raames palkab või saadab välisministeerium Schengeni viisasid menetlevatesse

Eesti esindustesse, kus töökoormus on suurenenud, täiendavalt konsulaartöötajaid.

2.4.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2029

2.4.3.3.Projekti elluviija: VäM

2 (6)

2.4.3.4.Projekti sihtrühm: viisamenetlusega seotud isikud“.

4. Muudan käskkirja punktis 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. TATi eelarve on 950 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI

toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole

ette nähtud.“.

5. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Viisamenetlejate koolitused“ ja täiendan

tabelit reaga „Tegevustoetus –viisamenetluse tõhustamine“ järgmiselt:

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Viisamenetlejat

e koolitused

550 000, sh

kaudsed kulud

0,5 %.

BMVI O.2.2

Toetatud

osalejate arv

arv 60 70 O.2.2: Osaleja on integreeritud piirihalduse elluviimisse panustav

füüsiline isik, kes saab projekti tegevustest otsest kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste algatamise või elluviimise eest. Selle mõõdiku

all ei loeta projektijuhte, raamatupidajaid jm

administratiivülesandeid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei piirdu:

• töötasu saaja,

• lähetusel käija,

• koolitusel osaleja.

Toetus tähendab igasugust toetust osalejatele, mida muud näitajad

ei hõlma.

Tegevuse alguses kannab tegevuse korraldaja osalejate andmed

sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info. Iga osalejat loetakse üks kord projekti jooksul ka

siis, kui sama osaleja osaleb mitmes projekti tegevuses.

BMVI O.2.2.1

Toetatud

osalejate arv,

millest

omakorda

koolitustegev

uses osalejate

arv

arv 60 70 O.2.2.1: Korraldaja kannab koolituste alguses osalejate info

sündmuste infosüsteemi. Aruandega esitatakse isikustamata

agregeeritud info. Kui sama isik osaleb sama projekti raames

mitmel koolitusel, raporteeritakse ta ühe isikuna.

BMVI R.2.9

Nende

osalejate arv,

arv Ei kohaldu 70 R.2.9:

4 (6)

kes teatavad

kolm kuud

pärast

koolitust, et

nad

kasutavad

koolituse

käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust.

• Elluviija küsib kolm kuud pärast iga koolituse lõppu

koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas on kasutanud saadud teadmisi

ja oskusi?).

• Projekti lõpus arvutab iga osaleja tagasiside alusel osaleja

üldtulemuse:

a) kui üle 50% juhtudel on selle osaleja vastus jaatav, arvestatakse,

et osaleja on kasutanud saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“ (nt kaks positiivset ja kaks

negatiivset vastust), läheb arvesse registreeritud viimane tulemus;

c) kui üle 50% juhtudel on osaleja vastus eitav, osalejat selle

mõõdiku all ei raporteerita.

Tegevustoetus

–

viisamenetluse

tõhustamine

270 000,00,

kaudsed kulud

on

abikõlbmatud

O.2.3

Kolmandates

riikides

asuvatesse

konsulaatidess

e lähetatud

töötajate arv

arv 00 3 Konsulaat on liikmesriigi diplomaatiline esindus või

konsulaarasutus, millel on õigus viisasid väljastada ja mida juhib

viisaeeskirjas määratletud konsulaarametnik.

Lähetatud töötaja on kolmandasse riiki hiljuti lähetatud töötaja, kes

tegeleb Schengeni viisadega, olenemata lähetuse kestusest. Isiku

osalus raporteeritakse üks kord projekti jooksul.

O.2.3.1

Kolmandates

riikides

asuvatesse

konsulaatidess

e lähetatud

töötajate arv,

millest

omakorda

viisataotluste

menetlemisek

s lähetatud

töötajate arv

arv 0 3

5 (6)

R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas

läbi viidud

Schengeni

hindamiste

raames

esitatud nende

soovituste arv,

mida on

arvesse

võetud

arv Ei kohaldu 2 Soovitus raporteeritakse ühe korra projekti jooksul, tuues välja

soovituse number.

6. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.6 tegevustoetuse puhul töökoha loomise kulu (sh andmeside- ja IKT -kulu)“.

7. Täiendan käskkirja punkti 6.3.1 teise lausega järgmiselt:

„Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;“.

8. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti abikõlblikkuse perioodi

algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul

nõusolekul. Kui poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

9. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused.“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.3.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas

(taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve

muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus.“.

11. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.“.

12. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

13. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht