Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine

EELNÕU

Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 27. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ punktiga 11.1 ja lähtudes Päästeameti 25. augusti 2025. a kirjast nr 6.3-1/79

ning Politsei- ja Piirvalveameti 1. oktoobri 2025. a kirjast nr 1.13-2.14/683-1

Muudan siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete

soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise

ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.2.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.12.2022 – 01.07.2027“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3. „Võrguskänneri uuendamine“ punkte 2.3.1-2.3.3. ja

sõnastan need järgmiselt:

„2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inimelude

päästmiseks ning raskete peitkuritegude (sh organiseeritud kuritegevuse ja

terrorismiohtude) avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka

partnerasutusi. Lisaks seadmete soetamisele hõlmab projekt nende ülalpidamist.

Sealhulgas vajalikke tarkvara-arendusi ja regulaarseid uuendusi, et tagada süsteemide

töökindlus ja ajakohasus projekti elluviimise aja jooksul.

2.3.2. Projekti sihtrühm

Seadmed (võrguskännerid ja nende käitamiseks vajalikud lisaseadmed) soetatakse

Politsei- ja Piirivalveametile, kuid projekti tulemusena paraneb laiemalt Eesti Vabariigi

territooriumil viibivate isikute turvalisus ning suureneb kriitiliste olukordade avastamise

ja ennetamise tehniline võimekus.

2.3.3. Projekti tulemus

Politsei- ja Piirivalveametis on kasutusel uuendatud võrguskännerid koos vajalike

lisaseadmete ning tarkvaraliste arenduste ja uuendustega. Suureneb Politsei- ja

Piirivalveameti tehniline võimekus nii igapäevases tööprotsessis kui ka kriitiliste

sündmuste puhul, paraneb reageerimiskiirus ning andmete kogumise ja analüüsi

täpsus.“.

4. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt:

Projekt ISF toetus

(75% ) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%) EUR

Kokku

EUR Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Pommiülikondade hankimine

522 691 174 231 696 922

0%

Pommirobotite hankimine

2 137 500 712 500 2 850 000

0%

Võrguskänneri uuendamine 1 875 000 625 000 2 500 000

0,1%

Professionaalse lähimaa

seirevõimekuse loomine 1 425 000 475 000 1 900 000

1,2%

Kohtuekspertiisi laboriseadmete

soetamine 525 000 175 000 700 000

0%

Kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemi ajakohastamine 300 000 100 000 400 000

0%

Kokku 6 785 191 2 261 731 9 046 922

5. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10

ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“

6. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud).

Lisad: Seletuskiri

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/16 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi meetme "Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga muudetakse TAT ühe tegevuse abikõlblikkuse perioodi ja täpsustatakse tegevusi, kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskir jas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi projekti „Pommirobotite hankimine“ elluviija Päästeameti palvel1 pikendame projekti elluviimise aega 1,5 aasta võrra. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab Päästeametil eraldatud toetust kasutada pikema ajaperioodi vältel ja

läbi viia uus hange, kuna esimese hanke tulemusel tarniti mittesobivad seadmed.

Politsei- ja Piirivalveameti palvel2 täpsustatakse projekti „Võrguskänneri uuendamine“. Projekti algses kavandis oli ette nähtud võrguskänneri soetamine. Projekti elluviimise käigus on aga selgunud, et turvalisuse ja operatiivse reageerimisvõime tagamiseks on vajalik soetada

mitu seadet, et katta erinevad geograafilised piirkonnad ning tagada töökindel varuvõimekus kriitilistes olukordades. Samuti vajab täpsustamist, et võrguskänneri mõiste tähendab käitlemist

õhust. Projekti esialgsel koostamisel eeldati, et see on kõigile arusaadav ning et droonide kasutus on mõistesse juba sisse arvestatud. Kuna algses dokumendis ei olnud seda eraldi välja toodud, jäi aga droonide osa ametlikult kajastamata. Muudatusega lisatakse võrguskänner koos

käitamiseks vajalike lisaseadmetega, et tagada seadmete tegelik rakendatavus ja töökindlus. Lisaks on projekti kestuse jooksul oluline tagada seadmete ühtlane töövõime, mis eeldab

regulaarseid tarkvarauuendusi ja hooldustöid. Seetõttu on vajalik lisada projekti ka ülalpidamiskulud, mis hõlmavad nii tarkvara arendusi kui ka vajalikke uuendusi kogu projekti perioodi jooksul.

Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalisuse

tagamisel. Muudetakse juba lõppenud projekti "Pommiülikondade hankimine" eelarvet vastavalt

kasutatud eelarvele.

Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu,

sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavus i elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

1 Päästeameti 25. augusti 2025. a kiri nr 6.3-1/79 Siseministeeriumile 2 Politsei- ja Piirivalveameti 1. oktoobri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/683-1 Siseministeeriumile

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ja Kliimaministeeriumile.

KÄSKKIRI

27.01.2023 nr 1-3/16

Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.08.2029

Elluviijad

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

Keskkonnaamet

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus:

Siseministeerium

2 (11)

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete

soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise

ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi

poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades

terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja

küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid

ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks

julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid

tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3

„Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja

radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide,

riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste,

asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori

partnerite tihedama koostöö kaudu.“.

TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad sekkumise liigi „seadmed“ alla.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav,

turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid

seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja

etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“

näitajatesse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“ ja „Elukeskkonnaga rahulolu“.

Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi

ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite

kasutamiseks.

TAT panustab järgmiste Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärkide täitmisse:

eesmärk 4.2 „Kiire ja asjatundlik abi“, alaeesmärk „Reageerimine õnnetustele ja

ohtudele“; eesmärk 4.3. „Kindel sisejulgeolek“, alaeesmärk: „Raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastane võitlus“; eesmärk 4.5. „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“,

alaeesmärk: „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine“.

TAT tegevused panustavad programmi „Siseturvalisus 2023-2026“ järgmiste

võimekuste eesmärkide täitmisesse: 2.3.1. „Demineerimine“, 2.6.4. „Kriminalistika

arendamine“.

TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Riigikaitse Arengukava 2022-2031“ ja

panustab eesmärgi „Sisekaitse erioperatsioonid“ täitmisesse.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse

Sisejulgeolekufond.

3 (11)

TAT on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga „Päästevõrgustiku strateegia aastani

2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega

seotud õnnetusi ei toimu.

TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Kiirgusohutuse riiklik arengukava

(KORAK) 2018-2027“ ja panustab eesmärgi nr 4 täitmisse: „Tagatud on valmisolek

kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks“.

TAT on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „Ennetada

kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate

isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja

„Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik

ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike“.

2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

Meetmest toetatakse projekte, mis:

– aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

– on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades

määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning

lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh

välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;

– on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärgile;

– on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.1. Pommiülikondade hankimine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Soetatakse demineerimistööks vajalikud rasked pommiülikonnad. Nende soetamine

tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks

demineerimistöödeks. Tänu erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda

kvaliteetsemat teenust ja vähendada riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu

plahvatusohu tõrjumisel on rasked pommiülikonnad peamised töövahendid. Uute

pommiülikondade soetamine suurendab oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse

kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtliku esemega töötades demineerija ohutuse.

2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud pommiülikonnad.

2.1.3. Projekti sihtrühm

Pommiülikonnad soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad

inimesed, kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad

suurema turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

4 (11)

lõhkematerjali plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma

ülesannete täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2022 – 01.12.2024

2.1.5. Projekti elluviija

Päästeamet

2.2. Pommirobotite hankimine

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Soetatakse demineerimistööks vajalikud suured pommirobotid. Nende soetamine tagab,

et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks demineerimistöödeks. Tänu

erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda kvaliteetsemat teenust ja vähendada

riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu plahvatusohu tõrjumisel on suured

pommirobotid peamised töövahendid. Uute pommirobotite soetamine suurendab

oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtliku

esemega töötades demineerija ohutuse. Lisaks on pommiroboteid võimalik kasutada

erinevate teiste eluohtlike sündmuste lahendamiseks, kus võivad ohtu sattuda

sündmusele reageerivate teenistujate elud.

2.2.2. Projekti sihtrühm

Pommirobotid soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad inimesed,

kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad suurema

turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla lõhkematerjali

plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma ülesannete

täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust.

2.2.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud suured pommirobotid.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.12.2022 – 01.07.2027

2.2.5. Projekti elluviija

Päästeamet

2.3. Võrguskänneri uuendamine

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inimelude

päästmiseks ning raskete peitkuritegude (sh organiseeritud kuritegevuse ja

terrorismiohtude) avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka

partnerasutusi. Lisaks seadmete soetamisele hõlmab projekt nende ülalpidamist.

Sealhulgas vajalikke tarkvara-arendusi ja regulaarseid uuendusi, et tagada süsteemide

töökindlus ja ajakohasus projekti elluviimise aja jooksul.

2.3.2. Projekti sihtrühm

Seadmed (võrguskännerid ja nende käitamiseks vajalikud lisaseadmed) soetatakse

Politsei- ja Piirivalveametile, kuid projekti tulemusena paraneb laiemalt Eesti Vabariigi

territooriumil viibivate isikute turvalisus ning suureneb kriitiliste olukordade avastamise

ja ennetamise tehniline võimekus.

5 (11)

2.3.3. Projekti tulemus

Politsei- ja Piirivalveametis on kasutusel uuendatud võrguskännerid koos vajalike

lisaseadmete ning tarkvaraliste arenduste ja uuendustega. Suureneb Politsei- ja

Piirivalveameti tehniline võimekus nii igapäevases tööprotsessis kui ka kriitiliste

sündmuste puhul, paraneb reageerimiskiirus ning andmete kogumise ja analüüsi täpsus.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.3.5. Projekti elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomine

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Luuakse mehitamata õhusõidukitega lähimaa seirevõimekus nelja prefektuuri

operatiivkeskustesse ja keskkriminaalpolitseis.

Professionaalse võimekuse loomine võimaldab politseil operatiivsemalt reageerida

ohtudele. Loodav võimekus ja soetatavad seadmed toetavad politsei võimekust

tõhustada koostööd Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega raske ja organiseeritud

kuritegevuse vastases võitluses. Samuti suureneb võimekus avastada ohte avalikus

ruumis ja ennetada kuritegevustest või terrorismist tingituid ohte.

2.4.2. Projekti sihtrühm

Politsei- ja Piirivalveamet

2.4.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena on võimalik laialdasema õhutoetuse kaudu ennetada

ohtu ning osutada kiiremat abi kõrgendatud ja vahetu ohuga sündmustele

reageerimiseks.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2023 – 31.08.2029

2.4.5. Projekti elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

2.5. Kohtuekspertiisi laboriseadmete soetamine

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi võimekuse suurendamine raske ja organiseeritud ning

terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel. Hangitakse seadmed

lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks,

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute

identifitseerimiseks biomeetriliste tunnuste kaudu.

2.5.2. Projekti sihtrühm

Seadmed soetatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kasu saavad ekspertiise

tegevad kohtueksperdid ning kuritegusid uurivad politsei-menetlejad ja prokurörid.

2.5.3. Projekti tulemus

Hangitud kohtuekspertiisi seadmed, mille tulemusena kasvab Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi võimekus plahvatuste uurimisel lõhkeainete ja pürotehniliste segude

avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetriliste

6 (11)

tunnuste kaudu. See tagab uurimisasutuste parema võimekuse raske ja organiseeritud

ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel.

2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2022 – 31.12.2023

2.5.5. Projekti elluviija

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

2.6. Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamine

2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk

Seadmete soetamine varajase hoiatamise võrgustiku jaoks (kiirgusolukorra jälgimiseks

keskkonnas, kiirgusandmete analüüsiks laboris) – vananenud seademete

väljavahetamine, võrgustiku tihendamine ja kiirgusolukorra hindamise võimekuse

parandamine.

2.6.2. Projekti sihtgrupp

Keskkonnaamet

2.6.3. Projekti tulemus

Toetatavate tegevust tulemusena tagatakse kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi

jätkuv toimimine ning kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine ja ohuolukorra

hindamiseks vajalikud sisendid, mille lõpliku tulemusena tagatakse turvaline

elukeskkond kõigile inimestele.

2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood

01.01.2025 – 31.12.2028

2.6.5. Projekti elluviija

Keskkonnaamet

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood

ja nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Pommiülikondade

hankimine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 8 8 Seadmed on

materiaalne vara,

millele antakse

inventarinumber.

See näitaja ei hõlma

immateriaalset vara.

See näitaja hõlmab

ka renditud või

liisitud seadmeid.

Pommirobotite

hankimine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 3 3

Võrguskänneri

uuendamine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 0 1

Professionaalse lähimaa

seirevõimekuse loomine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 4 4

Kohtuekspertiisi

laboriseadmete soetamine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 5 5

7 (11)

Kiirgusohust varajase

hoiatamise süsteemi

ajakohastamine

O.3.3 Ostetud

seadmete arv

arv 0 3

5. Projektide eelarved

Projekt ISF toetus (75% )

EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%) EUR

Kokku

EUR Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Pommiülikondade hankimine

522 691 174 231 696 922

0%

Pommirobotite hankimine

2 137 500 712 500 2 850 000

0%

Võrguskänneri uuendamine 1 875 000 625 000 2 500 000

0,1%

Professionaalse lähimaa

seirevõimekuse loomine 1 425 000 475 000 1 900 000

1,2%

Kohtuekspertiisi laboriseadmete

soetamine 525 000 175 000 700 000

0%

Kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemi ajakohastamine 300 000 100 000 400 000

0%

Kokku 6 785 191 2 261 731 9 046 922

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest

otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh

7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud

võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

7.5.2. seadmete ja nende varuosade ost;

7.5.3. seadmete paigaldamise ja seadistamise kulu;

7.5.4. seadmete tarnimisega seotud tolliformaalsuste ja strateegilise kauba vormistamise

kulud;

8 (11)

7.5.5. seadmete varakindlustus ja vastutuskindlustus projekti abikõlblikkuse perioodil;

7.5.6. seadmete kasutamise koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate

töötasu) ning õppevisiitide, messide külastamise ja seminaridel osalemise kulud (sh

päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides

toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus

esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu

vähemalt 30 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

7.5.7. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide, kasutusjuhendite tõlkekulu);

7.5.8. avalikustamiskulu (sh vajalike märgiste tellimine);

7.5.9. professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomise projektis olemasolevate sõidukite

kohandamine mehitamata õhusõidukite opereerimiseks.

7.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada

tegevusaruandes ja tõendada.

7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile:

8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest;

8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia;

8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem

SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist

muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates.

8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

dokumentide saamisest arvates.

8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33.

8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9 (11)

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11

toetuse saajale kehtestatud kohustusi.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:

9.3.1.1.projekti kirjelduse;

9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade

vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15.

juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

- eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub detailne kirjeldus.

9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks alates TATi kinnitamisest;

9.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt

kvartalile järgneva teise nädala lõpuks;

9.3.6. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.6.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.6.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.7. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist.

9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse

või hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale

tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi

reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise

tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi

lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt

e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

10 (11)

10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande

tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale

vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti

lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise

taotlus).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37

lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

11 (11)

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

24.10.2025 nr 1-6/3287-1

Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse

valdkonna suutlikkuse suurendamine" muutmise eelnõu. Käskkirjaga on kehtestatud

Sisejulgeolekufondi meetme „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine" toetuse andmise tingimused.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu

Lisa 2. Seletuskiri

Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Lisa 4. Ministri käskkirja eelnõu muudatusetega

Ülle Leht

[email protected]